Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ t v ž’’’ s ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ 8 bjbjĻ2Ļ2 % " X X ūf ’’ ’’ ’’ ¢ ¦ ¦ ¦ 8 Ž 4 $ ¢ [! ¶ B B " d d d d d d 2 4 4 4 4 4 4 $ " R c$ L X ½ d d d d d X d d ! d ī d d 2 d 2 0 Ī Ī d 6 ąG²MŅÉ ¦ R ü Ī 2 +! 0 [! Ī Æ$ N 4 Æ$ Ī ° D ^ Æ$ Ī d d d d d d d d X X ¢ ¢ ¦ ¢ ¢ ¦
Nälg
1)näljatunne, subjektiivne toiduvajadustunne, mida kutsub esile toiduainete puudus kudedes;
2)nälgumus e. inanitatsioon, näljaseisund, kehaseisund toidu täieliku (absoluutne n.) või osalise (relatiivne n.) puuduse tagajärjel. Nälgimise korral vältavad kõik kehatalitused edasi; aine- ja energiavahetus, mis kahaneb võrdlemisi piiratud määral, toimub organismi enda ainete arvel. Selle tagajärjel väheneb kehakaal, kuid mitte ühesuguselt kõigis elundeis. Kõigepealt kaovad süsivesikute ja rasva varud; samuti kahanevad tunduvalt ka lihased, mis ilmestub tugevas kõhnumises. Ka näärmete kaal väheneb; ent elutähtsate elundite südame ja aju -kaal kahaneb väga vähe, sest nad varustuvad teistest elunditest vere kaudu siirduvate toitainetega. Üldse säästuvad valgud viimase võimaluseni, ainult enne surma algab nende hulgaline kadu. Tugeva toitumusega organism võib nälgida kauemini kui kõhn. Keskmiselt toitunud organism sureb, kui ta on nälgimisel kaotanud üle 1/3 oma algkaalust. Mitmesugused loomad võivad taluda täielikku n-a mitmesuguse vältusega: koer u. 50 päeva, kodujänes 20 päeva, tuvi 10 päeva, konn1 a., lutikas 6.a. täiskasvanud inimene 30-90 päeva, väike laps esimesel eluaastal mõni päev. A.V. EE. ( 1936.a.?) lk. 315.
***
Nälgus
Nälgus, organismi seisund, mis tekib toiduainete täieliku või osalise puudumise või omastamatuse korral; on mõnedele organismide puhkeseisundi puhul (näit. talveuni ja anabioos) füsioloogiline nähtus, toidu omastamise häirete ja isupuuduse korral haigusnäht. N e puhul on eri kudede kaalukadu ebaühtlane:kesknärvisüsteem võib kaotada u. 5%, lihaskude 35% või rohkem, kogu organism (vee tarvitamise korral) kuni 50% oma kaalust. Täielikku n-t (vett tarvitamata) võib organism taluda ainult mõni päev.
ENE V . 1975.a. lk. 473.
***
Näljahäda
Näljahäda, näljaaeg, ajajärk, mille kestel nälg ja sellest tingitud haigused on peamine (harilikust tunduvalt suurema) suremuse põhjus. 19. saj-ni oli n-sid peaegu kõikjal. Lääne-Euroopas põhjustas neid keskajal isegi keskmisest väiksem saak. Viimane suur Euroopa n. oli 1846-49; ainuüksi Iirimaal suri nälga ja tüüfusesse ligi 1 milj. in. Nüüdisajal tekivad n-d harilikult madala tootmistasemega maades. 1960.a. olid ohvriterohkemad ikaldustest põhjustatud n-d Hiina RV-s 1960-61 ja Indias 1967 ning kodusõjast tingitud n. Nigeerias 1968-69. Venemaa n-de kohta on andmeid alates 11. sajandist. 18. saj oli 34 nälja-aastat, 19.saj. üle 40. Vene SFNV-s oli n. kodusõja ja ikalduse tagajärjel 1921-22, Leningradis blokaadi ajal 1941-43. Eestis olid esimesed teadaolevad rasked n-d 1315 ja 1601-02. 1695 -97 a. nn.(tuntud Suure näljana) mil suri u. 70 000 in. (20% Eesti tolleaegsest rahvastikust). 18 ja 19 saj. I poolel oli Eestis n-sid kesk 7-8 aasta tagant,
ENE- V kd 1975.a. ? Lk.473 ...
Ps. Eelmainitu teose peatoimetaja G Naan suri, rahvakeeles väljendudes nälga.( Surma meditsiinilise põhjuse, milline avaldati ajakirjanduses, üldkokkuvõtet uskudes.) K.L.
***
Nälg - >;>4L
N ä l g i l m u t a b e n d a l g u s e s t o i d u v a j a d u s e s u u r e n e m i s e s ( v t . i s u ) , m i l l i s e r a h u l d a m i s e j ä r e l i l m u b k ü l l a s t a t u s e t u n n e . T o i t u m i s e v a j a d u s e m i t t e r a h u l d a m i s e l i l m u b h u n d i i s u , m i l l i n e k e s t a b m õ n d a a e g a , v i i b o r g a n i s m i k u r n a t u s e n i . A i n e t e v a h e t u s e m a h t u d e ja erinevate keha organite funktsioonide ning kehakaalu muutmise kohta, elu kestes, (vt. toitumine).
Nälg lokaliseerub algul kõhu alaosas, rindealuses, seejärel tühjuse, kokkutõmmete, keerutamise tundes, mis haarab kogu kõhu piirkonna ning hiljem, muutub haiglaseks seisundiks, ebameeldivaks tundeks rinnus ning kurgus. Hiljem lisandub kõigele sellele peapööritus ja peavalu, nii vaimne kui füüsiline nõrkus. Hiljem ilmneb nälgija sonimine, kui on täiesti võimalikud kanniballismi õudused. Vaatamata paljudele katsetele nälja tunnet lokaliseerida ja avastada selle närvi-mehanism, on see viimane täiesti tundmatu maa. Igal juhul, kõhu tühjus ei ole nälja tunde põhjuseks, sest kui kõht täita saviga, siis see näljatunnet ei kaota, kuigi ta ajutiselt seda nõrgendab. Loomadel erinevate närvide läbilõikamine ei kaotanud neilt söögiisu ja nälja tunde ilmutamiseks oma olemuselt ei ole isegi peaaju tarvilik. Nagu on tõestatud, organismid millistel puuduvad peaaju kõige olulisemad osad st. suur või väikeaju, nõuavad elu ajal toitu ja väljendavad nälga karjete, keha liigutustega, meenutades selles suhtes täiesti normaalseid vastsündinuid. Seepärast paistab kõige loomulikum Javorski näljatunde hüpotees, millise võib võtta kokku aju näljakeskuse, millist toidetakse verega edasiantavate ainetega, ärritusega. . "0@E0=>2L.
V e n e E S l k . 1 0 2 ( u . 1 9 0 0 . a . )
2 1 . 1 2 . 0 8 . K . K . L .
* * * *
N ä l g k u i s o t s i a a l n e h ä d a .
N ä l g s a a b u b s i i s , k u i e s m a t a r b e k a u p a d e k õ r g e d h i n n a d , e e l k õ i g e v i l j a , m i s t e e v a d s e l l e r a s k e l t k ä t t e s a d a v a k s v õ i k ä t t e s a a m a t u k s p u u d u s t k a n n a t a v a t e e l a n ike klasside hulgas, kusjuures nende viimaste ring üha laieneb, sellel määral, mil kallis aeg kestab ja hävitab varasemate aastate säästud. Leiva (vilja) hind sõltub eriti pakkumisest, nõnda nagu nõudmine vilja järgi on riigis aasta-aastalt ühesugune (oma miinimumi ulatuses), tõustes vaid elanikkonna kasvu võrra. Puuduliku kaubavahetuse ja heade-odavate ühendusteede puudumisel tekitab vilja sissevedu puudust kannatavasse piirkonda suuri raskusi ja pakumise maht on määratletud tavaliselt kohaliku saagiga. Muuseas, igas paigas loodusjõudude tulemusel tekkinud (põud, uputus, torm, kahjurite rünnak, taimede haiigused jne) ikaldused korduvad teatud korrapäraste perioodide järgi. Seepärast olid näljahädad varasematel aegadel Lääne-Euroopas tavalisteks nähtusteks ja tegid valitsustele palju muret. Juba Antiik maailma riikides Ateenas ja Spartas oli rahva toitlustamise küsimus esmatähtis. Rooma sõltus Sitsiiliast ja Egiptusest sisseveetavast viljast nõnda teravalt, et juba üksi vilja-laevade viibimine tekitas nälja. Tollal oli rahva toitmiseks vajaliku vilja tagamiseks võetavateks meetmeteks eraisikute poolt vilja siseveo soosimine ja selle väljaveo keelamine riigi otsesel sekkumisel, mis ise müüs vilja madalate hindadega ja mõnikord jägas seda ka tasuta. Siit tulenes riigi, vilja-varude soetamiseks, magasi aitade loomise hädavajadus. Peale selle esineb viljale ja jahule kindla hinna määramine. Keelatakse ära vilja jne kokkuost ning piiratakse sellega kauplemist. Kõik need meetmed jõudsid ka kristlikku Euroopasse, kus varasel Kesk-ajal esines näljahädasid tihti, nii ikalduste, kui ka sotsiaalse korraldatamatuse tõttu. Väike- ja suurfeodaalide vahetpidamatu võitluse ajal ei õnnestunud mitte alati õigeaegselt saaki koristada. Eriti rasked olid 1030-1032.a. Prantsusmaal, 1280-1282 .a. Tehhis. Kaasaegsete sõnade järgi vähendas 1125.a. näljahäda Saksamaa elanikke poole võrra. Näljahäda kaslasteks olid haigused, katk, röövimised, tapmised ja enesetapud. Asi läks mõnikord lastevanemate poolse laste söömiseni (1505.a. Ungaris).Tollal oli tavaline ja isegi seadustatud vaeste linnast välja ajamine, kus nad olid määratud näljasurmale. Prantsusmaal rakendati seda meedet veel XVII sajandil. Keskajal oli iga 8-10.a. järel üks suure suremusega nälja-aasta. Alles XVII saj. oli nälg Lääne-Euroopas üpris tavaline nähtus ja see ei olnud ka XVIII.saj mingi haruldus. 1772.a. suri Saksonia kurvürstkonnas 150 tuhat inimest vilja puudusel nälga. Süüdlasteks peeti vilja-kaupmehi, poepidajaid, pagareid jne. Neid süüdistati kuritahtlikus rahva vastases vandenõus (kaubanduse ebapiisava arengu tõttu olid viljakaupmeeste vastuhakud täiesti võimalikud). Prantsusmaal oli viljakaupmeestel keelatud luua ühendusi, kuid 1699.a. oli see keeld kehtimas vaid salakokkulepete kohta. Vilja-kaubanduse kõige üksikasjalikum reglementeerimine, milline läks Prantsusmaal kuni vilja ühest provintsist teise väljaveo keelamiseni, vilja hinda alandada ei suutnud. Neapoli kuningriigis ja Paavsti ringkonnas XVI saj. määratles valitsus ise vilja hinnad, milliste alustel taluperemehed pidid oma vilja ülejäägid riigile (magazinidele) müüma. Riigiaidad viidi sisse Preisimaal ja Fridrih Suur pidas nende asutamist asendamatuks rahva toiduvarude loomisel, eriti peale seda, kui tal nende aitade abil õnnestus 1771.a.ikalduse aastal hoida Preisimaal vilja hinad sellisel madalal tasemel, millist naaberriikides ei olnud. Isegi 1817.a. paljudes Saksamaa piirkondades esines näljahäda. Mõnevõrra vähemal määral oli seda ka 1847.- 1852.a., mil Saksamaal olid ebasoodsad ilmad. Kui aga kartuli ikaldusele lisandus vilja-ikaldus, siis Lõuna-Saksamaa elanikond ei suutnud näljahädaga ise toime tulla ja vaesus. Häda põhjuseks pidasid valitsused talude väiksust, milline ei toitnud peret. Vaesunutele anti riigi poolt Ameerikasse emigreerumise toetust. Nende maalapid läksid riigile, kes müüs need suuremate taludena maha. Sama lugu juhtus Iirimaal. Iirimaal, kus suured maavaldused asusid suurmaaomanike valduses, kes ise Iirimaal ei elanud ja kes andsid need rendile. Rendile võtjad aga, et saada maksimaalset tulu, rentisid maid väikeste kruntidena ja et rahvas elas tihedalt, siis maa järgi oli suur nõudmine, rent tõusis. Kuna rentnikud olid sunnitud kasvatama enam tulu andvat kultuuri, milliseks oli kartul, siis 1840.a. Euroopas levinud kartulihaigus mõjus eriti valusalt Iirimaa elanikele, kes juba enne seda elasid äärmises viletsuses, tekkis näljahäda, mis tipnes 1847.a. ja viis hauda üle 1 milj inimese. Inglise valitsus oli siis sunnitud saatma iirlasi massiliselt Ameerikasse ja rahva vähenemisel suurendati maatükke (lahkunute arvel). Hiljem Lääne-Euroopas enam nälga karta ei olnud vaja. Ikaldusi esineb, aga neil ei ole enam endisi tagajärgi. See on ülemaailmse kaubanduse arengu tulemus, millisesse on haaratud uued raudteede võrguga kattuvad riigid (Venemaa, Ameerika, India). Tänu kaasaegsele transpordivõrgule ja veo suhtelisele odavusele, eriti meretransport, on võimalik suurte vilja koguste vedu ühest maailma otsast teise. Vili on muutunud tavalise kaubanduse asjaks ja viljakaupmeste salasepitsused lakkasid olemast valitsuste ja rahvaste hirmu põhjuseks. Ülemaailmsel vilja turul pakutakse vilja sellistes kogustes, et mingi streik ei suuda pikaks ajaks ette kutsuda kunstlikku hindade tõusu. Vilja hinnad ei asu enam endises sõltuvuses riigi viljasaagist. Kohalik suur viljasaak hindu peaegu ei alanda ja ikaldus neid eriti ei tõsta. Seda märgati Saksamaal viljarikastel 1872-75.a. ja 1879-81.a. ikalduse ajal. Hea transpordi teede võrgu tähtsus on eriti ilmekalt märgitav India puhul. Indias, eriti riisikasvatusrajoonides on iga 10-12 a. järel põud ja sellest tingitud ikaldus. 1866.a. Ida-Imdias hukkus nälja tõttu umbes 7,5 milj inimest. Samasugune nälg ähvardas ka Bengaliat 1873.- 74.a., mil 15 miljonit inimest asus hukkumise äärel, kuid see oht likvideeriti kiiresti Briti valitsuse poolt, kes organiseeris laialdase riigi poolese ja eraviljamüügi, milline jõudis nälja piirkonnas kõikjale. Vaid 26 inimest suri nälja või kurnatuse tõttu. 1876.a. tekkis nälg India lõunaprovintsides, millises elas ligi 23 milj inimest. Valitsusel endal ei tulnud enam viljamüügiga tegeleda ja see oli nüüd vaid eraäriks. Valitsus tegeles nüüd ühiskondlike tööde ja toetuste jaotamise organiseerimisega. Sellest ajast peale kantakse India eelarvesse igal aastal nälja puhuks 1 500 000 naelsterlingut. (Famine relief and insurance). Kui seda fondi otsese nälja puhul ära ei kasutata, siis kogutud rahadega teostatakse selle häda tulevikus ärahoidmise meetmeid (teede remont, maade niisutamine, - kuivatamine jne.) Teised Aasia riigid, millised asuvad maailmakaubandusest eemal, on endiselt tihti nälja küüsis. Pärsias ((Iraanis)) esineb üldine nälg u. iga 30 a. järel. Seal hukkus 1870-72.a. toiduainete puuduse tõttu vähemalt 1,5 miljonit inimest s.t. 25% kogu elanikkonnast. Hiina Põhjaprovintsides, kus elas 56 milj inimest, puhkes nälg 1877.a., ohvrite arvuks arvati 4-6 milj (u. 10% elanikest).
Venemaa ajalugu esitab terve pika rea nälja-aastaid. Esimene sõnum näljast on 1024.a., kui Suzdali maa elanikud rändasid pikit Volgat Lõunasse ja tõid vilja Bulgaarlastelt. Prof. Lekov luges kokku, et XI saj algusest kuni XVI sajandi lõpuni oli igas sajandis 8 ikaldusaastat, millised kordusid iga 13.a. järel ja see kutsus esile suure nälja, (eriti 1024, 1070, 1092, 1128, 1215, 1230-31, 1279, 1309, 1332, 1422, 1442, 1512, 1553, 1557 ja 1570.a.). Nende põhjused olid samad, mis uuemal ajal: põud, liigvihmane aasta, varased külmad, rändtirtsud jne.). Hiljem XVII saj osutusid õudsaks näljaks Boris Godunovi ajal 1601-1602.a., mis kordus juba 1608, 1630 ja 1636.a. Paljudest ikaldustest, millised tabasid Venemaad Aleksei Mihailovi poja ajal, oli 1650.a. ikaldus , milline kutsus Pihkvamaal esile mässu, kuid mis rahustati sõjaväe kasutamiseta maha. Tsaar kutsus kokku semstvo kogu, mis saatis oma esindajad Pihkvasse. Pihkvalased kummardasid venemaa volinike ees ja tsaar andestas neile. XVII, XVIII ja XIX saj. ikalduste hulk üldiselt kasvas. XVIII saj oli 34 ikaldust ja jooksva aastasaja kestel enne 1854.a. oli neid 35. 1842.a. valitsus konstateeris, et ikaldus kordub iga 6-7 aasta järel ja kestab kaks aastat järjest. Jooksva sajandi teisel poolel olid suuremad näljahädad 1873, 1880 ja 1883.a. Aga 1891-92.a. haaras näljahäda Euroopa Venemaa 16 kubermangu ja Tobolski kubermangu, haarates u 35 mil. elanikkuga piirkonda. Eriti kanantasid Voronezi, Nizegorodi, Kazani, Samaara,Tambovi kubermang. Väiksemas ulatuses, kuid mitte kergem näljahäda oli 1892-93.a.
Juba ammustest aegadest peale rahvas püüdis ikalduste aastatel nälga leevendada surrogaatide kasutamisega. 1121.a. Novgorodis s õ i d i n i m e s e d p ä r n a d e l e h t i , k a s e k o o r t , 8=88 <>EL, h o b u s e l i h a . S a m u t i 1 2 1 4 1 5 . a . j a 1 2 3 0 - 3 1 . a . s õ i d i n i m e s e d . . . . h o b u s e - , k o e r a j a k a s s i l i h a . S u r o g a a t i d e k a s u t a m i n e o l i e r i t i l e v i n u d 1 6 0 1 - 0 2 . a . n ä l j a a j a l , k u i s ö ö d i p õ h k u , h e i n a , k o e r i , k a s s e , h i i r i j n e i g a s u g u s t j ä l k u s t , n a g u k i r j u t a s a j a l o o l a n e , m i l l i s t ü l e s k i r j u t a d a e i k õ l v a n u d . M o s k v a s m ü ü d i i n i m e s e l i h a t u r g u d e l p i r u k a t e s e e s . N i z n e g o r o d i k u b e r m a n g u s 1 7 3 4 - 3 5 . a . n ä l j a a j a l t a l u p o j a d s õ i d m ä d a n e n u d t a m m e k o o r t v õ i t a m m e t õ r u s i d ? ( 6>;C48) j n e . 1 8 2 2 . a . Povenetsi maakonnas Olonetsi kubermangus tarvitasid talumehed söögiks jahu asemel männi koort ja jahu segati saviga. Seda-sama tehti ka 1891.a., kui mitmetes kohtades, enne kui pärale jõudis valitsuse abi, peeti maltsa ((söödav umbrohi, samal ajal, kui enamus umbrohte on mürgised)) suureks maiuspalaks. Isegi siseministeerium andis erinevate surrogaatide valmistamise retsepte ((Sajandi vanuses ensüklopeedias on peaegu iga toiduainet puudutava artikli juures lõik sellest, kuidas antud ainet saab järgi teha, ehk võltsida. Võltsitakse kõikvõimalikul viisil. Vee lisamisega, värvimisega, täiteainete lisamisega jne, Välimuselt nagu õige asi, kuid algainetelt miskit teist päritolu. Eriti usinalt võltsitakse alkohoolseid jooke.)). 1843.a. ta õpetas seda, kuidas teha leiba veinipärast ( 28==>9 10@4K ) ( ( ? ) ) v õ i k a r t u l i j a r u k k i j a h u s e g u s t . A g a 1 8 4 0 . a . õ p e t a s p e e d i s t j a h u v a l m i s t a m i s t . K u i d i g a s u g u s t e s u r r o g a a t i d e k a s u t a m i s e t u l e m u s e l t e k k i s i d h a i g u s e d j a s u r e m u s s u u r e n e s . N ä l g i e i h a a r a k u n a g i ü h e a e g s e l t k o g u V e n e m a a d . J u b a 1 8 1 9 . a . m i n i s t rite komitee kirjutas, et Venemaal selle suuruse tõttu ja kliima ning pinnase erinevuste tõttu üleüldist nälga ei ole kunagi olnud ega saagi olla, milline ka ikaldus ei oleks, ikkagi peab mõnedes rajoonides jääma üle kümned miljonid setverikud ((vana vene viljamõõt 26, 239 liitrit)), ja seepärast, vilja vaba turu puhul, soodsatel transpordi oludel ja mõistliku ettenägelikkuse korral ei oleks nälga ega isegi vilja puudust ei tohiks kuskil olla. Ajalugu tõestab sellise arvamuse paikapidavust isegi sellel ajal, mil Venemaa ei olnud nii suur kui praegu. 1230-31.a. nälg oli kogu Venemaal, peale Kiievi. 1219.a. nälg näpistas Venes, kuid Volõnjas oli selline saak, et Vladimir saatis näjahädalistele suured viljalaarid . Analoogilised asjad juhtusid nii 1421.a. ja ka 1601-02.a. kui mõnedes paikades viljast puudust ei tuntud (Seversi maa). Paljudele kubermangudele kurval 1821.a., mil hulga mõisnikke teatasid valitsusele, et ei suuda oma talupoegi toita, Permi kubermangus ei teatud, kuhu vili panna. Volõnia kubermangus maksis 1830.a. rukki verandik 25 rubla, Ekaterinoslavis 2 rubla 50 kopikat . Saratovis 1835.a. maksis rukki-veerandik 4 rubla, Tomskis 3 rubla, aga Pihkvas 30 rubla. 1836.a. viljahinna langus pani valitsuse tõsiselt muretsema- samal ajal aga anti paljudes kubermangues toidulaenu ning Olonetsi kubermangu ähvardas nälg. Ükskord, 1873.a. kannatas kogu Volga vasak kallas Samara-Orenburgi piirkond ja paremal kaldal Saraatovi kandis oli haruldaselt rikkalik lõikus ja vilja ei olnud isegi madala hinnaga võimalik müüa. Sarnaselt juhtus 1884.a. Kaasani kubermangus, kui sealne talurahvas sõi surrogaate, siis volga-kama maadel, samas Kaasani kubermangus mädanes 1720000 tsetverti vilja. Lõpuks, kurval 1891.a., kui kogu Euroopa Venemaa Ida osas valitses ikaldus, oli viljauputus väikevenes, novorossiiskis, edela venes, baltikumis ja Põhja Kaukaasias, et Venemaal tuli kokku inimese kohta rohkem vilja kui hädavajalikuks peeti (14 puuda vilja, mis = 224 kg inimese kohta aastas). Kuid rahvamassi ostujõud oli, säästude puudumisel, nii madal, et igasugune ikaldus kutsub esile valitsuselt ja era-heategevusorganisatsioonidelt abi palumise hädavajaduse, selleks et toituda ja et seemnevilja osta-saada-laenata, et ei peaks tapma-müüma-sööma ära tööloomi jne. (Vaata rahva toidlustamine). Vt. >H5@L, « E;51=>9 B>@3>2;5 8 <5@0EL ?@>B82L 4@03>287=K» ( ?5@52>4 >@A0:0, 07. , 1 8 5 7 ) ; . . #. « >;>4>2:8 2> $@0=F88 ?@8 N4>28:5 X I V » ( ! 1. , 1 8 9 3 ) ; 0<0=A:89, « =48O» ( ! 1. , 1 8 9 2 ) ; A052L, » 5C@>609 8 3>;>4L» ( ! 1. , 1 8 9 2 ) ; AB, 5A8=0 8 5>=B>28G0 ( 2 !525@=><L 5AB=8:5» 1 8 9 2 . 3. ) . AB0;L=0O ;8B5@0BC@0 ?> 8AB>@88 3>;>40 2 >AA88 C:070=0 2 AB0BL5 ><0=>28G0- !;028B8=A:>3> 2 « 852A:8EL #=825@A8B5BA:8EL 725AB8OEL» ( 1 8 9 2 , 3. N r : 1 ) .
. /.
S e l a j a l t ö ö t a s t s e n s u u r , k e l l e k o h t a ö e l d i , e t t a k e e l a k s I s s a - m e i e k a ä r a , k u i t a h a k s j a r i i s u s i g a l t p o o l t v ä l j a k õ i k , m i s r ä ä k i s t a l u r a h v a v i l e t s a s t o l u k o r r a s t V e n e m a a l . T s e n s u u r i p u u d u t a v a s t a r t i k l i s t . V a a t a !
V e n e e n s ü k l o p . U m b e s 1 9 0 0 . a .
* * *
N ä l g - >;>4
. !. -. B. X V I I . L k . 4 4 8 - 4 6 4 ( u . 1 9 3 0 . a . ? )
* * *
N ä l g i m i n e - >;>40=85 = d i e e t ? ? ?
S õ n a d i e e t o n t u l n u d s õ n a s t d i e s l a d . P ä e v p a r l a m e n d i s a a d i k u l e m a k s t a v a p ä e v a p a l g a n i m e t u s e s t . S a a d i k s a i p a l k a v a i d k o h a l k ä i d u d p ä e v a d e v õ i k a k u u d e e e s t .
T ä h e n d a b k a e l u v i i s i d i e t a .
E t t e v a a tust! Tõlge on vastutustundetult diletandilt, keda teeb murelikuks igasuguste diletantidest dieedipidajate kultus!
Nälgimine looma või inimese igasugusest toidust (terav, või täielik N.) ilmajäämine või kestev N. või vähe kestev mitteküllaldane toitumine (krooniline või mittetäielik N.)
Täieliku nälgimise (veeta) puhul organism, püüdes asendada puuduvaid toitaineid, kulutab ainevahetuseks ära oma varud ja koed eelkõige nahaalustes rakkudes ja mõnedes organites ladestunud rasvad ja süsivesikud (maksas ja lihastes olev glükogeen), seejärel hakkavad lagunema ka kudedes leiduvad valgud, kusjuures valkude massiline lagunemine saabub vahetult enne surma (vastavalt sellele suureneb lämmastiku hulk uriinis). Kaod jagunevad kudede vahel ära erinevalt esmajärjekorras kannatavat teisejärgulised organid (rasvkude, lihased, maks, põrn, maonärmed jne.), aga sellised nagu süda ja kesknärvisüsteem, toituvad edasi eelmainitute arvelt ja nõrgenevad viimastena. See järjestikusus on hästi illustreeritud organite kaalu kaotusega. Nii kaotab rasvkude oma kaalust 97%, maks 54%, lihased 31% ja süda ning aju vaid 3%. Vähe muutub oma koostiselt ka veri, mis täieneb lagundatavate organitest eluks vajalike ainete arvelt. Samaaegselt sellega kaotab organism olulise osa sooladest, põhiliselt luude arvelt. Nende protsesside tagajärjeks on kiire üldine kõhnumine, kaalu kaotus, siseorganite töö, aga seejärel nävisüsteemi ja psüühika (krambid, vaimne segamini minek, sonimine) korratused, üldine nõrkus ja lõpuks surm, mis saabub tavaliselt siis, kui organismi kaalu kaotus esialgsest kaalust küündib 40-50%. Seejuures peab märkima, et nagu näitavad koertega tehtud katsed, et vaid kaalukaotusest näljasurmaks ei piisa see saabub tõenäoliselt ainevahetuse sügava puudulikkuse tõttu või siis eluks hädavajalike soolade ammendumise tõttu. Erinevatel loomadel on võimalikud üpris erinevad nälgimise pikkused ja need sõltuvad ühest küljest toitumusest enne nälgimist ja nälgimise tingimustest (veega, või veeta, nõnda nagu nälgimisel ligikaudu 2/3 kehakaalu langusest läheb vee arvele) aga teisest küljest ainevahetuse kiirusest organismis. N.n. ainevahetus, teistel võrdsetel tingimustel, mida suurem, seda väiksemad on looma keha absoluutsed suurused, siis väikesed loomad hukkuvad suurematest hulga kiiremini, lapsed täiskasvanutest kiiremini. Näiteks hiir, 18,5 g. Hukkub 6-7 päeva pärast, küülik 2,4 kg 26 päeva pärast, koer 20 kg 60 päeva pärast. Inimene nälgib surnuks keskmiselt 60-70 päevaga, kuigi on teada erandlikke juhtumeid, mil inimesed nälgisid (veega) ka hulga kauem. Peab silmas pidama ka seda, et rahus viibiv organism kannatab nälga kauem. Töötades ainevahetus kiireneb. Vanad inimesed, kelle eluprotsessid toimuvad aeglasemalt hukuvad noortest hiljem. Täielikku nälgimist täheldatakse paljude loomade juures kui bioloogilist nähtust, nn. talveuni karud, nahkhiir, siil, kalad, amfiibid, sisalikud meie kliimas jne. ja kahtviisi hingavad kalad Aafrikas ja Austraalias, kus nad kuivadel aastaaegadel nälgivad täielikult, samas oluliselt aeglustub nende ainevahetus. Kaamelitel, pikkadel kõrberännakutel toimub nälgimine tööd rügades, mida lubavad rasvavarud küürudes ja eriline soolestiku ehitus, millises teatud aja säiluvad veevarud. Täielikku nälgimist tuleb võrdlemisi harva ette, kui mitte arvestada eksperimentaalset nn. nälgimise meistreid ja katseloomi.
Hulga olulisem praktilisest küljest on mittetäielik nälgimine, kui inimesed pika aja jooksul toituvad hulgal, milline ei kata nende poolt kulutatud energiat ja osaline nälgimine, milline seisneb üksikute normaalse vajaliku toidu (vt. toitumine) hulka kuuluvate komponentide suhte muutumises. Olulise osalise nälgimise grupi moodustavab nn. avitaminoosid (vt).Kroonilist mittetäielikku nälgimist esineb massiliselt ikalduste ja sõdade (Saksamaa imperialistliku sõja ajal) ning erinevate rahva-majanduslike vapustuste ajal. Organismis toimuvad seejuures üldiselt samasugused muutused, mis täielikul nälgimisel, kuid need kujunevad välja palju pikema aja jooksul. Sõltuvalt nälgimise tasemest nad võtavad tõelise nälja haiguse kuju. Selle enimlevinumaks kujuks on nn. näljapaistetus, millist kirjeldati esmakordselt täpsemalt imperialistliku sõja ajal sakslaste aga ka venelastest autorite poolt. Nagu näitab juba nimetus ise, on selle haiguse kõige iseloomulikumaks jooneks paistetuste teke (näljapaistetus). See algab tavaliselt jalgadest, siis laieneb kiiresti edasi suguelunditele, kehale, näkku ja kätele. Üpris varsti ilmuvad vedelike kogud kehaõõnsustese. Haiguse varasemas etapis võib rahu ja parandatud toitmine tuua kaasa selle haigusest tervenemise, kuid hiljem on nad raskelt ravitavad ja eriti rasketel juhtudel kaovad nad iseeneset, kui surmaeelne nähe. Nende paistetuste moodustumise mehanism ei ole veel lõplikult välöja selgitatud, kuid arvatavasti on see seotud nälgiva organismi ainevahetuse muutustega, s.h. lipoidide vahetuses, valkude osmootilise rõhu rikknemises, valkude lagunemisest tekkinud happejääkide kudedes kogunemisest. Tihti näljapaistetus kombineerub M
Ł ā ć ä ģ ķ ī ņ ó ł ü š ń ÷ ü & X č é ź ė ± ¶ · Ä üųōéįųŻŁųŻŃɾÉŃ³ŻÆŻÆ«Æ«Æ§ÆÆÆŁŁ
§
§zoŃ hJb7 hX% CJ aJ hX% hX% CJ aJ h µ hĢ7 hQ hxc hxc h@± hxc hxc CJ aJ hX% hA\½ hxc hŅ0G hŅ0G CJ aJ hŅ0G hX% CJ aJ hŅ0G CJ aJ hX% CJ aJ h3V hŅ0G hs¬ CJ aJ hs¬ hs¬ CJ aJ hŚ@Ō hs¬ hæs+ *
k ć ä ķ ī ś ū ń ņ
' ( é ź ė · ø ¹ ŗ ż ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ 6 żż ŗ » Ä Å g V X z | Ī Š \9 ? RW nW pW Y ZY \Y dY vY xY Y ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż ż Ą! ¼ ż ż ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż ż Ą! ¬ ż ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ų Ą! ¬ ų Ą! ¬ ų Ą! ¼ ų Ą! ¼ gdc : U W [ g i ö D ! T V X x z Ģ Ī Š Ų \ d 9 ³! “! ž! W$ ā& ) ”, ÷- ’- ø/ æ/ Ē/ Č0 ē0 1 2 ųōšōšōģōčäŻäŻÖōŅĖĒŅĒŅš¼“¬¤
}y}u}uyuy hÄŪ hAXf h#l h k hR hŠ$§ hā5 h¶K} h¶K} h¶K} hJ
Ŗ h h CJ aJ hrA CJ aJ hQ:ę CJ aJ hc hc CJ aJ hX% hQ:ę hQ:ę hQ:ę hJb7 hQ:ę hJb7 h49ł h49ł hCŅ hrA hc hĢ7 hĢ7 CJ aJ -2 2 2 “5 »5 Ą5 Ų7 [9 \9 !; ? ? ®? Į? Ņ? T@ j@ Č@ ŲC čC 0E «F ŁF H H hH ÄK QM mM sM ³N T ®T U U DW PW RW lW nW ŖW äW Y Y XY ZY vY Y üųüōüōšģščščäčäŻäŁŅŁĪŹĪĆĪæ»Ź»Ź·Æ§£§£§£Ł} hX% hc CJ aJ hc hčr¶ hčr¶ h
hčr¶ hc mHsH h
N® h
N® mHsH h>P mHsH h>P hcE> h hJb7 h h} hS) hJb7 hå!Ż hå!Ż hJb7 h’¬ h’¬ h" hrA hNW h-CÄ hAXf hŠP) /Y Y Y Y Y ²Y “Y ¶Y øY ŗY ¼Y ĄY ĀY ĘY ÖY öY Z Z 4Z LZ bZ dZ ¤Z ¬Z °Z ČZ [ ¦[ ²[ č[ ź[ ī[ š[ ņ[ t\ u\ ńåŚÖŅŹæŹæŹæŹæŅ»Ņ·¬”ynbZ” hß | hś'é 6hß | hś'é 6CJ aJ h(#Ē hß | CJ aJ h%„ CJ aJ h¹oß CJ aJ hJb7 CJ aJ hBP4 CJ aJ h(#Ē CJ aJ hJb7 hBP4 CJ aJ hBP4 hBP4 CJ aJ hß | h&XĒ hJb7 hBP4 mH sH hBP4 mHsH hBP4 hc h7hp hc CJ aJ h7hp CJ aJ mHsH hJb7 h7hp CJ aJ mH sH #Y Y ¤Y ¦Y ØY ŖY ¬Y ®Y °Y ²Y Z Z Z Z Z dZ fZ ²[ “[ ī[ š[ ņ[ t\ u\ $] Di 2 ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¼ ż Ą! ¬ ż Ą! ¼ ż Ą! ¬ ż % Ą! ¬ ż ż’ Ą! Ķ§L ż Ą! ¬ ż Ą! ¬ u\ »\ ¼\ ¾\ Ļ\ #] $] %] ^ Ģ^ _ a a a Ēa Ńa Jb ^d Hg øg ~h Ci Di Äi ći äi åi ÷j Jk Nk fk gk 2n p 0 2 4 ¢ ^ ® Š Ō l ę & B Ŗ üųüōųüųšģčäŻäŁäŁÕŃĶÉÅüÅĮÅĮŽŽ¹½µ³« µüµµ
h*ß h¦`Ģ h¦`Ģ CJ aJ h¦`Ģ h1rQ hņ hJb7 h]g: mH sH h]g: mHsH Uh]g: hT:Ö hjfs h=P hĒn§ h2 h«p hw4½ h[[# h6A~ h<
ķ h<
ķ h<
ķ hk hß | hś'é h{d h+ hBP4 4FK=3>9. H a r v e m j u h t u b , e t n ä l j a p a i s t e t u s t e i t e k i ü l d s e j a e s i m e s e l e p l a a n i l e t u l e b j ä r s k ü l d i n e k õ h n u m i n e , m i l l i n e a l g u s e s o n m a s k e e r u n u d p a i s t e t u s e g a .
P e a l e p a i s t e t u s e j a k õ h n u m i s e t ä h e l d a t a k s e n ä l j a t õ v e l v e e l : n a h a j ä r s k k u i v a m i n e j a s e l l e k e s t e n d u m i n e , k e h a t e m p e r a t u u r i l a n g e m i n e , m i l l i s t i s e g i e i s u u d a n a k k u s h a i g u s t õ s t a , p u l s i a e g l u s t u m i n e 4 0 - 5 0 l ö ö g i n i m i n u t i s , s e e d i m i s e h ä i r e d j a k a l d u v u s k õ h u k i n n i s u s e l e ; s u u r e n e n u d u r i i n i e r i t u s ; v a l u d l u u d e s j a l i h a s t e s ; ä r r i t a t u s , m i l l i n e e d a s p i d i a s e n d u b t ä i e l i k u a p a a t i a n i n g ü m b r i t s e v a s s e j a e n e s e o l u k o r d a ü k s k õ i k s e s u h t u m i s e g a . N e i l j u h t u d e l , k u i p u u d u b t o i t m i s t p a r a n d a d a , k e s t a b h a i g u s v e e l k u u ( a l a t e s p a i s t e t u s e t e k k i m i s e s t ) j a l õ p p e b s u r m a g a . K u i d k a n e i j u h t u m i t e l , k u s n ä l g e i v i i i n i m e s i n ä l j a t õ p p e t a t o o b e n d a g a k a a s a t e r v e r e a r a s k e i d t a g a j ä r g i . N ä l j a s t k u r n a t u d o r g a n i s m k a o t a b t e a t u d m ä ä r a l v a s t u p a n u v õ i m e n a k k u s h a i g u s t e s u h t e s . S e l l e g a s e l e t a t a k s e n ä l j a a a s t a t e e p i d e m i a i d ( n ä l j a t ü ü f u s e d ) , m i l l i s t e l e v i k u t s o o d u s t a b a p a a t i a , ü m b r i t s e v a s s e ü k s k õ i k n e s u h t u m i n e , e h k n ä l g i j a t e m u s t u s , n e n d e h u l g a s s a g e n e b t u b e r k u l o o s i r a s k e t e s s e v o r m i d e s s e a g a k a i g a s u g u s t e m ä d a n i k e k o l l e t e g a k a t t u m i n e j a s e e n h a i g u s t e s s e h a i g e s t u m i n e . P i k a a j a l i s e l n ä l g i m i s e l t ä h e l d a t a k s e n i i m e e s t e l k u i n a i s t e l s o o j ä t k a m i s e o r g a n i t e f u n k t s i o o n i d e h ä i r e d ( s u g u j õ u e t u s , m e n s t r u a t s i o o n i l a k k a m i n e , v i l j a t u s , i s e e n e s l i k a b o r t ) . K e s t e v n ä l g i m i n e m õ j u b h ä v i t a v a l t p s ü ü h i k a l e , a g a r a s k e t e l j u h t u d e l a r e n e v a d v ä l j a k õ i g e e r i n e v a d p s ü ü h i k a h ä i r e d . Ü h i s k o n d l i k e j a p e r e k o n d l i k e i n s t i n k t i d e t ä i e l i k t a a n d a r e n g , i n i m e s e - s ö ö m i n e j n e . K e r g e m a t e l j u h t u d e l t ä h e l d a t a k s e ü l a l p o o l m a i n i t u d ä r r i t a t u s t , v õ i s i i s v a s t u p i d i , r õ h u t u s e t u n n e t , a p a a t i a t , t ä h e l e p a n u n õ r g e n e m i s t , r a s k e n d a t u d a r u s a a m i s t j a m õ t l e m i s v õ i m e t . E r i t i r ä n g a l t p e e g e l d u b n ä l g i m i n e l a s t e l : n ä l g i v a t e l a s t e h u l g a s l e v i v a d e r i t i k e r g e l t i g a s u g u s e d n a k k u s h a i g u s e d j a n ä l j a a e g a d e l o n n e n d e s u r e m u s m a s s i l i n e . P e a l e s e l l e , v a n e m a t e k e s t e v n ä l g i m i n e o n l a s t e m a n d u m i s e p õ h j u s e k s , k a j a s t u d e s h u k a t u s l i k u l t n ä l g i j a t e j ä r e l t u l e v a s t e l p õ l v e d e l . N e n d e l a p s e d o n v ä i k e s e d , n a k k u s h a i g u s t e v a s t u p e a e g u k a i t s e t u d j n e . K õ i k n e e d p i k a a j a l i s e n ä l g i m i s e t a g a j ä r j e d , k u i n e e d v õ t a v a d m a s s i l i s e i s e l o o m u , m u u d a v a d o l u l i s e l t r a h v a s t i k u l i i k u m i s e p i l t i , k u t s u d e s e s i l e s ü n d i v u s e v ä h e n e m i s e j a ü l i s u u r e s u r e m u s e k a s v u . E n a m u s s u r e m u s e k a s v u s t l a n g e b v a e s t e a r v e l e . N . n . B o r o n e z i k u b e r m a n g u s 1 9 2 1 - 2 2 . a . 1 0 0 i n i m e s e k o h t a o l i s u r e m u s s u u r m a p i d a j a t e h u l g a s 2 , 3 % , k e s k m i k e l 7 , 7 , v ä i k e t a l u p o e g a d e l - 1 1 , 1 j a m a a t a i n i m e s t e h u l g a s - 2 3 , 2 . .
N ä l g j a s e l l e t a g a j ä r j e d t õ m b a v a d e n d a l e t ä h e l e p a n u t a v a l i s e l t s i i s , k u i s e e v õ t a b e r a k o r d s e r a h v a h ä d a m õ õ t m e d s õ j a v õ i i k a l d u s t e a e g u . . . . E d a s i t e e m a t p u u d u t a v a , p õ h i l i s e l t n õ u k o g u d e k i r j a n d u s e l o e t e l u . N ä l j a h ä d a s o t s i a a l s e s t k ü l j e s t k ä s i t l e b m õ i s t e n ä l g .
V t . . !. -. B. X V I I l k 4 6 4 - 4 6 8 u . 1 9 3 0 . a .
* * *
P A G E
P A G E 7
Ŗ ŗ ą < F š ž ¤ , ¢ Ŗ ¬ ® ° ² “ ¶ ø ¼ š ņ ( * , . 0 4 6 8 üųōųōšōģōåįŚåĻĒĻĒĻĒĻĒĻĆōĆ¼²¬²¬Ø²¬²²¬Ø¼ hg( h%„ 0J mH nH uh
h 0J j h 0J U hg÷ hg÷ hg÷ hg÷ mHsH hJb7 hg÷ mH sH h5% hg÷ h5% hJb7 hg÷ h]g: h}?§ h&XĒ h¦`Ģ h*ß ( ņ ō 0 2 4 6 8 ö Ą! ¬ ö Ą! ¬ ö Ą! ¬ ź į ß ź y ¬ į Ą! ¬ ß ß ö Ą! ¬ h]hgd=
ų’ &`#$gd=
Š`Šgdg÷ 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 =
J a l u s
Ę _¾$ 6 )@¢ 6 =
L e h e k ü l j e n u m b e r g ’’’’ ’’ z ’’ z ’’ z ’’ z ’’ z ’’ z ’’ z ’’ z ’’ z Ė 0 ½ ī. J> G ŌQ Ż` g | å
k ć ä ķ ī ś ū ń ņ
' ( é
ź
ė
· ø ¹ ŗ » Ä Å Ł Ś 8
0 1 ; < Z [ O. t4 ĘE ŌE ÕE F ŹF ĖF ĻF ŲF ŁF ģF ķF ļF šF ńF ņF óF ōF õF öF G G (G )G *G OG PG öG ÷G H H H H H AI aU \ Āe Čf Éf ņf óf ūf g g g g g g g 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 @ 0 p 0 @ 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 @ 0 p 0 @ 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 ` @ 0 į @ 0 My0 0 @ 0 My0 2 Y u\ Ŗ 8 8 < = > @ M ŗ Y 8 9 ; ? N 6 : ! !’ k l å ę É Ź Ī Š × Ś Ü Ž ā ó ł ü š ó ÷ ų & ) č
ė
± ² ¶ É Ń Ņ Ų ē Ń Ņ &
(
8
9
Ń Ņ Ń Ņ ę ö / > Y [ _ ` , . ¦ § ń ó ó ō Õ Ö ! ! ī! š! P" Q" ņ" ó" ū$ ü$ ś% ü% & & £& ¤& Ē& Č& ' ' w' x' Ŗ' ¬' 8( :( ( ( ©( Ŗ( ** +* 2* 3* C* E* S* T* d* e* m* o* C+ E+ + + ß+ ą+ ć+ ä+ ö+ ł+ , , , , Å, Ę, Ź, Ģ, *- ,- 4- 6- =- @- e- g- ”- ¢- Ł- Ś- ė- ķ- . . . . ;. <. N. P. . . ā. ć. ü. ’. / / Ŗ/ «/ °/ ±/ W0 Y0 „0 ¦0 ×0 Ų0 ā0 ć0 P1 R1 w1 y1 1 1 1 ”1 „1 §1 Ę1 Č1 I2 J2 a2 b2 v3 w3 Ø3 ©3 (4 )4 s4 u4 Ž4 ą4 ä4 å4 ó4 ō4 5 !5 "5 &5 (5 25 55 ;5 <5 A5 C5 d5 i5 w5 x5 5 5 ®5 Æ5 Ū6 ß6 å6 ē6 ź6 ģ6 ņ6 ō6 17 27 97 :7 E7 F7 Q7 R7 Ī7 Ń7 ß7 į7
8 8 #8 $8 m8 p8 9 9 ¤9 „9 ¬9 9 Ģ9 Š9 ó9 ō9 : :
: : : &: :: <: < < Ź< Ė< = = > > W> Y> ¹? ŗ? @ @ +@ ,@ [@ ]@ d@ e@ @ @ ½@ ¾@ mA oA sA tA A ”A ŲA ŚA FB GB ²B ³B ĒB ÉB åB ēB öB ÷B C C C C #C %C RC SC wC xC C C üC żC %D &D TD WD {D |D D D ”D £D ®D °D »D ¼D ĮD ÄD ŲD ŁD źD ķD &E (E E E “E ·E ĮE ĀE ĆE ĻE ÓE ÕE ķE ļE F F ¬F F ÉF ŻF åF ęF ėF öF ÷F ųF łF śF ūF żF žF G G G G G G G G G G -G 7G :G CG oG sG H H H !H #H H £H ŁH ÜH @I BI 9J ;J éJ źJ ¤K ¦K øM ŗM īM šM =N >N WN XN gN hN ÖN ŲN āN ćN ęO ēO WP YP {P |P ėP ķP /Q 1Q {Q |Q Q Q ¢Q ¤Q ŖQ ¬Q )R *R SS TS \S ^S sS uS S S ”S ¢S ÕS ×S T T ±T ²T 8U 9U PU RU `U bU žU ’U V V W W kW mW OZ QZ ’[ \ \ \ \ \ ½\ æ\ Ź\ Ė\ Ø_ Ŗ_ a` b` a
a a a ea fa {a }a b b b b Æb °b ģb ķb Uc Vc _c ac įc ćc Sd Ud e e pe re ue ye Įe Će Ff f f f Ąf Įf Ęf Źf Ļf Šf Ńf Ņf Óf Ōf Õf Žf ńf ūf g j l ā é ģ ó ł ü š ó & ) č
ė
¶ Ą Ć É Ų Ū 7
9
/ 6 : > Y [ N. P. s4 u4 ÅE ĻE ÓE ÕE ¬F F ÉF ŌF ×F ŻF ėF öF G $G 'G -G NG PG õG ÷G H H H H @I BI `U bU \ \ Įe Će Ēf Źf ńf ÷f śf ūf g F F H H ÷f śf ūf g H H ūf g ’’ K o i t
L a i n e s t e - R e i n S å R
2 + ąB
3V =
Q ®O «p } " [[# 5% X% S) ŠP) æs+ BP4 Ģ7 P7 Jb7 ]g: cE> rA C Ņ0G =P >P 1rQ c xc {d AXf #l 7hp jfs ß | ¶K} 6A~ 9 k NW R k g( ā5 %„ Š$§ }?§ Ēn§ J
Ŗ ’¬ s¬
N® @± µ ®¶ čr¶ w4½ A\½ -CÄ (#Ē &XĒ ¦`Ģ CŅ Ś@Ō T:Ö ÄŪ å!Ż *ß ¹oß Q:ę ś'é ¹$ź <
ķ % ī ņ Bkō g÷ 49ł ’@ H H H± H H ø Ń Ń ó ó ó4 ó5 ó6 : ; D F G H ł[ g @ @ @ @ , @ @ @ < @ @ @ @ B @ @ @ H @ @ @ T @ X @ Z @ ø @ @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šŠ h J¬Ģ[Õ& & = $ ×W 4 » $ ×W 4 » ! š “ “ r4 Ēf Ēf 2 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t
L a i n e s t e - R e i n ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 l ¤ ° Ą Ģ Ų č
( 4
@ L T \ d é s s Koit f oit oit Normal Laineste-Rein o 38 n Microsoft Word 10.0 @ ® P @ lzĻucÉ@ :HŅÉ $ ×W ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 h p Ø ° ø
Ą Ņ é kodu itl » 4 Ēf A
Tiitel Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O ž’’’Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b ž’’’d e f g h i j ž’’’l m n o p q r ž’’’ż’’’u ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ¤ĒMŅÉw 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ P Æ$ W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ " S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ c D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ k C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q