Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ 0 2 ž’’’ / ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@ šæ Ö* bjbjĻ2Ļ2 ., X X H ’’ ’’ ’’ ¬ 8 H \ ¬ ¶ t t " Ņ Ō Ō Ō Ō Ō Ō $ 9
R : ų E ų = 8 8 8 : Ņ 8 Ņ 8 8 J J h Šż6ĀhdÉ Š R J Ņ S 0 J Å " Å J ¬ ¬ Å J 8 ų ų ¬ ¬ d " ¬ ¬
Nälgimine.
Nälgimine algab peale seda, kui organism ei saa neid toitainete koguseid, millised on vajalikud ainevahetuse tasakaalustamiseks. Nälgimise põhjused võivad olla väga erinevad. Peale toiduainete täieliku puudumise või selle liiga väikese koguse või selle toiteväärtuse puudumise tõttu, võib nälgimine olla tingitud suuõõne ja kõri haigestumisest, milline raskendab toidu mälumist ja neelamist, neelu ahenemise või halvatusega, soolestiku ja mao haigestumine, millega kaasneb toitainete omastamise võime vähenemine või lakkamine või ka töödeldud toidu massi soolestikus edasiliikumise või selles toitainete imendumise häirete tõttu jne. Kõigil neil juhtudel algab kas täielik või mittetäielik nälgimine. Täieliku nälgimise puhul organism ei saa üldse toitu või saab ainult vett. Seejuures elutegevuseks vajaminevaid aineid ei saada mitte toidust, vaid oma kehakudede põletamise ja sulatamise teel. Kudede põlemine väljendub kehakaalu vähenemises. Elu ähvardab oht, kui kehakaalu langemine läheneb 40-50%. Igapäevane kaalulangus võib erinevatel loomadel ja erinevas vanuses olla üpris erinev. Mida väiksem on loom, seda kiiremini toimuvad ainevahetuse protsessid ja seda suuremad on tema suhtelised kaod ja seda kiiremini saabub surm. Väike linnuke ei saa toiduta üle 1-2 päeva elada, kusjuures nende kaalu ööpäevane kaalukaotus on üpris suur. Merisead ja küülikud võivad nälgida 10 päeva ja nende ööpäevane kaalukaotus küünib 4-5% nende kehaalust; koer sureb vaid peale kuuajalist nälgimist aga inimene võib elu ohtu seadmata nälgida (keelduda toidust) 40-50 päeva (vabatahtlike G. Tanneri, Zuzzi, Tsetti katse alusel) ja kaotada päevas oma kaalust mitte üle 1%. Noor loom kannatab nälga raskemini kui täiskasvanud loom. Vee tarbimine soodustab kõigil loomadel täielikul nälgimisel elu kestmist. Nälja tunne on vaevav vaid esimese kahe päeva jooksul, miljärel saabub apaatia, nõrkus ja pasiivsuse periood ja näljatunne taandub. Vahetult enne surma hakkab keha temperatuur langema, eriti une ajal, vahest täheldatakse krampe. Keha erinevad osad kaotavad nälgimisel kaalu erinevalt. Mida tähtsam on eluks vajalik organ, seda vähem ta kaalust kaotab ja seda paremini ta säilitab oma funktsioonide täitmise, siia kuuluvad aju, süda, silmad. Vastupidiselt, rasvkude, skeleti lihased ja maks kaotavad kõvasti kaalus, aga rasv võib üldse kaduda. Nende eluks vähemolulisemate kudede sulamine annab toit-, põletus- ja tähtsaimate organite tegevuseks vajalikke aineid, millised elavad nälgimisel eelmainitute arvel. Osalisel nälgimisel organism kas ei saa kätte mingeid üksikuid tavaliselt toidus leiduvaid aineid või kui saabki, siis ebapiisavas koguses.
Inimesele on ööpäevas keskmiselt tarvis: 100,0-120,0 g valke, 60-90 g rasvu, 350-600 g süsivesikuid, 15-25 g sooli ja 2500 g vett. Kui ööpäevane toit selliste kogusteni ei küüni, siis kehakaal hakkab vältimatult langema ja kui ta kaalukaotus saavutab 40-50%, saabub surm, nagu ka täielikul nälgimisel.
Muidugi, sellisel juhul saabub surm märkimisväärselt hiljem ja koed jõuavad rohkem moonduda kui täielikul nälgimisel. Tekib hüdreemia (vesiveresus), paistetused, milliseid seletatakse kapilaarsete veresoonte seinte toitumise häirega, millised lasevad verest kudedevahelistesse piludesse tavalisest rohkem vedelikku, kui normaalsed kapilaarid. Toitainetest selle üksikute organismile hädavajalike osade väljajätmine toob samuti kaasa raskeid toitumishäireid. Toidu asemel vaid soolade vesilahust manustades (süsiveinik-lämmastik nälgimine((?))) saabub surm kiiremini kui vett tarbides täielikul nälgimisel, nõnda nagu s o o l a d k i i r e n d a v a d k u d e d e l a g u n e m i s t ( k i i r e n d a v a d a i n e v a h e t u s t ) j a ö ö p ä e v a s e d k a o d s u u r e n e v a d m ä r k i m i s v ä ä r s e l t . O r g a n i s m i v e e s t t ä i e l i k u l i l m a j ä t m i s e l ( ACE>O45=85) , l o o m a d l o o b u v a d s u u r e s t j a n u s t t i n g i t u l t k a s ö ö m i s e s t , n i i e t s a a b u b t ä i e l i k n ä l g i m i n e , k uid ta püsib elus mõnevõrra kauem, kuna esimeste päevade kaalukaotus kaetakse hiljem toidust saaduga. Veri muutub paksemaks, organid kaotavad mõne % oma vee sisaldusest. Organismi sooladest ilmajätmisel (mineraalide nälg) toob kaasa sügavaid toitainete ümbertöötluse ja omistamise häireid. Soolatu toit mädaneb sooltes kiiresti, kutsudes esile kõhulahtisust ja surm saabub juba 6-7% kehakaalu langusel (Forster), tuues kaasa, krampide ja hullumeelsushoogudega enesemürgitamise nähtuse (koerad, kassid). Eemaldades toidust, kitsedega katsetamisel (Veiske ja Wild), lubja ja fosfori soolad, tekkis pehmete kudede ja luude atroofia (osteoporoos) milline lõppes surmaga. Eriti tundlikud on lubja puuduse suhtes linnud. Inimese haigestumine rahiiti ja osteomalaatsiasse (luupehmusse) on nähtavasti tihedalt seotud luukoe poolse lubja soolade halva omistamisega, nagu skorbuut, võib-olla, tekib organismi ühinemisel kaaliumi sooladega. Kuid, neist kumbagi haigust ei ole saadud vaieldamatult loomkatsetel (Morpurgo, Kemmerih). Valkudeta toit (valgu nälg) ei hoia inimese ega looma organismi elus ja varem või hiljem viib selle puudus surmani. Vastupidi, ühtesid valke, rasvadeta ja süsivesikuteta (süsiniku nälg), võib elu mõne aja jätkuda ja kaal ei lange, kuid valkude portsu olulisel suurendamisel, näiteks koeral 500 g 2500 g liha ööpäevas, keha valkude lagunemine püsib järsult kõrgemal tasemel. Selline reziimi muutus eranditult lihadieet võib mõne aja kesta ja isegi kehakaalu suurendada (lämmastiku tasakaal) - kuid see kutsub varsti esile vastikustunde toidu vastu, seedimise häireid ja kiiret kehakaalu langust, mis võib kiirest viia surmani. Valkude kiirendatud lagunemine toimub mõne aja ka siis, kui organismi on hakatud normaalselt toitma. Seda asjaolu kasutab meditsiin liha dieedi vahendusel - rasvumise ravimisel. Süsivesikud ja rasvad võivad olla toidus teatud tasemel teineteisega asendatud. Parim nende suhe, normaalsetes tingimustes, oleks 6:1, või 4:1; kui toidus väheneb rasvade hulk (rasva nälg), siis tuleb vastavalt su u r e n d a d a s ü s i v e s i k u t e p o r t s u j a v a s t u p i d i , e t ö ö p ä e v a ü l d i n e k a l o r i t e k u l u t a s e j ä ä k s n o r m a a l s e s s e p i i r i , s . t . j ä ä k s l i g i k a u d u 2 5 0 0 - 2 7 0 0 k i l o k a l o r i r i n g i . ( V . t . 0HCB8=L, « 1I0O 8 M:A?5@8<5=B0;L=0O ?0B>;>38O» ( 2 . 5 874. , ! . , 1 9 0 2 ) . $. '8AB>28GL
* , ė ö
Ķ
© k ¤ Ŗ i ½ b ä 4 J Ŗ é ņ t ż & ( p üųščšäąäąäąÜŲŌŠĢČĢČ½µäȱ©”©xmbm h;*ü h;*ü CJ aJ h;*ü hĆe± CJ aJ h;*ü hÜk CJ aJ hÜk hµLZ h;*ü hµLZ CJ aJ h;*ü h°YÉ CJ aJ h°YÉ mHsH h°YÉ h {a h\N hu CJ aJ hu hu CJ aJ hu hmH hOö h->Y h?\ h hO`Š hŅW¹ h CJ aJ hŅW¹ CJ aJ h hæs+ % g h ģ! ī! ¢* “* ¶* ø* Ī* Š* Ņ* Ō* Ö* ż ż ż ż ō ō ō ō ō ė ė ę Ś Ń ż Ś Ń ż ż ę h]hgd«9 ų’ &`#$gdĆe± gd
1 Š`Šgd
1 Š`ŠgdŅW¹ ¢* Ō* žž p s ķ * ! *! D! Ņ! ź! ģ! ī! * * * * ¢* ¤* °* ²* “* ø* ŗ* Ę* Č* Ź* Ģ* Ī* Ō* Ö* üųōéōåŻÕŃŹČÕĄ¼µ«„«„Ń«„««„ѵ h
1 0J mH nH u
h
1 0J j h
1 0J U h h h]e8 h]e8 mHsH U h
1 h
1 h
1 h;*ü mHsH h( mHsH h( h( hśO CJ aJ hśO hSj5 hĆe± . 1 9 0 0 . 0. S e l l i s t i n f o t o m a s r a h v a s n ä l g i m i s e s t ü l e s a j a a a s t a t a g a s i . K . L .
P A G E
P A G E 2
, 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH%sH%tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i@ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k@ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 «9 F o o t e r
Ę _¾$ . )@¢ . «9 P a g e N u m b e r b , ’’’’ g
h
ö ÷ H Q R S ^ _ ` c 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 @ 0 į @ 0 My0 @ 0 @ 0 My0 × p Ö* Ö* Ō* ! !’ , . Ķ Ļ Q S ( ) ! - . U W s t ö ÷ ž ’ Ŗ ¬ e
i
Z [ ō õ
Ó Õ 7
8
a
c
²
¹
õ
÷
' ( „ § ! # 0 1 8 9 Ė Ģ Ü Ž " Ø Ŗ ä ę ö ÷ ! # 2 4 K M t v Ź Ė ż ž g h ē č ü ż
( ) s u ķ ī õ ÷ ų ś G H ` c f
i
õ ÷ G H ` c H ` c ’’ K o i t å «9 ?\ ®O Ük ( æs+
1 Sj5 P7 ]e8 mH ->Y µLZ {a §ai u śO \N Će± ŅW¹ MĆ °YÉ O`Š ¹$ź Oö ;*ü ’@ ö ö (š ö ö @ ÷ b @ 0 @ * ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šŠ h \¬ĢIµĢ&
Ō © , © , ! š “ “ r4 < < 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 d ¤ ° Ą Ģ Ų č ų
,
8 D L T \ é s s Koit f oit oit Normal Koit l 10 t Microsoft Word 10.0 @ ųµ @ Ął“cÉ@ īö¾hdÉ © ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu itl , < A
Title
ž’’’ ž’’’ ! " # $ % & ž’’’( ) * + , - . ž’’’ż’’’1 ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ĄG9ĀhdÉ3 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ ., S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ ' C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q