Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ź ģ ž’’’ č é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@ šæ T bjbjĻ2Ļ2 .` X X Ö ’’ ’’ ’’ ¬ Š Š Š 8 \ d $ ¬ īH ¶ " ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ aE cE cE cE cE cE cE $ ¤I R öK : E ! ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ E ¶ ¶ ØH : : : ¶ ²* ¶ ¶ aE : ¶ aE : : : V B @ ÅB ¶ P+9ŽŖÉ Š h7 ų AB aE ¾H 0 īH MB x 0L `: 0L ÅB ¬ ¬ 0L ÅB ¶ ¶ : ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ E E ¬ ¬ $
Š `: " ¬ ¬ Š
L e n i n , N m a j a n d u t e a d l a s e j a V e n e m a a b o l s e v i k e l i i k u m i s e e s i n d a j a k i r j a n i k u p s e u d o n ü ü m , k e s k a s u t a b v e e l V l . I l i n j a T u l i n i ( ;. ;L8=L 8 "C;8=L) n i m e . T e m a e s i m e n e a r t i k k e l , m i l l e g a t a t õ m b a s e n d a l e ü l d i s e t ä h e l e p a n u o m a s i s u k a j a t e r a v a k ä s i t l u s e g a j a T u l i n i n i m e a l l v ä l j a a n t u d k o g u m i k u s 0B5@80;K :L 2>?@>AC > E>7O9AB2 @0728B89 >AA89 , m i l l i n e o l i v ä l j a a n t u d 1 8 9 5 . a . j a t s e n s u u r i p o o l t h ä v i t a t u d . 1 8 9 9 . a . i l m u s V . I l i n i n i r a a m a t 0728B85 :0?8B0;87<0 2 >AA89 ( 2 e v ä l j a a n n e 1 9 0 8 . a . ) o n t e m a p e a m i n e teaduslik töö, milline tõi esile autori statistilistes materjalis orjenteerumise erakordse võimeksuse ning üldistuste tegemisel selle kasutamise oskuse. Selles töös, nagu ka hiljem oma poliitilistes pamflettides ja artiklites on Ilin Marxi ideede tõlgendajaks ja populariseerijaks, andes sellele järsu ja vahest ka lihtsustatud formuleeringu. Autot tõestab statistilistele andmetele tuginedes, et Venemaal toimub kiire kapitaliseerumise protsess mitte ainult tööstuses, vaid ka põllumajanduse kõigis valdkondades. Raamat ilmus naroodlikuse ja marksismi voolude vahelise ägeda võitluse perioodil ning jättis eriti sügava mulje järeldustest millised kinnitasid talurahva laostumist. Autor leiab, et vähemalt pooled kõigist talumajapidamistest (millised moodustavad ligikaudu 40% elanikonnast) tuleb lugeda maaproletariaadiks, maatükiga palgatööliste klassi, umbes 1/5 majapidamisi (millised moodustavad ligikaudu 30% elanikonnast) kuuluvad maakodanluse hulka, milline, moodustades kogu maarahva tervikust arvulise vähemuse on oma tähenduselt vaieldamatult valitsev: ta on kaasaegse küla härra. Ta ei rõhu mitte ainult alumist, kui ka talurahva keskmist gruppi. Sellisel viisil toimub kapitalistlikule majandusele spetsiifiline keskmiste liikmete väljasuremine ja äärmuslike gruppide suurenemine lahtitalupojastumine (2. va. Lk 121/126). Edaspidi Ilini poolt välja antud kirjanduslikel töödel oli peaegu eranditult publitsistlik iseloom (neist tähtsaim on uuesti välja antud kogumikus ;. ;L8=L, « 0 1 2 ;5BL» !?1. 1 9 0 8 , B. 1 , « 20 =0?@02;5=8O 2 @CAA:><L <0@:A87<5» , B. 2 , « 3@0@=K9 2>?@>AL» ) . 1 9 0 1 / 2 . a . o l i L . k u n i t e i s e l k o n g r e s s i l b o l s e v i k e k s ( e n a m l a s t e k s ) j a m e n s e v i k e k s ( v ä h e m l a s e d ) l õ h e n e m i s e n i , ü h e k s I s k r a t o i m e t a j a t e s t j a j u h t i d e st. II kongressil võeti vastu L poolt esitatud partei agraarprogramm, millises nõuti mõisnike maadest talupoegade kasuks äralõigete tegemist, milline plaan lükati hiljem 1906.a. kongressil tagasi. Iskra juures tegutsemise perioodil oli 1902.a. veebruaris antud välja brozüür Mida teha?(« 'B> 45;L0BL» ) , m i l l i n e o l u l i s e l m ä ä r a l m ä ä r a t l e s e n a m l i k u t i i v a e d a s i s e o r g a n i s a t o o r s e t e g e v u s e j a v a a t e d . ( k o r d u s t r ü k k 1 . k . 1 2 . a a s t a p ä r a s t ) ( « 0 1 2 ;5BL» !?1. 1 9 0 8 , B. 1 ) . V . I l i n i ü k s i k u t e s t t ö ö d e s t , m i l l i s e d o n v i i m a s t e l a a s t a t e l i l m u n u d , o n m a h u l t s u u r e m a d M a t e r i a l i s m j a e m p i r i o k r i t i t s i s m . K r i i t i l i s e d m ä r k m e d ü h e l e r e a k t s i o o n i l i s e l e f i l o s o o f i a l e 1 9 0 9 . a . ( « 0B5@80;87< 8 M<?8@8>:@8B8F87<L. @8B8G5A:8O 70<5B:8 : >4=>9 @50:F8>==>9 D8;>A>D89» 1 9 0 9 ) , m i l l e l o l i , m u i d e , ü p r i s p o l e e m i l i n e , k u i t e a d u s l i k i s e l o o m . V . I l i n i l e k u u l u b s a m u t i I n g l i s e t r a d e - u n i o n i s m i t e o o r i a j a p r a k t i k a e e s k u j u l i k t õ l g e . !. . 511L ( 2 B. , 1 9 0 0 / 0 1 ) .
R R . E n s ü k l o p e e d i l i n e s õ n a s t i k « @0=0B» X X V I I l k ( = v e e r g ) . 7 - 9 . 1 9 1 ? . a . T i r a a z : 6 0 0 0
* * *
L e n i n - ( U l j a n o v ) V l a d i m i r I l itsi p. sündis Simbirskis 10/23. aprillil 1870.a. Tema isa, Ilja Nikolai p., pärines väikekodanlase perest Astrahanis, kaotanud isa 7.aastaselt oli vanema venna, Vassili Nikolai p. poolt üles kasvatatud, kes aga ise soovis palavalt edasi õppida, kuid peale isa surma see ei õnnestunud ja tuli perekonna ülalpidamiseks asuda teenistusse. Kuid kõik, mida tal ei õnnestunud saavutada, ta otsustas tagada nooremale vennale, keda ta pidas ülal nii tema gümnaasiumi kui ülikooli päevil. Ilja Nikolai p. rääkis oma lastele oma vennast suure tänutundega. Igaühele vajaliku hariduse hädavajalikkuse tunnetamisest ja selle saavutamiseks enesega tehtava kõva töö vajadusest ning teadusesse jumaldava suhtumisega paistis silma Ilja Nikolai p. kogu elu ja seda ta sisendas ka oma lastele. Olles üles kasvatatud rasketes tingimustes alustas ta varakult tundide andmist, et pidada ennast ise ülal, et mitte olla vennale koormaks, oli Ilja Nikolai p. kogu elu range, kohusetundlik ja töökas, millist nõudis kõigutamatult nii endalt kui teistelt esmajärjekorras, muidugi, oma lastelt. Ta suunas ise vanemaid lapsi õpingutes, nõudes neilt oma kohuste kõrvalekaldumatut täitmist, harjutas neid töötama. Muide, ta avaldas kahtlust, et ta oma pojal Vladimiril ei suudagi tööharjumist välja kujundada, kuna ta omistas kõike liiga kergelt ja seepärast tegeles tema töövõime arendamisega eriti suure tähelepanu. Olles ise enesehinnangult erakordselt tagasihoidlik, tegi oma suurt ja initsiaavi ergutavat tööd kui enesestmõistetavat korralikult. Ilja Nikolai p. oli liialdatud kiitmise vastu, nagu ta väljendas, ja sellisel viisil Vladimir Ilitsi p. koolis alalise kiitmise peale tegi kodus kasuliku korrektiivi. Isa isiklik eeskuju omas, nagu see kasvatamisel alati omab, veelgi suuremat tähtsust. Ülioluliseks faktoriks ta kasvatustööl oli see, et ta isa ei olnud selline amenik, milliseid sel ajal oli rõhuv enamus, vaid idee inimene, kes ei põlanud oma eesmärkide saavutamiseks ära lisatööst ja oma ideaalide teostamise eest võitlemisest. Lapsed, kes tema ringsõitude tõttu, teda tihti ei näinud, õppisid juba vara mõistma, et Asi see on miski kõrgem, millile tuuakse ohvriks kõik. Tema erutatud jutustused tema asjade käigust, uutest külades asutatud koolidest, võitlusest, mida nõudis selle saavutamine, nii kõrgemate võimude kui rikaste mõisikega või siis alamrahvaga vaimupimeda ja eelarvamustega massidega avaldasid lastele suurt mõju. Eriti jäi meelde temasuur rõõm, mis ilmus iga kord kui talurahva kogu otsustas kooli avada või kiitis eksisteerivat kooli. Tema vanima tütre esimeseks teadlikuks sooviks oli saada külakooli õpetajaks.
I.Nikolai p. oli oma veendumustelt rahumeelne narodnik.Võttes vastu Simbirski kubermangu rahvakoolide inspektori ametikoha, asus ta raske uue asja organiseerimise kallale. Ta lemmikpoeet oli Nekrassov. Ta kirjutas nooruses ümber mõned tema keelatud luuletused ja juba vanema venna noorpõlves tudvustas talle neis, sellises nagu: « 5A=O @5<CH:5» , « 07<KH;5=8O C ?0@04=>3> ?>45740» , l e i d u v a i d k o d a n i k u m o t i i v e . T a l u p õ l d u d e j a m e t s a t u k k a d e v a h e l i s t e l j a l u t u s k ä i k u d e l t a l a u l i s l a s t e l e t e m a a j a l k e e l a t u d t u d e n g i t e l a u l e . N i i n a g u t e m a õ p i l a s e d o m a m ä l e s t u s t e s r ä ä g i v a d , o l i t a v ä g a p e e n e t undeline õpetaja.
V. Ilitsi ema, Maria Aleksandri t., oli arsti, sel ajal eesrindliku inimese, suure idealisti, kes ei osanud pugeda ega raha kokku ajada, ege teinud seepärast karjääri, tütar. Tema lapsepõlv ja noorus möödusid külas väga tagasihoidlikes tingimustes. Teda kasvatati peaegu spartalikult. Ta tahtis väga õppida ja kahetses kogu elu, et sai vaid koduse kasvatuse. Tundis hästi uusi keeli ja muusikat. Luges palju. Maria Aleksandri t., olles andekas pedakoog, pühendas end täielikult laste kasvatamisele. Ta oli eelarvamuste vaba ja energiline inimene. Suures perekonnas ja kitsastes majanduslikes tingimustes oli tal kogu päev tegevuses. Tema iseloomu kindlus ilmnes täielikult tema hilisemates katsumustes. Vladimir Ilits suhtus emasse alati suure austuse ja armastusega ning imetles tema tahtejõudu. (Vt. N. K. Krupskaja mälestusi).
Sellisel viisil olid V. Ilitsile kasvamise tingimused väga soodsad. Ta kasvas üles sõbralikus ideelises ja tööd hindavas perekonnas. Peale isa ja ema mõjutas Vladimirit isa vanem vend, Aleksandr Ilits. Ta oli armastatud vanem vend, jäljendamiseks ideaalne. Kuna Aleksandr Ilits oli juba varakult ideeline, tahtejõuline, järjepidev, õiglane ja üldse kõrge moraaliga ning suure töövõimega, siis tema eeskuju oli Vladimir Ilitsile väga kasulik. Elades, kuni tema Peterburgi sõiduni, temaga ühes- või naabertoas aga hiljem seal suvise koolivaheaja ajal, V.I. nägi, mis talle huvi pakub ja milliseid raamatuid ta loeb. Aga viimaseks kaheks suveks tõi Aleksandr Ilits endaga kaasa raamatuid majandusest, ajaloost ja sotsioloogiast muu seas, Karl Marxi Kapital. Armastatud venna hukk avaldas, muidugi, V.I. suurt mõju ja oli juba iseenesest tugevaks tõukeks, et asuda revolutsioonilisele teele.
Peale venna ja raamatute ei olnud Simbirskis V.I. sel ajal mingit vahetut revolutsioonilist mõjutust. Gümnaasium, mida juhtis F. I. Kerenski (endise Ajutise valitsuse juhi isa), oli kaugel igasugustest liberaalsetest mõjutustest ja ka V.I õpingute aastad (1879-1887) kuulusid nende hulka, mil kool oli võetud range järelvalve alla, kui vähegi vabamõtlejalikud õpetajad kihutati koolist minema ning peale alandlike, jäid alles vaid kahvatud kujud, kes kohandunud korraga valisid rangelt iga lausutavat sõna. Sellisel viisil, huvi ühiskondlike küsimuste vastu sai rahuldada vaid koolikaaslaste keskel seltsimehelikes vestlustes, kus V.I., mõnede kursusekaaslaste mälestuste põhjal, mängis, nii nagu see pidigi olema, esimest viiulit, ega lasknud end kellestki mõjutada. Revolutsiooniliste mõjutamiste pooldajate, millele ekslikult viitavad mõned biograafid, mingite järelvalve all olevate väljasaadetute või ebausaldatavate ringide näol mõju talle sel ajal ei olnud.
Suviti sõitis V.I. perekonnaga maale, Kokuskinisse, Kaasani kubermangu. Selles külas möödus ta ema noorpõlv, kellel olid kohalike talupoegadega säilunud väga südamlikud suhted ning V.I oli võimalus jälgida lähedalt nende igapäevaelu, ning õppida tundma viletsa vene küla psüholoogiat. Ta kuulis seal kurtmist nii maa vähesuse üle, kui isa ema poolest kaastunnet kokuskini talupoegadele, vaatamata sellele, et neid veenis selles ema isa, eelistasid tasuta jagatavale maale, obruki maksmist.
V.I. lõpetas gümnaasiumi 1887.a. kuldmedaliga. Kõheldi, kas anda temale see, kuna gümnaasiumit sõideldi sellisele suure riikliku kurjategija nooremale vennale kuldmedali ja parimate tulemustega atestaati andmise puhul. Kuid Vladimir Ilitsi edusammud nii kooli aastatel kui lõpueksamitel olid nii eeskujulikud, et isegi selle aja kool ei saanud teda väljateenitud autasust ilma jätta.
Gümnaasiumi lõpetamisel esitas Vladimir Iljits palve Kaasani ülikooli õigusteaduste õppetooli astumiseks. Otsest keeldu ühte pealinna ülikooli astumiseks temale peale ei olnud pandud, kuid departepmangu politsedirektor andis ta emale mõista, et parem on tal astuda mõnda provintsi ülikooli ja parem kui ka seal elada. Direktor Kerenski, arvestades Vladimir Ilitsi silmapaistvaid tulemusi ladina keeles ning sõnaloomingus, lootis, et ta astub edasi õppima filoloogiainstituuti või ülikooli kirjanduse-ajaloo õppetooli juurde ja oli väga pettunud tema valiku üle. Kuid Vladimir Ilits oli juba siis hakanud huvi tundma juriidiliste ja politökonoomiliste teaduste vastu, aga peale selle tal oli sobivad omadused õpetaja kutseks, kuid teadis, et sellesse ametisse teda ei lubata ja valis hoopis vabama ameti advokaadi kutse.
Ülikooli ja üliõpilase elu tal õieti ei õnnestunudki maitsta, kuna pidi ülikoolist, peale sisseastumist, kolme kuu pärast lahkuma. Sel sügisel veeres üle kõikide ülikoolide üliõpilasrahutuste korratuste laine. Kord olid üliõpilase uue põhikirja vastu, ega olnud rahul üliõpilaste üle kehtestatava puht politseiliku järelvalvega, või siis politsei poolt tehtud igasuguste ülestähenduste suhtes, milliste alusel sõeluti välja ebausaldatavaid üliõpilasi. Need olid peale 1. märtsi 1887.a. kallaletungile, millises osalesid peaegu eranditult üliõpilased, järgnevad repressioonid. Vladimir Ilits, alati suur vabamõtleja, märkas väga hästi ja reageeris ägedalt igasuguse isikliku väärikuse solvamise suhtes ja oli väga kriitiliselt häälestatud sisseseatud korra suhtes, aga siis, armsa venna hukkamise muljete mõju all olles oli eriti valitsusevastaselt meelestatud. Teisest küljest, kuigi ta üliloolis lähedasi suhteid luua ei jõudnud, siis temasse, kui hukatu venda, oli revolutsioonilisema üliõpilaskonna suhtumine hoopis teine, kui teistesse esmakursuslastesse. Kõige sellega on seletatavad sub-inspektorite ettekanded, et Vladimir Ilitsi nähti kahtluse all olevate üliõpilaste seltskonnas ja et ta, justkui nendega miskit sosistas. Teisest küljest, ei tasu jätta tähele panemata seda, et politsei järelvalve oli teatud põhjustel Vladoimir Ilitsi suhtes norivam, kui teistesse üliõpilastesse. Kuidas ka ei olnud, üliõpilaste inspektor, kelle ette ilmus mässavate noorte mass, väitis, nagu hiljem ema rääkisid, et nägi Vladimir Ilitsi esiridades ja vaat-et rusikas kätega. Selle tagajärjel sattus ta koos neljakümne teise üliõpilasega järgmisel ööl arreteeritute hulka ja viidi jaoskonda. Adoratski annab edasi Vladimir Ilitsi jutuajamise pristaaviga kui teda osakonda viidi. Mis te mässate, noor inimene?. Teie ees on ju müür, ütles pristaav.
Müür, ja aga mäda, tõuka seda ja see kukub kokku, -vastas Vladimir Ilits. Kõik arreteeritud sadeti hiljem Kaasanist välja kodukohtadesse. Kuid kuna Vladimir Ilitsil kodukohta enam kedagi jäänud ei olnud, siis oldi nõus tema Kokuskini külla saatmisega, mis asus Kaasanist 40 versta (u. = 40 km) kaugusel, kus juba 1.märtsi 1887.a. asjaga ((Aleksander III atendaadikatse, millises osales V.I vanem vend Aleksander ja kes mõisteti seejärel poomissurma)) seoses avaliku järelvalve all, elas tema õde, neid ridu kirjutav, Anna. Selles külas elas Vladimir Ilits kuni 1888.a. sügiseni. Seal, hoovimajas, kuhu ta end sisse sättis, ta luges palju, kuna seal seisis juba manalasse vajunud onu, väga palju lugenud inimese, raamatukapp ning Vladimir Ilits ahmis ennesesse ühiskondlikke küsimusi käsitlevaid raamatuid ja otsis vanadest ajakirjadest välja teda huvitavaid hinnalisi artikleid. Pärast ta käis jahil, jalutas palju ümbruskonnas ja kasutas talurahva elu jälgimise võimalist. Vladimir Ilitsil ei olnud Kokukinis mingit seltskonda peale kaksikutest vendade ja õdede, kes seal oma suviseid koolivaheaegu veetsid, kuid kõik need sugulased ei olnud ühiskondliku tüüpi ja ei paistnud millegiga silma, et Vladimir Ilitsile edasi arenguks miskit eeskuju anda. 1888.a. sügisel lubati Vladimir Ilitsil kolida Kaasanisse, kus ta elas kogu 1888/9.a. talve. Seal ta otsis välja mõned endised tuttavad ja leidis ka uusi sõpru. Vi i m a s t e h u l g a s t a k o h t u s ü h e '5B25@3>2>9 n i m e l i s e n a r o d n i k u g a , k e l l e s s e t a s u h t u s s u u r e s ü m p a a t i a g a . Ü l d i s e l t t a a u s t a s v a n u n a r o d n i k e v ä g a ( n a g u s e d a t u n n i s t a v a d K r u p s k a j a , Z i n o j e v i j . t . m ä l e s t u s e d ) j a e i ü t l e m i l l e s k i ä r a n e n d e p ä r a n d u s e s t .
S e l l e l t a l vel sai alguse tema sotsiaal-demokraatlike veendumuste väljakujunemine. Ta hakkas lugema Karl Marxi Kapitali, millisesse ta täiesti põhjalikult süvenes. Ta esines ühes moorte ringikeses, millises käis suure huviga, kus noored arendasid välja oma veendumusi ja kus nad vahetasid oma lugemisest saadud arvamusi. Sellises ringis ei olnud mingit teist autoriteetset juhendajad ja noored otsisid seal täiesti iseseisvalt oma teed. Sel ajal oli Kasanis marksistlike ringikeste organisaatoriks N. E. Fedoseejev ( . . $54>A552) , k e l l e s t V . I l i t s o l i k ü l l k u u l n u d , k u i d k e l l e g a t e m a l e i o l n u d j u h u s t k o h t u d a . N a d t u t v u s i d h i l j e m k i r j a v a h e t u s e p i d a m i s e j a a r t i k l i t e v a h e t a m i s e t e e l . S a m a e a l i s e d i n i m e s e d , n o o r e d , e n a m v ä h e m v õ r d v ä ä r s e d s u u r u s e d j a n e n d e v a s t a s t i k u l i n e m õ j u välja ei paistnud.
1889.a. kevadel kolis Vladimir Ilits perekonnaga Samaara kubermangu Alekseejevska tallu, aga sügisel Samaarasse. See tema elu Samaara periood kestis üle nelja aasta. Ta oli seal pühendunud marksismi tundmaõppimisse Vladimir Ilits luges seal selle aja jooksul läbi kõik põhilised Marxi ja Engelsi teosed, nii venekeelsed, kui võõrkeelsed ja refereeris neist mõnd noorsooringile, kes olid Samaaras tema ümber organiseerunud. See oli Vladimir Ilitsist noorem ja temast vähem lugenud publik, nii et teda peeti seal teoreetikuks ja autoriteediks. Sotsiaal-demokraatia oli siis üldse provintsides alles enesele kohta otsiv revolutsiooniline vool ja koosnes põhiliselt noortest. Kirjeldatud perioodil (1891 või 1892.a.)Vladimir Ilits tutvus vaid ühe väljakujunenud, küpse marksistiga P. I. Skvortsoviga ( . . !:2>@F>2K<) - k u i t a o l i s õ i t n u d N i z n i - N o v g o r o d i s t l ä b i . S e e t u t v u s p a k k u s t a l l e p a l j u h u v i j a t a r ä ä k i s h i l j e m ü h e s v e s t l u s e s r a h u l o l u g a j u t u a j a m i s e s t s e l l e m a r k s i s t i g a , k u i d k o h e k a m ä r k i d e s , e t S k v o r t s o v a s u b m a r k s i s t l i k u l a l u s e l v a i d t e o r e e t i l i s e l t ja et revolutsionääri ei saa temast kunagi. Revolutsiooniliselt meelestatud publikust elasid sel ajal Samaras, siberist naasenud, järelvalve all olevad isikud kõik, muidugi, narodnikud või narodnaja volja liikmed. Kõigi nendega oli meie perekond rohkem- või vähemtihedates suhetes. Vladimir Ilits kohtus teistest tihedamalt N. Dolgoviga ( . >;3>2K<) , j u b a d o l g u s k i n i p r o t s e s s i o s a l i s e g a j a a b i e l u p a a r L i v a n o v i t e g a ( 820=>2K<8) , t ü ü p i l i s t e n a r o d o v o l n i k u t e g a , v ä g a e h e d a t e j a i d e e l i s t e g a . V l a d i m i r I l i t s i l m e e l d i s v ä g a n e n d e g a v e s t e l d a j a e k s i m a t a r a j a l t , v õ t t i s n e i l t ü l e k o g u r e v o l u t s i o o n i l i s e kogemuse ja õppis nende juttude põhjal tundma meie revolutsioonilise liikumise ajalugu, kuna meie provintsis puudus peaegu täielikult mittelegaalne kirjandus. Aga vaadete põhiseisukohtade suhtes ta vaidles nendega kui ka teiste narodnikute esindajatega üha teravamalt ja neis üha teravamaks muutunud vaidlustes õppis paremini oma seisukohti põhjendama. Üheks tema oponendiks oli ühe aasta Samaaras järelvalve all elava V.V. Vodovozov ( . . >4>2>7>2) . K o g u s e e ü l d i s e l t s o l i i d n e s e l t s k o n d o l i ü p r i s s o k e e r i t u d s e l l e n o o r u k i p o o l t v a i d l u s t e s i l m u t a t u d j u l t u m u s e s t , k u i d t i h t i t a k u u l u t a s e n d n e n d e e e s v õ i d e t u k s . V . I . v e s t l e s s a m a r a s t i h t i k a s e a l s e l a j a l j ä r e l v a l v e a l l e l a v a M . I . J a s n e v a g a ( . . /A=52>9 ( >;C152>9) v e n e j a k o b i i n l u s e e s i n d a j a g a , k e l l e s t s a i V l a d i m i r I l i t s i m õ j u t u s e l s o t s i a a l d e m o k r a a t .
O m a r e v o l u t s i o o n i l i s e m a i l m a v a a t e v ä l j a t ö ö t a m i s e k õ r v a l V l a d i m i r I l i t s s u u n d u s k a a m e t l i k k u t e a d u s s e . Ü l i k o o l i t e d a t a g a s i p ä ä s u e i o l n u d ja eitavalt vastati ka välismale õppimise mineku avaldustele. Lõpuks, kolme aastat peale ülikoolist välja arvamist, 1890.a. õnnestus ta emal saada eksamite eksternina tegemise loa. Siis Vladimir Ilits sukeldus täielikult töösse ja valmistus täiesti iseseisvalt 1,5 aastaga eksamiteks. Millised ta andis Peterburi Ülikoolis ära kahes osas, 1891.a. kevadel ja sügisel. Eksamid sooritas suurepäraselt, jäämata seejuures oma kursusekaaslastest, kes ülikooli alles jäeti, ühtki aastat maha. Eksamite tegemiseks Peterbu r g i s õ i t u d e l V l a d i m i r I l i t s k o h t u s s e a l m õ n e d e m a r k s i s t i d e g a j a n e i s t ü h e , T e h n o l o o g i l i s e i n s t i t u u d i õ p p e j õ u , k e l l e p e r e k o n n a n i m i k õ l a s n a g u /259=, k ä e s t s a i n i n g t õ i e n d a g a S a m a a r a s s e k a a s a m a r k s i s t l i k k u k i r j a n d u s t , m u u s e a s a j a k i r j a N e u e Z e i t , n ä d a l a l e he Für sociale Gesetzgebung und Statistik.
Saanud diplomi, Vladimir Ilits registreeris end vandeadvokaadi Hardini, kes oli Samaaras, sealse liberaalse ühingu esimees, abiks. See inimene oli väga tark ja keda Vladimir Ilits väga hindas. Ta esines mõned korrad protsessidel. Need olid väiksed protsessid, millised ei nõudnud palju aega nõudvat ettevalmistust ja Vladimir Ilits suhtus neisse väga mõõdukalt. Advokaadiks registeerimine andis talle ameti, milline võis anda tulevikus temale elatusvahendeid, kuid kõik ta jõud ja energia oli pühendatud marksismi ja vene tegelikkuse tundmaõppimisele ning revolutsiooniliseks tööks ettevalmistamisele. Sellesse samaara perioodi puutuvad ka Vladimir Ilitsi esimesed kirjanduslikud tööd: referaat Postnikovi raamatust Lõuna-Vene talumajandus, mis on alles hiljuti trükitud 30. a. möödudes, ja need vihikud narodnikest kirjanike V.V. Juzakovi, Karõevi ( . . .60:>20, 0@KH520) k r i i t i k a g a , m i l l i s e d k a s v a s i d h i l j e m t e m a e s i m e s e k s s u u r e k s t ö ö k s : K e s o n r a h v a s õ b r a d j a k u i d a s n a d v õ i t l e v a d s o t s i a a l d e m o k r a a t i d e v a s t u ( « 'B> B0:>5 4@C7LO =0@>40 8 :0: >=8 2>NNB ?@>B82 A>F80;45<>:@0B>2» ) s e l l e k s t ö ö k s , m i l l i s e s o n toodud ära kogu ta maailmavaade.
Sügisel 1893.a. Vladimir Ilits kolis Peterburgi, kus registreeris end advokaat Volkenteini juurde vandeadvokaadi abiks. See andis talle seisundi ja võis anda talle sissetuleku. Mõned korrad, näib, et määratud asjades esineb Vladimir Ilits Peterburis kaitsjana. Siin ta soetab sidemed peterburi sotsiaal-demokraatidega, Krasini, Radsenko ja üliõpilaste tehniloogide Strakova, Krizanovskovo, Zaporoztsa jne. ringikesega. Peale nende tutvub ta ka literaatorite-marksistidega , S t r u v e j a P o t r e s o v i g a . T a k i r j u t a b v a s t u s e M i h a i l o v s k i l e v i i m a s e m a r k s i s t i d e j a l e g a a l s e k i r j a n d u s e v a s t a s e e s i n e m i s e s u h t e s , m i l l i n e m o o d u s t a b e s i m e s e o s a t e m a k i r j u t i s e s t K e s o n r a h v a s õ b r a d ( « 'B> B0:>5 4@C7LO =0@>40» . S e e t ö ö o l i t r ü k i t u d a l g u s e s r e m i n g t o n i l e j a p a l j u n d a t u d m i m e o g r a a f i l m o s k v a ü l i õ p i l a s t e - s o t s i a a l d e m o k r a a t i d e r i n g i k e s e p o o l t . S e e j ä r e l e s i n e b B l a d i m i r I l i t s S t r u v e r a a m a t u k r i i t i k a g a . S e e k r i i t i k a o n t r ü k i t u d ( p s e u d o n ü ü m T u l i n ( « "C;8=» ) k o g u m i k u s M a t e r j a l i d m e i e m a j a n d u s l i k u a r e n g u i s e l o o m u s t u s e j u u r d e ( « 0B5@80;K : E0@0:B5@8AB8:5 =0H53> E>7O9AB25==>3> @0728B8O» ) , p e a l k i r j a a l l « -:>=><8G5A:>5 A>45@60=85 =0@>4=8G5AB20 8 :@8B8:0 53> 2 :=835 3. !B@C25» , k o o s m õ n e d e t e i s t e t o l l a s t e m a r k s i s t i d e a r t i k l i t e g a . K u i d s e e k o g u m i k o l i t s e n s u u r is põletatud, peamiselt Vladimir Iljitsi artikli pärast säilusid vaid üksikud eksemplarid. Selles artiklis Vladimir Ilits, nõustunud Struve poolse naroodikluse kriitikaga, esineb väga otsesekoheselt selle liberaalse kallaku vastu, milline paistis juba siis välja ta maailmavaatest. Sellisel viisil, need kaks, ja natuke peale, aastat, millal Vladimir Ilits elas Peterburis (1893.a. septembrist kuni 1895.a. detsembrini) olid ta kasutatud naroodniklusega võitluseke ja õige marksistliku maailmavaate väljatöötami s e l e , T u l i n i R a h v a s õ b r a d , « -:>=><8G5A:>5 A>45@60=85 =0@>4=8G5AB20 8 :@8B8:0 53> 2 :=835 3. !B@C25» , j a t e i s e s t k ü l j e s t r e v o l u t s i o o n i l i s e k s s o t s i a a l - d e m o k r a a t l i k u k s t ö ö k s . V l a d i m i r I l i t s s õ l m i s s i d e m e d t ö ö l i s t e ( (5;3C=>2K<, 01CH:8=K< j n e . ) . T a k ä i s N e v ski kordoni taguses tööliste ringikeses. Ta kirjutas lendlehti nii üldpoliitilisi, 1. maiks, kui ka ühtedes või teistes vabrikutes esitatavate nõudmiste suhtes.
Sellesse perioodi jääb Bladimir Ilitsi esimene välisreis (kevadel 1895.a.) ja tutvus grupiga A2010645=85 "@C40 ( ;5E0=>2, . 0AC;8G, :A5;L@>4) . K o g u s e e g r u p p j a e r i t i . . ;5E0=>2, m õ j u t a s t u g e v a l t V l a d i m i r I l i t s i . T a t u t v u s j u b a v e e l e n n e , V e n e m a a l P l e h a n o v i k i r j a n d u l i k e t ö ö d e g a , t a a u s t a s t e d a v ä g a j a p i d a s e n d a õ p e t a j a k s . I s i k l i k k o h t u m i n e kinnitas sidet kogu grupiga ja nagu ta ise tunnistas peale välismaalt naasemist, ta sai sellest palju kasulikku. Muuseas ta rääkis, et Plehanov, aga ka Akselrod leidsid ühiskonna teistesse klassidesse suhtumise küsimuse mõningast kitsust artiklis, millele oli alla kirjutanud Tulin. Mõlemad arvasid, et vene sotsiaaldemokraatlik partei, astudes poliitilisele areenile, ei saa piirduda paljalt kõikide teiste parteide kriitikaga, nii enda formeerumise perioodil, et saanud kõige eesrindlikumaks poliitiliseks parteiks, ta ei tohi lasta silmist ühtegi opositsioonilist liikumist, kelle eesmärgiks on ühiskondliku elu erinevate klasside ja gruppide isevalitsuse vastasesse võitlusse ergutamine.
Vladimir Ilits tunnistas selle vaatepunkti õigust ja kahtlematult vestlused Plehanovi ja Akselrodiga omasid suurt mõju temale ja aitasid temal välja kujundada oma vaateid ja kiirendasid tema astumist revolutsioonilise võitluse avarale areenile, asutades « !>N70 1>@1K 70 >A2>1>645=85 @01>G53> :;0AA0» . « A2>1>645=85 "@C40» g r u p i l i i k m e d õ h u t a s i d t a s a m u t i v e n e s o t s i a a l - d e m o k r a a t i a o r g a n i ( a j a l e h e ) v ä l j a a n d m i s e l e . S e l l i s e p õ r a n d a a l u s e a j a l e h e e s i m e n e n u m b e r , p e a l k i r j a g a « 01>G0O 3075B0» T ö ö l i s t e l e h t , o l i V ladimir Ilitsi poolt, kelle sulest olid tulnud kõik selle põhilised artiklid, toimetatud, kui 9. detsembri 1895.a. arestidel võeti ära kogu see materjal. Arestid tabasid tervikuna peaegu kogu ringikest ja ka Vladimir oli arreteeritute hulgas.
Vanglas, kus Vladimir Ilits viibis 1.a. ja 2 kuud, ta alustatud tööd ei katkestanud. Esiteks, ta kogus peterburi raamatukogudest ja raamatuhoidlatest materjale oma tulevase raamatu Kapitalismi areng Venemaal ( « 0728B85 :0?8B0;87<0 2 >AA89» j a o k s . T e i s e k s , t a e i l o o b u n u d k a s e a l i l l e g a a l s e s t t ö ö s t . P i d a d e s s i f r e e r i t u n a j a s a l a t i n t i k a s u t a d e s k i r j a v a h e t u s t v a b a d u s e s v i i b i j a t e g a . N i i t a s a a t i s s e l l i s e l v i i s i l v a n g l a s t v ä l j a l e n d l e h t e d e , b r o z ü ü r i d e j a k o o s m ä r k u s t ega partei programmi kava. Peale vanglast vabastamist 1897.a. Vladimir Ilits, kes oli koos seltsimeestega jäetud politseiametkonda 3 päevaks Piiterise et korraldada oma asju kohtus seal töötavate sotsiaal-demokraatidega ja astus otsustavalt sellise majandusliku kallaku vastu välja, milline oli muutunud liikumises juba märgatavaks.
Vladimir Ilitsil lubati asumisele sõita omal kulul, mitte etapi korras. Sellisel viisil ta, vältides kõiki vanglaid, sõitis vastvalminud siberi raudteel Krasnojarski, kust ta sai määramise asuda Minusinski maakonna uenskoe külla.
Selles külas Vladimir Ilits veetis oma asumiseloleku ajast kolm aastat. Sinna tema juurde sõitis aasta pärast tema pruut N. K. Krupskaja koos emaga, saanud selleks loa, mehelemineku ettekäändel, talle määratud Ufa kubermangu asenda uenskoe külla. Vldimir Ilitsiga elasid ühes külas koos vaid kaks poolakast töölist, kuid teistes Minusinski maakonna külades elasid seltsimehed, kelllega oli lubatud vahetevahel pühadel ja pidupäevadel, pulmades jne. kokku saada. Asumisel olles peeti omavahel elavat kirjavahetust. Väga korralikult pidas Vladimir Ilits kirjavahetust nii vene kui välismaise keskusega. Kirjavahetus käis põhiliselt minu kaudu nii tavaliste kui salakirjadega. Temale olid tellitud ajakirjad ja võimalust mööda saadeti ka igasugust uudiskirjandust. Ma tõin tema tellimise järgi palju raamatuid ka välismaalt.
Asumisel Vladimir Ilits kirjutas juba vangis olles kogutud materjali põhjal oma raamatu: Kapitalismi areng Venemaal ( « 0728B85 :0?8B0;87<0 2 >AA89» , p e a l e s e l l e , v ä h e a e g a l e g a a l s e l t e k s i s t e e r i n u d m a r k s i s t l i k e s a j a k i r j a d e s a v a l d a t u d a r t i k l i d , m i l l i s e d o l i d t e m a p o o l t k o g u t u d k o g u m i k k u : M a j a n d u s l i k u d e t ü ü d i d j a a r t i k l i d « -:>=><8G5A:85 MBN4K 8 AB0BL8» . M õ l e m a d n e e d r a a m a t u d , m i l l i s e d t a a n d i s m i n u l e k o r r i g e e r i m i s e k s , i l m u s i d 1 8 9 9 . a .
P e a l e s e l l e , t a t õ l k i s i n g l i s e k e e l e s t v e n e k e e l d e , k o o s o m a n a i s e g a , N a d e z d a K o n s t a n t i n i t . S i d n e y j a B e a t r i s s e U e b b r a a m a t u T r a t e - u n i o n i s m i t e o o r i a j a p r a k t i k a « "5>@8O 8 ?@0:B8:0 B@54- N=8>=87<0» , k i r j u t a s r a a m a t u V e n e s o t s i a a l d e m o k r a a t i d e ü l e s a n d e d ( « 040G8 @CAA:8E A>F80;- 45<>:@0B>2» ) , m i s i l m u s v ä l i s m a a l j a m õ n e d t e i s e d a r t i k l i d n i n g r e f e r a a d i d , m i l l i s e i d s a i d l u g e d a t a a s u m i s e l e s a a d e t u d s e l t s i m e h e d .
`u ae n s k o e s t a k o o s t a s K u s k o v o i j a P r o k o p o v i t s i v ä l i s m a a l t r ü k i t u d n n . C r e d o v a s t a s e p r o t e s t i , k u i 1 7 . s o t s i a a l - d e m o k r a a d i p r o t e s t i ( « @>B5AB 1 7 A>F80;- 45<>:@0B>2» ) , m i s o n t u n t u d k u i A n t i c r e d o . S e l l e s V . I k ä s i t l e b j a k r i t i s e e r i b ä g e d a l t s e d a e n a m r e l j e e f s e m a t n õ n d a - n i m e t a t u d e k o n o m istide proffession de foi.
Naasenud asumiselt 1900 .a. veebruaris, V.I. külastas Moskvas omakesi ja sõitis Pihkvasse, mille ta valis omale elukohaks (kõik ülikooli- ja suuremad tööstuslinnad olid asumiselt naasenutele esialgu keelatud). Sinna tulid asumiselt ka A. Potresov. Lepeinski, Tsederbaum (Martov). Seal elasid ees juba L.N. Radenko ( 04G5=:>) j a t e i s e d s o t s i a a l - d e m o k r a a d i d . E r i n e v a t e s l i n n a d e s t ö ö t a v a t e r i n g i k e s t e ü h e n d a m i n e o l i r a s k e n d a t u d s i i s e r a k o r d s e l t a l a l i s t e s i s s e k u k k u m i s t e g a . P e a l e p a r t e i I k o n g r e s s i 1 8 9 8 . a . o l i d a r r e t e e r i t u d p e a e g u k õ i k s e l l e s t o s a v õ t j a d . I I k o n g r e s s , m i s p i di olema organiseeritud 1900.a. lõunakate põhiliselt Jekaterinoslavi komitee poolt, kes andis välja ajalehte Lõuna tööline. Kuid 1900.a. kevadel see grupp purustati. Siis V.I. küpses mõte partei liitmisest mitte töötajate kongressil, milline läks tollastes tingimustes liiga kalliks, vaid ajalehe ümber, mis antakse välja kusagil lähivälismaal. See ajaleht pidanuks teenima, tema väljendusega, tellinguid, millise ümber oleks ehitatud partei. Seda oma ideed ta tudvustas n.n. sotsiaal-demokraatide Pihkva nõupidamisel. Oli otsustatud, et selle plaani elluviimiseks lähevad tema, Potresov ja Martov välismaale. Kõik kolm hankisid välispassid aga sel ajal politseiametkond laskis kergelt välismaale sõita, kuna tollane kogemus näitas, et inimesed eriti publitsistid ja teadlased hajusid välismaal ja muutusid revolutsioonilise töö vaatevinklist vähem või rohkem kahjututeks.
Kuid see plaan oleks peaegu läbi kukkunud, kui V.I ja Martov arreteeriti nende illegaalsel Peterburi reisil. Kuid asi piirdus, siiski, kolme nädalase arestiga, mille lõppedes lasti mõlemad, tegemata juhtunust erilist numbrit, jälle vabadusse. Siis V.I. otsustas välismaale sõiduga kiirustada. Ta sõitis oma ema poolt hangitud loaga ja ka minuga Ufaasse, kus pidi olema oma viimase asumisaasta ära ta naine, Nadezda Konstantinovna. Muidugi , Ufaas ja Samaaras toimunud kongressil ta kohtus tollaste sotsiaal-demokraatideda ja tudvustas seal ka neid oma plaaniga.
Oli otsustatud, et välismaale jõudes hakatakse koos grupiga Töö Vabastamine ( « A2>1>645=85 "@C40» ) a n d m a v ä l j a a j a l e h t e I s k r a ( S ä d e ) , d e k a b r i s t i d e l e p ü h e n d a t u d l u u l e t u s e s t v õ e t u d e p i g r a a f i g a : S ä d e m e s t t õ u s e b l e e k . T e i n e v ä l i s m a i n e k i r j a s t a j a t e g r u p p T ö ö l i s A s i ( « 01>G55 5;>» ) , e i o l n u d s e l l e s s e k a a s a t õ m m a t u d , k u n a n a d k a l dusid ökonomismile. Genfi keevast emigratsioonist suuremaks sõltumatuseks ja eemalolekuks otsustati uut ajalehte hakata välja andma Münhenis, kuhu siis sõitsidki V.I, Potresov ja V. Zasulits. Hiljem jõudis Venemaalt sinna ka Martov. Peale ajalehe Iskra (Säde) otsustati anda veel välja teaduslik-marksistlikku ajakirja Zarja (Koit).
V.I. haaras kohe härjal sarvist, töö, milline alguses oli töötajate vähesuse tõttu põhiliselt ettevalmistav. Tuli pidada ise kirjavahetust, sifreerida, korraldada transporti, luua sidemeid Venemaaga ja välismaiste venelaste kolooniatega jne. Kahe poole aasta jooksul, kuni 1903.a. suveni, kuni partei II kongressini omastas Iskra suure mõju ja vaatamata paljudele raskustele ning läbikukkumistele hakkas ajaleht levima Venemaal üha laiemas ulatuses. Ta soodustas kõvasti tööliste masside poliitilise teadlikkuse tõusu, pööras majanduslikel põhjustel korraldatud streigid poliitilisteks. Ta aitas kaasa parteikomiteede organiseerimisele ning nende ühinemisele. Nagu Iskra, nii juba suuremal määraral V. I. poolt sel ajal kirjutatud brozüür Mida teha, kallutades moodustama kutseliste revolutsionääride, illegaalide organisatsiooni, aitasid selle organisatsiooni edenemisele kaasa. Enamik parteikomiteesid asusid Iskra seisukohale ja partei II kongressil ta kuulutati partei K.O ((Kesk-organiks)).
Kuid sellel kongressil toimus enamlasteks ja vähemlasteks lõhenemine siit nimetused bolevikud (enamlased) ja menevikud (vähemlased). Kongressi enamus, eesotsas V.I-ga, seisis selle eest, et oleksid enam revolutsiooniliselt ja täpselt ära määratletud see, kes peaks olema partei liige, ning K.O. toimetuse enam asjaliku organiseerimise poolt. Iskra endise toimetuse liikmetest oli enamlaste poolt, peale V.I., ainult Plehanov. Kuid hiljem ka Plehanov, Martovi, kes keeldus toimetusse asumisest, ja teiste kongressi poolt mittevalitud endise toimetuse liikmed mõjutusel, lahkus sellest. Jäi vaid Lenin üksi. Ta pidas sellistes tingimustes töötamist võimatuks ja pani toimetaja ameti mah a . S i i s P l e h a n o v v õ t t i s a m e t i s s e k o g u t o i m e t u s e ü l e j ä ä n u d l i i k m e d j a I s k r a s a t t u s v ä h e m l a s t e k ä t t e . S e l l e p u h u l k i r j u t a s V . I p r o z ü ü r i S a m m e d a s i j a k a k s s a m m u t a g a s i ( (03 2?5@54, 420 H030 =0704» ) .
V . I . j ä i p a r t e i j u h t k o n n a s t k õ r v a l e , k u i d n i i e i s a a n u d k a u a k e s t a . O r g a n i s a t s i o o n i e n a m u s , V e n e m a a t ö ö t a j a t e r õ h u v e n a m u s o l i e n a m l a s t e p o o l t . N a d n õ u d s i d o m a h ä ä l e k a n d j a t . V . I . n ä g i s a m u t i s e l l e h ä d a v a j a d u s t j a u m b e s a a s t a p ä r a s t , p e a l e I s k r a s t l a h k u m i s t , h a k k a s i d e n a m l a s e d a n d m a v ä l j a a j a l e h t e « ?5@54» ( Edasi). Ta sõlmis vene organisatsioonidega samuti sidemeid, hakkas kohtadele saatma kutselisi revolutsionääre, kutsus enam revolutsioonilistele töö meetodite kasutusele võtmisele ja revolutsioonilise ülestõusu ettevalmistamisele.
Sel ajal V.I. elas juba Genfis. 1902.a. oli toimetus sunnitud Münhenist ära kolima, kuna jälitamine hakkas juba liialt silma paistma, Londoni. Sealt aga rändas uuesti Genfi. Kõik need aastad V.I. elas väga tagasihoidlikult, parteil oli vähe raha ja ta võttis selle kassast väga vä h e n i n g e l a t u s p u b l i t s i s t i k a s t . T ö ö r o h k u s j a n ä r v i l i n e o l u k o r d a v a l d a s t a t e r v i s e l e n i i r ä n k a m õ j u , e t e n n e I I k o n g r e s s i , L o n d o n i s t G e n f i s õ i d u l t a h a i g e s t u s p ü h a t u l e ( « A2OI5==K9 >3>=L» ) n i m e l i s s e n ä r v i h a i g u s s e . S u v i t i , e r i t i p e a l e k o n g r e s s e , k o n v e r e n tse või suuri erimeelsusi toimetuses, ta püüdis sõita kuhugi looduse rüppe, mere äärde või mägedesse, - kusjuures valis alati eriti eraldatud ning metsiku koha, kõige lihtsama ja odavama pansioni. V.I. armastas kogu elu loodust ja oskas selles puhata.
Sel ajal revolutsiooni lained üha kasvasid eriti 1905.a. jaanuarist peale. Emigratsioonile üldse ja konkreetsemalt V.I-l kajastus see ühelt poolt, suures tööintensiivsuses ja hõivatuses ning teiselt, selles, et teda hakkas üha enam ja enam Venemaale kiskuma. V.I. omane ettenägelikkuse ilmnes 1905.a. suve lõpus selles, et ta kirjutas minule kord, näis, et minu kaebuse peale välismaalt kirjanduse hankimise raskuste ning viivituste pärast: Varsti me avame Peterburis oma ajalehe, toimetusega otse Nevski prospektil. Mind ajas siis see naerma, kui täiesti ilmvõimatu asi, kuid mingi, kolme nädala pärast ilutseski Nevski prospektil Uus Elu ( « >20O 87=L» ) t o i m e t u s e s i l t .
V . I . s a a b u s k o h e , k u i l a h v a t a s m e i e e s i m e n e r e v o l u t s i o o n j a o l i k u u l u t a t u d v ä l j a m a n i f e s t , m i l l i n e a v a s v a n g l a t e u k s e d j a t e r v e l r e a l i s i k u t e l v õ i m a l u s e p ö ö r d u d a t a g a s i e m i g r a t s i o o n i s t . V . I j a o k s o s u t u s s e e v õ i m a l u s k o h e p r o blemaatiliseks. Nii, et kui ta vaid ühe öö oli ööbinud, oma passi alusel, üüritud toas, temale tuttava perekonna juures ja märganud kohe kindlat jälitamist, ta hakkas elukohti vahetama ja elama võõraste passidega. Ta esines samuti võõraste nimede all. Üheks selline tema tuntud esinemine toimus Panini kodus Karpovi nime all. V.I. purustas kadettide, eseeride ja vähemlaste illusioonid ja usu 1905.a. võitudesse ja lootused liikumise vägivallatut käiku. Ta kritiseeris teravalt nn. bulõginliku (nõuandva) Duuma ja püstitas selle boikoti loosungi. Ta osutas ridade koondamise ja otsustavaks lahinguks, relvastatud ülestõusuks, ettevalmistamise vajadusele. Talve jooksul 1905/6.a. sõitis ta kaks korda Moskvasse, üks kord enne detsembriülestõusu, teine kord peale seda. Ta korrigeeris suhtumist tööliste-saadikute esimesse Nõukogusse, millist tollased enamlased olid kaldunud ignoreerima, millisele nad vaatasid üleolevalt, kuna see koosnes oma enamuses väike-kodanlikust vaatepunktist. Ta mõistis selle asutuse tähtsust, millise olulist rolli ta nägi eriti tulevikus.
Seni kui võis arvata, et revolutsiooni lained veel tõusevad, seisis V.I nende toetamise, kõige revolutsioonilisema taktika poolt. Nii ta heiskas esimese Riigiduuma boikoti loosungi. Ta kuulutas välja kas-või partisanisõja nn. kolmikute või viisikute kasutamise. Kui liikumine hakkas vaibuma, siis ta muutis otsustavalt rinnet ja soovitas tingimata Riigiduumasse minekut, kui kõik teised oma vaadete propageerimise võimalused üksteise järel rahvalt ära võeti, et kasutada selle platvormi. Sots-dem ajalehed suleti üksteise järel. Uue Elu asemel tekkisid Laine, Edasi, Kaja. Enamlastest sotsiaal-demokraadid püüdsid viimase minutini kasutada legaalset ajakirjandust. Anti välja üksikuid brozüüre. B.I. sulest tulid: Sotsiaal-demokraatia kaks taktikat demokraatlikus revolutsioonis ( « 25 B0:B8:8 A>F80;- 45<>:@0B88 2 45<>:@0B8G5A:>9 @52>;NF88» ) , K a d e t t i d e v õ i t j a t ö ö l i s p a r t e i ü l e s a n d e d ( « >1540 :045B>2 8 7040G8 @01>G59 ?0@B88» ) , D u u m a l a i a l i l a s k m i n e j a p r o l e t a r i a a d i ü l e s a n d e d ( « >A?CA: C<K 8 7040G8 ?@>;5B0@80B0» ) , S o t s i a a l d e m o k r a a t i a D u u m a v a l i m i s t e l ( « !>F80;- 45<>:@0B80 2 2K1>@0E 2 C<C» ) j t .
P r o p a g a n d a t e g e m i s e l p i d i ü h a k o o m a l e t õ m b u m a j a t u l i ü h a e n a m j a e n a m p õ r a n d a a l l a m i n n a . V . I o l i s u n n i t u d S o o m e , K y o k k a l a s s e e l a m a a s u m a , k u s t t a s õ i t i s P i i t e r i s s e , k u i d r o h k e m t u l d i t e m a j u urde käsikirjade järgi ning nõupidamistele. Peale tervet rida pisinõupidamisi, 1905.a. toimus Tammerforsis parteikonverents, aga 1906.a. nn. ühinemis-kongress Stokholmis, mis on selliseks nimetatud seepärast, et sellele sõitsid kokku partei mõlemad osad, nii enamlased, kui vähemlased, kuna eelmisel III kongressil 1905.a. vähemlased ei tulnud. Kuid see ühinemiskatse jäigi katseks.
Peale II-Duuma laialiajamist 1907.a. reaktsioon üha tugevnes ja sama aasta sügisel V.I sai soome sots-dem. Sõnumi, et on antud välja tema arreteerimise käsk. Siis ta sõitis, rakendades ettevatus abinõusid, Abo kaudu Stokholmi ja sealt edasi Genfi.
See teine emigratsioon, peale ajutist vabaduste perioodi 1905-6.a. oli esimesest raskem.Intelligentsi ja noorsoo laiu ringe tabanud nukrus ja pettumus tungis ka töötajate hulka. Laiad ühiskondlikud huvid asendusid isiklikega, soo, filosoofiat ja müstikat ning religioosseid otsinguid puudutavate küsimustega. Sellise nukrustamine võttis veelgi masendava kuju ja eriti noorte hulgas, ühiskondliku elu võikaim baromeeter, ilmus enesetappude epideemia. Parteide ringides (vähemlaste hulgas) tekkis nn. likvidaatorlus õpetus kogu töö legaaselt tegemisest e. illegaalse parteitöö lõpetamine. Kõik need emigratsiooni suunade vastuolud ilmusid muidugi eriti teravalt. Meeleolu oli väga masendav. Kuid V.I. ei kaotanud erksat vaimu ja püüdis seda ka teistel ülal hoida. Ta näitas ära 1905.a. revolutsiooni mahasurumise põhjuseid ja rääkis, et on tarvis valmistuda selle järgmiseks tõusuks. Nagu varem ta kasutas asumisel olekut teadusliku töö tegemiseks, siis ka nüüd, teise emigratsiooni üksinduses ta pühendus filosoofia probleemide uurimisele, millisega tal seni polnud aega tegeleda ja avaldas 1909.a. oma filosoofilises raamatu: Materialism ja empiriokrititsism. See oli kõigi idealismi eriliikide vastane ja käsitles sellest kriitilisest vaatepunktist kõiki filosoofilisi teooriaid - nii välismaal kui Venemaal aga täpsemalt uuskantlust.
Osaliselt sellel alusel, osalt poliitiliste erimeelsuste põhjal toimus V . I l a h k u l ö ö m i n e e e s r i n d l a s t e ( « 2?5@54>2F52» ) v õ i t a g a s i k u t s u j a t e ( « >B7>28AB>2» ) g r u p i s t , n a g u n e i d k u t s u t i s e l l e e e s t , e t n a d s o o v i t a s i d k u t s u d a s o t s i a a l - d e m o k r a a t i d e e s i n d a j a d R i i g i d u u m a s t t a g a s i . V . I . t õ e s t a s k õ i k i d e l e g a a l s e t e v õ i m a l u s t e k a s u t a m i s e hädavajadust, kui ei saanud loota vahetule revolutsioonilisele võitlusele: duuma platvormi ja legaalset ajakirjandust. Mul tuli rääkida temaga 1911.a. usaldamatuse suhtes, millisega provintsides illegaalsetes ringikestes töötavad seltsimehed suhtusid ühte tagasihoidlikku legaalsesse ajalehekesse, millist mingil ajal õnnestus Saratovis välja anda ja ta mõistis otsustavalt hukka neid selle eest, et nad seda ei toetanud. Ma nägin teda just nimelt selle reaktsiooni perioodi lõpus ja ta ütles minule umbes nii: Ei tea, kas elangi veel järgmise revolutsioonini.
Suvel 1911.a.((mai lõpust septembrini)) V.I. organiseeris (Pariisi lähedal, ((18 km)) Longjumau parteikooli ja luges seal Venemaalt pärit töölistele ((13 töölist ja 4 vabakuulajat)) rea loenguid.((Poliitökonoomia: (Karl Marx ja kodanlikud poliitilise ökonoomia teooriad. 30 loengut, Agraarküsimus Venemaal (10 loengut), Sotsialismi teooria ja praktika (5 loengut). Loenguid lugesid veel Semako, Lunatsarski ja Sergo Ordzonikidze.)) 1912.a. ta valitak s e R a h v u s v a h e l i s s e S o t s i a l i s t l i k k u B ü r o o s s e ( 564C=0@>4=>5 !>F80;8AB8G5A:>5 N@>) .
K u i d j õ u d k o g u n e s r a h v a s j a L e e n a t ö ö l i s t e t u l i s t a m i n e 1 9 1 2 . a . a p r i l l i s k u t s u s n e e d e l l u . E e l k õ i g e , v a a t a m a t a i g a s u g u s t e l e r a s k u s t e l e j a k i t s e n d u s t e l e , h a k k a s a r e n e m a l e g a a l n e t ö ö l i s a j a k i r j a n d u s . I g a p ä e v a n e t ö ö l i s t e a j a l e h t @0240 ( T õ d e ) h a k k a s i l m u m a P i i t e r i s , i s e v a l i t s u s e e n e s e k e s k u s e s , k e l l e l e i õ n n e s t u n u d s e d a v a i k i m a s u n d i d a . A v a t i u u s r i n n e , m i l l e l o l i t a r v i s k e s k e n d a d a j õ u d j a V . I . s õ i t i s P a r i i s i s t , k u s t a v i i m a sel ajal elas, Venemaale lähemale Krakovi. Kiirrong sõitis sealt Peterburi vaid 12 tundi. Artiklid võisid siis ilmuda õigeaegselt, ajaleht sai valmis juba järgmisel päeval. Kergem oli korraldada kohtumisi illegaalsete töötajatega, Duuna liikmetega siis oli neid neli, kellele V.I. kirjutas esinemisteks kõnesid. Sealt oli ka kergem Venemaal tehtavat illegaalset tööd juhtida. Sellisel viisil, kuigi V.I. kirjutas põrandaalusele ajalehele siis ilmus keskorganina « !>F80;- 5<>:@0B» S o t s i a a l - D e m o k r a a t k u i d t e m a p e a m i n e e n e r g i a o l i s u u n a t u d s e l l e l e a v a n e n u d l e g a a l s e t ö ö l i s a j a k i r j a n d u s e õ h u a k n a l e : p e a l e @0240» t a k i r j u t a s v e e l n ä d a l a l e h t e « 25740» ( T ä h t ) j a m a r k s i s t l i k k u a j a k i r j a « KA;L» ( M õ t e ) n i n g « @>A25I5=85» ( V a l g u s t u s t ö ö ) .
K u i d l a h v a t a n u d s õ d a E u r o o p a s l õ i s e g a m i n i k õ i k k a a r d i d . K õ i k t ö ö l i s o r g a n i s a t s i o o n i d s u l e t i . R i i g i d u u m a l i i k m e d s - d - i d e n a m l a s e d a r r e t e e r i t i m , a n t i k o h t u a l l a n i n g s a a d e t i S i b e r i s s e . V . I . o l i k o h e s õ j a a l g u s e s a r r e t e e r i t u d A u s t r i a v õimude poolt ja istus peaegu kolm nädalat vangis. Vaatamata igasuguseid asja hullemaks tegevatele probleemidele ja teadmatusele tuleviku suhtes, ta nagu alati, säilitas hea tuju, millega ta väga üllatas mõningaid intelligente, kes olid sattunud samasugusse seisukorda. Tänu Austria sots-dem hoolitsusele ta vabastati ning ta sõitis veitsi. Kõiki parteisid haaranud patriotismi keskel oli tema hääl peaegu ainuke, kes kutsus rahvusvahelisest vaatepunktist mitte taganema, pidades ainsakls viisiks imperialistliku sõja vastu võitlemise viisiks, selle kodusõjaks pööramise igal maal oma valitsuse vastu.
Nagezda Konstantinovna räägib oma mälestustes, kui üksik siis V.I selles võitluses oli, kui rõhuvana ta tundis seda tema ümber tekkinud mittemõistmist. Tema poolt olid koostatud revolutsiooniliste sotsiaal-demokraatide sõjasse suhtumise teesid. Venemaale saadetuna, sattusid need teesid IV - Duuma enamlastest liikmete arreteerimisel politsei kätte ja said ühtededeks peamisteks nende vastase süüdistuse tõenditeks. Neis teesides väideti täiesti otse, et iga järjepidev sotsialist peab võitlema kõigepealt oma valitsusega ja et sõja parimaks tulemuseks oleks olnud tsaristliku valitsuse, kui kõige reaktsioonilisema, lüüasaamine. V.I. luges referaate sel teemal ka veitsis, ta liitis vahetu internatsionalismi idee kaudu kõiki keda sai.
Tsimmervaldi ja Kintali ( &8<<5@20;L4A:>9 8 8=B0;LA:>9) k o n v e r e n t s i d e l L e n i n e s i n d a s i n t e r n a t s i o n a l i s t i d e v a s a k u t t i i b a . N e i d o l i s e l a j a l v ä l i s m a a l t ü h i n e v ä h e m u s ü l i s u u r o s a s o t s i a l i s t i d e s t o l i d a g a p a t r i o o t i l i s e l t m e e l e s t a t u d . T o l l a l p i d i V . I . m u r d m a a u g u p e a e g u ü l e ü l d i s e s s e mõistmatuse müüri. Vememaaga suhtlemine ja sinna kirjanduse saatmine oli sõja tõttu samuti raskendatud. Hulk töötajaid olid võetud rindele. Venemaa oli tugevas patriootilises palavikus, lüüasaamise ideid mõistsid erandlikult vaid enamlased või nende toetajad. See oli emigratsiooni jaoks raske aeg, eraldatus Venemaast oli hirmus.
1916.a. kirjutas Lenin ramatu Imperialism kui kapitalismi uusim etapp. & "
P
R
°
²
t ® ¤
¤ u ļ Ö ž * D ° æ Ą $ % Ö V Ų < ¼ ī š ō ś ü : L Ę Š Ņ Ö üųķųåųįųåųįŁįŅįĪŹĘŹĘ¾ĘŗĘŗĘŗĘŗ³ŗƧÆŗƧƧƧƣ££ų££££ h Sõ h Sõ hųQV CJ aJ hųQV mHsH hųQV h}FM mHsH h}FM h}h[ h}h[ h}h[ h²M` mHsH h²M` h04 h¦O" h< { h< { h< { mHsH h< { hÕwĒ mHsH hųQV hÕwĒ CJ aJ hÕwĒ hæs+ 7 ü ž ¤ ¦ ® Ą Ā Ä J& * Q- Ī0 4 6 8 :; uB źI N ź\ -b #h ¢t µz ó~ Q ; ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó gdĄ.¦ gdĀ`ģ äS T žž [ Ó! # # '# U% I& J& L& ķ& ö& ÷& ' f( Ā) * * Ó+ Ö+ ę+ P- Q- ē- . . 1/ 2/ ·/ Ą/ ß/ ą/ į/ Ķ0 Ī0 62 3 3 }4 4 4 6 ²6 8 8 ō8 ±: ²: ·: 9; :; < Ø= Æ= “= Ś@ üųōšģšģčäąÜąŲąŠąŲąŲĢŲĢŲĢČÄČ½Č¹µ¹µ¹Ų¹±±©¹©„”„”” h_DY hNa hb hĪ
h (T hč^Ļ h/|c h¦
hīMė h2å h+ hĄ.¦ hĄ.¦ hĶq hĄ.¦ hIjo h¬M
mHsH hĀ`ģ hå· h¬M
hųQV hÉNŌ h&é hā^] h
hlM h Sõ 8Ś@ tB uB ńB ĖC =D CD [D \D aD bE GF gF ĪF :H PH RH ĘH čI źI L L äL žL M M $M N N žO R R ĄR ņR 8S -T U V V V °V *W X Z Z 4Z \ 8\ č\ ź\ z] üųüōšōģōģōģčģäÜÕäŃüŃÉŃÅŃÅŃÅŃÅĮ¹Įµ±µ±„„”µ
hJ%/ h:w mHsH h:w h)hy mHsH h)hy hó mHsH h>ó h"u he hd^+ hJ%/ hu^Ó mHsH hu^Ó hīD` 4µz ·z ęz Z| ^| | ²} Ņ} ņ} ņ~ ó~ I ” ¶ @ L N 4 > C D P Q 9 : ; 6 U t u > Ś ~ Ź Č ø ŗ Ź J ] u v j « üųšģšģšģčųčäąÜŌÜŌÜŠÜŠÜŠčŠĢŠĢČĢČąĄąĄąČąø“ø“°“ø“¬°¬¤¬ h Ņ hp9 h h mHsH hGv“ mHsH hGv“ he h"jš h"jš mHsH hVI mHsH hŪzö hÓ`Ō h^L hy” mHsH hy” hVI h g« h3Dæ hŗe hŗe mHsH hæ2Į he64 8; t ŗ v ¬ W E” „ čØ ü¬ >° ,¶ ~¼ æ yĄ ŗÅ 5Ź ØĢ .Ō \Ų ?Ū Mß bö ` ą š ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó gdÜŽ gdĄ.¦ « ¬ é ( * v x ą ā V W w D” E” Ą¢ ߢ ė¢ ģ¢ ķ¢ X„ „ „ „ „ ¶„ ģ§ ž§ ēØ čØ Ž© Z« « ®« °« ū¬ ü¬ ž ° ° <° >° ü² ³
³ @µ üųōģōųōųōųōģōčųäąÜąÜäÜŲÜŲÜŲŠŲÉŠŲŽŹŵµµ¦¢ hU-Ž hlÄ hž h$D mHsH h$D he64 hßu hĶ hßu mHsH hßu he hĶ mHsH hĶ h~n hŽ
% heŠ mHsH heŠ hŽ
% h[j6 hO hżV h~n mHsH h~n h Ņ hp9 4@µ +¶ ,¶ u· ŗ xŗ zŗ Ņŗ &» » Ö» Ų» (¼ t¼ |¼ ~¼ ø½ ŗ½ ©¾ æ æ ŻĄ Į Į ČĀ øÄ ČÄ ŪÄ āÄ Å Å °Å ¹Å ŗÅ »Å DĘ bĘ Ę ¬Ę É 4Ź 5Ź CŹ _Ź iŹ Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź ĶŹ īŹ ūŹ żŹ Ė
Ė īĖ \Ģ üųüōģäąģąģäąäąÜąŲąŌąŌŠŌŠĢČĢČĢČÄČōČĄøĄøĄ“Č“°“¬Ø°Ø°¬“¬“¬“¬¤°¤ h[P hė h¹ hõ{Ä hŻ2 hY ; hé× mHsH hé× hG h a hĘ6# h”jó h± C hĶq h$D hS"« hS"« mHsH hÜŽ mHsH hÜŽ hlÄ h C} <\Ģ ¦Ģ ØĢ äĢ īĢ lĪ xĪ Ī Ī {Ń ŌŃ "Ņ Ó ,Ó fÓ xÓ ĄÓ ŠÓ āÓ äÓ īÓ Ō ,Ō .Ō ęŌ L× M× × [Ų \Ų 7Ł >Ū ?Ū Ü 2Ü >Ü Ż Lß Mß ą ö dö ÷ ż ¬ż Ąż ž ž ģž ’ ^ ` | ° ² ųōšģčąčąčÜŌÜŌÜŌÜŌÜŌÜŌÜģÜŠĢŠČÜČĢČĢĄø“°Ģ°®¦°¢¢°hvNŅ hĄ:? mHsH h ¶ hĄ:? hL ī h* mHsH Uh* hc) hc) mHsH hæ$c mHsH h;ŗ hæ$c h-&) h{ŗ mHsH h{ŗ hę mHsH hę h[P h8 hY ; h[P mHsH8 ( « <?5@80;87<, :0: =>259H89 MB0? :0?8B0;87<0» ) .
1 9 1 7 . a . r e v o l u t s i o o n i a l g u s e s V . I p ü ü d i s k o h e V e n e m a a l e s õ i t a , k u i d s e d a p l a a n i o l i s e l a j a l r a s k e t e o s t a d a . T r o t s k i , k e s s õ i t i s I n g l i s m a a k a u d u , v õ e t i s e a l k i n n i . P e a l e v ä h e m v õ i r o h k e m t e o s t a t a v a t e p l a a n i d e k õ r v a l e l ü k k a m i s t o t s u s t a s L e n i n s õ i t a l ä b i S a k s a m a a b l o m b e e r i t u d v a g u n i s . S e d a p l o m b e e r i t u d v a g u n i t k a s u t a t i s e n i t i h t i k õ i g i V . I j a e n a m l a s t e v a e n l a s t e p o o l t , k u i g i n e i d h ä b i s t a t i s e l l e e e s t , k u i i s i k u i d , k e s l ä k s i d k o k k u l e p p e l e n e i l e v a e n u l i k u s a k s a v a l i t s u s e g a . M u u s e a s , k o k k u l e p e s e i s n e s v a i d s e l l e s , e t n e e d j a n e e d s e l l i s e d s õ i d a v a d l ä b i S a k s a m a a , l u b a d e s s e l l e l t m a a l t l ä b i s õ i d u k e s t e l m i t t e k e l l e g a g i s e a l k o h t u d a e g a r ä ä k i d a . S e l l e k s o l i g i t ö ö t a t u d v ä l j a b l o m b e e r i t u d v a g u n i v o r m . S õ i t e s V e n e m a a l e , e i o l n u d V . I s u g u g i k i n d e l , e t t e d a k o h e e i a r r e t e e r i t a M i l j u k o v i v a l i t s u s e p o o l t t e g e l i k u l t t a o l i s e l l e s i s e g i v e e n d u n u d , e t n i i k a j u h t u b . K u i d S t o k h o l m i s t j a s a m a i l u s t i S o o m e s t l ä b i s õ i t e s k u n i V e n e m a a p i i r i n i , B e l o o s t r o v i r a u d t e e j a a m a n i , k u s t e m a g a k o h t u s i d m õ n e d p a r t e i k a a s l a s e d j a k e l l e g a k o o s t a s õ i t i s 2 . - a p r i l l i l ( v a n a s s t i i l i s ) P e t e r b u r g i . S i i n , S o o m e ( ( $8=;O=4A:><) ) v a k s a l i s o l i t e m a l e K e s k k o m i t e e j a P e t e r b u r i e n a m l a s t e p a r t e i k o m i t e e d e p o o l t , k e s o l i d k u t s u n u d k o h a l e k a k õ i k i d e r a j o o n i d e t ö ö l i s t e m a s s e , k o r r a l d a t u d p i d u l i k v a s t u v õ t t .
V . I . p ö ö r d u s k o k k u t u l n u t e p o o l e l ü h i k e s e k õ n e g a , m i l l e s t a k u t s u s v õ i t l e m a s o t s i a l i s t l i k u r e v o l u t s i o o n i e e s t . S a m a m õ t e t t a k o r d a s s a m a l õ h t u l k o r r a l d a t u d o r g a n i s a t s i o o n i d e e s i n d a j a t e k o o s o l e k u l . T e m a l e o m a s e k i i t m i s e j a o v a t s i o o n i d e v ä l t i m i s e g a a s u s t a k o h e r ä ä k i m a a s j a s t j a l ä h e m a t e p ä e v a d e ü l e s a n n e t e s t . T a k i r u s o t s e r a h v u s v a h e l i s e s o t s i a a l - d e m o k r a a t i a h ä b i v ä ä r s e t k ä i t u m i s t M a a i l m a s õ j a a j a l j a v e e n i s e n a m l a s t e p a r t e i d , e t e e m a l d u d a o t s u s t a v a l t s e l l i s e l t k ä i t u j a t e s t , n i m e t a m a ü m b e r k o m m u n i s t l i k u k s p a r t e i k s . T a m ä r k i s , e t r e v o l u t s i o o n , m i s k u k u t a s t r o o n i l t R o m a n o v i d , e i a n d n u d t ö ö l i s t e l e j a t a l u p o e g a d e l e m i d a g i j a e t A j u t i n e V a l i t s u s n i i k a d e t l i k ( ( k o n s t i t u t s i o o n i l i s - d e m o k r a a t l i k ) ) , k u i h i l j e m p o o l e l d i e s e e r “ l i k ( ( s o t s i a l i s t - r e v o l u t s i o n ä ä r , l ü h i n i m e t u s ) ) , e i o l e m i d a g i a n d m a v õ i m e l i n e j a s e e p e a b o l e m a k u k u t a t u d . S e l l e m õ t t e g a t a k i r j u t a s P r a v d a s j a s e l l e a e g s e t e s b r o z ü ü r i d e s . E s i m e n e ü l e s t õ u s u k a t s e j u u l i s m i l l i s e s t k o m u n i s t l i k p a r t e i k õ r v a l e h o i d i s o l i e d u t u . P a l j u d s i l m a p a i s t v a d e n a m l a s e d o l i s s i i s A j u t i s e V a l i t s u s e p o o l t a r r e t e e r i t u d . V . I . j a Z i n o v j e v , e t m i t t e j a g a d a e s i m e s t e s a a t u s t , m i l l i n e V . I . - l e o l e k s v õ i n u d s a a t u s l i k u k s s a a d a , o t s u s t a s i d p e i t u p u g e d a . S e l a j a l , n a g u V . I h i l j e m m ä r k i s , v õ i s i d t e m a s u g u s t e v a a d e t e g a i n i m e s t v a r j a t a v a i d t ö ö l i s e d j a n a d m õ l e m a d v a r j a s i d e n d a l g u s e s P e t e r b u r i s t ö ö l i s t e k o r t e r i t e s , s i i s S e s t r o r e t s k i s j a l õ p u k s j õ u d s i d S o o m e . T u l i k a s u t a d a k õ i k i i l l e g a a l s e e l u v o r m e g r i m m i , p a r u k a i d , v õ õ r a i d p a s s e . T u l i t i h t i e l u k o h t i v a h e t a d a , s õ i t a v e d u r i k ü t j a n a j a v a r j u d a o n n i s . K u i d k õ i k j a l t V . I j ä l g i s p a r t e i e l u j a k i r j u t a s a r t i k l e i d n i n g k i r j u K K - s s e . ( ( &. . ) ) . S e l p e r i o o d i l t a h a k k a s k i r j u t a m a r a a m a t u t R i i k j a r e v o l u t s i o o n ( « >AC40@AB2> 8 @52>;NF8O» ) , m i l l i s e t a l õ p e t a s h i l j e m . N ä h e s , e t e n a m l a s t e m õ j u t ö ö t a j a t e h u l g a s k a s v a b m i l l e s v e e n s i d e r i t i l i n n a d e s , e r i t i P e t e r b u r i s j a M o s k v a s , t e o s t a t u d v a l i m i s e d , A j u t i s e V a l i t s u s e a u t o r i t e e t a g a k o h t a d e l ü h a l a n g e s . V . I . L e n i n h a k k a s n ü ü d t u n g i v a l t n õ u d m a , e t v i i v i t a m a t a t e o s t a t a k s , A j u t i s e V a l i t s u s e v a s t a n e ü l e s t õ u s . M õ n e d e t e m a s e l t s i m e e s t e v a s t u s e i s s e l l i s e l p u h u l t e d a e i v ä ä r a n u d .
I I Ü l e v e n e m a a l i s e N õ u k o g u d e K o n g r e s s i i s t u n g i k o k k u t u l e k u a j a k s s õ i t i s L e n i n i l l e g a a l s e l t P i i t e r i s s e j a v õ t t i s i s i k l i k u l t o s a K K i s t u n g i s t . Ü l e s t õ u s u k o r r a l d a m i n e o l i s i i s o t s u s t a t u d j a t o i m u s 2 5 . o k t o o b r i l ( v a n a s t i i l ) . S e l p ä e v a l , õ h t u l , I I N õ u k o g u d e K o n g r e s s i e s i m e s e l i s t u n g i l t e a t a t i k o m m u n i s t l i k u p a r t e i p o o l s e s t v õ i m u h a a r a m i s e s t j a A j u t i s e V a l i t s u s e k u k u t a m i s e s t . V . I . L e n i n e s i n e s N õ u k o g u d e S o t s i a l i s t l i k u V a b a r i i g i v ä l j a k u u l u t a m i s e a v a l d u s e g a j a a v a l d a s k a k s s e l l e d e k r e e t i : s õ j a k a t k e s t a m i s e s t j a e t k o g u m õ i s n i k e j a e r a v a l d u s t e s o l e v m a a l ä h e b t a s u t a t ö ö t a j a t e k ä s u t u s s e . K o d a n l u s e d i k t a t u u r o l i a s e n d a t u d p r o l e t a r i a a d i d i k t a t u u r i g a .
U u e n õ u k o g u d e s o t s i a l i s t l i k u v õ i m u ü l e s e h i t u s a l g a s e r a k o r d s e l t r a s k e t e s t i n g i m u s t e s : p e a e g u k o g u i n t e l l i g e n t s j a k õ i k n õ u k o g u d e t e e n i s t u j a d k u u l u t s i d s e l l e l e b o i k o t i . V a l i t s u s e k o n s t i t u t s i o n e e r i m i n e i l m a t e i s t e p a r t e i d e j a s u u n d a d e k o o s t ö ö t a k u t s u s e e s i l e e r i a r v a m u s i n i i k a k o m m u n i s t l i k u p a r t e i K K - s ( &. . ) . K u i d V . I . L e n i n o l i o t s u s t a v a l t i g a s u g u s e k o o s t ö ö v a s t u , t a u s k u s k i n d l a l t m a s s i d e s s e j a s e l l e s s e , e t p r o l e t a r i a a t v õ i b k a i s e r i i k i j u h t i d a , e t t a a s j a d e k e s k e l , t ö ö k ä i g u s k a s v a b j a õ p i b m õ õ t m a t u l t k i i r e m i n i .
K u i d s e l l i n e v a l i t s u s e k o n s t i t u t s i o n e e r i m i n e ( m o o d u s t a m i n e ) v a i d ü h t e p a r t e i s s e k u u l u v a t e s t , k o g e n u d r e v o l u t s i o n ä ä r i d , k u i d t ä i e s t i o s k a m a t u d r i i g i ü l e s e h i t a j a d , i n i m e s t e s t , p a n i ü l i s u u r e v a s t u t u s e j a t ö ö V . I . L e n i n i l e , k e s o l i R a h v a k o m i s a r i d e N õ u k o g u e s i m e h e n a u u e v a l i t s u s e p e a , a j u n i n g h o o b . T a l t u l i j u h t i d a i s e k õ i g i v a l d k o n d a d e t ö ö d a l a t e s s õ j a l i s e s t j a l õ p e t a d e s t o i t l u s t a m i s e j a r a h v a h a r i d u s t ö ö g a . K o d u s õ j a d , m i l l i s e i d s u b s i d e e r i s j a t o e t a s r a h v u s v a h e l i n e k o d a n l u s , r i i g i s i s e s e d ü l e s t õ u s u d , n ä l g j a m a j a n d u s l i k k a o s k õ i g e n e n d e v a p u s t u s t e , n a g u k a m ö ö d u n u d M a a i l m a s õ d a g i t u l e m u s e k s k õ i k s e e n õ u d i s V . I . . L e n i n i l t k o l o s a a l s e t p i n g e t , e n e r g i a t j a j õ u d u . S a m a l a j a l k a h j u s t a s t u g e v a l t t a t e r v i s t e s e e r i ( ( s o t s i a l i s t - r e v o l u t s i o n ä ä r , l ü h i n i m e t u s ) ) K a p l a n i r e l v a s t a t u d r ü n n a k 3 0 . a u g u s t i l 1 9 1 8 . a . M i h k e l s o n i t e h a s e s ( H i l j e m n i m e t a t i s e e ü m b e r V - I - L e n i n i n i m . ) , k u s t a m i i t i n g u l e s i n e s . S a a d u d v i g a s t u s e d o l e k s v õ t n u d t a l t ä ä r e p e a l t e l u .
V . I . L e n i n i i n i t s i a t i i v i l , j ä l l e g i o s a p a r t e i ( ( k o m m u n i s t l i k u ) ) K K t u g e v a s t v a s t u s e i s u s t h o o l i m a t a s õ l m i t i 1 9 1 8 . a . S a k s a m a a g a n n . B r e s t i r a h u ( ( m i d a V e n e m a a l l o e t i h ä b i v ä ä r s e k s j a S a k s a m a a l h i i l g a v a k s ) ) . S e l l e r a h u a l u s e l m e n õ u s t u s i m e l o o b u m a t e r v e s t r e a s t l i n n a d e s t j a m a a k o h t a d e s t , m a k s m a s u u r t k o n t r i b u t s i o o n i ( ( h e a s t a m i s t a s u ) ) , s e e r a h u n i m e t a t i õ i g l a s e l t h ä b i s t a v a k s , k u i d V l a d i m i r I l i t s n ä g i , e t t a l u r a h v a s s õ j a g a k a a s a e i l ä h e j a a r v a s , p e a l e s e l l e , e t S a k s a m a a l l i i g u b r e v o l u t s i o o n k i i r e s t i e d a s i j a e t k õ i g e h ä b i s t a v a m a d r a h u t i n g i m u s e d j ä ä v a d k i s i i s v a i d p a b e r i l e . N i i k a l ä k s : S a k s a m a a l p u h k e n u d k o d a n l i k r e v o l u t s i o o n a n n u l l e e r i s B r e s t i r a h u r a s k e i m a d t i n g i m u s e d ( ( ? ? ? . T e g e l i k u l t V e r s a i l l e s “ r a h u l e p i n g . K . L . ) ) .
O l i l o o d u d t u g e v j a v õ i t l u s v õ i m e l i n e P u n a a r m e e , m i s o s u t u s k o d u s õ j a s v õ i d u k a k s . V a l g e k a a r d i s t v a b a s t a t u d p i i r k o n n a d , n a g u U k r a i n a , S i b e r , K r i m m , G r u u s i a h a k k a s i d a u t o n o o m s e t e p i i r k o n d a d e õ i g u s t e s ü h i n e m a N õ u k o g u d e S o t s i a l i s t l i k e V a b a r i i g i g a . M o o d u s t a t i V e n e N õ u k o g u d e F ö d e r a t i i v n e S o t s i a l i s t l i k V a b a r i i k V N F S V ( !$! ) , m i l l e s t h i l j e m k a s v a s v ä l j a N õ u k o g u d e S o t s i a l i s t l i k e V a b a r i i k i d e L i i t ( N S V L ) ( ( !!! ) ) . K o d u s õ j a ( ( e n a m l a s e d - k o m m u n i s t i d t a h t s i d j a u s k u s i d , n i n g s u n d i s i d s e l l i s t a r v a m i s t k a t e i s t e l e p e a l e , e t n e e d o n v a i d k o d u s õ j a d , m i t t e i s e s e i s v u s s õ j a d v õ i r a h v a s t e e n e s e m ä ä r a m i s s õ j a d v õ i d e m o k r a a t l i k u l e k o r r a l e p ö ö r d u m i s e s õ j a d ) ) l õ p p e m i s e g a h a k k a s m a j a n d u s t a a s t u m a , k u i d k õ i g e s u u r e m a a r v u l i s e m e l a n i k e g r u p p t a l u r a h v a s , k e s o l i s õ d a d e s j a k a r m i s õ j a k o m m u n i s m i p o l i t i k a l ä b i e n i m k a n n a t a n u d , v a j a s h i n g e t õ m b e a e g a , v a j a s n o r m a a l s e i d t i n g i m u s i , m i l l i s t e s t a s u u d a k s k r o o n i l i s e s t n ä l j a s t v ä l j a r a b e l d a , v õ i k s a s u d a m a j a n d u s e t a a s t a m i s e l e . V . I . L e n i n m õ i s t i s r a u d k i n d l a l t p o l i i t i k a m u u t m i s e h ä d a v a j a d u s t j a s e l l e s m õ t t e s v i i s t o i d u a i n e t e ä r a k o r j a m i s e a s e m e l e s i s s e , t a l u p o e g a d e k ä t t e j ä ä v a t e ü l e j ä ä k i d e s u h t e s t o i d u a i n e t e m a k s u , m i s e r g u t a k s n e i d t ö ö t a m a t o o d a n g u s u u r e n d a m i s e ( p õ l l u m a j a n d u s e t a a s t a m i s e ) n i m e l . T a t õ i s i s s e n n . u u e m a j a n d u s l i k u p o l i i t i k a ( « =>2CN M:>=><8G5A:CN ?>;8B8:C» ) ( - ) ( N E P ) , m i s l u b a s v a b a e r a k a u b a n d u s e , m i s a n d i s t a l u r a h v a l a i a d e l e k i h t i d e l e v õ i m a l u s e i s e s e i s v a l t o t s i d a n e i d ü l a l p i d a m i s v a h e n d e i d , m i l l i s e i d r i i k t a l l e a n d a e i s u u t n u d . T a t õ e s t a s , e t s e l l i s e p ö ö r d e t e g e m i n e o n h ä d a v a j a l i k , s e n i k u n i m a i l m a r e v o l u t s i o o n e d a s i l ü k k u b j a V N F S V t u l e b o m a r a h v a m a j a n d u s k o r r a l d a d a , k a p i t a l i s t l i k e r i i k i d e p i i r a m i s r õ n g a s , r a h v a v ä i k e k o d a n l i k u o s a p o o l t .
S a m a l a j a l V . I . L e n i n r õ h u s r i i k l i k e e t t e v õ t e t e a r e n d a m i s e l e , e l e k t r i f i t s e e r i m i s e l e ( ( E s i m e n e e l e k t r i j a a m V e n e m a a l r a j a t i j u b a t s a a r i a j a l T a l v e p a l e e s s e . ) ) , m i l l e g a o l e k s t õ s t e t u d m e i e m a a t e i s t e k u l t u u r i l i s e l t a r e n e n u m a t e r i i k i d e g a ü h e l e t a s e m e l e , n i n g k o p e r a t i i v i d e a r e n d a m i s e l e . T a n ä i t a s , e t ü l e m a i l m s e p r o l e t a a r s e r e v o l u t s i o o n i o o t u s e s o n t a r v i s , h o i d e s k o g u s u u r t ö ö s t u s t r i i g i k ä e s j a s e l l i s e l v i i s i l , o s a l i s e l t , t e o s t a d a s o t s i a l i s m ü h e s r i i g i s . S e l l i s e l v i i s i l r ä ä k i s t a t e h e s ü h e l t p o o l t j ä r e l e a n d m i s i e r a k a p i t a l i l e , m e h a k k a m e s e l l e l e t u n g i m a p e a l e s e n i , k u n i r e v o l u t s i o o n i d e p l a h v a t u s t e i s t e s r i i k i d e s j a s u u r t ö ö s t u s e t o o t l i k u s e t õ u s m e i e m a a l e i a n n a m e i l e v õ i m a l u s t m i n n a u u e s t i o t s u s t a v a l t ü l e k o m m u n i s m i l e .
K u i d V . I . L e n i n i ü l i s u u r t ö ö k o o r m u s h a k k a s l õ p u k s v ä l j e n d u m a t e m a t e r v i s e h a l v e n e m i s e s . T a h a k k a s k u r t m a p e a v a l u s i d j a u n e t u s t . A r s t i d l e i d s i d , e t s e e o n t i n g i t u d ü l d i s e s t ü l e k u r n a t u s e s t j a s o o v i t a s i d p i k e m a t p u h k u s t . K u i d s e l l e k a s u t a m i s t e i l u b a n u d ( ( J u b a N S V L i i d u e s i m e s e l n õ u k o g u d e k o n g r e s s i l 3 0 . d e t s e m b r i l 1 9 2 2 . a . a r u t a t i l i i d u s õ l m i m i s e l e p i n g u t i n g i m u s i j n e . S e e k õ r v a l e p õ i g e t ä h i s t a b s i i n A n n a U l j a n o v a p o o l s e t N S V L m o o d u s t a m i s e g a s e o t u d t ö ö k o o r m u s e l e v i i t a m i s t , m i s t e o s t u s a l l e s 1 9 2 4 . a . K u i d ? ! ) ) o l u k o r d r i i g i s j a t ö ö v a l i t s u s e s a g a k a t a i s e l o o m , o l l e s e n d a s u h t e s k o h u s t e t ä i t m i s e l v ä g a n õ u d l i k , e i s u u t n u d t a i s e g i e n a m p u h a t a n i i , e t e i m õ t l e k s t ö ö a s j a d e s t . N i i k u r t i s t a i s e k a . J a t a h a i g u s h a k k a s p r o g r e s s e e r u m a j a 2 5 . m a i l 1 9 2 2 . a . l õ i e s i m e n e k e l l . T ä i e l i k p u h k u s j a h o o l i k a s r a v i p a n i d t a s ü g i s e k s j a l u l e j a j u b a o k t o o b r i s t a a s u s t ö ö l e , k u i d t e h e s s e d a e n d i s e s t v õ r r e l d a m a t u l t v ä h e m i n t e n s i i v s e l t o l i s e e v ä h e n e g i t a l l e l i i g j a j u b a k a h e k u u p ä r a s t , n o v e m b r i l õ p u s t k u n i m ä r t s i n i o l l e s t õ v e v o o d i s , t a p ü ü d i s v e e l o l l a , k õ i g e ü l d i s e m a t e s j o o n t e s a s j a d e g a k u r s i s j a d i k t e e r i s s e k r e t ä r i l e o m a v i i m a s e d a r t i k l i d : « 01:@8=5» , « CG5 <5=LH5, 40 ;CGH5» , « :>>?5@0F88» , « @01>B5 0@:><?@>A0N» . M ä r t s i s t a b a s t e d a t e i n e l ö ö k , m i s v õ t t i s t e m a l t k õ n e v õ i m e , m i l l i n e , v a a t a m a t a a r s t i d e p i n g u t u s t e l e j a s e l l e l e , e t t a s u v e j o o k s u l f ü ü s i l i s e l t k o s u s , k u n i t a s u r m a n i , 2 1 . j a n u a r i l 1 9 2 4 . a . k e l l 6 : 5 0 , e n a m e i t a a s t u n u d . S u r m s a a b u s p e a e g u t ä i e s t i o o t a m a t u l t j a m i s k i e i e n n u s t a n u d s e l l i s t k i i r e t m i n e k u t . L a h k a m i s e l t u v a s t a t i a j u a r t e r i p e a e g u t ä i e l i k k v ä l j a k u r n a t u s , s a m a l a j a l k u i o l i t ä h e l d a t u d ( ( d i a g n o o s i t u d ) ) v a i d ü l d i n e , m õ õ d u k a s a r t e r i o s k l e r o o s ( ( v a n a n e m i s e g a k a a s n e v t u i k s o o n e l u b j a s t u s ) ) .
T a k e h a p a l s a m e e r i t i j a p a n d i P u n a s e l v ä l j a k u l a s u v a s s e m a u s o l e u m ( ( v a n a - a j a K a a r i a k u n i n g a M a u s o l o s é n i m e j ä r g i , v õ i m a s s u u r e m õ õ t m e l i n e h a u a e h i t u s ; V . L e n i n i j a J . S t a l i n i m . , m o n u m e n t a a l n e k i v i e h i t u s P u n a s e l v ä l j a k u l M o s k v a s , o n ü h t l a s i p i d u l i k u k s t r i b ü ü n i k s . V . L . 1 9 6 0 . a l k . 3 4 5 . ) ) I n t e r n e t i a e r o f o t o l t o n n ä h a s e l l e v a r i n i m e t a t u d v ä l j a k u l , m i l l e e n d a l e i d m i s e k s t u l e b K r e m l i m ü ü r i d e j a k i r i k u t e v a r j e o t s i d a , k u i d s e e i s e o n l i n n u l e n u l t v a a d a t e s v a e v a l t l e i t a v - ä r a t u n t a v . P õ h i m õ t t e l i s e l t p e a k s o l e m a n ä h a k a u u d i s h i m u l i k e j ä r j e k o r r a v a r i , k u i d m i s k i p ä r a s t , v õ i m a l i k , e t p i l d i s t a m i s e p ä e v a l o l i a n t u d a s u t u s k ü l a s t a j a t e l e s u l e t u d , p o l n u d s e d a m ä r g a t a , v õ i o l i p i l d i l t k u s t u t a t u d ? . K . L . ) )
A . U l j a n o v a - E l i z a r o v a . ( ( T e m a o n m ä r g i t u d a l l a k i r j u t a n u n a . ) )
K a s u t a t u d : -! @0=0B B. X X V I I v e e r g 7 - 9 . , ( t i r a a z 6 0 0 0 ) 1 9 2 9 . a . ? j a s a m a t e a t m e t e o s e l õ p p u , j u u r d e l i s a t u d a r t i k l i t N S V L i i d u j a O k t o o b r i R e v o l u t s i o o n i t e g e l a s e d v e e r g 3 0 4 - 3 2 6 . K e s t u n n e b h u v i , l e i a b n e e d k ö i t e d R R t e a t m e t e o s t e s a a l i s a s u v a v e n e k e e l s e t e t e a t m e t e o s t e r i i u l i l õ p u p o o l t . V a a t a k a u u t v e n e t e a t m e t e o s t , m i s o n k o h a t i ü l l a t a v a l t u u e l ä h e n e m i s e g a j a l ä h e n e b k ä s i t l u s v i i s i p o o l e s t B r i t a n n i c a ` l e , k u i d k a h j u k s j u s t k u i n a g u l a s t e l e m õ e l d u d v o r m i s , s t . l i i g a v ä i k e s e s m a h u s j a l i s a m a t e r j a l i l e v i i t a m i s e t a .
T o p e l t s u l g u d e s t õ l k i j a K . L . m ä r k u s e d . S õ n a d e v e n e k e e l n e k u j u o n j ä e t u d a l l e s n e i l e , k e s s o o v i v a d a s j u ü l e k o n t r o l l i d a j a t ä p s u s t a d a , s e s t m i n u l h e t k e l s e l l i n e v a j a d u s j a v õ i m a l u s p u u d u b . O s a l t k a s e l l e p ä r a s t , e t m i n u l j a v a n e m a t e l l u g e j a t e l , o n t u n t u d j u s t v e n e k e e l e s t o t s e t u l e t a t u d v ä l j e n d i d : N E P j n e .
* * *
0 7 . 1 2 . 0 8 . K . K . L .
P A G E
P A G E 1 4
b 8 @ Ø r
¦
Ü
Ž ą Z ¢ “ ä ź ģ ī š D H L P Z 2 R < ģ ś ü b! d! ž% l& ' ' ~) ) .* :* >* * ¤* / üųüōüščōčōäąÜŲÜŲÜŲÜŲÜŲŌŠŌŠŌČŠŲŠÄ½Ä¹Ä¹Ä¹µ¹®¹ŠŖ¦¢Ŗ¦¦¦hZ9Ö hZ9Ö 5hZ9Ö h
mHsH h(: h
hp(¤ hä+ hä+ h/mź hä+ hF hF hF hnŗ mHsH hģ;! hnŗ hĆR hHØ hĄ:? hP= hŅ>„ mHsH h!u! hŅ>„ h ¶ hvNŅ 8 d! ' >4 č9 @G ¬L ®L &M (M 4M 6M >Q @Q ®S °S ĄS ĀS äS öS ųS śS T T T ż ż ż ż ż ż ż ō ļ ļ ļ ę ę ę ę ę ę ę Ś Ń ż Ś Ń ż h]hgd2N ų’ &`#$gd2N Š^Šgdxc gdxc Š^Šgd/e / ö0 B1 ž2 <4 >4 t8 8 8 Ā9 Ä9 ę9 č9 Ž; ĄB `C ŗE tF F >G @G H vI |I ōI ~J ŖL ¬L ²L ŲL ÜL īL M M M "M $M (M 4M LM fM ąM N N āN PO tO ČO P \P ^P `P P ĀP Q øR žR S S ®S āS äS ęS ņS ōS öS śS üS T
T T T T T T üųōųōųšéߣߣÕߣߏߣÕé h(: 0J mH nH uh(:
h(: 0J j h(: 0J U h¾B hb hb h8 h hxc T T T ż ō Š^Šgdxc , 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH%sH%tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 2N F o o t e r
Ę _¾$ . )@¢ . 2N P a g e N u m b e r «Ö ` ’’’’ x y Ģ Ķ Ń Ś Ū Ü D ” ą ] %$ & ' É* 2 8 ; CE ūH wM öU
Z ü\ !` a Dd üe g Ųh n Äp ks Yw Žz ü| · Ä Z S . Ę ¢ ī¤ U§ Ļ§ Ī¬ µ · ¹ P½ %Ą ½Ę É >Š ōŅ õŅ 1Ó 2Ó 8Ó 9Ó =Õ >Õ uÖ vÖ ~Ö Ö Ö Ö Ö Ö §Ö ØÖ ©Ö ¬Ö 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 ( 0 0 0 0 8 0 @ 0 H 0 H 0 0 X 0 X 0 X 0 ` 0 ` 0 p 0 ` 0 h 0 h 0 0 p 0 0 0 x 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 ° 0 0 ø 0 p 0 ø 0 0 p 0 p 0 Š 0 Š 0 p 0 p 0 0 p 0 Š 0 p 0 0 P @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 („ Ś@ z] µz « @µ \Ģ / B Q S W X i j u w ¬ ® “ µ ŗ ¼ Ö Ų å ę ó ō ł ś N O Y [ c e ¢ ¤ Ą Į ģ ķ ÷ ś
Y
Z
d
e
v
w
„
Ø
°
±
! # [ ^ e g ¹ » æ Ā ę č 0 1 D F Z [ \ ] ^ ` f g h i j m q r t y „ ¦ Ø « ± ² µ · ¾ æ Å Ē Ė Ż å ę 4
6
®
Æ
Ä
Ę
ī
š
I K U V ° ± “ µ Ś Ū U V l m
Ŗ « , - ’ Ē Č Ņ Ó ” ¢ Ć Ä ą ā ī ļ ķ ī ? A ą ā > @ C D Ā Ä ķ ļ 0 2 O P Y \ ¤ „ ® C D ¾ Ą Ķ Ī Ö × ē č š ń r s } ” Ą Ć Ģ Ķ Ż ß D E J L ¢ ¤ „ Æ ± Ļ Ń I J O Q N P f h Ė Ģ Ö × æ Ą ß į # % H I d f v w Ą Į F G p q \ ^ Å! Ę! " " $$ &$ & & ' ' (
( “( µ( Š( Ń( ) ) ,* .* A* B* f* h* ¶* ø* Č* Ź* + + + + 2+ 3+ L+ M+ + + + + + + ^, _, e, f, t, u,
, , , , Ć, Å, õ, ö,
- - 5- 7- Ó- Õ- +. ,. / / / / i0 k0 {0 |0 Ŗ0 «0 ³0 µ0 ņ0 ó0
1 1 01 11 ¾1 æ1 ń1 ó1 2 2 #2 $2 62 92 2 2 2 2 3 3 "3 #3 &3 (3 *3 +3 -3 /3 Z3 \3 f3 g3 j3 k3 Ņ3 Ó3 ź3 ė3 ]6 _6 ·7 ø7 ņ7 ō7 8
8 : :
; ; ; ; ; ; ; ; = = > > > > "> #> -> .> B> C> Y> Z> «> ®> °> ±> Į> Ā> Ń> Ņ> Ó> Ō> ß> ą> ē> č> ł> ś> ’> ? "? #? P? Q? ^? _? Æ? °? ļ? š? E@ F@ [@ \@ c@ e@ j@ k@ @ @ @ @ @ @ Å@ Ę@ Ų@ Ł@ į@ ā@ A A %A (A gA hA rA uA ÆA °A qB sB ®B ÆB ¹B ŗB ½B ¾B zC |C ĶC ĪC ÜC ßC MD OD ~D D D D źD ģD BE DE F F AF BF iF jF G G G !G (G )G ;G =G nG oG
G G G ”G G ®G ²G “G źG ėG öG ÷G H H aH cH hH iH ¹H ŗH ĆH ĘH ŃH ŅH śH üH :I ;I BI DI gI hI wI yI ~I I ½I ¾I OJ PJ VJ WJ eJ gJ ŚJ ŪJ åJ ęJ žJ ’J #K $K VK WK K K ÉK ŹK įK äK L L L L :L ;L RL TL uL wL ®L ÆL õL łL M
M 8M ;M vM xM éM źM gN hN rN sN æN ĮN ŚN ŪN čN źN óN ōN
O O O O O !O P P P P 3P 6P ³P µP Q Q Q Q Q Q #Q &Q 0Q 1Q iQ mQ ¦Q ŖQ øQ ¹Q ’Q R R R čR éR S S S S S S S S S S £S „S ĖS ĢS aT cT oT sT ¹T ¼T *U +U gU hU {U }U “U µU æU ĄU ĖU ĢU ÖU ×U õU ÷U %V &V 0V 1V TV UV gV jV rV tV uV vV }V V V V įV āV ęV ēV ėV ķV W W 'X (X 0X 1X BX CX Y Y !Y #Y %Y &Y ņY óY üY żY Z Z [
[ 6[ 9[ ā[ ć[ ņ[ ō[ \ \ ū\ ż\ ]
] Š] Ń] ö] ÷] ķ_ ļ_ ` ` ` ` ` "` Š` Ń` a a d d Dd Ed d d d d ¼d ½d Ūd Żd &e 'e 9e ;e ee ge e e §e Ŗe ūe że f f 0f 1f mf nf rf sf {f |f f ¢f Āf Åf Ķf Īf Õf ×f ńf ņf ūf žf g "g 5g 6g g g g g ßg ąg åg ēg ÷g łg żg žg h "h >h Bh Sh Uh ^h ah hh ih mh nh ¤h „h µh ¶h Āh Äh Öh Łh āh ćh ņh óh Si Ui ci di Åi Ęi Żi ßi źi ėi j j j "j @j Bj 0k 1k 7k 9k Ck Ek k k k k Ųk Łk tl vl §l Øl ²l µl Āl Ćl $m &m m ¢m
n n ,n .n n n én źn śn ün Ko Mo qo ro o o Ūo Żo öo ÷o Hp Jp §p Øp p ®p Ćp Åp óp ōp q q q q 'q *q ?q @q Eq Iq Mq Qq q q q £q Ēq Čq Īq Ļq Ņq Öq āq ęq r r 'r *r Qr Rr _r `r or pr r r
s s s s s s Ys Zs _s cs js ls s s Xt Yt t t °t ±t ¶t øt /u 0u v v v v
v v Tv Uv ^v av v v v v v ”v °v ²v w w w
w Fw Hw Ww Zw w w w ”w °w ±w »w æw Čw Ėw Īw Ļw Łw Żw ēw ėw ¼x ½x Āx Äx óx õx ’x y y y 2y 4y 8y 9y Uy Wy y ¢y Øy ©y ±y ²y Zz [z `z bz z z Øz ©z ½z Ąz Śz ßz Ķ{ Ī{ Õ{ ×{
| | | | | | P| R| |
| ū| ż| O} Q} } } } } Ŗ} «} Ū} Ż} ņ} ó} ’} ~ ~ ~ ~ ~ i~ j~ m~ n~ x~ z~ “~ µ~ ¾~ Ā~ Ń~ Ō~ ė~ ķ~ ^ ` ” ¢ ³ µ < > ¬ ! 0 1 Ģ Ķ ¤ § ° ± ¶ ø p r Ī Š ą ā é ź ! 3 5 ” ¢ ¾ æ Ė Ģ Ü Ž ]
^
Ö
×
Ł
Ś
ļ
ń
& ( Ų Ś Ā Å ? @ E G ¢ £ É Ė 6 8 « Ö × Ž ą š ń ö ś ’
Ų Ü B E k o ¢ Ä É ķ š ¤ ¦
Y [ S T ¢ £ ¼ æ ß ā ; < A B O Q Z [ j k ¬ ® ķ ī ś ž # - 0 7 9 ¤ ¦ 6 7 9 : ¬ Į Ā Ķ Ī Ū Ü * , 9 : \ ` e h § © Õ × ę ź w y Č É , / ! Ś Ū U V ® Æ Ą Į E F b d k n ” ¦ § ³ ¶ Å Ē ä å " $ | ~ . / ` b ó ō ś ū ” ” /” 0” “” µ” ź” ģ” ¢ ¢
¢ ¢ b¢ d¢ p¢ q¢ ę¢ ē¢ J£ K£ h£ i£ Ŗ£ ¬£ V¤ X¤ t¤ u¤ ¤ ¤ ¤ Ƥ ķ¤ ļ¤ „ „ &„ '„ 5„ 6„ f„ h„ „ „ Ö„ ׄ ¦ ¦ Ą¦ Ʀ Ī¦ Š¦ T§ V§ t§ u§ § ”§ Ė§ Š§ ī§ ļ§ ó§ ō§ =Ø ?Ø bØ dØ ĀØ ĆØ ×Ø ŲØ äØ ęØ ķØ ļØ óØ ōØ C© E© d© f© i© j© q© s© ~© © © © ®© Æ© ļ© š© vŖ wŖ Ŗ
Ŗ öŖ ųŖ g« h« t« u« |« ~« « « ß« ą« !¬ "¬ Ķ¬ Ļ¬ \® ]® ¤Æ §Æ ĻÆ ŃÆ Ģ± Ķ± ײ Ų² -³ /³ q³ s³ ³ ³ س ©³
µ µ K· L· j· k· x· y· · · ģ· ķ· §ø Øø Äø Ęø Ėø Ķø ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¬¹ ¹ Ķ¹ Ī¹ ū¹ ż¹ Aŗ Bŗ Mŗ Nŗ lŗ mŗ zŗ |ŗ „ŗ ¦ŗ ·ŗ ¹ŗ ¼ŗ ½ŗ Ēŗ Čŗ ōŗ öŗ Y» Z» c» d» {» }» Ę» Č» ę» ē» ń» ō» ¼ ¼ $¼ &¼ .¼ /¼ 7¼ 9¼ i¼ k¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ ¼ O½ Q½ æ æ óæ ūæ Ą Ą #Ą &Ą cĮ eĮ »Į ½Į šĮ ņĮ *Ä +Ä Å Å ?Å @Å Ę Ę ¼Ę ¾Ę ŲČ ŁČ ąČ įČ īČ ļČ É É É É É É Ź Ź ŅŹ ÓŹ Ė Ė Ė !Ė _Ė `Ė vĖ wĖ Ė
Ė Ė Ė óĖ õĖ mĢ nĢ Ģ Ģ 1Ķ 2Ķ :Ķ ;Ķ EĶ FĶ Ķ Ķ Ķ Ķ ¢Ķ ¤Ķ ©Ķ ŖĶ žĶ ’Ķ Ī
Ī "Ī &Ī 2Ī 6Ī KĪ NĪ óĪ õĪ Ļ Ļ Ļ Ļ %Ļ 'Ļ {Ļ |Ļ Ļ Ļ «Ļ ¬Ļ ¹Ļ »Ļ ŲĻ ŪĻ éĻ źĻ =Š ?Š YŃ ]Ń Ń Ń ŻŃ ŽŃ óŅ õŅ
Ó
Ó -Ó 9Ó ŃÓ ŅÓ ėÓ ģÓ XŌ YŌ ¬Ō Ō ĶŌ ĪŌ ėŌ ģŌ Õ Õ <Õ >Õ Ö Ö Ö Ö 'Ö (Ö uÖ Ö Ö Ö ©Ö ¬Ö w y Ė Ö Ł Ż C D ¢ ß į \ ^ $$ &$ & & ' ' Č* Ź* 2 2 8
8 ; ; BE DE śH üH vM xM õU ÷U Z Z ū\ ż\ ` "`
a a Cd Ed ūe że g g ×h Łh n n Ćp Åp js ls Xw Zw Żz ßz ū| ż| ¶ ø Ć Å Y [ R T - / Å Ē
¢ ¢ ķ¤ ļ¤ T§ V§ Ī§ Š§ Ķ¬ Ļ¬
µ µ · · ¹ ¹ O½ Q½ ūæ $Ą &Ą ¼Ę ¾Ę É É =Š ?Š óŅ õŅ 0Ó 9Ó <Õ >Õ tÖ zÖ }Ö Ö Ö Ö ©Ö ¬Ö Ą #Ą Ö ©Ö ¬Ö ’’ K o i t Ż9±Rr0’’’’’’’’’ ĀBC 38¦’’’’’’’’’ )*
YC’’’’’’’’’ 8žĘ 8^8`žo( .
žĘ ^`žh H .
Ų L’Ę Ų ^Ų `L’h H .
Ø žĘ Ø ^Ø `žh H .
xžĘ x^x`žh H .
HL’Ę H^H`L’h H .
žĘ ^`žh H .
čžĘ č^č`žh H .
øL’Ę ø^ø`L’h H . 80żĘ 8^8`0żo( .
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . 0żĘ ^ `0żo( .
žĘ ^`žh H .
Ų L’Ę Ų ^Ų `L’h H .
Ø žĘ Ø ^Ø `žh H .
xžĘ x^x`žh H .
HL’Ę H^H`L’h H .
žĘ ^`žh H .
čžĘ č^č`žh H .
øL’Ę ø^ø`L’h H . )* ĀBC Ż9± ’’’’’’’’’’’’’’ ’’ ¾Ž āVüc ü!®m ” å żV lM ä+ VI Ī
Ķq
'
# O 8 :w ŗe d p9
¦
ė ®O Ķ ę °, e ßu ģ;! !u! ¦O" Ę6# t$ Ž
% -&) c) d^+ æs+ J%/ '4 e64 6 [j6 P7 (: Y ; P= Ą:? ± C : C Ķ/E õfE ^L }FM 2N ĆR (T ųQV _DY }h[ ā^] īD` ²M` \{` a Na b æ$c xc /|c ¶Ed /e cqf „ Ą.¦ M¦ HØ 1© S"« g« Ż
² Gv“ ¶ å· xy· Åvø ¹ nŗ {ŗ ;ŗ £» 3Dæ æ2Į lÄ õ{Ä ÕwĒ k:É č^Ļ |Š eŠ Ņ vNŅ u^Ó ’HŌ
LŌ ÉNŌ Ó`Ō nÕ Z9Ö é× $QŚ ÜŽ U-Ž 2å ę &é 7Yé ź ¹$ź /mź īMė Ā`ģ L ī "jš >ó ”jó Sõ Ūzö įś ó>’ ĢU’ ’@ !Ą !Ą pó !Ą !Ą Ō Ō ś ś
ś ś 7 8 : ; Ā> Ā? A B ĪC ĪD ĪE ĪG ĪH TL TM TO TP TQ TR TT TU UV UW [ \ Š] Š^ ¼d ¼e ¼g ¼h j k q r z { | ~ Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Æ Æ „ ¦ § «Ö P P
P @ P P ( @ P P P P 8 @ P ( P T @ P H P @ P L P @ P R P Ø @ P V P ° @ P Z P \ P ¼ @ P ` P Ä @ P f P Š @ P j P l P n P ą @ P r P č @ P v P š @ P | P ü @ P P @ P P P P @ P P (@ P P 8@ P ¤ P ¦ P P@ P Ŗ P X@ P ° P d@ P ŗ P ¼ P |@ P Ę P @ P Ģ P Ī P @ P Ņ P ¬@ P Ü P ¼@ P ö ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " 1 šŠ h ® Ģ&o«ÓĘ ; ¶ m
¶ m
! š “ “ 4 #Ö #Ö 2Q š H š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 d ¤ ° Ą Ģ Ų č ų
,
8 D L T \ é s s Koit f oit oit Normal Koit l 59 t Microsoft Word 10.0 @ ģTµ @ 6JŌSÉ@ Ņ¾ŖÉ ¶ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu itl
m #Ö A
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ž’’’² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × ž’’’Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ž’’’į ā ć ä å ę ē ž’’’ż’’’ż’’’ė ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F @W@ŽŖÉķ 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ ± HL W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .` S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ Ų D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ ą C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q