Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ źģž’’’čé’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@ šæTbjbjĻ2Ļ2 .`­X­XÖ’’’’’’ˆ˜˜˜˜˜˜˜¬Š Š Š 8 \d $¬īH¶” ” "¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ aEcEcEcEcEcEcE$¤IRöK:‡E!˜¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ‡E˜˜¶ ¶ ØH‚:‚:‚:¶ ²*˜¶ ˜¶ aE‚:¶ aE‚:‚:”:VB@˜˜ÅB¶ ˆ P+9ŽŖÉŠ h7ųAB aE¾H0īHMBx0L`:0LÅB¬¬˜˜˜˜0L˜ÅBœ¶ ¶ ‚:¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ‡E‡E¬¬$ Š `:"¬¬Š  Lenin, N  majanduteadlase ja Venemaa bolsevike liikumise esindaja kirjaniku pseudonüüm, kes kasutab veel Vl. Ilin ja Tulini (;. ;L8=L 8 "C;8=L) nime. Tema esimene artikkel, millega ta tõmbas endale üldise tähelepanu oma sisuka ja terava käsitlusega ja Tulini nime all välja antud kogumikus  0B5@80;K :L 2>?@>AC > E>7O9AB2 @0728B89 >AA89 , milline oli välja antud 1895.a. ja tsensuuri poolt hävitatud. 1899.a. ilmus V. Ilinini raamat  0728B85 :0?8B0;87<0 2 >AA89 (2  e väljaanne 1908.a.) on tema peamine teaduslik töö, milline tõi esile autori statistilistes materjalis orjenteerumise erakordse võimeksuse ning üldistuste tegemisel selle kasutamise oskuse. Selles töös, nagu ka hiljem oma poliitilistes pamflettides ja artiklites on Ilin Marxi ideede tõlgendajaks ja populariseerijaks, andes sellele järsu ja vahest ka lihtsustatud formuleeringu. Autot tõestab statistilistele andmetele tuginedes, et Venemaal toimub kiire kapitaliseerumise protsess mitte ainult tööstuses, vaid ka põllumajanduse kõigis valdkondades. Raamat ilmus naroodlikuse ja marksismi voolude vahelise ägeda võitluse perioodil ning jättis eriti sügava mulje järeldustest millised kinnitasid talurahva laostumist. Autor leiab, et vähemalt pooled kõigist talumajapidamistest (millised moodustavad ligikaudu 40% elanikonnast) tuleb lugeda maaproletariaadiks, „maatükiga palgatööliste“ klassi, umbes 1/5 majapidamisi (millised moodustavad ligikaudu 30% elanikonnast) kuuluvad maakodanluse hulka, milline, moodustades kogu maarahva tervikust arvulise vähemuse on oma tähenduselt vaieldamatult valitsev: „ta on kaasaegse küla härra“. Ta ei rõhu mitte ainult alumist, kui ka talurahva keskmist gruppi. Sellisel viisil toimub kapitalistlikule majandusele spetsiifiline keskmiste liikmete väljasuremine ja äärmuslike gruppide suurenemine – „lahtitalupojastumine“ (2. va. Lk 121/126). Edaspidi Ilini poolt välja antud kirjanduslikel töödel oli peaegu eranditult publitsistlik iseloom (neist tähtsaim on uuesti välja antud kogumikus ;. ;L8=L, «0 12 ;5BL» !?1. 1908, B. 1 , «20 =0?@02;5=8O 2 @CAA:><L <0@:A87<5», B. 2, «3@0@=K9 2>?@>AL»). 1901/2.a. oli L. kuni teisel kongressil bolsevikeks (enamlasteks) ja mensevikeks (vähemlased) lõhenemiseni, üheks  Iskra toimetajatest ja juhtidest. II kongressil võeti vastu L poolt esitatud partei agraarprogramm, millises nõuti mõisnike maadest talupoegade kasuks „äralõigete“ tegemist, milline plaan lükati hiljem 1906.a. kongressil tagasi. „Iskra“ juures tegutsemise perioodil oli 1902.a. veebruaris antud välja brozüür „Mida teha?“(«'B> 45;L0BL»), milline olulisel määral määratles enamliku tiiva edasise organisatoorse tegevuse ja vaated.(kordustrükk 1.k.  12.aasta pärast )(«0 12 ;5BL» !?1. 1908, B. 1). V. Ilini üksikutest töödest, millised on viimastel aastatel ilmunud, on mahult suuremad  Materialism ja empiriokrititsism. Kriitilised märkmed ühele reaktsioonilisele filosoofiale  1909.a.(«0B5@80;87< 8 M<?8@8>:@8B8F87<L. @8B8G5A:8O 70<5B:8 : >4=>9 @50:F8>==>9 D8;>A>D89» 1909), millel oli, muide, üpris poleemiline, kui teaduslik iseloom. V. Ilinile kuulub samuti  Inglise trade-unionismi teooria ja praktika eeskujulik tõlge. !.  . 511L (2 B., 1900/01). RR. Ensüklopeediline sõnastik «@0=0B» XXVII lk(= veerg).7-9. 191?.a. Tiraaz: 6000 *** Lenin - (Uljanov) Vladimir Ilitsi p. sündis Simbirskis 10/23. aprillil 1870.a. Tema isa, Ilja Nikolai p., pärines väikekodanlase perest Astrahanis, kaotanud isa 7.aastaselt oli vanema venna, Vassili Nikolai p. poolt üles kasvatatud, kes aga ise soovis palavalt edasi õppida, kuid peale isa surma see ei õnnestunud ja tuli perekonna ülalpidamiseks asuda teenistusse. Kuid kõik, mida tal ei õnnestunud saavutada, ta otsustas tagada nooremale vennale, keda ta pidas ülal nii tema gümnaasiumi kui ülikooli päevil. Ilja Nikolai p. rääkis oma lastele oma vennast suure tänutundega. Igaühele vajaliku hariduse hädavajalikkuse tunnetamisest ja selle saavutamiseks enesega tehtava kõva töö vajadusest ning teadusesse jumaldava suhtumisega paistis silma Ilja Nikolai p. kogu elu ja seda ta sisendas ka oma lastele. Olles üles kasvatatud rasketes tingimustes alustas ta varakult tundide andmist, et pidada ennast ise ülal, et mitte olla vennale koormaks, oli Ilja Nikolai p. kogu elu range, kohusetundlik ja töökas, millist nõudis kõigutamatult nii endalt kui teistelt – esmajärjekorras, muidugi, oma lastelt. Ta suunas ise vanemaid lapsi õpingutes, nõudes neilt oma kohuste kõrvalekaldumatut täitmist, harjutas neid töötama. Muide, ta avaldas kahtlust, et ta oma pojal Vladimiril ei suudagi tööharjumist välja kujundada, kuna ta omistas kõike liiga kergelt ja seepärast tegeles tema töövõime arendamisega eriti suure tähelepanu. Olles ise enesehinnangult erakordselt tagasihoidlik, tegi oma suurt ja initsiaavi ergutavat tööd kui enesestmõistetavat – korralikult. Ilja Nikolai p. oli „liialdatud kiitmise“ vastu, nagu ta väljendas, ja sellisel viisil Vladimir Ilitsi p. koolis alalise kiitmise peale tegi kodus kasuliku korrektiivi. Isa isiklik eeskuju omas, nagu see kasvatamisel alati omab, veelgi suuremat tähtsust. Ülioluliseks faktoriks ta kasvatustööl oli see, et ta isa ei olnud selline amenik, milliseid sel ajal oli rõhuv enamus, vaid idee inimene, kes ei põlanud oma eesmärkide saavutamiseks ära lisatööst ja oma ideaalide teostamise eest võitlemisest. Lapsed, kes tema ringsõitude tõttu, teda tihti ei näinud, õppisid juba vara mõistma, et Asi – see on miski kõrgem, millile tuuakse ohvriks kõik. Tema erutatud jutustused tema asjade käigust, uutest külades asutatud koolidest, võitlusest, mida nõudis selle saavutamine, nii kõrgemate võimude kui rikaste mõisikega või siis alamrahvaga – vaimupimeda ja eelarvamustega massidega – avaldasid lastele suurt mõju. Eriti jäi meelde temasuur rõõm, mis ilmus iga kord kui talurahva kogu otsustas kooli avada või kiitis eksisteerivat kooli. Tema vanima tütre esimeseks teadlikuks sooviks oli saada külakooli õpetajaks. I.Nikolai p. oli oma veendumustelt rahumeelne narodnik.Võttes vastu Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektori ametikoha, asus ta raske uue asja organiseerimise kallale. Ta lemmikpoeet oli Nekrassov. Ta kirjutas nooruses ümber mõned tema keelatud luuletused ja juba vanema venna noorpõlves tudvustas talle neis, sellises nagu: «5A=O @5<CH:5», « 07<KH;5=8O C ?0@04=>3> ?>45740», leiduvaid kodaniku motiive. Talupõldude ja metsatukkade vahelistel jalutuskäikudel ta laulis lastele tema ajal keelatud tudengite laule. Nii nagu tema õpilased oma mälestustes räägivad, oli ta väga peenetundeline õpetaja. V. Ilitsi ema, Maria Aleksandri t., oli arsti, sel ajal eesrindliku inimese, suure idealisti, kes ei osanud pugeda ega raha kokku ajada, ege teinud seepärast karjääri, tütar. Tema lapsepõlv ja noorus möödusid külas väga tagasihoidlikes tingimustes. Teda kasvatati peaegu spartalikult. Ta tahtis väga õppida ja kahetses kogu elu, et sai vaid koduse kasvatuse. Tundis hästi uusi keeli ja muusikat. Luges palju. Maria Aleksandri t., olles andekas pedakoog, pühendas end täielikult laste kasvatamisele. Ta oli eelarvamuste vaba ja energiline inimene. Suures perekonnas ja kitsastes majanduslikes tingimustes oli tal kogu päev tegevuses. Tema iseloomu kindlus ilmnes täielikult tema hilisemates katsumustes. Vladimir Ilits suhtus emasse alati suure austuse ja armastusega ning imetles tema tahtejõudu. (Vt. N. K. Krupskaja mälestusi). Sellisel viisil olid V. Ilitsile kasvamise tingimused väga soodsad. Ta kasvas üles sõbralikus ideelises ja tööd hindavas perekonnas. Peale isa ja ema mõjutas Vladimirit isa vanem vend, Aleksandr Ilits. Ta oli armastatud vanem vend, jäljendamiseks ideaalne. Kuna Aleksandr Ilits oli juba varakult ideeline, tahtejõuline, järjepidev, õiglane ja üldse kõrge moraaliga ning suure töövõimega, siis tema eeskuju oli Vladimir Ilitsile väga kasulik. Elades, kuni tema Peterburgi sõiduni, temaga ühes- või naabertoas aga hiljem seal suvise koolivaheaja ajal, V.I. nägi, mis talle huvi pakub ja milliseid raamatuid ta loeb. Aga viimaseks kaheks suveks tõi Aleksandr Ilits endaga kaasa raamatuid majandusest, ajaloost ja sotsioloogiast – muu seas, Karl Marxi „Kapital“. Armastatud venna hukk avaldas, muidugi, V.I. suurt mõju ja oli juba iseenesest tugevaks tõukeks, et asuda revolutsioonilisele teele. Peale venna ja raamatute ei olnud Simbirskis V.I. sel ajal mingit vahetut revolutsioonilist mõjutust. Gümnaasium, mida juhtis F. I. Kerenski (endise Ajutise valitsuse juhi isa), oli kaugel igasugustest liberaalsetest mõjutustest ja ka V.I õpingute aastad (1879-1887) kuulusid nende hulka, mil kool oli võetud range järelvalve alla, kui vähegi vabamõtlejalikud õpetajad kihutati koolist minema ning peale alandlike, jäid alles vaid kahvatud kujud, kes kohandunud korraga valisid rangelt iga lausutavat sõna. Sellisel viisil, huvi ühiskondlike küsimuste vastu sai rahuldada vaid koolikaaslaste keskel seltsimehelikes vestlustes, kus V.I., mõnede kursusekaaslaste mälestuste põhjal, mängis, nii nagu see pidigi olema, esimest viiulit, ega lasknud end kellestki mõjutada. Revolutsiooniliste mõjutamiste pooldajate, millele ekslikult viitavad mõned biograafid, mingite järelvalve all olevate väljasaadetute või ebausaldatavate ringide näol – mõju talle sel ajal ei olnud. Suviti sõitis V.I. perekonnaga maale, Kokuskinisse, Kaasani kubermangu. Selles külas möödus ta ema noorpõlv, kellel olid kohalike talupoegadega säilunud väga südamlikud suhted ning V.I oli võimalus jälgida lähedalt nende igapäevaelu, ning õppida tundma viletsa vene küla psüholoogiat. Ta kuulis seal kurtmist nii maa vähesuse üle, kui isa ema poolest kaastunnet kokuskini talupoegadele, vaatamata sellele, et neid veenis selles ema isa, eelistasid tasuta jagatavale maale, obruki maksmist. V.I. lõpetas gümnaasiumi 1887.a. kuldmedaliga. Kõheldi, kas anda temale see, kuna gümnaasiumit sõideldi sellisele suure riikliku kurjategija nooremale vennale kuldmedali ja parimate tulemustega atestaati andmise puhul. Kuid Vladimir Ilitsi edusammud nii kooli aastatel kui lõpueksamitel olid nii eeskujulikud, et isegi selle aja kool ei saanud teda väljateenitud autasust ilma jätta. Gümnaasiumi lõpetamisel esitas Vladimir Iljits palve Kaasani ülikooli õigusteaduste õppetooli astumiseks. Otsest keeldu ühte pealinna ülikooli astumiseks temale peale ei olnud pandud, kuid departepmangu politsedirektor andis ta emale mõista, et parem on tal astuda mõnda provintsi ülikooli ja parem kui ka seal elada. Direktor Kerenski, arvestades Vladimir Ilitsi silmapaistvaid tulemusi ladina keeles ning sõnaloomingus, lootis, et ta astub edasi õppima filoloogiainstituuti või ülikooli kirjanduse-ajaloo õppetooli juurde ja oli väga pettunud tema valiku üle. Kuid Vladimir Ilits oli juba siis hakanud huvi tundma juriidiliste ja politökonoomiliste teaduste vastu, aga peale selle tal oli sobivad omadused õpetaja kutseks, kuid teadis, et sellesse ametisse teda ei lubata ja valis hoopis vabama ameti – advokaadi kutse. Ülikooli ja üliõpilase elu tal õieti ei õnnestunudki maitsta, kuna pidi ülikoolist, peale sisseastumist, kolme kuu pärast lahkuma. Sel sügisel veeres üle kõikide ülikoolide üliõpilasrahutuste „korratuste“ laine. Kord olid üliõpilase uue põhikirja vastu, ega olnud rahul üliõpilaste üle kehtestatava puht politseiliku järelvalvega, või siis politsei poolt tehtud igasuguste ülestähenduste suhtes, milliste alusel sõeluti välja „ebausaldatavaid „ üliõpilasi. Need olid peale 1. märtsi 1887.a. kallaletungile, millises osalesid peaegu eranditult üliõpilased, järgnevad repressioonid. Vladimir Ilits, alati suur vabamõtleja, märkas väga hästi ja reageeris ägedalt igasuguse isikliku väärikuse solvamise suhtes ja oli väga kriitiliselt häälestatud sisseseatud korra suhtes, aga siis, armsa venna hukkamise muljete mõju all olles oli eriti valitsusevastaselt meelestatud. Teisest küljest, kuigi ta üliloolis lähedasi suhteid luua ei jõudnud, siis temasse, kui hukatu venda, oli revolutsioonilisema üliõpilaskonna suhtumine hoopis teine, kui teistesse esmakursuslastesse. Kõige sellega on seletatavad sub-inspektorite ettekanded, et Vladimir Ilitsi nähti kahtluse all olevate üliõpilaste seltskonnas ja et ta, justkui nendega miskit „sosistas“. Teisest küljest, ei tasu jätta tähele panemata seda, et politsei järelvalve oli teatud põhjustel Vladoimir Ilitsi suhtes norivam, kui teistesse üliõpilastesse. Kuidas ka ei olnud, üliõpilaste inspektor, kelle ette ilmus mässavate noorte mass, väitis, nagu hiljem ema rääkisid, et nägi Vladimir Ilitsi esiridades ja vaat-et rusikas kätega. Selle tagajärjel sattus ta koos neljakümne teise üliõpilasega järgmisel ööl arreteeritute hulka ja viidi jaoskonda. Adoratski annab edasi Vladimir Ilitsi jutuajamise pristaaviga kui teda osakonda viidi. „Mis te mässate, noor inimene?. Teie ees on ju müür, ütles pristaav.“ „Müür, ja aga mäda, tõuka seda ja see kukub kokku“, -vastas Vladimir Ilits. Kõik arreteeritud sadeti hiljem Kaasanist välja „kodukohtadesse“. Kuid kuna Vladimir Ilitsil kodukohta enam kedagi jäänud ei olnud, siis oldi nõus tema Kokuskini külla saatmisega, mis asus Kaasanist 40 versta (u. = 40 km) kaugusel, kus juba 1.märtsi 1887.a. asjaga ((Aleksander III atendaadikatse, millises osales V.I vanem vend Aleksander ja kes mõisteti seejärel poomissurma)) seoses avaliku järelvalve all, elas tema õde, neid ridu kirjutav, Anna. Selles külas elas Vladimir Ilits kuni 1888.a. sügiseni. Seal, hoovimajas, kuhu ta end sisse sättis, ta luges palju, kuna seal seisis juba manalasse vajunud onu, väga palju lugenud inimese, raamatukapp ning Vladimir Ilits ahmis ennesesse ühiskondlikke küsimusi käsitlevaid raamatuid ja otsis vanadest ajakirjadest välja teda huvitavaid hinnalisi artikleid. Pärast ta käis jahil, jalutas palju ümbruskonnas ja kasutas talurahva elu jälgimise võimalist. Vladimir Ilitsil ei olnud Kokuškinis mingit seltskonda peale kaksikutest vendade ja õdede, kes seal oma suviseid koolivaheaegu veetsid, kuid kõik need sugulased ei olnud ühiskondliku tüüpi ja ei paistnud millegiga silma, et Vladimir Ilitsile edasi arenguks miskit eeskuju anda. 1888.a. sügisel lubati Vladimir Ilitsil kolida Kaasanisse, kus ta elas kogu 1888/9.a. talve. Seal ta otsis välja mõned endised tuttavad ja leidis ka uusi sõpru. Viimaste hulgas ta kohtus ühe '5B25@3>2>9 nimelise narodnikuga, kellesse ta suhtus suure sümpaatiaga. Üldiselt ta austas vanu narodnike väga (nagu seda tunnistavad Krupskaja, Zinojevi j.t. mälestused) ja ei ütle milleski ära nende  pärandusest . Sellel talvel sai alguse tema sotsiaal-demokraatlike veendumuste väljakujunemine. Ta hakkas lugema Karl Marxi „Kapitali“, millisesse ta täiesti põhjalikult süvenes. Ta esines ühes moorte ringikeses, millises käis suure huviga, kus noored arendasid välja oma veendumusi ja kus nad vahetasid oma lugemisest saadud arvamusi. Sellises ringis ei olnud mingit teist autoriteetset juhendajad ja noored otsisid seal täiesti iseseisvalt oma teed. Sel ajal oli Kasanis marksistlike ringikeste organisaatoriks N. E. Fedoseejev (.. $54>A552), kellest V.Ilits oli küll kuulnud, kuid kellega temal ei olnud juhust kohtuda. Nad tutvusid hiljem kirjavahetuse pidamise ja artiklite vahetamise teel. Samaealised inimesed, noored, enamvähem võrdväärsed suurused ja nende vastastikuline mõju välja ei paistnud. 1889.a. kevadel kolis Vladimir Ilits perekonnaga Samaara kubermangu Alekseejevska tallu, aga sügisel Samaarasse. See tema elu Samaara periood kestis üle nelja aasta. Ta oli seal pühendunud marksismi tundmaõppimisse – Vladimir Ilits luges seal selle aja jooksul läbi kõik põhilised Marxi ja Engelsi teosed, nii venekeelsed, kui võõrkeelsed ja refereeris neist mõnd noorsooringile, kes olid Samaaras tema ümber organiseerunud. See oli Vladimir Ilitsist noorem ja temast vähem lugenud publik, nii et teda peeti seal teoreetikuks ja autoriteediks. Sotsiaal-demokraatia oli siis üldse provintsides alles enesele kohta otsiv revolutsiooniline vool ja koosnes põhiliselt noortest. Kirjeldatud perioodil (1891 või 1892.a.)Vladimir Ilits tutvus vaid ühe väljakujunenud, küpse marksistiga – P. I. Skvortsoviga (.. !:2>@F>2K<)- kui ta oli sõitnud Nizni-Novgorodist läbi. See tutvus pakkus talle palju huvi ja ta rääkis hiljem ühes vestluses rahuloluga jutuajamisest selle marksistiga, kuid kohe ka märkides, et Skvortsov asub marksistlikul alusel vaid teoreetiliselt ja et revolutsionääri ei saa temast kunagi. Revolutsiooniliselt meelestatud publikust elasid sel ajal Samaras, siberist naasenud, järelvalve all olevad isikud – kõik, muidugi, narodnikud või „narodnaja volja“ liikmed. Kõigi nendega oli meie perekond rohkem- või vähemtihedates suhetes. Vladimir Ilits kohtus teistest tihedamalt N. Dolgoviga (. >;3>2K<), juba dolguskini protsessi osalisega ja abielupaar Livanovitega (820=>2K<8), tüüpiliste narodovolnikutega, väga ehedate ja ideelistega. Vladimir Ilitsil meeldis väga nendega vestelda ja eksimata rajalt, võttis neilt üle kogu revolutsioonilise kogemuse ja õppis nende juttude põhjal tundma meie revolutsioonilise liikumise ajalugu, kuna meie provintsis puudus peaegu täielikult mittelegaalne kirjandus. Aga vaadete põhiseisukohtade suhtes ta vaidles nendega kui ka teiste narodnikute esindajatega üha teravamalt ja neis üha teravamaks muutunud vaidlustes õppis paremini oma seisukohti põhjendama. Üheks tema oponendiks oli ühe aasta Samaaras järelvalve all elava V.V. Vodovozov (.. >4>2>7>2). Kogu see üldiselt soliidne seltskond oli üpris sokeeritud selle nooruki poolt vaidlustes ilmutatud jultumusest, kuid tihti ta kuulutas end nende ees võidetuks. V.I. vestles samaras tihti ka seal sel ajal järelvalve all elava M.I. Jasnevaga (.. /A=52>9 ( >;C152>9)  vene jakobiinluse esindajaga, kellest sai Vladimir Ilitsi mõjutusel sotsiaaldemokraat. Oma revolutsioonilise mailmavaate väljatöötamise kõrval Vladimir Ilits suundus ka ametlikku teadusse. Ülikooli teda tagasi pääsu ei olnud ja eitavalt vastati ka välismale õppimise mineku avaldustele. Lõpuks, kolme aastat peale ülikoolist välja arvamist, 1890.a. õnnestus ta emal saada eksamite eksternina tegemise loa. Siis Vladimir Ilits sukeldus täielikult töösse ja valmistus täiesti iseseisvalt 1,5 aastaga eksamiteks. Millised ta andis Peterburi Ülikoolis ära kahes osas, 1891.a. kevadel ja sügisel. Eksamid sooritas suurepäraselt, jäämata seejuures oma kursusekaaslastest, kes ülikooli alles jäeti, ühtki aastat maha. Eksamite tegemiseks Peterburgi sõitudel Vladimir Ilits kohtus seal mõnede marksistidega ja neist ühe, Tehnoloogilise instituudi õppejõu, kelle perekonnanimi kõlas nagu /259=, käest sai ning tõi endaga Samaarasse kaasa marksistlikku kirjandust, muuseas ajakirja  Neue Zeit , nädalalehe „Für sociale Gesetzgebung und Statistik“. Saanud diplomi, Vladimir Ilits registreeris end vandeadvokaadi Hardini, kes oli Samaaras, sealse liberaalse ühingu esimees, abiks. See inimene oli väga tark ja keda Vladimir Ilits väga hindas. Ta esines mõned korrad protsessidel. Need olid väiksed protsessid, millised ei nõudnud palju aega nõudvat ettevalmistust ja Vladimir Ilits suhtus neisse väga mõõdukalt. Advokaadiks registeerimine andis talle ameti, milline võis anda tulevikus temale elatusvahendeid, kuid kõik ta jõud ja energia oli pühendatud marksismi ja vene tegelikkuse tundmaõppimisele ning revolutsiooniliseks tööks ettevalmistamisele. Sellesse samaara perioodi puutuvad ka Vladimir Ilitsi esimesed kirjanduslikud tööd: referaat Postnikovi raamatust „Lõuna-Vene talumajandus“, mis on alles hiljuti trükitud – 30. a. möödudes, ja need vihikud narodnikest kirjanike V.V. Juzakovi, Karõševi (...60:>20, 0@KH520) kriitikaga, millised kasvasid hiljem tema esimeseks suureks tööks:  Kes on rahva sõbrad ja kuidas nad võitlevad sotsiaaldemokraatide vastu («'B> B0:>5 4@C7LO =0@>40 8 :0: >=8 2>NNB ?@>B82 A>F80;45<>:@0B>2») selleks tööks, millises on toodud ära kogu ta maailmavaade. Sügisel 1893.a. Vladimir Ilits kolis Peterburgi, kus registreeris end advokaat Volkenšteini juurde vandeadvokaadi abiks. See andis talle seisundi ja võis anda talle sissetuleku. Mõned korrad, näib, et määratud asjades esineb Vladimir Ilits Peterburis kaitsjana. Siin ta soetab sidemed peterburi sotsiaal-demokraatidega, Krasini, Radšsenko ja üliõpilaste –tehniloogide – Strakova, Krizanovskovo, Zaporoztsa jne. ringikesega. Peale nende tutvub ta ka literaatorite-marksistidega, Struve ja Potresoviga. Ta kirjutab vastuse Mihailovskile viimase marksistide ja legaalse kirjanduse vastase esinemise suhtes, milline moodustab esimese osa tema kirjutisest  Kes on rahva sõbrad («'B> B0:>5 4@C7LO =0@>40». See töö oli trükitud alguses remingtonile ja paljundatud mimeograafil moskva üliõpilaste-sotsiaaldemokraatide ringikese poolt. Seejärel esineb Bladimir Ilits Struve raamatu kriitikaga. See kriitika on trükitud (pseudonüüm  Tulin («"C;8=») kogumikus  Materjalid meie majandusliku arengu iseloomustuse juurde («0B5@80;K : E0@0:B5@8AB8:5 =0H53> E>7O9AB25==>3> @0728B8O»), pealkirja all «-:>=><8G5A:>5 A>45@60=85 =0@>4=8G5AB20 8 :@8B8:0 53> 2 :=835 3. !B@C25», koos mõnede teiste tollaste marksistide artiklitega. Kuid see kogumik oli tsensuuris põletatud, peamiselt Vladimir Iljitsi artikli pärast – säilusid vaid üksikud eksemplarid. Selles artiklis Vladimir Ilits, nõustunud Struve poolse naroodikluse kriitikaga, esineb väga otsesekoheselt selle liberaalse kallaku vastu, milline paistis juba siis välja ta maailmavaatest. Sellisel viisil, need kaks, ja natuke peale, aastat, millal Vladimir Ilits elas Peterburis (1893.a. septembrist kuni 1895.a. detsembrini) olid ta kasutatud naroodniklusega võitluseke ja õige marksistliku maailmavaate väljatöötamisele, Tulini  Rahva sõbrad , «-:>=><8G5A:>5 A>45@60=85 =0@>4=8G5AB20 8 :@8B8:0 53> 2 :=835 3. !B@C25», ja teisest küljest revolutsiooniliseks sotsiaal-demokraatlikuks tööks. Vladimir Ilits sõlmis sidemed tööliste ((5;3C=>2K<, 01CH:8=K< jne.). Ta käis Nevski kordoni taguses tööliste ringikeses. Ta kirjutas lendlehti nii üldpoliitilisi, 1. maiks, kui ka ühtedes või teistes vabrikutes esitatavate nõudmiste suhtes. Sellesse perioodi jääb Bladimir Ilitsi esimene välisreis (kevadel 1895.a.) ja tutvus grupiga „A2010645=85 "@C40 (;5E0=>2, .0AC;8G, :A5;L@>4). Kogu see grupp ja eriti ..;5E0=>2, mõjutas tugevalt Vladimir Ilitsi. Ta tutvus juba veel enne, Venemaal Plehanovi kirjandulike töödega, ta austas teda väga ja pidas enda õpetajaks. Isiklik kohtumine kinnitas sidet kogu grupiga ja nagu ta ise tunnistas peale välismaalt naasemist, ta sai sellest palju kasulikku. Muuseas ta rääkis, et Plehanov, aga ka Akselrod leidsid ühiskonna teistesse klassidesse suhtumise küsimuse mõningast kitsust artiklis, millele oli alla kirjutanud Tulin. Mõlemad arvasid, et vene sotsiaaldemokraatlik partei, astudes poliitilisele areenile, ei saa piirduda paljalt kõikide teiste parteide kriitikaga, nii enda formeerumise perioodil, et saanud kõige eesrindlikumaks poliitiliseks parteiks, ta ei tohi lasta silmist ühtegi opositsioonilist liikumist, kelle eesmärgiks on ühiskondliku elu erinevate klasside ja gruppide isevalitsuse vastasesse võitlusse ergutamine. Vladimir Ilits tunnistas selle vaatepunkti õigust ja kahtlematult vestlused Plehanovi ja Akselrodiga omasid suurt mõju temale ja aitasid temal välja kujundada oma vaateid ja kiirendasid tema astumist revolutsioonilise võitluse avarale areenile, asutades «!>N70 1>@1K 70 >A2>1>645=85 @01>G53> :;0AA0». «A2>1>645=85 "@C40» grupi liikmed õhutasid ta samuti vene sotsiaal-demokraatia organi (ajalehe) väljaandmisele. Sellise põrandaaluse ajalehe esimene number, pealkirjaga « 01>G0O 3075B0»  Tööliste leht , oli Vladimir Ilitsi poolt, kelle sulest olid tulnud kõik selle põhilised artiklid, toimetatud, kui 9. detsembri 1895.a. arestidel võeti ära kogu see materjal. Arestid tabasid tervikuna peaegu kogu ringikest ja ka Vladimir oli arreteeritute hulgas. Vanglas, kus Vladimir Ilits viibis 1.a. ja 2 kuud, ta alustatud tööd ei katkestanud. Esiteks, ta kogus peterburi raamatukogudest ja raamatuhoidlatest materjale oma tulevase raamatu „Kapitalismi areng Venemaal“ (« 0728B85 :0?8B0;87<0 2 >AA89» jaoks. Teiseks, ta ei loobunud ka seal illegaalsest tööst. Pidades sifreerituna ja salatinti kasutades kirjavahetust vabaduses viibijatega. Nii ta saatis sellisel viisil vanglast välja lendlehtede, brozüüride ja koos märkustega partei programmi kava. Peale vanglast vabastamist 1897.a. Vladimir Ilits, kes oli koos seltsimeestega jäetud politseiametkonda 3 päevaks Piiterise „et korraldada oma asju“ kohtus seal töötavate sotsiaal-demokraatidega ja astus otsustavalt sellise „majandusliku“ kallaku vastu välja, milline oli muutunud liikumises juba märgatavaks. Vladimir Ilitsil lubati asumisele sõita omal kulul, mitte etapi korras. Sellisel viisil ta, vältides kõiki vanglaid, sõitis vastvalminud siberi raudteel Krasnojarski, kust ta sai määramise asuda Minusinski maakonna Šušenskoe külla. Selles külas Vladimir Ilits veetis oma asumiseloleku ajast kolm aastat. Sinna tema juurde sõitis aasta pärast tema pruut N. K. Krupskaja koos emaga, saanud selleks loa, mehelemineku ettekäändel, talle määratud Ufa kubermangu asenda Šušenskoe külla. Vldimir Ilitsiga elasid ühes külas koos vaid kaks poolakast töölist, kuid teistes Minusinski maakonna külades elasid seltsimehed, kelllega oli lubatud vahetevahel pühadel ja pidupäevadel, pulmades jne. kokku saada. Asumisel olles peeti omavahel elavat kirjavahetust. Väga korralikult pidas Vladimir Ilits kirjavahetust nii vene kui välismaise keskusega. Kirjavahetus käis põhiliselt minu kaudu nii tavaliste kui salakirjadega. Temale olid tellitud ajakirjad ja võimalust mööda saadeti ka igasugust uudiskirjandust. Ma tõin tema tellimise järgi palju raamatuid ka välismaalt. Asumisel Vladimir Ilits kirjutas juba vangis olles kogutud materjali põhjal oma raamatu: „Kapitalismi areng Venemaal“ (« 0728B85 :0?8B0;87<0 2 >AA89», peale selle, vähe aega legaalselt eksisteerinud marksistlikes ajakirjades avaldatud artiklid, millised olid tema poolt kogutud kogumikku: Majanduslikud etüüdid ja artiklid «-:>=><8G5A:85 MBN4K 8 AB0BL8». Mõlemad need raamatud, millised ta andis minule korrigeerimiseks, ilmusid 1899.a. Peale selle, ta tõlkis inglise keelest vene keelde, koos oma naisega, Nadezda Konstantini t. Sidney ja Beatrisse Uebb raamatu  Trate-unionismi teooria ja praktika «"5>@8O 8 ?@0:B8:0 B@54-N=8>=87<0», kirjutas raamatu  Vene sotsiaaldemokraatide ülesanded («040G8 @CAA:8E A>F80;-45<>:@0B>2»), mis ilmus välismaal ja mõned teised artiklid ning referaadid, milliseid said lugeda ta asumisele saadetud seltsimehed. `uaenskoes ta koostas Kuskovoi ja Prokopovitsi välismaal trükitud nn.  Credo vastase protesti, kui  17. sotsiaal-demokraadi protesti («@>B5AB 17 A>F80;-45<>:@0B>2»), mis on tuntud kui  Anticredo . Selles V.I käsitleb ja kritiseerib ägedalt seda enam reljeefsemat nõnda-nimetatud  ekonomistide“ proffession de foi. Naasenud asumiselt 1900 .a. veebruaris, V.I. külastas Moskvas omakesi ja sõitis Pihkvasse, mille ta valis omale elukohaks (kõik ülikooli- ja suuremad tööstuslinnad olid asumiselt naasenutele esialgu keelatud). Sinna tulid asumiselt ka A. Potresov. Lepešinski, Tsederbaum (Martov). Seal elasid ees juba L.N. Radšenko ( 04G5=:>) ja teised sotsiaal-demokraadid. Erinevates linnades töötavate ringikeste ühendamine oli raskendatud siis erakordselt alaliste sissekukkumistega. Peale partei I kongressi 1898.a. olid arreteeritud peaegu kõik sellest osavõtjad. II kongress, mis pidi olema organiseeritud 1900.a. lõunakate – põhiliselt Jekaterinoslavi komitee poolt, kes andis välja ajalehte „Lõuna tööline“. Kuid 1900.a. kevadel see grupp purustati. Siis V.I. küpses mõte partei liitmisest mitte töötajate kongressil, milline läks tollastes tingimustes liiga kalliks, vaid ajalehe ümber, mis antakse välja kusagil lähivälismaal. See ajaleht pidanuks teenima, tema väljendusega, „tellinguid“, millise ümber oleks ehitatud partei. Seda oma ideed ta tudvustas n.n. sotsiaal-demokraatide Pihkva nõupidamisel. Oli otsustatud, et selle plaani elluviimiseks lähevad tema, Potresov ja Martov välismaale. Kõik kolm hankisid välispassid – aga sel ajal politseiametkond laskis kergelt välismaale sõita, kuna tollane kogemus näitas, et inimesed – eriti publitsistid ja teadlased – hajusid välismaal ja muutusid revolutsioonilise töö vaatevinklist vähem või rohkem kahjututeks. Kuid see plaan oleks peaegu läbi kukkunud, kui V.I ja Martov arreteeriti nende illegaalsel Peterburi reisil. Kuid asi piirdus, siiski, kolme nädalase arestiga, mille lõppedes lasti mõlemad, tegemata juhtunust erilist numbrit, jälle vabadusse. Siis V.I. otsustas välismaale sõiduga kiirustada. Ta sõitis oma ema poolt hangitud loaga ja ka minuga Ufaasse, kus pidi olema oma viimase asumisaasta ära ta naine, Nadezda Konstantinovna. Muidugi , Ufaas ja Samaaras toimunud kongressil ta kohtus tollaste sotsiaal-demokraatideda ja tudvustas seal ka neid oma plaaniga. Oli otsustatud, et välismaale jõudes hakatakse koos grupiga „Töö Vabastamine“ («A2>1>645=85 "@C40») andma välja ajalehte  Iskra ( Säde ), dekabristidele pühendatud luuletusest võetud epigraafiga:  Sädemest tõuseb leek . Teine välismaine kirjastajate grupp  Töölis Asi (« 01>G55 5;>»), ei olnud sellesse kaasa tõmmatud, kuna nad kaldusid „ökonomismile“. Genfi keevast emigratsioonist suuremaks sõltumatuseks ja eemalolekuks otsustati uut ajalehte hakata välja andma Münhenis, kuhu siis sõitsidki V.I, Potresov ja V. Zasulits. Hiljem jõudis Venemaalt sinna ka Martov. Peale ajalehe „Iskra“ („Säde“) otsustati anda veel välja teaduslik-marksistlikku ajakirja „Zarja“ („Koit“). V.I. haaras kohe härjal sarvist, töö, milline alguses oli töötajate vähesuse tõttu põhiliselt ettevalmistav. Tuli pidada ise kirjavahetust, sifreerida, korraldada transporti, luua sidemeid Venemaaga ja välismaiste venelaste kolooniatega jne. Kahe poole aasta jooksul, kuni 1903.a. suveni, kuni partei II kongressini omastas „Iskra“ suure mõju ja vaatamata paljudele raskustele ning läbikukkumistele hakkas ajaleht levima Venemaal üha laiemas ulatuses. Ta soodustas kõvasti tööliste masside poliitilise teadlikkuse tõusu, pööras majanduslikel põhjustel korraldatud streigid poliitilisteks. Ta aitas kaasa parteikomiteede organiseerimisele ning nende ühinemisele. Nagu „Iskra“, nii juba suuremal määraral V. I. poolt sel ajal kirjutatud brozüür „Mida teha“, kallutades moodustama kutseliste revolutsionääride, illegaalide organisatsiooni, aitasid selle organisatsiooni edenemisele kaasa. Enamik parteikomiteesid asusid „Iskra“ seisukohale ja partei II kongressil ta kuulutati partei K.O ((Kesk-organiks)). Kuid sellel kongressil toimus enamlasteks ja vähemlasteks lõhenemine – siit nimetused „bolševikud“ („enamlased“) ja „menševikud“ („vähemlased“). Kongressi enamus, eesotsas V.I-ga, seisis selle eest, et oleksid enam revolutsiooniliselt ja täpselt ära määratletud see, kes peaks olema partei liige, ning K.O. toimetuse enam asjaliku organiseerimise poolt. „Iskra“ endise toimetuse liikmetest oli enamlaste poolt, peale V.I., ainult Plehanov. Kuid hiljem ka Plehanov, Martovi, kes keeldus toimetusse asumisest, ja teiste kongressi poolt mittevalitud endise toimetuse liikmed mõjutusel, lahkus sellest. Jäi vaid Lenin üksi. Ta pidas sellistes tingimustes töötamist võimatuks ja pani toimetaja ameti maha. Siis Plehanov võttis ametisse kogu toimetuse ülejäänud liikmed ja  Iskra sattus vähemlaste kätte. Selle puhul kirjutas V.I prozüüri  Samm edasi ja kaks sammu tagasi ((03 2?5@54, 420 H030 =0704»). V.I. jäi partei juhtkonnast kõrvale, kuid nii ei saanud kaua kesta. Organisatsiooni enamus, Venemaa töötajate rõhuv enamus oli enamlaste poolt. Nad nõudsid oma häälekandjat.V.I. nägi samuti selle hädavajadust ja umbes aasta pärast, peale  Iskrast lahkumist, hakkasid enamlased andma välja ajalehte «?5@54» („Edasi“). Ta sõlmis vene organisatsioonidega samuti sidemeid, hakkas kohtadele saatma kutselisi revolutsionääre, kutsus enam revolutsioonilistele töö meetodite kasutusele võtmisele ja revolutsioonilise ülestõusu ettevalmistamisele. Sel ajal V.I. elas juba Genfis. 1902.a. oli toimetus sunnitud Münhenist ära kolima, kuna jälitamine hakkas juba liialt silma paistma, Londoni. Sealt aga rändas uuesti Genfi. Kõik need aastad V.I. elas väga tagasihoidlikult, parteil oli vähe raha ja ta võttis selle kassast väga vähe ning elatus publitsistikast. Töö rohkus ja närviline olukord avaldas ta tervisele nii ränka mõju, et enne II kongressi, Londonist Genfi sõidul ta haigestus  püha tule («A2OI5==K9 >3>=L») nimelisse närvihaigusse. Suviti, eriti peale kongresse, konverentse või suuri erimeelsusi toimetuses, ta püüdis sõita kuhugi looduse rüppe, mere äärde või mägedesse, - kusjuures valis alati eriti eraldatud ning metsiku koha, kõige lihtsama ja odavama pansioni. V.I. armastas kogu elu loodust ja oskas selles puhata. Sel ajal revolutsiooni lained üha kasvasid – eriti 1905.a. jaanuarist peale. Emigratsioonile üldse ja konkreetsemalt V.I-l kajastus see ühelt poolt, suures tööintensiivsuses ja hõivatuses ning teiselt, selles, et teda hakkas üha enam ja enam Venemaale kiskuma. V.I. omane ettenägelikkuse ilmnes 1905.a. suve lõpus selles, et ta kirjutas minule kord, näis, et minu kaebuse peale välismaalt kirjanduse hankimise raskuste ning viivituste pärast: „Varsti me avame Peterburis oma ajalehe, toimetusega otse Nevski prospektil“. Mind ajas siis see naerma, kui täiesti ilmvõimatu asi, kuid mingi, kolme nädala pärast ilutseski Nevski prospektil „Uus Elu“ («>20O 87=L») toimetuse silt. V.I. saabus kohe, kui lahvatas meie esimene revolutsioon ja oli kuulutatud välja manifest, milline avas vanglate uksed ja tervel real isikutel võimaluse pöörduda tagasi emigratsioonist. V.I jaoks osutus see võimalus kohe problemaatiliseks. Nii, et kui ta vaid ühe öö oli ööbinud, oma passi alusel, üüritud toas, temale tuttava perekonna juures ja märganud kohe kindlat jälitamist, ta hakkas elukohti vahetama ja elama võõraste passidega. Ta esines samuti võõraste nimede all. Üheks selline tema tuntud esinemine toimus Panini kodus Karpovi nime all. V.I. purustas kadettide, eseeride ja vähemlaste illusioonid ja usu 1905.a. võitudesse ja lootused liikumise vägivallatut käiku. Ta kritiseeris teravalt nn. bulõginliku (nõuandva) Duuma ja püstitas selle boikoti loosungi. Ta osutas ridade koondamise ja otsustavaks lahinguks, relvastatud ülestõusuks, ettevalmistamise vajadusele. Talve jooksul 1905/6.a. sõitis ta kaks korda Moskvasse, üks kord enne detsembriülestõusu, teine kord peale seda. Ta korrigeeris suhtumist tööliste-saadikute esimesse Nõukogusse, millist tollased enamlased olid kaldunud ignoreerima, millisele nad vaatasid üleolevalt, kuna see koosnes oma enamuses väike-kodanlikust vaatepunktist. Ta mõistis selle asutuse tähtsust, millise olulist rolli ta nägi eriti tulevikus. Seni kui võis arvata, et revolutsiooni lained veel tõusevad, seisis V.I nende toetamise, kõige revolutsioonilisema taktika poolt. Nii ta heiskas esimese Riigiduuma boikoti loosungi. Ta kuulutas välja kas-või partisanisõja nn. kolmikute või viisikute kasutamise. Kui liikumine hakkas vaibuma, siis ta muutis otsustavalt rinnet ja soovitas tingimata Riigiduumasse minekut, kui kõik teised oma vaadete propageerimise võimalused üksteise järel rahvalt ära võeti, et kasutada selle platvormi. Sots-dem ajalehed suleti üksteise järel. „Uue Elu“ asemel tekkisid „Laine“, „Edasi“, „Kaja“. Enamlastest sotsiaal-demokraadid püüdsid viimase minutini kasutada legaalset ajakirjandust. Anti välja üksikuid brozüüre. B.I. sulest tulid: „Sotsiaal-demokraatia kaks taktikat demokraatlikus revolutsioonis“ («25 B0:B8:8 A>F80;-45<>:@0B88 2 45<>:@0B8G5A:>9 @52>;NF88»),  Kadettide võit ja töölispartei ülesanded («>1540 :045B>2 8 7040G8 @01>G59 ?0@B88»), Duuma laialilaskmine ja proletariaadi ülesanded (« >A?CA: C<K 8 7040G8 ?@>;5B0@80B0»),  Sotsiaaldemokraatia Duuma valimistel («!>F80;-45<>:@0B80 2 2K1>@0E 2 C<C») jt. Propaganda tegemisel pidi üha koomale tõmbuma ja tuli üha enam ja enam põranda alla minna. V.I oli sunnitud Soome, Kyokkalasse elama asuma, kust ta sõitis Piiterisse, kuid rohkem tuldi tema juurde käsikirjade järgi ning nõupidamistele. Peale tervet rida pisinõupidamisi, 1905.a. toimus Tammerforsis parteikonverents, aga 1906.a. nn. ühinemis-kongress Stokholmis, mis on selliseks nimetatud seepärast, et sellele sõitsid kokku partei mõlemad osad, nii enamlased, kui vähemlased, kuna eelmisel III kongressil 1905.a. vähemlased ei tulnud. Kuid see ühinemiskatse jäigi katseks. Peale II-Duuma laialiajamist 1907.a. reaktsioon üha tugevnes ja sama aasta sügisel V.I sai soome sots-dem. Sõnumi, et on antud välja tema arreteerimise käsk. Siis ta sõitis, rakendades ettevatus abinõusid, Abo kaudu Stokholmi ja sealt edasi Genfi. See teine emigratsioon, peale ajutist vabaduste perioodi 1905-6.a. oli esimesest raskem.Intelligentsi ja noorsoo laiu ringe tabanud nukrus ja pettumus tungis ka töötajate hulka. Laiad ühiskondlikud huvid asendusid isiklikega, soo, filosoofiat ja müstikat ning religioosseid otsinguid puudutavate küsimustega. Sellise nukrustamine võttis veelgi masendava kuju ja eriti noorte hulgas, ühiskondliku elu võikaim baromeeter, ilmus enesetappude epideemia. Parteide ringides (vähemlaste hulgas) tekkis nn. „likvidaatorlus“ – õpetus kogu töö legaaselt tegemisest e. illegaalse parteitöö lõpetamine. Kõik need emigratsiooni suunade vastuolud ilmusid muidugi eriti teravalt. Meeleolu oli väga masendav. Kuid V.I. ei kaotanud erksat vaimu ja püüdis seda ka teistel ülal hoida. Ta näitas ära 1905.a. revolutsiooni mahasurumise põhjuseid ja rääkis, et on tarvis valmistuda selle järgmiseks tõusuks. Nagu varem ta kasutas asumisel olekut teadusliku töö tegemiseks, siis ka nüüd, teise emigratsiooni üksinduses ta pühendus filosoofia probleemide uurimisele, millisega tal seni polnud aega tegeleda ja avaldas 1909.a. oma filosoofilises raamatu: „Materialism ja empiriokrititsism“. See oli kõigi idealismi eriliikide vastane ja käsitles sellest kriitilisest vaatepunktist kõiki filosoofilisi teooriaid - nii välismaal kui Venemaal aga täpsemalt –uuskantlust. Osaliselt sellel alusel, osalt poliitiliste erimeelsuste põhjal toimus V.I lahkulöömine  eesrindlaste («2?5@54>2F52»)või  tagasikutsujate («>B7>28AB>2») grupist, nagu neid kutsuti selle eest, et nad soovitasid kutsuda sotsiaal-demokraatide esindajad Riigiduumast tagasi. V.I. tõestas kõikide legaalsete võimaluste kasutamise hädavajadust, kui ei saanud loota vahetule revolutsioonilisele võitlusele: duuma platvormi ja legaalset ajakirjandust. Mul tuli rääkida temaga 1911.a. usaldamatuse suhtes, millisega provintsides illegaalsetes ringikestes töötavad seltsimehed suhtusid ühte tagasihoidlikku legaalsesse ajalehekesse, millist mingil ajal õnnestus Saratovis välja anda ja ta mõistis otsustavalt hukka neid selle eest, et nad seda ei toetanud. Ma nägin teda just nimelt selle reaktsiooni perioodi lõpus ja ta ütles minule umbes nii: „Ei tea, kas elangi veel järgmise revolutsioonini“. Suvel 1911.a.((mai lõpust – septembrini)) V.I. organiseeris (Pariisi lähedal, ((18 km)) Longjumau parteikooli ja luges seal Venemaalt pärit töölistele ((13 töölist ja 4 vabakuulajat)) rea loenguid.((Poliitökonoomia: („Karl Marx ja kodanlikud poliitilise ökonoomia teooriad“. 30 loengut, „Agraarküsimus Venemaal“ (10 loengut), „Sotsialismi teooria ja praktika“ (5 loengut). Loenguid lugesid veel Semaško, Lunatsarski ja Sergo Ordzonikidze.)) 1912.a. ta valitakse Rahvusvahelisse Sotsialistlikku Büroosse (564C=0@>4=>5 !>F80;8AB8G5A:>5 N@>). Kuid jõud kogunes rahvas ja Leena tööliste tulistamine 1912.a. aprillis kutsus need ellu. Eelkõige, vaatamata igasugustele raskustele ja kitsendustele, hakkas arenema legaalne töölisajakirjandus. Igapäevane tööliste ajaleht  @0240 ( Tõde ) hakkas ilmuma Piiteris, isevalitsuse enese keskuses, kellel ei õnnestunud seda vaikima sundida. Avati uus rinne, millel oli tarvis keskendada jõud ja V.I. sõitis Pariisist, kus ta viimasel ajal elas, Venemaale lähemale – Krakovi. Kiirrong sõitis sealt Peterburi vaid 12 tundi. Artiklid võisid siis ilmuda õigeaegselt, ajaleht sai valmis juba järgmisel päeval. Kergem oli korraldada kohtumisi illegaalsete töötajatega, Duuna liikmetega – siis oli neid neli, kellele V.I. kirjutas esinemisteks kõnesid. Sealt oli ka kergem Venemaal tehtavat illegaalset tööd juhtida. Sellisel viisil, kuigi V.I. kirjutas põrandaalusele ajalehele – siis ilmus keskorganina «!>F80;-5<>:@0B»  Sotsiaal-Demokraat  kuid tema peamine energia oli suunatud sellele avanenud legaalse töölisajakirjanduse õhuaknale: peale  @0240» ta kirjutas veel nädalalehte «25740» ( Täht ) ja marksistlikku ajakirja «KA;L» ( Mõte ) ning «@>A25I5=85» ( Valgustustöö ). Kuid lahvatanud sõda Euroopas lõi segamini kõik kaardid. Kõik töölisorganisatsioonid suleti. Riigiduuma liikmed s-d-id enamlased arreteeritim, anti kohtu alla ning saadeti Siberisse. V.I. oli kohe sõja alguses arreteeritud Austria võimude poolt ja istus peaegu kolm nädalat vangis. Vaatamata igasuguseid asja hullemaks tegevatele probleemidele ja teadmatusele tuleviku suhtes, ta nagu alati, säilitas hea tuju, millega ta väga üllatas mõningaid intelligente, kes olid sattunud samasugusse seisukorda. Tänu Austria sots-dem hoolitsusele ta vabastati ning ta sõitis Šveitsi. Kõiki parteisid haaranud patriotismi keskel oli tema hääl peaegu ainuke, kes kutsus rahvusvahelisest vaatepunktist mitte taganema, pidades ainsakls viisiks imperialistliku sõja vastu võitlemise viisiks, selle kodusõjaks pööramise – igal maal oma valitsuse vastu. Nagezda Konstantinovna räägib oma mälestustes, kui üksik siis V.I selles võitluses oli, kui rõhuvana ta tundis seda tema ümber tekkinud mittemõistmist. Tema poolt olid koostatud revolutsiooniliste sotsiaal-demokraatide sõjasse suhtumise teesid. Venemaale saadetuna, sattusid need teesid IV - Duuma enamlastest liikmete arreteerimisel politsei kätte ja said ühtededeks peamisteks nende vastase süüdistuse tõenditeks. Neis teesides väideti täiesti otse, et iga järjepidev sotsialist peab võitlema kõigepealt oma valitsusega ja et sõja parimaks tulemuseks oleks olnud tsaristliku valitsuse, kui kõige reaktsioonilisema, lüüasaamine. V.I. luges referaate sel teemal ka Šveitsis, ta liitis vahetu internatsionalismi idee kaudu kõiki keda sai. Tsimmervaldi ja Kintali (&8<<5@20;L4A:>9 8 8=B0;LA:>9) konverentsidel Lenin esindas internatsionalistide vasakut tiiba. Neid oli sel ajal välismaal tühine vähemus  ülisuur osa sotsialistidest olid aga patriootiliselt meelestatud. Tollal pidi V.I. murdma augu peaegu üleüldisesse mõistmatuse müüri. Vememaaga suhtlemine ja sinna kirjanduse saatmine oli sõja tõttu samuti raskendatud. Hulk töötajaid olid võetud rindele. Venemaa oli tugevas patriootilises palavikus, „lüüasaamise“ ideid mõistsid erandlikult vaid enamlased või nende toetajad. See oli emigratsiooni jaoks raske aeg, eraldatus Venemaast oli hirmus. 1916.a. kirjutas Lenin ramatu „Imperialism kui kapitalismi uusim etapp“. & " P R ° ² t ®  ‚ ¤ ¤u•ļÖž*D˜°æĄ$%ÖVŲ€<¼īšōśü:LĘŠŅÖüųķųåųįųåųįŁįŅįĪŹĘŹĘ¾ĘŗĘŗĘŗĘŗ³ŗÆ§ÆŗÆ§Æ§Æ§Æ£›£›£ų£›££Œ£h Sõh SõhųQVCJaJhųQVmHsHhųQVh}FMmHsHh}FM h}h[h}h[h}h[h²M`mHsHh²M`h04h¦O" h<{h<{h<{mHsHh<{hÕwĒmHsHhųQVhÕwĒCJaJhÕwĒhæs+7üž¤¦®ĄĀÄJ&*Q-Ī0–4‚68:;uBźINź\-b#h¢tµzó~Qƒ;„żżżżżżżżżżųųóóóóóóóóóóóóóóóógdĄ.¦gdĀ`ģäSTžž[“Ó!##'#U%I&J&L&ķ&ö&÷&”'f(Ā)**Ó+Ö+ę+P-Q-ē-..1/2/·/Ą/ß/ą/į/Ķ0Ī06233}4•4–4‚6²688ō8±:²:·:9;:;<Ø=Æ=“=Ś@üųōšģšģčäąÜąŲąŠąŲąŲĢŲĢŲĢČÄȽȹµ¹µ¹Ų¹±­±©¹©„”„”™™”™•‘•‘h_DYh›NahbhĪ h(Thč^Ļh/|ch¦ hīMėh›2åh+ hĄ.¦hĄ.¦hĶq hĄ.¦hIjoh¬M…mHsHhĀ`ģhå·h¬M…hųQVhÉNŌh&éhā^]h hlMh Sõ8Ś@tBuBńBĖC=DCD[D\DaDbEGFgFĪF:HPHRHĘHčIźILLäLžLMM$MNNžORRĄRņR8S-TUVVœV°V*WXZZ4Z\8\č\ź\z]üųüōšōģōģōģčģäÜÕäŃüŃÉŃÅŃÅŃÅŃÅĮ¹Įµ±µ±­„­„­”•‘‰‘µ…hJ%/h:wmHsHh:wh)hymHsHh)hyhómHsHh€>óh‘"uhŠehd^+hJ%/hu^ÓmHsHhu^ÓhīD`4µz·zęzZ|^|ˆ|²}Ņ}ņ}ņ~ó~I”¶€@€L€N€ƒ4ƒ>ƒCƒDƒPƒQƒ9„:„;„6‡U‡t‡u‡ˆ>ˆœ‰Ś‰~Š€ŠŹ‹Œ‚ŒČŒøŗŹŽJ’’’]•u—v—j˜«™üųšģšģšģčųčäąÜŌÜŌÜŠÜŠÜŠčŠĢŠĢČĢČąĄąĄąČąø“ø“°“ø“¬°¬¤œ˜”¬”hŅhp9h‰h‰mHsHhGv“mHsHhGv“hŠeh"jšh"jšmHsHhVImHsHhŪzöhÓ`Ōhƒ^Lhy”mHsHhy”hVIh g«h3DæhŗehŗemHsHhæ2Įhe648;„t‡€Šŗv—¬™WE””„čØü¬>°,¶~¼€æyĄŗÅ5ŹØĢ.Ō\Ų?ŪMßbö`ąšśśśśśśśśśśśśśõõõóóóóóóóóóóóógdÜŽgdĄ.¦«™¬™é™š(š*švšxšąšā𛂛ž› VWwž Œ œ D”E”Ą¢ß¢ė¢ģ¢ķ¢X„„’„”„–„¶„ģ§ž§ēØčØŽ©Z«€«®«°«ū¬ü¬ž­°°<°>°ü² ³ ³@µüųōģōųōųōųōģōčųäąÜąÜäÜŲÜŲÜŲŠŲÉŠŲŽŹŵ­µ­µ¦¢ž–ž’ŽŠŽŠhU-ŽhžlÄhžŠh$DœmHsHh$Dœhe64 hßuhĶhßumHsHhßuhŠehĶmHsHhĶ h~nhŽ %heŠmHsHheŠhŽ %h[j6hOhżVh~nmHsHh~nhŅhp94@µ+¶,¶u·ŗxŗzŗŅŗ&»Œ»Ö»Ų»(¼t¼|¼~¼ø½ŗ½©¾æ€æŻĄĮĮČĀøÄČÄŪÄāÄŭŰŹźŻÅDĘbʐʬʃÉ4Ź5ŹCŹ_ŹiŹ‚Ź„Ź†Ź‹ŹŒŹ‘Ź’Ź˜ŹĶŹīŹūŹżŹ Ė ĖīĖ\ĢüųüōģäąģąģäąäąÜąŲąŌąŌŠŌŠĢČĢČĢČÄČōČĄøĄøĄ“Č“°“¬Ø°Ø°¬“¬“¬“¬¤°¤ h[P‡hėh¹hõ{ÄhŻ2€hY;hé×mHsHhé×hGh ahĘ6#h”jóh± ChĶq h$DœhS"«hS"«mHsHhÜŽmHsHhÜŽhžlÄh C}<\̨̦ĢäĢīĢlĪxĪŒĪŽĪ{ŃŌŃ"ŅÓ,ÓfÓxÓĄÓŠÓāÓäÓīÓŌ,Ō.ŌęŌL×M׀×[Ų\Ų7Ł>Ū?ŪÜ2Ü>ܜŻLßMßąödöˆ÷’ż¬żĄż‚ž„žģž’^`|°²ųōšģčąčąčÜŌÜŌÜŌÜŌÜŌÜŌÜģÜŠĢŠČÜČĢČĢĄø“°Ģ°®¦°¢ž¢žšž’ž°žŽšŽšhvNŅhĄ:?mHsHh ¶hĄ:?hL īh*ŸmHsHUh*Ÿh“c)h“c)mHsHhæ$cmHsHh™;ŗhæ$ch-&)h{ŗmHsHh{ŗhęmHsHhęh[P‡h8hY;h[P‡mHsH8 («<?5@80;87<, :0: =>259H89 MB0? :0?8B0;87<0»). 1917.a. revolutsiooni alguses V.I püüdis kohe Venemaale sõita, kuid seda plaani oli sel ajal raske teostada. Trotski, kes sõitis Inglismaa kaudu, võeti seal kinni. Peale vähem või rohkem teostatavate plaanide kõrvalelükkamist otsustas Lenin sõita läbi Saksamaa  blombeeritud vagunis. Seda plombeeritud vagunit kasutati seni tihti kõigi V.I ja enamlaste vaenlaste poolt, kuigi neid häbistati selle eest, kui isikuid, kes läksid kokkuleppele neile vaenuliku saksa valitsusega. Muuseas, kokkulepe seisnes vaid selles, et need ja need sellised sõidavad läbi Saksamaa, lubades sellelt maalt läbisõidu kestel mitte kellegagi seal kohtuda ega rääkida. Selleks oligi töötatud välja  blombeeritud vaguni vorm. Sõites Venemaale, ei olnud V.I sugugi kindel, et teda kohe ei arreteerita Miljukovi valitsuse poolt  tegelikult ta oli selles isegi veendunud, et nii ka juhtub. Kuid Stokholmist ja sama ilusti Soomest läbi sõites kuni Venemaa piirini, Beloostrovi raudteejaamani, kus temaga kohtusid mõned parteikaaslased ja kellega koos ta sõitis 2.-aprillil (vanas stiilis) Peterburgi. Siin, Soome (($8=;O=4A:><)) vaksalis oli temale Keskkomitee ja Peterburi enamlaste parteikomiteede poolt, kes olid kutsunud kohale ka kõikide rajoonide tööliste masse, korraldatud pidulik vastuvõtt. V.I. pöördus kokkutulnute poole lühikese kõnega, milles ta kutsus võitlema sotsialistliku revolutsiooni eest . Sama mõtet ta kordas samal õhtul korraldatud organisatsioonide esindajate koosolekul. Temale omase kiitmise ja ovatsioonide vältimisega asus ta kohe rääkima asjast ja lähemate päevade ülesannetest. Ta kirus otse rahvusvahelise sotsiaal-demokraatia häbiväärset käitumist Maailmasõja ajal ja veenis enamlaste parteid, et eemalduda otsustavalt selliselt käitujatest, nimetama ümber kommunistlikuks parteiks. Ta märkis, et revolutsioon, mis kukutas troonilt Romanovid, ei andnud töölistele ja talupoegadele midagi ja et Ajutine Valitsus  nii kadetlik ((konstitutsioonilis-demokraatlik)), kui hiljem pooleldi eseer“lik ((sotsialist-revolutsionäär, lühinimetus)), ei ole midagi andma võimeline ja see peab olema kukutatud. Selle mõttega ta kirjutas  Pravdas ja selle aegsetes brozüürides. Esimene ülestõusu katse  juulis  millisest komunistlik partei kõrvale hoidis  oli edutu. Paljud silmapaistvad enamlased olis siis Ajutise Valitsuse poolt arreteeritud. V.I. ja Zinovjev, et mitte jagada esimeste saatust, milline V.I.-le oleks võinud saatuslikuks saada, otsustasid peitu pugeda. Sel ajal, nagu V.I hiljem märkis, võisid tema suguste vaadetega inimest varjata vaid töölised ja nad mõlemad varjasid end alguses Peterburis tööliste korterites, siis Sestroretskis ja lõpuks jõudsid Soome. Tuli kasutada kõiki illegaalse elu vorme  grimmi, parukaid, võõraid passe. Tuli tihti elukohti vahetada, sõita veduri kütjana ja varjuda onnis. Kuid kõikjalt V.I jälgis partei elu ja kirjutas artikleid ning kirju KK-sse. ((&..)). Sel perioodil ta hakkas kirjutama raamatut  Riik ja revolutsioon («>AC40@AB2> 8 @52>;NF8O»), millise ta lõpetas hiljem. Nähes, et enamlaste mõju töötajate hulgas kasvab  milles veensid eriti linnades, eriti Peterburis ja Moskvas, teostatud valimised, Ajutise Valitsuse autoriteet aga kohtadel üha langes. V.I.Lenin hakkas nüüd tungivalt nõudma, et viivitamata teostataks, Ajutise Valitsuse vastane ülestõus. Mõnede tema seltsimeeste vastuseis sellisel puhul teda ei vääranud. II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi istungi kokkutuleku ajaks sõitis Lenin illegaalselt Piiterisse ja võttis isiklikult osa KK istungist. Ülestõusu korraldamine oli siis otsustatud ja toimus 25. oktoobril (vana stiil). Sel päeval, õhtul, II Nõukogude Kongressi esimesel istungil teatati kommunistliku partei poolsest võimu haaramisest ja Ajutise Valitsuse kukutamisest. V.I. Lenin esines Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi väljakuulutamise avaldusega ja avaldas kaks selle dekreeti: sõja katkestamisest ja et kogu mõisnike ja eravaldustes olev maa läheb tasuta töötajate käsutusse. Kodanluse diktatuur oli asendatud proletariaadi diktatuuriga. Uue nõukogude sotsialistliku võimu ülesehitus algas erakordselt rasketes tingimustes: peaegu kogu intelligents ja kõik nõukogude teenistujad kuulutsid sellele boikoti. Valitsuse konstitutsioneerimine ilma teiste parteide ja suundade koostööta kutsuse esile eriarvamusi nii ka kommunistliku partei KK-s (&..). Kuid V.I.Lenin oli otsustavalt igasuguse koostöö vastu, ta uskus kindlalt massidesse ja sellesse, et proletariaat võib ka ise riiki juhtida, et ta asjade keskel, töö käigus kasvab ja õpib mõõtmatult kiiremini. Kuid selline valitsuse konstitutsioneerimine (moodustamine) vaid ühte parteisse kuuluvatest, kogenud revolutsionäärid, kuid täiesti oskamatud riigi ülesehitajad, inimestest, pani ülisuure vastutuse ja töö V.I. Leninile, kes oli Rahvakomisaride Nõukogu esimehena uue valitsuse pea, aju ning hoob. Tal tuli juhtida ise kõigi valdkondade tööd  alates sõjalisest ja lõpetades toitlustamise ja rahvaharidustööga. Kodusõjad, milliseid subsideeris ja toetas rahvusvaheline kodanlus, riigi sisesed ülestõusud, nälg ja majanduslik kaos kõige nende vapustuste, nagu ka möödunud Maailmasõdagi tulemuseks  kõik see nõudis V.I..Leninilt kolosaalset pinget, energiat ja jõudu. Samal ajal kahjustas tugevalt ta tervist eseeri ((sotsialist-revolutsionäär, lühinimetus)) Kaplani relvastatud rünnak 30. augustil 1918.a. Mihkelsoni tehases (Hiljem nimetati see ümber V-I-Lenini nim.), kus ta miitingul esines. Saadud vigastused oleks võtnud talt äärepealt elu. V.I. Lenini initsiatiivil, jällegi osa partei ((kommunistliku)) KK tugevast vastuseisust hoolimata sõlmiti 1918.a. Saksamaaga nn. Bresti rahu ((mida Venemaal loeti häbiväärseks ja Saksamaal hiilgavaks)). Selle rahu alusel me nõustusime loobuma tervest reast linnadest ja maakohtadest, maksma suurt kontributsiooni ((heastamistasu)), see rahu nimetati õiglaselt häbistavaks, kuid Vladimir Ilits nägi, et talurahvas sõjaga kaasa ei lähe ja arvas, peale selle, et Saksamaal liigub revolutsioon kiiresti edasi ja et kõige häbistavamad rahu tingimused jäävadki siis vaid paberile. Nii ka läks: Saksamaal puhkenud kodanlik revolutsioon annulleeris Bresti rahu raskeimad tingimused ((???. Tegelikult Versailles“ rahuleping.K.L.)). Oli loodud tugev ja võitlusvõimeline Punaarmee, mis osutus kodusõjas võidukaks. Valgekaardist vabastatud piirkonnad, nagu Ukraina, Siber, Krimm, Gruusia hakkasid autonoomsete piirkondade õigustes ühinema Nõukogude Sotsialistlike Vabariigiga. Moodustati Vene Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik VNFSV ( !$! ), millest hiljem kasvas välja Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL) ((!!! )). Kodusõja ((enamlased-kommunistid tahtsid ja uskusid, ning sundisid sellist arvamist ka teistele peale, et need on vaid kodusõjad, mitte iseseisvussõjad või rahvaste enesemääramissõjad või demokraatlikule korrale pöördumise sõjad)) lõppemisega hakkas majandus taastuma, kuid kõige suuremaarvulisem elanike grupp  talurahvas, kes oli sõdades ja karmi sõjakommunismi politika läbi enim kannatanud, vajas hingetõmbe aega, vajas normaalseid tingimusi, millistes ta suudaks kroonilisest näljast välja rabelda, võiks asuda majanduse taastamisele.V.I. Lenin mõistis raudkindlalt poliitika muutmise hädavajadust ja selles mõttes viis toiduainete ärakorjamise asemele sisse, talupoegade kätte jäävate ülejääkide suhtes toiduainete maksu, mis ergutaks neid töötama toodangu suurendamise (põllumajanduse taastamise) nimel. Ta tõi sisse nn.  uue majandusliku poliitika («=>2CN M:>=><8G5A:CN ?>;8B8:C») (-) (NEP), mislubas vaba erakaubanduse, mis andis talurahva laiadele kihtidele võimaluse iseseisvalt otsida neid ülalpidamisvahendeid, milliseid riik talle anda ei suutnud. Ta tõestas, et sellise pöörde tegemine on hädavajalik, seni kuni mailmarevolutsioon edasi lükkub ja VNFSV tuleb oma rahvamajandus korraldada, kapitalistlike riikide piiramisrõngas, rahva väikekodanliku osa poolt. Samal ajal V.I.Lenin rõhus riiklike ettevõtete arendamisele, elektrifitseerimisele ((Esimene elektrijaam Venemaal rajati juba tsaari ajal Talvepaleesse.)), millega oleks tõstetud meie maa teiste kultuuriliselt arenenumate riikidega ühele tasemele, ning koperatiivide arendamisele. Ta näitas, et ülemailmse proletaarse revolutsiooni ootuses on tarvis, hoides kogu suurtööstust riigi käes ja sellisel viisil, osaliselt, teostada sotsialism ühes riigis. Sellisel viisil  rääkis ta  tehes ühelt poolt järeleandmisi erakapitalile, me hakkame sellele tungima peale seni, kuni revolutsioonide plahvatus teistes riikides ja suurtööstuse tootlikuse tõus meie maal ei anna meile võimalust minna uuesti otsustavalt üle kommunismile. Kuid V.I.Lenini ülisuur töökoormus hakkas lõpuks väljenduma tema tervise halvenemises. Ta hakkas kurtma peavalusid ja unetust. Arstid leidsid, et see on tingitud üldisest ülekurnatusest ja soovitasid pikemat puhkust. Kuid selle kasutamist ei lubanud ((Juba NSV Liidu esimesel nõukogude kongressil 30. detsembril 1922.a. arutati liidu sõlmimise lepingu tingimusi jne. See kõrvalepõige tähistab siin Anna Uljanova poolset NSVL moodustamisega seotud töökoormusele viitamist, mis teostus alles 1924.a. Kuid?! )) olukord riigis ja töö valitsuses aga ka ta iseloom, olles enda suhtes kohuste täitmisel väga nõudlik, ei suutnud ta isegi enam puhata nii, et ei mõtleks tööasjadest. Nii kurtis ta ise ka. Ja ta haigus hakkas progresseeruma ja 25. mail 1922.a. lõi esimene kell. Täielik puhkus ja hoolikas ravi panid ta sügiseks jalule ja juba oktoobris ta asus tööle, kuid tehes seda endisest võrreldamatult vähem intensiivselt oli see vähenegi talle liig ja juba kahe kuu pärast, novembri lõpust kuni märtsini olles tõvevoodis, ta püüdis veel olla, kõige üldisemates joontes asjadega kursis ja dikteeris sekretärile oma viimased artiklid: « 01:@8=5», «CG5 <5=LH5, 40 ;CGH5», « :>>?5@0F88», « @01>B5 0@:><?@>A0N». Märtsis tabas teda teine löök, mis võttis temalt kõnevõime, milline, vaatamata arstide pingutustele ja sellele, et ta suve jooksul füüsiliselt kosus, kuni ta surmani, 21.januaril 1924.a. kell 6:50, enam ei taastunud. Surm saabus peaegu täiesti ootamatult ja miski ei ennustanud sellist kiiret minekut. Lahkamisel tuvastati aju arteri peaegu täielikk väljakurnatus, samal ajal kui oli täheldatud ((diagnoositud)) vaid üldine, mõõdukas arterioskleroos ((vananemisega kaasnev tuiksoone lubjastus)). Ta keha palsameeriti ja pandi Punasel väljakul asuvasse mausoleum ((vana-aja Kaaria kuninga Mausolos é nime järgi, võimas suuremõõtmeline hauaehitus; V.Lenini ja J. Stalini m., monumentaalne kiviehitus Punasel väljakul Moskvas, on ühtlasi pidulikuks tribüüniks. V.L. 1960.a lk. 345.)) Interneti aerofotolt on näha selle vari nimetatud väljakul, mille enda leidmiseks tuleb Kremli müüride ja kirikute varje otsida, kuid see ise on linnulenult vaadates vaevalt leitav-äratuntav. Põhimõtteliselt peaks olema näha ka uudishimulike järjekorra vari, kuid miskipärast, võimalik, et pildistamise päeval oli antud asutus külastajatele suletud, polnud seda märgata, või oli pildilt kustutatud?. K.L.)) A.Uljanova-Elizarova. ((Tema on märgitud allakirjutanuna.)) Kasutatud: -! @0=0B B. XXVII veerg 7-9., (tiraaz 6000) 1929.a.? ja sama teatmeteose lõppu, juurde lisatud artiklit  NSV Liidu ja Oktoobri Revolutsiooni tegelased veerg 304-326. Kes tunneb huvi, leiab need köited RR teatmeteoste saalis asuva venekeelsete teatmeteoste riiuli lõpu poolt. Vaata ka uut vene teatmeteost, mis on kohati üllatavalt uue lähenemisega ja läheneb käsitlusviisi poolest Britannica`le, kuid kahjuks justkui nagu lastele mõeldud vormis, st. liiga väikeses mahus ja lisamaterjalile viitamiseta. Topeltsulgudes tõlkija K.L. märkused. Sõnade vene keelne kuju on jäetud alles neile, kes soovivad asju üle kontrollida ja täpsustada, sest minul hetkel selline vajadus ja võimalus puudub. Osalt ka selle pärast, et minul ja vanematel lugejatel, on tuntud just vene keelest otse tuletatud väljendid:  NEP jne. *** 07.12.08.K.K.L. PAGE  PAGE 14  b8 @ Ø r  ¦ Ü ŽąZ˜¢“äźģīšœDHLPZœž2R<ŠŒ–ģśüb!d!ž%l& ''~)Š).*:*>*€*¤*/üųüōüščōčōäąÜŲÜŲÜŲÜŲÜŲŌŠŌŠŌČŠŲŠÄ½Ä¹Ä¹Ä¹µ¹®¹ŠŖ¦¢Ŗ¦š¦š¦–Ž–hZ9ÖhZ9Ö5hZ9Öh mHsHhŸ(:h hp(¤ hä+hä+h/mźhä+ hFžhFžhFžhnŗmHsHhģ;!hnŗhĆRh‰HØhĄ:?hP=hŅ>„mHsHh!u!hŅ>„h ¶hvNŅ8d!'>4č9@G¬L®L&M(M4M6M>Q@Q®S°SĄSĀSäSöSųSśSTTTżżżżżżżōļļļęęęęęęęŚŃżŚŃż„h]„hgd2N „ų’„&`#$gd2N„Š^„Šgd—xcgd—xc„Š^„ŠgdŸ/e/ö0B1ž2<4>4t8„8 8Ā9Ä9ę9č9Ž;ĄB`CŗEtF–F>G@GHvI|IōI~JŖL¬L²LŲLÜLīLMMM"M$M(M4MLMfMąM NšNāNPOtOČOP\P^P`PšPĀPQøRžR SS®SāSäSęSņSōSöSśSüST TTTTTTüųōųōųšéߣߣÕߣߏߣÕéhŸ(:0JmHnHuhŸ(: hŸ(:0JjhŸ(:0JU h¾B‘hbœhbœh8h­h—xcTTTżō„Š^„Šgd—xc,1h°Š/ °ą=!°"°# $ %°°Ä°Ä Äœ@@ń’@ NormalCJ_HaJmH%sH%tH DA@ņ’”D Default Paragraph FontRió’³R  Table Normalö4Ö l4Öaö (kō’Į(No List4 @ņ4 2NFooter  Ę_¾$.)@¢. 2N Page Number«Ö`’’’’x y Ģ Ķ Ń Ś Ū Ü D”ą] %$&’'É*2„8Ÿ;CEūHwMöU Zü\!` aDdüe™gŲhŽnÄpksYwŽzü|€·‚ćŒZŽS””˜.šĘž ¢ī¤U§Ļ§Ī¬µ–·Ÿ¹P½%Ą½Ę’É>ŠōŅõŅ1Ó2Ó8Ó9Ó=Õ>ÕuÖvÖ~ÖÖÖ™ÖšÖ›Ö§ÖØÖ©Ö¬Ö˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ˆ˜0€€˜0€€€˜0€€p˜0€€˜0€€ ˜0€€€˜0€€ ˜0€€p˜0€€(˜0€€0˜0€€€˜0€€8˜0€€@˜0€€H˜0€€H˜0€€€˜0€€X˜0€€X˜0€€X˜0€€`˜0€€`˜0€€p˜0€€`˜0€€h˜0€€h˜0€€€˜0€€p˜0€€€˜0€€€˜0€€x˜0€€€˜0€€p˜0€€€˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€p˜0€€˜0€€˜˜0€€˜˜0€€p˜0€€ ˜0€€€˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€°˜0€€€˜0€€ø˜0€€p˜0€€ø˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€Š˜0€€Š˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€Š˜0€€p˜0€€˜0€€˜€€P€˜@0€€˜@0€€€˜@0€€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€€0(„ Ś@z]µz«™@µ\Ģ/BQSWXijuw’”¬®“µŗ¼ÖŲåęóōłś  N O Y [ c e “ ” š  ¢ ¤ Ą Į ģ ķ ÷ ś  Y Z d e v w † Š ” – „ Ø ° ±  ! # [ ^ e g † ˆ ¹ » æ Ā ę č   0 1 D F Z [ \ ] ^ ` f g h i j m q r t y — ˜ ž   „ ¦ Ø « ± ² µ · ¾ æ Å Ē Ė Ż å ę 4 6 š œ ® Æ Ä Ę ī š  IKUV°±“µŚŪUVlm…†Ŗ«,-’›œĒČŅÓ   ›”¢ĆÄąāīļ–˜ķī?Aąā>@CDĀÄķļ02OPY\”•™›¤„­®CD¾ĄĶĪÖ×ēčšńrs}Ž”ĄĆĢĶŻßDEJL ¢¤„ƱĻŃIJOQŸ NPfhĖĢÖ׿Ąßį#%HIdfvw™šĄĮFGpq\ ^   Å!Ę!""$$&$&&‘'“'ƒ(…(“(µ(Š(Ń(ž)Ÿ),*.*A*B*f*h*¶*ø*Č*Ź*++++2+3+L+M+Š+‹+•+—+œ+ž+^,_,e,f,t,u,…,‡,‘,“,Ć,Å,õ,ö, --5-7-Ó-Õ-+.,.”/•// /i0k0{0|0Ŗ0«0³0µ0ņ0ó0 1 10111¾1æ1ń1ó122#2$26292€2‚22“233"3#3&3(3*3+3-3/3Z3\3f3g3j3k3Ņ3Ó3ź3ė3]6_6·7ø7ņ7ō7ƒ8…8˜:›: ; ;;;‹;Œ;ž; ;‰=‹= > >>>">#>->.>B>C>Y>Z>«>®>°>±>Į>Ā>Ń>Ņ>Ó>Ō>ß>ą>ē>č>ł>ś>’>?"?#?P?Q?^?_?Æ?°?ļ?š?E@F@[@\@c@e@j@k@ƒ@„@“@•@œ@ž@Å@Ę@Ų@Ł@į@ā@AA%A(AgAhArAuAÆA°AqBsB®BÆB¹BŗB½B¾BzC|CĶCĪCÜCßCMDOD~DD€DDźDģDBEDE F FAFBFiFjFGG G!G(G)G;G=GnGoG…G‡GŸG”G­G®G²G“GźGėGöG÷GHHaHcHhHiH¹HŗHĆHĘHŃHŅHśHüH:I;IBIDIgIhIwIyI~I€I½I¾IOJPJVJWJeJgJŚJŪJåJęJžJ’J#K$KVKWK•K–KÉKŹKįKäKLLLL:L;LRLTLuLwL®LÆLõLłL M M8M;MvMxMéMźMgNhNrNsNæNĮNŚNŪNčNźNóNōN OOOO O!OPPPP3P6P³PµPQ QQQQQ#Q&Q0Q1QiQmQ¦QŖQøQ¹Q’QRŒRŽRčRéRSSS SSSŠSŒS›SS£S„SĖSĢSaTcToTsT¹T¼T*U+UgUhU{U}U“UµUæUĄUĖUĢUÖU×UõU÷U%V&V0V1VTVUVgVjVrVtVuVvV}VV‰V‹VįVāVęVēVėVķVWW'X(X0X1XBXCXYY!Y#Y%Y&YņYóYüYżYZ Z [ [6[9[ā[ć[ņ[ō[\\ū\ż\ ] ]Š]Ń]ö]÷]ķ_ļ_```` `"`Š`Ń` a addDdEdd€dždŸd¼d½dŪdŻd&e'e9e;eeegeˆe‹e§eŖeūeżeff0f1fmfnfrfsf{f|fŸf¢fĀfÅfĶfĪfÕf×fńfņfūfžfg"g5g6g‚gƒg˜g™gßgągågēg÷głgżgžgh"h>hBhShUh^hahhhihmhnh¤h„hµh¶hĀhÄhÖhŁhāhćhņhóhSiUicidiÅiĘiŻißiźiėijj j"j@jBj0k1k7k9kCkEkˆk‰k–k™kŲkŁktlvl§lØl²lµlĀlĆl$m&m m¢m n n,n.nnnénźnśnünKoMoqorooƒoŪoŻoöo÷oHpJp§pØp­p®pĆpÅpópōpqqqq'q*q?q@qEqIqMqQq‹qŒq q£qĒqČqĪqĻqŅqÖqāqęqrr'r*rQrRr_r`rorprrŽr ssssssYsZs_scsjsls‹ssXtYt‹tt°t±t¶tøt/u0uvvvv vvTvUv^vavv‚v“v•v v”v°v²vwww wFwHwWwZwƒw„wžw”w°w±w»wæwČwĖwĪwĻwŁwŻwēwėw¼x½xĀxÄxóxõx’xyyy2y4y8y9yUyWy y¢yØy©y±y²yZz[z`zbzzžzØz©z½zĄzŚzßzĶ{Ī{Õ{×{ | |||||P|R|ƒ|…|ū|ż|O}Q}•}–}œ}}Ŗ}«}Ū}Ż}ņ}ó}’}~~~~~i~j~m~n~x~z~“~µ~¾~Ā~Ń~Ō~ė~ķ~^`”¢³µ€€<€>€¬€­€ !01ĢĶ‚‚‚Ž‚•‚™‚¤‚§‚°‚±‚¶‚ø‚pƒrƒĪƒŠƒąƒāƒéƒźƒ„„„„ „!„3„5„”„¢„¾„æ„˄̄܄ބ]…^…†…‡…Ö…×…Ł…Ś…ļ…ń… † †††&†(†Ų†Ś†‡‡‡‡Ā‡Å‡ˆˆ?ˆ@ˆEˆGˆ¢ˆ£ˆÉˆĖˆ6‰8‰Ž‰‰’‰“‰«‰­‰Ö‰×‰Ž‰ą‰š‰ń‰ö‰ś‰’‰ŠŠ ŠˆŠ‰Š—Š˜ŠŲŠÜŠ‹‹B‹E‹k‹o‹ž‹¢‹Ä‹É‹ķ‹š‹ŒŒŒŒ‹ŒŒ˜Œ™Œ¤Œ¦Œƒ…YŽ[ŽST¢‘£‘¼“æ“ß“ā“;”<”A”B”O”Q”Z”[”j”k”†”‡”“”•”¬”®”ķ”ī”ś”ž” • ••••#•-•0•7•9•¤•¦•6–7–9–:–¬–­–Į–Ā–Ķ–Ī–Ū—Ü— ˜˜˜˜*˜,˜9˜:˜\˜`˜e˜h˜•˜–˜§˜©˜Õ˜×˜ę˜ź˜w™y™Č™É™šš,š/š›› ›!›ŚœŪœUV®ÆĄĮEžFžbždžkžnžž‘ž—žšž ž”ž¦ž§ž³ž¶žÅžĒžäžåž"Ÿ$Ÿ|Ÿ~Ÿ  . / ` b ó ō ś ū ””/”0”“”µ”ź”씢¢ ¢ ¢b¢d¢p¢q¢ę¢ē¢J£K£h£i£Ŗ£¬£V¤X¤t¤u¤€¤‚¤­¤Æ¤ķ¤ļ¤„„&„'„5„6„f„h„“„•„քׄ¦¦Ą¦Ć¦Ī¦Š¦T§V§t§u§œ§”§Ė§Š§ī§ļ§ó§ō§=Ø?ØbØdØĀØĆØ×ØŲØäØęØķØļØóØōØC©E©d©f©i©j©q©s©~©©‹©Œ©®©Æ©ļ©š©vŖwŖƒŖ…ŖöŖųŖg«h«t«u«|«~«˜«š«ß«ą«!¬"¬Ķ¬Ļ¬\®]®¤Æ§ÆĻÆŃÆĢ±Ķ±×²Ų²-³/³q³s³Œ³Ž³Ø³©³ µµK·L·j·k·x·y·“·—·ģ·ķ·§øØøÄøĘøĖøĶø¹¹ƒ¹„¹¹ ¹¬¹­¹Ķ¹Ī¹ū¹ż¹AŗBŗMŗNŗlŗmŗzŗ|ŗ„ŗ¦ŗ·ŗ¹ŗ¼ŗ½ŗĒŗČŗōŗöŗY»Z»c»d»{»}»Ę»Č»ę»ē»ń»ō»¼ ¼$¼&¼.¼/¼7¼9¼i¼k¼„¼†¼‘¼”¼›¼œ¼O½Q½æžæóæūæĄĄ#Ą&ĄcĮeĮ»Į½ĮšĮņĮ*Ä+ÄÅÅ?Å@ÅĘƼƾĘŲČŁČąČįČīČļČÉ€ÉƒÉ„É‘É“ÉŒŹŹŅŹÓŹĖĖ Ė!Ė_Ė`ĖvĖwĖ„Ė…Ė‰ĖĖóĖõĖmĢń̂Ģ1Ķ2Ķ:Ķ;ĶEĶFĶ‚ĶƒĶĶĶ¢Ķ¤Ķ©ĶŖĶžĶ’Ķ Ī Ī"Ī&Ī2Ī6ĪKĪNĪóĪõĪĻĻĻĻ%Ļ'Ļ{Ļ|ϐϑϫϬϹϻĻŲĻŪĻéĻźĻ=Š?ŠYŃ]јљѯѮŃóŅõŅ Ó Ó-Ó9ÓŃÓŅÓėÓģÓXŌYŌ¬Ō­ŌĶŌĪŌėŌģŌÕÕ<Õ>ÕÖÖÖÖ'Ö(ÖuÖ֏֐֩֬Öw y Ė Ö Ł Ż CD ¢ßį\ ^ $$&$&&‘'“'Č*Ź*22ƒ8…8ž; ;BEDEśHüHvMxMõU÷U Z Zū\ż\ `"` a aCdEdūeże˜g™g×hŁhnnĆpÅpjslsXwZwŻzßzū|ż|€€¶‚ø‚ÇŇŒŒYŽ[ŽRT“”•”˜˜-š/šÅžĒž ¢ ¢ķ¤ļ¤T§V§Ī§Š§Ķ¬Ļ¬ µµ•·—·ž¹ ¹O½Q½ūæ$Ą&Ą¼Ę¾Ę‘É“É=Š?ŠóŅõŅ0Ó9Ó<Õ>ÕtÖzÖ}Ö֏֐֩֬ÖĄ#ĄÖ©Ö¬Ö’’KoitŻ9±Rr0’’’’’’’’’ĀBC38¦’’’’’’’’’)* YC’’’’’’’’’„8„˜žĘ8^„8`„˜žo(.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „Ų „L’ĘŲ ^„Ų `„L’‡hˆH.€ „Ø „˜žĘØ ^„Ø `„˜ž‡hˆH.€ „x„˜žĘx^„x`„˜ž‡hˆH.‚ „H„L’ĘH^„H`„L’‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.€ „č„˜žĘč^„č`„˜ž‡hˆH.‚ „ø„L’Ęø^„ø`„L’‡hˆH.„8„0żĘ8^„8`„0żo(.€ „ „˜žĘ ^„ `„˜ž‡hˆH.‚ „p„L’Ęp^„p`„L’‡hˆH.€ „@ „˜žĘ@ ^„@ `„˜ž‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „ą„L’Ęą^„ą`„L’‡hˆH.€ „°„˜žĘ°^„°`„˜ž‡hˆH.€ „€„˜žĘ€^„€`„˜ž‡hˆH.‚ „P„L’ĘP^„P`„L’‡hˆH.„ „0żĘ ^„ `„0żo(.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.‚ „Ų „L’ĘŲ ^„Ų `„L’‡hˆH.€ „Ø „˜žĘØ ^„Ø `„˜ž‡hˆH.€ „x„˜žĘx^„x`„˜ž‡hˆH.‚ „H„L’ĘH^„H`„L’‡hˆH.€ „„˜žĘ^„`„˜ž‡hˆH.€ „č„˜žĘč^„č`„˜ž‡hˆH.‚ „ø„L’Ęø^„ø`„L’‡hˆH.)*ĀBCŻ9±’’’’’’’’’’’’’’’’¾Ž”        āVüc        ü!®m        ”å żVlMä+VIĪ Ķq   ' #O8:wŗedp9­ ¦ ė®OĶę°,Šeßu‰›ģ;!!u!¦O"Ę6#­t$Ž %-&)“c)d^+æs+J%/'4e646[j6P7Ÿ(:Y;P=Ą:?± C:CĶ/EõfEƒ^L}FM2NĆR(TųQV_DY}h[ā^]īD`²M`\{` a›Nabæ$c—xc/|c¶EdŸ/ecqf„Ą.¦‡M¦‰HØ1©S"« g«Ż ²Gv“ ¶å·xy·Åvø¹nŗ{ŗ™;ŗ£»3Dææ2ĮžlÄõ{ÄÕwĒk:Éč^Ļ|ЁeŠŅvNŅu^Ó’HŌ LŌÉNŌÓ`ŌnÕZ9Öé×$QŚÜŽU-Ž›2å ę&é7Yéź¹$ź/mźīMėĀ`ģL ī"jš€>ó”jó SõŪzöįśó>’ĢU’’@€!Ą!Ąpó˜!Ą!ĄŌŌś ś ś ś 78‹:‹;Ā>Ā?ABĪCĪDĪEĪGĪHTLTMTOTPTQTRTTTUUVUW [ \Š]Š^¼d¼e¼g¼hjkqrz{|~˜‚˜ƒŚŠŚ‹ŚŒŚ”Ś•Ś™ŚšŚ›ÆÆŸ„¦ž§«ÖPP P@PP(@PPPP8@P(PT@PHP”@PLPœ@PRPØ@PVP°@PZP\P¼@P`PÄ@PfPŠ@PjPlPnPą@PrPč@PvPš@P|Pü@P€P@PˆPŠPŽP @P’P(@PšP8@P¤P¦PP@PŖPX@P°Pd@PŗP¼P|@PĘP@PĢPĪP @PŅP¬@PÜP¼@Pö’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"1ˆšŠh® Ģ&o«ÓĘ; жm… жm…!š ““4#Ö#Ö2ƒQšH š’?ä’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O’’KoitKoit   ž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0d˜¤°ĄĢŲč ų  , 8DLT\éssKoitfoitoitNormalKoitl59tMicrosoft Word 10.0@ģTµ@6JŌSÉ@Ņ“¾ŖÉ жž’ÕĶ՜.“—+,ł®0ģ hp€ˆ˜  Ø°ø Ą Ķékoduitl…m#ÖA  Title  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ”¢£¤„¦§Ø©Ŗ«¬­®Æ°ž’’’²³“µ¶·ø¹ŗ»¼½¾æĄĮĀĆÄÅĘĒČÉŹĖĢĶĪĻŠŃŅÓŌÕÖמ’’’ŁŚŪÜŻŽßž’’’įāćäåęēž’’’ż’’’ż’’’ėž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF@W@ŽŖÉķ€1Table’’’’’’’’±HLWordDocument’’’’’’’’.`SummaryInformation(’’’’ŲDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’ąCompObj’’’’’’’’’’’’j’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ō9²q