Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ> ')&5@ bjbj22 .XX 2222222F**** 6 FNNNNNNNN$R#|2NNNNN22NNPPPN2N2NPNPPb22bNB yu*4b0b:bFF22222b8NNPNNNNNFF*:FF* Saksa-Prantsuse sda (1870-71) Phja-Saksa liidu ja ta liitlaste Luna-Saksa riikide poolt 1870-71.a. Prantsusmaaga peetud sda, oli phjustatud Napoleon III pdest takistada Preisimaa mber koondunud Saksa riike Lne-Euroopas esivimu saavutamast. Napoleoni poolt Austriaga ja Itaaliaga peetud lbirkimised perisivaenuliku liidu slmimiseks ei olnud veel lpule judnud, kui Hohenzollen-Sigmaringeni kandidatuur Hispaania troonile tekitas Prantsusmaa ja Preisimaa vahel 1870.a. pinevuse, mida Bismarck teadlikult suurendas Napoleon III ndale solvava Emsi depei avaldamisega 19. VII 1870.a. kuulutas Prantsusmaa Preisile sja. Selles osutusid ta vastaseiks ootamatult ka Luna-Saksa riigid, kuna Austria ja Itaalia eelistasid jda erapooletuks. Saksa sjavgi letas arvult ja juhtimiselt Prantsuse oma, seisis aga relvastuselt viimasest mnevrra madalamal. Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, li prantslasi Wrthi, Spicherni, Mars-la-Toursi ja Gravelottei lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazainei juhatusel tmbuma Metzi, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac-Mahoni ve poolt ebannestus. 1.IX 1870 sai see vgi Sedani lahingus purustavalt la, piirati mber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes vangi keiser Napoleon III ise. 4. IX 1870 Pariisis vljakuulutatud III vabariik jtkas L. Gambetta juhtival osavtul meeleheitlikku vitlust lekaaluka vaenlase vastu. 15.IX 1870.a. sakslaste poolt piiratud Pariisi vabastamiseks organiseeriti suure rutuga mitu rahva-armeed, mis aga osutusid Saksa vgedest nrgeimaks. 23.IX langes Toul, 27. IX Strassburg, 27.X Metz hes 180000 mehega Saksa piiramisvgede ktte. 11.X vallutati Orlans, mis aga Loirei ve poolt 9. XI tagasi videti. Dets-i alguses peetud gedad lahingud Orlansi mbruses lppesid siiski sakslaste viduga, mille tagajrjel Orlans uuesti langes nende ktte. Lplikult purustati Prantsuse lne-armee Mansi lahingus 6. -12. I 1871.a., phja-armee St.-Quentini lahingus 19.I 1871.a. Kagu-Prantsusmaal teotsev Ch.D. S. Bourbaki ida-armee videti Lisainei lahingus 15.-17. I 1871.a. ja sunniti siirduma le veitsi piiri. Ka piiratud Pariisist veti ette rida vljatunge, mis kik tagasi ldi. Hoolimata H. V. Moltke vastuseisust pommitati Bismarcki nudel alates 27. I 1870 Pariisi piiramissuurtkkidega. 28. I 1871.a. kapituleerus Pariis peamiselt toiduainete puudumise tttu. Sda lppes 26.II 1871.a. slmitud Versailles relvarahuga, millele 10. V 1871.a. jrgnes Frankfurti rahu. S-P. s. tstis Saksamaa esivimuks Euroopa mandril, phjustas aga ka kestva vastuolu revani-taotleva Prantsusmaaga. P.T. EE. VII. 9. IV 1936.a.(lk.512-513)  {hRh hkh Aphs+$%{`gd Ap,1h/ =!"#$% @@@ NormalCJ_HaJmH%sH%tH DAD Default Paragraph FontRiR  Table Normal4 l4a (k(No List $%{ 00p00p000p   "%$%*+dfJ L }  #%z {  Koit Oks+P7 ApR$@ -c  `@UnknownGz Times New Roman5Symbol3& z Arial"hlFlF(  !r4 3H)?O!Saksa-Prantsuse sda  (1870-71) KoitKoitOh+'0 $ @ L Xdlt|"Saksa-Prantsuse sda (1870-71) craksKoit-ProitoitNormalrKoitlr1itMicrosoft Word 10.0@@,hu@u ՜.+,0  hp  kodur A "Saksa-Prantsuse sda (1870-71) Title  !"#$%(Root Entry F[u*1TableWordDocument.SummaryInformation(DocumentSummaryInformation8CompObjj  FMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.89q