Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ÞàþÿÿÿÐÑÒÓÔÕÖ×ØÙÚÛÜÝÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥Á5@ ð¿‹ bjbjÏ2Ï2 .( XX!÷ÿÿÿÿÿÿˆ@q@q@q8xqTÌq,‡¼¶"&&&&&&b·d·d·d·d·d·d·$=½R¿:ˆ·¹&&&&&ˆ·&&A¼€€€&"&&b·€&b·€€’ª®|’&ø€‹ðÇs¦É@qH"*‘.’4%W¼0‡¼<‘ÆÉ¿jÉ¿$’É¿’,&&€&&&&&ˆ·ˆ·änüpDjüp Neuilly rahuleping. I. Lepingu ajaloost. Bulgaaria oli esimene Kesk-Euroopa koalisatsiooni riikidest, kes lõpetas võitluse Antantiga ja palus sellelt relvarahu. Teda sundis selleks oma jõudude ebapiisavus, et seista vastu teda tehniliselt kaugelt üle olevale vastasele, kuna tema peamine liitlane, Saksamaa, loobus tema hädavajalikust toetamisest. Juba aprillis 1918.a. Bulgaaria ülemjuhataja, kindral Zekov, nentis, et sakslaste toetuseta „võib risk ja ootamatused olla liiga suured“, et Bulgaaria armee vastu peaks. Sellest informeeris peaminister Radoslav juba 15. aprillil Bulgaaria peakorterit Kjustendilis. Muuseas, Hindeburg, olles pimestatud sõjalisest edust peamises sõjateatris, kirjutas ta juuli keskel Kjustendilli: „Ma olen sunnitud kutsuma saksa üksused ära sellepärast, et sõjalise jõu ja reservide puuduse tõttu läänerindel lahingud ei veniks seal lõpmatuseni“. Sel ajal oli sakslasi Makedoonias vaid 15 000 (3 pataljoni ja 50 patareid). Kui juba liitlastest tugevaim osutus nõnda raskes olukorras olevaks, et pidi arvestama ja välja nõudma oma armee kõige väikseimaid üksusi, millele siis Bulgaarial veel loota oli? Vastased samas mitte ainult ei nõrgenenud, vaid iga kuuga üha tugevnesid. Septembri keskel Saloniksi rindel asus: 180 000 prantslast, 120 000 inglast, 42 000 itaallast, 140 000 serblast ja 135 000 kreeklast. Otsustavas lahingus Heal Väljal ((>1@>< >;5)) oli bulgaarlaste vastasel 45 pataljoni 600 suurtüki-patareiga, neil endil vaid 15 pataljoni 38 suurtükiga. Bulgaarlaste armees võttis maad paanika, lubatud sakslaste ja austerlaste abiväed ei jõudnud kohale ja vaenlas maale tungida lasta polnud mõtet. 15. septembril Antanti väed murdsid Bulgaaria rindest läbi ja tungisid 30 km sisemaale, ületasid Tsernoi ja Valdari vahelise kuru, vallutasid Demir Kapu ja tõrjusid bulgaarlased Babuni mägedesse. 21. septembril peaminister Malinov, kes asendas juunis Radoslavovi, nõudis tsaar Ferdinandile kirjutatud kirjas otsustavate meetmete võtmist, et väljuda väljakujunenud väljakannatamatust olukorrast. 25. sept. serblased hõivasid Istõpi ja Košani, maad haaras revolutsioon ja sel samal päeval Bulgaaria Ministrite Nõukogu otsustas paluda vastaselt relvarahu. Relvarahu palve saadeti samal, 25 kp. Inglise väejuhatuse kaudu Salonikisse kindral Franše d´Espere, liitlaste vägede idarinde ülemjuhatajale. Vastukirjas väljendas Prantsuse kindral nõusolekut Bulgaaria valitsuse esindajate ja ohvitser-parlamentääri vastuvõtmiseks, kuid hoiatas, et ei saa nõustuda „relvarahuga, ega ka sõjategevuse lõpetamisega, sest et see tähendaks väljaarendatud operatsiooni peatamist“ (27. septembril). Vaatamata sellisele hoiatusele sõitsid Bulgaaria rahandusminister A. Ljaptsev ja Bulgaaria 2. armee ülemjuhataja, kindral Ivan Lukov läbirääkimisteks Salonikisse. Relvarahu sõlmimine. Relvarahu Bulgaaria ja liitlaste vahel sõlmiti Salonikis 29. septembril 1918.a. See leping oli üpris lühike ja selle sisu lihtne, hõlmates põhiliselt puhtalt sõjalis küsimusi. Peale sell jõustumist kohustus Bulgaaria kõigepealt evakueerima oma väed Kreeka ja Serbia territooriumilt, millistel ta veel asus. Seejuures ta ei tohtinud sealt kariloomi, ega vilja ära korjata, ning pidi hoolitsema selle eest, et taganemisel miskit ei lõhutaks. Liitlased said õiguse hõivata neile vajalikud strateegilised kohad, Bulgaaria mere ja Doonau sadamad aga samuti nad võisid kontrollida posti, telegraafi, telefoni ja raudteesid. Teistes Bulgaaria osades, millised olid liitlaste poolt hõivatud, jäi ametisse Bulgaaria administratsioon. Kogu Bulgaaria armee pidi viivitamatult demobiliseeritama, erandiks kolm jalaväediviisi ja neli ratsapolku, millised pidid valvama piire, kaitsma Dobrudzes korda ning raudteesid. Demobiliseeritud väeüksuste relvad, varustus ja sõjaväe trantsportvahendid tuli anda ära liitlasvägede ülemjuhatuse poolt nimetatud kohtades kontrollkomisjoni järelvalve all olevatesse ladudesse. Samamoodi anti liitlastele üle ka hobused. Bulgaaria tagastas Kreekale kreeka sõjaväe neljanda korpuse varustuse, milline oli võetud ära Ida-Makedoonia okupeerimise ajal, sedavõrd mil see varustus ei olnud Saksamaale saadetud. Bulgaaria sõjaväeüksustel, millised asusid uskjubitski meridiaanist ja kuulusid 11. saksa armeesse, tuli relvad maha panna ja enne uue käsu saamist lugeda end vangi võetuks. Ohvitseridel jäid nende relvad kätte. Vangi langenud bulgaarlased idas jäid liitlaste sõjaväe käsutusse kuni rahulepingu sõlmimiseni. Liitlaste vägede vangilangenud aga, vastupidi, pidid olema koheselt liitlastele üle antud ning välja saadetud tsiviilisikud said oma elukohtadesse täieliku tagasipöördumise vabaduse. Nelja nädala jooksul pidid Bulgaariast lahkuma Saksa ja Austria-Ungari väeüksused ja sõjaväeorganid, aga samuti diplomaatilised ning konsulaaresindajad ning ka keskriikide eraisikud. Sõjaväetegevus, kooskõlas relvarahuga, lõppes selle lepingu allkirjastamise hetkest. „Rahuläbirääkimised“ Bulgaariat haaranud revolutsiooni tulemusel tsaar Ferdinand loobus troonist oma vanema poja Borissi kasuks ja peaminister Malinov moodustas uue koalisatsioonivalitsuse, milles oli välisministriks Todorov. Kuninga ja sõja alustanud valitsuse vahetus, uue antantimeelse välisministri ametisse nimetamine, sõja lõpetamine enne võitnud-liitlaste Bulgaaria territooriumile tungimist, lootsid bulgaarlased üpris palju tulevase rahulepingu tingimuste pehmendamisele. Seejuures nemad, nagu ka ülejäänud Kesk-Euroopa koalisatsiooni liikmed, hellitasid lootust ja usaldasid Wilsoni kuulsaid „14 punkti“((** ja vaatasid eelseisvale rahukonverentsile üpris optimistliku pilguga. ((**„1.Avatud rahuleping, mis saavutatud tingimuste avalikul arutelul, peale suhtes ei ole lubatud mingeid eraviisilisi rahvusvahelsi kokkuleppeid ja diplomaatia peab alati tegutsema avatult ning ühiskondliku arvamuse silme all“. Teiste sõnadega – kõigi diplomaatiliste läbirääkimiste täielik avalikkus ja üldse peale käesolevat sõda igasuguste rahu puudutavate läbirääkimiste suhtes eraldi. Seesama nõudmine, millise palju kordi esitasid sotsiaal-demokraadid loosungi vormis: „Maha saladiplomaatia“. Ülejäänud osa programmist moodustas selle sisu, Wilsoni arvates soovitavat rahu traktaadi ((rahulepingu)) sisu. Selles valitses eriline toon, mitte täielikult tavaline sarnaste dokumentide puhul: kogu see tekst on immutatud läbi abstraktsest moraalsetest printsipidest, nõnda, et presidendi läkitus tekitab tervikuna pigem religioosse usukuulutaja kõne mulje, mingi kvaakeri või metodisti, kui poliitilise tegelase asjalikku programmi. Peamine idee, millele Wilsoni programm on üles ehitatud on järgmine: rahu, mille poole me püüdleme, peab olema kindel ja kauaaegne; selleks peavad rahvaste seaduslikud nõudmised olema rahuldatud, kõik rahvusvahelised küsimused peavad olema reguleeritud mitte jõu vaid õiguse ja õigluse alusel. See ideed väljendatakse palju kordi abstraktsetes, pühalikes (kuid mitte piisavalt määratletud) seisukohtades, kusjuures Wilson apelleerib pidevalt kogu inimkonna veendumustele, õiglusele, rahvaste vendlusele ja muudele sarnastele printsiipidele. „Belgia, kõlab näiteks 7.punkt, peab olema vabastatud ja taastatud igasuguse selle suveräänsuse piiramise katseta, milline tal on võrdselt teiste vabada rahvustega; kogu inimkond, on kahtlematult sellega nõus. Mitte mingi teine akt ei teeni enamat, kui see, et rahva hulgas taastada usaldus nendesse seadustesse, millised nad ise oma vastastikuliste suhete reguleerimiseks välja töötasid ja kehtestasid. Ilma sellise tervendava operatsioonita kogu rahvusvahelise õiguse struktuur ja vastupidavus muutub alatiselt kompromiteerituks.“ „Kogu Prantsusmaa territoorium, sõnab 8. punkt, peab olema puhastatud ja selle okupeeritud osad peavad olema tagastatud ja Preisimaa poolt 1871.a Prantsusmaale tekitatud ebaõiglus Elsass-Lotringi küsimuses, milline peaegu viiekümne aasta kestel oli ohuks inimkonna rahule, peab olema parandatud, selleks, et rahu oleks tagatud üldistes huvides.“ Õiguse ja õigluse nõuetest tulenevad, Wilsoni arvates, järgmised tulevaste rahvusvaheliste suhete põhiprintsiibid: Merede vabadus, nii rahu, kui ka sõja ajal (2. p). Võimalust mööda kõikide riikide vaheliste majanduslike barjääride kõrvaldamine ja kõigi rahvaste vahelises kaubanduse tingimustes võrdsuse sisseseadmine (3.p). Sõjaväe kahandamine piirideni, milline on hädavajalik sisejulgeoleku tagamiseks (4.p). Riikide territooriumi piiritlemine „selgelt väljendatud rahvuslike andmete alusel“, et rahvastel „oleks antud autonoomse arengu võimalus“. Selleks, muide, sellistele riikidele, nagu Serbia ja Poola, peab olema antud merele ligipääsu võimalus (8.,9., 10., jne. p.). „Peab olema moodustatud, erilise kokkuleppe alusel, Üleüldine Rahvasteliit, et luua poliitilise sõltumatuse ja territooriumi, nii suur-, kui väikeriikide puutumatuse vastastikused garantiid (14. p). Üksikutest ja enam konkreetsetematest tingimustest, peale saksa ja austria vägedest nende poolt okupeeritud Belgia, Prantsusmaa, Serbia jt. puhastamise, Wilson nimetab järgmist: Prantsusmaale Elsas-Lotaringi tagastamine, itaalastega asustatud Austria osade Itaaliaga ühendamine, Austria-Ungari rahvastele ja Türgile iseseisvuse võimaldamine, rahvuslikul alusel vaba Poola loomine, sellele, samuti nagu Serbiale, vaba merele ligipääsu võimaldamine; kõigi rahvaste kaubalaevadele Dardanellidest vaba läbipääsu tagamine. Mis puudutab Venemaad, siis sellele on pühendatud kõige pikem punkt, mille tõttu on see kogu läkituses kõige üldistatum. Toon ära selle teksti: „Kogu vene territooriumi vabastamine ja kõigi Venemaad puudutavate küsimuste lahendamine, millised garanteerivad sellele, teiste rahvaste poolt, kõige parema ja vabama koostegutsemise asjas, saamaks täieliku takistamatut võimalust võtta vastu sõltumatut otsust tema enda poliitilises arengus ja rahvuslikus poliitikas, milline tagab talle rõõmsa vastuvõtu vabade rahvaste ühiskonda sellise valitsemise kuju juures, millise ta endale ise valib, aga samuti igasuguse toetuse, millist ta võib vajada ja millist ta ise võib soovida. Suhtumine, milline saab ilmutatud Venemaa suhtes teiste vennalike rahvaste poolt tulevaste kuude jooksul, on selleks proovikiviks, millisel katsetatakse nende vahelisi häid tundeid, mõistmist, nende vajadusi, millised erinevad nende eneste huvidest, nende tarkust ja omakasupüüdmatust ning sümpaatiaid (6.p.)*. (*Siin, nagu ka mujalgi, ma tsiteerin Wilsoni programmi mõnevõrra raskekaalulise «725AB89» tõlke alusel.V.V.))). Todorov, teavitanud Prantsuse valitsust oma ametisse määramisest, kirjutas 22 oktoobril Pariisi, et ta seisab praegu enam kui kunagi varem Balkanitel üksmeele poliitika kindlustamise teel“ ja et ta „hellitab end nüüd Antandi ja Bulgaaria vaheliste diplomaatiliste suhete uuendamise lootusega“. Kuid ta lootused olid ennatlikud. Antant alustas sellest, et rikkus Saloniki relvarahu, millise alusel pidanuks Dobrudzis korda hoitama bulgaarlaste poolt ja laskis need alad rumeenlaste poolt hõivata. Edaspidi ta käitus veelgi hullemini. 11. juulil 1919.a. liitlaste väejuhatus teavitas Bulgaaria valitsust sellest, et tal on tarvis hakata moodustama Pariisi saadetavat rahukonverentsi delegatsiooni. Augusti alguses 1919.a. rohkearvuline Bulgaaria delegatsioon, millise eesotsas oli Todorov (siis juba peaministri kohustes), saabus läbirääkimisteks Neuilly [se. Nad majutati Chateau de Madrid“ hotelli ja seal ta istus tegevuseta (nootide kirjutamist arvesse võtmata) ja ilma õiguseta kellelgiga kõrvalistest isikutest kohtuda ega rääkida, seitse nädalat. Nagu teised võidetud riigid, lubati ka Bulgaaria delegatsioonil vaid kord istuda konverentsil liitlaste volinike säravate silmade ees ja nimelt 19. septembril. Sel päeval pidanuks neile olema antud kätte liitlaste poolsed rahulepingu tingimused, milliste sisu kohta ta võis juba varem aimata neile ajalehtede vahendusel jõudnud sõnumite järgi. Ja need teated ei olnud lohutavad. Liitlaste rahutingimused ei omanud midagi ühist tulevase õiglase rahu alustena lubatutega, Wilsoni „14 punktiga“. Todorov, oma vangistuses, protesteeris liitlaste võidetud vaenlase üle suhtumise meetodite vastu (võrdle. Tema 2. septembri nooti konverentsi peasekretär Djutastale), aga 19. septembrit ta otsustas kasutada kõne pidamiseks, milline oleks võinud muuta härdaks võitjaid ja kutsunuda neis esile häbi- ja au-tunnet. Todorovi 19. septembri kõne. Todorovi kogu kõne toon oli kahetsev. Bulgaaria, tema sõnade järgi, osutus sõtta tõmmatuks rumalate valitsejate survel, „Tsaar Ferdinandi ja Radoslabovi kabineti poliitika oli Bulgaaria rahva tahte ülene vägivallaakt “. Enamus bulgaarlasi ei õigustanud liitu Saksamaaga. See liit oli talle peale surutud. Rõhutatud „siirusega“ märkis oraator edasi, et mõnedes bulgaarlaste poolt okupeeritud rajoonides olid toimunud eksessid, nõustus sellega, et tema kaasmaalased „reetsid oma liitlasi 1913.a.“ ja et üldse, nad „mitte alati ei valinud õiget teed“. Kuid neil, osutub, et oli õigustus: nad on – „noor rahvas“, kellel oli raske mõista temale ajaloo poolt pandud ülesannet. Nii nagu 1919.a. oli võitjate leeris moodne mässata imperialismi vastu ja laulda oode demokratismile, siis Todorov ei lasknud mööda võimalust tõrjuda tagasi igasuguseid imperialistlikke, temale oma eelkäiate nõnda vastumeelseid kavatsusi ja ei säästnud värve, et näidata paremates toonides oma noore ja kogenematu rahva „demokraatlikku vaimu“. Kõik see Bulgaaria delegaadi esinemine oli ilma isiklikust ja rahvuslikust väärikusest jäetud vaid ühel eesmärgil: olles ära hirmutatud sõnumitega võitjate kavatsustest anda Bulgaaria territoorium kreeklastele ja serblastele, ta lootis enesesalgamise hinnaga saavutada vaidluse all olevates piirkondades kas või pleibitsiidi teostamine. „Bulgaaria seaduslikud piirid – rääkis ta – on kehtestatud ajaloo poolt eriti kindlal viisil, etnose ja rahvusvaheliste lepingutega. Kuid kuna neid vaidlustatakse, las siis kutsutake vastavad elanike osad ise oma tulevikku määratlema. Me kummardame nende häälte ees tingimusetult ja „kibestumiseta“. Igal sammul end ja oma lähedasi salates, Todorov mitte vähema kirega jagas komplimente enda võitjate ja äsjaste vaenlaste aadressil. See fakt, et ta riik sattus „suurriikide Õiguse ja Demokraatia koalisatsiooni“ vastaste laagrisse, kelles ta oli harjunud nägema „“oma tuleviku loomulikke kaitsjaid“, kutsus esile ta erilise kahetsuse. Konverents ei ole talle – „mitte karistuse määramiseks kokku tulnud vaenlaste kogu, vaid kõrgem kohus, mille ülesandeks on kuulutada ja seada inimkonna ajaloo väga tõsisel ja eriti äreval momendil paika rahvaste õigused“. Kamp poliitikuid ja diplomaate Clemenceau´ga eesotsas, kes dikteerivad tema maale alandavaid ja väljakannatamatult raskeid tingimusi, aga teda ennast, selle riigi esimest esindaja, kes pandud võõrastemaija luku taha istuma, osutus talle „suursuguste südamete ja ülendatud mõistuste“ buketiks, kellele ta pani „kogu oma lootuse“. „Õigus ja õiglus“, - nii ta lõpetas – võitsid selles sõjas. Pleibitsiidi vahendusel võidab õigus ka rahu ajal“. Mis õigus see on ja millised üllad südamed need on, seda ta nägi üpris varsti neist samadest „rahutingimustest“, milliseid olid juba ta käes, hetkel, mil ta neid eespool toodud sõnu lausus. Bulgaaria vastus liitlaste rahutingimustele. Vaid põgusalt tutvunud liitlaste poolt 19 septembril esitatud rahutingimuste tekstiga, Bulgaaria valitsus veendus üha enam ja enam, milliseks bluhviks osutusid kuulsad wilsoni punktid ja kui kaugel olid liitlased nende punktide vähegi tõsise arvestamise soovidest. Lähimad viis nädalat kulusid Bulgaaria delegatsioonil nende tingimustega tutvumiseks ja nende suhtes oma arvamuse koostamiseks. 25. oktoobriks oli vastus, mis oli kolme iseseisvasse ossa jaotatud, valmis ja saadetud ära koos kolme sissejuhatava noodiga ning üldnime alla „Bulgaaria delegatsiooni poolt rahulepingu tingimuste kohta tehtud märkused“, rahukonverentsi esimehele, Clemenceau´le. Esimene osa märkusi puudutasid Rahvasteliitu, vähemuste kaitset ja tööd. Bulgaaria võttis tervikuna vastu printsiibid, milliste alusel liitlased ehitasid need kolm statuuti üles, millised jooksud punase niidina kõigest läbi (Rahvasteliit ja Töö) või siis enamuse printsiip (Vähemuste kaitse) 1919-1920.a. rahulepingutes. Kuid teda kibestas see asjaolu, et ta ise oli ajutiselt jäetud ilma Rahvasteliidus ja Tööorganisatsiooni töös osalemise õigusest ning seepärast ta püüdis tuua kõikvõimalikke argumente, et saaks kiiremini mainitud organisatsioonide töös osaleda. Mis aga puudutab määrusi vähemuste kaitsest, siis neid tervitades leidsid Bulgaaria delegaadid, et need printsiibid on Bulgaarias juba tervikuna teostatud. Ainus asi, mis neil tulnuks antud suunas ära teha, oli Bulgaaria Makedoonia, Dobruzki ja Frakia emigrantide kaitse ja neile opteerimise õiguse andmine samas korras, milline on kehtestatud austria ja ungari territooriumitele, millised loovutati uuesti loodud riikidele. Teine osa märkustest puudutas Bulgaaria piire. Siin on Bulgaaria delegatsiooni toon hoopis teine. Täiesti kindlalt oldi Dobrudzi Rumeeniale andmise vastu, kuigi „liitlasriikide valitsused lubasid formaalselt ja mitmeid kordi lahendada Dobrudze staatuse küsimus rahukonverentsil“. Lõuna Dobrudzes oli rumeenlasi vaid 2,25%. Seal, tõsi, on palju türklasi, kuid „kõik nad soovivad naaseda Bulgaaria võimu alla“. Makedoonia küsimuse soovitas delegatsioon lahendada Makedooniast selle geograafilistes piirides, peamiste liitlasriikide,või neist ühe rahukonverentsi poolt nimetatud riigi kontrolli all sõltumatu riigi loomisega. Tuleb märkida, et 29.mai noodis suurriikidele ja 12 augusti kirjas rahukonverentsile Bulgaaria valitsus eeldas mõningal määral teistsugust endiste türgi kristlastest elanikega piirkondade küsimuse lahendamist, nende hulgas ka Makedoonia. Aga nimelt: neile antav autonoomne reziim, Rahvasteliidu või selle mandaadiga mõne suurriigi garantii all ja referendumi läbiviimise tingimusel. Sellest mõttest ta ei ära ei öelnud ja 25 oktoobri memorandumis olid mõlemad ettepanekud soovitud. Jugoslaaviaga suurte Bulgaaria alade liitmine Timoka, Tsaribroda, Trna, Bossilegrada ja Strumitsõ rajoonides pindalaga 2.481,4 rkm koos 92.023 elanikuga (neist olid bulgaarlaste arvestuse järgi 76.479 bulgaarlast) andis Bulgaaria delegatsioonile põhjuse tuua ära, Bulgaaria kasuks, mahuka ajaloolise, etnograafilise, majandusliku, strateegilise ja kirikliku iseloomuga andmed. Lääne-Frakia suhtes oli bulgaarlaste sooviks – endise, ennesõja-aegse piiri säilitamine. Territoorium, milline oli vahetult Kreekale loovutatud ja millise elanikkond koosnes põhiliselt bulgaarlastest, Bulgaaria delegatsiooni arvates, oli samuti täiesti ebaõigelt Bulgaarialt ära võetud. Kolmas Bulgaaria poolt rahukonverentsile esitatud vastuse osa puudutas litlaste kava sõjaväge, rahandust ja majandust puudutavaid määrusi, aga samuti sõjavangide, sanktsioonide ja võitjate ning Bulgaaria vaheliste diplomaatiliste suhete taastamise küsimust. Kuid kõige rohkem Bulgaaria poole vastuväiteid kutsus esile Bulgaaria sõjaväe vabatahtlikuse alusel komplekteerimise kord. See on kallis ja raskelt teostatav sellises valdavalt talupoegadest koosnevas riigis, nagu Bulgaaria. Liitlaste poolt lubatud sõjaväe isikkooseisu arv samuti ei rahuldanuid bulgaarlasi ja nad palusid lisaks 5.000 sõdurit ja enam soodsamat ohvitseride ning sõdurite vahelist % suhet. Mere ja jõelaevastiku pidamisest nad loobusid „hea meelega“, kuid soovis omada mõnd rannavalvelaeva. Täpselt samuti õhuvägede pidamise täielik keeld sundis neid paluma „õigust omada kaht eskadrilli lennukeid, et hoida korda ja olla abiks sisepolitseile“. Kava Artikkel 175 nägi ette Bulgaarias konsuli õiguspädevuse taastamise, milline on reas riikides lepingute alusel juba kaotatud. Selles suhtes Bulgaaria delegatsiooni vastu-ettepanekud ei läinud kaugemale status quo ante bellum säilitamisest. Samuti ei vaieldud Rahulepingu kava VI osaga ettenähtud peamiste liitlasriikide poolt seaduste ja sõja tavade rikkumises süüdistatavate bulgaarlaste üle kohtumõistmiseks kohtu loomise vastu, kuid ta „ei saanud tunda sellist usaldust Balkani naaberriikide õigussüsteemi vastu“, milline väga rumalalt soovitas end balkani sõdade ajal, ja seepärast ta soovitas (kava muumiseks) neid riike nimetatud asjas mitte kaasata. Reparatsioonide üldine summa ulatus 2.225.000.000 kuldfrangini ja see oli 25 oktoobri memurandumis tunnistatud Bulgaaria maksejõudu tunduvalt ületavaks. Selles memorandumis oli tehtud pikk rida detailseid vastuväiteid liitlaste kava mõnede oluliste rahandust ja majandust puudutavate määruste suhtes, täpsemalt, selle jagusid, millised puudutavad lepinguid , võlgu, „varasid, õigusi ja huvisid“, „kontrakte, tähtaegade aegumist ja kohtuotsuseid“ jne. Liitlaste poolsed järeleandmised bulgaarlastele. Bulgaarlaste 25 oktoobri memorandumis tehtud märkustele ja vastuväidetele vastasid liitlased oma 3 novembri memurandumiga. Selles teatati väljakujunenud traditsiooni kohaselt, et liitlased „soovivad vaid õiglast ja järelikult, kindlat ja õilist rahu“. „Nad tunnevad, et antud rahu tingimused, millised on töötatud välja kirgede möllust eemal, on Bulgaaria rahulikuks arenguks enam sobivamad ja annavad Bulgaariale võimaluse lühima aja jooksul taastada oma normaalse elu“. Enamikule bulgaarlaste olulisematele liitlaste kava suhtes tehtud vastuväidetele oli Clemenceau noodis antud vastuväited, mõned väheolulised olid lihtsalt maha vaigitud, „milline ei tähendanud veel tehtud ettepanekutega nõustumist“, kuid mõnede bulgaarlaste märkuste alusel liitlased nõustusid oma esialgsesse rahulepingu kavva muudatusi tegema. Kuigi, võib samuti väita, et muudatuste hulga ja nende olulisuse suhtes, võrreldes esialgse tekstiga, ei jää Neuilly rahuleping maha teistest suurtest 1919-1920.a. rahulepingutest, eriti Versailles´ja Trianon, ja sellest vaatepunktist vaadates võib rääkida Bulgaaria delegatsiooni „suurtest“ saavutustest. Nii õnnestus neil saavutada, et lepingu 69. Artikkli põhjal sai Bulgaaria õiguse pidada 3.000 inimesest koosnevat piirivalvet. Bulgaarial lubati 83. Artikkli alusel pidada mere rannarajoonis ja Doonaul 4 miinilaeva (miinideta ja nende vette heitmise vahenditeta) ja politseilistel eesmärkidel 6 mootorpaati, et kontrollida kalapüüki. Kooskõlas 176. Artikkli Lisa 11. punktiga, peab Bulgaaria võlgade seisukorra tasakaalu jälgima liitlaste „kontrolli ja kompensatsiooni büroo“ iga kuu, nii nagu nähti ette liitlaste Versailles´rahu kavas, vastupidiselt Neuilly´ järgi tehakse seda vaid iga 3 kuu möödudes. Kuid mis see kõik on võrreldav sellega, mida Bulgaaria soovis ja mida ta Konverentsilt palus? Üldiselt ja tervikuna muudeti „läbirääkimiste“ tulemusel lepingu 296. Artikklist vaid 13. Artikklit, kui jätta arvestamata mõned muudatused mõnedes lepingu lisades.’ See-eest, teinud bulgaarlastele sarnaseid järelandmisi, otsustasid liitlased, et see on piir, millisest nad enam mingil tingimusel kaugemale ei lähe ja nõudsid, et Bulgaaria delegatsioon võtaks 10 päeva jooksul neile esitatud teksti tervikuna vastu või lükaku tagasi. Rahulepingu allkirjastamine ja ratifitseerimine. „Demokraatliku“ liitlaste maailma poolt esitatud ülimal määral rasked tingimused kutsusid Bulgaarias esile üleüldise pahameele. Riigi kõigist nurkadest saadeti kõikvõimalikke protesti avaldusi. Bulgaaria delegatsioon kiirustas demonstratiivselt Prantsusmaalt ärasõiduga ja sõitis vargsi koju. Kuid võitjad-liitlased ei andnud järele. Peale seda ei jäänud Todorovi koalisatsioonivalitsusel enam muud valikut, kui erru minna. Tema asemel sai võimule talurahva partei juhi Stambulski, veendunud antanti pooldaja ja Bulgaaria sõtta astumise tuline vastane, kes istus oma meelsuse avaldamise eest sõja esimesest päevast kuni selle lõpuni vanglas, ühtlane valitsus. Stambulski nõustus vaenlaste poolt esitatud tingimustel koostatud rahulepingu allkirjastamisega, aga et saada endale, oma parteile, Bulgaaria ja Antanti laiadele rahvahulkadele rahuldust, ta andis Radoslavova kabineti liikmed, kes tõmbasid Bulgaaria sõtta, kohtu alla ja süüdistades neid nii riigireetmises kui ka oma võimupiiride ületamises. Kohtu alla oli antud ka paljud saadikutest, kes toetasid sõjaaja valitsust ja samuti neid toetavaid Bulgaaria ärimaailma esindajaid. Neist viimaste hulgast olid umbes 10 inimest tunnistatud rahvuslikus katastroofis süüdi olevateks ja neile mõisteti mõned aastad vangistust ning kõigi peale kokku määrati 4,5 miljardi levi suurune rahatrahv. Neuilly rahuleping allkirjastati 27 novembril 1919.a. ja see jõustus, peale kõiki vajalikke ratifitseerimisi, 9. augustil 1920.a. II Lisa Neuilly rahulepingu 179 artiklile. Seoses Neuilly rahulepingu IX Osa IV Jao 4. punktiga (peale 179. Artiklit) – (millised on ka teiste rahulepingute vastavates jagudes: Versailles´ , Saint-Germainies ja Trianoni) – tekkis bulgaarlaste ja kreeklaste vahel selle tõlgendamise küsimuses vaidlus. See punkt näeb Liitlas- või Ühinenud riikidele ette võimaluse Bulgaaria kodanike vara nende territooriumil teatud hüvitusteks kasutada ja täpsemalt selliste Bulgaaria võimude aktide hüvitamiseks, milliseid teostati peale 11 oktoobrit 1915.a., kuid kuni antud Liitlasriigi sõtta astumiseni. Kuid jäi selgusetuks, et: 1)kas Bulgaaria võimude aktidele viidatud määrus puudutab ka väljaspool Bulgaariat, millisena ta territoorium oli enne 11 oktoobrit 1915.a. teostatud akte, ja täpsemalt, piirkondi, millised okupeeriti peale Bulgaarlaste sõtta astumist; 2)kas võib siis viidata lisa 4. punktile kuludega seoses, millised tekitatud hagejate materjaalsetele huvidele aga samuti seoses nende isikutele teostatud kahjudega, nagu: halb kohtlemine, väljasaatmine, interneerimine. 18.märtsil 1924.a. moodustasid pooled Sofias vahekohtu, et teha märgukiri, et vaidlustatud küsimused lahendada lihtsustatud korras Rahvusvahelise Kohtu Alalises Kojas. Kohus, mille esimeheks oli Loder, ase-esimees Veis ja kohtunikuks Guber, tegi ühehäälselt oma otsuse 12 septembril 1924.a.. Selle otsusega kooskõlas, on lepingu väljend „aktid, mis sooritatud...“ ei sisalda endas mingeid viiteid sellele, et „ta puudutab vaid vara, vastupidi hagejate isiksusele, või Bulgaaria rahvuslikku territooriumit, erinevalt Bulgaaria poolt okupeeritud ringkondadest“. Ta peab silmas „rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaid akte ja neid , mis sisaldavad reparatsioonide tasumise kohustust“. Järelikult, tuleb 4. punkti tõlgendada, kui „ka väljaspool Bulgaaria territooriumit, milline ta oli enne 11 oktoobril 1915.a. sooritatud aktide ja hagejatele mitte ainult vara, õiguste ja huvide vaid ka nende isiksuse vastu tekitatud kahjude suhtes hagisid lubavat“. Lisaks sellele määratleti, ainiti, et selliseid kahjusid puudutavad reparatsioonid on võetud üldisesse reparatsiooni maksete summasse, milline on näidatud ära Neuilly rahulepingu 121. ja 122. Artikklis. Rahvasteliidu 16. Artikkel. Rida Rahvasteliidu statuudi artikleid vaadati ümber ja vastavad muudatused ratifitseeriti järkjärgult nõutava arvu riikide poolt (võrdle Versailles´rahulepingu sissejuhatavat artiklit). Selle kõrval Locarno kokkuleppega 16. oktoober – 1. detsember 1925.a., Belgia, Inglismaa, Itaalia, Poola, Prantsusmaa ja Tšehhoslovakkia kohustusid Saksamaa ees (erilises „kirjas“) tõlgendama Rahvasteliidu Artikkel 16.-at. „selles mõttes, et iga Liidu riikidest on kohustatud lojaalselt ja tõeliselt tegema koostööd, et sundida Statuuti ((Rahvasteliidu põhikirja)) austama ja astuma vastu igasugusele sellisele suunaga aktile sellisel määral, milline on vastav tema sõjalise võimsusega ja arvestab tema geograafilist asendit“. Selline tõlgendamine oli antud eelloetletud riikide poolt ja mitte Liiga nimel, kuid „nende arutelude tulemusel, millised on juba leidnud aset Liiga Kogus ja komisjonides“. Teiste riikide protesti sellise tõlgendamise küsimuses, nagu oligi oodata, ei järgnenud; ja nüüd ta peab puutuma mitte ainult Saksamaa vaid ka teiste riikide, täpsemalt Bulgaaria suhtes. III. Rahulepingu vahetud tulemused. Neuilly rahulepingu tulemusel muutus Bulgaaria territoorium väiksemaks, milline oli enne 1912.a. Balkani sõda. Rumeeniale läks Dobrudza – Bulgaaria viljaait – ja puhtalt bulgaarlastega asustatud territooriumi osad (u. 273.000 inimesega), millised ta sai 1913.a. Bucaresti rahulepingu alusel. Jugoslaavia sai Bulgaaria Makedoonia 700 000 bulgaarlasega ja laiendas mõnevõrra oma piire (Idas) ja neljas teises paigas. Frakia oma rikkalike tubakakasvatustega ja 637.142 elanikuga, kellest üle 227.500 bulgaarlased ja üle 275.000 türklase, läks ajutiselt Bulgaaria alt ära „peamistele liitlas-suurriikidele“, et seejärel osutuda antuks Sevres´i rahulepinguga Kreekale (kuigi kreeklasi oli seal alla 10%). Pariisis 1922. a. Sevresi rahulepingu ümbervaatamisel läks osa Frakiat üle Türgile aga kui Kemal-paša väed lõid Väike-Aasias kreeklased puruks, läks Türgile üle kogu Ida Frakia kuni Maritsani ja Marmori mereni. Bulgaarialt äravõetud aladel Neuilly rahulepingus pleibitsiiti ette ei nähtud. Tühine bulgaaria delegatsioon häbenes Pariis konverentsi seepärast, et isegi Türgi sultan, kui ta 1870.a. Bulgaaria sõltumatu kiriku loomisel lubas oma kristlastest alamatel viia läbi pleibitsiidi, Pariisis aga, peale Wilsoni ärasõitu, isu pleibitsiitide järgi kadus kohe. Nii nagu ka paljudel teistel juhtudel, mil liitlased jaotasid Balkanitel territooriume ümber, ei arvestatud üldse kohtade geograafilise asendiga, ega elanike majandusliku elu tingimustega, ega ka viimastes valitsevate rahvuslike suhetega. Jugoslaaviale Bulgaaria Edela osa loovutamine on selle iseloomustamiseks sobivaim eredaim näide. See nurgake on ülejäänud Jugoslaaviast eraldatud ületamatute mägedega ja selle majanduselu oli tervikuna Bulgaariaga seotud ja viimasest eraldumine ähvardas teda täieliku vaesumisega. Vastupidiselt, tal ei olnud Serbiaga mingeid sidemeid ja kui viimane teda endale soovis, siis eranditult strateegilistel kaalutustel. Lõpuks – Bulgaaria osutus äralõigatuks Egeuse merest ja rahulepingu 48. Artikli alusel, peamised liitlasriigid kohustusid vaid talle garanteerima sellele „majandusliku väljapääsu vabaduse“. Hiljem loodigi, kunstlikult, vastavalt rahulepingule, mis sõlmitud Sevresis 10. augustil 1920.a., Bulgaaria kodanikele, laevadele ja veostele, erilise reziimi kehtestamisega, selline väljapääs Dedeagatsi sadamasse. Kuid selline kombinatsioon ei rahuldanud Bulgaaria valitsust ja küsimus jäi õhku rippuma. Nagu teada, tõstatas Bulgaaria Lauseanne´i konverentsil uuesti Egeuse mere äärde pääsu lubamise küsimuse. Seekord oli tehtud ettepanek anda talle kasutamise õigus Degeagatsi sadam juba koos 30 – verstase tsooniga mõlemil Maritsa jõe kallastel, kuid tingimusel, et tsoon jääks liitlaste või Rahvasteliidu kontrolli alla. Bulgaaria ei olnud ka see kord liitlaste ettepanekuga nõus, lugedes, et sadam ja „Maritsa koridor“ peaksid kuuluma temale piiramatu suveräänsuse alusel. Ja ikkagi, võrreldes teiste imperialistlikus sõjas võidetud riikidega – Saksamaaga, Austriaga, Ungariga ja Türgiga – kaotas Bulgaaria territoriaalselt ja elanike hulgalt suhteliselt vähe. 123.670 rkm (teiste andmete järgi 116.740 või isegi 114.180 rkm) 1913.a. oli tal 1920.a. 103.146-102.740 rkm oma maad. 5.517.700 elanikust 1913.a. oli 1920.a. alles 4.860.311 inimest (teistel andmetel – 4.900.000 jäi järele 4.500.000). Oma rahvuslikult koostisest jäi Bulgaaria peaegu puhtalt bulgaarlastest koosnevaks. Sellegi poolest, Saint-Germaini rahulepingu näitel ja ilmselgelt, et mitte erineda Sevres´i ja Trianoni rahulepingutest, sisaldab Neuilly rahuleping samuti endas täielikult jagu „vähemuste kaitsest“. Seejuures ei tohi jätta tähelepanuta seda, et endiselt jäi Bulgaariast väljapoole kolossaalne hulk bulgaarlasi. Bulgaaria ja bulgarofiilsed allikad loevad neid 3,5 miljoni inimese ringis, kellest 0,25 milj asuvad Jugoslaavias, üle miljoni Rumeenias ja ülejäänud elavad Kreekas. Vaid väike osa neist võib selliste konventsioonide alusel, millised on sõlmitud ja ka samaaegselt allkirjastatud Kreeka-Bulgaaria vahelise vastastikuse emigrantide vahetuse suhtes, Bulgaariase ümber asuda. Muuseas, kõigis teistes 1919-1920.a. rahulepingutes kohatav loovutatud piirkondade elanikele antud kodakondsuse valimise õigus on 27. novembri lepingus juba eelnevalt, vaatamata juba meile tuttavate Todorovi märkustele, maha tõmmatud. Selle tulemusel – bulgaarlaste olukord teistes riikides muutus tõeliselt armetuks. Lodzio (Kirjutas raamatu Bulgaariast sarja (( „Rahvad tänapäeval“))(„Nations of to-day“ by Buchan) raames, tunnistuse järgi, kes külastas Dobrudzit 1920.a. suvel, olid kõik bulgaarlaste kirikud ja koolid suletud. Bulgaarlaste lapsed pidid käima rumeenlaste koolides, kelle keelt nad sõnagi ei vallanud. Bulgaaria raamatuid ja ajalehti riiki ei lubatud, nii et isegi Lodziolt endalt võeti kaasas olnud bulgaariakeelsed raamatud ära. Täpselt sama asi oli juhtunud bulgaarlaste kirikute ning koolidega Makedoonias. Kurikuulus wilsonism koos tema lubadusega rahuldada kõikide rahvaste, suurte ja väikeste, võitnud ja võidetute rahvuslikud huvid ilmutas end ka siin, nagu võis arvatagi, täielikus ja kuritahtlikus pankrotis. Rahanduslike küsimuste valdkonnas erineb Neuilly rahuleping järsult kõigist teistest 1919-1920.a. rahulepingutest sellega, et vaid ainult selles on võidetud reparatsioonide summa täpse summaga: 2,5 miljardi kuldfrangi ulatuses kindlaks määratud. See summa oli peaegu võrdne veerandiga Bulgaaria ennesõjaaegse rikkusega, millist arevestati 1911.a. 10.500.000.000 levi. See oli sellegipoolest riigile ülejõu käiv, kuna peale reparatsioonide arvelt rahaliste väljamaksete langes Bulgaariale ka igasuguste rahvusvaheliste komisjonide ülalpidamine. Siia puutuvad, esmajärjekorras, „Üleliiduline Komisjon“, milline on Pariisi reparatsioonide komisjoni Bulgaaria osakond, edasi järgnevad: sõjalise kontrolli komisjon (tegutseb kuni 1925.a. detsembrini), piiride mahamärkimise segakomisjon, Kreeka-Bulgaaria emigrantide vahetamise konventsiooni ellu viimise komisjon ja lõpuks 188. Artikliga ete nähtud sega-vahekohtud. Kõik need komisjonid armastavad (või armastasid) elada priiskavalt ja nende ülalpidamine maksis väga palju. On piisav märkida, et vaid „Üleliidulise Komisjoni“ Viinist spetsiaalselt tellitud sisseseade läks maksma 3.353.608 levi ehk 134.144 kuld franki ((valuutade ligikaudne tegelik suhe 25=1)). Peale rahalise reparatsiooni pani rahuleping Bulgaariale ka asjades tasumise kohustuse. Relvarahu sõlmimisest peale ja kuni 1922.a. novembrini Bulgaaria saatis Jugoslaaviasse, Rumeeniasse ja Kreekasse 118 vedurit, 2409 vagunit, 2330 t. raudtee materjale: 15.645 tammepuust liiprit, 400-500 igasugust aparaati ja masinat. Kooskõlas rahulepingu 127 Artikli määrustega, Bulgaaria kohustus ülalpool nimetatud maadele saatma 70.825 karilooma. Ta täitis selle kohustuse ajavahemikul 1921.a. maist kuni 1922.a. jaanuarini ja tegi seejuures kulusid 169.397.000 levi, või siis 6.050.000 kuld franki. Peale selle, 128. Artikli alusel ta kohustus Jugoslaaviale tarnima 250 000 t sütt, millist ta saatis regulaarse tarnena, alustades 1920.a. aprillist, mil rahulepingut veel ei olnud sõlmitud ja lõpetades 1924.a. Kõik need tema tarned, omalt poolt kahjustasid selletagi riigi vankuma löödud majandusliku heaolu, milline viimase, peaegu kümne aasta jooksul pidas kolm suurt sõda (kaks Balkani sõda ja Maailmasõda), mis mobiliseerisid sinna peaegu kogu riigi täiskasvanud meessoost elanikud (853.000 inimest), kaotades seejärel 150 000 inimest tapetuna ja 200 000 haavatutena ja lõpuks jäid lepingu alusel ilma oma viljakamatest provintsidest. Arvestuste kohaselt oli kõigi Bulgaaria poolt liitlastele tasutud reparatsioonide ja tarnitud kaupade üldmaksumus 1924.a. keskel 1.290.783.000 kuldfranki ((2,5-st)). Seepärast ei pea imestama, et Bulgaaria üldine rahanduslik ja majanduslik olukord muutus iga aastaga üha hullemaks ja hullemaks. 1917.a. lõppes eelarveaasta 779.000.000 levise, 1918.a. – 1.117.000.000 lev; 1919.a. – 2.197.000.000 lev aga 1920.a. 1.778.563.471 levise defitsiidiga. Bulgaaria võlad kasvasid sõja ajal 700 milj levilt kuni 30 miljardi levini. Peale sõda lisandusid neile 70 miljardit levi reparatsioone. Väärtpaberite emisjoon tõusis 226 miljonilt 3.615 miljonini samal ajal, kui kullavarud vähenesid 55-lt 38 milj. ja hõbeda varud 28-lt 20 milj levile. Võtnud endale ülesandeks peaegi iga hinna eest maksta ära oma reparatsioonide kohutused, võttis Bulgaaria kokku kogu jõu, et hankida vajalikud rahasummad, kuid sellest ei tulnud midagi välja, peale kiire languse kõigis kultuuri ja riigielu valdkondades. Võimalus, et Bulgaaria suudaks liitlastele reparatsiooni summad ära maksta Neuilly rahulepingu kohaselt, hakkas lõppude-lõpuks muutuma selle võimatuse tõdemuseks. Seepärast 14. märtsil 1923.a. sõlmiti Bulgaaria rahandusministri ja Reparatsiooni komisjoni vahel tinglik kokkulepe reparatsioonide summa vähendamisest lähima 60 a kestel, rahulepinguga määratletud 2.250.000.000 kuld frangise, kõigest 550.000.000 kuld frangise reparatsiooniga. 30 aasta kestel peab olema lõplikult määratletud ülejäänud esialgse reparatsiooni summa osa saatus. 1923.a. pidi Bulgaarial olema tasutud 5 miljonit, seejärel 10 aasta kestel 1923-st a.-st kuni 1933.a. pidid igaaastased reparatsioonide maksed järkjärgult olema tõstetud kuni 10 miljonini ja seejärel nad peavad veelgi kasvama, nõnda, et kogu 550.000.000 frangine võlg oleks nimetatud 60.a. jooksul tasutud. ((u. 1983.a.!?)). Selle kokkuleppe alusel lähevad kõik tollitulud liitlaste Reparatsioonide komisjoni käsutusse ja seega jääb Bulgaaria liitlastest täielikku sõltuvusse. Sõjalises mõttes on Bulgaaria, Neuilly rahulepingu alusel, täiesti abitu. Isegi 20.000 sõjaväge, millise pidamise õiguse rahuleping säilitas vabatahtlike 12.aastaks värbamise korras, alguses, materiaalsetel põhjustel, ei suudetud pidada ja seetõttu ta sai peale sõda lubada endale 6000 – 10.000 inimesest koosnevat „armeed“. 1925.a. aprilli lõpus tegi Saadikute Kogu esimese katse selles suunas, et lubada Bulgaariale suuremat, kui rahulepingus nimetatud sõjaväge, lubades viimasel kuul võtta lisaks, rahvuslikku miilitsasse, 10.000 inimest. .. ;NG=8:>2. *** Liitlaste ja nendega Ühinenud riikide ja Bulgaaria vahel sõlmitud rahuleping ning Protokoll, mis on allkirjastatud 27. novembril 1919.a. AMEERIKA ÜHENDRIIGID, BRITI KEISERRIIK, PRANTSUSMAA, ITAALIA JA JAAPAN, Riigid, mis nimetatud käesolevas Lepingus, kui Peamised Liitlas ja nendega Ühinenud Riigid, BELGIA, HIINA, KUUBA, KREEKA, HED}AS, POOLA, PORTUGAL, RUMEENIA, SERBIA-HORVAATIA-SLOVEENIA RIIK, SIIAM JA T`EHHOSLOVAKKIA, Millised moodustavad koos ülalpool nimetatud Peamiste Riikidega Liitlas ja nendega Ühinenud riigid, ühelt poolt; ja BULGAARIA teiselt poolt; Võttes arvesse, et Bulgaaria Tsaaririigi Valitsuse palvel oli esitatud Peamistele Liitlas ja nendega Ühinenud riikidele 29. septembril 1918.a. relvarahu ettepanek, et teha võimalikuks Rahulepingu sõlmimine; Et Liitlas ja nendega Ühinenud riigid ühtmoodi soovivad, et sõda, millisesse neist mõned olid järkjärgult haaratud otse või kaudelt, Bulgaaria vastu ja millise allikaks on Austria-Ungari poolt Serbiale sõja kuulutamine 28. juulil 1914.a. ja vaenulikud tegevused, milliseid alustas Bulgaaria Serbia suhtes 11. oktoobril 1915.a. ja milliseid teostati Saksamaaga, Austria-Ungari liitlasega, Türgi ja Bulgaaria poolt, asenduks kindla, õiglase ja kestva rahuga; Sel eesmärgil KÕRGED LEPINGUPOOLED nimetasid oma volinikeks alljärgnevalt toodud isikud, ja nimelt: AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE PRESIDENT: Auväärt Frank Lyon Polk, Riigisekretäri abi; Auväärt Henry White, endise Ameerika Ühendriikide erakorraline saadik ja täisvolinik Roomas ning Pariisis; Kindral Tasker, H. Bliss, Ühendriikide sõjaväe esindaja Kõrgema Sõjanõukogu juures; Tema Majesteet Suur-Britannia, Iiri- ja Briti Meretaguste maade Kuningas, India Isevalitseja: Härra. Sesil Harmsvors ? ((!5A8;O 0@@A)), Parlamendi liige, Valisasjade riigisekretär; Sir. Eir Krau ((-9@0 @0C),(( K.C.M.G., C.B.)) , ><0=4>@0 @45=0 0=8, Mihaili ja Georgi Ordeni ><0=4>@, Täievoliline minister, Riigisekretäri abi Välisasjades; Ja: Kanada dominioonide poolt: Auväärt Sir Georg Helsi Perlei (5;LA8 5@;5O) Mihaili ja Georgi Ordeni Kavaler, Kanada Ülemkomisar Ühendkuningriikides; Austraalia Vabariigi eest: Auväärt Andry Fischer, Austraalia Ülemkomissar Ühendkuningriikides; Lõuna-Aafrika Liidu eest: Hr. R. A. Blankenberg, Briti Kuningriigi Ordeni kavaler, Ühinenud Kuningriikide, Lõuna Aafrika Liidu, Ülemkomisari ametikohustes; Uus-Meremaa dominiooni eest: Auväärt Tohmas Mackenzie, Mihaili ja Georgi Ordeni ><0=4>@, Ühinenud Kuningriikide Uus-Meremaa Ülemkomissar; India eest: Sir. Eir Krau ((-9@0 @0C),(( K.C.M.G., C.B.)) , ><0=4>@0 @45=0 0=8, Mihaili ja Georgi Ordeni ><0=4>@; Prantsuse Vabariigi President: Auväärt Georges Clemencau, Ministrite Nõukogu Esimees, Sõjaminister; Auväärt Stephen Pichon, Välisminister; Auväärt Louis-Luzien Klotz, Rahandusminister; Auväärt André Tardieu, prantsuse-ameerika sõjaasjade Peakomissar; Auväärt Jules Cambon, Prantsusmaa Suursaadik; Tema Majesteet Itaalia kuningas; Auväärt Maggiorino Ferraris, Kuningriigi Senaator; Auväärt Guglielmo Marconi, Kuningriigi Senaator; Auväärt G, de Martino, Erakorraline saadik, Täievoliline Minister; Tema Majesteet Jaapani Keiser; Auväärt K. Matsui, Tema Majesteedi Erakorraline ja Täievoliline Saadik Pariisis; Tema Majesteet Belglaste kuningas: Auväärt J. van den Heuvel, Erakorraline saadik ja Täievoliline Minister, Riigiminister; Auväärt Rolen Jackmens, Rahvusvahelise Eraõiguse Instituudi liige, Belgia delegatsiooni Peasekretär; Hiina Vabariigi President: Auväärt V. Wellington Koo, Auväärt Sao-ke Alfreda Še; Kuuba Vabariigi President: Doktor Rafael Martines Ortis, Kuuba Erakorraline Saadik , Kuuba Vabariigi Täievoliline Minister Pariisis; Tema Majesteet Ellenite kuningas: Auväärt E. Venizelos, Ministrite Nõukogu Esimees; Auväärt N Politis, Välisminister; Tema Majesteet Hedzasi kuningas: Auväärt G. Rustem Haidar; Auväärt Abdul Hadi Aouni; Poola Vabariigi President: Auväärt Vladislav Grabski; Auväärt Stanislav Patek; Portugali Vabariigi President: Auväärt Doktor Affonso Costa, Ministrite Nõukogu endine Esimees; Auväärt Haime Batalja Reis, Täievoliline Minister; Tema Majesteet Rumeenia kuningas: Auväärt Viktor Antonesko, Rumeenia Erakorraline Saadik ja Täievoliline Minister Pariisis; Auväärt kindral Konstantin Koanda, Armeekorpuse Kindral, Kuninglik Adjudant, endine Ministrite Nõukogu Esimees; Tema Majesteet serblaste, horvaatide ja sloveenide kuningas: Auväärt N. P. Pachitch, endine Ministrite Nõukogu Esimees; Auväärt Ante Trumbic, Välisminister; Auväärt Ivan Zolger, õigusteaduste doktor; Tema Majesteet Siiami kuningas: Tema Hiilgus Prints Charoon, Tema Majesteedi Siiami Erakorraline Saadik ja Täievoliline Minister Pariisis; Tšehhoslovakkia Vabariigi President: Auväärt Edouard Benes, Välisminister; Auväärt Stefan Osuski, Tšehhoslovakkia Vabariigi Erakorraline Saadik ja Täievoliline Minister Londonis. Bulgaaria: Auväärt A. Stamboliski, Ministrite Nõukogu Esimees, Sõjaminister; Kes, peale oma kindlaksmääratud viisil ja ettenähtud vormis õigeks tunnistatud volikirjade vahetamist, nõustusid järgnevates määrustes: Käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast sõjaseisukord lõppeb. Sellest hetkest, järgides käesoleva Rahulepingu määrusi, hakatakse teostama Liidu ja sellega Ühinenud Riikide ja Bulgaaria vahelisi ametlikke suhteid. I Osa. Rahvasteliidu põhikiri. ((Põhikirja järgud on nummerdatud vastavalt Rahvasteliidu täiskogu poolt 16. sept. 1926.a. vastu võetud otsusele. Kõiges muus on põhikiri avaldatud sel kujul, nagu ta oli jõus Eesti vastuvõtmisel Rahvasteliitu. Hilisemad lisandused on asetatud joone alla.)) Kõrged lepinguosalised silmas pidades, et koostöö edendamiseks rahvaste vahel ja neile rahu ning julgeoleku kindlustamiseks on tarvis: võtta vastu kohustusi sõda mitte alata, alal hoida avalikkusele, õiglusele ja aule rajatud rahvusvahelisi vahekordi, pidada täpselt kinni rahvusvahelise õiguse ettekirjutustest, mis nüüdsest peale on võetud valitsuste tegevuse tunnustatud määrajaks; maksma panna õiglust ja piinlikult respekteerida organiseeritud rahvaste vastastikustes suhetes kõiki lepingute kohustusi, võtavad vastu käesoelva põhikirja, millega asutatakse Rahvasteliit. Artikkel 1. 1.Rahvasteliidu esialgsed liikmed on need allakirjutajad, kes on nimetatud käesoleva põhikirja lisas ja samuti need riigid, kes on lisas nimetatud ja kes kahe kuu kestusel pärast käesoleva põhikirja maksmahakkamist ühinevad ilma tingimusteta selle põhikirjaga deklaratsiooni läbi, mis deponeeritakse Liidu sekretariaati ja millest saadetakse teadaanne teistele liidu liikmetele. 2.Iga riik, dominioon ehk asumaa, kes end ise vabalt valitseb ja kes pole lisas nimetatud, võib astuda Liidu liikmeks, kui tema vastuvõtmise poolt on kaks kolmandikku täiskogust, eeldades et see riik pakub mõjuvaid tagatisi oma tahtest pidada enda peale võetud rahvusvahelisi kohustusi ja võtab vastu liidu poolt ettekirjutatud määrusi oma maa-, mere- ja õhujõudude ning relvastuse kohta. 3.Iga Liidu liige võib kaheaastase etteütlemise järele Liidust lahkuda tingimusel, et ta selleks ajaks on täitnud kõik oma rahvusvahelised kohustused ja ka need, mis on käesolevas põhikirjas ette nähtud. Artikkel 2. Liidu tegevus, nagu ta selles põhikirjas määratud, sünnib täiskogu ja nõukogu kaudu, kellele on abiks alaline sekretariaat. Artikkel 3. 1.Täiskogu koosneb Liidu liikmete esindajaist. 2.Täiskogu astub kokku liidu asupaigas või mõnes teises selleks valitavas kohas kindlaksmääratud tähtaegadel ja igal muul ajal, siis kui olukord seda nõuab. 3.Täiskogu võib käsitada kõiki küsimusi, mis kuuluvad Liidu tegevuspiirkonda või puudutavad maailma rahu. 4.Igal Liidu liikmel ei või täiskogus olla rohkem kui kolm esindajat ja igal liikmel on ainult üks hääl. Artikkel 4. 1.Liidu nõukogu koosneb tähtsamate liit- ja sõprusriikide esindajaist*) (*“Tähtsamad liit- ja sõprusriigid“ on järgmised: Ameerika Ühendriigid, Briti riik, Itaalia, Jaapan ja Prantsusmaa (v. Versailles´i rahulepingu sissejuhatus). ja nelja teise liidu liikme esindajaist. Need neli liidu liiget valitakse täiskogu poolt vabalt ja tema enda määratavatel tähtaegadel. Kuni esimese valiku tegemiseni täiskogu poolt on nõukogu liikmeteks Belgia, Brasiilia, Hispaania ja Kreeka esindajad. 2.Täiskogu enamuse nõusolekul võib nõukogu valida täiendavaid liidu liikmeid, kelle esindajad oleksid alaliselt nõukogu liikmed. Ka võib ta täiskogu nõusolekul suurendada liidu liikmete arvu, kes võivad täiskogu valikul nõukogus esindatud olla.**) (**29.juulil 1926.a. astus jõusse järgmine, täiskogu poolt 5. okt. 1921.a. vastu võetud ja riigikogu poolt 5. juulil 1923.a. kinnitatud lisandus: „2.bis. Täiskogu määrab kahe kolmandiku häälteenamusega kindlaks nõukogu mitte-alaliste liikmete valimise kohta käivad reeglid ja eriti need, mis käsitavad volituste kestust ja uuesti-valimise õiguse tingimusi.“ 3.Nõukogu astub kokku kas liidu asupaigas või mõnes teises selleks määratavas kohas, nii sagedasti kui olukord seda nõuab, kuid vähemalt üks kord aastas. 4.Nõukogu käsitab kõiki küsimusi, mis kuuluvad liidu tegevuspiirkonda või puudutavad maailma rahu. 5.Iga liidu liige, kes nõukogus ei ole esindatud, saab kutse saata oma esindaja nõukogusse, kui seal arutatakse asju, mis eriti puudutavad selle liidu liikme huvisid. Küsimuse arutamise ajal võtab niisuguse liidu liikme esindaja nõukogu koosolekust nõukogu liikmena osa. 6.Igal liidu liikmel, kes on nõukogus esindatud, on ainult üks hääl ja ainult üks esindaja. Artikkel 5. 1.Täiskogu ja nõukogu otsused tehakse kõigi koosolekul esindatud liidu liikmete poolt ühelhäälel, välja arvatud juhtumised, kus see põhikirja määrustes või käesoleva lepingu ettekirjutustes selge sõnaga teisiti on määratud. 2.Kõik asjaajamise korra küsimused, mis täiskogu ja nõukogu koosolekutel tekivad, ühes arvatud ka eriküsimuste uurimiseks määratud komisjonide nimetamine, lahendatakse täiskogu või nõukogu poolt ja võidakse otsustada koosolekul viibivate liidu liikmete häälteenamusega. 3.Täiskogu ja nõukogu esimene koosolek kutsutakse kokku Ameerika Ühendriikide presidendi poolt. Artikkel 6. 1.Alaline sekretariaat seatakse siise liidu asupaigas. Sekretariaat koosneb ühest peasekretärist ja tarvilikust arvust sekretäridest ja personalist. 2.Esimene peasekretär on lisas nimetatud isik. Pärast nimetatakse peasekretär nõukogu poolt täiskogu enamuse heakskiitmisel. 3.Sekretariaadi sekretärid ja personal nimetatakse peasekretäri poolt nõukogu heakskiitmisel. 4.Liidu peasekretär on õiguslikult ka täiskogu ja nõukogu peasekretär. 5.Sekretariaadi kulud kantakse liidu liikmete poolt üleilmse postiliidu rahvusvahelise büroo kulude jaotuse võrrendis.*) (*6. artikli 5. järk asendati liidu täiskogu otsusega 5. okt. 1921.a., mis riigikogu poolt 5. juulil 1923.a. kinnitati, järgmise tekstiga: „5. Liidu kulud kantakse liidu liikmete poolt täiskogul määratud võrrendis“. See muudatus astus jõusse 13. augustil 1924.a.) Artikkel 7. 1.Liidu asupaik on Genfis. 2. Nõukogul on õigus seda asupaika igal ajal mõnda teise kohta üle viia. 3. Kõik liidu ametid ja temaga seotud teenistuskohad, ühes arvatud ka sekretariaat, on ühtviisi kättesaadavad nii meestele kui naistele. 4.Liidu liikmete esindajad ja liidu volinikud kasutavad oma ametikohuste täitmisel diplomaatlikke eesõigusi ja imminiteete. 5.Kõik Liidu ja tema asutuste ning koosolekute all olevad hooned ja maalalad on puutumatud. Artikkel 8. 1.Liidu liikmed tunnustavad, et rahu alalhoidmine nõuab riiklikkude relvastuse vähendamist kuni alamäärani, mis sobib riikliku julgeolekuga ja ühiste väljaastumistega rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. 2.Nõukogu, arvesse võttes iga riigi geograafilist asendit ja eritingimusi, valmistab niisuguse vähendamise kavad nende kaalumiseks ja otsustamiseks asjaomaste valitsuste poolt. 3.Need kavad tulevad vähemalt iga kümne aasta järele uuesti läbi vaadata ja tarbekorral revideerida. 4.Pärast nende kavade vastuvõtmist valitsuse poolt ei tohi sel teel kindlaksmääratud relvastuse piiridest ilma nõukogu loata üle minna. 5.Tunnustades, et laskemoona ja sõjamaterjali valmistamine eratehastes tekitab kaaluvaid vastuväieid, teevad Liidu liikmed nõukogule ülesandeks leida abinõusid sellest tekkivate pahede ärahoidmiseks, võttes arvesse nende Liidu liikmete tarbeid, kes ise endile ei suuda valmistada laskemoona ja sõjamaterjali niisugusel määral, kui seda nende julgeolekuks vaja. 6.Liidu liikmed kohustuvad üksteisele vastastikku avalikult ja täielikult andma igasuguseid teateid oma relvastuste määra, oma maa-, mere- ja õhujõudude programmi, kui ka nende tööstusharude seisukorra kohta, mida võidaks kasutada sõjalisteks otstarveteks. Artikkel 9. Asutatakse alaline komisjon, kelle ülesandeks on avaldada nõukogule oma arvamust 1. ja 8. artiklis sisalduvate määruste täitmise kohta ja üldiselt maa-, mere- ja õhusõja küsimuste üle. Artikkel 10. Liidu liikmed kohustuvad austama igasugu välise kallaletungi eest hoidma kõigi liidu liikmete maa-ala puutumatust ja maksvat poliitilist iseseisvust. Kallaletungi, kallaletungi ähvarduse või hädaohu korral otsustab nõukogu abinõude üle, mille varal kindlustatakse selle kohustuse täitmine. Artikkel 11. 1.Käesolevaga rõhutatakse, et iga sõda ehk hädaoht, ükskõik kas ta otsekoheselt puudutab mõnda liidu liiget või mitte, on kogu Liidu asi ja Liit peab tarvitusele võtma kohaseid abinõusid rahvaste kaitsmiseks. Niisugusel juhusel kutsub peasekretär mõne Liidu liikme sellekohasel nõudmisel viibimata kokku Rahvasteliidu nõukogu. 2.Edasi rõhutatakse, et igal Liidu liikmel on õigus juhtida sõbralikult täiskogu ehk nõukogu tähelepanu igalerahvusvahelisi suhteid puudutavale asjaolule, mis ähvardab rikkuda rahvusvahelist rahu, või head arusaamist rahvaste vahel, millest rahu oleneb. Artikkel 12*). 1. Liidu liikmed lepivad kokku, et kui nende vahel tekib tüliküsimus, mis võib lõheni viia, esitavad liikmed asja kas vahekohtu või nõukogu poolt toimetatavale uurimisele. Nad lepivad samuti kokku, et nad mingil juhusel ei alusta sõjategevust enne kui on möödunud kolm kuud pärast vahekohtu otsuse tegemist ehk nõukogu aruande avaldamist. 2.Kõigil selles artiklis ettenähtud juhustel peab vahekohtu otsus tehtama võimalikult lühema aja möödumisel; nõukogu aruanne seatakse kokku kuue kuu kestusel arvates päevast, mil tüliküsimus nõukogule esitati. Artikkel 13.**) 1.Liidu liikmed lepivad kokku, et kui nende vahel tekib tüliküsimus, mida nende arvates on mõeldav likvideerida vahekohtu teel ja kui seda tüliasja ei või küllalt rahuloldavalt õiendada diplomaatiliste läbirääkimiste varal, annavad nemad küsimuse täielikult vahekohtulikule lahendamisele. 2.Küsimusteks, mida võib eeskätt lahendada vahekohtu teel, tunnistatakse teiste hulgas kõik lahkuminekud mõne rahvusvahelise lepingu tõlgitsemise, mõne rahvusvahelisse õigusse puutuva küsimuse ja iga fakti tõelikkuse üle, mis kindlakstegemise korral tähendaks rahvusvahelise kohustuse rikkumist, ning kahjutasu ulatuse või iseloomu üle, milleks niisugune rikkumine kohustab. 3.Asi esitatakse kohtule, mis poolte kokkuleppel määratakse, või mis on ette nähtud nende varemalt sõlmitud konventsioonides. 4.Liidu liikmed kohustuvad tehtud otsusi heas usus täitma ja ei ühegi Liidu liikme vastu sõjariistu tarvitusele võtma, kes end otsuse alla painutab. Kohtuotsuse mittetäitmise korral paneb nõukogu ette abinõusid selle elluviimiseks. **Artikkel 12. „1. Liidu liikmed lepivad kokku, et kui nende vahel tekib tüliküsimus, mis võib lõheni viia, esitavad liikmed asja kas vahekohtule, kohtulikule otsustamisele või nõukogu poolt toimetatavale uurimisele. Nad lepivad samuti kokku, et nad mingil juhusel ei alusta sõjategevust enne kui on möödunud kolm kuud pärast vahekohtu ehk kohtu otsuse tegemist, ehk nõukogu aruande avaldamist. 2.Kõigil selles artiklis ettenähtud juhustel peab vahekohtu ehk kohtu otsus tehtama võimalikult lühema aja möödumisel; nõukogu aruanne seatakse kokku kuue kuu kestusel arvates päevast, mil tüliküsimus nõukogule esitati. Muudetud kujul astus 12. artikkel jõusse 26.sept. 1924.a. ***Artikkel 13. (* See artikkel asendati Liidu täiskogul otsusega 5. okt. 1921.a., mis riigikogu poolt 5. juulil 1923.a. kinnitati järgmisega: 1.“Liidu liikmed lepivad kokku, et kui nende vahel tekib tüliküsimus, mida nende arvates on mõeldav likvideerida vahekohtu, ehk kohtu teel ja kui seda tüliasja ei või küllalt rahuloldavalt õiendada diplomaatiliste läbirääkimiste varal, annavad nemad küsimuse täielikult vahekohtulikule või kohtulikule lahendamisele. 2.Küsimusteks, mida võib eeskätt lahendada vahekohtu või kohtu teel, tunnistatakse teiste hulgas kõik lahkuminekud mõne rahvusvahelise lepingu tõlgitsemise, mõne rahvusvahelisse õigusse puutuva küsimuse ja iga fakti tõelikkuse üle, mis kindlakstegemise korral tähendaks rahvusvahelise kohustuse rikkumist, ning kahjutasu ulatuse või iseloomu üle, milleks niisugune rikkumine kohustab. 3.Asi esitatakse alalisele rahvusvahelisele kohtukojale, ehk mõnele muule kohtuvõimule või kohtule, mis poolte kokkuleppel määratakse, või mis on ette nähtud nende varemalt sõlmitud konventsioonides. 4.Liidu liikmed kohustuvad tehtud otsusi heas usus täitma ja ei ühegi Liidu liikme vastu sõjariistu tarvitusele võtma, kes end otsuse alla painutab. Kohtuotsuse mittetäitmise korral paneb nõukogu ette abinõusid selle elluviimiseks“. Artikkel astus muudetud kujul jõusse 26. sept. 1924.a. Artikkel 14. Nõukogule tehakse kohuseks välja töötada alalise rahvusvahelise kohtukoja eelnõu ja selle Liidu liikmetele esitamine. Kohus võib arutada ja otsustada kõiki rahvusvahelisi tüliküsimusi, mis pooled temale esitavad. Tema avaldab ka oma nõuandvaid arvamisi iga tüli ehk küsimuse kohta, mis nõukogu ehk täiskogu temale ette panevad. Artikkel 15.* 1.Kui Liidu liikmete vahel peaks tekkima tüliküsimus, mis võiks sünnitada lõhet ja kui seda ei esitada art. 13.-s ettenähtud vahekohtulikuks lahenduseks, lepivad Liidu liikmed kokku, et nad esitavad asja nõukogule. Selleks jatkub, kui üks neist teeb asja teatavaks peasekretärile, kes siis teeb kõik tarvilikud korraldused asja täielikuks uurimiseks ja läbiviimiseks. 2.Selleks peavad pooled peasekretärile asja ühes kõigi tarvilike faktiliste andmete ja dokumentidega kiires korras esitama. Mõukogul on õigus neid andmeid ja dokumente viibimata avaldada. 3.Nõukogu püüab kindlustada tüliküsimuse lahendamist. Kui see õnnestub, avaldab nõukogu teadaande, mis sisaldab kõiki tõsiolusid ja seletusi tüliküsimuse ja tema lahenemistingimuste kohta, mida nõukogu peab kohaseks avaldada. 4.Kui ei saadud tüliküsimust lahendada, seab nõukogu kokku ja avaldab kas ühelhäälel või enamusotsusel vastu võetud aruande teksti. Viimane sisaldab tüliküsimuse üksikasju ja lahendamise ettepanekuid, mida nõukogu peab õiglaseks ja kohaseks. 5.Iga Liidu liige, kes on nõukogus esindatud, võib samuti avaldada seletuse tüliküsimuse üksikasjadest ja enda arvamisest viimaste üle. 6.Kui nõukogu aruanne võetakse ühelhäälel vastu nende tema liikmete poolt, kes pole ühe või teise tülitseva poole esindajad, siis kohustuvad Liidu liikmed poole vastu, kes aruande ettepanekutega ühineb, sõda mitte alata. 7.Kui nõukogu aruannet ei võeta vastu kõigi tema liikmete poolt, kes pole ühe või teise tülitseva poole esindajad, jätavad Liidu liikmed endile õiguse nii talitada, nagu nad seda õigluse ja õiguse alalhoidmise huvides tarvilikuks peavad. 8.Kui üks pooltest tõendab ja nõukogu seda tunnistab, et tüli puutub küsimusse, mis rahvusvahelise õiguse järele kuulub ainuüksi selle poole võimkonda, konstateerib nõukogu seda oma aruandes ega esita mingisuguseid sooviavaldusi tüliküsimuse lahendamise kohta. 9.Nõukogu võib kõigis käesolevas artiklis ettenähtud juhustes tüliküsimust täiskogu ette tuua. Tüliküsimus tuleb täiskogu ette ühe poole nõudmisel, tingimusel et see nõudmine esitatakse kahe nädala kestusel sellest päevast arvates, mil tüliküsimus esitati nõukogule. 10.Igas asjas, mis täiskogule esitatud, maksavad täiskogu tegevuse ja võimupiiride kohta käesoleva artikli ja 12. artikli määrused nõukogu tegevusest ja võimupiiridest. Täiskogu aruandel, mis võeti vastu nõukogus esindatud Liidu liikmete esindajate aj teiste liidu liikmete enamuse heakskiitmisel, on sama mõju kui nõukogu aruandel, mis on vastu võetud kõigi nõukogu liikmete poolt peale ühe või teise tülitseva poole esindajate. *)Liidu täiskogu otsusega 5. okt. 1921.a., mis riigikogu poolt kinnitati 5. juulil 1923.a., muudeti 15. artikli esimene järk järgmiselt: 1.“ Kui Liidu liikmete vahel peaks tekkima tüliküsimus, mis võiks sünnitada lõhet ja kui seda ei esitada art. 13.-s ettenähtud vahekohtulikuks ehk kohtulikuks lahenduseks, lepivad Liidu liikmed kokku, et nad esitavad asja nõukogule. Selleks jatkub, kui üks neist teeb asja teatavaks peasekretärile, kes siis teeb kõik tarvilikud korraldused asja täielikuks uurimiseks ja läbiviimiseks“. Artikkel astus muudetud kujul jõusse 26. septembril 1924.a. Artikkel 16.*). 1.Kui Liidu liige alustab sõda hoolimata 12., 13., ja 15. artikliga enda peale võetud kohustustest, on ta sellega ipso facto alustanud sõjategevust kõigi teiste Liidu liikmete vastu. Viimased kohustuvad temaga viibimata lõpetama kõiki kaubanduslikke ja rahalisi suhteid, keelama oma kodanikkudele igasugust läbikäimist lepingumurdja riigi kodanikkudega ja takistama igasugust rahalist, kaubanduslikku või isiklikku läbikäimist lepingumurdja riigi kodanikkude ja kõigi teiste riigi kodanikkude vahel, ükskõik kas need riigid on Liidu liikmed või mitte. 2.Nõukogu kohuseks on niisugusel juhtumil teha asjaomastele valitsustele ettepanekuid maa-, mere- ja õhujõudude suuruse üle, mida Liidu liikmed annavad Liidu põhikirja kohustuste täitmiseks tarviliku sõjajõu moodustamise otstarbel. 3.Liidu liikmed lepivad täiendavalt kokku, et nad käesolevas artiklis ettenähtud rahaliste ja majanduslike abinõude tarvitusele võtmisel endid vastastikku toetavad, et võimalikult vähendada sellega seotud kaotusi ja kahjusid. Samuti toetavad nad endid vastastikku iga erilise abinõu vastu, mis võetakse lepingumurdja riigi poolt mõne Liidu liikme vastu tarvitusele. Nad teevad tarvilikke korraldusi, et hõlbustada Liidu põhikirja kohustuste täitmiseks kaasatöötava Liidu liikme sõjajõudude läbiminekut endi maa-alast. 4.Iga liidu liiget, kes mõnda põhikirja kohustust on rikkunud, võib Liidust välja heita. Väljaheitmise otsus tehakse kõigi teiste nõukogus esindatud Liidu liikmete häältega. *)Seni vastuvõetud muudatuste (1. järk muudeti Liidu täiskogu otsusega 27. septembri. 1924.a., mis riigikogu poolt kinnitati 25. märtsil 1926.a.; uued 2., 3., ja 4. järk võeti vastu Liidu täiskogu poolt 5. okt. 1921.a. ja kinnitati riigikogu poolt 5. juulil 1923.a.; 5. järk (end. 2. järk) võeti Liidu täiskogu poolt muudetud kujul vastu 21. sept. 1925.a. ja kinnitati riigikogu poolt 15. dets. 1925.a.) jõusseastumisel oleks 16. artikli tekst järgmine: Artikkel 16. 1.“ Kui Liidu liige alustab sõda hoolimata 12., 13., ja 15. artikliga enda peale võetud kohustustest, on ta sellega ipso facto alustanud sõjategevust kõigi teiste liikmete vastu. Viimased kohustuvad temaga viibimata lõpetama kõiki kaubanduslikke ja rahalisi suhteid, keelama igasugust läbikäimist vähemalt nende isikute, kes asuvad Liidu liikmete maa-alal ja lepingumurdja riigi maa-alal asuvate isikute vahel ja kui see näib otstarbekohane olevat, ka kõigi oma ja lepingumurdja riigi kodanikkude vahel ja takistama kõiki rahalisi, kaubanduslikku või isiklikke suhteid lepingumurdja riigi maa-alal ja iga teise riigi maa-alal asuvate isikute vahel, ükskõik kas see riik on Liidu liige või mitte, samuti, kui see neile näib otstarbekohane olevat, ka lepingumurdja riigi kodanikkude ja iga teise riigi kodanikkude vahel, sellele vaatamata, kas see riik on Liidu liige või mitte. 2.Nõukogu peab avaldama oma arvamist selle kohta, kas põhikirja rikkumine on aset leidnud või mitte. Selle küsimuse arutamisl nõukogus ei võeta arvesse nende Liidu liigete hääli, keda kahtlustatakse sõja alustamises, või kelle vastu sõda on alatud. 3. Nõukogu peab Liidu liikmetele teatavaks tegema tähtpäeva, mil ta soovitab maksma panna käesolevas artiklis ettenähtud majanduslikud surveabinõud. 4.Sellest hoolimata võib nõukogu üksikute liikmete suhtes nende abinõude maksmahakkamist teatavaks kindlaksmääratud ajaks edasi lükata, kui ta usub, et niisugune edasilükkamine võib hõlbustada eelmises järgus mainitud abinõude eesmärgi saavutamist, ehk kui seda on vaja, et vähendada alamäärani niisugustel liikmetel sünnitatavaid kaotusi ja raskusi. 5.Nõukogu kohuseks on teha asjaomastele valitsustele ettepanekuid maa-, mere- ja õhujõudude suuruse üle, mida Liidu liikmed annavad Liidu põhikirja kohustuste täitmiseks tarviliku sõjajõu moodustamise otstarbel. 6.Liidu liikmed lepivad täiendavalt kokku, et nad käesolevas artiklis ettenähtud rahaliste ja majanduslikkude abinõude tarvitusele võtmisel endid vastastikku toetavad, et võimalikult vähendada sellega seotud kaotusi ja kahjusid. Samuti toetavad nad endid, vastastikku iga erilise abinõu vastu, mis võetakse lepingumurdja riigi poolt mõne Liidu liikme vastu tarvitusele. Nad teevad tarvilikke korraldusi, et hõlbustada Liidu põhikirja kohustuste täitmiseks kaasatöötava Liidu liikme sõjajõudude läbiminekut endi maa-alast. 7.Iga Liidu liiget, kes mõnda põhikirja kohustust on rikkunud, võib Liidust välja heita. Väljaheitmise otsus tehakse kõigi teiste nõukogus esindatud Liidu liikmete häältega“. Artikkel 17. 1.Tüli korral kahe riigi vahel, kellest üks või kumbki pole Liidu liige, tehakse riigile või riikidele, kes pole Liidu liikmed, ettepanek oma peale võtta neid Liidu liikmete kohustusi, mis tarvilikud niisuguse tüliküsimuse lahendamiseks. See sünnib nõukogu poolt õiglaseks tunnistatud tingimustel. Ettepaneku vastuvõtmise korral astuvad jõusse 12.- 16. artikli määrused (mõlemad nimetatud artiklid kaasa arvatud) nõukogu poolt tarvilikuks peetud reservatsioonidega. 2.Ühel ajal selle ettepaneku tegemisega alustab nõukogu tüliküsimuse asjaolude uurimist ja soovitab samme, mis sel erijuhusel näivad olevat kõige paremad ja mõjuvamad. 3.Kui riik, kellele ettepanek on tehtud, pole nõus enda peale võtma Liidu liikme kohustusi niisuguse tüliküsimuse lahendamiseks ja alustab sõda Liidu liikme vastu, astuvad tema kohta jõusse 16. artikli määrused. 4.Kui mõlemad tülitsevad pooled keelduvad tüliküsimuse lahendamiseks Liidu liikme kohustusi endi peale võtmast, võib nõukogu tarvitusele võtta kõiki kohaseid abinõusid ja teha kõiki ettepanekuid, mis võivad sõjategevust ära hoida ja tüliküsimuse lahendamisele viia. Artikkel 18. Iga leping või rahvusvaheline kohustus, mida mõni Liidu liige tulevikus sõlmib või enda peale võtab, registreeritakse viibimata sekretariaadis, kes selle võimalikult pea avaldab. Ükski rahvusvaheline leping ega kohustus pole kohustav enne, kui ta on niiviisi registeeritud. Artikkel 19. Täiskogu võib Liidu liikmeid aeg-ajalt kutsuda iganenud lepingute revideerimisele ja niisuguste rahvusvaheliste olukordade kaalumisele, mis võiks edasikestmisel olla kardetavad maailma rahule. Artikkel 20. 1.Liidu liikmed tunnustavad, igaüks selles asjas mis temasse puutub, et käesolev põhikiri tühistab kõik nende kohustused ja omavahelised kokkupõrked, mis ei sobi käesoleva põhikirja määrustega ja kohustuvad pühalikult edaspidi hoiduma põhikirjaga mittesobivaid lepinguid sõlmimast. 2.Kui liige, enne Liitu astumist, on enda peale võtnud kohustusi, mis ei sobi põhikirja määrustega, peab ta viibimata astuma samme enda vabastamiseks niisugustest kohustustest. Artikkel 21. Rahvusvahelisi kohustusi, nagu vahekohtu konventsioone ja regionaalseid kokkuleppeid, nagu Monroe doktriini, mis kindlustavad rahu alalhoidmist, ei või pidada käesoleva põhikirja määrustele vastukäivaks. Artikkel 22. 1.Allpool järgnevad põhimõtted on maksvad asumaade ja maa-alade kohta, mis sõja järeldusel on vabanenud neid valitsenud riikide ülemvõimu alt ja kus elavad rahvad, kes kaasaegse maailma erakordselt rasketes tingimustes end ise veel valitseda ei suuda. Nende rahvaste heakäekäik ja arenemine on tsivilisatsiooni pühaks ülesandeks ja käesolevasse põhikirja on kohane võtta tagatisi selle ülesande täitmiseks. 2.Kõige parem viis seda põhimõtet praktiliselt teostada on neid rahvaid anda arenenud rahvaste eestkostmise alla, kes oma varaallikate, oma kogemuste ja geograafilise asendi järeldusel võivad paremate lootustega seda vastutust enda peale võtta ja kes on selle vastuvõtmisega nõus; nemad oleksid eestkostjateks Liidu volinikkudena ja selle nimel. 3.Mandaadi iseloom erineb vastavalt rahva arenemisastmetele, maa-ala geograafilisele asendile, tema majanduslikkudele tingimustele ja teistele sarnastele asjaoludele. 4.Mõned ühiskonnad, mis varemalt kuulusid Ottomani riigile, jõudsid niisuguse arenemisastmeni, et provisoorselt võib tunnustada nende iseseisvust, tingimusel et nende valitsemisel oleksid abiks eestkostja nõuanded ning toetus, kuni nad suudavad ise endid valitseda. Eestkostja valikul tuleb peaasjalikult tähele panna nende ühiskondade endi soove. 5.Teiste, eriti Kesk-Aafrikas asuvate rahvaste arenemisaste nõuab, et eestkostja võtaks oma peale vastutuse maa-ala valitsemise eest tingimustel, mis kindlustaksid südametunnistuse- ja usuvabadust nende kitsendustega, mida nõuab avaliku korra ja heade kommete alalhoidmine ja kõrvaldaksid kuritarvitusi, nagu orjakauplemist ja kauplemist sõjariistadega ning alkoholiga, keelaksid kindlustuste ja maa- ning mereväe toetuspunktide ehitamist ja sõjalise hariduse andmist maa päriselanikkudele rohkemal määral, kui seda on vaja politseiteenistuseks või maa kaitseks. Samad tingimused peavad kõigile Liidu liikmetele kindlustama ühesuguseid õigusi saaduste vahetamise ja kauplemise alal. 6.On maid, nagu Edela-aafrika ja Vaikse ookeani lõunapoolsed saared, mida elanikkude hõreduse, väikese pindala, tsivilisatsiooni keskkohtadest eemalolemise või mandataari geograafilise läheduse pärast võib kõige paremini valitseda mandataari seadustega kui tema maa-ala lahutamatut osa maa pärisrahva huvides ülal ettenähtud kindlustuste eeldusel. 7.Igal juhtumisel peab mandataar nõukogule esitama aastaaruande tema hoole alla usaldatud maade kohta. 8.Mandataari võimuulatuse, kontrolli ja valitsemise piirid, kui neid pole varemalt määratud Liidu liikmete vahelises kokkuleppes, määrab kindlaks nõukogu. 9.Seatakse sise alaline komisjon, kelle ülesandeks on mandaatriikide aastaaruannete vastuvõtmine ja läbivaatamine ning arvamiste avaldamine nõukogule kõigis küsimustes, mis pn ühenduses mandaadi teostamisega. Artikkel 23. Tähele pannes praegu maksvate või tulevikus sõlmitavate rahvusvaheliste konventsioonide määrusi ja kooskõlas nendega, Liidu liikmed: a)püüavad kindlustada ja alal hoida meeste, naiste ja laste õiglasi ja inimlikke töötingimusi nii nende endi maades kui kõigis teistes maades, kellega neil on kaubanduslikud ja tööstuslikud suhtes ja asutavad ning peavad üleval seks otstarbeks tarvilikke rahvusvahelisi organisatsioone; b)kohustuvad kindlustama õiglast ümberkäimist pärisrahvastega oma valitsuse alla kuuluvatel maadel; c)usaldavad Liidule üldise järelevalve teostamise lepingute täitmise üle, mis puudutavad naiste ja lastega, kui ka oopiumiga ja teiste hädaohtlikkude uimastavate ainetega kauplemisse; d)usaldavad Liidule üldise järelevalve teostamise sõjariistadega ja laskemoonaga kauplemise üle maadega, milles niisugune järelvalve on üldsuse huvides tarvilik; e)teevad tarvilikke korraldusi ühendusteede ja transiidi vabaduse kindlustamiseks ja alalhoidmiseks ning kõigi Liidu liikmete kaubanduse õiglaseks käsitamiseks. Ühenduses sellega peab meeles pidama 1914-1918.a. sõja läbi laastatud piirkondade erilisi tarbeid; f) püüavad teha rahvusvahelisi korraldusi haiguste ärahoidmiseks ja nende vastu võitlemiseks. Artikkel 24. 1.Kõik kollektiivlepingute põhjal varemalt loodud rahvusvahelised ametkonnad seatakse Liidu juhatuse alla, kui lepinguosalised avaldavad selleks nõusolekut. Kõik edaspidi loodavad rahvusvahelised ametkonnad ja rahvusvahelistes huvides töötavad komisjonid seatakse Liidu juhatuse alla. 2.Kui lepinguosalised seda nõuavad ja kui rahvasteliidu nõukogu on sellega nõus, on Liidu sekretariaat kohustatud koguma ja levitama andmeid kõigi küsimuste kohta, millel on rahvusvaheline tähtsus ja mis on korraldatud üldiste lepingutega, kuid pole seatud rahvusvaheliste komisjonide ega ametkondade kontrolli alla; samuti on sekretariaat kohustatud andma kõike muud tarvilikku ehk soovitavat toetust. 3.Nõukogu võib sekretariaadi kulude hulka võtta ka iga Liidu juhatuse alla seotud rahvusvahelise ametkonna või komisjoni kulud. Artikkel 25. Liidu liikmed kohustuvad toetama ning soodustama seaduslikus korras lubatud Punase Risti vabatahtlikkude rahvusvaheliste organisatsioonide loomist ning koostöötamist tervishoiu olude parandamise, haiguste ärahoidmise ja kannatuste pehmendamise alal kogu maailmas. Artikkel 26.*) 1.Käesoleva põhikirja muutused astuvad jõusse, kui nad on ratifitseeritud nõukogus esindatud Liidu liikmete poolt ja täiskogus esindatud liidu liikmete enamuse poolt. 2.Igal Liidu liikmel on vabadus põhikirja muutusi tagasi lükata, kuid niisugusel korral ei arvata teda enam liikmete hulka. *) Seni vastuvõetud muudatuste (art. 26 muudeti Liidu täiskogu otsusega 5. okt. 1921.a., mis riigikogu poolt kinnitati 5. juulil 1923.a.) jõusseastumisel oleks 26. artikli tekst järgmine: *)Artikkel 26. 1.“Käesoleva põhikirja muutmised, mille tekst võetakse vastu täiskogu poolt kolme neljandiku häälteenamusega, ühes arvatud kõigi istungil viibivate nõukogu liikmete hääled, astuvad jõusse pärast nende ratifitseerimist Liidu liikmete poolt, kelle esindajad moodustasid nõukogu hääletamise ajal ja nende liikmete enamuse poolt, kelle esindajad moodustasid täiskogu. 2.Kui kahekümnekahe kuu möödumisel täiskogu hääletamisest pole saadud nõuetavat ratifikatsioonide arvu, jääb muutmise otsus mõjuta. 3. Peasekretär teatab liikmetele muudatuse jõusseastumisest. 4.Igale Liidu liikmele, kes pole selleks tähtajaks muudatust ratifitseerinud, jääb vabadus aasta jooksul peasekretärile teatada, et ta leeldub seda vastu võtmast. Niisugusel juhusel jääb ta liidust välja“. *** Lisa. ((NB. Nimed on toodud endisel kujul, nii nagu need tõi ära, minule tundmatu Rahvasteliidu põhikirja tõlkija. See tekst on laenatud 1927.a. Tallinas avaldatud raaamtust „Rahvasteliidu põhikiri, koos lisaga“. K.L. )) Rahvasteliidu algliikmed rahulepingule allakirjutajad. Ameerika Ühendriigid Ekuador Belgia Guatemaala Boliivia Kreeka Brasiilia Haiti Briti riik Hedshas Austraalia Hiina India Honduuras Kanada Itaalia Lõuna-Aafrika Jaapan Uus-Meremaa Kuuba Libeeria Rumeenia Nikaraagua Serbia-Kroaatia-Sloveenia kningriik Panama Siiam Peruu Tšehhoslovakkia Poola Uruguay Portugal Prantsusmaa Põhikirjaga ühinema kutsutud riigid. Argentiina Paraguay Taani Persia Helveetsia Rootsi Hispaania Salvador Holland Tšiili Kolumbia Venetsueela Norra Rahvasteliidu esimene peasekretär. Auvääriline sir James Eric Drummond, K.C.M.G., C.B. II Osa. Bulgaaria piirid. Artikkel 27. Bulgaaria piirid kehtestatakse järgmisel kujul (vt. lisatud kaarti): 1* Serbia-Horvaadi-Slovakkia Riigiga: Timoka ja Doonau ühinemise kohal, punktist, mis on ühine kolmele piirile, Bulgaariale, Rumeeniale ja Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigile, Lõunasse ja kuni punktini, milline valitakse Timoki jõe voolusängis ja mis asub Bregovist Läänes 38. kõrgendiku lähedal: Sealt mööda Timoki voolusängi alla; Sealt Edelasse ja kuni Izvorist Idas asuva punktini, kus endine Serbia ja Bulgaaria vaheline piir kohtub Bezdanitsas: Joon, milline kuulub kohapeal määratlemisele, mis läbib kõrguspunktid 274 ja 367 ja mis jookseb üldiselt mööda Timoki vetebasseini veejaotuse jagamise joont kuni Loodesse ja Deleznist ja Topolovitsist Kagus, jättes Serbia-Horvaadi-sloveeni Riigile Kozilovo, Sipikovi ja Galovi kohakesed (aga samuti neid kohti ühendava tee), aga Bulgaariale Bregovo, Rakitnitsa ja Kosovo; Sealt Lõunasse ja kuni kõrguse 1720-ni, ligikaudu 12 km Berkovitsist Edelas; Sealt mööda endist Bulgaaria ja Serbia piiri; Edasi Kagusse ligikaudu 1,5 km ja kuni kõrguse 1929 (Srebrena ): Edasi liin, milline määratletakse jooksma mööda Kom Bolkani harja; Sealt Edelasse ja kuni kõrguse 1109 (Vidlitsa Mäel Võkovitsast Lõunas); Joon, milline määratletakse kohapeal, mis jookseb läbi kõrguspunktide 1602 ja 1344 ja Itta Krivodoli ja mis lõikab Komstitsi jõge ligikaudselt 1,5 km ülesvoolu Krivodolist; Sealt ja kuni Tsaribrod-Sofia teel kuni Kalotini tee hargnemise punktini, vahetult Läände; Joon, milline tuleb kohapeal määratleda ja mis jookseb Ida pool Meskosist ja Lääne pool Stanintsevist, Idapool Brebevnitsast ja üle kõrguse 738 ja Lipintsevist Edela poolt; Edasi Edelasse ja kuni punktini, milline valitakse Lukavitsi jõe voolusängis ligikaudu 1,1 km Slivnitsast Loodesse; Edasi mööda kohapeal määratlevat sihti pidi; Sealt Lõunasse ja kuni Lukavitsi liitumiseni Visanist Lääne poolt selle jõega, millise ääres asub Nevlezi küla: Edasi mööda Lukavitsi voolusängi ülespoole; Sealt Edelasse ja kuni Jablanitsi jõega liitubVrabsist Lääne poolt üks oja; Edasi kohapeal määratletav joon, milline läbib 879 kõrguse ja lõikab vahetult läbi Trnast Tsaribrodi mineva tee, Lõuna poolt selle harunemisest otseteega Trnast Priroti; Sealt edasi Põhja ja kuni Jablanitsa ühinemiseni @<>9 (Trnska) jõega; Edasi mööda Jablanitsi jõevoolu; Sealt Läände ja kuni punktini, milline valitakse kohapeal ja edasi piki Ruz Planini mäeharja ja läbi kõrguste 1199, 1466 ja 1706; Sealt Edelasse ja kuni kõrguse 1516 (Golema Rudina) ligikaudu 17 km Trnast Lääne poolt; Edasi mööda endist Bulgaaria-Serbia piiri; Sealt lõunasse ja kuni punktini, milline tuleb valida Erma (Trnska) jõel Sterzimirovitsist Ida pool; Sealt mööda kohapeal määratletavat joont pidi; Edasi Lõunasse ja kuni Dragovistnitsi jõeni vahetult allavoolu kuni kõrguspunkti 672 lähedal jõgede ühinemiseni; Joon, milline määratletakse kohapeal ja mis jookseb Dzinkovtsevist Lääne poolt, mööda kõrguspunkte 1112 ja 1329, joostes mööda Bozitski ja Meljanski jõgede vesikondi poolitavat mäeharja ja läbides kõrguspunktid 1731, 1671, 1730 ja 1058; Sealt Edelasse ja kuni endise Bulgaaria-Serbia piirini kõrgusel 1333 ligikaudu 10 km Loode pool sellest punktist, kust Kriva (Egri)-Planki tee Kjustendili seda piiri lõikab: Edasi kohapeal määratletav joon, milline jookseb Dragovistitsist Loodes ja Lomnitsei ja Sovolstitsist Kagus mööda vesikondi jaotavat joont; Sealt Kagusse ja kuni kõrguseni 1445 Males Planinile, Dobrilkast Edelasse; Edasi endine Bulgaaria-Serbia piir; Sealt Edelasse, kuni Tumba mäeni (kõrgus 1253), edasi Belasitse Planine, kuni kolme piiri, Kreeka, Bulgaaria ja Serbia-Horvaadi –Sloveeni Riigi ühinemispunktini; Edasi kohapeal määratletav joon, milline jookseb üle kõrguse 1600 Ograzden Planina, mis jookseb Stinekast ja Badilenast Ida poolt ning Baikovast Lääne poolt, mis lõikab kõrgusest 177 umbes 3 km Ida poolt läbi Strumitsa ja mis läheb Gabrinovist mööda Ida poolt. 2Ú Kreekaga: Ülalpool määratletud punktist ja kuni selle punktini, kus 1913.a. piir eemaldub Mesta-Karasust Lõuna poolt ja Maritsast (Marica) Põhja poolt mööda vesikondade eraldusjoont, kõrguse 1587 lähistel (Dibikli): Edasi mööda 1913.a. Bulgaaria ja Kreeka vahelist piiri. 3ÚLõunasse, piir territooriumitega, millised antakse hiljem üle Peamistele Liidu ja sellega Ühinenud Riikidele: Sealt Itta kuni kõrguse 1295, milline asub Kutsuk-Derbendist ligikaudu 18 km Läänes: Edasi mööda kohapeal määratletavat joont, mis hakkab jooksma Põhjapoolt mööda Maritsa ja Lõunapoolt Mesta-Karasu vahelist vesikondade piiri, aga seejärel mööda jõgesid, mis suunduvad otse Egeuse merre; Sealt Itta kuni endisel 1913.a. Bulgaaria – Türgi piiril valitava punktini, ligilähedaselt 4 km Kutsuk-Derbendast Põhja pool; Edasi mööda kohapeal määratletavat joont ja mis jookseb, niivõrd kui võimalik, mööda mäeharju, millised eraldavad Lõunas Aktsegisara (Dsuma) ja Suju vesikondi; Siis mööda 1913.a. piiri; Sealt edaspidi, jõevoolupidi allapoole, kuni määratletava punktini, umbes 3 km Gadi – K. (Kadiko) jaamast; Edasi mööda Maritsa peamist voolusängi alla; Sealt Põhja ja kuni punktini, milline valitakse väljaulatuval osal, millise moodustab piir 1915.a. Sofia Lepingu alusel Zizr Mustafa Pašast ligikaudu 10 km Kagu pool; Edasi mööda kohapeal määratlevat joont; Sealt Itta ja kuni Musta mereni; Edasi 1915.a. Sofia Lepinguga määratletud ja edasi mööda 1913.a piiri. 4ÚMust meri. 5ÚRumeeniaga: Mustast merest kuni Doonauni: on piir sama, millisena see oli 1. augustini 1914.a.; sealt kuni Timoka Doonauga ühinemiseni: mööda Doonau peamist laevatavat jõesängi pidi üles, mööda vastuvoolu. Artikkel 28. Käesolevas Rahulepingus kirjeldatud piirid, millise on kantud selles osas, mis on kindlaks määratud, kaardile 1:1.000.000, mis on lisatud käesolevale Rahulepingule. Teksti ja kaardi kokkusobimatusel loetakse õigeks tekstis määratletu. Artikkel 29. Piiride määratlemise komisjonid, milliste koosseis on käesolevas Rahulepingus määratletud või määratletakse või tehakse seda mingi teise Peamiste ja nendega Ühinenud riikide ning asjast huvitatud Riikidega, või neist ühega, sõlmitud Lepingu alusel, peavad need piirid kohapeal ka maha märkima. Nad saavad kõik volitused mitte ainult teatud lõikude määratlemiseks nime all „kohapeal määratlemisele tulev joon“, vaid samuti, kui seda nõuab üks asjast huvitatud Riikidest ja kui Komisjon tunnistab need sobivaiksm siis ka administratiivsete piiridena määratletud lõikude ümbervaatamiseks (peale riikide vaheliste piiride, millised eksisteerisid augustis 1914.a., milliste puhul Komisjoni roll piirdub piiripostide ja –märkide taastamisega). Nad hakkavad püüdma mõlematel juhtudel võimalikult täpselt järgima Rahulepingutes ära toodud juhiseid, arvestades, kuivõrd see on võimalik, kohalikke administratiivseid piire ja majanduslikke huve. Komisjoni otsused võetakse vastu häälteenamusega ja need muutuvad asjast huvitatud pooltele kohustuslikeks. Komisjoni ülalpidamise ja piiride märkimise kulutusi hakkavad võrdselt kandma mõlemad asjast huvitatud Riigid. Artikkel 30. Kuivõrd see puudutab mööda veeteid kulgevaid piire, siis terminid „vool“ või „jõesäng“, milliseid kasutatakse käesoleva Rahulepingu kirjeldustes, tähendavad: ühelt poolt, mittelaevatatavate jõgede puhul – veetee, või selle peamise haru keskkohta ja teisest küljest, laevatatavate jõgede puhul – peamise laevatatava jõesängi keskkohta pidi kulgevat joont. Kuid, käesoleva Rahulepüinguga ette nähtud piiride määratlemise Komisjonidele on antud õigus määratleda, kas piirijoon hakkab kulgema selliselt määratletuna, kuid milline võib muutuda aegajalt voolu või jõesängi muutumisega, kehtima käesoleva Rahulepingu jõutumise hetkest. Artikkel 31. Erinevad asjast huvitatud Riigid kohustuvad Komisjonile esitama igasuguseid dokumente, millised on tööde teostamiseks tarvilikud, eriti piiride määratlemise protokollide, kaasaegste ja endiste, tõestatud koopiad, kõik eksisteerivad suure mataabiga kaardid, geodeedilised andmed, tehtud, kuid mitteavaldatud fotod, teated piirijõgede voolu muutumiste kohta. Nad kohustuvad, peale selle, tegema ettekirjutusi kohalikele võimudele, et nad esitaksid Komisjonidele igasuguseid dokumente, eriti plaane, kadastreid ja maa-raamatuid, ja et nad esitaksid nende nõudmisel igasuguseid tõendeid omandi, majanduslike tingimuste kohta, ning muid hädatarvilikke andmeid. Artikkel 32. Erinevad asjast huvitatud Riigid kohustuvad tegema koostööd piiride määratlemise Komisjonidega kas otse või kohalike võimude kaudu kõiges, mis puudutab nende misjooni täitmiseks vajalikku transporti, majutust, tööjõudu, materjale (postid, märgid). Artikkel 33. Erinevad asjast huvitatud Riigid kohustuvad sundima austama Komisjoni poolt paigutatud trigonometilisi punkte, märke, tulpi ja piirimärke. Artikkel 34. Märgid pannakse teineteise suhtes nähtavale kaugusele. Piirimärgid nummerdatakse ja nende asukoht ning number kantakse kartograafilisse dokumenti. Artikkel 35. Piiride määratlemise lõplik protokoll, lisatud kaardid ja dokumendid koostatakse kolmes originaaleksemplaris, millistest kaks antakse piirnevate Riikide Valitsustele, aga neist kolmas antakse üle Prantsuse Vabariigi Valitsusele, kes annab käesoleva Rahulepingu allkirjastanud Riikidele üle selle tõestatud koopia. III OSA. POLIITILISED MÄÄRUSED. Jagu. SERBIA-HORVAADI-SLOVEENIA RIIK. Artikkel 36. Bulgaaria tunnistab, nii nagu seda juba tegid Liitlas- ja nendega Ühinenud Riigid, Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riiki. Artikkel 37. Bulgaaria loobub Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riigi kasuks igasugustest õigustest ja õiguslikest alustest Bulgaaria monarhia territooriumile, milline asub Bulgaaria piirist teisel pool, nii nagu need on kirjeldatud. II Osas (Bulgaaria piirid) Artikli 27. määrustes ja tunnistatud käesoleva Rahulepinguga või mingi teise Lepinguga, mis sõlmitud selleks, et reguleerida asjade kaasaegset seisu, kui Serbia-Horvaadi–Sloveeni Riigi koosseisu kuulumist, silmas pidades. Artikkel 38. Seitsmest liikmest koosnev Komisjon, kellest viis liiget nimetatakse Peamiste ja nendega Ühinenud riikide poolt üks Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigi ja üks Bulgaaria poolt, moodustatakse viieteistkümne päeva jooksul, millised asuvad peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, kohtadel piirijoone, milline on kirjeldatud II Osa (Bulgaaria piirid) Artikel 27 1* punkti määrustes, kindlaksmääramise kallale. Artikkel 39. Bulgaria kodanikud, kes asustavad Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigile üleläinud territooriumi, saavad, õiguse alusel, endisest kodakondsusest loobumisel Serbia-Horvaadi-Sloveenia kodakondsuse. Kuid Bulgaaria kodanikud, kes kolisid neile aladele peale 1. jaanuari 1913.a., võivad soetada Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigi kodakondsuse vaid Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigi loal. Artikkel 40. Kahe aasta jooksul, käesoleva Rahulepingu jõustumisest lugedes on Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigile läinud territooriumil elavate üle 18. aastastel Bulgaaria kodanikel käesoleva Rahulepingu jõul õigus opteeruda oma endise kodakondsuse kasuks. Bulgaarias elavatel Serbia-Horvaadi-Sloveeni, Bulgaaria 18. aastastel kodanikele antamse samuti Serbia-Horvaadi-Sloveeni kodakondsusesse opteerumise õigus. Mehe opteerumine toob kaasa ka naise opteerumise, aga vanemate opteerumine tingib alla 18.a. laste opteerumise. Isikud, kes teostavad ülalpool ettenähtud opteerumise õigust, peavad kaheteistkümne järgneva kuu jooksul viima oma alalise elukoha üle ((kolima)) sinna Riiki, millise kasuks nad opteerusid. Neil säilub teise Riiki jääva kinnisvara, millisel nad enne opteerumist alaliselt elasid, säilitamise õigus. Nad võivad tuua kaasa igasugust vallasvara. Selle ümberkolimisega seoses seda ei maksustata mingite välja- ega sisseveo tollide ega lõivudega. Eelmainitud tähtaja jooksul serbia-horvaadi-sloveenid, Bulgaaria kodanikud, hakkavad omama sama õigust, kui välisriigi seadustes ei sätestata vastupidi ja kui nad ei soetanud välismaa kodakondsust, soetada Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigi kodakondsut, välistades Bulgaaria kodakondsuse, arvestades nende ettekirjutustega, millised antakse välja Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigi poolt. Artikkel 41. Bulgaaria rahaliste kohustuste osa ja olemus, millist Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigi peab kandma seoses oma suveräänsusesse saadud aladega, määratletakse käesoleva Rahulepingu VIII Osa (Rahanduslikud määrused) Artikkel 141. määruste alusel. Järgnevad konventsioonid reguleerivad igasuguseid küsimusi, millised ei olnud reguleeritud käesoleva Rahulepinguga ja millised võinuks sünnitada nimetatud territooriumi loovutamist. II Jagu. KREEKA. Artikkel 42. Bulgaaria loobub Kreeka kasuks igasugustest õigustest ja õigussuhetest Bulgaaria Monarhia territooriumile, milline asub teisel pool Bulgaaria piiri, nii nagu need on kirjeldatud II Osa (Bulgaaria piirid) Artikkel 27. ja mis on käesoleva Rahulepinguga ja tunnistatud igasuguste teiste Lepingutega, mis sõlmitud selleks, et reguleerida asjade kaasaegset seisu, kui Kreeka koosseisu kuulumist, silmas pidades. Artikkel 43. Seitsmest liikmest koosnev Komisjon, kellest viis liiget nimetatakse Peamiste ja nendega Ühinenud riikide poolt üks Kreeka ja üks Bulgaaria poolt, moodustatakse viieteistkümne päeva jooksul, millised järgnevad peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, kohtadel piirijoone, milline on kirjeldatud II Osa (Bulgaaria piirid) Artikel 27 2* punkti määrustes, kindlaksmääramise kallale. Artikkel 44. Bulgaria kodanikud, kes asustavad Kreekale üleläinud territooriumi, saavad, õiguse alusel, endisest kodakondsusest loobumisel Helleeni ((Kreeka)) kodakondsuse. Kuid Bulgaaria kodanikud, kes kolisid neile aladele peale 1. jaanuari 1913.a., võivad soetada Kreeka kodakondsuse vaid Kreeka ((kuningriigi)) loal. Artikkel 45. Kahe aasta jooksul, käesoleva Rahulepingu jõustumisest lugedes on Kreekale läinud territooriumil elavate üle 18. aastastel Bulgaaria kodanikel käesoleva Rahulepingu jõul õigus opteeruda oma endise kodakondsuse kasuks. Mehe opteerumine toob kaasa ka naise opteerumise, aga vanemate opteerumine tingib alla 18.a. laste opteerumise. Isikud, kes teostavad ülalpool ettenähtud opteerumise õigust, peavad kaheteistkümne järgneva kuu jooksul viima oma alalise elukoha üle ((kolima)) sinna Riiki, millise kasuks nad opteerusid. Neil säilub teise Riiki jääva kinnisvara, millisel nad enne opteerumist alaliselt elasid, säilitamise õigus. Nad võivad tuua kaasa igasugust vallasvara. Selle ümberkolimisega seoses seda ei maksustata mingite välja- ega sisseveo tollide ega lõivudega. Artikkel 46. Kreeka võtab enda peale, nõustudes neid võtma Peamiste ja nendega Ühinenud riikidega sõlmitud Rahulepingusse, määrused, milliseid need riigid peavad vajalikuks, et kaitsta Kreekas nende elanike huvisid, kes erinevad enamusest rassi, keele või religiooni poolest. Kreeka nõustub, et Peamiste ja nendega Ühinenud riikidega sõlmitud Rahulepingusse, võetakse määrused, milliseid need Riigid peavad vajalikuks välja anda, et kaitsta teiste Rahvaste transiidi vabadust ja teiste riikidega õiglast kaubavahetuse reziimi. Artikkel 47. Bulgaaria rahaliste kohustuste osa ja olemus, millist Kreeka peab kandma seoses oma suveräänsusesse saadud aladega, määratletakse käesoleva Rahulepingu VIII Osa (Rahanduslikud määrused) Artikkel 141. määruste alusel. Järgnevad konventsioonid reguleerivad igasuguseid küsimusi, millised ei olnud reguleeritud käesoleva Rahulepinguga ja millised võinuks sünnitada nimetatud territooriumi loovutamist. III Jagu. Frakija ((Thrace)) Artikkel 48. Bulgaaria loobub Peamiste ja nendega Ühinenud riikide kasuks igasugustest õigustest ja õigussuhetest Frakija ((Thrace)) territooriumile, milline kuulus Bulgaaria monarhiale ja milline asub teisel pool uut Bulgaaria piiri, nii nagu need on kirjeldatud II Osa (Bulgaaria piirid) Artikkel 27. 3* punktis ja milline käesoleval hetkel ei ole mingiks valdusse andmise objektiks. Bulgaaria kohustub tunnistama otsuseid, milliseid Peamised ja nendega Ühinenud riigid nende territooriumite suhtes võtavad, eriti, kuivõrd see puudutab elanike kodakondsust. Peamised ja nendega Ühinenud riigid kohustuvad tagama selle, et Bulgaariale oleks garanteeritud majanduslike suhete arendamiseks vaba pääs Egeuse mereni. Selle garantii tingimused määratletakse edaspidi. IV Jagu. Vähemuste kaitse. Artikkel 49. Bulgaaria võtab endapeale kohustuse, et käesolevas jaos sisalduvad tingimused oleksid tunnistatud põhiseadustena, et mitte mingi seadus, ega mingi määrus ega ametlik toiming ei oleks vastuolus või erimeelsuses nende tingimustega ja et mitte mingi seadus, määrus või ametlik toiming ei oleks seatud neist kõrgemale. Artikkel 50. Bulgaaria kohustub andma kõigile Bulgaaria elanikele, tegemata vahet nende päritolu, rahvuse, keele, rassi või religiooni põhjal, täieliku elu ja vabaduse kaitse. Kõik Bulgaaria elanikud saavad, nii avalikult kui eraviisiliselt, igasuguse usu, religiooni või usundi vaba tunnistamise õiguse, milliste kombetalituste täitmisel ei satuta vastuollu avaliku korra ning heade tavadega. Artikkel 51. Bulgaaria tunnistab Bulgaaria kodanikena õiguse alusel ja mingite formaalsusteta kõiki isikuid, kellel on enne käesoleva rahulepingu jõustumise päeva Bulgaaria territooriumil alaline elukoht ja kes ei ole teise riigi kodanikud. Artikkel 52. Bulgaaria kodakondsus saadakse õiguse alusel vaid Bulgaaria territooriumil sündimise fakti jõul igasuguse isiku poolt, kes ei ole oma sünniga saanud õiguse mingile teisele kodakondsusele. Artikkel 53. Kõik Bulgaaria kodanikud, sõltumatult rassist, keelest või religioonist, hakkavad olema seaduse ees võrdsed ja hakkavad kasutama ühesuguseid kodaniku- ja poliitilisi õigusi. Religiooni, usu või usutunnistuse erinevus ei tohi edaspidi kedagi Bulgaaria kodanikest kahjustada, kuivõrd see puutub kodaniku- ja poliitiliste õiguste kasutamist, eriti riigiametikohtadele, teenistustesse ja auametitele lubamisel aga ka erinevates ametites ja tootmisaladel tegelemisel. Bulgaaria kodanikele ei tohi kehtestada mingeid piiranguid mingi keele kasutamisel, seda siis era- või ärisuhetes, või siis religiooni, ajakirjanduse või igasuguse kirjastustegevuse puhul ja esinegu siis ta kas või avalikel koosolekutel. Sõltumata sellest, kas Bulgaaria Valitsus kehtestab riigikeele, antakse vastavad soodustused bulgaaria keelt mittevaldavatele Bulgaaria kodanikele, et kasutada oma keelt kohtutes, nii kõnes kui kirjas. Artikkel 54. Etnose, religiooni või keelte poolest vähemustesse kuuluvad Bulgaaria kodanikud hakkavad kasutama sama korda ja neid samu õiguslikke ja faktilisi garantiisid, millised on teistel Bulgaaria kodanikel. Nad võivad, täpsemalt, ühe-sama õigusega luua, pidada ja kontrollida, oma kulu ja kirjadega asutatud heategevuslikke, religioosseid või ühiskondlikke asutusi, koole ja teisi kasvatusasutusi ning omades neis vabalt rahvuskeelte kasutadamise õigust. Artikkel 55. Rahvahariduse vallas annab Bulgaaria Valitsus linnades ja ringkondades, millistes elab märkimisväärne hulk muukeelseid Bulgaaria kodanikke, vastavad soodustused, et tagada nende kodanike lastele omakeelne algkool. See määrus ei takista Bulgaaria Valitsusel teha nimetatud koolides kohustuslikuks bulgaaria keele õpetamine. Linnades ja ringkondades, millistes elab märkimisväärne hulk etnose, religiooni või keelevähemuste esindajatest Bulgaaria kodanikke, eraldatakse kasutamiseks ja kulutamiseks õiglane osa summadest, millised võisid olla määratud Riigi, munipsipaliteedi või muust eelarvest, avalikest fondidest hariduslikel-, religioossetel- või heategevuslikel eesmärkidel. Artikkel 56. Bulgaaria kohustub mitte seadma takistusi opteerumise õiguse teostamisel, mis antud käesoleva Rahulepinguga või Lepingutega, millised on sõlmitud Liitlas – ja Ühinenud riikidega, Saksamaaga, Austriaga, Ungariga, Venemaaga või Türgiga või nimetatud riikide eneste vahel, millised lubavad asjast huvitatud isikutel võtta või mitte võtta vastu Bulgaaria kodakondsust. Bulgaaria kohustub tunnustama määrusi, milliseid Peamised ja nendega Ühinenud riigid peavad vajalikuks etniliste vähemuste vastastikuseks ja vabatahtlikuks emigreerumiseks vastu võtta. Artikkel 57. Bulgaaria nõustub sellega, et sel määral, mil käesoleva jao eelnevate artiklite määrused puudutavad rassi, religiooni või keelevähemuste hulka kuuluvaid isikuid, need tingimused moodustavad rahvusvahelise tähtsusega kohustusi ja on pandud Rahvasteliidu garantii alla. Neid ei või Rahvasteliidu Nõukogu enamuse nõusolekuta muuta. Nõukogus esindatud Liidulised ja nendega Ühinenud riigid kohustuvad oma staatuse tõttu mitte keelduma oma nõusolekut andmast nimetatud artiklite igasuguste muutmiste suhtes, millistega oleksid ettenähtud vormis nõustunud Rahvasteliidu Nõukogu enamus. Bulgaaria nõustub sellega, et iga Rahvasteliidu Nõukogu liikmel on õigus pöörata Nõukogu tähelepanu mingite nende kohustuste igasugusele rikkumisele või sellise rikkumise tekkimise ohule ja ka sellelega, et Nõukogu võiks võtta selliseid meetmeid ja anda selliseid ettekirjutusi, millised näivad antud juhtumi jaoks enam sobivaks ja mõjuvaks. Bulgaaria nõustub, peale selle, et Bulgaaria Valitsuse ja mõne Peamise ja nendega Ühinenud riikide või mõne teise Rahvasteliidu Nõukogu liikmeks oleva Riigi vahel arvamuste lahknemisel õiguse või fakti küsimuses, millised puudutavad neid artikleid, et seda lahkarvamust hakatakse käsitlema Rahvasteliidu põhikirja Artikkel 14. jõuga kui rahvusvahelist iseloomu omavat vaidlust. Bulgaaria Valitsus nõustub, et igasugune selline vaidlus antakse ühe poole nõudmisel Rahvusvaheliise Kohtu Alalisse Kotta. Alalise Koja otsus edasikaebamisele ei kuulu ja sellel on sama jõud ja tähendus, kui otsusel, mis on tehtud Rahvasteliidu põhikirja Artikkel 13. määruste jõuga. V Jagu. ÜLDMÄÄRUSED. Artikkel 58. ((Vr. 116.)) Bulgaaria kohustub tunnistama täies jõus olevaiks kõiki Lepinguid või kokkuleppeid, millised Liitlas- ja Ühinenud riigid sõlmisid Riikidega, millised moodustusid või moodustuvad endises Vene Keisririigis, millisena see eksisteeris enne 1. augustit 1914.a., või selle osades ja tunnustada nende Riikide piire, nii nagu need on sellele vastavalt kehtestatud. Bulgaaria tunnistab ja kohustub austama ka nimetatud Riikide alalist ja võõrandamatut sõltumatust. Kooskõlas käesoleva Rahulepingu VIII Osa (Rahanduslikud määrused) Artikkel 143. ja IX Osa (Majanduslikud määrused) Artikkel 171. määrustega, Bulgaaria tunnistab lõplikult Brest-Litovski Lepingute ja samuti igasuguste muude Lepingute, kokkulepete või konventsioonide tühistamist, millised on sõlmitud tema poolt Venemaa Maksimalistliku Valitsusega. Liitlas- ja Ühinenud Riigid lepivad formaalselt kokku Venemaa õiguses saada Bulgaarialt igasuguseid käesoleva Rahulepingu printsiipidel põhinevaid taastamistasusid ja sõjakahjude hüvitisi. Artikkel 59. Bulgaria teatab, et nüüdsest peale ta tunnistab ja võtab vastu Austria, Kreeka, Ungari, Poola, Rumeenia, Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riigi ja Tšehhoslovakkia Riigi piire, nii nagu need määratletakse Peamiste – ja nendega Ühinenud riikide poolt. Artikkel 60. Bulgaaria kohustub tunnistama Rahulepingute ja lisakonventsioonide, millised on sõlmitud või sõlmitakse Liitlas- ja nendega Ühinenud Riikidega ja Riikidega millised võitlesid Bulgaaria poolel, täielikku jõudu, nõustub määrustega, millised olid või saavad vastu võetud endise Saksa Keiserriigi, Austria, Ungari ja Ottomani Keiserriigi territooriumi suhtes ja tunnistada uusi Riike neis piirides, millised on neile samal viisil kehtestatud. Artikkel 61. Mitte ükski Bulgaaria poolt käesoleva Rahulepinguga kooskõlas loovutatud territooriumi elanikust, ei pea muretsema või olema ahistatud, käesoleva Rahulepingu jõu alusel, 28 juulil 1914.a.omatud poliitilise positsiooni ega oma kodakondsuse reguleerimise pärast. Artikkel 62. Bulgaaria tunnistab Prantsusmaa protektoriaadi õigust Marokko üle ja kohustub mitte nõudma endale ega oma kodanikele mingeid kasusid või immuniteete, millised tulenevad kapituleerumise reziimist Marokkos. Igasugused lepingud, konventsioonid, kokkulepped või kaubanduslepped, mis on Bulgaarial Marokkoga sõlmitud, loetakse 11. oktoobrist 1915.a. kui tühistatuks. Marokko kaupade suhtes rakendatakse Bulgaariasse veol sama reziimi, millist kasutatakse prantsuse kaupade suhtes. Artikkel 63. Bulgaaria tunnistab Suurbritannia poolt 18. detsembril 1914.a. Egiptuse üle kuulutatud prodektoriaati ja kohustub ise ja ka oma kodanikele mitte nõudma mingeid kasusid või immuniteete, millised tulenevad kapituleerumise reziimist Egiptuses. Igasugused lepingud, konventsioonid, kokkulepped ja kaubanduslepped, mis on Bulgaarial Egiptusega sõlmitud 11. oktoobrist 1915.a. Egiptuse kaupade suhtes rakendatakse Bulgaariasse veol sama reziimi, millist kasutatakse suurbritannia kaupade suhtes. IV Osa. Maa- ,mere- ja õhujõudusid puudutavad määrused. Et teha võimalikuks kõigi riikide relvastuse piiramise ettevalmistamine, kohustub Bulgaaria järgida rangelt allpool toodud maa- mere- ja õhujõudusid puudutavaid määrusi. I Jagu. Sõjalised määrused. I Peatükk. Üldmäärused. Artikkel 64. Kolme kuu kestel, millised järgnevad käesoleva Rahulepingu jõustumisele, peavad Bulgaaria sõjajõud olema demobiliseeritud allpool näidatud tasemeni. Artikkel 65. Bulgaarias tühistatakse üldine sõjaväeteenistuse kohustus. Bulgaaria kaitsevägi moodustatakse ja komplekteeritakse tulevikus vaid vabatahtlike teenistusse palkamisega. II Peatükk. Bulgaaria kaitsevägede arvuline hulk ja isikkoosseis. Artikkel 66. Bulgaaria kaitsevägede isikkoosseis ei tohi tulevikus ületada 20.000 inimest, kaasaarvatud ohvitserid ja rivitud üksused. Bulgaaria määratleb alljärgnevatest tingimustest kinnipidades ise kaitseväge moodustavad formeeringud: 1* et formeeritud üksuste arvuline hulk mahuks maksimaalse ja minimaalse arvu sisse, milline on toodud ära käesoleva Jao lisas toodud IV. tabelisse; 2*et ohvitserid suhe, kaasaarvatud Štaabide ja Teenistuste personal, ei ületaks teenistuses asuvast isikkoosseisust üht kahekümnendikku, aga all-ohvitseride suhe, sama moodi, kogu teenistuses asuvast isikkooseisust – üht viieteistkümnendikku; 3* et kuulipildujate, kahurite ja mortiiride arvei ületaks käesoleva Jao lisa V tabelis toodud arvu teenistuses oleva isikooseisu ühe tuhande kohta. Bulgaaria kaitsevägi on nähtud eranditult ette Bulgaaria territooriumil korra hoidmiseks ning piiri valveks. Artikkel 67. Mitte mingil juhtumil ei tohi formeerida suuremaid väeüksusi kui diviis, nii nagu see on ette nähtud käesoleva Jao lisas toodud I, II ja IV tabelis. Kõigi formeeringute štaapide maksimaalsed jõud on antud käesoleva Jao juurde kuuluvates tabelites; neist arvudest ei pea täpselt kinni pidama, kuid igal juhul ei tohi neid arve ületada. Mingite teiste sõjaväestatud üksuste grupi, nagu ka mingi teise vägede juhtimise või sõjaks ettevalmistamise organisatsiooni loomine on keelatud. Iga järgnevatest üksustest võib omada rivituid osi: Jalaväepolk, Ratsaväepolk, Suurtükiväepolk, Sapööripataljon. Artikkel 68. Igasugune mobilisatsioon ja selle teostamist puudutavate meetmete võtmine on keelatud. Formeeringud, administratiivteenistused ja Štaabid ei tohi mingil juhul sisaldada lisakoosseise. Igasugused ettevalmistused veoloomade ja muude transpordivahendite rekvireerimiseks sõjaväe kasutusse on keelatud. Artikkel 69. Zandarmite, tolliametnike, metsavahtide, maa- ja linnapolitsei agentide või muude analoogiliste ametnike arv määratakse kindlaks Artikkel 98 ettenähtud Üleliidulise Sõjalise Kontrollkomisjoni poolt ja see ei tohi ületada 1911.a. käesoleva Rahulepinguga kindlaks määratud territooriumi piirides sarnast funktsiooni täitnud inimeste arvu. Neist ametnikest relvastatud isikute arv ei või mingil juhul ületada 10.000. Nende ametnike arv võib tulevikus suurendatud olla vaid vastavuses antud kohtades või linnades, millistes nad teenivad, suurenenud elanike arvuga. Need teenistujad ja ametnikud, kaasaarvatud need, kes on raudteede teenistuses, ei või olla kogutud mitte mingitest sõjalistest õppustest osalema. Peale selle võib Bulgaaria moodustada piirivalve korpuse, milline peab olema komplekteeritud vabatahtlike värbamise teel, ega tohi ületada 3.000 inimest, sellisel viisil, et Bulgaarias kasutuses olevate relvade üldarv ei ületaks 33.000. Artikkel 70. Igasugused teised kaitseväelised formeeringud, millised ei ole eelnevate artiklite määrustega ette nähtud, on keelatud. Need, mis eksisteeriksid üle kehtestatud isikkoosseisu arvu, saadetakse Artikkel 64. kindlaksmääratud tähtajal laiali. III Peatükk Komplekteerimine ja sõjaline väljaõpe. Artikkel 71. Kõik ohvitserid, kaasa-arvatud zandarmeeria, toliteenistuse, metsavalve ja teiste teenistuste ohvitserid, peavad olema kutselised. Käesoleval ajal teenistuses või kaitseväes, zandarmeerias või ülalpool nimetatud teenistustes olevad ohvitserid peavad olema teenistuses vähemalt neljakümne aastaseks saamiseni. Käesoleval ajal teenistuses olevad ohvitserid, kes uude kaitseväkke, zandarmeeriasse või ülalmainitud teenistustesse ei astu, vabastatakse igasugustest sõjaväelistest kohustustest; nad ei tohi osaleda mitte mingitel teoreetilistel või praktilistel sõjaväe õppustel. Uuesti teenistusse võetud ohvitserid kohustuvad teenima kaitseväes, zandarmeerias või ülalnimetatud teenistustes, vaheajata, vähemalt kakskümmend aastat. Nimetatud teenistusaja kestel mingitel põhjustel teenistusest lahkunud ohvitseride suhe, ei tohi ületada igal aastal Artikkel 66. määratletud ohvitserkooseisust üht kahekümnendikku. Kui see suhe ületatakse vääramatu jõu mõjul, siis sellest tingitud teenistujate defitsiiti ei tohi uute ametisse nimetamistega täiendada. Artikkel 72. Allohvitseride ja reameeste teenistusse värbamise tähtaeg ei tohi ilma lipu all oleku vaheaegadeta olla alla kaheteistkümne aasta. Inimeste suhe, kes langevad lepingu kehtivuse ajal teenistusest tervislikel või distliplinaarsete meetmete võtmise, või mingitel teistel põhjustel, ei tohi ületada aastas Artikkel 66. määratletud isikkoosseisu üldarvust üht kahekümnendikku. Kui see arv ületatakse vääramatu jõu tõttu, siis sellest tekkinud defitsiiti ei või katta uute värbamistega. IV Peatükk Sõjakoolid, sõjaväe õppeasutused, sõjaväelised ühendused ja liidud. Artikkel 73. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest kolmekuuse tähtaja lõppemisel jääb Bulgaarias alles vaid üks sõjakool, millist on eranditult tarvis kaitseväe lubatud arvul vajalikult ettevalmistatud ohvitseridega komplekteerimiseks. Nimetatud õppeasutusse võetavate kursantide arv hakkab olema ranges vastavuses täitmist vajavate ohvitseride ametikohtadega. Sõjakoolide kursantide ja õppejõudude arv arvestatakse Artikkel 66 määratletud isikkoosseisu hulka. Selle tagajärjel ja ülalpool sätestatud tähtaja jooksul suletakse Bulgaarias igasugused Sõjaväe Akadeemiad või sarnased asutused, aga ka igasugused muud sõjaväe õppeasutused, nii ohvitseridele kui praporšikele, kadettidele, alamohvitseridele või alamohvitseride kandidaatidele, teised, kui ülalpool nimetatud sõjakool. Artikkel 74. Teistsugused õppeasutused, muud kui need, millised on nimetatud ülalpool Artikkel 73. määrustes, ülikoolid, demobiliseeritud sõdurite ühingud, turismiringid, skautide organisatsioonid ja igasugused ühendused ja ringid ei tohi tegeleda sõjaliste küsimustega. Nad ei tohi mingil ettekäändel hakata oma õpilastele relva käsitlemist õpetama või harjutama. Need õppeasutused, ühingud, ringid või muud ühendused ei tohi omada mingeid suhteid Sõjaministeeriumiga või mingi sõjaväelise võimuga. Artikkel 75. Igasugustes Riigi või mingi ametkonna erilise kontrolli alla pandud koolides ja õppeasutustes kehalise kasvatuse programmis ei tohi mingil viisil õpetada relva käsitlemist ja sõjaks ettevalmistumist ega anda selles suhtes mingeid praktilisi teadmisi. V Peatükk. Relvastus, varustus, materjalid ja kindlustused. Artikkel 76. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest kolme kuu möödumisel ei tohi Bulgaaria kaitsejõudude isikkoosseis ületada käesoleva Jao lisa V tabelis märgitud arvu 1.000 võrra. Isikkoosseisu ülejäägid, võrreldes isikkoosseisuga võivad olla vaid asenduseks, millised osutuksid vajadusel hädavajalikeks. Artikkel 77. Varustustamine, milline on Bulgaaria kaitseväe käsutuses ei tohi ületada seda hulka, milline on kehtestatud käesoleva Jao lisa V tabelis. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest kolme kuu jooksul Bulgaaria Valitsus paigutab käesoleval ajal liigseks osutunud relvastuse ja varustuse kohtadesse, millised juhatatakse kätte Peamiste ja nendega Ühinenud riikide poolt. Ei tohi luua mingit teist varustamist, varustuse ladu või varu. Artikkel 78. Suurtükiväe relvade arv ja kaliiber, millised moodustavad Bulgaarias käesoleval ajal eksisteerivate kindlustatud piirkondade igapäevase relvastuse, peab olema antud teada Peamiste ja nendega Ühinenud riikidele ja need moodustavad maksimumi, millist ületada ei tohi. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest kolme kuu kestel kahandatakse nende relvade maksimaalset varustamist ja hoitakse edaspidi ühesugusel tasemel: lasku sellistele suurtükkidele, milliste kaliiber on alla 105 mm; 500 lasku sellistele suurtükkidele, milliste kaliiber on üle 105 mm. Bulgaarias ei tohi enam ehitada mingeid uusi kindlustatud rajoone ega kindlustusi. Artikkel 79. Relvi, varustust ja igasugust sõjalise otstarbega materjale võib tulevikus valimistada vaid ühes tehases. Viimast juhib Riik, kes on ka selle omanikuks ja selle toodang on rangelt piiratud Artikkel 66, 69, 77 ja 78 määrustega vastavalt isikkoosseisule ja relvastusele. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest möödunud kolme kuu kestel tuleb sulgeda igasugused teised asutused, millised toodavad, katsetavad ja hoiavad relvi, varustust või igasugust muud sõjaväe materjali või anda puhtalt kaubanduslikel eesmärkidel üle. Mainitud perioodi jooksul peavad kõik arsenalid olema suletud, erandiks need, millised jäävad lubatud varustuse ladudeks, kuid nende personal vallandatakse. Lubatud hädavajalike koguste tootmiseks ja hoidmiseks ülejäävate asutuste ja arsenalide sisseseade tuleb, kooskõlas Rahvusvahelise Sõjalise Kontrollkomisjoni otsustega..., milline on nähtud ette Artikkel 98. määrustega, muuta kasutamiskõlbmatuks või anda üle puhtalt kaubanduslikel eesmärkidel. Artikkel 80. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest kolme kuu kestel, tuleb kõik relvad, kogu varustus ja kogu sõjamaterjal, kaasa-arvatud igasugused eksisteerivad, sõltumata nende päritolust, aeroplaanide vastased vahendid Bulgaarias ja millised ületavad lubatud hulka, peavad olema üle antud Peamistele ja Ühinenud riikidele. See üleandmine tuleb teostada Bulgaaria territooriumi sellistes paikades, millised Suurriikide poolt määratakse ja kes siis otsustavad selle materjali sihtotstarbe üle. Artikkel 81. Bulgaariasse on igasuguste relvade ja varustuse sissevedu formaalselt keelatud. See-sama hakkab puudutama ka välismaale müümiseks toodetavaid relvi, varustust ja muud sarnast materjali ning nende väljavedu. Artikkel 82. Kuna leegiheitjate, lämmatavate, mürgiste ja muude sarnaste gaaside või ka igasuguste analoogiliste vedelike, ainete või vahendite kasutamine on keelatud, siis nende tootmine või Bulgaariasse sissevedu on rangelt keelatud. See-sama hakkab puudutama ka materjale, millised on nende valmistamiseks, hoidmiseks või nimetatud produktide kasutamisviisideks spetsiaalselt ettenähtud. Sama-moodi on Bulgaarias keelatud toota või tuua sisse soomukeid, tanke või igasuguseid teisi sarnaseid masinaid, milliseid võib sõjalistel eesmärkidel kasutada. I Tabel. Jalaväediviisi isikkoosseis ja selle maksimaalne hulk. Ühikud Iga üksuse maksimaalne isikkooseisu arv Ohvitserid Sõdurid Jalaväediviisi štaap2570Jalaväedivisjoni štaap550Suurtükidivisjoni štaap4303 jalaväepolku (1) (65 ohvitseri ja 2000 sõduriga)19560001 ratsaväeeskadron61601 kaeviku suurtükiväe pataljon (3 roodu)145001 sapööripataljon (2)145001 välisuurtükiväe polk (3)801.2001 pataljon jalgrattureid, 3 roodu184501 sideteenistuse malev (4)11330Divisjoni sanitaarteenistus28550Transportvahendite üksus14940 Kokku jalaväediviisile 414 10.780 (1)Igas polgus on 3 jalaväepataljoni. Igas pataljonis on :3 jalaväeroodu ja 1 kuulipildurite rood.(2)Igas pataljonis on: 1 štaap, 2 sapööri roodu, 1 ujuksildade rühm ja 1 prozektori rühm(3)Igas polgus on:1 štaap, 3 väli- või mäestikusuurtüki divisjoni, millistes on 8 patareid, igaühes 4 väli- või mäestikusuurtükki või mortiiri.(4)Selles malevis on: 1 telefonistide ja telegrafistide malev, 1 kuulajate rühm ja 1 tuviposti ((kirjatuvide ja nende hooldajate)) rühm. II Tabel. Ratsaväediviisi isikkoosseis ja selle maksimaalne hulk. Ühikud Nende ühikute maks arv ühes ja samas diviisis Iga ühiku isikkoosseisu maks koosseis Ohvitserid SõduridRatsaväediviisi štaap11550Ratsaväepolk (1)630720Välisuurtükkide divisjon (3 patareid)130430Kuulipildurite ja kiirkahurite divisjon (2)1480Erinevad teenistused-30500 Kokku 6 polgust koosnevas ratsaväediviisis - 259 5.380 (1)Igas polgus on 4 eskadroni (2)Igas divisjonis on:9 soomusautot, millel on 1 suurtükk, 1 kuulipilduja ja 1 varu-kuulipilduja, 4 sidemeeste autot, 2 toiduainete veo autot, 7 veoautot, millest 1 remondi-töökoda-auto, 4 mootoratast. Märkus. Suured ratsaväeüksused võivad sisaldada erineva arvu polke ja olla jagatud ja ülalpool toodud isikkoosseisu piires, isegi üksikuteks brigaadideks. III Tabel. Koondbrigaadi isikkoosseis ja maksimaalne hulk. Ühikud Iga ühiku maks arvuline koosseis Ohvitserid SõduridBrigaadi štaap10502 jalaväepolku (1)1304.0001 jalgratturite pataljon 3. roodus184501 ratsaväeeskadron51001 väli või mäestikusuurtükiväe divisjon 3. patareiga204001 kaeviku suurtükiväe rood5150Teenistused (ka. Sideteenistus)10200 Koondbrigaadis on kokku 198 5.350 1)Igas polgus on 3 jalaväepataljoni. Igas pataljonis on: 3 jalaväeroodu ja 1 kuulipildurite rood. IV Tabel. Maksimaalne ühikute isikkoosseis, milline ei oleks nende poolt valitud organisatsioon (Diviisid, koondbrigaadid jne.). Ühikud Maksimaalne isikkoosseis Minimaalne isikkoosseis Ohvitserid Sõdurid Ohvitserid Sõdurid Jalaväediviis 414 10.780 300 8.000 Ratsaväediviis 259 5.380 180 3.650 Koondbrigaad 198 5.350 140 4.250 Jalaväepolk 65 2.000 52 1.600 Jalaväepataljon 16 650 12 500 Jalaväe või kuulipildurite rood 3 160 2 120 Jalgratturite divisjon 18 450 12 300 Ratsaväepolk 30 720 20 450 Ratsaväe-eskadron 6 160 3 100 Suurtükiväe-polk 80 1.200 60 1.000 Välisuurtükiväe patarei 4 150 2 120 Kaevikusuurtükiväe rood 3 150 2 100 Sapööripataljon 14 500 8 300 Mäestiku-suurtükiväe patarei 5 320 3 200 V Tabel. Lubatud relvastuse ja sõjamoona maksimaalsed kogused. Materjal Hulk 1000 inimesele Relva liigile (püss, suurtükk jne.)ettenähtud laskemoona hulkVintpüss või karabin (1)1.150500 padrunitRaske- või kergekuulipildujad1510.000Kerged kaeviku-mortiirid ((miinipildujad)) Keskmised -.-21000 500Kahurid või mortiirid, väli- või mäestikusuurtükiväe omad 3 1000 1)Automaatvintpüssid või karabinid loetakse kergekuulipildujate hulka. Märkus. Mitte mingeid raske-kahureid, st. kaliibriga üle 105 mm., , peale olemasolevate kindlustatud rajoonide tavarelvastuses olevaid, ei ole lubatud omada. II Jagu Mereväge puudutavad määrused. Artikkel 83. Käesoleva Rahulepingu jõuga on selle jõustumise päevast kõik Bulgaaria sõjalaevad, kaasaarvatud allveelaevad antud jäädavalt Peamistele ja nendega Ühinenud riikidele. Kuid, Bulgaarial on õigus säilitada Doonaul ja oma kallaste lähedal kalapüügi üle kontrolli ja järelvalve teostamiseks maksimaalselt nelja miinilaeva ja kuut mootorpaati; neilt kõigilt tuleb maha võtta miinid ja nende heitmise seadmed. Need laevad valib välja Artikkel 99. nimetatud Komisjon. Mainitud laevade ekipaaz peab olema moodustatud puhtalt tsiviilisikutest. Laevad, milliseid on Bulgaarial lubatud säilitada, peavad olema asendatud vaid kergelt relvastatud patrulllaevadega, milliste veeväljasurve ei ületa 100 t. ja millised ei ole sõjalaevaks ehitatud. Artikkel 84. Kõik sõjalaevad, kaasaarvatud Bulgaarias käesoleval ajal ehitamisel olevad allveelaevad, peavad olema lammutatud. Nende laevade lammutamine peab algama peale käeoleva Rahulepingu jõustumist, võimalikult kiiresti. Artikkel 85. Kõik igasugused Bulgaaria lammutatud sõjalaevade, millised need ka ei oleks, veepealsed või veealused, esemed, masinad ja materjalid, võivad olla kasutuses puhtalt tööstuslikel või sõjalistel eesmärkidel. Neid ei või ära müüa, ega välisriiki ära anda. Artikkel 86. Bulgaaria ei või ehitada ega soetada mingeid allveelaevu, isegi mitte kauba veoks. Artikkel 87. Kõik sõjalaevastiku relvad ja varustus, k.a. miinid ja torpeedod, millised kuulusid Bulgaariale 29. septembril 1918.a. relvarahu allkirjastamise hetkel, kuulutatakse Peamistele ja nendega Ühinenud Riikidele igaveseks üleantuks. Artikkel 88. Kolme kuu kestel, millised järgnevad käesoleva Rahulepingu jõustumisele, ei tohi Sofia suure võimsusega raadiotelegraafi saatjat ilma Peamiste ja sellega Ühinenud Riikide loata mere- maaväge puudutavate või poliitiliste sõnumite, millistest on huvitatud Bulgaaria või mingi teine riik, milline oli ta liitlane sõja ajal, edastamiseks kasutada. See saatejaam võib edastada vaid äriteateid, kuid ainult nimetatud Riikide, millised määratlevad ka kasutatava lainepikkuse, kontrolli all. Selle tähtaja kestel Bulgaaria ei tohi nii enda, ega ka Saksamaa, Austria, Ungari või Türgi territooriumil ehitada suure võimsusega raadiotelegraafi saatejaamu. III Jagu Maa- ja merelennuväge puudutavad määrused. Artikkel 89. Bulgaaria kaitsejõududes ei tohi olla mingit maal või merel paiknevat lennuväge. Juhitavate õhupallide omamine on keelatud. Artikkel 90. Kahekuulise tähtaja jooksul, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, tuleb kogu Bulgaaria sõjalennuväe personal, milline on käesoleval ajal maa- ja mereväe teenistuslehel, demobiliseerida. Artikkel 91. Kuni liitlaste ja nendega ühinenud riikide sõjaväe Bulgaariast täieliku evakueerimiseni on Liitlaste ja Ühinenud Riikide lennumasinatel Bulgaarias ja selle õhuruumis täielik lennu-, transiidi jne. vabadus. Artikkel 92. Kuue kuu kestel, millised järgnevad käesoleva Rahulepingu jõustumisele, on Bulgaaria territooriumil keelatud valmistada või tuua sisse või viia välja õhulaevu, nende osi, aga samuti nende mootoreid ja nende osi. Artikkel 93. Peale käesoleva Rahulepingu jõustumise päeva tuleb kõik Bulgaaria maismaal ja merel paiknevate sõjalennukite materjal anda, omal kulul, Peamistele ja nendega Ühinenud Riikidele. See üleandmine peab olema teostatud sellistes kohtades, millised on näidatud ära nimetatud Riikide Valitsuste poolt; see üleandmine peab olema kolme kuu jooksul lõpetatud. Selle materjali hulka võetakse, täpsemalt, see materjal, millist kasutatakse või kasutati, või mis on ette nähtud või nähakse ette sõjalistel eesmärkidel, aga nimelt: Kokku monteeritud, aga samuti monteerimisel, ehitamisel, või remondis olevad aeroplaanid ja hüdroplaanid. Lennuvõimelised juhitavad õhupallid, millised on ehitamisel, remondis või koostamisel. Vesiniku tootmise aparaadid. Juhitavate õhupallide ja samuti igasugused lennukite angaarid ning varjupaigad. Juhitavad õhupallid peavad olema, Bulgaaria kulul, kuni nende üleandmiseni olema vesinikuga täidetud; vesiniku tootmise aparaadid ja ka juhitavate õhupallide varjed võivad nimetatud Riikide äranägemisel olla kuni juhitavate õhupallide üleandmiseni, jäetud Bulgaariale. Õhulaevade mootorid. Gondlid. Relvastus (püssid, kuulipildujad, automaatrelvad, pommiheitjad, miinipildujad, sünkroniseerimise aparaadid, sihtimise seadmed). Varustus (padrunid, mürsud, laetud pommid, kestad, lõhkeained ja nende otsesed toorained). Lennuvahendite juhtimisaparatuur. Lennuvahenditel kasutatavaad raadiotelegraafiseadmed, foto- ja kinokamerad. Igasugused ülalpool nimetatud kategooriatesse puutuvad detailid. Ülalpool nimetatud materjale ei tohi eelpool nimetatud Valitsuste loata mujale viia. IV Jagu. Üleliidulised kontrollkomisjonid. Artikkel 94. Kõik käesolevas Rahulepingus sisalduvad maa-, mere- ja õhujõudusid puudutavad määrused ja milliste täitmiseks olid kehtestatud tähtajad, täidetakse Bulgaaria poolt Peamiste ja nendega Ühinenud Riikide poolt sel eesmärgil nimetatud Üleliiduliste Komisjonide kontrolli all. Ülalpool mainitud Komisjonid hakkavad Bulgaaria Valitsuse juures esindama Peamisi ja nendega Ühinenud Riike kõiges, mis puutub maa-, mere- ja õhujõudusid puudutavaid määrusi. Nad hakkavad teavitama Bulgaariat nendest otsustest, milliste tegemise õiguse Peamised ja nendega Ühinenud Riigid endale reserveerisid ja millised võinuks muutuda nimetatud määruste täitmisel hädavajalikeks. Artikkel 95. Üleliidulised Kontrollkomisjonid võivad seada sisse oma esindused Sofias ja võivad sealt teha väljasõite igasse Bulgaaria punkti nii tihti kui vajalikuks peavad või saata sinna Alakomisjone või siis teha kohapealse kontrolli teostamine ülesandeks ühele või mitmele oma liikmele. Artikkel 96. Bulgaaria valitsus peab Üleliidulistele Kontrollkomisjonide esitama kõik andmed ja dokumendid, milliseid nad peavad oma misjooni täitmiseks vajalikuks ja kõik vahendid nii nagu personal, kui ka materjalid, milliste järgi nimetatud Komisjonil vajadus tekib, et tagada maa-, mere- ja õhuvägesid puudutavate määruste korralik täitmine. Bulgaaria Valitsus peab nimetama igale Üleliidulisele Kontrollkomisjonile autoriteetse esindaja, kelle ülesandeks on viimaselt saadud juhiste järgi Bulgaaria Valitsuse poole pöördumine, et saada või otsida temale välja igasuguseid andmeid ja dokumente. Artikkel 97. Kontrollkomisjoni ülalpidamise ja selle funktsioneerimise kulusid hakkab katma Bulgaaria. Artikkel 98. Üleliidulisel Kontrollkomisjonil on järgmised ülesanded: 1* määratleda zandarmite, tolliametnike, metsavahtide, maa- ja linnapolitsei agentide ja teiste analoogiliste ametnike arv, keda on Bulgaarial lubatud ametis pidada Artikkel 69 määruste alusel; 2*hankida Bulgaaria Valitsuselt andmeid sõjavarustuse varude ja ladude, kindlustustatud piirkondade relvastuse, kindluste ja kindlustuste, relva-, varustuse- ja sõjamaterjalide tehaste ja –vabrikute, ning viimaste funktsioneerimise kohta. Ta hakkab võtma vastu relvi, varustust, sõjamaterjale, sõjatööstuse sisseseadeid ja määratleb eelmainitud asjade üleandmise kohad ning jälgib käesoleva Rahulepingu määruste alusel ettenähtud sõjaliste objektide lammutamise ning kõlbmatuks muutmise või ümberehitamiste üle. Artikkel 99. Üleliidulise Mereasjade Kontrollkomisjoni ülesandeks on sõjalaevastiku relvade, varustuse ja sõjamaterjalide vastuvõtmine ning Artikkel 84. määrustega ettenähtud lammutamiste ja hävitamiste üle kontrolli teostamine. Bulgaaria valitsus peab Üleliidulistele Mereasjade Kontrollkomisjonile esitama kõik andmed ja dokumendid, milliseid nad peavad oma misjooni täitmiseks vajalikuks ja kõik vahendid nii nagu personal, kui ka materjalid, milliste järgi nimetatud Komisjonil vajadus tekib, et veenduda merevägesid puudutavate määruste põhjalik täitmine, aga eriti sõjalaevade jooniseid, nende relvastuse koosseisu, iseloomu ja mudelit, varustust, torpeedosid, miine, lõhkeaineid, raadiotelegraafi aparaate ja üldse kõiki sõjamerelaevastikku materjale puudutavaid andmeid, ning ka kõik seadusandlikud, administratiivsed ja operatiivdokumendid. Artikkel 100. Üleliidulise Lennunduse Kontrollkomisjoni põhiliseks ülesandeks on Bulgaaria Valitsuse valduses oleva lennundust puudutavate materjalide arvele võtmine ja lennukite-, õhupallide-, õhulaevade mootori-tehaste, relva-, varustuse- ja lõhkeainete vabrikute, milliseid materjale võidakse sõjalennuväes kasutada, igasuguste Bulgaaria territooriumil asuvate lennuväljade, angaaride, ((õhupallide)) lendu laskmise kohtade, tehnikaparkide ja ladude kontrollimine ja vajadusel ettenähtud materjalide teise kohta vedamise korraldamine ja äraantava materjali vastuvõtmine. Bulgaaria Valitsus peab Üleliidulisele Lennunduse Kontrollkomisjonile esitama kõik andmed ja seadusandlikud, administratiivsed ja muud dokumendid, milliseid ta vajalikuks peab, et veenduda lennundust puudutavate määruste korralikus täitmises, eriti Bulgaaria lennundusameti kõigis teenistustes asuva personali isikkooseisu arvu, olemasolevaid, valmistatavaid või tellitud materjale, kõigi lennundusameti allhanke võtjaid ning kõikide angaaride ja lennutamise asupaiku puudutavad andmed. V Jagu. Üldmäärused. Artikkel 101. Kolme kuu möödumisel käesoleva Rahulepingu jõustumisest peab Bulgaaria seadusandlus olema muudetud ning Bulgaaria Valitsuse poolt hoitud kooskõlas käesoleva Rahulepingu käesoleva Osa määrustega. Sama tähtaja jooksul peavad Bulgaaria Valitsuse poolt võetud vastu kõik administratiivsed ja muud meetmed, et täita käesoleva Rahulepingu käesoleva osa määrused. Artikkel 102. 29.septembri 1918.a. sõlmitud Relvarahu järgmiste määruste artikklid 1, 2, 3 ja 6 jäävad jõusse, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva Rahulepingu tingimustega. Artikkel 103. Bulgaaria kohustub, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, mitteakrediteerima mitte mingisse võõrriiki maa-, mere- ja õhuvägede missjoone, ega neid saatma, ega luba neil riigist välja sõita; ta kohustub, peale selle, võtma kohaseid meetmeid selleks, et Bulgaaria kodanikud ei saaks välisriigi maa-, mere- või õhuväkke astumiseks oma maa territooriumilt lahkuda, ega olla komandeeritud võõrasse riiki maa-, mere- ja õhuvägede juurde sõjalisteks instruktoriteks. Liitlas- ja nendega Ühinenud riigid nõustuvad, kuivõrd see neid puudutab, et käesoleva Rahulepingu jõustumisega nad ei võta oma maa-, mere- ja õhuväkke ega lase enda juurde sõjalise väljaõppe teostamiseks aitamiseks või üldse maa-, mere- ja õhuvägede sõjaväelisteks instruktoriteks komandeerida kedagi Bulgaaria kodanikest. Kuid, käesolev määrus ei tekita kahju Prantsusmaa õigusele, prantsuse sõjaseaduste ja põhikirjade alusel, komplekteerida Võõrleegioni. Artikkel 104. Seni, kuni kehtib käesolev Rahuleping, kohustub Bulgaaria alluma kõigile juurdlustele, milliseid Rahvasteliit loeb, häälteenamusega otsustades, hädavajalikuks korraldada. V. Osa. Sõjavangid ja hauad. Jagu. Sõjavangid. Artikkel 105. Bulgaaria Riigi kodanikest sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute repatriseerimine leiab peale käesoleva Rahulepingu jõustumist aset nii kiiresti kui võimalik ja see teostatakse kõige suurema rutuga. Artikkel 106. Artikkel 105. määruste alusel Bulgaaria sõjaväelaste ja interneeritud tsiviilisikute repatriseerimine teostatakse ühelt poolt - Liidu ja nendega Ühinenud Riikide esindajatest ja teiselt - Bulgaaria Valitsuse poolt moodustatud Komisjoni ühistegevusel. Igale Liidu ja nendega Ühinenud Riigile reguleerib sõjavangide repatriseerimise üksikasjad Alakomisjon, milline koosneb eranditult asjast huvitatud Riigi Esindajatest ja Bulgaaria Valitsuse Delegaatidest. Artikkel 107. Sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud peavad peale Bulgaaria võimudele üleandmist olema viimaste poolt viivitamatult koju saadetud. Neist need, kelle sõjaeelne alaline elukoht asub Liidu ja nendega Ühinenud Riikide poolt okupeeritud territooriumitel, peavad samuti olema sinna saadetud, kuid ala okupeerivate Liidu ja nendega Ühinenud Riikide sõjaväevõimude nõusolekul ning kontrolli all. Artikkel 108. Kõik repatreerimisega seotud kulud, alates ärasaatmise hetkest, lasuvad Bulgaaria Valitsusel, kes peab andma transpordivahendid, aga ka Artikkel 106. määruste alusel, Komisjoni poolt hädavajalikuks tunnistatud tehnilise personali. Artikkel 109. Sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud, kelle vastu on kuriteo või distliplinaarse üleastumise puhul algatatud juurdlus või kes kannavad nende eest karistust, repatrieeritakse sõltumata sellest, kas karistus on kantud või kas nende vastu on algatatud juurdlus. Seda määrust ei rakendata sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute suhtes, kes olid karistatud peale 15. oktoobrit 1919.a. sooritatud teo eest. Kuni nende repatrieerimisele alluvad kõik sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud kehtivatele tööd ja distlipliini puudutavatele määrustele. Artikkel 110. Sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud, kelle suhtes on algatatud juurdlus või kes on karistatud muude tegude, kui distliplinaarsete üleastumiste eest, võivad jääda vangistusse. Artikkel 111. Bulgaaria Valitsus kohustub võtma oma territooriumile, vahet tegemata, kõik repatrieeritud. Bulgaaria sõjavangid või kodanikud, kes ei soovi repatrieeritud saada, võivad olla repatrieeritute hulgast välja arvatud; kuid Liidulised- ja nendega Ühinenud Riikide Valitsustele jääb õigus nad kas repatrieerida, või saata nad neutraalsesse riiki või siis lubada elada oma riigi territooriumil. Bulgaaria Valitsus kohustub nende isikute või nende perekonnaliikmete suhtes sel põhjusel mitte mingeid erandlikke meetmeid ja repressioone või mingeid juurdlusi ette võtmast. Artikkel 112. Liitlas ja nendega Ühinenud Riikide Valitsustel on õigus seada nende valduses asuvad Bulgaaria sõjavangid ja kodanikud sõltuvusse Bulgaaria Valitsuse poolsest viivitamatust Liitlas ja nendega Ühinenud Riikide sõjavangidest ja muudest kodanikest teavitamisest, kes võinuks veel vastu oma tahtmist asuda Bulgaarias ja nende viivitamatust vabastamisest. Artikkel 113. Asutatakse Üleliiduline Uurimis- ja Kontrollkomisjon, et: 1*otsida taga mitterepatrieeritud Liidu ja nendega Ühinenud Riikide kodanikke; 2*tuvastada neist need, kes ilmutasid soovi jääda Bulgaaria territooriumile; 3*konstateerida bulgaarlaste kiriminaalsed teod Liidu- ja nendega Ühinenud Riikide sõjavangide või kodanike suhtes nende vangis oleku ajal, millised teod langesid käesoleva Rahulepingu VI Osas ettenähtud (Sanktsioonid) sanktsioonide alla. Sellesse Komisjoni võetakse igast järgnevalt loetletud riigist: Suurbritanniast, Prantsusmaalt, Itaaliast, Kreekast, Rumeeniast, Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riigist, üks Esindaja. Selle juurdluse tulemus antakse üle igale asjast huvitatud Valitsusele. Bulgaaria Valitsus kohustub: 1*tagama Üleliidulisele Komisjonile tegevusvabaduse, esitama selle kasutusse kõik transpordivahendid, lubama sellel külastada laagreid, vanglaid, haiglaid ja kõiki teisi kohti, andma tema käsutusse igasuguseid avalikõiguslikke- ja eradokumente, millised võivad kergendada temal nende tagaotsimist; 2*karistada Bulgaaria ametnikke või eraisikuid, kes varjasid kellegi Liidu- ja nendega Ühinenud Riikide kodaniku olemasolu ja kes ei hoolitsenud nendest teatamise eest peale seda, kui nad sellisest faktist teada said. Artikkel 114. Bulgaaria Valitsus kohustub, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, viivitamatult tagastama kõik Liidu või nendega Ühinenud Riikide kodanikele kuulunud esemed, väärtused või dokumendid, millised on Bulgaaria võimude poolt kinni peetud. Artikkel 115. Kõrged Lepingupooled teatavad vastastikusest oma territooriumil asuvate sõjavangide ülalpidamiseks kulutatud summade väljanõudmisest loobumisest. II Jagu. Sõjahauad. Artikkel 116. Liidu ja nendega Ühinenud Riikide Valitsused ning Bulgaaria Valitsus hakkab austama ja korras hoidma oma territooriumil maetud sõdurite ja meremeeste haudu. Nad kohustuvad tunnistama igasugust ühe või teise Valitsuse poolt hukkunute tuvastamise, arvele võtmise, sõjaväelaste haudade tähistamiseks ja korrastamiseks volitatud Komisjoni ja kergendab neil nende kohuste täitmist. Peale selle, nad leppisid kokku, et vastastikku osutavad abi ja kergendavad, pidades kinni nende rahvusliku seadusandluse ettekirjutustest ja avaliku hügieeni nõudmistest, sõdurite ja meremeeste jäänuste repatreerimise palvete rahuldamist. Artikkel 117. Erinevate sõdinud riikide vangis surnud sõjavangide ja interneeritud eraisikute hauad tuleb hoida eeskujulikus korras, käesoleva Rahulepingu Artikkel 116 määrustega ettenähtud tingimustel. Liitlas ja nendega Ühinenud Riikide Valitsused ühelt ja Bulgaaria Valitsus teiselt poolt, kohustuvad, peale selle vastastikku üle andma: 1*surnute täieliku nimekirja koos nende tuvastamiseks vajalike andmetega; 2*igasugused andmed tundmatuks jäänud surnute arvu ja nende matmispaikade asukoha kohta. VI Osa. Sanktsioonid. Artikkel 118. Bulgaaria Valitsus tunnistab Liidu ja nendega Ühinenud Riikide õigust anda oma sõjakohtute alla isikuid keda süüdistatakse sõjaseaduste ja tavade vastastes tegudes. Seadusega ettenähtud karistusi rakendatakse süüdi tunnistatud isikute suhtes. Seda määrust rakendatakse sõltumatult igasugustest protsessidest või juurdlustest Bulgaaria või selle liitlaste kohtutes. Bulgaaria Valitsus peab andma Liitlas ja sellega Ühinenud Riikidele, või sellele, kes neist sellise palvega pöördub tema poole, välja igasuguseid isikuid, kes olles süüdistatud sõjaseaduste ja tavade rikkumises, olid nimetatud kas nimeliselt, või auastme, kohustuse või ametikoha järgi, millised on neile isikutele Bulgaaria võimude poolt antud. Artikkel 119. Ühe Liidu või sellega Ühinenud Riigi kodanike vastu sooritatud tegude asjad antakse üle selle Riigi sõjakohtutele. Mitme Liidu ja sellega Ühinenud Riigi kodanike vastu sooritatud tegusid puudutavad asjad antakse üle sõjakohtutele, millised on moodustatud asjast huvitatud riikide sõjakohtute esindajatest. Kõigil juhtudel on süüdistataval õigus ise endale valida kaitsja. Artikkel 120. Bulgaaria Valitsus kohustub esitama kohtule kõik dokumendid, millised need ka ei oleks, milliste esitamist peetakse vajalikuks, süüdlaste tagaotsimiseks ja täpseks vastutuse hindamiseks ning inkrimineeritud faktide täielikuks väljaselgitamiseks. VII Osa. Reparatsioonid. Artikkel 121. Bulgaaria tunnistab, et osaledes pealetungisõjas, millise Saksamaa ja Austria-Ungari võtsid ette Liitlas- ja nendega Ühinenud Riikide vastu, ta tekitas selle viimasega igasuguseid kaotusi ja ohvreid, milliseid ta peaks täielikult hüvitama. Teisest küljest Liitlas- ja nendega Ühinenud Riigid tunnistavad, et Bulgaaria ressursid on ebapiisavad, et teostada täielikult sellist reparatsioonide maksmist. Selle tagajärjel Bulgaaria kohustub maksma ja Liitlas- ja nendega Ühinenud Riigid kohustuvad vastu võtma kahe miljardi ja kahesajaviiekümne miljonilise (2.250.000.000) kuldfrangi suuruse summa, millised kujutavad sellist summat, millise Bulgaaria on võimeline enese kanda võtma. Selle summa maksmine teostatakse allpool sätestatud määrustest kinni pidades, makstes igal poolaastal, millise tähtaeg langeb 1. jaanuarile ja iga aasta 1.-l juulil. Esimene maksetähtaeg saabub 1. juulil 1920.a. Maksed, millised teostatakse 1. juulil 1920.a. ja 1. jaanuaril 1921.a., hakkavad sisaldama aastas 2% intressi (kaks protsenti). 1. jaanuarist 1920.a. arvestatu võetakse Bulgaaria üldisest maksesummast maha. Iga järgnev poolaastamaks hakkab sisaldama endas, peale protsentide, suuruses 5% aastas (viis protsenti), hädavajalikku dotatsiooni makset, et tagada kustutamine 37.a. kestel, arvestades 1. jaanuarist 1921.a., millist arvestatakse Bulaaria reparatsioonide üldiselt summalt. Need summad makstakse Üleliidulise Komisjoni, milline on nähtud ette Artikkel 130 määrustes, vahendusel Saksamaaga sõlmitud Rahulepingu alusel 28- juunil 1919.a. moodustatud Reparatsioonide Komisjonile, nii nagu see on koostatud 10 septembril 1919.a. Austriaga sõlmitud Rahulepingu VIII Osa, Lisa II 2. punktis; seda Komisjoni tähistatakse allpool järgnevates artiklites Reparatsiooni Komisjoniks. See viimane kindlustab varem kehtestatud eeskirjade kohaselt nende sihipärasuse. Maksed, millised tulevad, ülalpool toodud määruste jõul, rahaga maksta, võivad, Üleliidulise Komisjoni ettepanekul, iga hetk olla vastu võetud Reparatsioonide Komisjoni poolt vallas- ja kinnisvara, kaupade, õiguste ja kontsessioonide kujul millised asuvad Bulgaaria territooriumil või väljaspool seda asuvate laevade, obligatsioonide, aktsiate või muude väärtpaberite ning igasuguse Bulgaaria või mingite teiste Riikide rahas, kusjuures seejuures selle maksumuse kullas määratakse Reparatsioonide Komisjoni poolt õiglase ning lojaalse kursi alusel. Reparatsioonide Komisjon saab õiguse igal ajal emiteerida müügiks ja kasutada igal teisel viisil kuld-boone, millised tagavad makse, milliseid Bulgaaria peab teostama. Seades sisse nende boonide nominaalset summa, ta arvestab käesoleva Osa Artikklite 122, 123 ja 129 määrusi, nõutab Üleliiduliselt Komisjonilt selle kohase arvamuse ja mitte mingil juhul ei oma õigust ületada Bulgaariale veel maksta olevate üldssummade suurust. Bulgaaria kohustub sarnasel juhul andma Reparatsioonide Komisjonile Üleliidulise Komisjoni vahendusel hädavajaliku hulga sellistel vormi, arvu, suuruse ja maksetingimustel boone, millised kehtestab Reparatsioonide Komisjon. Need boonid moodustavad otsest Bulgaaria Valitsuse poolset kohustust, kuid kõik määrused, mis puudutavad nende alusel tehtavaid makseid, kehtestatakse Üleliidulise Komisjoni poolt. See viimane poolaastamaksete mahaarvestus, loetakse Bulgaaria poolseks käesoleva Artikkli määruste täitmiseks, summad, millised on hädavajalikud boonide protsentide maksmiseks, boonide kustutamiseks ja igasuguseid teisi, puutuvad nende kohustustesse. Võimalik ülejääk kantakse endiselt Reparatsioonide Komisjoni arvele. Need boonid on vabastatud igasugustest lõivudest ja maksudest, millised on Bulgaarias kehtestatud või võivad olla tulevikus kehtestatud. Artikkel 122. Reparatsioonide Komisjon peab aegajalt uurima Bulgaaria ressursse ja maksevõimet ja andma selle esindajatele õiglase võimaluse ärakuulatud saada, talle on antud kõik volitused, et teha Reparatsioonide Komisjonile kas neist maksudest ühe, milliseid Bulgaaria peaks maksma, vähendamiseks, või siis selle makse üleviimiseks, või siis Bulgaaria üldisest maksesummast mahaarvamiseks. Reparatsioonide Komisjonil on õigus, otsustades häälteenamusega ja Üleliidulise Komisjoni ettepanekute piires, teostada igasuguseid võla kahandamisi või igasuguseid võla maksetähtaja edasilükkamisi. Artikkel 123. Bulgaarial on õigus igal ajal teostada, peale poolaastamaksete, igasuguseid selliseid makseid, millised hakkavad vähendama tema üldvõla üldist suurust. Artikkel 124. Bulgaaria tunnistab igasuguste Saksamaa, Austria, Ungari ja Türgi poolsete Bulgaaria suhtes olevate võlakohustuste, nii nagu see on ettenähtud Saksamaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 261. ja vastavates Austriaga, Ungariga ja Türgiga sõlmitud Rahulepingu Artiklites, Liitlas- ja nendega Ühinenud Riikidele üleandmise kehtivust. Kuid, Liitlas- ja nendega Ühinenud Riigid, arvestades neid võlanõudeid nende summade suuruse määramisel, milliseid Bulgaaria peab maksma Artikkel 121 määruste täitmiseks, kohustuvad edaspidi,et ei esita nende suhtes enam mingeid pretensioone. Artikkel 125. Peale Artikklis 121. ettenähtud maksete, kohustub Bulgaaria Üleliidulise Komisjoni poolt kehtestatud tingimustel, tagastama igasugused esemed ja väärtpaberid, millised on ära võetud, konfiskeeriud või sekvestri alla pandud Kreeka, Rumeenia või Serbia aladele tungimise ajal, kui neid on võimalik Bulgaaria territooriumil tuvastada, erandiks kariloomad, milliste suhtes toimitakse Artikkel 127 määruste kohaselt. Sel eesmärgil Kreeka, Rumeenia ja Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riigi Valitsused esitavad peale käesoleva Rahulepingu jõustumist nelja kuu jooksul Üleliidulisele Komisjonile tuvastamisele kuuluvate esemete ja väärtpaberite nimekirja, milliste suhtes nad võivat tunnistada, et need võeti ära vallutatud territooriumilt ja et neid võib Bulgaaria territooriumilt leida; samuti nad annavad samal ajal üle igasuguse informatsiooni, milline aitab neid leida ning tuvastada. Bulgaaria Valitsus kohustub kõigi tema käsutuses olevate vahenditega aidata leida nimetatud esemeid ja väärtpabereid ja avaldama käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest arvates, kolme kuu jooksul seaduse, milline kohustab Bulgaaria kodanikke, teatama kõigist nende valduses asuvatest sellise päritoluga esemetest ja väärtpaberitest, varjamise eest ettenähtud karistuse hirmus. Artikkel 126. Bulgaaria kohustub viivitamatult taga otsima ja tagastama Kreekale, Rumeeniale ja Serbia-Horvaadi-Slovakkia Riigile, vastavalt kuuluvusele, igasugused dokumendid või arhiivid ja igasugused arheoloogilist, ajaloolist või kunstilist väärtust omavad esemed, millised on sõja kestel viidud nende riikide vallutatud territooriumilt ära. Igasugused konfliktid, millised tekkisid ülalpool nimetatud Riikide ja Bulgaaria vahel erineva vara omandiõiguse suhtes, antakse üle vahekohtule, milline nimetatakse ametisse Üleliidulise Komisjoni poolt ja millise otsused on lõplikud. Artikkel 127. Bulgaaria kohustub, peale selle, andma Kreekale, Rumeeniale ja Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riigile kuue kuu jooksul, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, allpool nimetatud nimetustes ja kategooriates kariloomi: Kreeka Rumeenia Sebia-Horvaadi-Sloveenia Riik Pullid (18 kuust -3.aastased)156050Lüpsilehmad (2-6 aastased)1.5006.0006.000Täkud ja märad (3-7 aastased)2.5005.2505.000Muulad4501.0501.000Härjad1.8003.4004.000Lambad6.0006.00012.000 Selle elav-inventari üleandmine teostatakse vastavate Valitsuste poolt määratud kohtades. Need loomad vaadatakse enne üleandmist üle Üleliidulise Komisjoni poolt nimetatud agentide poolt, kes peavad veenduma, et see elusvara on terve ja vastab tavalistele nõudmistele. Mitte mingid sellega seotud summasid ei kanta Bulgaaria krediidi arvele. Elusvara vaadeldakse kui Bulgaaria poolt sõja ajal vastavate riikide territooriumilt ära võetud ja tagastamisele kuuluvat vara. Peale üllpool nimetatud ülesannete on Üleliidulisel Komisjonil õigus, kui ta peab seda võimalikuks, anda Kreekale, Rumeeniale ja Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riigile, käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest, kahe aasta kestel sellise arvu kariloomi, milline sellele näib õiglane olevat; nende üleantud loomade maksumus kantakse aga Bulgaaria krediidi arvele. Artikkel 128. Spetsiaalsete kompensatsioonidena Bulgaaria sõjaväe poolt hõivatud Serbia territooriumil asuvates söekaevandustes tekitatud purustuste eest kohustub Bulgaaria, täites käesoleva Artikkli määrusi andma Serbia-Horvaadi-Sloveenia Riigile, käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest arvates, viie aasta kestel, iga asta 50.000 tonni sütt, mida saadakse Bulgaaria Riigi territooriumil asuvast Perniki kaevandusest. See toimetatakse üle Serbia-Horvaadi-sloveenia Riigi piiri, liinil Pirot- Sofia, franko-vagunitel. Nende saadetiste masumust Bulgaaria krediidi ega ka Artikkel 121 määrustega määratletud võla hulka ei arvestata. Kuid need üleandmised võivad olla teoatatud vaid Üleliidulise Komisjoni heakskiidul, milline oma äranägemise järgi otsustab, kas need võivad mingil määral ülemääraselt raskendada Bulgaaria majanduslikku elu. Artikkel 129. Bulgaaria reparatsioonikohustuste arvele kantakse: Igasuguste summade juurdearvestused, milliste suhtes Reparatsioonide Komisjon arvab, et need peaksid olema kantud Bulgaaria krediidi arvele käesoleva Rahulepingu VII Osa (Rahanduslikud määrused). IX Osa. (Majanduslikud määrused), XI Osa. (Sadamad, vee- ja raudteed) määruste jõuga. Artikkel 130. Selleks, et kergendada Bulgaarial nende kohustuste täitmist, millised ta võtab endapeale käesoleva Rahulepinguga, asutatakse kõige kiiremas korras Sofias peale käesoleva Rahulepingu jõustumist Üleliiduline Komisjon. Komisjon hakkab koosnema kolmest liikmest, kes on nimetatud vastavalt Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia Valitsuste poolt. Iga Komisjonis esindatud Riik võib sellest, kuus kuud Komisjonile ette teatades, lahkuda. Bulgaaria esindatakse selles Komisjonis komissariga, kes kutsutakse viimase istungitele iga kord, kui ta seda vajalikuks peab, kuid millel tal hääletamise õigust ei ole. See Komisjon moodustatakse sellisel kujul ja saab sellised volitused, millised on määratletud käesoleva Rahulepinguga, kaasa-arvatud käesoleva Jao Lisa. Komisjon eksisteerib seni, kuni on kustutatud kõik summad, millised on arvestatud Bulgaariale käesoleva Rahulepingu käesoleva Osa määruste täitmiseks. Komisjoni liikmetel on samad diplomaatilised õigused ja immuniteedid, milliseid kasutavad Bulgaarias ettenähtud viisil akrediteeritud Sõbralike Riikide diplomaatilised agendid. Bulgaaria Valitsus kohustub kuue kuu kestel, milline järgneb käesoleva Rahulepingu jõustumisele, avaldama seaduse, milline näeb ette igasugused selle Komisjoni funktsioneerimiseks hädavajalikud volitused. Selle seaduse tekst peab eelnevalt saama Komisjonis esindatud Riikide heakskiidu. See peab olema koostatud kooskõlas käesoleva Osa Lisa määrustes formuleeritud printsiipide ja reeglitega, aga samuti kõigi teiste määrustega, millised puutuvad sellesse ja on võetud käesoleva Rahulepingu teksti. Artikkel 131. Bulgaaria kohustub võtma vastu, avaldama ja hoidma jõus igasugust seadusandlust, igasuguseid põhikirju ja dekreete, millised võiks olla hädavajalikud käesoleva Osa määruste korraliku täitmise tagamiseks. Lisa. 1Ú Komisjon hakkab igal aastal valima oma liikmete hulgast Esimeest; ta kehtestab ise oma töömeetodid ja asjaajamise viisi. Igal Komisjoni liikmel on õigus nimetada oma asetäitja, kelle ülesandeks on ta äraolekul tema asendamine. Otsused võetakse vastu häälteenamusega, peale juhtumit, mil käesoleva Rahulepinguga on nähtud ette üksmeelne otsus. Erapooletuks jäämist vaadeldakse kui arvamust, mis antud arutatava ettepaneku vastu. Komisjon nimetab ametisse selliseid agente ja teenistujaid, keda ta peab oma ülesande täitmiseks vajalikuks. Komisjoni kulutused tasub Bulgaaria; need arvestatakse maha esmajärjekorras neist summadest, milliseid tuleb Komisjonile tasuda. Komisjoni liikmete ülalpidamise suurus kehtestatakse mõistlikel alustel aegajalt Komisjonis esindatud Valitsuste vaheliste kokulepete alusel. 2Ú Bulgaaria kohustub Komisjoni liikmetele, esindajatele ja agentidele andma igasuguseid volitusi, millised on hädavajalikud igasuguste Bulgaarias asuvate avalike tööde teostamise kohti ja samuti ettevõtete külastusteks ja järelevaatamiseks iga kord, kui selleks vajadus tekib ja varustama nimetatud Komisjoni igasuguste dokumentidega ja tõenditega, milliseid ta võib nõuda. 3Ú Bulgaaria Valitsus kohustub samuti ühtmoodi iga poolaastamaksu teostamise ajaks Komisjoni käsutusse andma piisavad summad kuld frankides või mingis teises valuutas, millise Komisjon määratleb, et ta saaks teostada õigel ajal reparatsioonide kohustuste aga ka teised maksed, millised on Bulgaariale pandud käesoleva Rahulepingu määruste jõuga. Komisjoni funktsioneerimist käsitlev seadus hakkab sisaldama maksude, tulude (eksisteerivate või nende, millised veel sisse seatakse) nimekirja, milliseid tunnistatakse ülalpool nimetatud summade saamiseks piisavateks. See nimekiri hakkab sisaldama igasuguseid Bulgaaria territooriumil ekspluateeritavate kaevanduste, maardlate või kivimurdude, ühiskondlike tööde või igasuguste kaupade tootmiseks või müümiseks antud monopolide või kontsessioonidelt, millised olid Bulgaaria territooriumil välja antud või antakse, saadavaid tulusid. Seda võib, Komisjoni üksmeelse otsuse alusel, aeg-ajalt muuta. Kui mingil hetkel sellisel viisil Komisjonileettenähtud tulud osutusid ebapiisavateks, siis Bulgaaria Valitsus kohustub määrama talle muid tulusid. Kui kolme kuu kestel, peale Komisjoni poolse nõudmise esitamist, Bulgaaria Valitsus ei määra piisavaid tulusid, siis Komisjonil on õigus võtta sellesse nimekirja juba eksisteerivaid lisatulusid või selliseid millised veel tuleb luua, aga Bulgaaria Valitsus kohustub andma selleks välja hädavajalikud seadused. Juhtumil, mil Bulgaaria hoidub kõrvale käesoleva Lisa ja Artikklite 121 ja 130 määrustega ettenähtud kohustuste täitmisest, siis Komisjonil on õigus seada sellisel määral ja ajaks, millise ta kehtestab, kontrolli, juhtimise ja nende maksude võtmise, saada ja kulutada neist saadavaid sissetulekuid, arvestades neist maha juhtimise ja maksude võtmise kulud ja kanda puhas tulu Bulgaaria reparatsioonide arvele säilitades käesoleva Rahulepinguga kehtestatud prioriteedi õigusi. Bulgaaria kohustub Komisjoni sellise sekkumise juhtumil tunnistada selle viiamse volitusi ja õigusi, arvestada selle otsuseid ja järgida selle instruktsioone. 4Ú Komisjonile on antud õigus, Bulgaaria Valitsuse nõusolekul ja sõltumatult selle viimase igasugusest oma kohuste täitmisest kõrvalekaldumisest, igasuguste maksude võtmist kontrollida ja juhtida. 5ÚKomisjon tagab samuti kõigi teiste muude ülesannete täitmise, millised võivad käesoleva Rahulepinguga talle antud olla. 6Ú Keegi Komisjoni liikmetest ei ole kellegi teise ees vastutav, igasuguste tema funktsioonidest tulenenud tegevuste ja hooletuste eest, peale teda ametisse nimetanud Valitsuse. Mitte ükski Liidu- või sellega Ühinenud riikide Valitsus ei võta mingi teise Riigi Valitsuse vastutust enda peale. VIII Osa. Rahanduslikud määrused. Artikkel 132. Rikkumata Artikkel 138 sätestatud määrusi ja järgides väljajätte, millised võivad olla antud käesoleva Rahulepingu VII Osa. (Reparatsioonid) Artikkel 130. alusel Üleliidulise Komisjoni üksmeelse otsusega Bulgaaria kõigile varadele ja ressurssidele, seatakse esmajärjekorras sisse privileegid käesoleva Rahulepingust või lisalepingutest ja konventsioonidest või siis kokkulepetest, mis sõlmitud Bulgaaria ja Liidu- ja nendega Ühinenud Riikidega Relvarahu sõlmimise ajal, mis allkirjastatud 29.septembril 1918.a., tulenevate reparatsioonide ja muude kohustuste täitmisest reguleerimisele. Bulgaaria Valitsus ei või kuni 1. maini 1921.a. kulda välja vedada või selle üle korraldusi teha, ja ta keelab ära kulla väljaveo, või siis et seda kasutataks ilma Üleliidulise Komisjoni eelneva loata. Artikkel 133. Kõigi Liitlas- ja nendega Ühinenud Riikide armeede Bulgaaria territooriumil sellisel kujul, milline on määratletud käesoleva Rahulepingus, pidamise kogu maksumus 29. septembrist 1918.a. Relvarahu allkirjastamise momendist kuni käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkeni lasub Bulgaarial. Armeede ülalpidamine sisaldab inimeste ja loomade toitmist, majutamist ja väeosade paigutust, töötasu ja lisatasusid, ülalpidamiskulusid ja töövõtte, öömaja, kütmine, valgustus, riietus, varustus, hoburakmed, relvastus ja liikuvvahendid, lennuväe teenistused, haigete ja haavatute eest hoolitsemine, veterinaar- ja remondi teenistust, igasugust transpordi teenistust (nagu: raudteedel, merel, jõgedel, veoautodega), sidet ja postiteenistust ning üldse administratiivseid ja tehnilisi teenistusi, milliste funktsioneerimine on hädavajalik üksuste isikkooseisu arvulise koostise ja sõjalise võimsuse säilitamiseks ja väljaõppe teostamiseks. Igasuguste ülalpool nimetatud kategooriasse kuuluvate kulude väljamaksmine, kuivõrd need vastavad sisseostudele või rekvireerimistele, mis teostatud Liidu- ja nendega Ühinenud Riikide Valitsuste poolt okupeeritud territooriumitel, saab teostatud Bulgaaria Valitsuse poolt Liidu- ja nendega Üinenud Riikide Valitsustele igasuguses Bulgaarias seaduslikus käibes olevas valuutas. Kõigil juhtudel, kui Liidu- ja nendega Ühinenud Riikide Valitsus hakkab tasuma neid hõivatud territooriumil tehtud sisseoste või neid rekvireerimisi mingis teises valuutas, kui Bulgaaria valuuta, siis makstakse need kulud kinni Bulgaaria valuutas sellise kursi järgi, milline kehtib üldiselt selle väljamakse tegemise päeval või siis tingliku kursi järgi. Kõik teised ülalpool loetletud kulutused tasutakse krediitor-riigi valuutas. Artikkel 134. Ottomani territooriumite soetamise jõuga, millised on saadud 1913 .a. Konstantinoopoli Lepingu alusel, või territooriumid, milliste loovutamine on kinnitatud käesoleva Rahulepinguga, Bulgaaria kohustub võtma enda peale osa Ottomani ennesõjaaegsest avaliku Välisvõla maksmisest ja ta kohustub maksma – arvestades juurde summasid, millised on hädavajalikud Ottomani Võla sellise osa tasumise kindlustamiseks selle aja eest, kui loovutatud teeritooriumid olid antud või jäävad tema suveräänsuse alla – sellised summad, millised võib tagantjärele see Komisjon kehtestada, milline nimetatakse selle kindlaksmääramiseks, millisel määral ottomani poolne territooriumite loovutamine toob kaasa selles võlas osalemise kohustuse. Artikkel 135. Prioriteetide järjekord, millises Bulgaaria hakkab täitma rahanduslike kohustusi, millised tulenevad talle käesoleva Osa Artikklitest 132, 133, ja 134., määratletakse järgmisel viisil: 1Ú okupatsiooniarmee maksumus, nii nagu see on määratletud käesoleva Osa Artikkel 133; 2Ú Ottomani Avaliku Võla ennesõjaaegse välisvõla osa maksmine, milline võib olla tunnistatud Bulgaaria kohustuseks käesoleva Rahulepinguga või selle lisalepingutega või kokkulepetega Bulgaariale loovutatud Ottomani keiserriigi territooriumitelt; 3Ú reparatsioonide summa, millised tulenevad käesolevast Rahulepingust või lisalepingutest ja kokkulepetest. Artikkel 136. Bulgaaria kinnitab kogu materjalide väljaandmist, milline on antud ära või kuulub äraandmisele Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele 29. septembri 1918.a. Relvarahu tingimuste täitmiseks ja tunnistab Liidu- ja temaga Ühinenud Riikide õigust sellele materjalile. Bulgaaria krediidi hulka kantakse, arvestades maha summad, millised arvestatakse Liidu ja sellega Ühinenud Riikide reparatsioonide arvele ja mis on väljaarvestatud Reparatsioonide Komisjoni poolt, mis nähtud ette käesoleva Rahulepingu VII Osa (Reparatsioonid) Artikkel 121. määrustega, ja mis tegutseb Üleliidulise Komisjoni vahendusel, ülalpool nimetatud materjalide maksumus, millise suhtes Reparatsioonide Komisjon leidnuks, et selle mittesõjalise iseloomu tõttu tuleb selle maksumus kanda Bulgaaria krediidi arvele. Bulgaaria krediidi arvele ei kanta Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide Valitsusele või nende kodanikele kuuluvaid varasid, millised on tagastatud või antud ära kui Relvarahu Konventsiooni alusel tuvastatud varad. Artikkel 137. Eelnevad määrused ei riku iga Liidu ja nendega Ühinenud Riikide õigust teha korraldusi vastase aktiivi ja omandi suhtes, milline asub käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkel nende õiguspädevuse all. Artikkel 138. Spetsiaalsed laenude võtmiseks antud õigused ja nimetamised, millised on sõlmitud Bulgaaria Riigi poolt või tema poolt garanteeritud enne 1.-st augustit 1914.a., säiluvad muudatusteta. Artikkel 139. Mis puutub Bulgaaria ja Saksamaa vahel 1914.a. juunis sõlmitud laenulepingut, siis Reparatsioonide Komisjon võib sundida endale loovutama, kooskõlas Saksamaaga 28. juunil 1919.a. sõlmitud Rahulepingu Artikklite 235 ja 260 määrustega ja vastavate Austriaga ja Ungariga sõlmitud Rahulepingute Artiklitega, kõik õigused, huvid ja igasugused Saksa, Austria ja Ungari kodanikele kaubanduslepingutega ja kokkulepetega antud laenu puudutavad õiguslikud alused. Bulgaaria Valitsus kohustub kasutama kõiki tema võimuses olemasolevaid vahendeid, et selle loobumise tagajärgi leevendada. Ta kohustub, peale selle loovutama Reparatsioonide Komisjonile kuue kuu jooksul, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, kõik õigused, huvid ja igasugused õiguslikud alused, milliseid omavad Bulgaaria kodanikud laenu alusel nende kaubanduslepingute ja kokkulepete jõuga. Kõigi Bulgaaria kodanike käes olevate kõikide õiguste, huvide ja õiguslike aluste maksumus määratletakse Reparatsioonide Komisjoni poolt ja kantakse viimase poolt Bulgaaria krediidi reparatsioonide arvele. Bulgaaria kohustub hüvitama oma kodanikele käesoleva Artikli alusel äravõetud valdused. Sel juhtumil, kui leidis aset ülalpool nimetatud õiguste, huvide ja õiguslike aluste üleandmine ja vaatamata eelneva Artikli määrustele, on Reparatsioonide Komisjonil kõik laenu puudutavate lepingute ja kokkulepete tingimuste muutmise volitused ning võib sõlmida igasuguseid lisakokkuleppeid, millised näisid sellele hädavajalikud; siiski, seda tingimusel, et ei tekitataks mingit kahju: 1Ú neile õigustele, millised olid antud laenulepingutega ja -kokkulepetega igasugustele isikutele, kuid mitte Saksa, Austria, Ungari või Bulgaaria kodanikele; 2Ú kõigile Bulgaaria Riigikassa boonide, mis antud välja Prantsusmaal 1912. ja 1913.a., omanike õigustele ja millised kuuluvad tasumisele Bulgaaria poolt teostatud esimese tulusa rahandusoperatsiooni tuludest. Poolte vahelisel kokkuleppel võivad erinevad asjast huvitatud isikud saada tasu kas sularahas või laenu väärtpaberites. Mitte mingid laenu ja selle lisalepinguid ja kokkulepped puudutavad kokkuleppeid ei saa sõlmida Üleliiduse Komisjoni heakskiiduta. Üleliiduline Komisjon hakkab mõjutama kõike, mis puudutab laenu, kui Reparatsioonide Komisjoni esindaja, iga kord, kui see viimane nõnda selles suhtes otsustab. Artikkel 140. Käesolevasse Ossa võetud määrused ei või mingil juhul kahjustada pante või hüpoteeke, millised on seaduslikult antud Liidu või sellega Ühinenud Riikidele või selle kodanikele Bulgaaria Valitsuse või selle kodanike poolt neile kuuluva vara ja tulude pealt kõigil neil juhtudel, kui nende pantide ja hüpoteekide andmine eelnes Bulgaaria ja iga asjast huvitatud Riigi poolt enne sõjaseisukorra eksisteerimist, kuid mitte väljaspool neid piire, millistes nende pantide ja hüpoteekide muutumine on kindlaksmääratult nähtud ette käesoleva Rahulepingu või lisalepingute ja konventsioonide jõuga. Artikkel 141. Käesoleva Rahulepinguga kooskõlas Bulgaarialt territooriume saanud riigid kohustuvad endapeale võtma osa Bulgaaria Avalikust Võlast, millisena see eksisteeris 11. oktoobril 1915.a., kaasaarvatud ennesõjaaegse Ottomani Avaliku Võla välisvõla osa, millise võttis enda peale Bulgaaria Artikkel 134 määrustega sätestatud tingimustel. Reparatsioonide Komisjon, tegutsedes Üleliidulise Komisjoni vahendusel, määratleb Bulgaaria Avaliku Võla, millisena see eksisteeris 11. oktoobril 1915.a., arvestades võla suhtes, mis tehtud peale 1. augustit 1914.a., vaid võla selle osa, millist ei kasutatud Bulgaaria poolt pealetungisõja ettevalmistamiseks. Bulgaaria Avalikku Võla osaks, millise tasumise peab endapeale võtma iga Bulgaarialt territooriumit saanud Riik, saab see osa, millist Peamised ja nendega Ühinenud Riigid, tegutsedes Üleliidulise Komisjoni vahendusel, loevad õiglaseks, arvestades seda suhet, milline eksisteerib loovutatud territooriumite tulude ja Bulgaaria üldtulude vahel, kui kolme täieliku eelarveaasta, millised eelnesid vahetult Balkani (1912.a.) sõjale, keskmine arv. Artikkel 142. Riigid, millised saavad käesoleva Rahulepinguga kooskõlas Bulgaaria territooriumi osasid, omandavad igasuguseid varasid ja igasugust nimetatud territooriumitel asuvat Bulgaaria Valitsusele kuuluvat omandit. Soetatud varade ja omandi maksumus määratletakse Reparatsioonide Komisjoni poolt ja kantakse tema poolt Bulgaaria või Türgi krediidi arvele, kui jutt käib Bulgaariale 1913.a. Konstantinoopoli Rahulepingu alusel loovutatud varadest ja omandist ja selle omandanud Riigi debeedi arvele. Käesoleva Artikkli mõttes hakatakse Bulgaaria Valitsuse varasid ja omandit vaatlema kui Kuningriigi ((Tsaaririigi)) kogu vara. Artikkel 143. Bulgaaria loobub igasugustest kasudest, millised tulenevad talle 1918.a. Bucaresti ja Brest-Litovski Rahulepingusse ja lisalepingutesse ja kokkulepetesse võetud tingimustest. Ta kohustub, peale selle anda vastavalt kas Rumeeniale või siis Peamistele ja nendega Ühinenud Riikidele, sõltuvalt asjaoludest, igasugused rahalised dokumendid, rahad, väärtused ja vekslid või kaubad, millised ta võis saada nimetatud Rahulepingute alusel. Olemasolevad summad, millised peavad olema väljamakstud ja igasugused rahalised dokumendid, väärtused ja kaubad, millised peavad olema ära antud või üle antud käesoleva Artikli tingimuste jõul ja neid kasutatakse Peamiste Liiduliste ja nendega Ühinenud Riikide poolt kooskõlas korraga, milline peab olema seejärel nimetatud Riikide poolt kindlaks määratud. Artikkel 144. Bulgaaria kohustub mitte takistama Saksa, Austria, Ungari või Türgi Valitsuste poolt soetada igasugusi saksa, austria, ungari või türgi kodanike õigusi ja huve igasugustes ühiskondlikku kasu taotlevates ettevõtetes või igasugustes Bulgaaria kontsessioonides, millised võivad olla Reparatsioonide Komisjoni poolt välja nõutud Saksamaa, Austria, Ungari või Türgi Valitsuste ja Liidu ja sellega Ühinenud Riikide vahel sõlmitud Rahulepingute jõuga. Artikkel 145. Bulgaaria kohustub andma Reparatsioonide Komisjonile üle kõik Bulgaaria või tema kodanike võlanõuded või reparatsioonide õigused, millised eksisteeivad ta arvel Saksamaa, Austria, Ungari või Türgi või nende kodanike suhtes ja eriti kõik võlanõuded või reparatsioonide õigused, millised tulenevad või tulenesid temale kohustustest, mis tingitud sõja kestel tema ja nende Riikide vaheliste kohuste täitmisest. Igasugune summa, millise Reparatsioonide Komisjon võib saada nendest võlanõuetest või reparatsiooniõigustest, kantakse Bulgaaria reparatsioonideks minevate summade krediidi arvele. Artikkel 146. Käesoleva Rahulepingu täitmisel vaadeldakse igasugust sularahaga maksmise kohustust kui kullas väljendatut ja sooritatakse, kui käesolevasse Rahulepingusse ei ole võetud vastupidiseid tingimusi või lisalepingutesse ja kokkulepetesse, kuuluvad krediitorite valikul maksmisele Londonis maksvates naelsterlingutes, New Yorgis makstavates kulddollarites Ameerika Ühendriikides, Pariisis makstavates kuld frankides või Roomas makstavates kuld liirides. Käesoleva Artikkli mõtte täitmise eesmärgil täheldatakse ülalpool mainitud kuldraha kohta tingimus, et nad peavad omama neile igaühele 1. jaanuariks 1914.a. seaduslikult kehtestatud kaalu ja kuju. IX Osa. Majanduslikud määrused. I Jagu. Kaubandussuhted. I Peatükk. Tollieeskirjad, maksud ja piirangud. Artikkel 147. Bulgaaria kohustub mingist Liitlas- või sellega Ühinenud Riikidest riiki toodavatele kaupadele, pinnase- või tööstustoodetele, ükskõik, kust need ka tulevad, mitte kehtestama suuremat tollimaksu või lõive, kaasaarvatud riigisisesed maksud, kui need, millistega on koormatud mingi teise nimetatud Riigi või mingi võõra riigi needsamad kaubad, pinnase- või tööstustooted. Bulgaaria ei hakka säilitama või kehtestama mingeid keelde või piiranguid mingitest Liidu- ja sellega Ühinenud riikide territooriumilt Bulgaaria territooriumile veetavatele igasugustele kaupadele, pinnase- või tööstustoodetele, kust need ka ei tuleks, milliseid ei hakata laiendama samamoodi nende kaupade, pinnase- või tööstustoodetele mingist teisest nimetatud Riikidest või mingist teisest võõrriigist sisseveole. Artikkel 148. Bulgaaria kohustub peale selle mitte kehtestama, kuivõrd see puudutab sisseveo reziimi, vahesid mingi Liidu- või nendega Ühinenud Riikide mingi teise nimetatud Riikidest või mingi võõrriigi kaubanduse kahjuks isegi kaudsetel viisidel, nii, näiteks, need, millised tulenevad tollieeskirjadest või tavadest või kontrolli meetoditest või analüüsist, või maksude maksmise tingimustest, või siis klassifitseerimise meetoditest või tariifide tõlgendamisest, või lõpuks, monopoli teostamisest. Artikkel 149. Kuivõrd see puutub väljavedu, siis Bulgaaria kohustub mitte maksustama kaupu, pinnase- ja tööstustooteid, milliseid veetakse Bulgaaria territooriumilt välja mingisse Liidu- või sellega Ühinenud Riiki, mingite tollide või lõivudega, kaasa-arvatud sisemaksud, teise või suurema, kui see, millist tasutakse samade kaupade eest, milliseid veetakse välja mingisse teise nimetatud Riikidest või mingisst teise võõrriiki. Bulgaaria ei hakka säilitama ega kehtestama mingeid keelde või piiranguid igasuguste Bulgaaria territooriumilt saadetavate kaupade väljaveole mingisse Liidu- või sellega Ühinenud Riikidesse, millised ei hakka samamoodi laienema nende pinnase- või tööstuskaupade väljaveole, milliseid sadetakse mingisse teise nimetatud Riikidest või mingisse teise võõrriiki. Artikkel 150. Igasugused sisse- ja väljavedu ning transiiti puudutavad soodustused, väljajätud ja privileegid, millised olid Bulgaaria poolt antud mingile Liidu- või nendega Ühinenud Riikidele või mingile teisele võõrriigile, hakkavad üheaegselt ja tingimusetult ja selleta, et oleks olnud tarvis palve või kompensatsioon, laienema kõigile Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele. Artikkel 151. Aastase tähtaja kestel, alates käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast, ei saa Bulgaaria poolt Liidu ja nendega Ühinenud Riikide poolt sisseveolt võetavad maksud olla kõrgemad enamsoodustatud maksudest, milliseid rakendati nende Bulgaariasse sisseveol enne 28 juulit 1914.a. Tollimaksude maksmist kullas võib rakendada ka sisseveole, järgides Artikkel 150 määrusi, kõigil juhtudel, kui Bulgaaria seaduse jõuga oli selle maksu kullas maksmine nõutud enne 28. juulit 1914.a., tingimusel, et krediidi piletite vahetuskurssi kulla suhtes hakatakse Reparatsioonide Komisjoni poolt perioodiliselt kehtestama. II Peatükk. Laevasõidu reziim. Artikkel 152. Kuivõrd see puudutab kalapüüki, rannasõitu ja pukseerimist merel, Liidu ja selelga Ühinenud Riikide laevad ja alused hakkavad Bulgaarias ja samuti selle territoriaalvetes kasutama seda-sama reziimi, milline seatakse sisse enim soodustatud rahvaste laevadele ja alustele. Artikkel 153. Liidu ja sellega Ühinenud Riikidele kuuluvate laevade ja aluste suhtes, igasugused laevadesse ja alustesse puutuvad tunnistused ja dokumendid, milliseid Bulgaaria tunnistas kehtivatena enne sõda või millised võib tagantjärgi tunnistada kehtivateks peamiste Mereriikide poolt, tunnistatakse Bulgaaria poolt kui kehtivaid ja kui võrdväärsed Bulgaaria laevadele ja alustele väljaantavate vastavate tunnistustega. Samal moel hakatakse tunnustama uute Riikide Valitsuste poolt nende laevadele ja alustele väljastatud tunnistusi ja dokumente, sõltumata sellest, kas neil on mereranda või ei ole, tingimusel, et need tunnistused ja dokumendid oleksid välja antud kooskõlas peamiste Mereriikide poolt üldtunnustatud tavadega. Kõrgetel Lepingupooltel on au tunnistada igasuguse Liidu ja sellega Ühinenud Riikide laevade lippu, millisel ei ole mereranda, kui need laevad on registreeritud vaid ühes selle territooriumil asuvas kindlaksmääratud kohas; see punkt kujutab nende laevade jaoks endast sadamat, mille juurde nad on sisse kirjutatud (( kodusadamat )). III Peatükk. Õigusvastane konkurents. Artikkel 154. Bulgaaria kohustub võtma kõiki vajalikke seadusandlikke või administratiivseid meetmeid selleks, et garanteerida mingitele Liidu ja sellega Ühinenud Riigile pinnase- ja tööstustoodetele kaubandustehingutel kaitse igasuguse õigusvastase konkurentsi eest. Bulgaaria kohustub keelama ära ja lõpetama konfiskeerimise ja igasuguste muude sobivate sanktsioonide teel sisse- ja väljaveole, aga samuti riigisiseseks müügiks väljalaskmisele, tootmisele, ringlusele, müügile ja igasuguste toodete või kaupade, millistel endil või nende vahetul ümbrisel või selle välisel pakendil on mingid otse või kaudselt päritolule, liigile, omadustele või nende kaupade või toodete erilistele kvaliteetidele viitavad valeandmeid sisaldavad märgid, nimetused, pealkirjad või tähised. Artikkel 155. Bulgaaria kohustub, tingimusel, et temale osutatakse selles suhtes vastastikulisuse reziim, arvestama seadustega, aga ka administratiivsete- või kohtuotsustega, millised on võetud vastu nende seadustega kooskõlas, millised kehtivad Liidus ja sellega Ühinenud Riikides ja millistest on ettenähtud viisil Bulgaaria vastavaid võime teavitatud ja millised määratlevad või reglementeerivad õigust riigis toodetud veine või piiritusjooke nende tootmise kohanimega tähistada või tingimusi, mil toote kohanimedega tähistamine võib lubatud olla; nimetatud seaduste ja otsuste vastaselt kohanimedega tähistatud toodete või kaupade sisse-, väljavedu aga samuti tootmist, käitlemist ja müüki ära keelama ja tõkestama eelmises Artiklis ettekirjutatud meedetega. Peatükk IV. Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide kodanike suhtes rakendatav kord. Artikkel 156. Bulgaaria kohustub: a)Mitte panna Liidu ja sellega Ühinenud Riikide kodanikele, kuivõrd see puudutab käsitööga, kutsetega, kaubandusega ja tööstusega tegelemist, mitte mingeid erandeid, millised ei oleks ühtmoodi kõigi välismaalaste suhtes rakendatavad: b)mitte allutama Liidu ja nendega Ühinenud Riikide kodanikke mingite eeskirjadele või piirangutele, kuivõrd see puudutab punktis a) nimetatud õigusi, millised võiksid otse või kaudselt kahjustada nimetatud punkti määrusi või millised oleksid teised või enamsoodsad, kui need, milliseid rakendatakse välismaalaste, enamsoodustatud rahvuste kodanike suhtes; c)mitte allutama Liidu ja nendega Ühinenud Riikide kodanikke, nende vara, õigusi või huvisid, kaasa-arvatud ühingud ja ühendused, millistestest nad on huvitatud, mitte mingitele koormistele, maksudele või lõivudele, nii otsestele, kui kaudsetele, teistele või enam kõrgetele, kui need, millised pannakse või võivad olla pandud tema kodanikele või nende varadele, õigustele või huvidele või enamsoodustatud rahvuse kodanikele või nende varadele, õigustele ja huvidele; d)mitte panna kellegile Liidu või sellega Ühinenud Riikide kodanikele mingeid piiranguid, milliseid ei rakendatud nende Riikide kodanike suhtes enne 1. juulit 1914.a., kui siis, siis see piirang peab olema pandud ühtmoodi peale ka oma kodanikele. Artikkel 157. Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide kodanikud hakkavad Bulgaaria territooriumil kasutama nende elu, nende varade, õiguste ja huvide alalist kaitset ning neil on kohtusse pöördumiseks vaba pääs. Artikkel 158. Bulgaaria kohustub tunnistama uut kodakondsust, milline oli soetatud või soetatakse ta kodanike poolt Liidu- või sellega Ühinenud Riikide seaduste alusel ja kooskõlas nende Riikide kompetentsete võimude otsustega, või naturalisatsiooni teel, või Rahulepingu määruste jõuga ja vabastada, kõigist vaatepunktidest, need kodanikud sellise uue kodakondsuse soetamise alusel päritoluriigi suhtes igasugusest ustavuse kohustusest. Artikkel 159. Liidu- ja sellega Ühinenud riigid võivad nimetada peakonsuleid, konsuleid, viitse-konsuleid ja konsulaar-agente Bulgaaria linnadesse ja sadamatesse. Bulgaaria kohustub kiitma heaks nende peakonsulite, konsulite, viitse-konsulite ja konsulaar-agentide, kelle perekonnanimed talle teatatakse, nimetamise ja kooskõlas kehtestatud reeglite ja tavadega lubama neid oma ametikohuseid täitma. V Peatükk Üldmäärused. Artikkel 160. Kohustused, millised on pandud Bulgaariale ülalpool toodud I Peatüki ja II Peatüki Artikkel 152. määrustega, lõpetavad kehtivuse, kui käesoleva Rahulepingu sõlmimise päevast on möödunud viis aastat, kui aga teksti sätetest ei tulene teisiti, või kui Rahvasteliit otsustab, vähemalt kaksteist kuud enne selle perioodi lõppu, et need kohustused jäävad järgnevaks perioodiks jõusse, kas siis muudatustega või nendeta. IV Peatüki Artikkel 156. määrused jäävad jõusse ka peale eelnimetatud viieaastast perioodi, kas muudatustega või nendeta, selliseks perioodiks, kui see leiab aset, millise kehtestab Rahvasteliidu Nõukogu enamus ja mis ei saa kesta üle viie aasta. Artikkel 161. Kui Bulgaaria Valitsus hakkab tegelema rahvusvahelise kaubandusega, siis sellest vaatepunktist ei hakka tal suveräänsusest olema mitte ühtegi õigustest, privileegidest või immuniteetidest ja seda ei hakata käsitlema kui selliseid omavat. II Jagu. Lepingud. Artikkel 162. Käesoleva Rahulepingu jõustumisel ja selles sisalduvatest määrustest kinnipidamisel, mitmepoolsed lepingud, konventsioonid ja majandusliku- ja tehnilise iseloomuga lepingud, millised on loetletud alljärgnevalt ja järgnevates Artikklites, hakatakse neid rakendada Bulgaaria ja nende Liidu ja sellega Ühinenud Riikide, kes nendes osalevad, vahel: 1Ú Konventsioon 11. oktoobrist 1909.a., milline puudutab autode rahvusvahelist liiklust; 2Ú Kokkulepe 15. maist 1886.a., milline puudutab tollikontrollile allutatud vagunite plombeerimist ja 18. mai 1907.a. Protokoll; 3Ú Kokkulepe 15. maist 1886.a. milline puudutab raudteede tehnilist ühtsust; 4Ú Konventsioon 5. juulist 1890.a., milline puudutab tollitariifide avaldamist ja rahvusvahelise tollitariifide avaldamise Liidu organiseerimist; 5Ú Konventsioon 20 maist 1875.a., milline puudutab meetrisüsteemi ühendamisse ja täiustamisse; 6Ú Konventsioon 29 novembrist 1906.a., milline puudutab tugeva toimega ravimite farmakopöade ühendamisse; 7Ú Konventsioon 7 juunist 1905.a., milline puudutab Roomas Rahvusvahelise Põllu-majandusliku Instituudi loomist; 8Ú Kokkulepe 9. detsembrist 1907.a., et luua Pariisis Rahvusvaheline Ühiskondliku Hügieeni Büroo. Artikkel 163. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest peale hakkavad Kõrged Lepingupooled rakendama allpool nimetatud konventsioone ja kokkuleppeid, kuivõrd sellised neid puudutavad, tingimusel, et Bulgaaria rakendaks erilisi, käesolevas Artiklis sätestatud määrusi. Posti konventsioonid: Konventsioon ja Ülemaailmse Postiliidu Kokkulepe, mis on allkirjastatud Viinis 4.- juulil 1891.a.; Konventsioon ja Postiliidu Kokkulepe, mis on allkirjastatud Washingtonis 15 juunil 1897.a.; Konventsioon ja Postiliidu Kokkulepe, mis on allkirjastatud Roomas 26. mail 1906.a. Telegraafi konventsioonid: Rahvusvahelised Telegrafi Konventsioonid, mis allkirjastatud S-Peterburis 10/22 juulil 1875.a.; Reglement ja tariifid, millised on kehtestatud Rahvusvahelise Telegraafi Konverentsi poolt Lissabonis 11. juunil 1908.a. Bulgaaria kohustub uute Riikidega spetsiaalsete kokkulepete sõlmimisel, millised on nähtud ette konventsioonide ja kokkulepetega, mis puudutavad Ülemaailmset Postiliitu ja Rahvusvahelist Telegraafi Liitu, millistel mainitud uued Riigid osalevad või millistega nad ühinevad, oma nõusoleku andmisest mitte-keelduma. Artikkel 164. Käesoleva Rahulepingu jõustumisest alates hakkavad Kõrged Lepingupooled uuesti rakendama, kuivõrd see neid puudutab, Rahvusvahelist Raadiotelegraafi Konventsiooni 5. juulist 1912.a., tingimusel, et Bulgaaria suhtes rakendatakse ajutisi eeskirju, millised tehakse temale Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolt. Kui viie aasta kestel, millised järgnevad käesoleva Rahulepingu jõustumisele, uus Konventsioon, milline reguleerib rahvusvahelisi raadiotelegraafi alaseid suhteid, sõlmitakse 5. juuli 1912.a.Konventsiooni asemele, siis see uus Konventsioon hakkab Bulgaariat siduma isegi sellel juhtumil, kui viimane keelduks viimase väljatöötamises osalemast või seda allkirjastamast. See uus Konventsioon asendab, sama moodi, kehtivad ajutised eeskirjad. Artikkel 165. Kuni uue, Doonau vetes kalapüüki puutuva Konventsiooni sõlmimiseni, milline peab asendama Konventsiooni 29. novembrist 1901.a., ajutine reziim, milline peab olema kehtestatud, kehtestatakse Euroopa Doonau Komisjoni poolt nimetatud vahekohtunike poolt. Artikkel 166. Bulgaaria kohustub enne kaheteistkümne kuulise tähtaja möödumist, lugedes käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast: 1Ú ühinema, ettekirjutatud vormides, rahvusvahelise Pariisi Konventsiooniga 20. märtsist 1883.a. et kaitsta tööstusomandit, milline on nähtud ette Washingtonis 2 juunil 1911.a., aga samuti Rahvusvahelisest 9. septembri 1886.a. Berni Konventsioonist, et kaitsta kirjandus- ja kunstiteoseid, milliseid on nähtud ette 13. novembri 1908.a. Berliini ja Berliini 20. märtsi 1914.a. Lisaprotokolliga; 2Ú tunnistama ja kaitsma Liidu ja sellega Ühinenud Riikide kodanike tööstus-, kirjanduslikku- ja kunstiomandit toimivate seadusandlike määrustega, millised on võetud vastu kooskõlas nimetatud Konventsioonide printsiipidega. Peale selle ja sõltumatult ülalpool nimetatud kohustusi, kohustub Bulgaaria endiselt tagama iga Liidu ja sellega Ühinenud Riigi kodanike igasuguse tööstusliku, kirjandusliku ja kunstiomandi tunnistamise ja kaitsmise vähemalt sellisel määral, nagu see on oli enne 28. juulit 1914.a. ja neil samadel tingimustel. Artikkel 167. Bulgaaria kohustub ühinema loetletud konventsioonide ja kokkulepetega või neid ratifitseerima: 1Ú Konventsioon 14. märtsist 1884.a., 1. detsembrist 1886.a. ja 23. märtsist 1887.a. ja Lõpp-protokoll 7. juulist 1887.a., milline puutub veealuste kaablite kaitset; 2Ú Konventsioon 31. detsembrist 1913.a., milline puutub kaubandusstatistika unifitseerimist; 3Ú Konventsioon 23. septembrist 1910.a., milline putub mõningaid laevaõnnetusi, merel abi andmist ja päästmist puudutavate eeskirjade unifitseerimist; 4Ú Konventsioon 21. detsembrist 1904.a., milline puudutab ujuvhaiglate vabastamist sadamamaksudest ja lõivudest; 5Ú Konventsioon 26. septembrist 1906.a., milline puudutab naiste öötöö keelamist; 6Ú Konventsioon 26. septembrist 1906.a., milline puudutab tuletikkude valmistamisel valge fosfori kasutamise ärakeelamist; 7Ú Konventsioon 18. maist 1904.a., 4. mai 1910.a., milline puudutab valgete orjataridega kauplemise tõkestamist; 8Ú Konventsioon 4. maist 1910.a., milline puudutab võitlust pornograafiliste väljaannetega; 9Ú Sanitaarküsimusi puudutavad Konventsioonid 30. jaanuarist 1892.a., 15 aprillist 1893.a. 3. aprillist 1894.a., 19. märtsist 1897.a. ja 3 detsembrist 1903.a.; 10Ú Konventsioon 3 november 1881.a. ja 15. aprillist 1889.a., milline puudutab võitlust Phylloxera´ga ((taimekahjuritega; D8;;>:A5@0 Phylloxera, Viteus vitifolii- põhilised viinamarjade (ka teistel lehtpuudel-n. tammel) juurtel ja lehtedel parasüteeruvad väikesed, 1 mm, putukad, kahjustatud kohtades tekivad mädanikud jne ja saak langeb. Levivad põhiliselt istikutega. Nad on sise- ja välikarantiini objektiks. !- 1956. 45. " A. 108.109; !- 1977. 27. " - A 1207 1208. K.L.)) 11Ú Konventsioon 19. märtsist 1902.a., milline puudutab maaharimisele kasulike lindude kaitset. Artikkel 168. Iga Liidu või sellega Ühinenud Riik, juhindudes käesoleva Rahulepingu üldistest printsiipidest või spetsiaalsetest tingimustest, teavitab Bulgaariat igasugustest kahepoolsetest konventsioonidest, milliste kehtivuse taastamist ta tema suhtes nõuab. Käesolevas Artiklis ettenähtud teavitamine teostatakse kas vahetult, või mõne teise Riigi vahenduse. Selle kättesaamist kinnitab Bulgaaria kirjalikult; kehtivuse taastamise kuupäevaks saab teavitamise kuupäev. Liidu või sellega Ühinenud Riigid kohustuvad omavahel taastama Bulgaariaga vaid need konventsioonid või lepingud, millised on kooskõlas käesoleva Rahulepingu tingimustega. Teavituses meenutatakse, sõltuvalt asjaoludest, et neid nende konventsioonide või lepingute määrused, millised, ei sobi kokku käesoleva Rahulepingu tingimustega, ei vaadelda kui oma jõus taastatuid. Arvamuste lahkumineku juhtudel, küsitakse Rahvasteliidu arvamust. Kuuekune tähtaeg, milline hakkab jooksma käesoleva Rahulepingu sõlmimise päevast, antakse Liidu või sellega Ühinenud Riikidele, antakse sellise teavitamise juurde asumiseks. Kahepoolsed Konventsioonid ja kahepoolsed Kokkulepped, millised sisuks on selline teavitamine, on vaid ise taastatud jõus Liidu või sellega Ühinenud Riikide ja Bulgaaria vahel; kõik teised aga on ja jäävad tühistatuiks. Ülalpool toodud eeskirjad on rakendatavad igasuguste kahepoolsete Konventsioonide või kahepoolsete Lepingutele suhtes, millised eksisteerivad kõigi Liidu ja sellega Ühinenud Riikide ning Bulgaaria vahel, isegi kui nimetatud Liidu ja sellega Ühinenud Riigid ei olnud temaga sõjaseisukorras. Artikkel 169. Bulgaaria tunnistab kui tühistatuiks ja käesoleva Rahulepinguga tühistatuks jäävateks kõik lepingud, konventsioonid või kokkulepped, millised ta sõlmis Saksamaaga, Austriaga, Ungariga või Türgiga 1. augustist 1914.a., enne käesoleva Rahulepingu sõlmimist. Artikkel 170. Bulgaaria kohustub tagama õiguse järgi Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele, aga samuti nimetatud Riikide ametiisikutele ja eraisikutele, kõigi õiguste ja eeliste kasutamise, missugused need ka ei oleks, milliseid ta võis anda Saksamaa, Austria, Ungari või Türgile või nende Riikide ametiisikutele ja kodanikele lepingute, konventsioonide või kokkulepete alusel, mis sõlmitud enne 1. augustit 1914.a., selliseks ajaks, mil need lepingud, konventsioonid või kokkulepped on jõus. Liidu ja sellega Ühinenud Riigid säilitavad endale nende õiguste või eeliste kasutamise või mittekasutamise õiguse. Artikkel 171. Bulgaaria tunnistab tühistatuks ja tühistatuks jäänuks kõik lepingud, konventsioonid või kokkulepped, millised ta sõlmis enne 1. augustit 1914.a. või sellest kuupäevast alates kuni käesoleva Rahulepingu jõustumiseni, Venemaaga või mingi teise Riigi või Valitsusega, millise territoorium moodustas enne Venemaa osa, aga samuti Rumeeniaga peale 15. augustit 1916.a. ja enne käesoleva Rahulepingu jõustumist. Artikkel 172. Juhtumil, mil 1. augustist 1914.a üks Liidu- või sellega Ühinenud Riikidest, Venemaa või Riik või Valitsus, millise territoorium moodustas varem Venemaa osa, okupatsiooni või mingil teisel viisil, või põhjusel sunnitud andma või lubama mingi võimuorgani poolt lähtunud akti, kontsessiooni, privileegi või mingisuguse soodustuse läbi andma Bulgaariale või selle kodanikule, siis need kontsesioonid, privileegid ja soodustused annuleeritakse õiguse alusel käesoleva Rahulepinguga. Igasugused koormised või hüvitused, millised võisid sõltuvalt asjaoludest, sellise annuleerimise läbi kaasneda, ei lange mingil juhul Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele, ega ka Suurriikidele ega Riikidele, Valitsustele või avalik-õiguslikele võimudele, milliseid käesolev Artikkel vabastab nende kohuste täitmisest. Artikkel 173. Käesoleva Rahulepingu jõustumisega kohustub Bulgaaria andma õiguse alusel Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele, aga samuti nende kodanikele õiguse kasutad aõigusi ja soodustusi, missugused need ka ei oleks, milliseid ta andis 1. augustist 1914.a. enne käesoleva Rahulepingu jõustumist, lepingute, konventsioonide või kokkulepetega mitte sõdivatele Riikidele või nende Riikide kodanikele kogu sellise aja kesteks, kuni need lepingud, konventsioonid või kokkulepped jäävad jõusse. Artikkel 174. Need Kõrgetest Lepingupooltest, kes veel ei ole allkirjastanud või siis peale allkirjastamist ei ole ratifitseerinud Konventsiooni oopiumist, mis allkirjastatud Haagis 23. jaanuaril 1912.a., nõustuvad selle konventsiooni jõustamisega ja sellel eesmärgil hädavajalike seaduste välljaandmisega, kuhe kui selleks võimalus avaneb ja mitte hiljem, kui käesoleva Rahulepingu jõustumisele järgneva kaheteistkümne kuu jooksul. Kõrged Lepingupooled nõustuvad, peale selle, nende suhtes, kes veel ei ole nimetatud konventsiooni ratifitseerinud, et käesoleva Rahulepingu ratifitseerimine on kõigis suhetes võrdne selle ratifitseerimisega ja spetsiaalse Protokolli allkirjastamisega, milline on avatud Haagis, kooskõlas Kolmanda Oopiumi Konverentsi otsustega, milline toimus 1914.a., et jõustada nimetatud Konventsioon. Prantsuse Vabariigi Valitsus teatab Madalmaade ((Hollandi)) Valitsusele, ratifitseerimis kirjade Protokolli tõestatud koopia käesoleva Rahulepingu ratifitseerimiskirjade hoiule andmise kohta ja kutsub Madalmaade Valitsust võtta see dokument vastu ja hoida kui 23. jaanuari 1912.a. Konventsiooni ratifitseerimise kirjana ja ka 1914. a. allkirjastatud Lisaprotokollina. Artikkel 175. Välismaa riikide alamate immuniteedid ja privileegid, aga samuti konsulite õiguspädevuse ja kaitse õigused, millise don omistatud Bulgaariale Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolt kapituleerimise ja tavade aga samuti lepingute jõul, võivad moodustada spetsiaalsete konventsioonide asja iga asjast huvitatud Liidu- ja sellega Ühinenud riikide ja Bulgaaria vahel. Kuna see puutub ülalpool mainitud varasid, Peamised Liidu- ja sellega Ühinenud Riigid võivad kasutada Bulgaarias enamsoodustatud rahvuse reziimi. Asjast huvitatud Liidu- ja sellega Ühinenud Riigid kohustuvad vastastikuselt sõlmima vaid konventsioone, millised vastavad käesoleva Rahulepingu tingimustele. Nende vaheliste lahkarvamuste puhul päritakse Rahvasteliidu arvamust. III Jagu. Võlad. Artikkel 176. Kontrolli ja kompentsatsiooni Büroo vahendusel, milline asutatakse iga Kõrge Lepingupoole poolt teavitamise päevast lugedes kolme kuise tähtaja jooksul, milline on nähtud ette allpool toodud e) lõigus, järgmised rahaliste kohustuste kategooriad reguleeritakse: 1Ú Võlad, millised kuulusid maksmisele enne sõda ja kuulusid ühe Ühinenud Riigi kodanikule, kes elasid selle Riigi territooriumil, vastas Riigi kodanike poolt, kes elavad selle Riigi territooriumil; 2Ú Võlad, milliste suhtes saabusid maksmise kohustused sõja ajal ja mis kuulusid ühe Lepingupoolse Riigi kodanikele, kes elasid selle Riigi territooriumil ja mis tulenesid vastaspoolse Riigi territooriumil elavate kodanikega sõlmitud tehingutest või lepingutest, milliste täielik või osaline täitmine oli peatatud sõjaseisukorra fakti tõttu; 3Ú Enne sõda ja selle ajal ühe Lepingupoolse Riigi kodanikule väärtpaberitelt, mis on välja antud või tagasi võetud vastaspoolse Riigi poolt, kogunenud protsendid, kuivõrd nende protsentide maksmine nende või neutraalsete Riikide kodanikele ei olnud sõja ajaks peatatud; 4Ú Enne sõda ja selle ajal ühele Lepingupoolse Riigi kodanikele väljamaksmisele kuuluvate kapitalid, millised kujutavad endast vastaspoolse Riigi poolt väljalastud väärtpabereid, kuivõrd selle kapitali maksmine selle Riigi või neutraalsete riikide kodanikele ei olnuid sõja ajal peatatud. Vastase varade, õiguste või huvide likvideerimisest, mis mainitud IV Jaos ja selle Lisas, laekuvad valuutas ja kursi alusel, mis nähtud ette allpool d)lõigus, Kompensatsiooni ja kontrolli Büroo, millised annavad neile sihtotstarbe nimetatud Jaos ja Lisas ettenähtud tingimustel. Käesolevas Artiklis nimetatud operatsioonid teostatakse järgnevalt nimetatud printsiipide alusel kooskõlas käesoleva Jao ja sellele lisatud Lisa määrustega: a)Igaüks Kõrgetest Lepingupooltest keelab käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest, asjast huvitatud Poolte vahel, ära igasugused maksmised ja maksete vastuvõtmised ja igasugused suhted, millised puutuvad nimetatud võlgade reguleerimisse, teisiti kui ülalpool nimetatud Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo vahendusel; b)Igaüks Kõrgetest Lepingupooltest hakkab, vastavalt kuuluvusele, vastutama oma kodanike nimetatud võlgade maksmise eest, peale juhtumite, kui võlglane oli vahetult enne sõda maksejõuetu või selliseks kuulutatud, või kui see võlg tulenes ühenduselt, kelle asjad olid sõja ajal, kooskõlas erandliku sõjaseadlusandlusega likvideeritud. Sellegi poolest, vastase rünnaku alla sattunud või nende poolt enne Relvarahu sõlmimist okupeeritud territooriumite elanike võlgu ei garanteerita Riikide poolt, milliste hulka need territooriumid kuuluvad; c)Summad, milliseid arvestatakse ühe Lepingupoole Riigi kodanikele teise, vastaspoole Riigi kodanikelt, kantakse võlglasriigi Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo debeedi arvele ja makstakse vastava Riigi Büroo kaudu krediitori arvele. d)Võlad makstakse või krediteeritakse selle Liidu ja sellega Ühinenud Riikide valuutas (kaasaarvatud Liitlasriikide, Briti dominjoonid ja India, prodektoriaadid), millisest nad on huvitatud. Kui võlad tuleb reguleerida mingis teises valuutas, siis need makstakse või krediteeritakse asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide (koloonia, prodektoriaadi, Briti dominiooni või India) valuutas. Ülekandmine teostatakse ennesõjaaegse kursi järgi. Selle määruse rakendamiseks loetakse, et ennesõjaaegne kurss on võrdne asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riigi telegraafi teel vahetult kuu aega enne nimetatud asjast huvitatud Riigi ja Bulgaaria vahelise avaliku sõjategevuse algust teostavate rahaülekannete keskmise kursiga. Juhtumil, kui lepinguga on valuuta ülekandmiseks määratletud kindel kurss, millisega on väljendatud kohustus tasuda asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riigile selle valuutas, siis ülalpool toodud kurssi puudutavat määrust ei rakendata. Kuivõrd see puudutab uusi riike – Poolat ja Tšehhoslovakkiat, - siis võlgade suhtes rakendatava arvestuse valuuta ja ülekande kurss, milline tuleks tasuda ja krediteerida, kehtestatakse VII Osa (Reparatsioonid) ettenähtud Reparatsioonide Komisjoni poolt, kui vaid asjast huvitatud Riigid jõudsid eelnevalt kokkuleppele, milline reguleerib tekkinud küsimusi; e)Käesoleva Artikkli ja selle juurde kuuluva Lisa ettekirjutusi ei hakata rakendama ühelt pool Bulgaaria ja teiselt poolt, mingi Liidu- või sellega Ühinenud Riikide, nende kolooniate ja nende prodektoriaadi all olevate riikide, või mingi Briti dominiooni või India suhtes, kui kuuajalise tähtaja jooksul peale käesoleva Rahulepingu jõustumist , Riigi või selle dominjoni või India poolse ratifitseerimise kirja hoiule andmist – Bulgaaria sel eesmärgil ei teavita antud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide, antud Briti dominjoni või India Valitsusi, vastavalt juhtumile; f)Liidu- ja sellega Ühinenud Riigid, millised liitusid käesoleva Artikli ja selle Lisaga, võivad leppida omavahel kokku selle oma kodanike suhtes, kes asuvad nende territooriumil, rakendamise suhtes sedavõrd, kui see puudutab nende ja Bulgaaria kodanike vahelisi suhteid. Sel juhtumil käesoleva määruse alusel teostatud maksed kujutavad endast asjast huvitatud Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo kompetentsi puutuvat asja. Lisa. §1. Iga Kõrgetest Lepingupooltest moodustab kolme kuu kestel, Artikkel 176. e) lõigus ettenähtud teatamise tähtaja jooksul, „Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo“, et vaenlase võlgu tasuda ja kätte saada. Võimalik, et asutatakse Kõrgete Lepingupoolte territooriumite osades kohalikud Bürood. Need Bürood hakkavad tegutsema nendel territooriumitel, kui Keskbürood; kuid kõik vastaspoole Riigis asutatud Büroo suhted leiavad aset vaid Keskbüroo vahenduse kaudu. §2.Käesolevas Lisas tähistatakse sõnadega „vaenlase võlad“ Artikkel 176 esimeses lõigus nimetatud rahalisi kohustusi, „vaenlase võlgnikud“, - isikuid, kes on need võlgnevad need summad, „vaenlase krediitorid“ – isikud, kellele need arvestatakse, „Krediitor-Büroo“ – Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo, milline tegutseb krediitori maal, ja „Võlgnik-Büroo“ - Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo, milline tegutseb võlgniku maal. §3.Kõrged Lepingupooled toovad Artikkel 176 a) lõigu määruste rikkumise suhtes sisse karistused, millised on käesoleval ajal nende seadusandluses nähtud ette vaenlasega kauplemise eest. Nad keelavad, sama-moodi, oma territooriumil igasugused kohtuhagid, millised, peale käesoleva Lisaga ettenähtud juhtude, puutuvad vaenlase võlgade tasumist. §4.Artikkel 176. b)lõigus nimetatud Valitsuse karantiid rakendatakse siis, kui võla kättesaamist ei saa mingil põhjusel teostada., peale juhtumi, kui kooskõlas võlgniku maa seadusandlusega oli võlg sõja kuulutamise hetkel aegumise tõttu kaetud, või kui see hetk võlgnik oli pankrotis või maksejõuetu võlgnik või oli kuulutatud maksejõuetuks võlgnikuks, või siis, kui võlgu oli ühendus, millise asjad olid likvideeriud kooskõlas erakorralise sõjaseadusandlusega. Sel juhtumil rakendatake käesoleva Lisaga ettenähtud korda oktsionite massist saadud rahadest teostatud maksete suhtes. Terminid „pankrott, maksejõuetus“ viitavad selliseid juriidilisi olukordi puudutavate seadusandluste rakendamisele. Väljend „maksejõuetuks kuulutatud võlgnik“ omab sama tähendust, millist tunneb inglise õigus. §5.Krediitorid teavitavad Krediitori-Bürood kuuekuulise tähtaja jooksul, selle loomisest, neile arvestatud võlgadest ja esitab Büroole kõik dokumendid ja tõendid, millised neilt selle poolt nõutakse. Kõrged Lepingupooled võtavad kõik vajalikud meetmed, et jälitada ja karistada salajasi vandenõusid, millised võisid leida aset vaenlase krediitorite ja võlgnike vahel. Büroo hakkab teavitama teineteist kõigist juhistest ja andmetest, millised võivad aidata paljastada ja võtta vastutusele selliste salaleppete sõlmijaid. Kõrged Lepingupooled lihtsustavad, kuivõrd see on võimalik, poolte arvel ja (vastavate) Büroo vahendusel, oma kohustuste suuruse suhtes üksmeelt saavutada püüdvate võlglaste ja krediitorite vahelist posti ja telegrafi suhtlust. Krediitor-Büroo teavitab Võlgnik-Bürood igasugustest võlgadest, milliseid on tema suhtes teavitatud. Võlgnik-Büroo teavitab õigeaegselt Krediitori-Bürood vaidlustatuks tunnistatud võlgadest. Viimasel juhtumil Võlgnik-Büroo mainib võla mittetunnistamise motiive. §6. Kui võlga tunistatakse tervikuna või osaliselt, siis Võlgnik-Büroo koheselt krediteerib tunnistatud summa ulatuses Krediitor-Bürood, keda samal ajal ka sellisest krediteerimisest teavitades. §7. Võlga vaadeldakse tervikuna tunnistatuks ja selle summa kantakse viivitamatult Krediitor-Büroo krediidi arvele, kui teatise saamisest, milline talle tehakse (peale selle tähtaja, Krediitor-Büroo poolt pikendamise) kolme kuise tähtaja jooksul, Võlgnik-Büroo ei teata selle võla mittetunnustamisest. §8. Sel juhtumil, mil võlga tervikuna või osas ei tunnistatud, siis mõlemad Bürood vaatavad vastastikusel nõusolekul asja läbi ja püüavad pooli lepitada. §9.Krediitor-Büroo tasub, tema krediidi arvele kantud summadest üksikutele krediitoritele summad, kasutades sel eesmärgil tema Riigi Valitsuse poolt tema käsutusse antud fonde, selle Valitsuse poolt esitatud tingimustel, teostades täpsemalt kinnipidamisi riski eest või hädavajalikeks peetavate komisjonitasude näol. §10.Igasugune isik, kes nõuab vastase võla, millise suurust ei ole tervikuna või osaliselt tunnustatud, tasumist, peab tasuma Büroole mittetunnustatud võla osast trahvi näol 5%. Täpselt samamoodi igasugune isik, kes ebaõigelt keeldub temalt nõutavat võlga, tervikuna või selle osas, tunnistamast, peab sellest summast, millise suhtes tema äraütlemist ei tunnistata põhjendatuks, 5%. tasuma trahvina. Need protsendid arvestatakse juurde §7. ettenähtud tähtaja ületamisest alates, kuni päevani, mil pretensioon tunnistatakse põhjendamatuks või mil võlg makstakse ära. Büroo, igasugune, kuivõrd see seda puudutab, hakkab võtma meetmeid ülalpool nimetatud trahvide väljanõudmiseks ja on vastutavad neil juhtudel, kui neid trahve kätte ei saada. Trahvid kantakse vastaspoole Büroo krediidi arvele, kes hakkab neid hoidma sissemaksetena käesolevate määruste täitmisel tekkivate kulude katteks. §11. Büroode vaheline operatsioonide tasakaal seatakse sisse iga kolme kuu järel ja ülejääk makstakse kinni Võlgnik-Riigi poolt ühe kuu jooksul faktilise sularahas tasumisega. Kuid jäägid, milliseid võidakse arvestada ühelt või mitmelt Liidu- või sellega Ühinenud Riikide poolt, võivad olla kinni peetud kuni Liidu- või sellega Ühinenud Riikidele või nende kodanikele kogu sõja tõttu arvestatud summa tasumiseni. §12. Büroode vaheliste läbirääkimiste lihtsustamiseks hakkab neist igaüks omama esindajat selles linnas, milles hakkab funktsioneerima teine Büroo. §13. Peale motiveeritud väljajättude juhte, hakatakse asju arutama, võimalust mööda, Võlgnik-Büroo teenistusruumides. §14.Artikkel 176. lõigu b) määruste rakendamise korras Kõrged Lepingupooled vastutavad vaenlase kodanikele-võlgnikele võlgade tasumise eest. Võlgnik-Büroo peab seepärast krediteerima Krediitor-Büroole kõik tunnistatud võlad isegi siis, kui selle saamine üksikult võlgnikult oleks võimatu. Valitsused peavad sellegipoolest andma oma Büroole igasuguseid hädavajalikke volitusi selleks, et võtta meetmeid nende poolt tunnistatud võlgakohuste täitmiseks. Erandina, tunnistatud võlad, millised võetakse sõjas kahjusid saanud isikutelt, kantakse Krediitor-Büroo krediiti vaid siis, kui hüvitus, millise võinuks nende kahjude eest arvestada, saab ära makstud. §15.Iga Valitsus karanteerib tema territooriumil asuva Büroo kulude kattmise, kaasa-arvatud nende personalile töötasu maksmise. §16. Võla tegelikkuse suhtes kahe Büroo vahelise erimeelsuse ja vaenlase võlgniku ja krediitori või Büroo vahelise konflikti puhul, esitatakse vaidlus vahekohtusse (kui pooled on sellega nõus ja sellistel tingimustel, millised nad on vastastikuse kokkuleppe alusel kehtestanud), või antud allpool VI Jaos nimetatud Sega-Vahekohtusse. Kuid, vaidlus võib olla, Krediitor-Büroo nõudmisel, antud üle võlgniku elukohajärgsesse üldkohtu menetlusse. §17. Summad, millised on mõistetud Sega-Vahekohtu , üldkohtu või vahekohtu poolt, saadakse kätte Büroo vahendusel, kui vaid need summad olid tunnistatud äramaksmisele Võlgnik- Büroo poolt. §18. Asjast huvitatud Valitsused nimetavad agendi, kellele tehakse ülesandeks esineda oma Büroo nimel Sega-Vahekohtu ees. See agent hakkab teostama oma maa kodanike usaldusmeeste või advokaatide tegevuse üle üldist kontrolli. Kohus mõistab kohut dokumentide alusel. Ta võib, siiski, kuulata ära pooled, kes on esindatud isiklikult või nende soovil mõlemate Valitsuste poolt tunnustatud usaldusmeeste, või siis eelmainitud agendi kaudu, kellel on õigus esineda asjas koos poolega, aga samuti uuendada ja toetada selle palvet, kelle poolt ta oli. §19. Asjast huvitatud Büroo hakkab varustama Sega-Vahekohut igasuguste andmete ja dokumentidega, millised neil saavad olema, et lasta Kohtul teha neile üle antud asjades kiiresti otsuseid. §20. Ühe poole poolt apellatsiooni esitamine mõlemate Büroode ühisotsuse suhtes toob kaasa, apelleeria arvel, kohtukulude katmiseks pandi esitamist, milline tagastatakse vaid siis, kui esielgne otsus tühistatakse apellandi kasuks ja sel määral, millises viimane on rahuldatud, kusjuures tema vastane peab olema sel juhtumil võrdses osas kohustatud maksma väljaminekuid ja kulusid. Kohtukulude tasumise pant võib olla asendatud sellise tagatisega, millisega Kohus nõustub. Maks, 5% vaidlusalusest summast võetakse kõigilt kohtule esitatud asjadelt. Peale kohtu vastupidist otsust, maksab maksu kaotanud pool. See maks võetakse lisaks ülalpool nimetatud kohtukulude lõivule. See on samamoodi sõltumatu tagatisest. Kohtus võib mõista ühele poolele protsessi väljaminekute ja kohtukulude suuruses protsentide maksmise. Igasugune summa, millist arvestatakse käesoleva paragrahvi rakendamise tagajärjel, kantakse võitnud poole Büroo krediidi arvele ja see kujutab endast eraldi arveldusarvet. §21.Asjaajamise kiirendamiseks võetakse vastava Büroo ja Sega-Vahekohtu personali ametisse nimetamisel arvesse asjast huvitatud vastaspoole keele tundmist. Bürood võivad omavahel vabalt suhelda ja anda teineteisele üle nende endi keelseid dokumente. §22.Asjast huvitatud Valitsuste vaheliste vastupidise kokkuleppe puudumisel, arvestatakse võlgadele protsente järgmistel tingimustel. Mitte mingeid protsente ei arvestata dividentidena, protsentidena või muude perioodiliste maksetena arvestatud summadele, millised kujutavad endast kapitali protsente. Protsendi suuruseks on 5% aastas, peale juhtumi, mil lepingu, seaduse või kohaliku tava jõul pidi krediitor saama teistsuguse suurusega protsente. Sel juhtumil rakendataks seda suurust. Protsendid hakkavad jooksma vaenuliku tegevuse alustamise päevast või tähtaja möödumisest, kui saada oleva võla tähtaeg jooksis sõja ajal edasi ja kuni päevani, mil võla suurus kantakse Krediitor-Büroo krediidi arvele. Protsente, kuivõrd neid arvestatakse, vaadeldakse kui Vastavale Büroole makstavaid võlgu ja need arvestatakse nendel samadel tingimustel Krediitor-Büroo krediiti. §23.Kui vastava Büroo või Sega-Vahekohtu otsuse tagajärjel mingit pretensiooni ei vaadelda kui Artikkel 176. määrustega sätestatud juhtumisse puudutavat, siis krediitor saab võimaluse oma võlanõude rahuldamiseks võtta meetmeid üldises kohtus või igasugusel teisel õiguslikul viisil. Büroosse esitatud palve, katkestab aegumise. §24.Kõrged Lepingupooled nõustuvad Sega-Vahekohtu otsuseid võtma kui lõpplikke ja tegema neid oma kodanike suhtes kohustuslikeks. §25. Kui Krediitor-Büroo keeldub pretensioonist Võlgnik-Büroo teavitamisest või käesoleva Lisaga ettenähtud protsessuaalseid sammude teostamisest nõudmise terviku või selle osa suhtes, millisest ta oli ettenähtud viisil teavitatud, siis ta on kohustatud andma krediitorile nõutavat summat näitava tunnistuse ja nimetatud krediitor saab võimaluse võtta meetmeid, et võlanõude alusel saavutada selle rahuldamine üldises kohtus või mingil teisel õiguslikul viisil. IV Jagu. Varad, õigused ja huvid. Artikkel 177. Küsimus eravaradest, õigustest ja huvidest vaenlase maal saab lahenduse kooskõlas käesolevas Jaos sätestatud printsiipidega ja selle juurde võetud Lisa määruste alusel. a)Eranditult sõjalised- ja operatiivmeetmed, nii nagu need on määratletud selle juurde võetud Lisa §3 määrustega, mis võetud Bulgaaria poolt vastu ja mis puudutab Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike varasid, õigusi ja huve, kaasa-arvatud ühingud ja ühendused, millistest need kodanikud olid huvitatud, võetakse viivitamatult üle või nende tegevus peatatakse, kui nende likvideerimine ei ole lõpetatud ja varad, õigused ja huvid, millistest jutt käib, tagastatakse omanikele, kellel on neile täielik kasutamisõigus tingimustel milline on sätestatud Artikkel 178. määrustega. Bulgaaria Valitsus tühistab kõik seadusandlikud või korraldavad määrused, millised ta võttis vastu sõja ajal selleks, et keelata ühingutel Liidu- või sellega Ühinenud Riikide rahvastel või ühendustel, millistest on huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikud, kasutada Bulgaarias kontsessioone või lepinguid. b)Pidades kinni vastupidistest määrustest, millised võisid tuleneda käesolevast Rahulepingust, Liidu või sellega Ühinenud Riigid säilitavad enesele õiguse pidada kinni või likvideerida kõik Bulgaaria kodanike või ühingute varad, õigused ja huvid, nende poolt kontrollitavatel territooriumitel ja nende kolooniates, valdustes või nende protektoriaadi all olevates maades, kaasaarvatud territooriumid, millised olid neile loovutatud käesoleva Rahulepingu alusel. Likvideerimine leiab aset kooskõlas asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide seadustega ja bulgaarlasest valdaja ei saa seda vara, õigusi ja huve kasutada ega eelmainitud Riigi nõusolekuta koormata mingite kohustega . Käesoleva punkti mõttes ei hakata Bulgaaria kodanikena vaatlema neid Bulgaaria kodanikke, kes soetavad õiguse alusel ühe Liidu või sellega Ühinenud Riikide kodakondsuse käesoleva Rahulepingu määruste rakendamise korras. c)Hinnad ja hüvitused, millised tulenevad b) punktis nimetatud õiguste teostamisest, kehtestatakse hindamise ja likvideerimise teel, milline on määratletud selle maa seadusandlusega, millise poolt varad olid kinni peetud või likvideeritud. d)Liidu- või sellega Ühinenud Riikide või nende kodanike vastastikustes suhetes ühelt poolt ja Bulgaaria või selle kodanike vahel, teiselt poolt, hakatakse vaatlema kui lõplikud ja need võivad olla igasugusele isikule vastandatud, käesolevas Rahulepingus ettenähtud väljajättudega, igasugused erandlikud või korraldavad meetmed, millised on viidud täide Liidu- või sellega Ühinenud Riikide poolt, või tegevused, millised on sooritatud või tulevad soritada nende meetmete täitmiseks, nii nagu need on määratletud käesoleva Artikkli Lisa 1. ja 3. punktis. Sellegi poolest, kui käesoleva paragrahvi i) punktis näidatud Riikides, olid võetud Bulgaaria kodanike varadele, õigustele ja huvidele kahju teinud meetmed ja mis ei vastanud kohalikule seadusandlusele, siis Bulgaaria omanikul saab olema õigus kahju, milline talle tekitati, hüvitusele. See hüvitus kehtestatakse VI Jao määrustes ettenähtud Sega-Vahekohtu poolt. Needsamad meetmed ja igasugused muud Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide kodanike vara, õigusi ja huvisid puudutavad meetmed, eriti rekvireerimise ja konfiskeerimise aktid, millised on teostatud kas Bulgaaria tsiviil- või sõjaväevõimude, elanikonna või väeüksuste poolt mingis paigas, või siisi Bulgaarias tsiviil- või sõjaväevõimude või Bulgaaria Liitlasriikide vägede poolt, tunnistatakse tühistatuks ja Bulgaaria Valitsus võtab kõik hädavajalikud meetmed nende varade, õiguste ja huvide restitutsiooni kujul. e)Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikud, hakkavad omama õigust nende varale, õigustele või huvidele, kaasaarvatud ühingud või ühendused, millistest nad olid Bulgaaria territooriumil, millisena see eksisteeris enne 20 septembrit 1915.a., huvitatud tekitatud väljaminekute või kahjude hüvitusele, erandlike sõjaliste aga ka korralduslike meetmete, millised moodustavad käesoleva Artikkli Lisa §1 ja 3 käsitlus asja, rakendamise korras. Pretensioonid, millised on nende kodanike poolt sellel eesmärgil formuleeritud, vaadatakse läbi, aga hüvituse suurus määratletakse VI Jao määrustega ettenähtud Sega-Vahekohtu või vahekohtunike poolt, kes on selle Kohtu poolt nimetatud; hüvitamise kohustus lasub Bulgaarial ja see võib olla välja nõutud Bulgaaria kodanike varadest, millised asuvad riigi territooriumil või asuvad sellist kompensatsiooni nõudva isiku Riigi kontrolli all. Need varad võivad saada vaenlase kohustuste tagatiseks tingimustel, mis kehtestatud käesoleva Artikkli Lisa §4. määrustega. Nende hüvituste maksmine võib toimuda Liidu- või sellega Ühinenud Riikide poolt ja selle suurus võib olla kantud Bulgaaria deebeti arvele. f) Iga kord, kui ühe Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanik, vara, õiguste või huvide, milline kujutas endast Bulgaaria territooriumil korraldava meetme objekti, omanik väljendab selleks soovi, siis ta pretensioon rahuldatakse punktis e) ettenähtud määruste alusel, kui vara eksisteerib ehedal kujul, siis nimetatud vara tagastamisega. Sel juhtumil peab Bulgaaria võtma kõik hädavajalikud meetmed, et tagastada valdustest ilmajäetule ta varad, millised on vabastatud igasugustest kohustest või servituutidest, millised võinuks seda koormata peale likvideerimist ja maksta hüvitust igasugustele restitutsiooni läbi kannatanud kolmandatele isikutele. Kui käesolevas punktis näidatud restitutsiooni ei saa teostada, siis võivad toimuda era-kokkulepped, mis sõlmitud asjast huvitatud Riikide või Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo vahendusel, mis viidatud III Jao Lisa määrustes, et kindlustada see, et Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikele oleksid punktis e) sätestatud kahjud hüvitatud, soodustuste või ekvivalentide, milliseid ta nõustub võtma vara, õiguste või huvide, millistest ta oli kõrvale jäetud, asemel. Käesoelva punkti määrustega kooskõlas teostatud restitutsiooni jõul, hind või hüvitus, milline on määratletud punkti e) määrusi rakendades, vähendatakse tagastatud vara kaasaegsesse maksumusse, arvestades hüvitust kasutamisest äravõtu või riknemise eest. g)Õigus, milline on nähtud ette punktis f), säilub omanikel, nende Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikel, territooriumil, millistel üldist vaenlase varade, õiguste või huvide likvideerimist ettekirjutavad seadusandlikke meetmeid enne Relvarahu allkirjastamist ei rakendatud. h)Peale juhtumi, kui punkti f) määruste rakendamise korras teostati restitutsioonid natuuras, puhas teenistus, mis saadud vaenlase varade, õiguste ja huvide likvideerimisest, kus need ka ei asuks, mis teostatud kas erandliku sõjaseadusandluse jõul, või käesoleva punkti määrusi täites ja üldse, kogu vaenlase sularaha saab järgmise sihtotstarbe: 1Ú Kuivõrd seepuudutab Riike, milliste suhtes rakendatakse käesoleva peatüki III Jao ja selle Lisa määrusi, nimetatud müügist saadud raha ja sularaha kantakse Kontrolli ja kompensatsiooni Büroo, mis asutatud nimetatud Jao ja Lisa määruste alusel, vahendusel selle Riigi krediiti, millise kodanikuks omanik on; igasuguse siit Bulgaaria kasuks tuleneva aktiivse jäägiga toimitakse kooskõlas käesoleva Rahulepingu VII Osa (Reparatsioonid) Artikkel 129 määrustega. 2Ú Kuivõrd see puudutab Riike, millised ei võta vastu III Jagu ja selle Lisa määrusi, on varade, õiguste või huvide müügist saadud raha ja Bulgaaria poolt kinni peetud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike sularaha, makstakse viivitamatult omanikule või tema Valitsusele. Iga Liidu- või sellega Ühinenud Riikidest võib korraldada Bulgaaria kodanike varade, õiguste ja huvide müügist saadud raha ja sularaha, millise ta sai oma valdusse kooskõlas oma seaduste ja määrustega ja ta võib selle pöörata pretensioonide ja võlanõuete, millised on määratletud käesoleva Artikkli Lisa §4. määrustega, tasumiseks. Igasugune vara, õigus või huvi või selle vara likvideerimisest saadud raha, või igasugune sularaha, millisega ei toimita ülalpool öelduga vastavalt, võivad olla kinni peetud iga Liidu- või sellega Ühinenud riigi poolt ja sel juhtumil toimitakse selle sularahaga kooskõlas käesoleva Rahulepingu VII Osa (Reparatsioonid) Artikkel 129. määrustega. i)Likvideerimise juhtumil, millised on teostatud Liidu- ja sellega Ühinenud Riigina käesoleva Rahulepingu allkirjastanud uutes riikides, või siis Riikides, millistele on käesoleva Rahulepingu alusel antud üle Bulgaaria territooriumi osa, või siis Riikides, millised ei osale Bulgaariale makstavates reparatsioonides, nimetatud Riikide Valitsuse poolt teostatud likvideerimisest saadud raha peab olema kantud vahetult omanikele, arvestades käesoleva Rahulepingu jõul Reparatsioonide Komisjoni õigusi, eriti VII Osa (Reparatsioonid) Artikkel 121 määrusi. Kui omanik tõstatab Sega-Vahekohtu, milline on nähtud ette käesoleva Osa VI Jao määrustega või selle Kohtu poolt nimetatud vahekohtunike ees küsimuse, et Riigi Valitsuse poolt, millisest jutt käib, võetud müügi tingimused või meetmed, väljaspool selle üldist seadusandlust, tekitasid hinnale ebaõiglast kahju, siis Kohtul või kohtunikul on võimalus kehtestada omanikule õiglane hüvitus, millise peab nimetatud Riik välja maksma. j)Bulgaaria kohustub hüvitama oma kodanikele nende likvideeritud või kinnipeetud varad, õigused või huvid Liidu- või selelga Ühinenud Riikides. k)Kapitalile määratud maksude, lõivude suurus, millised olid või võisid olla Bulgaaria poolt välja nõutud Liidu – või sellega Ühinenud Riikide kodanike varadelt, õigustelt ja huvidelt 29. septembrist 1918.a. kuni kolme kuu möödumiseni käesoleva Rahulepingu jõustumisest või, kui asi puudutab varasid, õigusi ja huvisid, millised olid allutatud erandlikult sõjalistele meetmetele, siis kuni restitutsioonini, milline vastab käesoleva Rahulepingu määrustele, jäetakse omanikele alles. Artikkel 178. Bulgaaria kohustub, kuivõrd see puudutab vara, õigusi ja huvisid, millised on tagastatud Artikkel 177. määruste rakendamise alusel Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikele, kaasaarvatud ühingud ja ühendused, millistest need kodanikud olid huvitatud; a)panema, väljajättudega, millised on ettenähtud käesolevas Rahulepingus, Liidu l või sellega Ühinenud Riikide kodanike varad, õigused ja huvid sellisesse õiguslikku seisukorda, millises nad asusid enne sõda kehtinud seaduste alusel Bulgaaria kodanike varad, õigused ja huvid ja säilitada neid selles õiguslikus seisundis; b)Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike vara, õigusi või huvisid allutama mitte mingitele meetmetele, millised kahjustaksid omandit, millist ei rakendatud võrdselt Bulgaaria kodanike varadele, õigustele või huvidele ja maksta vastavat hüvitust sel juhtumil, kui selliseid meetmeid oli võetud. Artikkel 179. Diplomaatilised või konsulaarsed pretensioonid, mis puudutavad mainitud riikide kodanike varasid, õigusi ja huvisid, millised esitatud Liidu- või sellega Ühinenud riikide esindajate või agentide poolt, hakkavad nende riikide nõudmisel olema esitatud, VI Jao määrustega ettenähtud, Sega-Vahekohtusse. Lisa. §1. Artikkli 177. lõik d) jõuga kinnitatakse igasuguste omandiõigust andvate meetmete kehtivust, igasuguste ettevõtete või ühingute likvideerimise käskude, või igasuguste teiste käskude, määruste, otsuste või instruktsioonide, millised on tehtud või välja antud ühe Liidu- või sellega Ühinenud Riigi mingi kohtu või juhatuse poolt või loetakse tehtuks või väljaantuks sõjaseadusandluse rakendamise korras vaenlase varasid, õiguseid või huvisid puudutavalt. Igasuguste isikute huvid peavad olema vaadeldud kui varasid puudutavate igasuguse määruse, käskude, otsuste või instruktsioonide tegelikku asja, millesse puutuvad antud huvid, sõltumatult sellest, kas need huvid olid või ei olnud nimetatud käskudes, määrustes, otsustes või instruktsioonides konkreetselt ära näidatud. Ei hakata tõstatama mingit vaidlust varade, õiguste või huvide üleandmise õigsuse suhtes, milline on teostatud ülalpool nimetatud eeskirjade, määruste, otsuste võo instruktsioonide jõuga. Samamoodi kinnitatakse igasuguste meetmete jõudu, millised on võetud omandi, ettevõtte või ühingu suhtes, kas asi puudutab uuringut, sekvestrit, sunduslikku juhtimist, kasutamist, rekvireerimist, järelvalvet või likvideerimist, vara müüki, õigusi või huvisid või selliste juhtimist, võlgade saamist või väljamaksmist, kulude maksmist, koormisi, kulutusi või igasuguseid teisi mingeid tegevusi, millised on teostatud käskude, määruste, otsuste või instruktsioonide täitmisel, millised on tehtud või välja antud või täidetud igasuguste Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kohtute või juhatuste poolt või loetud tehtuks, väljaantuks või täidetuks erandliku, vaenlase vara, õigusi või huvisid puudutavalt, sõjaseadusandluse rakendamise korras, tingimusel, et selle paragrahvi määrus ei kahjusta omandi õigusi, millised on varem kohusetundlikult õiglase hinna eest soetatud, kooskõlas vara asupaiga riigi seadustega, Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide kodanike poolt. §2. Mitte-mingid Bulgaaria või selle kodanike pretensioone või hagisid, millises kohas viimased ka ei elaks, ei võeta mingi Liidu ja sellega Ühinenud Riigi või kellegi isiku vastu, kes tegutseb mingi kohtu- või administratiivse võimu nimel või käsul nimetatud Ühinenud – või sellega Ühinenud Riikide või teenistuses mingite Bulgaaria kodanike varasid, õigusi või huve puudutava tegevuse või igasuguse hooletuse suhtes, millised on teostatud sõja või selleks ettevalmistamise ajal. Samal moel ei võeta vastu mingeid pretensioone või hagisid igasuguse isiku igasuguse tegevuse või hooletuse suhtes, millised tulenevad, Liidu- või sellega Ühinenud Riikide erakorralistest sõjalistest meetmetest, seadustest või määrustest. §3. Artikkel 177. ja käesoleva Lisa määrustes sisaldab väljend „erakorralised sõjalised meetmed“ igasuguseid meetmeid- seadusandlikke, administratiivseid, kohtulikke või muid, millised on võetud ja millised võetakse hiljem vastu vaenlase varade suhtes ja millise tulemuseks, omandit rikkumata, oli või on omanikelt nende omandi üle omandi valitsemiseõiguse äravõtmine, eriti järelvalve, sundusliku juhtimise, sekvestri alla paneku või meetmed milliste eesmärgiks oli või hakkavad olema konfiskeerimine, vaenlase arhiivide kasutamine või nende sulgemine, millistel motiividel või millises vormis ja kohas seda ka ei tehtaks. Nende meetmete teostamise tegevuseks on kõik määrused, instruktsioonid, käsud või administratiivvõimude või kohtute korraldused, millised rakendasid neid meetmeid vaenlase varade suhtes, samuti nagu kõik igasuguse isiku, kes on määratud vaenlase varasid juhtima või nende üle järelvalvet teostama, nagu: võlgade maksmine, võlanõuete sissekasseerimine, kulude, maksude või väljaminekute tasumine, honoraride sissekasseerimine, poolt sooritatud tegevused. „Korraldavateks meetmeteks“ on meetmed, millised rikkusid või hakkavad vaenlase omandi või varalisi õigusi rikkuma selle tervikuna või osalise üleviimisega teisele, kui vaenlasest omanik, isikule ja tema nõusolekuta, spetsiaalsed meetmed, millised kirjutavad ette müügi, likvideerimise või vaenlase varade omandiõiguste ülemineku, õiguslike aluste või väärtpaberite tühistamise. §4. Bulgaaria kodanike varad, õigused ja huvid mingi Liidu- või Ühinenud Riikide territooriumil, aga samuti nende müügist, likvideerimisest või mingitest teistest korraldavatest meetmetest saadud rahad võivad olla koormatud Liidu- või sellega Ühinenud Riigi poolt, esmajärjekorras, hüvitusmaksetega, milliseid arvestatakse selle Riigi kodanike pretensioonidega, mis seoses nende varade, õiguste ja huvidega, kaasa-arvatud ühingud ja ühendused, või võlanõuded, millistest need kodanikud olid Bulgaaria territooriumil huvitatud ja milliseid on neil Bulgaaria kodanike suhtes, aga samuti maksetesse ja pretensioonidesse, mis esitatud Bulgaaria Valitsuse või igasuguse Bulgaaria võimu poolt peale 11. oktoobrit 1915.a. ja senini, kuni see Liidu- või sellega Ühinenud Riik sõjast osa võttis, sooritatud tegevuse suhtes. Selliste pretensioonide suurus võib olla määratud kindlaks Hr. Gustav Adori , kui ta sellega nõustub, poolt nimetatud vahekohtunike poolt, või vastasel juhul, VI Jao määrustega ettenähtud Sega-Vahekohtu poolt. Nad võivad koormata, teises järjekorras, hüvitusmaksudega, milliseid arvestatakse Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike teiste vaenulike Riikide territooriumitel asuvat vara, õigusi ja huvisid puudutavate pretensioonide põhjal, kuivõrd need hüvitused ei olnud teisel viisil kustutatud. §5. Vaatamata Artikkel 177 määrustele, neil juhtudel, kui vahetult enne sõja algust ühendus, mis registreeritud ühes Liidu või sellega Ühinenud Riigis, omas ühiselt Bulgaarias kontrollitava või registreeritud ühinguga, teistes riikides õigusi kasutada vabrikumärke või kaubamärke või kui ta, selle ühinguga, omas kaupade, või teistes riikides müügiks, esemete tootmiseks erandlikku tootmisviisi kasutamise õigust, siis vaid sellel esimesel ühingul hakkab olema õigus kasutada neid vabrikumärke või kaubamärke teistes riikides, jättes kõrvale Bulgaaria ühenduse; ühises kasutuses tootmisviisid antakse üle esimesele ühingule, vaatamata igasugustele meetmetele, millised on võetud Bulgaaria sõjaseadustega teise ühingu või selle huvide, kaubandusliku omandi või aktsiate suhtes. Sellegi-poolest, esimene ühing, kui seda temalt nõutakse, annab teisele ühingule mudelid, millised lubavad jätkata Bulgaarias kasutatavate kaupade tootmist. §6. Kuni selle momendini, mil on kooskõlas Artikkel 177. määruste alusel võimalik viia läbi varade restitutsiooni, vastutab Bulgaaria Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike varade, õiguste ja huvide allesoleku eest, kaasaarvatud ühingud ja ühendused, millist nende kodanikud olid huvitatud või millised olid tema poolt allutatud mingile erandlikule sõjalisele meetmele. §7. Liidu- või sellega Ühinenud Riigid peavad aasta jooksul, alates käesoleva Rahulepingu sõlmimisest, teatama varadest, õigustest ja huvidest, millise suhtes nad kavatsevad Artikkel 177. alapunktis f) ettenähtud õigusi teostada. §8. Artikkel 177. määrustes ettenähtud restitutsioon, teostatakse Bulgaaria Valitsuse või seda täitma asuvate võimude käsu alusel. Üksikasjalikud andmed administraatorite juhtimisest saadetakse asjast huvitatud isikutele, nende järelepärimise alusel, Bulgaaria võimude poolt, millisega võib pöörduda käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast alates. §9. Bulgaaria kodanike varad, õigused ja huvid, enne Artikkel 177 punkti b) määruste alusel teostatud likvideerimise lõppu, jäävad erandlike sõjaliste meetmete alla, millised on võetud või peavad olema võetud nende suhtes. §10. Bulgaaria annab, käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast alates, igale Liidu- või sellega Ühinenud Riikidele üle kõik lepingud, tõendid, aktid ja muud omandiõiguse alusdokumendid, millised on selle kodanike käes, mis puudutavad varasid, õigusi ja huve, millised asuvad nimetatud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide territooriumil, sealhulgas aktsiad, obligatsioonid või muud igasuguste ühingute väärtpaberid, mis on selle Riigi seadusandluse põhjal registreeritud. Bulgaaria annab igal ajal, asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riigi nõudmisel, igasuguseid nimetatud Liidu- või sellega ühinenud Riikides asuvate Bulgaaria kodanike varasid, õigusi ja huve puudutavaid andmeid, aga samuti tehingute kohta, milliseid nad võisid teostada alates 1 septembrist 1915.a., kuivõrd see puutub nimetatud varadesse, õigustesse või huvidesse. §11. Mõiste „sularaha“ sisaldab kõiki deposiite või fonde, millised on moodustatud enne või peale sõja kuulutamist, aga samuti kõiki deposiitidest saadavaid aktivasid, administraatorite, sekvestrite täitjate poolt sissekasseeritud tuludest või kasudest või mingitest teistest pangas moodustatud fondidest või igasugusest muust allikast, erandiks igasugune rahasumma, milline kuulub Liidu- või sellega Ühinenud Riikidele või eraldi Riikidele, provintsidele või munipsipaliteetidele. §12. Sularaha hoiule panek, milline teostatud kuskil Kõrgete Lepingupoole kodanike, kaasa-arvatud ühingud ja ühendused, millistest need kodanikud on huvitatud, poolt, annulleeritakse vaenlase varade juhtimise või seda juhtimist kontrollivate vastutavate isikute poolt või nende isikute või mingi võimu käsul; nende aktivade reguleerimist teostatakse neist hoiustest hoolimata. §13. Bulgaaria annab üle, vastavalt kuuluvusele, Liidu või sellega Ühinenud Riikidele käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast kuuajalise tähtaja jooksul või nõudmisel, igasugusel hilisemal ajal, kõik arved või raamatupidamise dokumendid, arhiivid, dokumendid ja igasugused andmekandjad, millised asuvad selle territooriumil ja millised puudutavad nende Suurriikide kodanike varasid, õigusi ja huve, kaasaarvatud ühingud ja ühendused, millistest need kodanikud olid huvitatud, millised kujutasid endast erakorralise sõjalise- või korraldava meetme asja, olgu see siis Bulgaaria territooriumil või Bulgaaria või selle liitlaste poolt poolt okupeeritud territooriumitel. Kontrolöörid, vaatlejad, juhatajad, administraatorid, sekvestrite pidajad, likvideerijad ja hooladajad hakkavad, Bulgaaria Valitsuse garantiiga, olema isiklikult vastutavad nenede arvete ja dokumentide viivitamatu täieliku üleandmise ning ka nende täpsuse eest. §14. Käesoleva Artikkel 177. ja selle Lisa määruseid, millised puudutavad vaenulikes riikides asuvaid varasid, õigusi või huvisid ja nende likvideerimisest saadavatele tuludele, hakatakse rakendama võlgade, krediitide ja arvete suhtes, kusjuures III Jagu reguleerib vaid makse meetodeid. Artikkel 177. toodud Bulgaaria ja Liidu või sellega Ühinenud Riikide, nende kolooniate või protektoriaatide või ühe Briti Dominjoni või India vaheliste küsimuste reguleerimiseks, milliste suhtes ei tehta avalduist sellest, et nad rakendavad III Jao määrusi valuuta suhtes, millises peab makse olema teostatud ja suhteliselt kurssi ja protsentidesse, kui vaid asjast huvitatud Liidu või sellega Ühinenud Riikide Valitsus teavitab Bulgaariat kuue kuu kestel, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, et nimetatud määrust ei hakata rakendama. §15. Artikkel 177. ja käesoleva Lisa määrusi rakendatakse tööstusliku-, kirjandusliku- või kunstiteose omandit, millised on võetud või võetakse üle õiguste, ühingute või ettevõtete varade, huvide likvideerimisel Liidu- või sellega ühinenud Riikide poolse erandliku sõjaseadusandluse määruste või Artikkel 177 b) punktis toodud tingimuste rakendamise korras. V Jagu. Lepingud, aegumistähtajad, kohtulahendid. Artikkel 180. a)Vaenlaste vahel sõlmitud lepingud hakatakse käsitlema kui tühistatuid sellest hetkest peale, kui need mingid kaks poolt vaenlaseks muutusid, kuivõrd see ei puuduta võlgu ja teisi mingist tegevusest või maksest tulenenud , nende lepingutega ettenähtud rahalisi kohustusi ja pidades kinni mõningate lepingute või lepngute kategooriate erandlikest ja spetsiaalsetest eeskirjadest, millised on allpool ära toodud või mahutatud käesoleva artikkli Lissa. b) Käesoleva Artikkli määruste jõuga välistatakse annuleerimisest need lepingud, milliste täitmist, üldistes huvides, millise kodanikuks üks pooltest on, nõuavad, kuuekuise tähtaja kestel, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, nende Liidu- või sellega Ühinenud Riikide Valitsused. Kui lepingute täitmine, jääb sellisel viisil jõusse, toob kaasa ühele poolele, kauplemise tingimuste muutumise tagajärjel, olulist kahju, siis VI Jaos ettenähtud Sega – Vahekohus, võib mõista kahju saanud poolele õiglase hüvituse. c)Ameerika Ühendriikide, Brasiilia ja Jaapani Konstitutsiooni määruste ja õiguse jõul käesolev Artikkel, aga samuti ka Artikkel 183 ja mis sätestatud selle juurde paigutatud Lisas, ei rakendata lepingute suhtes, millised on sõlmitud eelmainitud Riikide ja Bulgaaria kodanike vahel ja täpselt samuti, Artikkel 189. määrusi ei rakendata Ameerika Ühendriikide või selle kodanike suhtes. d)Käesoleva Artikkli, aga ka selle juurde võetud Lisa määrusi ei rakendata nende lepingute suhtes, milliste poolet muutusid vaenlaseks selle jõul, et neist üks oli suveräänsust muutnud territooriumi elanikuks, kuivõrd see poolt soetab käesoleva Rahulepingu rakendamise jõul ühe Liidu- või sellega Ühinenud Riigi kodakondsuse, ega ka Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike vahel sõlmitud lepingute suhtes, kelle vaheline kauplemine osutus ärakeelatuks selle tõttu, et üks pooltest asus vaenlase poolt okupeeritud ühes Liidu- või sellega Ühinenud Riikide territooriumil. e)Mitte ükski käesoleva Artikli ja selle juurde võetud Lisa määrusi ei või vaadelda kui operatsioone kehtetuks tunnistavaid, millised olid sõlmitud, ühe sõdiva Suurriigi loal, seaduslikult, lepingu alusel, vaenlaste endi vahel. Arikkel 181. Käesoleva Rahulepingu täitmise eesmärgil territooriumite üleandmine ei hakka kahjustama 1913.a. Konstantinoopoli-, 1913.a.Ateena- ja 1914.a.Stambuli Lepingutes sätestatud eraisikute õigusi. Igasugused käesoleva Rahulepingu alusel Bulgaaria poolsed või Bulgaaria kasuks tehtavad territoorimite üleandmised hakkavad sisaldama võrdsel viisil ja samadel tingimustel nende eraõiguste austamist. Erimeelsuste puhul, millised tekivad käesoleva Artikli rakendamise suhtes, lahendatakse Rahvasteliidu poolt ametisse nimetatud Vahekohtu poolt. Artikkel 182. Valduse ebanormaalse eksploateerimise või sellest ilmajätmise juhtumil, millised on tingitud sõja asjaoludest või ettevõtmistest, on kontsessioonid Bulgaaria territooriumil, millisena see osutub käesoleva Rahulepingu järgi ja tulude garantii ning ekspluateerimise alused, millised puudutavad Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikke, ühinguid või ühendusi, nende kodanike poolt kontrollitavad, võivad, asjast huvitatud poole nõudel, milline peab olema esitatud käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest möödunud kolme kuu kestel, peab olema pikendatud Sega-Vahekohtu poolt määratletud tähtaja võrra, milline arvestab seejuures valduse äravõtmise või ebanormaalse eksploateerimise perioodi. Erinevad konventsioonid, millised on kiidetud heaks enne Bulgaaria sõtta astumist Bulgaaria võimude ja ühingute ning ühenduste poolt, millised on Liidu rahanduskontrolli gruppide järelvalve all või mille poolt sõlmitud kokkulepped on kinnitatud; kuid, tähtajad, hinnad ja tingimused vaadatakse ümber, võttes arvesse uusi majandulikke tingimusi. Erimeelsuste puhul teeb otsuseid Sega-Vahekohus. Artikkel 183. a)Kõrgete Lepingupoolte territooriumil, vaenlaste omavahelistes suhetes igasugused aegumis- või hagide esitamise tähtajad peatatakse sõja ajaks, sõltumata sellest, kas need hakkasid jooksma enne sõja algust või hiljem; nad alustavad uuesti jooksma, mitte enne kui käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast on möödunud kolm kuud. Seda peatamist rakendatakse protsendi kupongide või dividendide esitamise, nende väljamaksmise eesmärgil, väärtuste, mis tirazeeritud või mis kuuluvad väljamaksmisele mingil teisel õiguslikul alusel, tähtaegade suhtes. b)Sel juhtumil, kui sõja ajal mingi teo või mingi formaalsuse mittetäitmise jõul, Bulgaaria territooriumil olid võetud ette mingid täidesaatvad meetmed, millised kahjustasid Liidu või sellega Ühinenud Riikide kodanikule, siis selle Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodaniku pretensioon peab olema esitatud VI Jao määrustega ettenähtud Sega-Vahekohtusse, kui siis see asi ei ole ühe Liidu või sellega Ühinenud Riikide Kohtu kohtualluvuses. c)Liidu- või sellega Ühinenud Riikide asjast huvitatud kodaniku nõudmisel, lahendab Sega-Vahekohus eelmises, b) punktis toodud täidesaatvate meetmetega rikutud õigustes taastamise, kõigil neil juhtudel, kui asja eriliste asjaolude tõttu see saab olema õiglane ning võimalik. Sel juhtumil, kui see taastamine oleks olnud ebaõiglane või võimatu, siis Sega-Vahekohus võib kannatanud poolele mõista hüvituse, millise väljamaksmise kohustus lasub Bulgaaria Valitsusel. d)Kui mingi vaenlaste vaheline leping muutus kehtestuks kas selle tõttu, et üks pool ei täitnud selle mingit määrust, või siis mõne lepingus määratletud õiguse teostamise pärast, siis kannatanu pool võib pöörduda, hüvituse saamiseks, Sega-Vahekohtusse. Sel juhtumil on Kohtul c)punktis sätestatud õigused. e)Käesoleva Artikkli eelnevate punktide määruseid hakatakse rakendama ülalpool sätestatud Bulgaaria poolt rünnatud või okupeeritud territooriumite võetud meetmete võttmise tõttu kahju kannatanud Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike suhtes, kui nad ei saanud selle eest hüvitust teisiti. f)Bulgaaria maksab hüvitust igale kolmandale isikule, kes sai kannatada Sega-Vahekohtu lahendi alusel, restitutsiooni või õiguste taastamise tõttu, kooskõlas käesoleva Artikli eelnevate punktide määruste sätetega. g)Kuivõrd see puudutab veksleid, tsekke või ülekandeid, ülalpool a) punktis toodud kolmekuise tähtaja jooksul, algab aegumistähtaeg jooksma sellest päevast, kui asjast huvitatud Suurriigi territooriumitel vekslite, tsekkide ja ülekannete suhtes rakendatavad erandlikud meetmed lõpplikult kaotatakse. Artikkel 184. Vaenlase omavahelistes veksli, tseki või ülekande suhetes, millised on teostatud enne sõda, ei muutu kehtetuteks vaid selle tõttu, et neid ei olnud kindlaksmääratud ajal esitatud aktsepteerimiseks või väljamaksmiseks või trassandile või indosaatorile mitteteatamisel selle mittevastuvõtmise või mittemaksmise puhul või mitteprotesteerimise jõul või sõja ajal mingi formaalsuse mittetäitmise tõttu poolse teavitamise alusel. Kui periood, millise kestel veksel, tsekk või ülekanne pidi olema aktsepteerimiseks või väljamaksmiseks esitatud või millise kestel transsaadile või indosaatorile pidi olema teatatud selle mittevastuvõtmisest või mittemaksmisest või millise aja kestel veksel, tsekk või ülekanne pidi olema protestitud, lõppes sõja ajal ja kui pool, kes pidanuks veksli, tseki või ülekande esitama või protesteerima või teatama mittevastuvõtmisest või mittemaksmisest, ei teinud seda sõja ajal, siis temale tuleb anda käesoleva Rahulepingu jõustumise päeavast lugedes anda vähemalt kolm kuud aega veksli, tseki või ülekande esitamiseks, vastuvõtmisest keeldumisest või mittemaksmisest keeldumisest või protesti esitamisest teatamiseks. Artikkel 185. Otsuseid, mis tehtud ühe Liidu- või sellega Ühinenud Riikide Kohtu poolt, juhtumil, mil need kohtud on käesoleva Rahulepingu alusel selleks kompetentsed, vaadeldakse Bulgaarias kui seaduslikku jõudu omavaid ja need peavad olema täidetud seal nõnda, et oleks nõutud mingeid nende otsuste täitmise lubasid. Kui mingi asja suhtes oli Bulgaaria kohtu poolt tehtud sõja ajal mingi otsus Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodaniku või ühingu või ühenduse vastu, millistest ühest neist kodanik oli huvitatud, sellises instantsis, millises kas kodanik või ühing ei saanud end kaitsta, siis Liidu- või selelga Ühinenud Riikide kodanik, kes kandis selle alusel kahju, võib saada hüvituse, milline võib olla kindlaksmääratud VI Jao määrustega ettenähtud Sega-Vahekohtu poolt. Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodaniku palvel võib ülalpool nimetatud hüvitus olla teostatud Sega-Vahekohtu käsu alusel, kui see on võimalik, kusjuures pooled pannakse uuesti samasse olukorda, millises nad asusid enne Bulgaaria kohtu poolt tehtud otsust. Ülalpool viidatud hüvitus võib Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanikel, kes kandsid kahju kohtulike meetmete võtmise tõttu rünnatavatel või okupeeritud territooriumitel, võrdsel moel olla saadud Sega-Vahekohtu poolt, kui nende kahjusid ei hüvitatud teisiti. Artikkel 186. Igasugune ühing, milline on moodustatud igasuguse seadusega kooskõlas, teise, kui Bulgaaria seadus ja mis valdab Bulgaarias varasid, õigusi või huvisid, milliseid kontrollitakse või hakatakse kontrollima Liidu- või sellega Ühinenud Riikide kodanike poolt, hakkab omama käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast arvates viie aasta kestel, õigust andma oma varasid, õigusi ja huvisid üle igasugusele ühingule, milline on moodustatud kooskõlas Bulgaaria või ühe Liidu- või sellega Ühinenuid Riigi seadustega kooskõlas, kodanikule, kes seda kontrollivad ja ühing, millisel varad üle antakse, hakkab kasutama neid samu õigusi ja privileege, milliseid kasutas eelmine ühing Bulgaaria seaduste ja käesoleva Rahulepingu põhjal. Selle üleandmise alusel seda ühingut ei saa maksustata mingi erilise maksuga. Artikkel 187. III, IV, V ja VII Jao määruste mõttes sisaldab väljend „sõja ajal“ iga Liidu või sellega Ühinenud Riikidele ajalõiku, milline lähtub hetkest, mil sõjaseisukord eksisteeris Bulgaaria ja selle Riigi vahel ja kuni käesoleva Rahulepingu jõustumiseni. Lisa. I.Üldmäärused. §1. Artikklite 180, 183 ja 184 määruste mõttes, lepingupooli moodustavad isikud, vaadeldakse kui vaenlasi neil juhtudel, kui nendevaheline kauplemine oli keelatud või muutus ebaseaduslikuks seaduste, dekreetide või määruste jõul millistele neist üks pool allus, või siis sellest päevast, kui see kauplemine oli ära keelatud, või siis päevast, kui see muutus ebaseaduslikuks mingil teisel viisil. §2.Artikkel 180. ettenähtud annulleerimisest jäetakse välja ja jäetakse jõusse, kuid kahjustamata IV Jao Artikkel 177. b) punktis sätestatud õigusi ja järgides siseseadustest, dekreetidest ja määrustest, mis on võetud vastu sõja ajal Liidu või sellega Ühinenud Riikide poolt, kinnipidamist aga samuti ka lepingutest: a)lepingud, milliste ülesandeks on omandi, varade ja asjade, vallas- ja kinnisvara üleandmine, kui omand oli antud üle või kui asi anti ära enne, kui pooltest said vaenlased; b)rentimised, laenuks andmised ja laenuks andmise lubadused; c)lepingud hüpoteegist, pandist või käendusest; d)kaevandusi, kivimurde, maardlaid ja leiukohti puudutavad kontsessioonid; e)eraisikute ja Riikide, provintside, munipsipaliteetide või muude analoogiliste juriidiliste isikute vahel sõlmitud lepingud ja nimetatud Riikide, provintside, munipsipaliteetide või muude analoogiliste juriidiliste isikute poolt, kaasaarvatud lepingud ja kontsessioonid, mis sõlmitud või antud Türgi Valitsuse poolt Bulgaariale loobvutatud Ottomani keiserriigi territooriumitel enne käesoleva Rahulepingu sõlmimist. §3.Kui lepingu määrused on osaliselt annulleeritud kooskõlas Artikkel 180. määrustega ja kui võib jaotamist teostada, siis selle lepingu ülejäänud määrused jäävad kehtima, järgides siseseadusi, dekreete ja määrusi, millise don nähtud ette ülalpool toodud §2 määrustega. Kui jaotamist ei saa teostada, siis lepingut vaadeldakse kui tervikuna annulleeritut. II. Mõningate lepingute kategooriate spetsiaalsed määrused. Tehingud fondi- ja kaubabörssidel. §4.a)Määrused, millised on antud välja sõja ajal tunnustatud fondi- või kaubabörsside poolt ja millised korraldavad enne sõda eraisikust vaenlase poolt sõlmitud börsitehingute likvideerimist, kinnitatakse Kõrgete Lepingupoolte poolt, samuti nagu kõiki meetmeid, millised võetud nende määruste täitmiseks, järgides seda, et: 1Ú Et oleks täpselt kindlaksmääratult öeldud, et need operatsioonid kuuluvad nimetatud börsside poolt reguleerimisele; 2ÚEt need määrused oleksid üldkohustuslikud; 3ÚEt likvideerimise tingimused oleksid õiglased ja mõistlikud. b)Eelmist punkti ei rakendata meedete suhtes, millised on võetud okupatsiooni ajal nende rajoonid börsidel, millised ei olnud vaenlase poolt okupeeritud. Pant. §5.Vaadeldakse, kui kehtivat, maksmata jätmise juhtumil, vaenlase võla tagatiseks olnud pandi müümist, isegi siis, kui omanikku sellest ei saanud teavitada, kui krediitor tegutses kohusetundlikult ja ilmutas mõistlikku hoolitsust ja ettenägelikkust ja ka sel juhtumil omanik ei saa esitada mingeid pretensioone pandi müümise suhtes. Seda määrust ei rakendata pantide müümise suhtes, milliseid sooritasid vaenlased okupatsiooni ajal kohtades, millist rünnati või okupeeriti. Vekslid, tsekid ja ülekanded. §6.Kuivõrd see puudutab Riike, kes liitusid III Jao ja selle Lisaga, siis kõik rahalised kohustused, millised eksisteerisid vaenlaste vahel ja olid tingitud vekslite, tsekkide või ülekannete väljaandmisest, reguleeritakse kooskõlas nimetatud Lisaga Kontrolli ja kompensatsoiooni Büroo vahendusel, milline saab kõik hoidja õigused, kuivõrd see puudutab erinevaid viimase poolt vallatavaid pretensioone. §7.Kui isik kohustus, kas siis enne sõda, või siis selle ajal tasuma veksli, tseki või ülekande või teise isiku, kes muutus vaenlaseks. poolt tema suhtes võetud kohustuse põhjal, siis see viimane jääb kohustatuks , vaatamata avatud vaenulikele tegevustele, garanteerima esimesele oma kohustuse tagajärjed. III Kindlustuslepingud. §8.Ühe isiku poolt teisega, kellest hiljem said vaenlased, sõlmitud kindlustuslepingud reguleeritakse kooskõlas järgmiste paragrahvide määrustega. Tulekahjude eest kindlustustamine. §9.Tulekahjude eest kindlustamise lepingud, millised puudutavad omandit, mis sõlmitud selle omandi suhtes huvi omava isiku ja isiku poolt, kellest hiljem sai vaenlane, ei vaadelda kui vaenulike tegevuste alustamisel või et isikust sai vaenlane või et üks lepingupooltest ei täitnud sõja ajal, või kolme kuu jooksul peale seda, lepingu mingit punkti, annulleerituid, kuid see annulleritakse alates esimesest aastapreemia maksmise tähtajast, milline saabub käesoleva Rahulepingu jõustumisest kolme kuu möödumisel. Arvestus teostatakse maksmata jäänud preemiate järgi, milliste tähtaeg lõppes sõja ajal või sõja ajal tehtud kulude pretensioonide põhjal. §10.Kui administratiivse või seadusandliku akti jõuga anti enne sõda sõlmitud tulekahjude eest kindlustuse akt esialgselt kindlustajalt üle teisele kindlustajale, siis ülekannet tunnistatakse ja esialgse kindlustaja vastutust vaadeldakse kui katkenuks, alates ülekandmise päevast. Kuid, esialgsel kindlustajal saab olema, tema palvel, täielik õigus selleks, et olla täielikult teavitatud üleviimise tingimustest ja kui selgub, et need üleviimise tingimused ei ole õiglased, siis selleks, et need muudetaks õiglaseks. Peale selle, on kindlustajal õigus, kokkuleppel esialgse kindlustajaga, tuua, nõudmise päevast, leping tagasi esialgse kindlustaja juurde. Elukindlustus. §11.Elukindlustuslepingud, mis on sõlmitud kindlustusvõtja ja isiku poolt, kellest hiljem sai vaenlane, ei vaadelda, sõja kuulutamise või selle tõttu, et isikust sai vaenlane, annulleeritutena. §12.Igasugune summa, milline kuuluks lepingu alusel väljanõudmisele sõja ajal, milline oleks §11. määruste alusel mitteannulleeritud, kuulub väljamaksmisele peale sõda. Seda summat suurendatakse 5% aastas, sellest päevast alates, mil see võis olla välja nõutud ja kuni selle väljamaksmise päevani. Kui leping muutus preemiate mittemaksmise või lepingu määruste mittetäitmise tõttu tagajärjel tühiseks sõja ajal, siis kindlustaja või tema esindajatel või selle isiku volinikel on iga hetk, käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest kaheteistkümne kuu jooksul õigus nõuda kindlustajalt välja poliisi maksumuse selle päeva hinnaga, mil see muutus tühistatuks või see oli annulleeritud. Kui leping muutus preemiate mittemaksmise tõttu, sõjaliste meetmete võtmise korras, tühiseks sõja ajal, siis kindlustaja või tema esindajatel või ta volitatud isikutel on õigus peale käesoleva Rahulepingu jõustumist kolme kuu kestel, taastada lepingu jõud preemiate maksmisega, millise tähtaeg võis mööduda, lisades 5% aastas. §13.Kui elukindlustuslepingud olid sõlmitud Kindlustusseltsi teises riigis, millisest sai hiljem vaenlane, asutatud filiaali osakonna poolt, siis leping peab, kui selles lepingus endas ei ole mingeid vastupidist väitvaid tingimusi, olema täidetud kohaliku seaduse põhjal, kuid kindlustajal saab olema õigus nõuda kindlustajalt või selle esindajatelt summade väljamaksmist, milliseid on makstud sõja ajal võetud meetmete alusel nõudmiste, esildiste järgi, vastuoksa lepingu, seaduste ja kokkuleppe enese tingimustele, millised eksisteerisid selle sõlmimise ajal. §14.Kõigil neil juhtudel, kui lepingu suhtes rakendatud seaduse jõul, jääb kindlustaja lepingust sõltuvaks, vaatamata preemiate mittemaksmisele, siis seni kuni kindlustajale ei ole teatatud lepingu peatamisest, on tal õigus seal, kus sõja tõttu ta ei saanud sellist hoiatust saata, et saata kindlustajalt mittemakstud preemiaid koos 5% aastaprotsendiga. §15.Et rakendada paragrahvide 11-14 määrusi, vaadeldakse nende elukindlustuslepingutena neid kindlustuslepinguid, millised põhinevad inimese elus esinevatel juhustel ja millised on vastastikuste kohuste väljaarvutamisel kombineeritud protsendimäärade kõrgusega. Kindlustustamine merel. §16.Kindlustamine merel, kaasaarvatud tähtajalised poliisid ja ühe reisi poliisid, millised on sõlmitud kindlustaja ia isiku vahel, kellest sai hiljem vaenlane, vaadeldakse kui annulleerituid sellest hetkest peale, kui see isik sai vaenlaseks, peale selle juhtumi, kui enne seda hetke risk, milline oli lepingus ette nähtud, hakkas jooksma. Sel juhtumil, kui risk ei hakanud jooksma, siis preemiatena või muidu maksutud summad, arvestatakse kindlustajalt maha. Sel juhtumil, kui risk hakkas jooksma, vaadeldakse lepingut kui tegelikku, kuigi poolest sai vaenlane ja summade maksed, milliseid tehakse lepingu alusel kui preemiaid, või kui kindlustuse väljaminekuid, nõutakse peale Käesoleva Rahulepingu jõustumist välja. Sel juhtumil, kui oli sõlmitud kokkulepe protsentid emaksmisest summadelt, milliseid arvestaati enne sõda kodanikele või sõdivate Riikide kodanikelt ja mis saadi kätte peale sõda, siis see protsent peab olema väljaminekute suhtes, millised tulevad saada merega seotud kindlustuslepingu alusel, hakkavad jooksma aasta möödudes , arvestades nende kulude tegemise päevast. §17.Mitte mingi kindlustusleping mereasjades kindlustajaga, kellest hiljem sai vaenlane, ei tohi olla vaadeldud, kui Riigi või Liidu- või sellega Ühinenud Riikide poolt, millise kodanikuks kindlustaja on, sõjalise tegevusega tekitatud kahjude katjat. §18.Kui on tõestatud, et isik, kes enne sõda sõlmis kindlustuslepingu mereasjades kindlustajaga, kellest hiljem sai vaenlane, peale vaenulike tegevuste algust uue lepingu, milline kattis sellesama riski kindlustajaga, kes ei olnud vaenlane, siis uus lepingut vaadeldakse kui esialgse lepingu sõlmimist, luigedes päevast, mil see oli sõlmitud ja preemiad, milliste maksmise tähtaeg lõppes, reguleeritakse samal printsiibil, et esialgne kindlustaja hakkab vastutama lepingu järgi vaid kuni selle hetkeni, millal sõlmiti uus leping. Muud kindlustused. §19.Kindlustuslepingud, millise don sõlmitud enne sõda kindlustaja ja isiku poolt, kelles thiljem sai vaenlane, teise, kui need lepingud, millistest on juttu §9-18 , toimitakse kõigis suhetes samaviisi, kui oleks toimitud nimetatud paragrahvide jõuga nende poolte vahelise tuleõnnetuse kindlustuse lepingute puhul. Edasikindlustamine. §20.Kõik edasikindlustamise lepingud, mis sõlmitud isikuga, kellest sai vaenlane, vaadeldakse kui tühistatuid selle jõul, et sellest isikust sai vaenlane, kuid kahjustamata riski elukindlustuse ja kindlustustatust merel suhtes, milline hakkas jooksma enne sõda, omades õigust saada peale sõda summade väljamaksmist, milliseid arvestati nende riskide puhul. Kuid, kui edasikindlustaja-pool oli pandud kallalaetungi tõttu olukorda, mil tal ei olnud võimalik teist edasikindlustajat leida, siis leping jääb peale käesoleva Rahulepingu jõustumist kolme kuu kestel jõusse. Kui edasikindlustamise leping on käesoleva paragrahvi määruste alusel annulleeritud, siis tehakse poolte vahel arveldused, kuivõrd see puutub üheaegselt makstud või maksmisele kuuluvaid preemiaid ja vastutust tehtud kahjude eest, elukindlustuse ja meresõidu- kindlustuse suhtes, millised alustasid jooksmist enne sõda. Riskide suhtes, teised kui need, millised on mainitud §11-18, tehakse arvete reguleerimine päevaks, mil pooltest said vaenlased, arvestamata pretensioone sellest päevast tehtud kahjude üle. §21.Eelmise paragrahvi määrused laienevad võrdsel moel edasikindlustusele, milline eksisteeris selle päevani, mil pooltest said vaenlased ja puutuvad eriliste riskide hulka, mis võetud kindlustuslepingu põhjal endapeale kindlustaja poolt, kuid teised, kui elu- ja meresõidukindlustus. §22.Elukindlustuslepingu edasikindlustus, mis teostatud erilise lepingu alusel ja mis ei ole võetud edasikindlustuse üldisesse lepingusse, jääb jõusse. §23.Meresõidukindlustuse edasikindlustuse lepingu sõlmimise juhtumil, edasikindlustajale üleantud riski üleandmine jääb jõusse, kui see risk hakkas jooksma enne sõjategevuse algust ja leping jääb kehtima, vaatamata vaenulikule tegevusele. Summad, milliseid arvestatakse edasikindlustamise lepingu jõuga, kuivõrd see puudutab nii preemiaid, kui tehtud väljaminekuid, võib olla kätte saadud peale sõda. §24. §17 ja 18 määrusi ja §16 viimast lõiku rakendatakse ka meresõiduriskide edasikindlustamise lepingute suhtes. VI Jagu Sega-Vahekohus. Artikkel 188. ((Vr304)) a)Sega-Vahekohus moodustatakse ühelt poolt iga Liidu või sellega Ühinenud Riigi ja teiselt poolt Bulgaaria vahel peale käesoleva Rahulepingu jõustumisest möödunud kolme kuu joosul. Neist iga Kohus hakkab koosnema kolmest liikmest. Iga asjast huvitatud Valitsustest nimetab ühe selle liikmetest. Esimees valitakse mõlemate asjast huvitatud Valitsuste kokkuleppel. Sel juhtumil, kui sellist kokkulepet ei saavutata, on Kohtu Esimeheks ja kaheks teiseks liikmeks isikud, kellest nii üks kui teine, vajadusel, võib teda asendada, valitakse Rahvasteliidu Nõukogu poolt, aga kuni selle hetkeni, mil see moodustatakse, Hr. Gustave Adori poolt, kui ta selleks nõusoleku annab. Need isikud valitakse sõja ajal neutraalseks jäänud Riikide esindajatest. Kui, vakantsi tekkimisel, mingi Valitsus ei teosta kuu aja jooksul ülalpool ettenähtud Kohtu liikme määramist, siis see liige valitakse vastaspoole Valitsuse poolt kahest ülalpool nimetatud isiku hulgast, kuid mitte Esimeest. Kohtu enamiku liikmete otsusest saab Kohtu otsus. b) Sega-Vahekohtud, millised on moodustatud paragrahv a)määruste rakendamise korras, hakkavad lahendama vaidlusi, millised kuuluvad nende kompetentsi II, IV, V., VII ja VIII Jao määruste alusel. Peale selle, Sega-Vahekohus hakkab lahendama kõik vaidlused, millised need ka ei oleks, millised puutuvad lepinguid, millised on sõlmitud enne käesoleva Rahulepingu sõlmimist Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide kodanike ja Bulgaaria kodanike vahel, erandiks, siiski, need vaidlused, millised Liidu, Ühinenud või Neutraalsete Riikide seaduste, millised puudutavad rahvuslike Kohtute kompetentsi nendes viimastes Riikides, rakendamise korras. Sel juhtumil need vaidlused lahendatakse nende rahvuslike Kohtute poolt erandiks Sega-Vahekohus. Siiski, ühe Liidu või sellega Ühinenud Riikide asjast huvitatud kodanik võib, anda asja lahendamiseks Sega-Vahekohtusse, kui selle vastu ei ole tema rahvuslik seadus. c)Kui asjade hulk seda õigustab, siis võidakse nimetada ametisse teised liikmed, et iga Sega-Vahekohus võiks jaguneda mitmeks jaoks. Neist iga jagu peab olema moodustatud ülalpool sätestatud korras. d)Iga Sega-Vahekohus kehtestab enesele ise oma kodukorraeeskirjad, kuivõrd neid ei määratleta käesoleva Artikli Lisas. Tal on õigus selgitada välja oma väljaminekud, millised peab maksma välja kaotanud pool protsessuaalsete kulude ja väljaminekute eest. e)Iga valitsus hakkab maksma nende poolt Sega-Vahekohtusse nimetatud liikmele ja igasugusele agendile, kelle ta nimetab, et esindada teda Kohtu ees, honorari. Esimehe honorar määratletakse asjast huvitatud Valitsuste erilise kokkuleppega ja see honorar, aga samuti iga Kohtu üldised väljaminekud makstakse mõlemate Valitsuste poolt kahasse. f)Kõrged Lepingupooled kohustuvad tagama, et nende Kohtud ja võimud osutavad Sega-Vahekohtutele igasugust neist sõltuvat abi, kuivõrd see puudutab teabe ja kogutud tõendite üleandmist. g)Kõrged Lepingupooled nõustuvad Sega-Vahekohtu otsuseid käsitlema kui lõpplikke ning tegema neid oma kodanikele kohustuslikeks. Lisa. §1.Kohtu liikme surma või errumineku puhul, või kui Kohtu liige ei ole mingil põhjusel võimeline oma funktsioone täitma, siis korda, millist rakendati tema nimetamisel, rakendatakse ka tema asendaja nimetamisel. §2.Kohus koostab õigusele ja õiglusele vastavalt oma kodukorraeeskirjad. Ta otsustabkorra ja tähtaegade üle, millistel iga Pool peab esitama otsused ja reguleerib tõendite suhtes nõutavaid formaalsusi. §3.Mõlemate Poolte advokaatidele ja nõunikele lubatakse oma asja ajamiseks või kaitsmiseks esitada Kohtule oma argumente suuliselt või kirjalikult. §4.Kohus hakkab säilitama temale esitatud protsesside ja asjade arhiive ja kõike selle menetlusse puutuvat, registreerides need kuupäevade järgi. §5.Iga asjast huvitatud Riik võib nimetada ametisse sekretäri. Need sekretärid moodustavad Kohtu Segasekretarjaadi ja nad hakkavad asuma selle käsutuses. Kohtul on õigus nimetada ja pidada ametis üht või mitut tema ülesannete täitmiseks hädavajalikku ametnikku. §6.Kohus hakkab lahendama igasuguseid asju, milliseid temale esitatakse, tõendite, tunnistajate ütluste või andmete alusel, millised võivad asjast huvitatud pooled esitada. §7.Bulgaaria kohustub võimaldama Kohtule tema juurdluse hõlbustamiseks ligipääsu igasugustele andmetele. §8.Menetluse keeleks, vastupidise kokkuleppe puudumisel, hakkab olema inglise-, prantsuse- või itaalia keel, sõltuvalt sellest, kuidas asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riigid otsustavad. §9.Iga Kohtu asupaik ja istungite pidamise aeg määratletakse Kohtu Esimehe poolt. Artikkel 189. Kui mingi asja suhtes, mis nimetatud III, IV, V, VII või VIII Jaos, kompetentne kohus tegi või teeb kohtuotsuse või kui see kohtuotsus ei vasta nimetatud Jagude määrustele, siis sellel asjaolul kahju kannatanud pool saab õiguse hüvitusele, milline määratletakse Sega-Vahekohtu poolt. Ühe Liidu või sellega Ühinenud Riigi kodaniku palvel võib ülalpool nimetatud hüvitus määramine olla teostatud, kui see osutub võimalikuks, Sega-Vahekohtu poolt, kusjuures pooled asetatakse uuesti sellisesse olukorda, millises nad asusid enne Bulgaaria kohtu poolt tehtud otsust. VII Jagu. Tööstusomand. Artikkel 190. ((Vr.306)) Pidades kinni käesoelva Rahulepingu tingimustest, on õigused tööstuslikule, kirjanduslikule või kunstiteosele, nõnda nagu see omand on määratletud Artikkel 166 ((Vr. 286)) nimetatud Rahvusvaheliste Pariisi ja Berni Konventsioonidega, taastatakse või tagastatakse, käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest, Kõrgete Lepingupoolte territooriumitel, isikute kasuks, kes neid õigusi kasutasid vahetult enne sõjaseisukorra kehtestamist, või nende volinike kasuks. Täpselt samuti, õigused, millised, kui sõda ei oleks olnud, võinuks soetada sõja kestel, tööstusliku omandi kaitse palve esitamise tagajärjel või kirjandusliku või kunstiteose avaldamise teel, tunnistatakse ja kehtestatakse nende isikute kasuks, kes võinuk omada sellele õiguslikku alust, arvestades käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest. Kuid spetsiaalsete meetmete jõul sooritatud teod, millised võisid olla soritatud sõja ajal ühes Liidu- või sellega Ühinenud Riikides mingi seadusandliku, täidesaatva või administratiivse võimu poolt, Bulgaaria kodanike õiguste suhtes tööstusliku, kirjandusliku või kunstilise omandi küsimustes, jäävad kehtima ja need säilitavad oma täieliku jõu. Bulgaaria või selle Bulgaaria kodanike poolt ei esitata mingeid pretensioone või hagisid kasutamiste suhtes, millised võisid leida aset sõja ajal Ühe või sellega Ühinenud Riikide Valitsuste või igasuguse isiku poolt selle Valitsuse arvel või selle nõusolekul, tööstusliku, kirjandusliku või kunstiomandi õigustele, ega müügi, müükiandmise või mingite toodete, aparaatide, kaupade või esemete, milliste üle neid õigusi laiendati, kasutamisse. Kui ühe Liidu- või sellega Ühinenud Riikide seadusandlus ei ole selle suhtes teisiti sätestatud, siis tasumisele kuuluvad või igasuguse akti või igasuguse operatsiooni alusel, mis teostatud eriliste, käesoleva Artikli 2. lõigus mainitud meetmete täitmisel, tasutud summad saavad sama sihtotstarbe, nagu ka teised Bulgaaria kodanike võlakohustused, kooskõlas käesoleva Rahulepingu määrustega, aga Bulgaaria Valitsuse poolt, kuivõrd see puudutab Liidu või sellega Ühinenud Riikide kodanike tööstuslikku, kirjandusliku või kunstiliomandit puudutavaid õigusi, spetsiaalsete meetmete võtmisest saadud summasid hakatakse vaatlema ja trakteerima, kui teisi Bulgaaria kodanike võlgu. Iga Liidu- või sellega Ühinenud Riik säilitab omale tööstusliku, kirjandusliku või kunstiomandi suhtes õigused (kaasaarvatud vabriku või kaubamärgid), mis soetatud enne sõda või sõja ajal või millised olidsoetatud Bulgaaria kodanike poolt oma seadusandluse jõul, või siis kasutamise teel, või nende poolt kasutamise lubade väljaandmisega, või siis nende kasutamise üle kontrolli säilitamisega, või siis teisiti, - õigus teha selliseid erandeid, tingimusi või piiranguid, millised võivad olla vaadeldud, kui hädavajalikud rahvusliku kaitse vajadustele või ühiskondlikes huvides või et tagada Bulgaarias, selle kodanikele selle territooriumil kuuluva tööstusliku, kirjandusliku või kunstiteoste omandiõiguste suhtes õiglast korda, või et garanteerida Bulgaaria poolt käesoleva Rahulepinguga võetud kohuste täielikku täitmist. Õigused, millised olid soetatud tööstusliku, kirjandusliku või kunstiteose suhtes peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, on õigus, milline on reserveeritud Liidu- või sellega Ühinenud Riikidele, millist võib teostada vaid sel juhtumil, kui neid erandid, tingimusi või piirangud võinuks olla vaadeldavad kui rahvusliku kaitse vajadusteks või siis ühiskondlikes huvides hädavajalikud. Juhtumil, mil Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide poolt oli sooritatud eelnevate määruste rakendamine, siis esitatakse mõistlik hüvitus või toetus, millise saavad sellesama sihtotstarbe, nagu ka kõik teised summad, milliseid käesoleva Rahulepingu määruste alusel Bulgaaria kodanikele arvestatakse. Iga Liidu- või sellega Ühinenud Riikidest reserveerib endale õiguse tunnistada olematuks või kehtetuks igasuguse järeleandmise, täieliku või osalise, või igasuguste tööstuslike, kirjanduslike või kunstiteosele antud õiguste üleandmise, millised olid teostatud 1. augustist 1914.a. või millised olid teostatud hiljem käesoleva Artikli määruste rakendamisele takistuste tegemise tulemusel. Käesoleva Artikli määrusi ei rakendata tööstusliku, kirjandusliku või kunstiomandi õiguste suhtes, millised kuuluvad ühingutele või ettevõtetele, milliste likvideerimine oli teostatud Liidu või sellega Ühinenud Riikide poolt kooskõlas erandliku sõjaseadusandlusega või teostatakse Artikkel 177., paragraaf b) määruste jõuga. Artikkel 191. ((Vr.307)) Minimaalne aastane tähtaeg, alates käesoleva Rahulepingu jõustumise hetkest, võimaldatakse iga Kõrge Lepingupoole kodanikele, ilma mingisuguste karistusteta või trahvideta, et sooritada igasuguseid toiminguid, igasuguste formaalsuste täitmiseks, igasuguste maksude maksmiseks ja üldse igasuguste iga Riigi seadustega ettekirjutatud seaduste või määrustega ettenähtud kohuste täitmiseks, et säilitada või saada õigusi tööstusomandile, millised olid juba soetatud 1. augustiks 1914.a., või millised, kui sõda ei oleks olnud, võinud olla soetatud sellest päevast avalduse alusel, milline oli tehtud enne sõda või selle ajal, aga samuti selleks, et teha nende suhtes avaldust. Kuid, see Artikkel ei saa anda kellelegi õigust Ameerika Ühendriikides protsessimise uuesti alustamiseks, millise suhtes oli juba lõpplik otsus tehtud. Õigused tööstusomandile, millised pidid muutuma kehtetuks tegemata jäetud toimingute, formaalsuste mittetäitmise või maksude mittemaksmise tõttu, taastatakse, kuid, kuivõrd see puudutab patente ja jooniseid, siis sellise väljajätuga, et iga Liidu- või sellega Ühinenud Riikidest võib võtta meetmeid, milliseid ta õigluse tagamiseks peab hädavajalikuks, et piirata kolmandate isikute õigusi, kasutada patente või jooniseid või kes neid kasutasid nende õiguste mittekehtimise ajal. Peale selle, patendid leiutistele või joonistele, millised kuulusid Bulgaaria kodanikele ja millised sellisel viisil taastatakse oma õigustes, jäävad allutatuks neile ettekirjutustele, millised olid nende suhtes võidud rakendada sõja ajal, aga samuti kõigi käesoleva Rahulepingu määrustele. Perioodi, 1. augustist 1914.a. kuni käesoleva Rahulepingu jõustumiseni, ei võeta arvesse patendi kasutamiseks ettenähtud või vabriku või kaubamärkide või jooniste kasutamise tähtaja arvestamisel; aga peale selle, on lepitud kokku, et mitte mingid patrendid, vabriku- või kaubamärgid või joonised, millised olid veel kehtivad enne 1. augustit 1914.a., ei saa kehtetuks muutuda olla annulleeritud eranditult mittekasutamise või mitterakendamise pärast enne kaheaastase tähtaja möödumist, millist arvestatakse alates käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast. Artikkel 192. Mitte mingit hagi ega mingit pretensiooni ei saa esitada, ühelt poolt Bulgaaria kodanike või Bulgaarias elavate või siis äri ajavate isikute poolt ja teiselt poolt, Liidu – või sellega Ühinenud Riikide kodanike, või isikute poolt, kes elavad või tegelevad oma äriga nende Riikide territooriumil, või kolmandate isikute poolt, kellele need isikud loovutasid oma õigused sõja ajal, sündmuste tõttu, millised toimusid teise Riigi territooriumil sõjaseisukorra kehtestamise päevast ja kuni käesoleva Rahulepingu jõustumise päevani ja milliseid sai vaadelda, kui tööstusliku, kirjandusliku ja kunstiteose omandiõiguse rikkumist, millised eksisteerisid mingil hetkel sõja ajal või millised selgitatakse välja kooskõlas Artikkel 191. määrustega. Mitte mingit hagi ei saa samamoodi võtta nende isikute poolt tööstusliku või kunstilise omandi õiguste rikkumise pärast, mitte mingil hetkel seoses müügi või müüki laskmisega, ühe aasta kestel arvates käesoleva Rahulepingu sõlmimise päevast, Liidu või sellega Ühinenud riikide territooriumitel, ühelt ja Bulgaaria, teiselt poolt, valmis tooteid või kaupu, või kirjandus- või kunstiteoseid, millised on avaldatud sõjaseisukorra väljakuulutamise ja käesoleva Rahulepingu jõustumise päeva vahelisel perioodil, nii nende soetamisega või rakendamisega või kasutamisega seoses, kusjuures on kokku lepitud, et määrust ei hakata rakendama, kui õiguste valdajad omasid alalist elukohta või tootmis- või kaubandusettevõtet Bulgaaria poolt sõja ajal okupeeritud piirkondades. Seda Artikklit ei hakata rakendama ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ja teiselt poolt Bulgaaria vastastikulistele suhetele. Artikkel 193. Tööstusomandi kasutamise või kirjanduslike või kunstiteoste paljundamise õiguse lepingud, mis sõlmitud senne sõjaseisukorda Liidu või sellega Ühinenud Riikide kodanike või isikute vahel, kes elavad nende territooriumitel või tegelevad seal oma äriga, ühelt poolt ja Bulgaaria kodanike vahel, teiselt poolt, hakatakse vaatlema Bulgaaria ja Liidu või sellega Ühinenud Riikide poolt sõja seisukorra kehtestamisest peale kui katkestatuid. Kuid kõigil juhtudel isik, kes algselt kasutas sarnast lepingut, hakkab omama õigust, kuue kuuse tähtaja jooksul peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, selleks, et nõuda õiguste valdajalt temale uue loa väljaandmist, millise tingimused, poolte vahelise üksmeele puudumisel, kehtestatakse kohtu poolt, millisele on antud sellisel eesmärgil volitused, riigis, millise seadusandluse alusel antud õigused olid soetatud, peale selle juhtumi, mil load olid saadud õiguste jõul, millised on saadud Bulgaaria seadusandluse alusel; peale selle juhtumil oleksid tingimused antud välja, käesoleva Osa VI Jao määruste alusel Sega-Vahekohtu poolt. Kohus võib, vajadusel, kehtestada siis hüvituse suuruse, milline näinuks temale põhjendatud määrata sõja ajal õiguste kasutamise eest. Tööstus, kirjandusliku või kunstiloomingu õigusi puudutavad load, millised olid antud kooskõlas ühe Liidu või sellega Ühinenud Riikide erilise sõjaseadusandlusega, ei saa olla katkestatud enne sõda eksisteeriva loa kestmajäämisega, kuid nad jäävad kehtima ja hakkavad säilitama oma täielikku jõudu, aga juhtumil, kui üks neist lubadest oli antud välja isiku kasuks, kes seda lepingut esialgselt, enne sõda sõlmitud lepingu järgi kasutas, siis teda hakatakse vaatlema sellisest lepingust loobujat. Kui rahasummad olid sõja ajal makstud mingite enne sõda sõlmitud lepingute või lubade eest, et kasutada õigust tööstuslikule omandile või taastoota või lavastada kirjandus- , draamateoseid või kunstiloomingut, siis need summad saavad sama sihtotstarbe, kooskõlas käesoleva Rahulepinguga, nagu teised Bulgaaria kodanike võlad või võlanõuded. Neid Artikleid ei rakendata ühelt poolt Ameerika Ühendriikide ja teiselt poolt Bulgaaria vastastikustes suhtes. Artikkel 194. Käesoleva Rahulepingu määruste alusel Bulgaariast eraldatud territooriumite elanikud säilitavad, vaatamata sellele eraldamisele ja kodakondsuse vahetamisele, nende tööstus-, kirjandusliku- ja kunstiomandiõiguste täieliku ja piiramatu kasutamisõiguse Bulgaaria poolt, milliste valdajaks nad olid kooskõlas Bulgaaria seadusandlusega, millised olid jõus territooriumitel sellest eraldumise hetkel. Õigused tööstuslikule-, kirjanduslikule- ja kunstiomandile, millised olid jõus territooriumitel, millised olid Bulgaariast eraldatud kooskõlas käesoleva Rahulepinguga, nende territooriumite Bulgaariast eraldamise momendil ja millised taastatakse ja tagastatakse Artikkel 190. määruste rakendamise korras, tunnustatakse Riigi poolt, millisele antakse üle nimetatud territoorium ja jääb jõusse sellel territooriumil selliseks ajaks, milline on antud sellele Bulgaaria seadusandlusega. Artikkel 195. Spetsiaalne konventsioon reguleerib igasugused arhiive, registreid ja plaane, millised puutuvad tööstus-, kirjandus- ja kunstiomandiõigusse, aga samuti nende üleandmise või nendest teadustamise juhtumil Bulgaaria Valitsuse poolt Bulgaaria territooriumit saanud Riikide Valitsustele. VIII Jagu Üleantud territooriume puudutavad spetsiaalsed määrused. Artikkel 196. Füüsiliste ja juriidiliste isikute hulgas, kes ennem olid Bulgaaria kodanikud, need, kes omavad selle õiguse alusel käesoleva Rahulepingu määruste rakendamise korras ühe Liidu või sellega Ühinenud Riikide kodakondsuse, kes tähistatakse alljärgnevatel tingimustel väljendiga „endised Bulgaaria kodanikud“. Väljend „Bulgaaria kodanikud“ tähistab neid isikuid, kes on säilitanud Bulgaaria kodakondsuse. Bulgaaria taastab viivitamatult endiste Bulgaaria kodanike õigused Bulgaaria territooriumil asuvate varade, õiguste ja huvide valdamisel. Need varad, õigused ja huvid tagastatakse, ilma et neid koormataks maksude ja taksidega, millised on loodud või suurendatud peale 29. septembrit 1918.a. Kapitalile pandud maksudele ja lõivude suurus, millised 29. septembrist 1918.a. olid nõutud välja endistelt Bulgaaria kodanike varadelt, õigustelt ja huvidelt või need olid suurendatud, või millised võinuks olla välja nõutud või suurendatud enne restitutsiooni vastava käesoleva Rahulepingu määrusega, kui jutt käib varadest, õigustest ja huvidest, millised ei olnud allutatud erakordsetele sõjalistele meedetele, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, enne kolme kuu möödumist makstakse õiguspädevatele isikutele tagasi. Tagastatud varasid, õigusi ja huve ei allutata mitte mingitele maksudele, milliseid pannakse sellele samale isikule kuuluvatele muule varale või igasugusele teisele ettevõttele sellest momendist alates, mil need varad võetakse Bulgaariast välja või sellest hetkest, kui nende ettevõtete ekspluateerimine seal lõpetatakse. Kui igasugused maksud olid tasutud Bulgaariast välja võetud varade, õiguste või huvide eest ette, siis see osa maksudest, milledest oli tasutud kogu perioodi eest, milline järgnes peale nende varade, õigust või huvide väljavõtmisele, makstakse õiguspädevatele isikutele tagasi. Igasugused pärandatud kapitalid, kingid, stipendiumid ja fondid, millised on asutatud või loodud Bulgaarias ja mis on ettenähtud endistele Bulgaaria kodanikele, antakse Bulgaaria poolt , kuivõrd need fondid asuvad sellel territooriumil, selle Liidu või sellega Ühinenud Riikide käsutusse, millise kodanikeks nimetatud Bulgaaria kodanikud praegu on, sellises olukorras, millises need fondid asusid enne 20 septembrit 1915.a., arvestades makse, millised on selle fondi eesmärkidel õieti tehtud. Artikkel 198. Säiluvad igasugused lepingud, millised olid sõlmitud enne 29 septembrit 1918.a. ja millised olid enne seda päva jõus endiste Bulgaaria kodanike suhtes ühelt poolt ja Bulgaaria Valitsuse või selle kodanike poolt teiselt poolt. Kuid, annulleeritakse ülalpool nimetatud lepingud, milliste lõpetamine, üldises huvis, Liidu- või sellega Ühinenud Riigi Valitsus, millise kodakondsuse endine Bulgaaria kodanik võttis, teavitaks käesoleva Rahulepingu jõustumisele jägneva kuue kuulise tähtaja jooksul Bulgaariat, kuivõrd see ei puuduta võlgu ja muid rahalisi kohustusi, millised tulenevad nendes lepingutes ettenähtud mingi tegevuse täitmisest või makse teostamisest. Ülalpool näidatud annuleerimist ei saa välja kuulutada, kui Bulgaaria kodanik saab loa viibida asjast huvitatud Liidu- või sellega Ühinenud Riigile loovutatud territooriumil. Artikkel 199. Kui Artikklis 198 ettenähtud annulleerimine toob ühele Pooltest kaasa olulise kahju, siis käesoleva Osa VI Jao määrustes ettenähtud Sega-Vahekohus võib mõista kannatanud poolele hüvituse, milline on arvutatud välja ainult mahutatud kapitalilt ja mis ei võtta arvesse saamata jäänud kasusid. Artikkel 200. Aegumise ja tähtaegade lõppemise küsimustes Bulgaariast eraldatud territooriumitel hakatakse rakendama käesoleva Osa Artikklites 183 ja 184 sätestatud määrusi, kusjuures tingimusel, et väljend „sõja algus“ peab olema asendatud väljendiga „päev, milline kehtestatakse iga Liidu- või sellega Ühinenud Riigi poolt administratiivses korras, millisest Poolte vahelised suhtes muutusid faktiliselt või juriidiliselt võimatuks“, ja et väljend „sõja ajal“ peab olema asendatud väljendiga „ülalpool nimetatud ja käesoleva Rahulepingu jõustumise päeva vahelisel perioodil“. Artikkel 201. Bulgaaria kohustub tunnistama, kuivõrd see võib teda puudutada, igasuguseid kokkuleppeid või konventsioone, millised on sõlmitud või sõlmitakse Liidu või sellega Ühinenud Riikide poolt, et piirata nende Riikide kodanike õigusi, millised on pandud Bulgaaria seaduste alusel moodustatud ühingutesse või ühendustesse ja millised ilmutavad mingit tegevust Bulgaariast eraldatud territooriumitel. Ta kohustub lihtsustama igasuguseid üleandmisi, tagastama igasuguseid dokumente või väärtusi, andma igasuguseid teateid ja üldse teostama igasuguseid toiminguid või formaalsusi, millised puudutavad nimetatud kokkuleppeid või konventsioone. Artikkel 202. Võlgu, puudutavate küsimuste reguleerimine, mis tehtud enne 29. septembrit 1918.a., Bulgaaria või Bulgaaria kodanike või sellest tulnud kodanike vahel ühelt- ja endiste Bulgaaria kodanike, teiselt poolt, teostatakse kooskõlas Artikkel 176 ja selle Lisa määrustega, kusjuures sätestatakse, et väljend „enne sõda“ peab olema asendatud väljendiga „päev, milline kehtestatakse iga Liidu- või sellega Ühinenud Riigi poolt administratiivses korras, millisest Poolte vahelised suhtes muutusid faktiliselt või juriidiliselt võimatuks“. Kui võlad olid väljendatud Bulgaria valuutas, siis need makstakse mainitud valuutas; aga kui võlg oli väljendatud mingis teises valuutas, kui Bulgaaria valuuta, siis see reguleeritakse kokkulepitud valuutas. Artikkel 203. Kahjustamata käesoleva Rahulepingu teiste määrustes sätestatud tingimusi, kohustub Bulgaaria Valitsus andma Riigile, kellele on antud üle osa Bulgaaria territooriumt, sellise osa Bulgaaria Valitsuse või selle administratiivsete organite või nende kontrolli alla töötavate avalik-õiguslike või eraorganisatsioonide, milline on ette-nähtud funktsioneerima nendel territooriumitel igasuguste sotsiaalkindlustuse või riikliku kindlustusena, poolt kogutud rahavarudest. Riigid, millistele need fondid üle antakse, peavad hakkama neid kasutama nendest kindlustustest tingitud kohuste täitmiseks. Selle üleandmise tingimused reguleeritakse spetialsete Bulgaaria Valitsuse ja asjast huvitatud Valitsuste vaheliste kokkulepetega. Sel juhtumil, kui need spetsiaalsed kokkulepped ei olnud käesoleva Rahulepingu jõustumisest möödunud kolme kuu kestel sõlmitud kooskõlas eelneva lõigu määrustega, siis üleandmise tingimused esitatakse, igal juhtumil, viiest liikmest koosneva Komisjoni poolt, kellest üks nimetatakse Bulgaaria Valitsuse ja teine – teise asjast huvitatud Riigi Valitsuse, kolm aga nimetatakse Rahvusvahelise Tööbüroo Administratiivse Nõukogu poolt teiste Riikide kodanike hulgast. See Komisjon, milline võtab otsused vastu häälteenamusega, peab, peale selle moodustamist,kolme kuu kestel võtma vastu ettepanekud, millised peavad olema esitatud Rahvasteliidu Nõukogule; Nõukogude otsused peavad olema vaadeldud Bulgaaria ja teise asjast huvitatud Riigi poolt kui lõplikuid. X Osa Õhusõit. Artikkel 204. Liidu- või sellega Ühinenud Riikide õhulaevadel saab Bulgaaria territooriumil olema täielik õigus Bulgaaria territooriumi ja selle territoriaalsete vete kohal lennata ja maanduda-tõusta võrdselt Bulgaaria õhulaevadega, eriti aga maal ja merel toimunud õnnetuste juhtumnitel. Artikkel 205. Liidu- või selelga Ühinenud Riikide õhulaevad, mis lendavad vahemaandumisteta mingisse välisriiki, saavad maandumiseta lennuõiguse Bulgaaria territooriumi ja territoriaalvete kohal, täites määrusi, millised Bulgaaria võib välja anda ja millised on samamoodi rakendatavad Bulgaaria ja Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide õhulaevade suhtes. Artikkel 206. Bulgaarias rajatud üldkasutuses olevad aerodroomid, hakkavad olema avatud Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide õhulaevadele, millised selles suhtes asetatakse Bulgaaria õhlaevadega ühele pulgale, kuivõrd see puudutab igasuguseid makse, kaasa-arvatud õhkutõusmise maks ja tasu varustamise eest. Artikkel 207. Pidades kinni käesolevatest määrustest, on läbisõidu, transiidi ja õhkutõusmise õigus, milline on nähtud ette Artiklites 204, 205 ja 206, allutatud Bulgaaria poolt väljaantud vajalikuks peetavatest määrustest kinnipidamisele, kusjuures on kokku lepitud, et neid määrusi hakatakse rakendama ühtmoodi nii Bulgaaria kui Liidu ja sellega Ühinenud Riikide õhulaevade suhtes. Artikkel 208. Õhulaeva päritoluriigi tunnused, lennukõlblikust- ja selle juhtimisõigust ning lennuõigust tõendavad dokumendid, mis on antud välja või kehtivaks tunnistatud mingi Liidu ja sellega Ühinenud Riigi poolt, tunnustatakse ka Bulgaarias kui kehtivaid ja võrdõiguslikeks Bulgaaria poolt välja antud vastavate tunnuste, tunnistuste ja lubadega. Artikkel 209. Sisekaubanduse vaatekohast lähtudes rakendatakse Bulgaarias Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele kuuluvate õhulaevade suhtes enamsoodustatud riikide reziimi. Artikkel 210. Bulgaaria kohustub võtma kasutusele meetmed, millistega saab tagada, et igasugune Bulgaaria õhulaev, milline lendab oma territooriumi kohal, alluks tulede ja signaalide, lennusõidu ning lennuväljade kohal ning läheduses lendamise suhtes kasutatavatele eeskirjadele, millisel kujul need on kehtestatud Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide vahel sõlmitud õhusõitu puudutavate lepingutega. Artikkel 211. Kohustused, millised on pandud peale käesoleva Osa määruste sätetega, jäävad jõusse kuni 1. jaanuarini 1923.a., kui Bulgaariat juba varem Rahvasteliitu ei võeta, või kui ta saab Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidelt nõusoleku nimetatud Riikide vahel sõlmitud õhusõitu puudutava Konventsiooniga liitumiseks XI Osa. Sadamad, vee- ja raudteed. I Jagu. Üldmäärused. Artikkel 212. Bulgaaria kohustub tagama transiidivabaduse läbi oma territooriumi kõige paremal viisil rahvusvahelise transiidi teostamiseks mööda teid, raudteid, laevatatavatel veeteedel ja kanalitel, isikutele, kaupadele, posti vedavatele laevadele, vagunitele ja autodele, mis tulevad mingist Liidu ja sellelga Ühinenud Riigist, naaberriigist või mittenaaberriigist, ja sel eesmärgil on territooriaalvetest läbisõit lubatud. Isikud, kaubad, laevad*) ((laevad = ka purjekad. Viimast tuleb ka esimeste juures arvestada, kui seda laevaliiki ka mainitud ei ole. K.L.)), purjekad, vagunid ja posti veo vahendid ei allutata mingitele trantsiidimaksudele või asjatute kulude- või kinnipidamistele ja neil saab Bulgaarias olema õigus oma riigis kasutatavale reziimile, kõiges, mis puudutab makse ja soodustusi, aga samuti kõigis teistes suhetes. Transiitkaubad vabastatakse igasugustest tollimaksudest või muudest analoogilistest maksudest. Igasugused koormised või kohustused, millised raskendavad transiitvedusid, peavad olema mõistlikud, pidades silmas suhtlemise tingimusi. Mitte mingid mahaarvamised, soodustused või piirangud ei tohi sõltuda, otse ega kaudselt, sellest, kes on omanik, või laeva või muu transpordivahendi päritoluriigist, milliseid oleks pidanud või peaks olema rakendatud läbisõidu mingis osas või üldse tervikuna. Artikkel 213. Bulgaaria kohustub mitte sisse seadma ega säilitama mingit kontrolli oma territooriumist läbivedavate transpordiettevõtete üle emigrantide transiitveol sinna ja tagasi, väljaspool neid meetmeid, millised on hädavajalikud selleks, et konstateerida, et reisijad on tõesti läbisõidul; ta ei luba mingil ühendusteedest huvitatud laevanduskompaniil, ega mingil teisel organisatsioonil, ühingutel või eraisikutel, osaleda mingil viisil sel eesmärgil loodud administratiivsetes teenistustes või teostada selles suhtes otsest või kaudset mõjutamist. Artikkel 214. Bulgaaria võtab endale kohustuse mitte seada sisse otseseid või kaudseid vahet- või eeliste tegemisi, kuivõrd see puudutab makse, lõive või keelde, millised puutuvad selle territooriumile sisse- või väljaveosse, ja pidades kinni erilistest, käesolevas Rahulepingus sisalduvatest tingimustest, kuivõrd need ei puuduta sellele territooriumile sõitvate või sealt välja sõitvate, sõltuvalt sisenemise või väljasõidu piirist, kaupade või isikute veo tingimusi ning hindu, või iseloomust, kuuluvusest või transportvahendite lipust (kaasaarvatud õhutransport), või siis laeva, vaguni, õhulaeva või mingi muu veovahendi esialgsest või vahetust lähtumise punktist, selle lõplikust või vahepealsest sihtotstarbest, liikumismarzuudist või ümberlaadimise punktidest, või siis sõltuvalt sellest, et kaubad on sisse- või väljaveetud otse Bulgaaria sadamate kaudu või kaudselt välismaise sadama kaudu, või siis sõltuvalt sellest, et kaubad on veetud sisse- või välja mööda mere-, maa- või õhuteed. Bulgaaria võtab enda peale kohustuse, eriti, mitte seada ühele Liidu- või sellega Ühinenud Riigi sadamatele, laevadele või purjekatele mitte mingeid lisamakse, mitte mingeid otseseid või kaudseid preemiaid Bulgaaria sadamatest või Bulgaaria laevadel , või mingi teise Riigi laevadel, täpsemalt, kombineeritud tariifide näol ja allutada mingites Liidu ja sellega Ühinenud Riikide sadamate kaudu liikuvaid isikuid või kaupu, välja- või sisseveo eest, mingitele formaalsustele või kinnipidamistele, millistele need isikud või need kaubad ei oleks olnud allutatud siis, kui nad oleksid läbinud Bulgaaria sadama või mingi teise Riigi sadama, või kui nad oleksid kasutanud Bulgaaria või mingi teise Riigi laeva. Artikkel 215. Kõik vajalikud otsused peavad olema vastu võetud, administratiivsest ja tehnilisest vaatevinklist võttes, et kiirendada, võimalust mööda kaupade Bulgaariast piiridest läbiimbumist ja et kergendada nende kaupade piiridest ülesaatmist, tegemata vahet selles, kas need tuuakse Liidu- või sellega Ühinenud Riikide territooriumile või viiakse sealt välja ja liiguvad sealt läbi transiidi korras materjaalsetes tingimustes, eriti arvestades teedel tagatud liikumise ja teeninduse kiirust, sarnaselt sellele, milliseid kasutavad samasugused Bulgaaria kaubad samasugustes edasiveo tingimustes. Täpsemalt, kiirelt riknevate kaupade vedu peab olema teostatud sellise kiirusega ja ettenähtud tingimustel ja tolliformaalsused tule teostada sellise rutu ja täpsusega, et kaupade vedu oleks koheselt võimalik jätkata kokkulepitud aegadel väljuvatel rongidel. Artikkel 216. Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide meresadamad hakkavad kasutama kõiki soodustusi ja kõiki alandatud tariife, millised on kehtestatud Bulgaaria raudteedel või laevateedel Bulgaaria sadamate, või mingi teise Riigi kasuks. Bulgaaria ei saa keelduda mingite tariifide või kombineeritud tariifide tarvitusele võtmisest, millise eesmärgiks oleks ühe Liidu ja sellega Ühinenud Riigi sadamatele eeliste andmine, analoogiliselt neile, milliseid ta andis oma sadamatele või mingi teise Riigi sadamatele. Artikkel 217. Vaatamata igasugustele eksisteerivate konventsioonide vastupidist väitvatele tingimustele, kohustub Bulgaaria andma rahvusvahelisele transiidile enim sobivatel liinidel ja kooskõlas kehtivate tariifidega, transiidivabaduse telegraafi korrespondentsi saatmises ja telefonisides, milline lähtub mingist Liidu ja sellelga Ühinenud Riigist, sõltumata sellest, kas ta piirneb selle riigiga või mitte, või millised lähevad neist ühte. See korrespodents ja need suhtes ei tohi olla allutatud mitte mingitele ebavajalikele kinnipidamistele või piirangutele; nende suhtes rakendatakse Bulgaarias sama korda, milline puudutab soodustusi ja eriti, ülekande kiirust. Mitte mingid maksud, soodustused või piirangud ei tohi sõltuda, ei otse ega kaudselt, saatja või saaja riigist. II Jagu Laevandus. I Peatükk. Laevasõidu vabadus. Artikkel 218. Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide kodanikud, aga samuti nende varad ja laevad hakkavad kasutama Bulgaaria kõigis sadamates ja sisevetel kõigis suhetes ühesugust reziimi, milline on kehtestatud Bulgaaria kodanike, varade ja laevade suhtes. Täpsemalt, igasuguse Liidu- ja sellega Ühinenud Riigi laevadel on lubatud vedada Bulgaaria territooriumil igasuguseid kaupu ja reisijaid kõikidesse sadamatesse või kohtadesse või kõigist sadamatest või kohtadest ja millistesse Bulgaaria laevad võivad sõita ja mitte raskematel tingimustel, kui on rahvuslikele laevadele kehtestatud tingimused; nad seatakse ühele pulgale rahvuslike laevadega, kuivõrd see puudutab igasuguseid sadama või kai soodustusi, kaasaarvatud soodustused sadamasse jäämiseks, peale- või maha laadimiseks, potoone, sildumist, lootsi, majaka, karantiini makse ja igasuguseid koormisi ja analoogilisi makse, millised nad ka ei oleks ja milliseid nõutakse välja Riigi nimel ja Valitsuse kasuks, avalik-õiguslikelt isikutelt, korporatsioonidelt või ükskõik millistelt asutustelt. Sel juhtumil, kui Bulgaaria oleks võimaldanud mingile Liidu ja sellega Ühinenud Riigile või igasugusele teisele välisriigile enamsoodustus-reziimi, siis selline reziim laiendatakse viivitamatult kõigile Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele. Isikute ja laevade liiklusele ei hakata tekitama mingeid teisi raskendusi, peale nende, millised tulenevad tolli-, politsei- ja sanitaareeskirju, immigratsiooni ja emigratsiooni, aga samuti keelatud kaupade sisse- ja väljavedu puudutavatest määrustest. Need määrused, mõistlikud ja ühtlustatud, ei tohi kasutult liiklemist raskendada. II Peatrükk. Doonaud puudutavad määrused. 1Ú Üldised, rahvusvahelisteks kuulutatud jõgede süsteemi puudutavad määrused. Artikkel 219. Rahvusvaheliseks kuulutatakse: Doonau, Ulmast alates, koos selle jõgede süsteemi kogu laevatatava osaga, milline on juba oma olemuselt enam kui ühe Riigi pääs merele, ühelt laevalt teisele laadimisega, või ilma selleta, aga samuti külgkanalid ja voolusängid, millised olid ehitatud nimetatud jõgedesüsteemi looduslike voolusängide kahekordistamiseks või nende parandamiseks, või siis ühe ja sama jõe kahe loodusliku voolusängi ühendamiseks. Kallaste äärsete riikide vahel sõlmitud kokkuleppega võib rahvusvahelise reziimi rakendamise laiendada igale ülalpool nimetatud jõgede süsteemi osale, millist ei ole võetud üldisse määratlusse. Artikkel 220. Eelmises Artikklis rahvusvahelisteks kuulutatud veeteedel on kodanikud, varad ja kõikide riikide Lipud pandud täiesti ühele pulgale, et ei tehtaks mingit vahet kodanike, varade või mingi Riigi lipu kahjuks, viimaste ja kodanike vahel, kõige kaldalähedasema Riigi varade ja lippude või Riigi vahel, milliste kodanikud, varad ja lipp kasutab enamsoodustusreziimi. Artikkel 221. Bulgaaria laevad võivad teostada reisijate ja kaupade vedu regulaarsete reiside teel ühe Liidu ja sellelga Ühinenud Riigi sadamate vahel vaid selle viimase poolt välja antud spetsiaalse loa alusel. Bulgaaria kohustub säilitama Liidu- või sellega Ühinenud Riikide ja nende kodanike kasuks kõik soodustused, milliseid viimased kasutasid enne sõda Bulgaaria sadamates. Artikkel 222. Makse, millised võivad jõe erinevates osades erineda, võidakse võtta laevateed või sellele juurdepääse kasutavatelt laevadelt, kui eksisteerivad konventsioonid ei sisalda vastupidist väitvaid määrusi. Need peavad olema eranitult nähtud ette, õiglasel viisil, laevatatavuse tagamiseks või jõesängi või sellele ligipääsude parandamiseks, või siis laevanduse arendamise huvides tehtavate kulude katteks. See tariif peab olema arvestatud neid kulusid arvestades ja see peab olema üles riputatud sadamates. Neid makse hakatakse kehtestama sellisel viisil, et ei peaks veost üksikasjalikult üle vaatama, kui siis, juhtumil, mil kahtlustatakse pettust või õigusrikkumist. Artikkel 223. Reisijate, laevade ja kaupade transiitvedu teostatakse kooskõlas I Jaos sätestatud üldiste tingimustega. Kui rahvusvahelise jõe mõlemad kaldad kuuluvad ühe ja sama Riigi koosseisu, siis trantsiitkaubad võivad olla pitseeritud või antud tolliagentide valve alla. Kui jõgi moodustab piiri, siis trantsiitkaubad ja reisijad vabastatakse igasugustest tolliformaalsustest; kaupade peale- ja mahalaadimine, aga samuti reisijate pardale võtmine ja maale laskmine võib toimuda siis maabumise-riigi poolt nimetatud sadamates. Artikkel 224. Jõevoogudel, nagu ka laevatatavate, ülalpool mainitud jõesängide suudmetel, ei või võtta mingeid makse, peale nende, millised on nähtud ette käesoleva Osa määrustes. See määrus ei hakka takistama kaldariikide poolset tollimaksude, kohalikke makse või aktsiisimaksude kehtestamise õigust, seda enam sadamates võetavate mõistlike ja ühtlaste, tõstekraanade, elevaatorite, kaldaplatside, ladude ja teiste analoogiliste rajatiste kasutamise eest, avalikustatud tariifide alusel, maksude kehtestamist. Artikkel 225. Spetsiaalse rahvusvahelise laevatatava jõgedesüsteemi korrashoiu ja selle parandamisega tegeleva organistsiooni puudumisel peab iga kaldariik võtma ettenähtud viisil vastu vastavad hädavajalikud määrused, et tagada ohutu ning heas seisukorras olev jõeliiklus. Kui mingi üks Riik hoidub oma kohuste täitmisest kõrvale, siis igal kaldariigil või Rahvusvahelises Komisjonis esindatud riigil on õigus apelleerida sellel eesmärgil Rahvasteliidu poolt asutatud kohtuvõimude poole. Artikkel 226. Samamoodi toimitakse neil juhtudel, mil mingi kaldariik alustas mingite tööde teostamist, milline võinuks jõe rahvusvahelises lõigus teha kahju laevaliiklusele. Eelmises Artiklis mainitud kohtuvõim võib teha nende tööde peatamise või lõpetamist nõudva ettekirjutuse, kuid oma otsuse tegemisel arvestades seda, et maa niisutamise, veevoolujõu kasutamise, kalapüügi või teistel rahvuslikkel õigustel, millised on olemas kõigi kaldariikide ja teiste Rahvusvahelises Komisjonis esindatud Riikide nõusoleku juhul, on laevanduse vajaduste suhtes eelisseisund. Rahvasteliidu kohtuvõimude poole pöördumine ei too kaasa tööde peatamist. Artikkel 227. Ülalpool, Artikklites 220 ja 222-226 sätestatud reziim asendatakse reziimiga, milline kehtestatakse laevateede suhtes, Üldise Konventsiooniga, milline peab olema koostatud Liidu- ja sellega Ühinenud Riikide poolt ning kiidetud heaks Rahvasteliidus, millisega nimetatav Konventsioon võtaks rahvusvahelise iseloomu. See konventsioon võib olla rakendatav spetsiaalselt kogu ülalpool nimetatud Doonau jõgedesüsteemi või selle osa, aga ka muude nimetatud jõgedesüsteemi elementide suhtes, millised võidakse üldisesse määratlusse võtta. Bulgaaria kohustub, kooskõlas Artikkel 248. määrustega, liituma eelpoolnimetatud Üldise Konventsiooniga. Artikkel 228. Bulgaaria loovutab asjast huvitatud Liidu ja sellega Ühinenud Riikidele maksimaalselt kolme kuise tähtaja jooksul, peale teavitamist, milline tema poolt tehakse, osa puksiire ja laevu, millised jäävad registreeritud, Artikkel 219 nimetatud jõgede süsteemi sadamate juurde, peale nende äravõtmist, milline peab olema teostatud restitutsioon või reparatsiooni korras. Bulgaaria loovutab samuti igasuguseid Liidu ja sellega Ühinenud Riikidele nende süsteemide kasutamiseks hädavajalikke materjale. Loovutatud puksiiride ja laevade arv ning loovutatud materjali hulk, ning samuti nende jaotamine teostatakse ühe või mitme Ameerika Ühendriikide poolt nimetatud Vahekohtu poolt, arvestades sellesse puutuvate Poolte seaduslikke vajadusi ja põhinedes konkreetselt laevanduse viie aasta ennesõjaaegsel käibel. Kõik loovutatud laevad peavad olema täies varustuses ja heas korras, olema kõlblikud kaupade veoks ja valitud välja viimati ehitatud laevade hulgast. Juhtumil, kui käesolevas Artiklis ettenähtud loovutamised nõuavad omandiõiguse soetamist, milline enne 15 oktoobrit 1918.a. või peale seda kuupäeva kuulus eraisikule, Vahekohtunik või Vahekohtunikud seavad sisse endiste omanike õigused, aga samuti hüvituse suuruse, milline peab olema välja makstud nimetatud omanikele ja igal üksikul juhtumil, selle hüvituse maksmise viisi. Kui Vahekohtunik või Vahekohtunikud tunnistavad, et kogu see hüvitus või selle osa peavad olema otse või kaudselt arvestatama reparatsioonide maksmise kohustustega Riikidele, nad määravad kindlaks summa, milline peab sellega seoses olema kantud nimetatud Riikide krediidi arvele. Kuivõrd see puudutab Doonaud, esitatakse samamoodi ülalpool mainitud Vahekohtuniku või Vahekohtunikele lahendamiseks igasugused küsimused, millised puudutavad laevade alalist jaotamist, omandit või riikkondlikkust, milline tekitas nimetatud jaotamise tingimuste suhtes, Riikide vahelise vaidluse. Komisjonidele, millised on moodustatud Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia esindajatest, tehakse, enne lõpplikku jaotamist, ülesandeks kontrolli teostamine nende laevade üle. See Komisjon hakkab ajutiselt tegema kõike hädavajalikku, et tagada nende laevade ekspluateerimine mingi kohaliku organisatsiooni, või kui see ei ole võimalik, siis võtab üldistes huvides ise endale selle ülesande täitmise, kuid kahjustamata seejuures nende lõpplikku jaotamist. See ajutine ekspluateerimine hakkab, võimalust mööda, olema üles ehitatud ärilistel alustel, aga puhastulu, millise nimetatud Komisjon teenib laevade laenutamisega, kasutatakse ära Reparatsioonide Komisjoni poolt kättenäidatud korras. 2ÚDoonaud puudutavad spetsiaalsed määrused. Artikkel 229.((Vr. 346)) Euroopa Doonau Komisjon hakkab uuesti teostama neid volitusi, millised tal olid enne sõda. Kuid ajutiselt hakkavad selle Komisjoni koosseisu kuuluma ka Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Rumeenia esindajad. Artikkel 230.((Vr.347)) Alates sellest punktist, millisest katkeb Euroopa Komisjoni kompetents, pannakse Artikkel 219 sätestatud Doonau süsteem järgmisel viisil moodustatud Rahvusvahelise Komisjoni juhtimise alla: 2 esindajat jõe kaldal asuvate Saksa Riikide poolt; 1 esindaja iga teise jõe kaldal asuva Riigi poolt; 1 esindaja iga muu, jõest eemal asuva Riigi poolt, millised on tulevikus esindatud Euroopa Doonau Komisjonis. Kui mõned neist esindajatest ei ole enne käesoleva Rahulepingu jõustumist ametisse nimetatud, siis sellegi poolest on Komisjoni otsused kehtivad. Artikkel 231. Eelneva Artikli määrustega ettenähtud Rahvusvaheline Komisjon tuleb, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, kokku võimalikult kiiresti ja võtab ajutiselt, kooskõlas Artiklite 220 ja 222-226 määruste sätetega, enda-peale jõe juhtimise, seni kuni Doonau lõplik statuut ei ole Liidu ja sellelga Ühinenud Riikide poolt nimetatud Riikide poolt kindlaks määratud. Rahvusvahelise Komisjoni otsused võetakse vastu häälteenamusega. Komisaride töötasu kehtestatakse ja makstakse kinni nende päritoluriikide poolt. Igasugune defitsiit, milline tekkis Rahvusvahelise Komisjoni juhtimiskulude suurenemise tõttu, kaetakse ajutiselt võrdsetes osades Komisjonis esindatud Riikide poolt. Komisjon hakkab reguleerima lootside litsentseerimise tunnistuste välja andmist, lootside tehtavaid kulutusi ja pidama järelvalvet lootside tegevuse üle. Artikkel 232. Bulgaaria kohustub tunnistama reziimi, milline kehtestatakse Doonau üle, Liidu ja sellelga Ühinenud Riikide poolt nimetatud Riikide Konverentsi poolt; see Konverents, millisel võivad kohal viibida Bulgaaria esindajad, tuleb, peale käesoleva Rahulepingu jõustumist, aasta pärast kokku. Artikkel 233.((Vr.350)) Lõppeb Raudsete Väravate ((Iron Gates, 5;57=KE >@>B)) juures tehtavate tööde mandaat, milline on antud välja 13 juulil 1878.a.Berliini traktaadi Artikkel 57 alusel Austria-Ungarile ja mis on viimase poolt loovutatud Ungarile. Komisjon, millisele on selle jõe osa juhtimine, võtab vastu otsuseid arvete reguleerimise üle, pidades kinni käesoelva Rahulepingu rahanduslikest määrustest. Makse, milliste võtmine võiks osutuda hädavajalikuks, ei või mitte mingil juhul võtta Ungari. Artikkel 234. ((Vr. 351)) Sel juhtumil, mil Tšehhoslovakkia Riik, Serbia-Horvaadi-Sloveeni Riik või Rumeenia võtsid ette, Rahvusvahelise Komisjoni loal või mandaadiga, piiri moodustava jõgede süsteemi korrastamise, parandamise, piiramise või muid töid, siis need riigid saavad õiguse kasutada jõe vastaskaldal, aga ka nende territooriumist välja jäävas jõesängi osas, kõiki vajalikke soodustusi, et nende tööde teostamiseks ja jätkamiseks teha hädavalikke uuringuid. Artikkel 235.((Vr. 352)) Bulgaaria kohustub Euroopa Doonau Komisjonile tasuma, sellele sõja ajal tekitatud kahjude eest, igasuguste restitutsioonidega, reparatsioonidega ja hüvitistega. III Jagu Raudteed. I Peatükk. Rahvusvahelisi vedusid puudutavad määrused. Artikkel 236. ((365.)) Kaubad, millised tarnitakse Liidu ja sellega Ühinenud Riikidest Bulgaariasse, aga samuti Bulgaariat transiidi korras läbivad kaubad ja millised tulevad Liidu ja sellega Ühinenud Riikide territooriumilt või lähevad sinna, hakkavad Bulgaaria raudteedel kasutama maksude võtmise seisukohast vaadates (arvestades igasuguseid maksete tagastamisi ja preemiaid), soodustusi kõigis teistes suhetes, samasuguste kaupade suhtes rakendatavat enamsoodustusreziimi, millist rakendatakse mingil Bulgaaria liinil veetavate kaupade suhtes, või siseliinidel, või siis välja- sisse- või trantsiitveol, samasugustes veo tingimustes, eriti veo pikkuse vaatevinklist. Sama reeglit hakatakse rakendama ühe või mitme Liidu või sellega Ühinenud Riikide nõudmisel, kaupade suhtes, millised on nende Riikide poolt nimeliselt nimetatud, millised suunduvad Bulgaariast nende territooriumile. Rahvusvahelised tariifid, millised on kehtestatud eelmises lõigus sätestatud määrade alusel ja millised toovad kaasa otsesed veokirjad, peavad olema loodud, kui seda nõuab Bulgaarialt üks Liidu ja sellega Ühinenud Riikidest. Artikkel 237. Arvestades käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast, Kõrged Lepingupooled uuendavad, kuivõrd see neid puudutab ja pidades kinni väljajättudest, millised on toodud ära käesoleva Artikli teises lõigus, kaupade vedu raudteedel puudutavad Konventsioonid ja Kokkulepped, millised on allkirjastatud Bernis 14 oktoobril 1890.a., 20. septembril 1893.a., 16. juulil 1898.a. ja 19. septembril 1906.a. Kui viie aastase tähtaja jooksul, käesoleva Rahulepingu jõustumisest arvates, sõlmitakse uus raudteedel reisijate, bagazi ja kaupade veo Konventsioon, milline asendab 14. oktoobri 1890.a. Berni Konventsiooni ja selle ülalpool loetletud lisasid, siis see uus Konventsioon, aga samuti ka neil põhinevad rahvusvahelisi raudtee-vedusid korraldavad lisatingimused hakkavad siduma Bulgaariat, isegi siis kui see Riik keeldub Konventsiooni ettevalmistamises osalema või sellega liituma. Kuni uue Konventsiooni sõlmimiseni hakkab Bulgaaria arvestama Berni Konventsiooni määrusi koos selle ülalpool toodud täiendustega, aga samuti selle lisatingimustega. Artikkel 238. ((Vr. 367)) Bulgaaria kohustub tegema koostööd nende otseste reisijate ja nende bagazi veo liinide loomisel, milliseid temalt nõuab üks või mitu Liidu ja sellega Ühinenud Riikidest, et tagada raudteel nende ja igasuguste teiste Riikide vahel Bulgaaria territooriumi kaudu transiitliiklus; Bulgaaria peab hakkama sel eesmärgil võtma vastu ronge ja vaguneid, millised lähtuvad Liidu ja sellega Ühinenud Riikidest, ja suunama neid edasi sellise kiirusega, minimaalselt vähemalt sellise kiirusega võrdselt, millisega liiguvad neil liinidel selle parimad kaugsõidu-rongid. Mitte mingil juhul ei või sellel otseliinil võtta suuremat tasu, millist võetakse Bulgaaria samal siseliinil, millist teenindatakse samades kiiruse ning mugavuse tingimustel. Tariifid, milliseid rakendatakse emigrantide veol mööda Bulgaaria raudteid, millised suunduvad Liidu ja sellega Ühinenud Riikide sadamatesse, või sõidavad nende kaudu tagasi, nende samade kiiruse ja mugavuse tingimuste puhul, ei või olla kilomeetri kohta kõrgemad, kui võetakse enamsoodustatud tariifide puhul, arvestades kõiki preemiaid või tagasimakseid, milliseid kasutanuks nimetatud raudteedel mingitest teistest sadamatest lähtuvad või neisse suunduvad emigrandid. Artikkel 239. Bulgaaria kohustub mitte võtma mingeid tehnilisi, rahanduslikke või administratiivseid meetmeid, nagu: tolli-ülevaatus, üldpolitseilised, sanitaar-politseilised või otseselt üleval pool mainitud otseliine puudutavad kontrolli meetmed või Liidu ja sellega Ühinenud Riikide sadamatsse või neist ära sõitvate emigrantide vedu puudutavaid, millise tulemuseks oleks sellise liikluse raskendamine ja venitamine. Artikkel 240. Transiitvedude puhul, milliseid teostatakse osalt mööda raudteed ja osalt sisevete laevastikul, otseste veokirjadega või ilma nendeta, siis eelnevaid määrusi rakendatakse selle teekonna lõigu suhtes, milline kulges mööda raudteid. II Peatükk. Raudteede veerev koosseis. Artikkel 241. Bulgaaria kohustub võtma meetmeid, et Bulgaaria vagunid oleksid varustatud seadetega, millised tagavad: 1Únende Liidu ja sellega Ühinenud Riikide, millised osalevad 15. mai 1886.a. ja mis muudetud 18. mail 1907.a. Berni Konventsioonis, liinidel kurseerivate kaubarongidega liitmise võimaluse, takistamata automaatpidurite funktsioneerimist, milline kümne aasta kestel, milline järgneb käesoleva Rahulepingu jõustumisele, võinuks neis riikides olla vastu võetud; 2Únende Riikide vagunite liitmise kõigil Bulgaaria liinidel sõitvate kaubarongidega. Liidu ja sellega Ühinenud Riikide rongide veerev-koosseis hakkab Bulgaaria liinidel kasutama seda sama reziimi, millist rakendatakse Bulgaaria veerev-koosseisude suhtes, kuivõrd see puudutab liiklust, korras hoidmist ning remonti. III Peatükk. Raudteliinide üleandmine. Artikkel 242. Pidades kinni spetsiaalsetest, sadamate, vee- ja raudteede, millised asuvad käesoleva Rahulepingu jõul üleantavatel territooriumitel, üleandmist puutuvatest tingimustest aga samuti rahanduslikest määrustest, millise dpuudutavad kontsessionääre ja personalile väljateenitud aastate eest pensioni väljamaksmist, hakkab raudteede üleandmine toimuma järgmistel tingimustel: 1Ú Kõigi raudteede ehitused ja sisseseade antakse üle täielikult ja heas seisukorras. 2ÚÜleandmisele kuuluv veerev-kooseis, milline kuulub raudteevõrku, määratletakse Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolt nimetatud, ekspertide Komisjonide poolt, millises on ka Bulgaaria esindatud. Need Komisjonid peavad võtma arvele materjalide kogused, millised on registreeritud nendel liinidel viimase inventuuriga, enne 29. septembrit 1918.a., teede pikkuse, kaasa-arvatud teenistuslikud harud, liikluse liigi ja tiheduse. Nad näitavad samamoodi ära auruvedurid, reisi- ja kaubavagunid, millised kuuluvad igal juhtumil üleandmisele, määratlevad nende ülevõtmise tingimused ja reguleerivad ajutisi kokkuleppeid, millised on hädavajalikud selleks, et tagada nende remonti Bulgaaria töökodades. 3ÚVarud, mööbel ja siseseaded antakse üle samadel tingimustel nagu ((raudtee)) liikuv-koosseis. Artikkel 243. Bulgaaria ja Liidu või sellega Ühinenud Riikide vahel uute piirijaamade sisseseadmist aga samuti nende jaamade vaheliste liinide ekspluateerimist hakatakse reguleerima kokkuleppega, milline sõlmitakse asjast huvitatud raudteede juhatuste vahel. Juhtumil, mil sellises kokkuleppes ei jõutud juhtimise tingimuste suhtes üksmeelele, siis need konfliktid lahendatakse, ülalpool sätestatud viisil loodud ekspertide Komisjonis. IV Peatükk. Üleminekumäärused. Artikkel 244. Bulgaaria täidab instruktsioone, millised talle esitatakse vedude suhtes võimude poolt, mis tegutsevad Liidu ja sellega Ühinenud Riikide nimel: 1ÚKäesoleva Rahulepingu tingimuste täitmisega seotud sõjaväeüksuste, aga samuti sõjaväe materjalide, varustuse ja toiduainete veol; 2ÚJa ajutiselt mõingatesse rajoonidesse toiduainete veol, et kiiremini taastada normaalsed veo tingimused, ning et organiseerida posti- ja telegrafiteenistusi. IV Jagu Vaidluste lahendamine ja alaliste määruste ümbervaatamine. Artikkel 245. Erimeelsused, millised võivad tekkida asjast huvitatud Riikide vahel käesoleva Rahulepingu käesoleva Osa määruste tõlgendamisel ja rakendamisel, reguleeritakse nõnda, nagu Rahvasteliit ettekirjutab. Artikkel 246. Rahvasteliit võib iga hetk teha nende ülalpool toodud Artiklite ümbervaatamise ettepaneku, millised puudutavad alalist administratiivset reziimi. Artikkel 247. Käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast kolme aastase tähtaja möödumisel võivad Artiklite 212-221, 236, 238-240 määrused olla Rahvasteliidu poolt iga hetk ümber vaadatud. Kui ümbervaatamist ei teostatud, siis mingist ülalpool loetletud Artiklite määrusest saadud kasud ei saa, eelmises lõigus sätestatud tähtaja möödumisel mingi Liidu ja sellega Ühinenud Riigi poolt, mingi selle ühe territooriumi osa, millise suhtes ei olnud vastastikulist ((kasu saamist)) rakendatud, eest välja nõuda. Kolme aastast tähtaega, millise kestel vastastikulisust ((kasu saamist)) ei ole välja nõutud, võib olla Rahvasteliidu poolt pikendatud. V Jagu. Spetsiaalsed määrused. Artikkel 248. Kahjustamata spetsiaalseid kohustusi, millised on talle pandud käesoleva Rahulepinguga Liidu ja sellega Ühinenud Riikide kasuks, Bulgaaria kohustub ühinema igasuguse Üldise Konventsiooniga, milline puudutab rahvusvahelise transiidii reziimi, laevateid, sadamaid ja raudteid, milline võib olla sõlmitud, Rahvasteliidu heakskiidul, Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolt käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast, viieaastase tähtaja jooksul. XII Osa. Töö. I Jagu. Töö organiseerimine. Võttes arvesse, et Rahvasteliidul on üleüldise rahu kehtestamise eesmärk ja et selline rahu võib põhineda vaid sotsiaalse õigluse printsiibil; Võttes arvesse, et eksisteerivad töötingimused, millised toovad suurele isikute hulgale kaasa ebaõigluse, viletsuse ja puuduse, mis sünnitab sellist rahulolematust, et tekitatakse oht üleüldisele rahule ja harmooniale ja võttes arvesse, et neid tingimusi on tarvis kindlasti parandada: näiteks, kuivõrd see puudutab töötundide reglementeerimisse, tööpäeva ja töönädala maksimaalse pikkuse kehtestamist, töökäte palkamist, tööpuudusega võitlust, sündsat eksisteerimist tagava töötasu garanteerimist, töötajate kaitset tavaliste või kutsehaiguste ja tööõnnetuste eest, laste, alaealiste ja naiste kaitset, vanadus- ja invaliidsuspensioni, välismaal töötajate huvide kaitset, liitude vabaduse printsiibi kehtestamist, kutse- ja tehnilise väljaõppe organiseerimine ning muude analoogiliste meetmete võtmist; Võttes arvesse, et mingi riigi poolt tõeliselt humaanse tööreziimi mittevastuvõtmine takistab teiste riikide, millised soovivad parandada töötajate saatust nende endi maades, jõupingutusi; Kõrged Lepingupooled, olles tiivustatud õiguse ja humaansuse tunnetest, aga ka sooviga tagada kestev üleüldine rahu, nõustusid järgmises: I Peatükk Organisatsioon. Artikkel 249. Asutatakse alaline organisatsioon, millisele tehakse ülesandeks töötada sissejuhatuses sõnastatud programmi elluviimise nimel. Rahvasteliidu esialgsed Liikmed saavad selle organisatsiooni Esialgseteks Liikmeteks ja ka tulevikus toob Rahvasteliidu liikmelisus kaasa ka nimetatud organisatsiooni Liikmeks saamise. Artikkel 250. ((Vr.388)) Alaline organisatsioon hakkab hõlmama: 1ÚLiikmete esindajate Üldkonverentsi; 2ÚArtikkel 255. määruste sätetega ettenähtud Administratiivse Nõukogu juhtimise all olevat Rahvusvahelist Tööbürood. Artikkel 251. Liikmete esindajate Üldkonverents võib tulla kokku iga kord, kui selleks vajadus tekib ja vähemalt kord aastas. See hakkab koosnema iga Liikme neljast esindajast, kellest peavad kaks olema Valitsuse Delegaadid ja kaks muud hakkavad vastavalt esindama ühelt poolt tööandjaid ja teiselt poolt iga Liikme töövõtjatest kodanikke. Iga Delegaati võivad saata tehnilised nõnikud, kelle arv ei või ületada kahte iga üksiku istungjärgu päevakorda võetud küsimuse kohta. Kui Konverentsi arutelu võetakse spetsiaalselt naisi puudutavaid küsimusi, siis neist isikutest, kes on kaasatud tehnilisteks nõunikeks, peab äärmisel juhul üks olema naissoost. Liikmed kohustuvad nimetama esindatava riigi valitsusväliseid delegaate ja tehnilisi nõunikke kooskõlas nii tööandjate, kui ka töövõtjate mõjukamate ametühinguorganisatsioonide sooviga, tingimusel, et sellised organisatsioonid eksisteerivad. Tehnilisteks nõunikel lubatakse sõna võtta vaid selle delegaadi palvel, kelle juurde ta kuulub ja Konverentsi Esimehe spetsiaalse loa alusel; nad ei või hääletamistel osaleda. Delegaat võib Esimehele nimele esitatud kirjaliku avalduse alusel nimetada ühe oma tehnilistest nõunikest enda asetäitjaks ja nimetatud asetäitja saab sellisena võimaluse osaleda aruteludel ja hääletamistel. Delegaatide ja tehniliste nõunike perekonnanimi antakse Rahvusvahelisele Tööbüroole teada iga Liikme Valitsuse poolt. Delegaatide ja tehniliste nõunike volitused kontrollitakse Konverentsi poolt üle, milline võib kohalviibivate delegaatide kahekolmandikulise poolthäälteenamusega keelata ära mingi delegaadi või tehnilise nõuniku, keda ta ei pea käesoleva Artikli määruste tingimustega kooskõlas nimetatuks, istungile lubamise. Artikkel 252. Igal delegaadil on õigus individuaalselt hääletada kõigis Konverentsile arutamiseks esitatud küsimustes. Sel juhtumil, mil üks Liikmetest ei nimetanud üht oma valitsusvälistest delegaatidest, kellele tal on õigus, siis teine valitsusväline delegaat saab õiguse osaleda Konverentsi aruteludel, kuid ta ei saa hääletusõigust. Sel juhtumil, kui Konverents, Artikkel 251 määruste sätetega antud volituste jõul, lükkas mingi ühe Liikme delegaadi istungjärgule lubamise mandaadi tagasi, siis käesoleva Artikli määrusi hakatakse rakendama nõnda, justkui antud delegaati ei oleks üldse nimetatud. Artikkel 253. Konverentsi istungjärgud hakkavad toimuma Rahvasteliidu asupaigas või igasuguses teises kohas, milline võib olla kindlaks määratud Konverentsi poolt ühel eelneval istungjärgul kohalviibivate deputaatide kahekolmandikulise poolthäälte enamusega vastuvõetud otsuse alusel. Artikkel 254. Rahvusvaheline Tööbüroo asutatakse Rahvasteliidu asupaigas ja see hakkab kuuluma Liiga üldisesse koosseisu. Artikkel 255. Rahvusvaheline Tööbüroo pannakse Administratiivse Nõukogu juhtimise alla, mis koosneb kahekümne neljast isikust, kes nimetatakse ametisse kooskõlas algjärgnevate määrustega: Rahvusvahelise Tööbüroo Administratiivne Nõukogu moodustatakse järgmisel viisil: Kaksteist Valitsusi esindavaid isikuid; Kuus isikut, kes on valitud tööandjate esindajatena Konverentsi delegaatideks; Kuus isikut, kes on valitud teenistujate ja tööliste ((töövõtjate)) esindajatena Konverentsi delegaatideks; Kaheteistkümnest Valitsusi esindavatest isikust kaheksa nimetatakse Liikmeteks olulisematest tööstusriikide poolt, aga neist neli nimetatakse Valitsuste delegaatidena Konverentsi Liikmeteks, erandiks ülalpool nimetatud kaheksa liiget. Erimeelsused, millised võivad tekkida sellises küsimuses, nagu, millised riigid omavad suuremat tööstuslikku tähendust, lahendatakse Rahvasteliidu poolt. Administratiivse Nõukogu Liikme mandaat kehtib kolm aastat. Vakantsete kohtade täitmise viis ja teised sarnased küsimused reguleeritakse Administratiivse Nõukogu poolt, tingimusel et otsused kinnitatakse hiljem Konverentsi poolt. Administratiivne Nõukogu valib ühe oma liikmetest Esimeheks ja kehtestab oma reglemendi ja koosolekutele kogunemise aja. Spetsiaalse istungjärk peab toimuma iga kord, kui vähemalt kümme Nõukogu Liiget selleks kirjaliku palve esitavad. Artikkel 256. ((Vr. 394)) Rahvusvahelise Tööbüroo juhiks on Direktor, kes nimetatakse ametisse Administratiivse Nõukogu poolt, kellelt ta saab juhiseid ja kelle ees ta vastutab Büroo eduka funktsioneerimise eest, aga ka igasuguste temale usaldatud ülesannete täitmise eest. Direktor või tema asetäitja hakkavad osalema kõigil Administratiivse Nõukogu istungitel. Artikkel 257. Rahvusvahelise Tööbüroo personali valib välja Direktor. Tehtud valik peab täielikult tagama erinevatest riikidest pärit isikute maksimaalse tööviljakuse. Mingi arvu neist isikutest peavad moodustama naised. Artikkel 258. Rahvusvahelise Tööbüroo funktsioonid haaravad igasuguste töötajate elutingimuste ja tööreziimi puudutavate andmete tsentraliseerimist ja nende rahvusvahelist reglementeerimist, aga täpsemalt, selliste küsimuste tundmaõppimist, millised on rahvusvaheliste konventsioonide sõlmimiseks esitatud Konverentsi aruteludele, aga samuti igasuguste Konverentsi poolt ettekirjutatud spetsiaalsete uuringute teostamine. Temale tehakse ülesandeks valmistada ette Konverentsi istungjärgu päevakord. Ta hakkab täitma, kooskõlas käesoleva Rahulepingu käesoleva Osa tingimustega, temal lasuvaid kohustusi, kuivõrd see puudutab igasuguseid rahvusvahelisi vaidlusküsimusi. Ta hakkab prantsuse-, inglise- ja sellises keeles, millises Administratiivne Nõukogu peab sobivaks, koostama ja välja andma perioodilist bülletääni, mis on pühendatud rahvusvahelist huvi pakkuvat tööstust ja tööd puudutavatele küsimustele. Üldiselt talle antakse, peale käesolevas Artiklis määratletute, veel igasugused õigused ja funktsioonid, milliseid Konverents peab sellele sobivaks anda. Artikkel 259. Liikmete tööstuse ja tööküsimustega tegelevad ministeeriumid võivad suhelda Rahvusvahelise Tööbüroo Administratiivse Nõukogu Direktoriga vahetult oma Valitsuse esindaja kaudu või siis sellise esindaja puudumisel, mingi teise ametiisiku kaudu, kes on ametlikult kvalifitseeritud ja sel eesmärgil asjast huvitatud Valitsuse poolt nimetatud. Artikkel 260. Rahvusvaheline Tööbüroo võib paluda Rahvasteliidu Peasekretäri koostööd igasugustes küsimustes, millistes sellist koostööd saab teha. Artikkel 261. ((Vr.399)) Iga Liige hakkab maksma kinni oma delegaatide ja nende tehniliste nõunike aga ka Konverentsi ja Administratiivse Nõukogu istungjärkudel osalevate, vastavalt asjaoludele, esindajate sõidu ja elamiskulusid. Igasugused teised Rahvusvahelise Tööbüroo, Konverentsi või Administratiivnõukogu istungjärgu kulutused tasutakse Direktorile, Liiga üldeelarvest, Rahvasteliidu Peasekretäri poolt. Direktor hakkab, kooskõlas käesoleva Artikli määruste sätetega, igasuguste temale eraldatud vahendite kasutamise eest vastutama Rahvasteliidu Peadirektori ees. II Peatükk Protseduurid. Artikkel 262. Administratiivne Nõukogu valmistab oma Konverentsile ette päevakorra igasuguse küsimuste suhtes, milline on kooskõlas käesoleva Artikli määruste sätetega, kellegi Liikme Valitsuse või mingi teise Artikkel 251. määrustes sätestatud organisatsiooni poolt esitatud. Artikkel 263. Direktor peab täitma Konverentsi Sekretäri funktsioone ja peab neli kuud enne iga istungjärgu algust teavitama kõigile Liikmetele istungjärgu päevakorra, ning nende kaudu valitsusvälistele delegaatidele, kui need viimased on selleks nimetatud. Artikkel 264. Igal Liikmete Valitsusel on õigus vaidlustada üks või mitu istungjärgu päevakorda võetud käsitlusasja. Neid vastuväiteid põhjendavad motiivid peavad olema üksikasjalikult ära toodud Direktorile aadresseeritud seletuskirjas, kes peab need edastama Alalise Organisatsiooni liikmetele. Asjad, milliste suhtes vastuväited esitatakse, jäävad sellegi-poolest päevakorda, kui Konverents kohalviibivate delegaatide kahekolmandikulise poolthäälte enamusega nõnda otsustab. Igasugune küsimus, millise suhtes Konverents sama kahekolmandikulise poolthäälte enamusega otsustab, et see tuleb läbi vaadata (teisiti, kui see on nähtud ette eelmise lõigu määrustega), siis see asi võetakse järgmise istungjärgu päevakorda. Artikkel 265. Konverents määratleb oma kodukorraeeskirjad; ta valib omale esimehe; ta võib nimetada Komisjone, millistele tehakse ülesandeks igasugustes küsimustes, milliseid ta peab lähemalt tundmaõppimiseks vajalikuks, ettekannete esitamine. Konverentsil võetakse otsused vastu kõigil juhtudel kohalviibivate Liikmete lihthäälteenamusega, kui käesoleva Rahulepingu käesoleva Osa teiste Artiklite määrustega ei ole ettenähtud suuremat poolthäälteenamust. Mitte mingit hääletamist ei peeta kehtivaks, kui antud häälte hulk ei ületa poolt istungjärgul viibivate delegaatide arvust. Artikkel 266. ((Vr. 404)) Konverents võib võtta tema poolt asutatud Komisjonidesse tehnilisi nõunikke, kellele antakse nõuandev, kuid mitte otsustav hääleõigus. Artikkel 267. Kui Konverents otsustab päevakorra asja puutuva ettepaneku vastuvõtmise poolt, siis ta ka määratleb, kas need ettepanekud võtavad järgnevalt loetletud kuju: a)“ettepanek“, milline peab olema esitatud läbivaatamiseks Liikmetele, et anda sellele rahvusliku seaduse jõud, või teisiti: b) või rahvusvahelise konventsiooni kavana, milline peab olema Liikmete poolt ratifitseeritud. Mõlematel juhtumitel on vajalik, et ettepanek või konventsiooni kava oleks vastu võetud, saada kohalviibivate Konverentsi delegaatide lõpphääletusel kahekolmandikuline poolthäälte enamus. Üleüldiseks rakendamiseks mõeldud ettepaneku või konventsiooni kava väljatöötamisel peab Konverents pöörama tähelepanu riikidele, millise kliima, tööstusorganisatsioonide puudulik areng või muud erilised asjaolud muudavad tööstuse oluliselt erinevaks ja ta hakkab soovitama selliseid muudatusi, milliseid ta tunnistab hädavajalikeks selleks, et see vastaks sellistele riikidele omastele tingimustele. Üks ettepaneku või konventsiooni kava eksemplar allkirjastatakse Konverentsi Esimehe või Direktori poolt ja antakse üle Rahvasteliidu Peasekretärile. See viimane annab selle ettepaneku või konventsiooni kava kinnitatud koopiad üle igale Liikmele. Iga Liige moodustab aastase tähtaja jooksul, Konverentsi istungjärgu lõppemise päevast arvates, või kui sellisest aastasest tähtajast erandlike asjaolude tõttu pole võimalik kinni pidada, siis esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaheksateist kuud peale Konverentsi istungjärgu sulgemist, andma ettepaneku või konventsiooni kava võimule või võimudele, milliste kompetentsi antud küsimus kuulub, et see pöörata seaduseks või võtta vastu muid meetmeid. Kui asi puudutab ettepanekuid, siis Liikmed teavitavad Peasekretäri võetud meetmetest. Kui asi puudutab konventsiooni kava, siis vastava võimu või võimudelt selleks nõusoleku saanud Liige teatab tema poolsest konventsiooni formaalsest ratifitseerimisest Peasekretärile ja võtab selliseid meetmeid, millised on hädavajalikud nimetatud konventsiooni määruste elluviimiseks. Kui ettepanek ei too kaasa seadusandlikku akti või muid seda ettepanekut elluviivaid meetmeid, või kui see konventsiooni kava ei saa võimu või võimude, millise kompetentsi antud küsimus kuulub, heakskiitu, siis Liiget ei allutata mingitele teistele kohustustele. Sel juhtumil, kui jutt käib föderaalsest Riigist, millise võim ühineb konventsiooniga tööd puudutavates asjades, mis on allutatud mõningatele piirangutele, siis Valitsus saab konventsiooni kava läbivaatamise õiguse, millise suhtes rakendatakse neid piiranguid, kui lihtsat ettepanekut, ja sel juhtumil rakendatakse käesoleva Artikli määrusi, kuivõrd need puutuvad ettepanekusse. Ülalpool toodud Artiklit tuleb tõlgendada kooskõlas alltoodud printsiibiga: Mitte mingil juhtumil ei hakata nõudma üheltki Liikmelt, kui Konverentsi poolt vastu võetud ettepanek või konventsiooni kava, juba antud riigi seadusandlusega töötajatele antud kaitse vähendamist. Artikkel. 268. Igasugune sellisel viisil ratifitseeritud konventsioon registreeritakse Rahvasteliidu Peasekretari poolt ja see hakkab siduma vaid seda ratifitseerisid Liikmeid. Artikkel 269. Igasugune kava, milline selle tervikuna lõpphääletusel ei kogu kohalviibivate liikmete kahekolmandikulist poolthäälte enamust, võib saada spetsiaalse konventsiooni asjaks nende Alalise Organisatsiooni Liikmete vahel, kes seda soovivad. Igasugune sarnane spetsiaalne konventsioon peab olema saadetud asjast huvitatud Valitsuste poolt Rahvasteliidu Peasekretärile, kes annab selle registreerimise korralduse. Artikkel 270. Igaüks Liikmetest kohustub Rahvusvahelisele Tööbüroole esitama igaaastase ettekande meetmetest, millised on tema poolt võetud, et viia ellu neid konventsioone, millisega ta on ühinenud. Need ettekanded koostatakse Administratiivse Nõukogu poolt etteantud vormi järgides ja need peavad sisaldama viimases nõutud andmeid. Direktor esitab nendest ettekannetest tehtud kokkuvõtte lähimal Konverentsi istungjärgul. Artikkel 271. Igasugune kaebus, milline on adresseeritud Rahvusvahelisele Tööbüroole tööliste kutseühingu või tööandjate organisatsiooni poolt, millise sisu järgi keegi Liikmetest ei taganud piisavalt konventsiooni täitmist, millisega nimetatud Liige ühines, võib olla AdministratiivseNõukogu poolt antud üle Valitsusele, millise vastu kaebus on esitatud ja sellele Valitsusele võib teha antud küsimuses sellise avalduse, millise tegemist ta peab vajalikuks, esitamise ettepanek. Artikkel 272. Kui mõistliku tähtaja jooksul Valitsuse poolt, millise vastu avaldus esitati, mingit avaldust ei tehta, või kui saadud avaldus ei osutu Administratiivse Nõukogu poolt rahuldavaks tunnistatud, siis viimasel on õigus avaldada laekunud kaebus ja vajaduse korral ka antud vastus. Artikkel 273. Igaüks Liikmetest võib esitada teise Liikme suhtes Rahvusvahelisele Tööbüroole kaebuse, kes tema arvates ei taganud rahuldaval viisil Konventsiooni, millise see või teine ratifitseeris, eelnevate Artiklite jõul, täitmise. Administratiivne Nõukogu võib, kui ta peab seda sobivaks ja eelkõige kui alljärgnevalt sätestatud korras pöörduda Uurimiskomisjoni poole, pöörduda, Artikkel 271. määrustes sätestatud korras Valitsuse poole, millise suhtes on kaebus esitatud. Kui Administratiivne Nõukogu ei pea vajalikuks kaebusest sellele Valitsusele, millise suhtes see on esitatud, teavitada, või peale seda, kui oli selline teavitamine tehtud, ei saadud mõistliku tähtaja jooksul mingit Administratiivset Nõukogu rahuldavat vastust, siis Nõukogu võib teha korralduse Uurimiskomisjoni moodustamiseks, millise ülesandeks saab tõstatatud küsimuse uurimine ning saadud tulemustest ettekande esitamine. Seesama kord võib olla rakendatud Nõukogu poolt, kas siis enda kohustusest tulenevalt, või ühe Konverentsi deputaadi kaebuse alusel. Kui küsimus, milline on tõstatatud Artiklite 272. või 273. määruste sätete alusel, laekub Administratiivsesse Nõukogusse, siis Valitsus, millise vastu on kaebus esitatud, kui tal ei ole oma esindajat Administratiivses Nõukogus, saab oma esindaja nimetamise õiguse, et osaleda antud asjas Nõukogu aruteludel. Päevast, mil need arutelud peavad aset leidma, teavitatakse õigeaegselt Valitsust, millise vastu kaebus on esitatud. Artikkel 274. Uurimiskomisjon moodustatakse järgmisel viisil: Iga Liige kohustub, käesoleva Rahulepingu jõustumise päevast kuue kuu jooksul, nimetama kolm tootmisküsimustes kompetentset isikut, kellest üks on peremeeste ((ettevõttjate)) esindaja, teine töötajate ((töövõtjate)) ja kolmas peab olema nii esimestest kui teistest sõltumatute isikute hulgast. Kõigi selliste isikute kogum moodustab nimekirja, millest hiljem hakatakse Uurimiskomisjoni liikmeid valima. Administratiivsel Nõukogul on eelpoolnimetatud isikute õiguspädevuse kontrolli õigus ja võib kohal viibivate esindajate kahekolmandikulise poolthäälte enamusega vastuvõetud otsusega taandada nende isikute kandidatuurid, kelle nimetamise õiguslikud alused ei vastanud käesoleva Artikli määrustes sätestatud eeskirjadele. Administratiivse Nõukogu nõudmisel nimetab Rahvasteliidu Peasekretär kolm isikut, kes on valitud kolme kategooria isikute nimekirjadest, et moodustada Uurimiskomisjoni, aga peale selle, nimetab ühe neist isikutest nimetatud Komisjoni Juhatajaks. Mitte ükski sellisel viisil nimetatud kolmest isikust ei tohi sõltuda ühestki kaebusest otseselt huvitatud Liikmest. Artikkel 275. Sel juhtumil, kui kaebus võinuks olla Artikkel 273. määruste sätete alusel Uurimiskomisjoni suunatud, iga Liige, sõltumata sellest, kas nad on kaebusest otse puudutatud või mitte, kohustuvad Komisjoni käsutusse andma igasuguseid nende käsutuses olevaid kaebuse asja puutuvaid materjale. Artikkel 276. Uurimiskomisjon, peale asja üksikasjalikku uurimist, koostab ettekande, millisse ta kannab kõik tuvastatud faktid asjaoludest, millised võimaldavad täpselt määratleda vaidluse mahtu, aga samuti ettepanekuid, milliseid nad loevad vajalikuks formuleerida kaebuse esitanud Valitsuse nõudmiste rahuldamiseks rakendamisele tulevate meetmete ja nende rakendamise tähtaegade suhtes. See ettekanne näitab, vastaval juhtumil, samamoodi ära need majanduslikud sanktsioonid kaebuse esile kutsunud Valitsuse suhtes, millise vastu Komisjon pidas sobivaks ja õiglaseks nende rakendamist teiste Valitsuste poolt. Artikkel 277. Rahvasteliidu peasekretär edastab Uurimiskomisjoni ettekande igale vaidlusest huvitatud poole Valitsusele ja kindlustab selle avaldamise. Iga asjast huvitatud Valitsus peab teavitama Rahvasteliidu Peasekretäri ühe kuu jooksul sellest, kas ta võtab või ei võta Komisjoni ettekandes sisalduvad ettepanekud vastu, aga sel juhtumil, kui ta neid vastu ei võta, siis kas ta soovib seda vaidlust edasi anda Rahvasteliidu Rahvusvahelisse Alalisse Kohtusse. Artikkel 278. Sel juhtumil, mil üks Liikmetest ei võtnud ettepaneku või konventsiooni kava suhtes Artikkel 267.a. ettekirjutatud meetmeid, on igal Liikmel õigus sellest teavitada Rahvusvahelist Alalist Kohtut ((koda)). Artikkel 279. Rahvusvahelise Alalise Kohtu ((koja)) otsused, millised puudutavad kaebust või küsimust, millised olid talle üle antud kooskõlas Artikklite 277. ja 278. määruste sätetega, edasikaebamisele ei kuulu. Artikkel 280. Uurimiskomisjoni võimalikud otsused või ettepanekud võivad olla Rahvusvahelise Alalise Kohtu poolt kinnitatud, parandatud või tühistatud, milline peab vastavatel juhtudel näitama ära need majanduslikku laadi sanktsioonid, milliseid ta loeks sobivaks rakendada süüdi oleva Valitsuse suhtes ja milliste rakendamist teiste Valitsuste poolt ta peaks õiglaseks. Artikkel 281. Kui mingi Liige ei hakka ettenähtud aja jooksul arvestama kas Uurimiskomisjoni ettekandes sisalduvate ettepanekutega või siisRahvusvahelise Alalise Kohtu lahendiga, siis igasugune Liige võib nimetatud Liikme suhtes võtta neid majanduslikku laadi sanktsioone, milliseid Uurimiskomisjoni ettekandes või Kohtukoja lahendis kuulutatakse antud juhul rakendatuks. Artikkel 282. Süüdi olev Valitsus võib igal hetkel teavitada Administratiivset Nõukogu, et ta võttis Uurimiskomisjoni ettepanekutele vastavad või siis Rahvusvahelise Alalise Kohtu otsuses sisalduvad hädavajalikud meetmed ja võib paluda Nõukogu, et Rahvasteliidu Peasekretäri poolt moodustataks nende sõnade kontrollimiseks volitatud Uuurimiskomisjon. Sel juhtumil hakatakse rakendama Artiklite 274, 275, 276, 277, 279 ja 280. määrustes sätestatud tingimusi ja kui Uurimiskomisjoni ettekanne või Rahvusvahelise Alalise Kohtu otsus on süüdistatava Valitsuse kasuks, siis teised Valitsused on kohustatud viivitamatult tühistama majanduslikku laadi meetmed, milliseid nad võtsid nimetatud Riigi suhtes. III Peatükk. Üldised ettekirjutused. Artikkel 283. Liikmed kohustuvad rakendada Konventsioone, millistega nad ühinesid käesoleva Rahulepingu käsitletava Osa määruste tingimustega kooskõlas, ka nende kolooniate või valduste ja nende protektoriaatide suhtes, millised ei oma täielikku omavalitsust ja seejuures järgmiste väljajättudega: 1ÚEt konventsioon ei ole, kohalikke tingimusi arvestades, rakendatav; 2ÚEt need muudatused, millised oleksid konventsiooni kohalikele tingimustele sobivaks kohandamiseks hädavajalikud, võiksid olla sellesse tehtud. Iga Liige hakkab teavitama Rahvusvahelist Tööbürood sellisest otsusest, millist ta kavatseb teha, kuivõrd see puudutab mingit tema, täielikku omavalitsust mitteomavat kolooniat või valdust või iga ta prodektoriaati. Artikkel 284. Parandused käesoleva Rahulepingu käesoleva Osa suhtes, milliseid võetakse vastu Konverentsi poolt kohalviibivate delegaatide kahekolmandikulise poolthäälte enamusega ja kuuluvad täitmisele, kui nad ratifitseeritakse Riikide poolt, millise esindajad moodustavad Rahvasteliidu Nõukogu ja selle Liikmete kolmeneljandikulise poolthäälte häälteenamusega. Artikkel 285. Igasugused käesoleva Rahulepingu käesoleva Ossa ja selle alusel hiljem selle alusel Liikmete poolt sõlmitud konventsioonidesse puutuvad küsimused või vaidlused antakse lahendamiseks üle Rahvusvahelisele Alalisele Kohtule. IV Peatükk. Üleminekumäärused. Artikkel 286. Konverentsi esimene istungjärk toimub oktoobris 1919.a. Istungjärgu toimumise koht ja aeg kehtestatakse allpool toodud Lisas. Selle eelmainitud istungjärgu kokkukutsumise ja organiseerimise tagab sel eesmärgil ülalpool mainitud Lisas nimetatud Valitsus. Valitsust hakkab sel eesmärgil aitama, kuivõrd see puudutab dokumentide ettevalmistamist, Rahvusvaheline Komisjon, millise liikmed nimetatakse juba eelmainitud Lisas. Selle esimese istungjärgu ja igasuguse järgneva istungjärgu kulud, kuni selle hetkeni, kuni osutub võimalikuks kanda Rahvastliidu eelarve krediile vastavad summad, erandiks delegaatide ja tehniliste nõunike sõidule tehtavad kulud, jaotatakse Liikmete vahel Ülemaailmse Postiliidu Büroole kehtestatud proportsioonides. Artikkel 287. Seni kuni Rahvasteliitu ei ole moodustatud saadetakse igasugused materjalid, millised tulnuks käesoleva Artikli määruste alusel Rahvasteliidu Peasekretärile, Rahvusvahelise Tööbüroo Direktori kätte hoiule, kes annab need üle Peasekretärile. Artikkel 288. Kuni Rahvusvahelise Alalise Kohtu moodustamiseni on vaidlused, millised peavad olema esitatud käesoleva Rahulepingu käsiloleva Osa jõuga sellesse esitatud, antakse üle Rahvasteliidu Nõukogu poolt nimetatud kolmest liikmest moodustatud Kohtule. Lisa. Rahvusvahelise Tööbüroo esimene, 1919.a. toimuv istungjärk. Konverents toimub Washingtonis. Konverentsi kokkukutsumise palve esitatakse Ameerika Ühendriikide Valitsusele. Rahvusvaheline Organiseerimiskomitee hakkab koosnema seitsmest liikmest, kes on nimetatud, vastavalt päritolule, Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani, Belgia ja `veitsi Valitsuse poolt. Komitee võib, kui ta peab seda hädavajalikuks, kutsuda juurde teisi Liikmeid ja nimetada oma esindajaid nende hulka. Päevakord tuleb järgmine: 1Ú8 tunnise tööpäeva või 48- tunnise tööpäeva printsiibi rakendamine. 2ÚTööpuuduse ärahoidmine ja selle tagajärgedega võitluse vahenditesse puutuvad küsimused. 3ÚNaiste tööhõive: a)Enne või pärast sünnitamist (kaasaarvatud emadusega seotud toetuse maksmise küsimus); b)Öötöö; c)Tervistkahjustavatel töödel; 4ÚLaste tööhõive: a)Tööle lubamise iga. b)Öötöö. c)Tervistkahjustavatel töödel. 5Ú1906.a. Bernis Tööstusettevõtetes naiste öötöö ärakeelamise ja Valge (kollase) fosfori tuletikutootmises kasutamises ärakeelamise suhtes vastu võetud Rahvusvaheliste Konventsioonide laiendamine ja rakendamine. II Jagu. Üldprintsiibid. Artikkel 289. Kõrged Lepingupooled, tunnistades, et palgatöötajate füüsilisel, moraalsel ja intelektuaalsel heaolul on rahvusvahelisest vaatevinklist sisuline tähtsus, lõid selle kõrge eesmärgi saavutamiseks, I Jao määrustega ettenähtud, alalise organismi ja mis on ühendatud Rahvasteliidu organismiga. Nad tunnistavad, et kliima, moraali ja kommete erinevused majanduslikus olukorras ja tootmistraditsioonides raskendavad töötingimustes viivitamatut absoluutse ühesarnasuse saavutamist. Kuid, olles täiesti veendunud, et tööd ei tule vaadelda lihtsalt kui kaubaartiklit, nad arvavad, et töötingimuste reglementeerimisel on olemas meetodid ja printsiibid, milliste rakendamiseks tuleb teha pingutusi kõigi tootmisühenduste poolt, kuivõrd erilised tingimused, millistes nad võivad osutuda, seda lubaksid. Nende meetodite ja printsiipide hulgast peavad Kõrged Lepingupooled eriti tähtsateks ja kiireloomulisteks neist järgmisi: 1.Ülalpool väljakuulutatud, kui juhtivat printsiipi, et tööd ei tule vaadelda lihtsalt kui kaubaartiklit või kauplemise objekti. 2.Töövõtjatele ja tööandjatele igasugustel, legaalsetel, eesmärkidel liitude loomise õigust. 3.Töötajatele sellise töötasu maksmist, milline tagab neile vastava, nagu seda antud ajal nende maal mõistetakse, elatustaseme. 4.Kaheksatunnise tööpäva või neljakümnekaheksa tunnise töönädala eesmärgiks kehtestamise, millise poole tuleb püüelda kõikjal, kus selleni ei ole veel jõutud. 5.Iganädalase minimaalselt 24 tunnise puhkuse kehtestamise, milline peaks iga kord, võimalusel, olema pühapäeval. 6.Laste tööhõive ärakeelamine ja mõlemast soost alaealiste tööjõu kasutamisel hädavajalike piirangute rakendamise kohustus, et nad saaksid jätkata õpinguid ning igakülgselt füüsiliselt areneda. 7.Võrdse töö eest, soost olenemata, võrdse töötasu maksmise printsiip. 8.Eeskirjad, millised on igas riigis antud välja töötingimuste kohta, peavad tagama kõigile riigis seaduslikult elavatele töötajatele õiglase majandusliku reziimi. 9.Iga Riik peab organiseerima inspektsiooni teenistuse, et kindlustada töötajate kaitset tagavate seaduste ja korralduste elluviimise ning millisesse võetakse ka naised tööle. Neid printsiipe ja neid meetodeid ammendavateks või lõplikeks kuulutamata, Kõrged Lepingupooled eeldavad, et need sobibivad Rahvasteliidu poliitika suunamiseks ja kui need võetakse omaks Rahvasteliidu liikmeks olevate tootmisühenduste poolt ja kui praktikas neid hoitakse vastavate inspektorite kaadri poolt rikkumatud, siis nad levitavad head mõju kogu maailma töövõtjatele. XIII Osa. Erinevad määrused. Artikkel 290. Bulgaaria kohustub tunnistama ja võtma vastu kokkuleppeid, milliseid Liidu ja sellega Ühinenud Riigid, või siis neist mõned, sõlmisid või sõlmivad igasuguse teise Riigiga relvade ja piiritusejookidega kauplemise suhtes, aga samuti teiste asjadega, millised on loetletud 26. veebruari 1885.a. Berliini ja 2. juuli 1890.a. Brüsseli Peamistes Aktides ja kokkulepetes, millised neid täiendasid ja muutsid. Artikkel 291. ((Vr. 435)) Kõrged Lepingupooled, tunnistades Šveitsi kasuks 1815.a. lepingutega tunnistatud garantiisid, eriti, 20. novembri 1815.a. Aktiga antud garantiisid millised moodustavad endast rahvusvahelisi rahu säilitamise kohustusi, kuid mis konstateerivad, et nende lepingute ja konventsioonide, deklaratsioonide ja muude lisaaktide tingimused, millised puutuvad Savoi neutraliseeritud tsooni, nii nagu see on määratletud Viini Kongressi Lõpp-Akti I Jao Artikkel 92. ja 20 novembri 1815.a. Pariisi Traktaadi 2 Jao Artikkel 3. määrustega, ei vasta enam kaasaegsetele tingimustele. Seetõttu Kõrged Lepingupooled võtavad teadmiseks kokkuleppe, milline sõlmiti Prantsuse ja Šveitsi Valitsuse vahel sellesse tsooni puutuvate tingimuste tühistamise kohta, millised on ja jäävad tühistatuks. Kõrged Lepingupooled tunnistavad täpselt samuti, et 1815.a. ja teiste Ülem Savoia ((Upper Savoy)) ja Ze Maa ((5<;8 5)) ((Gex district)) vabu tsoone puutuvate lisa-aktide, lepingute tingimused ei vasta enam kaasaegsetele asjaoludele ja et Prantsusmaa ja `veitsi vahel tuleb omavahel reguleerida, vastastikusel kokkuleppel, mõlemate riikide poolt sobivaks peetavatel tingimustel, nende territooriumite reziim. Lisa. Šveitsi Föderaalnõukogu teavitas Prantsusmaa Valitsust 5. mail 1919.a., et peale selles siira sõpruse vaimus Saksamaale Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolt esitatud Rahulepingu Artikkel 435. määruste läbivaatamist, ta oli õnnelik, et jõuti otsusele, et selleks võiks nõustuda järgmistel kaalutlustel ja väljajättudel: 1ÚÜlem-Savoia ((Haute-Savoie)) neutraliseeritud tsoon; a)Seatakse tingimuseks, et seni, kuni Föderatsiooni Kojad ei ratifitseeri mõlema Valitsuse vahel sõlmitud Savoia neutraalset tsooni puudutavate tingimuste kokkulepet, ei järgne mõlemalt poolt, seda asja puudutavalt, miskit lõpplikku. b) Šveitsi Valitsuse poolt ülalpool mainitud tingimuste tühistamiseks antud nõusolek eeldab, kooskõlas vastuvõetud tekstiga, 1815.a. Lepingutega ja eriti 20. novembri 1815.a. Deklaratsiooniga Šveitsi kasuks formuleeritud garantiide tunnistamist. c)Prantsusmaa ja Šveitsi Valitsuste ülalpool nimetatud tingimuste tühistamise kokkulepet hakatakse pidama kui kehtivat, ainult kui Rahuleping hakkab sisaldama sellist Artiklit, millisena ta oli sõnastatud. Peale selle, Rahulepingu Kokkuleppivad Pooled peavad hakkama püüdma selle poole, et saada nende Riikide nõusolek, millised allkirjastasid 1815.a. Lepingud ja 20. novembri 1815.a. Deklaratsiooni ja kes käesolevat Rahulepingut ei allkirjastanud. 2ÚÜlem-Savoia ((Haute-Savoie)) ja Ze Maa ((district of Gex)): a)Föderaalnõukogu teatab, et teeb täiesti formaalsed väljajätud, kuivõrd see puutub tõlgendamisse, miline tuleb anda deklaratsioonis, mis mainitud ülalpool asuva Artikli viimases lõigus, milline peab olema võetud Rahulepingusse, kus on öeldud, et „1815.a. Lepingute ja teiste lisa-aktide tingimused, millised puudutavad Ülem-Savoia ja Ze Maa vabu tsoone, ei vasta enam kaasaegsetele asjaoludele“. Föderaalnõukogu ka tegelikult ei soovinuks, et selle selle sõnastusega ühendamisest ei tehtaks järeldust, et ta ühineb määruste tühistamise plaaniga, milliste eesmärgiks on naaberpiirkondadele erilise reziimi, millised tulenevad nende geograafilisest ja majanduslikust asendist ja mis end õigustasid, eeliseid anda. Föderaalnõukogu arvates asi ei seisneks mitte selles, et muuta tsoonide tollikorraldust, millisena see oli kehtestatud ülalpool nimetatud Lepingutega, kuid ainult selles, et reguleerida enam kaasaegsete majanduslike tingimustega sobivamaks asjast huvitatud rajoonide vahetussuhte kord. Eelnevad märkused olid kutsutud esile Föderaalnõukogus Konventsiooni Kava ettelugemisega, milline puutus tsoonide tulevast ülesehitust, milline oli lisatud 26. aprillil esitatud Prantsuse Valitsuse noodile. Tehes ülalpool mainitud väljajätud, Föderaalnõukogu teatab oma valmisolekust vaadata kõige sõbralikumas vaimus läbi kõik ettepanekud, milliseid Prantsuse Valitsus peab sellel põhjusel sobivaks temale teha. b)Möönatakse, et 1815.a. Lepingute ja teiste Lisa-Aktide tingimused, millised puudutavad vabu tsoone, jäävad kehtima selle hetkeni, kui Šveitsi ja Prantsusmaa vahel sõlmitakse nende territooriumite reziimi reguleerimise suhtes uus kokkulepe. II. Prantsuse Valitsus pöördus 18 mail 1919.a. allpool järgneva noodiga, vastuseks eelnevas Artiklis toodud pöördumisele, Šveitsi Valitsuse poole: Möödunud 5. mai noodiga, Šveitsi Missioon Pariisis suvatses teavitada Prantsuse Vabariigi Valitsust Föderaalvalitsuse liitumisest Artikli kavaga, milline peaks olema võetud ühelt poolt Liidu ja sellega Ühinenud Riikide ja teiselt poolt Saksamaaga sõlmitava Rahulepingu teksti. Prantsuse Valitsus võttis rõõmuga teadmiseks sellisel viisil sõlmitud kokkuleppe ja tema palvel Artikli kava, millisest jutt käib, mis võetud Liidu ja sellega Ühinenud Riikide Valitsuste poolt vastu, oli lülitatud Saksamaa Volinikele esitatud Rahulepingu Tingimuseks Nr. 435. Šveitsi Valitsus formuleeris selles küsimuses oma 5. mai noodis erinevaid kaalutlusi ja väljajätte. Kuivõrd see puutub nendest märkustest neisse, millised puutuvad Ülem-Savoia ((Haute-Savoie)) ja Ze Maa ((Gex district)) vabu tsoone, on Prantsuse Valitsusel au märkida, et Artikkel 435 viimase lõigu määruste asja moodustavad tingimused paistavad silma sellise selgusega, et selle tähenduse suhtes ei saa väljendada mingit kahtlust, eriti selles, kuivõrd see puutub huvipuudusse, millist ta eelkõige eeldab selle küsimuse suhtes teiste Riikide, muude kui Prantsusmaa ja Šveits, poolt. Kuivõrd see teda puudutab, Vabariigi Valitsus, hoolitsedes prantsuse territooriumite huvide piiritlemise eest, millistest jutt käib ja läbiv selles suhtes nende erilise seisundi tõttu, ei lase silmist neile sobiva, kaasaegsetele oludele enamsobivama tollireziimi tagamisest ja reguleerimisest ning nende territooriumite ja naabruses asuvate Šveitsi territooriumite vahelistest kaubavahetusest saadavat, arvestades vastastikuseid huve, kasu. On iseenesest mõistetav, et see ei võimud mitte milleski riivata Prantsusmaa õigusi kehtestada selles rajoonis oma tollipiirid mööda oma poliitilist piiri, nagu see on tehtud selle territooriumi piiri teistes osades ja nagu ka Šveits ammustest aegadest ka ise tegi selles rajoonis oma enda piiridel. Vabariigi Valitsus võtab sel põhjusel hea meelega teadmiseks sellise sõbraliku meelestatuse, millises Šveitsi Valitsus teatab oma valmisolekust vaada läbi kõik prantsuse ettepanekud, mis tehtud kokkuleppe saavutamist silmas pidades, millisest peab saama nimetatud tsoonide kaasaegne reziim ja milliseid Prantsuse Valitsus kavatseb formuleerida samasuguses sõbralikus vaimus. Teisest küljest, Vabariigi Valitsus ei kahtle, et 1815.a. vabu tsoone puutuva reziimi ajutine säilitamine, mis näidatud selles 5. mai Šveitsi Missiooni noodi jaoga ja milline, ilmselgelt, omab eksisteeriva reziimilt konventsionaalsele reziimile ülemineku lihtsustamise motiivi, ei ole mitte mingil moel asjade uue korra, mis on tunnistatud mõlemate Valitsuste poolt hädavajalikuks, kehtestamise pidurdamise põhjuseks. See-sama märkus on rakendatav Föderaalkodade poolse ratifitseerimise, mis nähtud ette Jao 1Ú punktis, a) 5 mai `veitsi noodis, rubriigis Ülem-Savoia ((Haute-Savoie)) neutraliseeritud tsoon , suhtes. Artikkel 292. ((Vr.436)) Kõrged Lepingupooled tunnistavad, et neile tehti teatavaks ja nad võtavad teadmiseks Prantsuse Vabariigi ja Tema Hiilguse Prints Monaco poolt 17 juulil 1918.a. allkirjastatud Lepingu, millega reguleeritakse Prantsusmaa ja Vürstiriigi vastastikuseid suhteid. Artikkel 293. Kõrged Lepingupooled nõustuvad, et, tulevikus, vastupidist väitvate määruste puudumisel, on igasugusel käesoelva Rahulepingu alusel loodud Komisjoni Esimehel, häälte võrdselt jagunemise juhtumil, õigus teisele häälele. Artikkel 294. Liidu ja sellega Ühinenud Riigid nõustuvad, et kui kristlikud religioossed misjonid peeti ülal, kooskõlas käesoleva Rahulepinguga, Bulgaaria kogukondade või neile kuuluvatel territooriumitel või nende Valitsusele ustavate isikute poolt, siis nende missionide või misjonäride kogukondade varad, kaasaarvatud kaubandusühingute varad, milliste tulusid kasutatakse misjoni ülalpidamiseks, peavad endiselt kuuluma misjonäride eesmärkidel kasutamiseks. Selle kohustuse korraliku täitmise tagamiseks, Liidu ja sellega Ühinenud Riikide Valitsused annavad nimetatud varad üle Administratiivnõukogudele, millise don nimetatud või kinnitatud Valitsuste poolt ja koostatud selle misjooni, millise varadest jutt käib, usku tunnistavatest isikutest. Liidu ja Ühinenud Valitsused, jätkates täieliku kontrolli teostamist, kuivõrd see puudutab neid misjone juhtivaid isikuid, hakkavad piirama nende misjonide huve. Bulgaaria, arvestades eeltoodud kohustusi, teatab igasuguste kokkulepetega nõustumisest, millised on sõlmitud või millised peavad olema sõlmitud asjast huvitatud Liidu ja Ühinenud Valitsuste poolt, et täita nimetatud misjoni asju või kaubandusühingute kohustusi ja selles suhtes öelda lahti igasugustest pretensioonidest. Artikkel 295. Pidades kinni käesoleva Rahulepingu tingimustest, Bulgaaria kohustub, ei otse ega kaudselt, mitteesitama mingile Liidu ja sellega Ühinenenud Riikidele, millised allkirjastasid käesoleva Rahulepingu, mitte mingeid rahalisi pretensioone mingite asjaolude tõttu, millised eelnesid käesoleva Rahuleoungu jõustumisele. Käesolev tingimus hakkab olema võrdjõuline täieliku ja lõpliku loobimisega seesugustest pretensioonidest, juba ette tühistatud, kes sellest huvitatud ka ei oleks olnud. Artikkel 296.((Vr.440.)) Bulgaaria võttab vastu ja tunnistab kehtivate ja kohustuslikena igasuguseid otsuseid ja igasuguseid Bulgaaria laevu ja kaupu puutuvaid käske, aga samuti igasuguseid kulude tasumist puutuvad otsuseid ja käske ja millised on tehtud mingi Liidu ja sellega Ühinenud Riikide priisikohtute poolt ja kohustub oma kodanike nimel, nende otsuste suhtes, mitteesitama mitte mingeid pretensioone. Liidu ja sellega Ühinenud Riigid jätavad endale õiguse vaadata enda poolt määratletud tingimustes läbi priisiasjades tehtud Bulgaaria kohtute otsused ja lahendid, kui need otsused ja käsud riivavad nimetatud Riikide kodanikke või neutraalsete kodanike omandiõigust. Bulgaaria kohustub esitama koopiad kõigist dokumentidest, millised moodustavad menetluse asju, tehtud otsuseid ja käske, aga samuti võtta ja täita ettepanekuid, millised on tehtud peale eelmainitud asjade läbivaatamist. Selleks, et viia miinimumini kaotused, millised on tingitud sõja ajal laevade ja nende lastide uputamisest, ja et lihtsustada laevade ja nende lastide, millised võivad olla päästetud, tagasisaamist, aga samuti sellega seotud erapretensioonide reguleerimist, Bulgaaria Valitsus kohustub esitama kõik tema käsutuses olevad andmed, millised võivad olla kasulikud Liidu ja sellega Ühinenud Riikide Valitsustele või nende kodanikele, kuivõrd see puudutab Bulgaaria mereväe poolt vaenuliku tegevuse perioodil uputatud või kahjustatud laevu. Käesolev Rahuleping, milline on koostatud prantsuse-, inglise- ja itaalia- keeles, ratifitseeritakse. Erimeelsuste juhtumil loetakse prantsuse keelset teksti autentseks, peale I Osa (Rahvasteliidu põhikiri) ja XII Osa (Töö), millistes puhul prantsuse – ja inglise keel on võrdväärsed. Ratifitseerimiskirjad antakse Pariisi hoiule nii ruttu, kui võimalik. Riigid, milliste Valitsused asuvad väljaspool Euroopat, saavad oma diplomaatilise esinduse kaudu Prantsuse Vabariigi Valitsusele oma poolse ratifitseerimisest teate saatmise õiguse ja sel juhtumil nad peavad andma ratifitseerimiskirja üle nii kiiresti kui saab. Ratifitseerimiskirjade hoiule andmise esimene protokoll koostatakse kohe, kui Rahuleping ühelt poolt Bulgaaria ja teiselt poolt kolme Peamiste Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolt ratifitseeritakse. Sellest esimese protokolli vormistamise päevast jõustub Kõrgete Lepingupoolte vaheline, millised selle ratifitseerisid, Rahuleping. Igasuguste käesoleva Rahulepinguga ettenähtud tähtajad hakkavad jooksma selle jõustumise päevast. Kõigis teistes suhetes Rahuleping jõustub igale Riigile päevast, mil selle ratifitseerimiskirjad hoiule anti. Prantsuse Valitsus annab kõigile allakirjutanud Riikidele ratifitseerimiskirjade hoiuleandmise protokollidest tehtud tõestatud koopia. Selle tõendamiseks allkirjastasid ülalpool nimetatud Volinikud käesoleva Rahulepingu. Sõlmitud Neuillys, kahekümne seitsmendal novembril tuhande üheksasaja üheksateistkümnendal aastal ühes eksemplaris, milline jääb hoiule Prantsuse Vabariigi Valitsuse arhiivi ja selle tõestatud koopiad antakse üle igale allakirjutanud Riigile. Auväärt Frank Lyon Polk, Auväärt L.L. Klotz, Auväärt Henry White, Auväärt Andre Tardieu, Auväärt Tasker, H. Bliss, Auväärt Julies Cambon, Härra. Sesil Harmsvors Auväärt Guglielmo Marconi, Sir. Eir Krau Auväärt G, de Martino, Auväärt Sir Georg Helsi Auväärt K. Matsui, Auväärt Andry Fischer, Auväärt J. van den Heuvel, Auväärt Tohmas Mackenzie, Auväärt Rolen Jackmens, Auväärt R. A. Blankenberg, Auväärt V. Wellington Koo, Auväärt Sir. Eir Krau Auväärt Rafael Martinets Ortits, Auväärt G. Glemenceau, Auväärt N. P. Pachitch, Auväärt S. Pichon, Auväärt Ante Trumbic, Auväärt E. Venizelos, Auväärt Ivan Zolger, Auväärt N Politis, Auväärt Charoon, Auväärt Rustem Haidar, Auväärt Edouard Benes, Auväärt Abdul Hadi Aouni, Auväärt Stefan Osuski, Auväärt L. Grabski, Auväärt A. Stamboliski. Auväärt S. Patek, . Auväärt Affonso Costa, Auväärt Haime Batalja Reis Protokoll. Pidades silmas tingimuste täpset määratlemist, millistes peavad olema täidetud mõned Rahulepingu määrused, mis on allkirjastatud Kõrgete Lepingupoolte vahel kindlakmääratud arvu isikute poolt, et: 1ÚIsikute nimekiri, kelle kooskõlas II Jao Artikkel 118 määrustega, Bulgaaria peab andma Liidu- ja sellega Ühinenud Riikidele välja, saadetakse peale käesoleva Rahulepingu jõustumise päeva ühe kuu kestel Bulgaaria Valitsusele; 2ÚJuurdlusi hakatakse algatama isikute vastu, kes sooritasid Bulgaaria varade likvideerimisega seotud kuritegusid ja Liidu ja sellega Ühinenud Riigid hakkavad saama andmeid ja tõendeid , milliseid Bulgaaria Valitsus võib selles suhtes neile esitada. Tekst on koostatud prantsuse-, inglise- ja itaalia keeles, seejuures erimeelsuste tekkimisel on prantsuskeelne tekst audentne, Neuilly´s kahekümne seitsmendal novembril, tuhande üheksasaja üheksateistkümnendal aastal. Auväärt Frank Lyon Polk, Auväärt L.L. Klotz, Auväärt Henry White, Auväärt Andre Tardieu, Auväärt Tasker, H. Bliss, Auväärt Julies Cambon, Härra. Sesil Harmsvors Auväärt Guglielmo Marconi, Sir. Eir Krau Auväärt G, de Martino, Auväärt Sir Georg Helsi Auväärt K. Matsui, Auväärt Andry Fischer, Auväärt J. van den Heuvel, Auväärt Tohmas Mackenzie, Auväärt Rolen Jackmens, Auväärt R. A. Blankenberg, Auväärt V. Wellington Koo, Auväärt Sir. Eir Krau ((*)) Auväärt Rafael Martinets Ortits, Auväärt G. Glemenceau, Auväärt N. P. Pachitch, Auväärt S. Pichon, Auväärt Ante Trumbic, Auväärt E. Venizelos, Auväärt Ivan Zolger, Auväärt N Politis, Auväärt Charoon, Auväärt Rustem Haidar, Auväärt Edouard Benes, Auväärt Abdul Hadi Aouni, Auväärt Stefan Osuski, Auväärt L. Grabski, Auväärt A. Stamboliski. Auväärt S. Patek, . Auväärt Affonso Costa, Auväärt Haime Batalja Reis ((* Ta andis allkirja ka India eest.)) *** Register. NB – ((Vr.123)) - märgib Versailles´ rahulepingu Artikkel 123. See oli näide. 1906.a. Bernis sõlmitud Töötingimuste konventsioonPeale Artikkel 288. asuv Lisa29. septembri 1918.a. relvarahuSissejuhatus. Artikklid 87., 102., 132., 133., 136.AafrikaKesk-Aafrika, Saksamaa Lõuna-Aafrika Ador GjustavLisa peale Artikkel 179,; 188.AegumistähtajadVt. kontrahhid, aegumistähtajad, kohtulahendid.Ajaloolist ja kunstiväärtust omavad esemedNende tagastamine – Artikkel 126.AlkoholArtikkel 22, (vt. samuti :piiritusjookidega kauplemine).AllveelaevadVt. Bulgaaria merevägi.Ameerika ÜhendriigidSissejuhatus. Artikkel 4., 5. Peale Artikkel 26. toodud Lisa. Artikklid 180., 191., 192., 193., 228. Peale Artikkel 288. toodud Lisa. Vt. arbiitrid, Washingtoni konverents, võlad (vaenlase), Doonau, konstitutsioon, lepingud, aegumistähtajad, kohtulahendid, tööstus-, kirjandus- ja kunstiomand (õiguste taastamine).Ameerika Ühendriikide PresidentArtikkel 5.AmetühingudVt. Töö.Amnestia(Vt. juurdlus)Annulleerimine(Vt. lepingud, kohustused, kontraktid.Arbiitrid vahekohtulikul menetlemiselArtikkel 228.Arbitraaz(Vt. Vahekohus).ArgentiinaPeale Artikkel 26. asuv Lisa.AustraaliaSissejuhatus, peale 26. Artikklit asuv Lisa,AustriaArtikkel 56, 59, 60, 88, 124, 139, 144, 145, 169, 170. (Vt samuti riigi varad ja õigused, piirid, lepingud (rahulepingud), kohustused (riiklikud), varad, õigused ja huvid, opteerimine, juhtmeta telegraaf).Austria-UngariArtikkel 121, 233. (Vt. Doonau, reparatsioonid (printsiibid).BelgiaSissejuhatus, peale Artikkel 26. asuv Lisa 4. lõik, Artikkel 281, peale Artikkel 288 asuv Lisa.Bernis sõlmitud Raudteede konventsioonArtikkel 237., 241.BoliiviaPeale Artikkel 26. asuv Lisa.Boonid(Vt.reparatsioonide komisjonid).BrasiiliaPeale Artikkel 26. Lisa, Artikkel 180.Brest-Litovski rahuArtikkel 58., 143 (Vt. samuti annulleeritud lepingud.Briti kuningriikSissejuhatus, peale Artikkel 26 Lisa, Artikklid 63, 113, 130, 228, 229, peale Artikkel 288 Lisa. (Vt. samuti: üleliiduline, rahvusvahelised jõed, sõjavangide tagaotsimine), Rahvasteliit (Nõukogu liikmed), protektoriaat (Egiptuse üle), Liidu ja sellega Ühinenud Riigid (Peamised), tollireziim (Bulgaaria, Egiptus), töö (Washington).Bukaresti rahulepingArtikkel 143. (Vt. annulleeritud lepingud).Bulgaaria kaitseväedRelvastus, varustus-, materjal-osa ja kindlustused – Artikklid 66, 76-82; liidulistele vägedele väljaandmine – Artikkel 77; sulgemine või kaubanduslikel eesmärkidel ettevõtete tootmise ümberkorraldamine- Artikkel 79; sisse- väljaveo-ja valmistamise keelustamine – Artikkel 81.; Bulgaaria kaitsevägede relvastuse normid – Artikkel 66, 76, 77; sõjavarude normid – Artikkel 78; sõjamaterjalide tootmise normid – 79; keemilised preparaadid (lämmatavad ja mürkgaasid) Artikkel 82. Komplekteerimine ja väljaõpe – Artikkel 65, 71-75, 103; sõjalise väljaõppe ülikoolides, ühingutes ja assotsatsioonides ärakeelamine – Artikkel 74; üldise sõjaväeteenistuse kohustuse kaotamine – Artikkel 65; mobilisatsiooni ärakeelamine – Artikkel 68; sõjaliste misjoonide ja instruktorite saatmise ärakeelamine – Artikkel 103; sõjaministeerium – Artikkel 74; Liidu ja sellega Ühinenud Riikide poolne bulgaarlaste sõjaväeteenistusse võtmisest keeldumine –Artikkel 103; kehalise kasvatuse läbiviimise kord – Artikkel 75; sõjaväe õppeasutuste vähendamine – Artikkel 73; ohvitseride sõjaväeteenistuse tingimused – Artikkel 71, allohvitseride ja sõdurite ... – Artikkel 72.; Sõjaväe arvuline- ja isikkoosseis – Artikkel 64, 66-70; demobiliseerimine – Artikkel 64; teenistujatele sõjalise väljaõppe andmise keelustamine – Artikkel 69; Zandarmeeria ja politsei – Artikkel 69; Bulgaaria kaitsevägede isikkooseisu norm – Artikkel 66; mõnede sõjaväelaste kategooriate arvu piiramine – Artikkel 69; isikkoosseisu vähendamise tähtaeg – (Vt. 3 kuune tähtaeg; staabid – Artikkel 66, 67.).Bulgaaria liitmine mõningate konventsioonidega. Artikklid – 166 ja 167.Bulgaaria maksejõudArtikklid 122., 128.Bulgaaria merevägi.Artikklid 83. - 88. Mereväe materjalide väljaandmine – Artikkel 87. Allvelaevade ehitamise ja soetamise keeld – Artikkel 86. Sõjalaevade üleandmine, kaasa-arvatud alvelaevad, Liidu ja sellega Ühinenud Riikidele – Artikklid 83 – 84. Bulgaaria mereväe suurus - Artikkel 83. Ehitusel olevate laevade lammutamine – Artikkel 84. Patrull-laevade Bulgaariale jätmine – Artikkel 83. Lammutatud laevadelt saadud masinate ja materjalide kasutamine – Artikkel 85.Bulgaaria okupeeritud piirkonnad.Artikklid 91., 107., 133.Bulgaaria poolt (teistele riikidele) üleantud territooriumid.Artikklid 141., 142., 181, 196-203.Bulgaaria vastutus sõja eest.Artikkel 121. Vt. reparatsioonid (printsiip).Bulgaaria õhujõud, (lennuvägi).Artikkel 89-93; lennundusse puutuvate materjalide väljaandmine – Artikkel 93; personali demobiliseerimine- Artikkel 90.; maal ja merel baseeruva lennuväe ärakeelamine – Artikkel 89; lennukite ja nende mootorite valmistamise ja siseveo ärakeelamine – Artikkel 92; Liidu lennumasinate Bulgaariast ülelennu, maandumise- ja lendutõusmise õigus- Artikkel 91.Bulgaaria õigused, õiguslikud alused ja privileegid tema poolt üleantud territooriumitel.Vt. Üleantud territooriumid.Demobiliseerimine.Vt. Bulgaaria kaitsevägi, selle mere- ja õhujõud.Dominioonid.Sissejuhatus, Artikkel 1., 176., 177., peale Artikkel 179.asuv Lisa.Doonau.Artikkel 27., 83., 165., 219., 229-235; Raud Väravad – Artikkel 233.; jõe tulevast reziimi puudutav konventsioon – Artikkel 227.; reziimi määratlemise konverents – Artikkel 232; jõe reziim – Artikkel 219., 220., 222-227.; laevatatavuse parandamiseks tehtavad tehnilised tööd – Artikkel 225.; (Vt. piirid, rahvusvaheliste jõgede komisjonid, Bulgaaria merevägi, reparatsioonid, restitutsioonid, kalapüük).Drummond.Peale Artikkel 26 ära toodud Lisa.Egeuse meri.Artikklid 27., 48. Vt. merele pääs (majanduslik), piirid (Bulgaaria). Egiptus.Artikkel 63. (Vt. prodektoriaat, tollireziim, õiguspädevus).Eksport.Vt. Tollireziim.Ekuador.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Emakeel.Selle kasutamise õigus. Artikklid 54., 55.Enamsoodustamine.Artikklid 147., 149., 150., 156., 170., 173., 175., 209., 218., 236. ja 237. (Vt.õhusõit – liitlaste lennuõigus), välismaalased (Liidu ja sellega Ühinenud Riikide kodanikud Bulgaaria territooriumil), tollireziim (Bulgaaria Liidu ja sellega Ühinenud Riikide suhtes), õiguspädevus (konsulaarõigus Bulgaarias).Epideemia.Artikkel 23.Erandlikult sõjalised meetmed.Artikkel 176., peale Artikkel 176 toodud Lisa., Artikkel 177., 178., peale Artikkel peale Artikkel 179 toodud Lisa., Artikkel 183., 190., 193. ja 197.Esindajad ja agendid.Rahvusvahelise Komisjoni – Artikklid – 130., Peale Artikkel 131. toodud Lisa.; Sega-Vahekohtus – Artikkel 176., Peale Artikkel 188. toodud Lisa lõigud 18-21. Vt. Rahvasteliit.Esmase järjekorra privileegid.Artikklid 132., 135. Vt. Reparatsioonid.Ettevõttjad ((tööandjad)).Vt. Töö.Fondi- ja kaubabörzid.Peale Artikkel 187 asuva Lisa 4. lõik.Frakia. ((Piirkonna ajalooline nimi)).Artikkel 48.Garantiid.Vähemuste hulka kuuluvatele kodanikele – Artikkel 54.Geograafilised kaardid.Artikklid 28., 31. ja 34.Guatemaala.Peale Artikkel 26. asuv Lisa.Haiiti.Peale Artikkel 26. asuv Lisa.Hedzas.Sissejuhatus, peale Artikkel 26. asuv Lisa.Hiina.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26 toodud Lisa.Hispaania.Peale Artikkel 26 toodud Lisa.Holland.Vt. Madalmaad.Honduuras.Peale Artikkel 26. asuv Lisa.Hüvitused.Vt. Reparatsioonid.Import.Tollireziim.India.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26 asuv Lisa. Artikkel 176., peale artikkel 179. asuv Lisa.Interneerimine.Sõja ajal tsiviilelanike – Artikklid 106., 107., 109. ja 110.Itaalia.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26 toodud Lisa. Artikklid 113, 130., 228 ja 229. (Vt. Doonau, rahvusvahelised ja sõjavangide tagaostsimise komisjonid, Rahvasteliit (Liidu liikmed), Liidu ja sellega Ühinenud Riigid (Peamised), töö (Washington).Jaapan.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa. 4 lõik. Artikkel 180. Peale Artikkel 288. toodud Lisa. Vt. Konstitutsioonid, Rahvasteliit (Nõukogu liikmed), töö (Washington).Jugo-Slavia.Vt. Serbo-Horvaadi-Sloveenia Riik. ((Jugoslaavia -1991.a.))Juhtimine.Liitlaste poolne Bulgaaria tulude ja kulude juhtimine. Peale Artikkel 131. toodud Lisa.Juhtmeta telegraaf.Artikklid 88., 164. Vt. Telegraaf.Jõelaevastik.Vt. Reparatsioonid (natuuras saadetavad).Jälitamine.Poliitiliste vaadete või kodakondsuse reguleerimisel – selle ärakeelamine – Artikkel 61.Kaheksatunnine tööpäev.(Vt. Töö.)Kalapüük.Artikklid – 83., 152., 165., 226.Kanada.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Kapituleerumine.Vt. õiguspädevus (konsulaarne).Kaubalaevastik.Artikkel 218.; rannalähedane vedu, pukseerimine merel – Artikklid 152-153.; Bulgaaria laevade reisid Liitlaste sadamate vahel – Artikkel 221., Liitlaste laevade laevasõiduvabadus Bulgaaria vetes ning sadamates – Artikkel 218.; lipp – Artikkel 153. (Vt. enamsoodustus- ja tollireziim).Kaubamärk.Vt. Konkurents.Kauplemine.Vt. Õhusõit, välismaalased (tegevusalad, ärid), Hiina, konkurents (ebaaus), Rahvasteliit (kontroll, mandaadid), enamsoodustuse andmine.Kehtima jäävate lepingute notifitseerimine.Artikkel 168.Kindlused.Vt. Sõjalised kindlustused.Kindlustamine.Vt lepingud.Kirjandus- ja kunstiomand.Kaitse Bulgaarias - Artikkel 166.;Kivisüsi.Artikkel 128.Kodakondsus.Bulgaaria: Artikklid- 39, 40, 44, 45 ja 196.; üleantud territooriumite riikide elanke kodakondsus – Artikkel 196.; Kreeka – Artikklid -44. ja 45.; Frakia elanikud – Artikkel 48; kodakondsuse vahetamine – Artikkel 158; Serbia-Horvaadi-sloveenia kodakondsus – Artikklid 39-40.Kohtud.Bulgaaria poolt täiendatud K. Neid puudutavad andmed – Artikkel 296.Kohtupidamine sõjaseadusi rikkunud isikute üle.Artikklid 113., 118-120.Kolooniad.Artikkel 22., Liidulised riigid – Artikkel 176., 177., Peale Artikkel 179 toodud Lisa.Kolooniate põliselanikud.Artikklid 22., 23.Kolumbia.Peale Artikkel 26 toodud Lisa.Komisjonid.Sõjaline kontroll, Artikklid 94 – 100.;sõjaline- Artikkel 98.; lennundus- Artikkel 100.; merendus – Artikkel 94.; Rahvusvahelise tähtsusega küsimuste k. – Artikkel 24., Jõelaevade ja nende varade üle kontrolli teostamise k. – Artikkel 288.; Rahvasteliit – Artikkel 9., 22.; mandaat k.- 22., lahtirelvastumise k. – Artikkel 9.; Üleliiduline Neuilly rahulepingu täitmise kontrolli k. – Artikklid 121., 122., 125., 128. ja 130., ning peale Artikkel 131. asuv Lisa. Artikkel 132.; K. Organisatsioon peale Artikkel 131. asuv Lisa ja Artiklid 139 ja 141.; Langenud sõjameeste haudade k.- Artikkel 116.; Vastavad konventsioonid ratifitseerinud riikides töötingimuste üle kontrolli teostamise k. – Artiklid – 273.- 277., 280-282.; Sotsiaalkindlustuse fondide üleandmise k. – Artikkel 203.; Piiride tõmbamise k. – Artikkel 43 (Kreekaga), Artikklid 29-33( S-H-S riigiga).; Rahvusvaheliste jõgede k. – Doonau – Artikkel 165., 229-231., 234-235.; Reparatsioonide k. – Artiklid 121., 122., 129., 136., 141., 142., 144., 145., 176., 177.; Boonid – Artikkel 121. (Vt. Bulgaaria tootmisjõud, reparatsioonid (arvele võetavad summad), restitutsioonid).; Sõjavangide reparatsioonide k. – Artikkel 106.; Sõjavangide ja sõjaseaduste rikkumistes süüdimõistetud isikute tagaotsimise k. – Artikkel 113.Konkurents.Ebaaus k. – Artikklid 154., 155.Konstitutsioon.Brasiilia – Artikkel 180., Ameerika Ühendriigid – Artikkel 180., Jaapan – Artikkel 180.Konsulid.Artikkel 159.Kontroll.Vt. Komisjonid. Rahvasteliit. Liitlaste poolne k. Bulgaaria tulude üle – peale Artikkel 131., toodud Lisa.Konverentsid.Millised on peetud peale 23. juulit 1914.a. Bulgaaria ja Venemaa poolt – Artikkel 172.; Bulgaarias elavate Liidu ja sellega Ühinenud riikide kodanike k. – Artikkel 182.; Bulgaaria liitlaste poolt Bulgaarias peetud k. – Artikkel 144.Kreeka.Sissejuhatus, peale Artikkel 26. toodud Lisas. Artikklid 27., 42-47, 59., 113., 125-127. (Vt. kodakondsus, komisjonid (riigipiiride määramiseks, sõjavangide tagaotsimiseks), Rahvasteliit (Nõukogu liikmed), vähemused, opteerimine, reparatsioonid (natuuras), restitutsioon (aktid, esemed), transiit).Krooni maad.Vt. Riiklikud varad ja õigused.Kuld.Artikkel 132 (väljaveo keeld).Kutseala.Vt. Välismaalased.Kuuba.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26 toodud Lisa.Kuulipildujad.Vt. Bulgaaria kaitsevägi (relvastus, varustus, materjaalosa ja kindlustused).Laevandus.Artikklid 152., 153., 218-227.Laiendamine.Liidu ja sellega Ühinenud Riikidele Bulgaaria, Austria, Ungari, Saksamaa ja Türgi poolt antud õiguste ja eeliste laiendamine – Artikkel 170.Lennuaparaadid.Vt. Bulgaaria lennuvägi.Lennunduse Kontrollkomisjon, Rahvusvaheline.Vt. Komisjonid.Lepingud, aegumistähtajad, kohtulahendid.Artikklid – 176., 180., 187. ja peale Artikkel 187 toodud Lisa. Artikklid 193., 198.- 200.; Vekslid, tsekid ja ülekanded – Artikkel 184, peale Artikkel 187 toodud Lisa 6-7 lõik.; Aegumistähtajad – sõja ajal nende peatamine ja peale rahu sõlmimist nende jooksu taasatmine – Artikklid 183., 200.; Lepingud (kohtrahhid) – annulleeritud – Artikklid 180., 198., 199.; annuleerimistest tehtud erandid – Artikkel 180., peale Artikkel 187.a. toodud Lisa 6-7 lõigud., Artikkel 198.; tööstus- või kirjandus või kunstiomandiõiguste kasutamise lubade andmisest – Vt. Teistele (riikidele) territooriumitele üleantud tööstus- kirjandus ja kunstiomandiõigus. Kindlustamine – Peale Artikkel 187 toodud Lisa, lõigud 8-24.; Bulgaaria kohtute Kohtulahendid, millised puudutavad Liidu ja sellega Ühinenud riikide kodanike kahjuks tehtavaid hüvitusi – Artikkel 185.; (Vt. Võlad, varad, õigused ja huvid, tööstuslik-, kirjanduslik-, kunstiomand, vahekohus).Lepingute registreerimine.Artikklid – 18. ja 269.Lepingute tõlgendamine.Artikklid – 13., 245.; Neuilly – Artikklid 245. ja 285.Lepingute täiendamine.Neuilly – (töö küsimusi puutuvas osas) – Artikkel 284.; Rahvasteliit– Artikkel 26.Lepingute ümbervaatamine.Neuilly: Artikkel 246., 247.; Rahvasteliidu liikmete – Artikkel 19.Liiduliste Riikide protektoriaadid.Artikklid 176., 177. Peale Artikkel 179. toodud Lisa. Artikkel 283.Likvideerimine. Sõjaaegsete börsitehingute – Artikkel 187 järel toodud Lisa.; vaenlastest kodanike varad – Artikklid 176- 178, Artikkel 178 järel toodud Lisa.;Lipp.Merele väljapääsu mitteomavate riikide L. Artikkel 153.Lootsi-teenistus.Doonaul. Artikkel -231.Lõhkematerjalid.(Vt. Bulgaaria kaitseväed).Lõuna-Aafrika Liit.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Lämmatavad ja mürgised gaasid.(Vt. Bulgaaria kaitseväed, relvastus, varustus, materiaalosa ning kindlustused).Madalmaad.Peale Artikkel 26. toodud Lisa. Artikkel 174.Majanduslikud määrused.Artikklid 147-203. Vt. Lepingud (kahe- või enamapoolsed), võlad, varad, õigused ja huvid, välismaalased, konkurents, kohtrahhid, aegumistähtajad, kohtulahendid, enamsoodustamine, üleantud territooriumid, tollireziim, transiit.Maksimalistlik valitsus.Artikkel 58. ((Vr. 116.2.lõik:...“Maximalist Government...“)). ((Mõeldud on enamlaste valitsust)).Maksud.Vt. varad, õigused ja huvid (Bulgaaria kodanike), välismaalased, kontroll, juhtimine.Maritsa.Artikkel 27.Marokko.Artikkel 62. (Vt. annulleeritud lepingud, protektoriaat, Marokko tollreziim, õiguspädevus (konsulaarne).Mere priisid.Artikkel 296.Mobilisatsioon.Vt. Bulgaaria kaitsejõud (komplekteerimine ja väljaõpe).Monako.Artikkel 292.Monroe doktriin.Artikkel 21.Must meri.Artikkel 27.Märgid.Piirimärgid Artikkel 32-34.Naiste ja lastega kauplemine.Vt. Rahvasteliit (kontroll).Naturalisatsioon.Artikkel 158.Neuilly rahulepingu erinevate punktide jõustumise tähtajad.15- päeva – Artikkel 38. Vt. piirid (S-H-S Riigiga), komisjonid (piiride ajamise). 2-kuud – Artikkel 90. Vt. Bulgaaria õhujõud. 3-kuud – Artikklid 64., 76-78., 80., 93., 101., 125. Peale Artikkel 131. toodud Lisa. Artikklid 182., 183. Peale Artikkel 187. toodud Lisa. Artikkel 188. Vt. Bulgaaria kaitsevägi (relvastus, varustus, materjaalosa ja kindlustused, isikkoosseis ja kaadrid), Bulgaaria õhujõud (lennundusse puutuvate materjalide väljaandmine), seadusandlus (Bulgaaria), lepingud, aegumistähtajad, kohtulahendid, kontsessioonid (liidu riikide kodanike), reparatsioonid (tarned natuuras), Bulgaaria ressursid, vahekohus (Sega-Vahekohus). 4- kuud – Artikkel 125. Vt. restitutsioonid. 6- kuud – Artikklid 92., 127., 130., 139., 168. Peale Artikkel 176. toodud Lisa. Artikkel 177. Peale Artikkel 179. toodud Lisa. Artikkel 198. Vt. Bulgaaria õhujõud (valmistamise ja sisseveo ärakeelamine), riigivarad ja õigused, lepingud (notifitseerimine), varad, õigused ja huvid (Saksamaa kodanike jne. Bulgaarias), lepingud, aegumistähtajad, kohutotsused, reparatsioonid (tarned natuuras). Aastane tähtaeg – Artikkel 174. Peale Artikkel 179. toodud Lisa 7. lõik. Peale Artikkel 187. toodud Lisa. Artikklid 191., 192., 232. Vt. Doonau (reziimi määratlemise konverents), varad, õigused ja huvid, oopium, omand (tööstus-, kirjandus- ja kunst). Kahe aastane tähtaeg – Artikklid 40., 45., 127. Vt. Opteerimine, reparatsioonid (tarned natuuras). Viie aastane tähtaeg – Artikklid 128., 160., 186., 248. Vt. Lepingud (ümbervaatamine), varad, õigused ja huvid, teed (veeteed), kivisüsi. 37- aastame tähtaeg – (1. jaanuarist 1921.a.) Artikkel -121. Vt. Reparatsioonid (täitmise vorm). Neutraalsed riigid.Artikkel 188. ja 296.Nikaraagua.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Norra.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Okupatsiooniarmee.(Vt. okupatsiooniarmee)Okupatsiooniarmeed.Liitlaste – Artikklid 107., 133., 135., 244. Vt. Esmajärjekorras antavad privileegid.Oopium.Artikklid 23., 174.; Vt. Rahvasteliidu kontrollOpteerimine.Artikklid 40., 45., 56 Vt. vähemused.Ottomani avalik-õiguslik võlg.Artikklid 134., 135., 141.Ottomani impeerium.Vt. Türgi.Panama .Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Pandid, hüpoteegid .Varadele. Artikkel 177. Peale Artikkel 179 toodud Lisa.Paraguai.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Patrulllaevad. Vt. Bulgaaria merevägi.Peamised Liidu ja sellega Ühinenud Riigid.Loetelu. Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa 4. lõik; Artikklid 27., 29., 38., 43., 46., 48., 56., 57., 59., 77., 78., 83., 87., 88., 93., 94., 141., 143., 175. Vt. Bulgaaria kaitseväed (relvastus, varustus, materjaalosa ja kindlustused), Bulgaaria lennuvägi (lennundusse puutuvate materjalide väljaandmine), riigi varad ja õigused (Bulgaaria), piirid, lepingud (annulleeritud, rahulepingud), võlad (riigi), komisjonid (sõjalise kontrolli, piiride ajamise, rahvusvaheliste jõgede, reparatsioonide), Rahvasteliit (Nõukogu liikmed), vähemused, Bulgaria merevägi, opteerimine, rahvusvahelised jõed, reparatsioonid, sanktsioonid, transiit, Frakia, õiguspädevus (konsulaarõigus Bulgaarias).Piirid.Austria – Artikklid 59, 60.; Bulgaaria – Artikklid 27-35, 37-38, 42-43.; Ungari – Artikklid 59, 60.; Saksamaa – Artikklid 60.; Endise Vene Keiserriigi territooriumil moodustuvate riikide – Artikkel 58.; Kreeka – Artikklid -27., 42, 43 ja 59.; Poola – Artikkel 59.; Rumeenia – Artikklid 27, 59.; Serbia-Horvaadi-sloveeni Riigi – Artikklid – 27., 37., 38. ja 59.; Türgi – Artikklid – 27., 60.; Tšehhoslovakkia – Artikkel 59.Piirijaamad.Artikkel 243.Piiritusejookidega kauplemine.Artikklid – 23., 290. Vt. Rahvasteliit (kontroll).Plaanid, kadastrid jne.Artikkel 31.Poola.Artikkel 59. Vt. piirid.Portugal.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Prantsusmaa.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa 4 lõik. Artikklid 35., 62., 103., 113., 130., 139., 174., 228., 229. Peale Artikkel 288. toodud Lisa. Artikkel 291., Peale Artikkel 291. toodud Lisa., Artikkel 292. Vt. Lepingud (rahulepingud, mitmepoolsed), võlad (Bulgaaria riigivõlad), Doonau, komisjonid(üleliiduline, piiride tõmbamise, rahvusvaheliste jõgede, sõjavangide tagaotsimise), võõrleegion, Rahvasteliit (Nõukogu liikmed), Marokko, Monako, oopium, protektoriaat, reparatsioonid, Ülem-Savoia, Liidu ja sellega Ühinenud Riigid (Peamised), tollireziim (Marokko), töö (Washington).Pretensioonid .Ühe poole kodanike poolt – teise poole kodanike suhtes – Artikklid 176- 179.; Bulgaaria loobumine Liiduliste Riikide suhtes esitatavatest pretensioonidest – Artikkel 295.Pretensioonide kontroll ja kompenseerimine.Vt. Võlad. (Vaenlase võlad).Protektoriaat.Suurbritannia prodektoriaat Egiptuse üle – Artikkel 63.; Prantsusmaa P. Marokko üle – Artikkel 62.Punane Rist.Artikkel 25.Pärsia.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Raadio-telegraafijaamad.Vt. Traadita telegraaf.Rahandusasjad.Vt. Brest-Litovski rahuleping, Bukaresti rahu, valuuta, riigi varad ja õigused, võlad, kuld, komisjonid (reparatsioonide), lepingud, kontsessioonid, üleantud territooriumid, esmajärgulised privileegid, reparatsioonid, tööstus-, kirjandus- ja kunstiomand.Rahanduslikud määrused.Artikklid 132-146.Rahvasteliidu Liikmed.Rahvasteliit. Artikklid 1-26.Rahvasteliidu Liikmesusest väljaarvamine.Rahvasteliit.Rahvasteliidu mandaadid.Vt. Rahvasteliit.Rahvasteliidu Mandaat.Vt. Rahvasteliit.Rahvasteliidu Nõukogu.Vt. Rahvasteliit.Rahvasteliidu Peasekretariaat.Vt. Rahvasteliit.Rahvasteliidu Peasekretär.Vt. Rahvasteliit.Rahvasteliidu Üldkogu.Vt. Rahvasteliit.Rahvasteliit.Rahvasteliidu Nõukogu istungjärgul otsuste vastuvõtmiseks vajalik enamus – Artikklid – 4., 5., 6., 15., 26., 104.; Rahvasteliidust välja astumine – Artikkel- 1., ja 26.; Rahvasteliidu Nõukogus ja Üldkogus otsuste vastuvõtmiseks vajalik üksmeel – Artikklid 5., ja 15.; Rahvasteliidu Liikmete hulgast väljaarvamine. – Artikkel 16.; Rahvasteliidu kontroll Bulgaaria relvastuse üle – Artikkel 104.; oopiumi müügi üle – Artikkel 23:, naiste ja lastega kauplemise üle – Artikkel 23.; relvade ja sõjavarustusega kauplemise üle – Artikkel – 23.; Rahvasteliidu Mandaat – Artikkel 22.; Mandaadid – Artikkel 22.; Meetmed, milliseid võetakse rahu rikkumise puhul Rahvasteliidu poolt - Artikklid 10., 11., 15., ja 16.; Rahvasteliidu asupaik- Artikklid – 3., 4., 6. ja 7.; Rahvasteliidu liikmete kohustused: staatusega kokkusobimatud (Vt. annulleeritud lepingud); teineteise suhtes – Artikklid 10-13, 15-17.; relvastuse piiramise suhtes – (Vt. relvastuse piiramine); vastastikuse läbikäimise ja trantsiidi suhtes (Vt. transiit). Rahvasteliidu liikmete esindajad ja agendid – Artikklid 3., 4., 7., ja 15.; Privileegid ja immuniteet – Artikkel – 7.; Rahvasteliitu vastuvõtmine – Artikkel 1.,; Bulgaaria – Artikkel 211.; Rahvasteliidu Peasekretariaat – Arrtikklid 1., 2., 6., 7., 18., ja 22.; personal – Artikkel 6., 7.; teenistused – Artikkel – 7.,( Vt rahvusvaheline büroo, lepingud (registreerimine). Rahvasteliidu Peasekretär – Artikklid 6., 11., peale Artikkel 26. toodud Lisa., Artikklid – 260., 261., 267-269., 274, 277., 282. ja 287. (Vt. samuti: vaidlused, töö (rahvusvaheline tööbüroo, kaebused, administratiivnõukogu); Rahvasteliidu Üldkogu – Artikklid 1- 5., 7., 11., 14., 19. ja 26.; organisatsioon ja selle funktsioonid – Artikkel 2-15. (Vt. Lepingud (ümbervaatamine, parandused, vaidlused).; Rahvasteliidu Nõukogu – Artikklid 2., 4-17., 22., 26., 59., 160., 181., 188., 247., 255., 248. ja 288.; Bulgaaria relvastuse üle kontrolli teostamine – Artikkel 104.; organisatsioon ja funktsioonid – Artikklid 4-17. (Vt. Tööbüroo, rahvusvaheline Büroo, lepingud (rikumine, ümbervaatamine, parandused), varad, õigused ja huvid, komisjonid (Rahvasteliidu), sanktsioonid (statuuti rikkuvate Riik-rikkujate suhtes, töökonventsiooni rikkuvate riikide vastased majanduslikud empargod), liidu ja sellega Ühinenud Riigid (Peamised), vaidlused, vahekohus, töö.; Rahvasteliidu liikmete vahelised vaidlused – Artikklid 12., 13., 15. ja 175.; Vaidlused selle liikmete ja mitteliikmete vahel – Artikkel 17.; Töökonventsiooni suhtes (Vt. Töö).; Rahvasteliidu liikmete vahelist konfliktide reguleerimine Vahekohtu poolt Artikklid 12., ja 13.; Sõjalise varustuse ja materjalide eraviisiline valmistamine – Artikkel 8.; Rahvasteliidu liikmed – Artikklid 1., 3., 8., 10., 13., 15., 23. ja 249.; esialgsed liikmed – peale Artikkel 26. toodud Lisa.; hilisemad – (Vt. Rahvasteliitu vastuvõtmine.); Rahvasteliitu kutsumine – peale 26. Artiklit toodud Lisa.; Rahvasteliidu Nõukogu – Artikkel 4., (Vt. Rahvusvaheline büroo, lepingud (annulleerimine, ümbervaatamine, parandused, registreerimine), Drummond, komisjonid, Punane Rist, relvastuse piiramine, Alaline Rahvusvaheline Kohtukoda, Ameerika Ühendriikide president, Liidulised ja sellega Ühinenud Riigid, Vaikse Ookeani saared, trantsiit, töö, kolooniate pärismaalased, õiguspädevus, epideemiad).Rahvasteliitu võtmine.Vt. Rahvasteliit.Rahvuslik reziim.Sellega võrdsustatu – Artikklid 178., 204., 207., 241. (Vt. õhusõit (liitlaste lennumasinate lennuõigus), üleantud territooriumite riigivõlad.)Rahvusvaheline Alaline Kohtukoda.Artikkel 14., 57., 277-282., 285., 288.Rahvusvaheline büroo.Artikkel 24, (Vt. võlad (vaenlase võlad – Kompensatsiooni Kontrolli Büroo), töö (Rahvusvaheline Tööbüroo).Rahvusvaheline transport.Vt. raudteed.Rahvusvahelised jõed. Artikklid 219-227. Vt. Doonau.Rahvusvahelised lepingud.Lepingute annulleerimine: Bulgaaria:-Austria, Ungari, Saksamaa ja Türgiga, mis sõlmitud peale 1. augustit 1914.a. – Artikkel 169.; Egiptusega – Artikkel 63.; Marocoga – Artikkel 62.; Venemaa ja Rumeeniaga, mis sõlmitud peale 1. augustit 1914.a. – Artikkel 171.; Brest-Litovski – Artikkel 58., 143.; Bukaresti – Artikkel 143.; Savoia neutraalsest tsoonist – Artikkel 291., endiste, Neuilly rahulepinguga kokkusobimatute, lepingute ja konventsioonide määrused – Artikkel 168.; Rahvasteliidu liikmed – Artikkel 20. Arbitraazi puudutavad – Artiklid 13-21.; Tulevased Liiduliste Riikide ja Venemaaga sõlmitavad lepingud – Artikkel 56.; Kahepoolsed jõusse jäävad – Artikkel 168.; Rahulepingud, millised on sõlmitud Liidu ja selelga Ühinenud Riikide ning endiste Bulgaaria liitlaste vahel ja mis jäävad kehtima - Artikklid – 162-164.; Lepingute rikkumine: Neuilly – peale Artikkel 131 toodud Lisa. (Vt. samuti: reparatsioonid); konventsioonid tööst – Artikklid 271 – 282.; Rahvasteliidu statuudi rikkumine – Artikklid – 16. ja 17.Rannaveed.(Vt. Kaubalaevastik, kabotaaz, trantsiit)Ratifitseerimine.Neuilly rahuleping – lõppmäärused.Raudteed.Rahvusvahelise rezimi konventsioon – Artikkel – 236; rahvusvahelist transporti teenindav – Artikkel 236., 242.;üleantud territooriumitel asuvate raudteeliinide ja nende vara üleandmine – Artikkel 242., (raudteede) veerev-koosseis – Artiklid 241 ja 242.Relvade ja sõjavarustusega kauplemine.Artikklid – 33., 79., 81., 82., 85., 92., 290. Vt. Rahvasteliit (kontroll).Relvastuse piiramine.Bulgaaria. Vt. Bulgaaria kaitsejõud, -õhujõud.; ...Rahvasteliidu liikmete ... Artikkel 8.Reparatsioonid (Bulgaaria omad).Artikklid 58., 121., 131., 132., 133., 135., 235. Boonid. Vt. (Reparatsioonide) Komisjonid. Doonau komisjonid – Artikkel 235. Reparatsioonide maksmise kohustuste täitmiseks väljaantud seadusandlus. Vt. Seadusandlus (Bulgaaria). Reparatsiooni komisjon. Vt. Komisjonid. Erinevate kategooriate reparatsioonide maksmise järjekord – Artikkel 135. Naturaalsaadetised – Artikklid 125., 127., 128., 298.; veiste – Artikkel 125., 127.; jõelaevades, puksiirides jne – Artikkel 228.; kivisöes – Artikkel 128. Vt. Restitutsioonid. Venemaa õigus reparatsioonidele – Artikkel 58. Esimeses järjekorras reparatsioonide saamise privileeg – Artikklid 132., 135. Reparatsioonide printsiip – Artikkel 121. Reparatsioonide suurus – Artikkel 121. Reparatsioonide maksmise kohustuse tähtaeg – Artikkel 121. Reparatsioonide arvele arvestatavad summad – Artikklid – 121., 122., 124., 129. Peale Artikkel 131. toodud Lisa.; Artikklid 139., 142., 145. Reparatsioonikohuste täitmise vormid – Artikklid 121 ja 123.Reparatsioonide komisjon.Vt. (Reparatsioonide) komisjonid.Reparatsioonimaksud.Vt. reparatsioonid.Repatrieerimine.Vt. Sõjavangid.Ressursid.Bulgaaria. Peale Artikkel 131. toodud Lisa.; Artikkel 132.Restitutsioonid.Artikklid – 58., 125., 128., 177., 178., 183., 184., 228., 235.; aktide, dokumentide jne. Artikkel 192.; Doonau komisjoni varad – Artikkel 235.; Liidu ja sellega Ühinenud Riikide kodanike varad- Artikklid 177-178., 183.; Venemaa õigus restitutsioonidele – Artikkel – 58.; Okupeeritud territooriumitelt ära viidud esemed – Artikkel 125.; tööstus-, kirjandus- ja kunstiomand – Artikkel 190.; kunsti- ja ajaloolised väärtused – Artikkel 190.; Vt. varad, õigused ja huvid, (natuuras saadetavad) reparatsioonid.Riigi varad ja õigused.Bulgaarias, üleantud territooriumitel - Artikkel 142.; Türgis – Artikkel 142. Bulgaaria poolt selle krediitoritele õiguste üleandmine (Vt. Võlad); esmajärjekorras tasumisele kuuluvate reparatsioonide privileegid – Artikkel – 132.Riigialamlus.Vt. Kodakondsus.Riigivõlad.Võlad (riigi).Riiklik järelvalve.Artikkel 203.Riiklik kaubandus. Artikkel -161.Riiklik kaubandus.Rootsi.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Rumeenia.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa. Artikklid 27., 59., 113., 125-127., 143., 171., 229., 234. Vt. Bukaresti rahu, piirid, lepingud (annulleeritud), komisjonid (Rahvusvaheliste jõgede K., Sõjavangide tagaotsimise K.), opteerimine, reparatsioonid (natuuras saadetavad), restitutsioon (aktide, esemete).Sadamad.Artikklid 214.,216., 218., 222., 224., 228.Saint-Germaini rahuleping.Artikkel 121. ((10. septembril 1919 Austriaga sõlmitud rahuleping)).Saksamaa.Artikklid – 56, 60, 88, 121, 124, 139, 144, 145, 169, 170, 230. Peale Artikkel 291 asuv Lisa. (Vt. Riigivarad ja õigused, rahulepingud, riigivõlad. Doonau, varad, õigused ja huvid, opteerimine, reparatsioonid kui printsiip. Ülem-Savoia, juhtmeta telegraaf.Salvador.Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Sanktsioonid.Sõjaseaduste rikkujate suhtes – Artikklid 113., 118-120.; Rahvasteliidu põhikirja rikkuvate riikide vastased repressioonid – Artikklid 16-17.; Töö-konventsiooni rikkuvate riikide vastased majanduslikud sanktsioonid – Artikkel 276., 280-282.Seadusandlus. .Bulgaaria: muudatused – Artikkel 101., 125., 130., 131., peale Artikkel 131. asuv Lisa.; Vähemustest – Artikkel 49.; Liidu ja sellega Ühinenud Riikide – (Vt. eranditult sõjalised meetmed, tööstus-, kirjanduslik ja kunstiline omand.)Sega-Vahekohus.Vt. Vahekohus.Sekvester.Peale Artikkel 179. toodud Lisa. 11. lõik.Serbia.Sissejuhatus. Artikklid 27., 125.Serbo-Horvaadi-sloveeni Riik.Sissejuhatus. Peale Artikkel 26. toodud Lisa. Artikklid 27., 36-41., 59., 113., 125-128., 234. Vt. riigivarad ja õigused, kodakondsus, piirid, Doonau, komisjonid (piiride ajamise-, sõjavangide tagaotsimise K.) reparatsioonid (tarned natuuras), restitutsioonid (aktide, esemete).Siiam.Sissejuhatud. Peale Artikkel 26. toodud Lisa.Sofia.Artikklid 27., 88., 128., 130.Sotsiaalkindlustus.Artikkel 203.Strumitsa.Artikkel 27.Suurbritannia.(Vt. Briti kuningriik)Suurtükivägi.(Vt. Bulgaaria kaitsevägi, relvastus, varustus, materjalide ja kindlustuste osa)Sõja kuulutamine.SissejuhatusSõjalised kindlustused.Artikklid 78., 98. Vt. Bulgaaria kaitsevägi (relvastus, varustus, materjaalosa ja kindlustused), komisjonid (sõjaline kontroll).Sõjas langenute hauad.Artikkel 116., 117.Sõjaseisukorra lõppemine.Sissejuhatus.Sõjavangid.Artikkel 105-115, sõjavangide ˆp q }#^$2,3,Î2â28ž8f?g?Y)YJ`K`·kãkgmhmwtxt•t—tÛxùxy¸{¹{¡J¡Z¡üñüéüÞü×üÏüÈüéüÁüºü²ü«ü ü™üŽ †ü{sülüéühÕ ×heheCJaJhÍ>heCJaJheCJ aJ hÉF¤heCJ$aJ$hÎ]bhehÉF¤heCJ aJ hrSbheh( ¹he6h.7þheh %IhehIN¶heh?gØhe5h_~8hehB*iheCJaJhemHsHh]9heCJ(aJ(he&'(>?~ 3‚ƒ„…žu)Ò§¿wÍÎçèúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeo Š þþèé¸‰Šq r ‚!}#¼#^$U%j'Ä(7)j) *a*l+å,æ,Ê.Ë.(2*233¡5Š6úúúúúúúúñññññññññññññññññúúú„Ð`„ÐgdegdeŠ6®8œ:Õ;Ö;×;õ;ö;ï?nBçEXFGGGGIGJGKGVHÞI¿M«TCX9YÛZu[ \¡\¢\úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde¢\Õ\Ö\ `~š®4®y®“®¯4¯°°|°”°¸°Ì°Ò°Ô°ú°&±Z±j±r±°±ã²³°³Ï³"´G´ µ&µ`µ{µéµ¶d¶…¶¾¶Ù¶·1·ª·Ì·œ¸°¸Ð¸Ù¸õîæõîõæõæõîõâ×â×Ï×âÇâÇâÀâÇâÇâ×âÇâ×â×â×âÇâ×âÇâÀâÇâÇâ×â×â×â×â×â×â×â×â×â×â×â×Ï×h c¯hehemHsHheCJaJhG}ëheCJaJheheCJ aJ hÏBúhehÏBúheCJ aJ L©*©+©Y©Z©Æ©6ª:ªøªúª´«ü¬>®4®x®“®¯¯4¯v°z°”°–°n±p±°±²±²úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde²E²s²µ²ã²ä²³³:³k³®³¯³Ï³Ð³"´#´G´H´¡´µµ%µ&µBµ^µ_µ{µ|µçµèµúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeèµ¶¶?¶b¶c¶…¶†¶¡¶¼¶½¶Ù¶Ú¶ö¶··1·2·t·¨·©·Ì·Í·)¸š¸›¸Ù¸Ú¸¹>¹úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde>¹j¹k¹Œ¹¹ù¹ú¹ º!ºHº²º³º¿ºÁº»»Ž»»Ð»h¼i¼o¼s¼t¼u¼€¼¼‚¼¼úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúñññññ„Ð`„ÐgdegdeÙ¸l¹ƒ¹Œ¹û¹ º´º¿º» »m»Œ»„¼œ¼¡¼Ì¼Í¼E½e½ ½¡½£½´ÝµÝääò÷ó÷:úDújkÛåJ"K"Î-Ô-.!..8;D;ïAüôéüéüÞüÓüÓüÈüÀ»À»À»Àü´üü¦üžü—üžüü„|»|ütühemHsHh @žhe6h jÿhe5CJ aJ hGf+heh©hehGf+he6hô0“heh%ihehç he he6hN%he6h…9yheCJ aJ h³QþheCJaJhG}ëheCJ aJ hG}ëheCJaJheCJaJhe+¼ž¼Ÿ¼¢½£½¤½¥½À½Á½3¾©¾/¿«¿ï¿ð¿ñ¿ò¿ÀÀÁÃÐÃÑÃÓÃãÃäÃ`ÄaÄeÄöñññññññññññöñññññöööööööööögde„Ð`„ÐgdeeÄuÄvÄ¥ÄBÅ¬ÅÆÆÆ'Æ(ÆqÆrÆÇÇÈÉÉšÉnÊoÊ ËlË{Ì×ÌØÌÙÌèÌéÌöööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdeéÌÉÍ×Î7Ï8Ï9ÏIÏJÏßÏ\ÐºÐÑzÑ{ÑÒTÒ…Ò†Ò‡Ò–Ò—Ò²ÒûÒ„ÓÔ\Ô]Ô^ÔmÔöööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdemÔnÔ<ÕíÕRÖÚÖCØDÙEÙFÙUÙVÙÚÚÚ!Ú"ÚDÛEÛFÛVÛWÛžÜœÝÝžÝ°Ý±Ý²Ýöööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„Ðgde²Ýß×ßØßÙßÚßíßîßïßðßáˆâãîãïãðãñãòãää~åZæ”æ•æ–æ¦æ§æ&ç'çööööööööööööööööööñööööööööögde„Ð`„Ðgde'çdèåéê–ë—ëÎëÏëÐëÔëåëæëçë0í1í2íEíFí·îtïXðKñÔñ²ò¡ó§ô³õb÷c÷öööööööñññññññññññññññññññññgde„Ð`„Ðgdec÷í÷î÷rù¯ù°ù±ù²ùÆùÇùðûÙüàþÿÿVWefÕÏeÅš¥ UVWXiúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeijk> ç ¼ÇÈÉÚÛîïðÄÅÆ×Øó¥¦§¸¹º‡ˆúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeˆ‰š›3Ž6“@¡stu†‡ -!’!K"î"ó#R$S$T$e$f$„%'úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde'™'š'›'œ''®'·(¸(¹(Ì(Í(u)ò)ó)°*±*Á*Â*.,²,ï,½-¾-¿-È-É-Ê-Ô-Õ-úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÕ-.®.å.æ.//0/D/[/o/ƒ/–/¯/Å/Û/00:0M0V0b0d0e0f0Ž000úúòúúúúúúééúúúúúúúúúúúúúúúú„Ð`„Ðgde &Fgdegde0¨0º0Ð0ç0ú01111@1A1g1h1y1z1{1†1‡1ˆ11ž1®1¯1ô12úúúúúúúúúòúåÜÜÜÜÜÜÜÜÜÜúúú„Ð^„Ðgde„Ð„Ð^„Ð`„Ðgde &Fgdegde223B3¹3/5}5«5í516y6&7‚708¦8Ô8D9q9¾9Ò:d;¨;W<°<Ü<B=r=ä=Ò>úúúúúúúúúúúúúúúñúúúúúúúúúúúú„Ð`„ÐgdegdeÒ>?@[@€@#ATBVBrBvBD†DˆDjElEF×FVG÷GH~H¬HUI~I IèIéIJJ8JúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeïAðA¤K¦KzV{V†c‡c‹nŒnTpUpÁ—ü—þ—“˜”˜«˜ö˜¤¤±¦²¦Ÿ³Ñ³Ø³ÌÌ~ÑÑÑ¦ÚµÚ¸ÚáÚ‚ä‘ä•ä£ä¸äóùõîõçõàõàõÙõÎÆõ¿õ´õõ¦õ›“õŒõ¿Æõ€õtõtõktõhe5CJaJh¡nhe5CJaJhÎIýhe5CJaJhp]\heheCJaJhp]\heCJaJhÛ ]hehNp€hehÿéheCJaJhÿéheheCJ aJ hÿéheCJ aJ hmqHheh5:nhehKu¹hehMÂheheh©0he(8J:JÀKÂKÄKèKêKìKâLãLäLöL÷LN¡PQ~QQ€Q‘Q’Q”Q TTTTTƒU¯Vúñúúúúúúúúúúúúúúúúúúúññññúúú„Ð`„Ðgdegde¯V°V±VÂVÃVÄV½W¾W¿WÐWÑWÒW_X`XbXsXtXY YYYVZWZXZYZfZgZhZ‚ZƒZúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeƒZ‰ZŠZªZ«Z¯ZÀZÁZÂZ7[8[=[N[O[] ]1]2]Ã^Ä^Å^Ö^×^Ø^˜_M`N`O`÷òéòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòòò„ ^„ gdegde &FgdeO```a`ðaab cdœee®e¯e°e£fZg[g\gkglgygzgŒggŽg'i(i)i;iq?qPqQqSq-rärårúúúúúúúúúúñúúúúúúúúúúúúúúñúú„Ð`„Ðgdegdeårærçrõrör sss s!s"sštIuäuvvv'v(v>v?v@vQvRvŽww w¡w£wGxúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeGx"y#y$y5y6yzzz.z/zìzízþzÿz®{Ð|¿}Š~‹~Œ~ž~Ÿ~`€a€s€t€¸ƒƒúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeƒ ƒ2ƒ3ƒ4ƒ¢„]…^…_…p…q…¶‡‰‰§‹¨‹©‹ª‹·‹¸‹¹‹Ê‹Ë‹Ì‹ê‹ë‹R¶ÑúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÑÒÓåæçÛÜÝïð«’¬’¾’¿’Å“Ç“È“Ú“Û“F•¹•º•»•Ì•Í•A—¹—º—»—úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde»—¼—É—Ê—ü—ý—þ—©˜ª˜«˜¬˜¹˜º˜Ò˜Ó˜ã˜ä˜õ˜ö˜÷˜ ™ ™ ™¡™¢™´™µ™^š_š`šúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde`šqšršªš«š¬š¾š¿šÀš;›£›:œ/Å3ž4ž5žGžHž˜Ÿ+ ` n } ¡ ¢ £ µ ¶ úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde¶ · ¡v¡ê¡ë¡ì¡þ¡ÿ¡Ÿ£3¤Ç¤µ¥¶¥·¥É¥Ê¥º¦»¦¼¦Í¦Î¦ø¦ù¦ú¦§ §M©è©úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeè©(«)«*«:«;«¾«-.stu…†b®C¯‚°ƒ°„°…°•°–°—°÷±~²öööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„Ðgde~²²²‘²Œ³³Ž³³ž³Ÿ³ ³Ò³Ó³Ô³å³æ³‹´µ µ µµµ¦µ„¶Ä¶Å¶Æ¶×¶Ø¶öööööööööööööööööööööööööööö„Ð`„ÐgdeØ¶â·s¸¶¸û¸N¹O¹`¹a¹oºg»¼-½.½/½A½B½z¾$¿%¿&¿8¿9¿Š¿ ÀÀÀööîååååååååååååååååååååååå„h^„hgde &Fgde„Ð`„ÐgdeÀÀÀÿÀ›Á>Â?Â@ÂAÂBÂCÂLÂMÂ…Â†Â‡ÂˆÂÂÂ¸Â¹ÂööööööööööéäääÛÛÛÛÛÛ $Ifgdegde„@„Ð^„@`„Ðgde„h^„hgde¹ÂºÂ»Â¼ÂÈÂÉÂÑÂÒÂxxxxxx $Ifgde~kd$$If–l4Ö”þÖ0”ÿÌ,"`8` tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöÒÂÓÂèÂëÂîÂneee $Ifgde‘kdk$$If–l4Ö”,ÖF”ÿÌË," 8ÿa tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöîÂïÂÃÃÃofff $Ifgdekdì$$If–lÖ”´ÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöÃÃ$Ã&Ã)Ãofff $Ifgdekde$$If–lÖ”hÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö)Ã*Ã]ÃaÃfÃofff $IfgdekdÞ$$If–lÖ”ÿÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöfÃgÃzÃ|Ã€Ãofff $IfgdekdW$$If–lÖ”,ÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö€ÃÃªÃÃ±Ãqhhh $IfgdekdÐ$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö±Ã²ÃÈÃËÃÏÃqhhh $IfgdekdE$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöÏÃÐÃëÃîÃôÃqhhh $Ifgdekdº$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöôÃõÃÄÄÄqhhh $Ifgdekd/$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöÄÄ:Ä=ÄAÄqhhh $Ifgdekd¤$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöAÄBÄ^ÄaÄeÄqhhh $Ifgdekd$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöeÄfÄÄ‚Ä†Äqhhh $IfgdekdŽ$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö†Ä‡ÄˆÄŸÄ Ä¡Ä¥Ä¦ÄÄ®Äqhhhhhhhh $Ifgdekd$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö ®Ä¯ÄÅqh $Ifgdekdx$$If–lÖÖF”ÿÌÔ,"8X tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöÅÅlÅmÅýÅ—Ž&Žgkd6$$If–lÖÖ”ÿ,"˜"ÿÿÿÿ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $Ifgdegkdí$$If–lÖÖ”ÿ,"˜" tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÖÿ4Ö4Ö laöýÅþÅ‡ÆˆÆ—Ž&gkdä$$If–lÖÖ”ÿ,"˜" tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÖÿ4Ö4Ö laö $Ifgdegkd$$If–lÖÖ”ÿ,"˜"ÿÿÿÿ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöˆÆ‰ÆŠÆ˜Æ™ÆÓÆÔÆÕÆÖÆ×ÆØÆÙÆÚÆáÆâÆãÆÇÇÇÇÇÇ4Ç=Ç>Çúúúúúúúúúñññññññññññññññ $Ifgdegde>Ç?Ç@ÇAÇBÇMÇNÇVÇneeeeee $Ifgde‘kd-$$If–l4Ö”ÞÖF”ÿ”%,"``‘ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöVÇWÇmÇoÇrÇuÇ[RRRR $Ifgde¤kd³$$If–l4Ö”£Ö\”ÿ”%ó," ‘Î9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöuÇvÇ‡Ç‰ÇŒÇÇ^UUUU $Ifgde kdO $$If–lÖÖ\”ÿ”%ó,"‘Î9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöÇ‘Ç·Ç¹Ç¼ÇÀÇ^UUUU $Ifgde kdÚ $$If–lÖÖ\”ÿ”%ó,"‘Î9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöÀÇÁÇíÇïÇñÇôÇ^UUUU $Ifgde kde $$If–lÖÖ\”ÿ”ó,"€ß9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöôÇõÇ ÈÈÈÈ^UUUU $Ifgde kdð $$If–lÖÖ\”ÿ”ó,"€ß9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöÈÈÈBÈCÈEÈFÈJÈKÈQÈ^UUUUUUUU $Ifgde kd{$$If–lÖÖ\”ÿ”ó,"€ß9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö QÈRÈSÈTÈrÈsÈtÈuÈööUöööö kd$$If–lÖÖ\”ÿ”ó,"€ß9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeuÈvÈwÈAÉBÉÝÉ^UUUU $Ifgde kd‘$$If–lÖÖ\”ÿ”ó,"€ß9 tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöÝÉÞÉßÉàÉáÉ—ŽŽ&gkde $$If–lÖÖ”ÿ,"˜"ÿÿÿÿ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÿÿÿÖÿ4Ö4Ö laö $Ifgdegkd $$If–lÖÖ”ÿ,"˜" tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÖÿ4Ö4Ö laöáÉâÉäÉåÉæÉèÉöÉ÷ÉøÉùÉúÉûÉ,Ê-Ê.Ê/Ê0Ê1Ê2Ê9Ê:Ê[Ê\ÊúúúúñèèèèèèèèèèèÖÖÖÖÖÖ$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde„Ð`„Ðgde„h^„hgdegde\Ê]Ê^Ê_ÊjÊkÊlÊtÊmmmmmm$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde€kd¼ $$If–l4Ö”YÖ0”ÿ"`„ï 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6öö%ÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ”´4Ö laötÊuÊ…ÊˆÊ‹ÊlZZZ$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde“kdp$$If–l4Ö” ÖF”ÿ," „ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laö‹ÊŒÊŸÊ£Ê©Êm[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kd:$$If–lÖ”´ÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laö©ÊªÊÎÊÑÊÕÊm[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kdü$$If–lÖ”ÿÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laöÕÊÖÊéÊëÊïÊm[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kd¾$$If–lÖ”JÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laöïÊðÊ%Ë(Ë,Ëm[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kd€$$If–lÖ”hÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laö,Ë-ËHËJËNËm[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kdB$$If–lÖ”¥ÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laöNËOËoËrËvËm[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kd$$If–lÖ”ðÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laövËwËxËË‘Ë’Ë–Ë—ËËm[[[[[[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kdÆ$$If–lÖ”àÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laöËžËŸËÌm[[$„¹ÿ„Ä& #$/„´Ifgde‘kdˆ$$If–lÖ” ÖF”ÿ,"„ó! 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ”´4Ö laöÌÌÌÌÌÌÌÌŽÌÌÌ’Ì“Ì”Ì“ŠŠŠŠŠ……………|s $Ifgde $Ifgdegde„Ð`„ÐgdekkdJ$$If–lÖ”(Ö”ÿ,"˜" 6 ”¹ÿ”Ä”´Ö0ÿÿÿÿÿÿö˜"6ööÖÿÖÿÖÿÖÿ”´4Ö laö ”Ì›ÌœÌÌ¶Ì·ÌÏÌÐÌÑÌÜÌäÌöëöëöëZëëëkdà$IfK$L$–l4ÖÖF T!` ô@ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$ $Ifgde äÌðÌøÌùÌÍÍÍôô=ôôô¶kd`$IfK$L$–l4ÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$ÍÍÍÍ,Í0Í6Í:Íôô?ôôôôµkd$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$:Í@ÍAÍNÍRÍXÍ\ÍbÍô?ôôôôôµkd°$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$bÍcÍoÍrÍxÍ{ÍÍJ????? $IfgdeK$µkdT$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laöÍ‚Í’Í•Í™ÍœÍ ÍJ????? $IfgdeK$µkdø$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö Í¡ÍÁÍÂÍÄÍÅÍÉÍJ?6?6? $Ifgde $IfgdeK$µkdœ$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laöÉÍÊÍÌÍÍÍÑÍÒÍéÍöëöë6ëµkd@$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$ $IfgdeéÍìÍðÍóÍ÷ÍøÍÎÎôôôô?ôôµkdä$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$ÎÎÎÎÎ&Î(Î,Îôôô?ôôôµkdˆ$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$,Î.Î2Î3ÎDÎGÎMÎPÎôô?ôôôôµkd,$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$PÎVÎWÎoÎqÎuÎwÎ{Îô?ôôôôôµkdÐ$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK${Î|Î”Î•Î—Î˜ÎœÎJ?6?6? $Ifgde $IfgdeK$µkdt$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laöœÎÎŸÎ Î¤Î¥ÎµÎöëöë6ëµkd$IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$ $IfgdeµÎ¸Î¼Î¾ÎÂÎÃÎàÎôôôô=ô·kd¼$IfK$L$–lÖ”Ör T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeK$àÎáÎãÎäÎèÎéÎëÎìÎðÎöëöëöëöë $IfgdeK$ $IfgdeðÎñÎòÎóÎôÎõÎöÎH===== $IfgdeK$·kdd$IfK$L$–lÖ”Ör T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laööÎ÷ÎøÎJA $Ifgdeµkd $IfK$L$–lÖÖr T! ììT tàÖ0ÿÿÿÿÿÿöO!6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿÖÿÿÿÿÿ4Ö4Ö laöøÎùÎúÎûÎ Ï ÏBÏCÏDÏEÏNÏOÏPÏQÏ[ÏeÏfÏŸšššššš‘‘‘‘‘‘‘‘‘ $Ifgdegde`kd° $$If–lÖÖ´å"DÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÖÿÖÿÖÿ4Ö laö fÏ¤Ï¥Ï¾ÏÄÏÖÏöhööökd4!$$If–lÖÖF”ÿ;«,"§p tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeÖÏ×ÏõÏøÏÿÏofff $Ifgdekd©!$$If–lÖ”ÖF”ÿ;«,"§p tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöÿÏÐ+Ð9Ð;Ð@ÐDÐofffff $Ifgdekd""$$If–lÖ”JÖF”ÿ;«,"§p tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöDÐEÐÐ€Ð‚ÐƒÐˆÐofffff $Ifgdekd›"$$If–lÖ”ÒÖF”ÿ;«,"§p tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöˆÐ‰ÐŠÐÑÐÒÐpÑqÑrÑqhhhhhh $Ifgdekd#$$If–lÖÖF”ÿ;«,"§p tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laörÑsÑtÑuÑzÑÑŒÑÑ®Ñ¯Ñ°ÑÂÑÃÑqlllllllllllgdekd‰#$$If–lÖÖF”ÿ;«,"§p tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿÖÿÿÿ4Ö4Ö laöÃÑkÒ‘ÓÜÓ¢Ô£ÔµÔ¶ÔŒÕÕŽÕ Õ¡ÕoÖŸÖ Ö¡Ö³Ö´Ö× ×× ×!×"×ØØ ØØØúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeØÚ¤Ú¥Ú¦Ú§ÚµÚ¶ÚãÚäÚåÚøÚùÚKÛwÛxÛŠÛ‹ÛIÜJÜ\Ü]Ü-Ý.Ý/ÝAÝBÝÞÞÞúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÞ+Þ,Þ-ÞàÞß5à àøàágá|â’âœâãyãœãéã+ää‚äƒä‘ä’ä¸ä¹ä»äÍäÎäÏäúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÏäáåcçdçeçwçxçyç‘è’è“è¥è¦èôéóêôê÷ê ë ëëfëgëhëzë{ë´ëvìeíwîúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúñúúú„Ð`„Ðgdegdewîxî‰îŠîcïÑñÒñÓñåñæñôÿõöö ööö ö2ö3öøö›÷œ÷÷¯÷°÷±÷UøVøYøúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeóžóÊË—'˜'£'¤'·'¸'¢<£<èZêZ$}%}ÄŒÅŒvw ©©ÒÃÓÃÈÙÞÙÜzÜ†ÜˆÜ€‹89Ö×ãäÁ Â ã%ä%Î+Ï+ü0ùõîõçõçõçõàõÙõÒõËõÄõ½õ¶õ®õ®õ§õ›õ”õõ†õõxõqõh]lhehŒEhehÛwShehhniheh/pÍhehE¸heh¦ ßhe5CJaJhœFahehemHsHh(ZÑheh0&hehyC1heh:,jheh5³hehƒ#=hehó/ihehP5²heh·x–heheh(qhe,Yøkølø<ú€ûü ü üüüÉüÊüËü×üØüðüñüòüøüùüýýýýãýäýåýúúúñúúúúúúúúúúúúúéúàààúúúú„@^„@gde &Fgde„Ð`„Ðgdegdeåý÷ýøýõþÃÿÄÿÖÿ×ÿ`bcuv^_cuvw€¥¦§¹ºpqr„úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde„á »¼ÁÔÕ5 6 7 J K L ‡ Ö # Å,V 0123FG56úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde67JKLßàáâðñò´‘‚ƒ„–—TÝ'€‚úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúññúúúú„Ð`„Ðgdegde‚Ž¡¢£µ¶$€“” É !'(<=OPúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdePBäüÑ³“!º#h%I&?(É(Ê(Ë(Ý(Þ(ß([*#+$+%+7+8+Ñ+Ò+Ó+å+æ+/-#.úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde#.$.%.7.8.9.Ö/§1"3#3$36373„4q5r5s5…5†5‡5[6\6]6^6e6f6o6p6Ž6úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúñññññññ $IfgdegdeŽ666®6±6´6·6öUöööö kdþ#$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö $Ifgde·6¸6Ó6Ù6ß6å6^UUUU $Ifgde kd‰$$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöå6æ67 777^UUUU $Ifgde kd%$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö777"7(7.7^UUUU $Ifgde kdŸ%$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö.7/767<7B7H7^UUUU $Ifgde kd*&$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöH7I7P7V7\7c7^UUUU $Ifgde kdµ&$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laöc7d7e7g7u8?9¥:¦:§:¹:º:^YYYYYYYYYgde kd@'$$If–lÖÖ\”ÿ,d†,"˜8"¦ tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿÖÿÿÿÿ4Ö4Ö laö º:µ<'=ø=ù=ú=> >>A>\?]?^?p?q?J@#AÎAhBC²C§E¨E©E»E¼E½EGúúúúúúúúíúúúúúúúúúúúúúúúúúú„Ð„Ð^„Ð`„ÐgdegdeGGGG.G0G2GH‚HLIºI”KAM[P²R}T¶VöW„YzZc\d\e\f\i\x\y\z\–\úúúúúúúúúúúñúúúúúúúúúúúúúúúú„Ð`„Ðgdegde–\—\˜\«\¬\\ù^Ä_Å_Æ_Ù_Ú_xcVf¤f¥f¦f¸f¹fºf‹iŒiiŸi i´jbkNmnnúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdennn)n*n0o9qrrr"r#rërìrírÿrsºs»s¼sÎsÏsGxÌy@{ë|~~~%~úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde%~&~'~y€z€{€|€€€ÛƒÑ„Ò„Ó„å„æ„Ò†R‡S‡T‡U‡g‡h‡i‡‰Š‚Š”Š•Š–Šúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde–ŠTŒUŒVŒhŒiŒjŒŽ¹ŽºŽ»ŽÍŽÎŽU‘W‘Y‘e‘f‘‘‚‘Ž‘‘£‘¤‘³‘´‘Û‘Ü‘Ý‘úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÝ‘ï‘ð‘c“•••••——————¹˜!š"š#š5š6š¤›¥›¦›¸›¹›º›Ïœžžúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdežžžž-ž.žEžFžGžYžZž[žkŸlŸmŸŸ€ŸŸ¡R¢ £¡£¢£££´£µ£¶£Ó£Ô£Õ£úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÕ£ç£è£ç¤ä¦å¦æ¦ø¦ù¦ú¦è©é©ê©ú©û©AªBªTªUªjªT«¸¬Œ®ƒ¯„¯…¯†¯˜¯™¯š¯úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeš¯\°]°^°_°q°r°s°²²²²1²2²3²¶³·³¸³¹³È³É³Û³Ü³ï³ð³ñ³’µ‹¶Œ¶¶úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde¶ ¶¡¶‘·’·“·”·¢·£·²·³·´·Ç·È·#¹²º´»N¼r½0¾¿è¿VÀWÀXÀjÀkÀlÀfÁgÁúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdegÁhÁ‚ÁƒÁçÁDÂ™ÂšÂ›ÂºÂ»ÂÃ–ÃÑÄÓÄÔÄæÄçÄÆ‘ÇÙÇÚÇÛÇíÇîÇïÇìÈíÈîÈÉúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeÉÉvÉÍlÎ¤Ï¥Ï¦Ï¸Ï¹ÏºÏ4Ð‚Ñ>ÒnÓTÔúÔòÕÖÖ×ÒØˆÜJÝLÝNÝrÝtÝ³Þ†ß3àúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde3àûà>áíáËâîãïãðãääååååååùænçoçpç‚çƒçééé/é0éëOìPìúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdePìQìcìdìeìEîFîGîYîZîþï…ñùòúòûò óóóó~ôõ÷õøõùõö öööö*öúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde*ö+ö2÷ù û$þ4Lê)H3ù y´ €‹ŒYYZ]^úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde^¥xyB„ip45ef@AÓ z!*"¾"¿"p#^$_$ô$õ$l%m%ü%3'úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde3'þ'ÿ'€((Ð)>*?*ý*þ*á+!-"-à-á-º/«01À1Á1_2¾2¿2F3ï3ª4†5*6+6G7úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeü0ý0Ý9ø9ü9þBÿBISJSF€G€b—c—•ÃøÃEîFî9ÁÂàá],^,80}00îKLLL"L|VÇV|mùõéàõÙõÒõËõÄõ¹õ²õ§õ õ™õ™õ’õ‡õtõmtõbõhâyýheCJaJhw4Bhehb=õheCJaJheCJaJhÍkqheCJaJhÿxwhehhjhehMhehQ0ÎheCJaJhxheh{lheCJaJhhehw–hehÂ ?hehÖ=5hehe5CJaJhó~ƒhe5CJaJhehG]phe%G7u7v7ù7ú7É9Ê9Ë9Ï9Ý9Þ9ú9û9::¸:A>@÷@ÔAÅB[HÔL*NeO=Q=RYShUúúúúúúúúúúúúúúñúúúúúúúúúúúúú„Ð`„ÐgdegdehU‚W¼\”`%a cc cc#c$c%c&dje—f˜f™f«f¬ffÚgÛgÜgÝgçgègðgñgvowoúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdewoxoo‚oOrPrQrZr[rŽv xxxxxB{<}=}>}G}H}ì€í€ï€ø€ù€o‚p‚q‚z‚úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdez‚{‚^ƒ_ƒ`ƒiƒjƒkƒÅ„Æ„Ç„Ð„Ñ„®…¯…°…¹…º…‡‰‰‰‰‰ðŠñŠòŠûŠüŠrŒúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgderŒsŒtŒ~ŒŒ !+,ÛI‘e“f“p“q“r“Ô”Õ”Ö”×”ä”å”æ”••••'•úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde'•(•ì–˜ð˜qš±œ–—˜©ª«jž3ŸÄŸÅŸÆŸØŸÙŸ¢¤¤¤¤/¤0¤1¤V¦úúúúúúúúúúúúúúúúúúúñúúúúúúúú„Ð`„ÐgdegdeV¦¨%©ã©«@¬D®E®F®G®Y®Z®°Ò²Ó²Ô²å²æ²´åµê¶ò·ó·ô·¸¸$»%»úúúúúúúúúúúúññññññññññññññññ„Ð`„Ðgdegde%»&»8»9»:»1¼2¼3¼7¼8¼A¼B¼S¼T¼à½á½¿Ï¿ À>ÀŠÀ-Â.Â”Ã•Ã–ÃÕÃööööööööööööööññññññññññññgde„Ð`„ÐgdeÕÃøÃùÃúÃ>ÅìÆFÇÄÇ|È}È~È‡ÈˆÈÕÉbÊcÊ„Ê…Ê†ÊÌÌKÍLÍMÍeÍfÍòééééééééééééééééééééééàÛgde„@^„@gde„Ð`„Ðgde„p„Ð^„p`„ÐgdefÍgÍúÍûÍÿÍ$Î%Î%Ð°Ð±Ð¶ÒAÓBÓCÓDÓVÓWÓÔÔFÕÇÖØØCÚDÚ§Û©Û±Üúñèèèèññèñññññññúúúúúúúúúúú„Ð^„Ðgde„Ð`„Ðgdegde±Ü²Ü³ÜÏÜÐÜ&Þ Þ¤ßááââ(ä)ä*ä/äFäGäƒå„å…ååžåŸåçÙç×éØéöê÷êúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde÷êë‘ë#í$í—í˜í™íší¦í§í»í¼íØíÙíÚíFïÃð¦ñÙñò^õ&ö&÷|ø6ù¸ù¹ùºù»ùúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde»ùÅùÆùÇùœúgûüûü˜ýFþ°þxÿËÿÌÿÍÿÎÿàÿáÿ&'9:;XYzúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdezÖ’7ðŸæçèéBFstuv‰Šom"ê"ë"ì"ÿ"#º'¬)úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde¬)+s+t+‡+ˆ+‰+-ù.ú.û.///-0.0/030B0C0~00’0“0”0%2I3U5˜6¯7úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde¯79ž9Ÿ9²9³9´9—:J<û<ü<ý<===7>8>9>L>M>‚@ƒ@„@—@˜@ÝBCCC'Cúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde'C(C)C*C;EF FF!F"F#FöGtHøHíKîKïKúKûK L LL"L#L7M8M9MLMMM¡Núúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde¡N¢N£N¶N·NÜOÝOâOõOöO÷OkQlQrQ…Q†QÙRÚRÛRîRïRSS–S©SªS,U-U.UAUúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeAUBUuVvV{V|V}V‰VŠV¨V©VµV¶VÇVÈVÉVÛVÜV{XZyZ\ \ \\\ \?^@^A^úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeA^S^T^V^.bòdódôdeeeSgWhXhYhkhlhJi^j_j`jsjtjtmumvmwm„m…m•múúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde•m–m—m§m¨mÀmÁmÂmÕmÖmÇnæqØrPtRtTt^t‚t„tÄtÆtbuduŠuŒu€wCxDxExXxúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde|mÁmhtÄtÑˆÒˆà‰á‰g›h›¨›©›[œ\œžnž…£Þ£ò³<´@ºrº6ÃZÃ,ÆqÆ²Ë³Ë…Ì‹ÌÆÌÈÌÉÌ>ÑõñæñßñØñÑñÑñÑñÊñÂñ·ñ¬ñ¡ñ–ñ‹ñ„ñynf_ñh 7heheCJ aJ h…/?heCJ aJ hZ\®heCJ aJ h6 ^heh¿RâheCJaJh&UheCJaJhUu>heCJaJh*heCJaJhÀ˜heCJaJhemHsHhPY2heh{K°hehÉ^øheh¶k¶heh!/heCJaJheh÷ 7heCJaJ#XxYxÄyÅyØyÙyÚy¢zK{^{_{ù}ú}û}~~y~€€€+€,€-€Ô€ ‚!‚"‚4‚5‚:ƒúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde:ƒ„„„&„'„R††ž†Ÿ†±†²†Çˆ2‰3‰4‰F‰G‰7‹kŒ”¾ž’Š“‹“V”X”b”œ”úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeœ”ž” ” –!–"–>–?–@–—5—i—Ø—k˜l˜m˜˜€˜˜ê™}š%›À›Á›Â›Ô›Õ›õœöœ÷œúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde÷œá â ã ¡¡¡¾¢¿¢Ü¢Ý¢Þ¢€££Ž£££ž£Ÿ£®£¯£°£Þ£ß£à£á£ü£úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeü£ý£^§A¨B¨C¨U¨V¨W¨á©h¬i¬j¬ˆ¬‰¬Š¬‹¬h¯@±A±B±T±U±V±í²î²ï²³³³úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde³ë³ì³í³î³þ³ÿ³<´>´@´d´f´8µ·¬¸>º?º@ºAºRºSºqºrº…º†ºù»®¼"ÀäÀæÀúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeæÀèÀêÀÁÁ/Ã0Ã1Ã2ÃBÃCÃZÃ[Ã\ÃnÃoÃÄ Å&Æ'Æ(Æ)Æ5Æ6Æ7ÆsÆtÆuÆyÆ‹Æúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde‹ÆŒÆÆUÇVÇWÇiÇjÇkÇþÇÿÇÈÈÈÀÈ‡ÊˆÊ‰Ê–Ê—Ê˜Ê³Ê´ÊµÊÈÊÉÊ„Ì…Ì†Ì”Ìúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde”Ì•ÌŸÌ ÌÌ®ÌÇÌÈÌÉÌÊÌZÍÐ=ÑÈÑÉÑÊÑËÑÙÑÚÑîÑïÑðÑÒÒƒÒ=Ó>Ó?Ó\Ó]Óúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde>ÑRÑÊÑîÑ¶à·àTíUí¤ðÈðÐð/ñ0ñßàð"#´#µ#n)˜)ª.®.¯.·.¸.×.Ù.ó.ö.66;6W6Y6.=/=U@{@üCýCFõñæñßñØñÍÅñ¾ñ·ñ¬ñ¥ñ¬ñšÅšÅšÅšÅñ„ñ}ñrñkñhRL7heh*).heCJ aJ h[Hoheh…/?heCJ aJ hºkõheCJaJhrv®heCJaJhkm[heh8æheCJaJh«)©heh•±heheCJaJh›OóheCJaJh)Ihehˆ %hehËbeheCJaJheh´5@heCJaJ(]Ó^Ó†ÓNÔ<Õ>Õ@ÕdÕfÕúÖ5Ø(ÙÙÙªÚ!ÛXÜYÜZÜlÜmÜnÜØÜ´Ý¾Þ¿ÞÀÞÒÞÓÞãßäßúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeäßåß÷ßøßùßfàgàhà{à|à+á}á¦áöádâPãëãÒä¾å¿åÀåÅåãåäåååÞæ8ç9ç:çLçúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeLçMçèèè1è2è3èÍéêÆê·ëRìSìTìfìgìhì¼í½í¾íÂíÔíÕí\î]î^î{î|î}îúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde}îLïð¢ð£ð¤ð¥ðµð¶ðÉðÊðËðÞðßðàð|ñêñìñíñòòò÷òøòùòó óó*ôàôúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeàôÓõÔõÕõçõèõÏö¥÷#ø$ø%øCøDøEøÎøÏøÐøâøãø]ú«ü£ýmÿÅÿäíi¶|}úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde}~‘’56HI6âãäö÷’“”¦§z { | Ž £¤¥·¸ºúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeº™Œ 8¾hij|}~¯C…ñòó'(,>?@¹˜™šúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeš¬®9qrs…†‡UVWef./0BCDª«¬¾¿Àúúúúúúúúúúúúúíúúúúúúúúúúúúú„p„Ð^„p`„ÐgdegdeÀ' ( ) ; < = ë"ì"í"þ"ÿ"## #2#3#4#¢$0%*&'''''w(x(y(‹(úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde‹(Œ((l)m)n)o)€))˜)™)š))®)-*U+”,•,–,¨,©,ª,œ--ž-°-±-²-¨.©.úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde©.ª.«.¶.·.ô.õ.ö./e/f1š1*2Þ23´3Æ34*4Z4p4²43646566676úúúúúúúñññññññäääúúúúúúúúú„Ð„Ð^„Ð`„Ðgde„Ð`„Ðgdegde76D6E6Y6Z6[6m6n67†9:ƒ:á:b;<u<8=€=%>Ö>O@P@Q@_@c@z@{@|@Ž@@úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde@@#B$B%BCBDBHE,H-H.H8H9H|IrJ$LMÈO#PïR«UŸV V¡VªV«V¬V=WSXjYúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdeFF2H8HKK'L(LÈRÉR¤U¥U>Y?YSYTYôYõY’f“fr2rSzTz¡{¢{uƒvƒÈ„É„h…r…À…Á…‹‚‹ÇÿL ~ A~ Zƒ rƒ ™ƒ šƒ J„ ‚„ ÷„ … ‡ øôéôâôâôÛôÔôÍôÍôÆô¿ô´ôôôôô¢ôšô‘ôôˆôôôzôzôh Vheh{lheh¡nheUh»AÈheCJhî%yheH*hx´heCJ aJ h³QþhehiHheCJaJhñcheh%)‚heh-Uhehðfheh«v hehPR¶heh*).heCJaJhehemHsH0jY´[o]œ^` ccccPcRc¬d®d¯dÁdÂdžeŸe e²e³e´e–h9i}j~jj€j’j“júúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgde“jÎkxlylzl—l˜lnprrr;szxz¨zÓz{'{W{Š{º{Ò{ê{|||||||:|<|>|Ê}úúñúñññññññññúúúúúúúúúúúúúúú„Ð`„ÐgdegdeÊ}’Å€ ¡¢¥Ô‚7‚k‚”‚Á‚ö‚)ƒ`ƒŸƒÏƒúƒ'„N„~„±„á„ù„…-….…/…úúúúúññúúúñúñññññññññúúúúúúú„Ð`„Ðgdegde/…W…X…Y…b…c…d…r…s…Á…Â…Ã…Ä…Å…úúúúúúúúúúññt|kdË'$$If–lÖ”ÃÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö $Ifgdegde Å…Æ…Ç…È…É…Ê…öö{öözkd.($$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö $IfgdeÊ…Ë…þ…†„{{ $Ifgdezkd($$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö††=†q†„{{ $Ifgdezkdì($$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöq†r†z† †‚yy $Ifgde|kdK)$$If–lÖ”hÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö †¡†®†Í†„{{ $Ifgdezkd®)$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöÍ†Î†Þ†‡„{{ $Ifgdezkd *$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö‡‡:‡\‡„{{ $Ifgdezkdl*$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö\‡]‡e‡ž‡‚yy $Ifgde|kdË*$$If–lÖ”hÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöž‡Ÿ‡¬‡Ä‡„{{ $Ifgdezkd.+$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöÄ‡Å‡Ú‡‰‚yy $Ifgde|kd+$$If–lÖ”JÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö‰‰6‰B‰‚yy $Ifgde|kdð+$$If–lÖ”,Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöB‰C‰O‰X‰‚yy $Ifgde|kdS,$$If–lÖ”ðÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöX‰Y‰b‰q‰‚yy $Ifgde|kd¶,$$If–lÖ”YÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöq‰r‰‰¨‰„{{ $Ifgdezkd-$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö¨‰©‰Ï‰Ý‰„{{ $Ifgdezkdx-$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöÝ‰Þ‰è‰ù‰„{{ $Ifgdezkd×-$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöù‰ú‰Š#Š„{{ $Ifgdezkd6.$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö#Š$Š/Š\Š„{{ $Ifgdezkd•.$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö\Š]ŠeŠ3‹„{{ $Ifgdezkdô.$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö3‹4‹C‹‚‹„{{ $IfgdezkdS/$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö‚‹ƒ‹Š‹ê‹„{{ $Ifgdezkd²/$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöê‹ë‹Œ&Œ„{{ $Ifgdezkd0$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö&Œ'Œ0ŒNŒ„{{ $Ifgdezkdp0$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöNŒOŒVŒwŒ„{{ $IfgdezkdÏ0$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöwŒxŒ‚Œ©Œ„{{ $Ifgdezkd.1$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö©ŒªŒ¾ŒôŒ„{{ $Ifgdezkd1$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöôŒõŒRŽ„{{ $Ifgdezkdì1$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöRŽSŽhŽ”Ž„{{ $IfgdezkdK2$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö”Ž•ŽªŽ†¹”„{{{ $Ifgdezkdª2$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö¹”º”ë”•„{{ $Ifgdezkd 3$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö•••.•„{{ $Ifgdezkdh3$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö.•/•C•X•ˆ•Á•,–T–ˆ–»– —‚yyyyyyyyy $Ifgde|kdÇ3$$If–lÖ”hÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö — —,—F—‚yy $Ifgde|kd*4$$If–lÖ”;Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöF—G—…—©—‚yy $Ifgde|kd4$$If–lÖ”ÿÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö©—ª—È—ö—‚yy $Ifgde|kdð4$$If–lÖ”;Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöö—÷—˜y™‚yy $Ifgde|kdS5$$If–lÖ”YÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöy™z™Ô™ñ™„{{ $Ifgdezkd¶5$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöñ™ò™š7š‚yy $Ifgde|kd6$$If–lÖ”ðÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö7š8šEšŠš„{{ $Ifgdezkdx6$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöŠš‹š“š'œ„{{ $Ifgdezkd×6$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö'œ(œ2œUœ„{{ $Ifgdezkd67$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöUœVœcœªœ„{{ $Ifgdezkd•7$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöªœ«œ´œñœ‚yy $Ifgde|kdô7$$If–lÖ”¥Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöñœòœûœ‚yy $Ifgde|kdW8$$If–lÖ”¥Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö 6‚yy $Ifgde|kdº8$$If–lÖ”¥Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö67@k‚yy $Ifgde|kd9$$If–lÖ”wÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laökl~³ž‚yy $Ifgde|kd€9$$If–lÖ”‡Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö³ž´ž¿žÌž‚yy $Ifgde|kdã9$$If–lÖ”YÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöÌžÍžìž„Ÿ‚yy $Ifgde|kdF:$$If–lÖ”ðÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö„Ÿ…Ÿ›ŸK ‚yy $Ifgde|kd©:$$If–lÖ”xÖ0”ÿ@,"¬ÿÿÿÿì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÿÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöK L k ” ‚yy $Ifgde|kd;$$If–lÖ”¥Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö” • ° ¹ ‚yy $Ifgde|kd};$$If–lÖ”¥Ö0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö¹ º Ñ ø ‚yy $Ifgde|kdà;$$If–lÖ”JÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laöø ù ¡-¡„{{ $IfgdezkdC<$$If–lÖÖ0”ÿ@,"¬ì tàÖ0ÿÿÿÿÿÿö6ööÖÿÿÖÿÿÖÿÿÖÿÿ4Ö4Ö laö-¡.¡9¡o¡‚yy