Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ µ · ž’’’ ³ “ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@ šæ Oę bjbjĻ2Ļ2 .ź X X ’’ ’’ ’’ ¬ °/ °/ °/ 8 č/ , 0 t ¬ ēU ¶ 0 0 " ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 ęS čS čS čS čS čS čS $ V R ļX : T ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 T ¶0 ¶0 ”U ¬R ¬R ¬R ¶0 ¶0 ¶0 ęS ¬R ¶0 ęS ¬R ¬R ¾R ¾R ¶0 0 h|=³ÆÉ °/ ČF Ī ¾R ęS ·U 0 ēU ¾R )Y R )Y ¾R ¬ ¬ )Y ¾R ( ¶0 ¶0 ¬R ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 ¶0 T T ¬ ¬ . °/ R ¬ ¬ °/
Töökaitse seadused.
Leop. Johanson
Tallinnas, 1920.a. Eesti tööliste kirjastus-ühisuse väljaanne. Sotsiaaldemokraatiline kirjastik nr.7.
Töökaitse seadused.
Ei ole ühtegi kultuurmaad, kus töötingimuste korraldamine oleks jäetud täiesti mõlema poole töölise ja tööandja - omavahelise kokkuleppe asjaks. XIX aastasaja algusest peale on seadusandlikul teel püütud töötingimusi ära määrata, et inimsuseta ja südametunnistuseta ahnus ei saaks töölist suruda tööasutustes sarnasesse seisukorda, kus ta loomuvastaselt enneaegu peab hääbuma. Sellekohaseid seaduseid kutsuti alguses vabrikuseadusteks. Lühikese ülevaate andmine nende seaduste sisu ja ajaloo üle, kui ka kokkuvõetult kirjeldada praegu Eestis maksvaid töökaitseseadusi, see ongi järgnevate ridade ülesanne.
I.
Mida mõeldakse töökaitse seaduste all?
Töökaitse seaduste all mõeldakse kõiki neid seadusenorme, mis piiravad poolte tegevust töölepingu sõlmimise juures.
Töökaitse seadused on nende seaduste ja määruste kogu, millega riigivalitsus tarvilikuks loeb kaitsta ajanõuetele vastavalt tööliste tervist, materjaalseid ja teisi huvisid.
Töökaitse seadused käsitlevad nii siis tööliste ja tööasutuse vahekorda.
Nende all akuuluvad töölised töö kestel, sel ajal, kui ta tööasutuse teenistuses on. Haiguse, õnnetusjuhtumite ja töövõimetuse vastu ning teisi kindlustamise seadusi, mis töölise seisukorda kindlustavad sel ajal, kui ta tööd teha ei suuda, tuleb töökaitse seadustest eraldada.
Töökaitse seadused:
1)normeerivad tööaega,
2)käsitlevad töölepingu teisi tingimusi (mahaarvamised, sisemise korra eeskirjad, palgamaksmise aeg ja viis, töölepingu sõlmimine, lõpetamine jne.),
3)määravad ära abinõud tööliste tervise hoidmiseks tööaja,
4)keelavad ära teatud tööliste liigi töö (laste öötöö, lastel ja naisterahvastel tervisevastastes tööstusharudes jne.),
5)loovad nende seaduste täitmise järelvalve asutused.
Töökaitse seaduste ajalugu.
Esimesed töökaitse seadused anti välja läinud aastasaja esimesel poolikul.
22. juunil 1802.a. võeti Inglismaal vastu esimene töökaitse seadus. Selle seadusega pandi maksma alaealistele puuvilla- ja villatööstuses 12 tunniline tööpäev ning keelati ära nende öötöö. Seni ulatus siin tööpäeva pikkus üle 16 tunni. Kuigi ka enne seda 18. veebruaril 1787.a. Austrias anti välja dekreet, et lapsi kuni 10-da eluaastani ei tohi ilma isesuguse tarviduseta vabrikutööle lasta, ei loeta seda dekreeti, tema ebamäärasuse tõttu, töökaitse seaduseks.
Missuguses seisukorras töölised tööstusmail läinud aastasaja esimesel poolikul olid, kirjutab Inglise valitsuse ametlik aruanne, mis kannab nime sinine raamat. Mäetööstusse võeti lapsi tööle juba 4, harilikult aga 8-9 aastaselt. Et neil ülesandeks oli käikude uste valvamine, tuli tööle minna enne algust ja lahkuda peale lõppu. Töö oli üksilduses ja pimeduses. Maa all oldi nädalate viisi. Kuuendast eluaastast peale pandi lapsi vaguneid lükkama.
Rasketes tingimustes tuli töötada ka naisterahvastel. Töötingimused olid tervist lagastavad. Niihästi tütarlapsed, kui ka raskejalgsed abielunaised töötasid pea täiesti alasti. Tagajärjeks oli kõlvatuse levimine, kus hirmsaid haigusi perekondadesse kanti.Tööjuhatajad ja tööandjad vägistasid naisi ja lapsi. Töölised olid 30-40.a. juba invaliidid. Inimesed jäid töntsiks ja harimatuks.
Sarnane seisukord pidi tõmbama enesele ühiskonna tähelepanu.
Et varem suurtööstuses töökaitse seadusi ei olnud ja tööjõudu äärmiselt eksploateeriti, tuleb seletada selleaegse vaatega: peeti tööstuse täielikku ja igakülgset vabadust riigi- ja rahvamajanduse peatingimuseks. Kuid ühes tööstuse kasvamisega tulid nähtavale ka temaga kaasaskäivad pahed ning tarvidus töökaitse seaduse järele sai paratamatuks.
Kuidas tööstus läinud aastasaja keskel jõudsasti on edenenud, näitab arvustik.
Inglismaal oli 1802.a. raua ja malmi saadus 10.200.000 puuda, teistes tähtsamais tööstusmais kokku üle 30 miljoni puuda., 1830.a. Inglismaal 42 milj puuda., 1903.a. 547 milj puuda, ülemaailmselt toodeti aga 2.853 miljonit puuda malmi.
Puuvilla töötati VIII aastasaja 70 ndetes aastates Inglismaal umbes 100-200 puuda, XIX aastasaja algul aga 45-50 milj puuda.
Kivisöe toodang kõigis tähtsamais tööstusriikides ei ulatunud 1850.a. üle 5.050 milj puuda, 1903.a. oli see aga kuni 53.785 milj puuda.
Tööstuse edenemisega koos pidi suurenema ka toormaterjali, kütteainete ja toiduainete vedu maal ja veel. See nõudis raudteevõrgu ja laevade mahutamise suurendamist.
Kordkorralt oli tööstusel ikka enam töökäsi tarvis. Kuidas see rahva linna voolamist ellu kutsus, näeme Inglismaalt. XVIII aastasaja keskpaigas oli seal 1/6 elanikest linnades, nüüd 5/6. Manshesteris, puuvillatööstuse keskkohas, oli elanikke XVIII aastasaja algul 10 000, 1801.a. 80.000, XX aastasaja algul 640 000.
Need pahad nähtused, mis suurtööstuse edenemisega ilmsiks said, olid: Laste tööjõu kurnamine, liig pikk tööpäev, halvad tervishoiu tingimused jne.
Alguses pöörati tähelepanu just laste- ja naisterahvaste tööjõu ülearuse väljakurnamise peale. Riiklikult seisukohalt lahkudes ja juba puhtmajanduslikel põhjustel tuli siin piiravaid seadusi maksma panna, abinõusid tarvitusele võtta laste surevuse, suure haigeks- ja vigaseksjäämise arvu vähendamiseks. Anti välja siis esimesed seadused just laste töö kaitseks. Nii 1802.a. seadus Inglismaal, mis juba eelpool nimetatud. Ja alles 17. astat hiljem, 1819.a. ilmus uus seadus, mis keelas ära puuvillatööstuses laste töö kuni 9. eluaastani. 1833.a. asutati vabrikuinspektsioon, keelati ära alaealiste öötöö tekstiilitööstuses ja lühendati tööpäeva 13-18.a. 12 tunnini ja 9-13.a. 9 tunnini. 1842.a. keelati ära maa-alune töö lastele kuni 10 aastani ja naisterahvastele, 1844.a. ilmus uus naistööjõu kaitseseadus. Alles 1860.a. hakati töökaitse seadusi laiendama ka teiste tööharude kohta.
Teistes maades on töökaitse seadustega algust tehtud:
1813.a. Belgias ja Prantsusmaal,
1815 Helvetsias,
1839 Preisimaal
1840 Baieris ja Baadenis,
1843 Itaalias (Lombardias ja Veneetsias),
1845 Venemaal,
1849 Saksenis,
1860 Norramaal,
1861 Würtenbergis,
1864 Rootsimaal,
1873 Taanimaal.
Töökaitse seaduste arenemise siht on:
1.Järjekindel laienemine üksikutelt, enam tähelepanu võitnud tööstusharudelt kõigi peale.
2.Progressiivne ikka uutele ja uutele tööliste liikidele kaitse andmine (alguses lastele, siis alaealistele, selle järele täisealistele naistele ja lõpuks meestele).
3.Tööjõudu kaitsvate määruste järjekindel kõvenemine.
Töökaitse seaduste sisu ei ole üheski riigis püsiv, vaid see muutub vastavalt majanduse muutustele, ajaloolise silmapilgu olulistele ja poliitilistele tingimustele. Kõik töökaitseseadused on leidnud tööandjate poolt tugevat vastuseisu. Siin on toodud vastuväiteks:
1)Töökaitse seadused piiravad tööliste isiklikku vabadust.
Kuid absoluutset vabadust ei olegi. Õigusliku korra maksmapanemiseks on sundusel niisamasugune tähtsus kui vabadusel. Kant ütleb: Õigus on kõigi sundimine iga üksiku vabaduse nimel. Meie aja õiguse poolitiuka lähtekohtadeks on enam just konkreetsed huvid , kui abstraktsed põhimõtted.
2)Töökaitse seadused muudavad masse metsikuks. Töölised ei oska oma vaba-aega enesearendamiseks ja harimiseks tarvitada. Tegelik elu aga kõneleb selle vastu: Töölistele avaneb võimalus hariduse omandamiseks.
3)Töökaitse seadused vähendavad tööpalka: ei lasta täisealistel töötada nõndakaua kui soovivad, lastel enne teatavat vanust ja öösel. Kuid siin jäetakse tähelepanuta need halvad tagajärjed, mis laste ja ka täisealiste tööjõu ülearu kurnamisel on.
4)Teeb konkurentsi võimatuks. Kui Inglismaal lastetöö kaitseseadused ilmusid, kuulutati ette lastetöö langemist. Ajalugu aga kõneleb teist keelt.Töökaitse seadused tõstavad isegi iga üksiku töölise tööviljakust.
Töökaitse seadused ei kaitse mittre üksi töölist, vaid ka tööandjat vaba võitluse eitavate tagajärgede eest, ühtlustades töötingimusi kõigis tööstusharudes. Töökaitse seadused kaitsevad rahva tervist ja püüavad teda hoida kidunemise eest. Neil on üleüldine tähtsus. Iga riigivalitsuse ülesandeks peab olema otstarvekohaste töökaitseseaduste maksmapanek.
II.
Eestis kehtivad töökaitse seadused.
E e s t i s o n p r a e g u m a k s v a d v e n e r i i g i t ö ö k a i t s e s e a d u s e d , m i d a s i s a l d a b #AB02 > @><KH;5==>< "@C45 ( !2. 0:. ". %I , 2 , 1 9 1 3 . a . v ä l j a a n n e . ) S e e s e a d u s j a o t u b n e l j a o s s a . E s i m e s e s j a o t u s e s o n ä r a m ä ä r a t u d t ö ö a s u t u s t e j ä r e l v a l v e , t e i s e s t ö ö t i n g i m u s e d , k o l m a n d as trahvid ja administratiivkorras karistamine, neljandas tööliste kindlustamine.
Ilma, et iga üksikut peatükki, mida iga jaotus sisaldab, üles hakataks lugema, peatume lühidalt ainult tähtsamate küsimuste juures, milleleon Eestis oluline tähtsus, jättes kõrvale ta kindlustusküsimuse, millise tuleb eraldi käsitleda.
Esimese jaotuse 1 ja 2 peatükk kõnelevad komisjonidest, mis tööasutuste järelvalve teostamiseks asutatakse kuberneri juhatusel. Meie oludes see enam otstarbekohane ei ole ja ongi kõrvale jäetud. Selle asemele tulevad luua uued asutused, tööstuse kohtud jne., mille teostamisele tuleb asuda.
Teise jaotuse viies osa on terase, kulla ja plaatinatööstuse tööliste palkamisest, kuues osa Siberi kullatööstusse väljasaadetute-asunike palkamisest, seitsmes osa Sahhalini kivisöe kaevanduste tööliste palkamisest, tulevad kõrvale jätte, set et nad ei vasta meie oludele.
Töökaitse seaduste täiendamist ja seletamist sisaldab ka !1>@=8: ?@028; 8 @0A?>@O65=89 ?> D01@8G=>9 8=A?5:F88, k u h u k o g u t u d k õ i k t ö ö k a i t s e a l a l a n t u d m ä ä r u s e d j a j u h t n ö ö r i d . K a V e n e a j u t i s e v a l i t s u s e p o o l t o n m õ n e d m u u d a t u s e d v ä l j a a n t u d , E e s t i V a b a r i i g i V a l i t s u s e p o o l t a g a t e r v e r i d a .
S e l l e k i r j a t ö ö p i i r i d l u b avad puudutada Eestis maksvaid töökaitse seadusi ainult üleüldistes joontes. Tohib ka loota, et Eesti Riigikogu edaspidi kõik senised töötajate seadused läbi vaatab, neid Eesti oludele ja praeguse aja nõuetele vastavalt muudab ja nad siis seaduseraamatuna Eesti keeles välja antakse.
Töökaitse seaduste ulatavus.
Töökaitse seaduste alla on Eestis arvatud kõik suur- ja kesktööstuse asutused, aga ka mõnes osas üks osa väiketööstustest, nagu näiteks 8- tunnine tööpäev jne. Põllutööliste kohta on välja antud eriseadus põllutööliste palgaolude ja tööaja korraldamise seadus (R.T. 71, 1919.a.), mille põhjal on igas maakonnas maksmapandud sunduslikud määrused, mis käsitavad töötingimusi (tööaja äramääramine ja jaotus, tööpalk jne.). Ka maal leiduvad turba-, tõrva-, tärpentiini- ja teised tööstused käiivad töökaitse seaduste alla.
Töökaitse seaduste järelvalve.
Töökaitseseaduste järelvalve ametnikkudeks olid enne vabrikuinspektorid, kelle kohused on äratähendatud Tk. sead. §34.
Eesti ajutise valitsuse poolt anti 14. dets 1918.a. (R.T. nr. 8, 1918.a.) välja määrused töökaitse komisaride kohta, mille järele kuni alaliste kohalike töökaitseorganite sisseseadmiseni pannakse ametisse töökaitse komissarid, keda määrab töö- ja hoolekandeminister. Töökaitse komissaridel on ülesandeks (§3):
a)üleüldiste töökaitseseaduste ja eraldi tööliste kindlustusolude täitmise järele valvamine;
b)nimetatud seaduste rikkumiste üle protokollide tegemine ja viimaste ärasaatmine sellekohastele ametiasutustele ja kohtutele;
c)ohtutes oma protokollide järgi süüdistamine;
d)ettevõtjate poolt väljaantavate tööstusettevõtete sisemist korda määravate ettekirjutuste, tabelite, palgatasu hinnakirjade, tööaja kohta käivate reeglite ja kõiksuguste teiste määruste läbivaatamine ja kinnitamine;
e)järelvalve, et ettevõtjad kui ka töölised kõiki väljaantud määrusi ja eeskirju täidaksid;
f)tööliste ja ettevõtjate vahel ettetulevate konfliktide lahendamine vahekohtute ja lepituskodade korraldamise teel;
g)kaasatöötamine tööbörside asutamisel ja nende tegevusel;
h) osavõtmine kohalikest asutustest selle sihiga, et tööliste elusse puutuvates küsimustes üleüldised, majanduslikku elu reguleerivad määrusi kooskõlla viia töökaitse seaduste ja tööliste huvidega;
i)tööministeeriumi käskude täitmine ja töökaitse asutuste otsuste täitmiseks tarvilike käskude andmine ja nende täitmise järelvalve;
j)valitsuse ülesandel vabrikute ja tehaste revideerimine ja kõigist neist asutusi revideerivatest komisjonidest osavõtmine;
k)arvustiku teadete kogumine kõigi nende ameti piirkonnas olevate järelvalve alla käivate ettevõtete tegevuse üle ja nende teadete kokkuvõtmine ja läbitöötamine.
Kõik töö ja hoolekandeministeeriumi poolt ametisse nimetatud komissarid töötavad valnema töökaitse komissari juhatuse all, kes asub töö- ja hoolekandeministeeriumi juures. Töökaitse komissaridel on oma kantseleid. Neil on ka õigus oma ülesannete täitmisel abiks kutsuda ametühingute esindajaid ja korraldada komisjone, kus asjast huvitatud pooled osa võtavad. Kaebused töötajate komissaride tegevuse kohta tulevad anda töö- ja hoolekandeministrile (§7). Politseivõimud, ametiasutused ja ettevõtjad on kohustatud kõiki seni vabrikuinspektoritele saadetavaid teateid töökaitse komissarile saatma.
Oma tegevuses peavad nad ka tähele panema neid ülesandeid, mis vabrikuinspektoritel täita tuli ( !1>@=8: ?@028; 8 @0A?>@O65=89 ?> D01@8G=>9 8=A?5:F88) .
T ö ö - j a h o o l e k a n d e m i n i s t r i s u n d m ä ä r u s , m i s o n a v a l d a t u d R . T . n r . 2 3 , 1 9 1 9 . a . , m ä ä r a b ä r a , m i s s u g u s e d t e a t e i d k õ i k n e e d e t t e v õ t t e d , k e s v a b r i k u i n s p e k t s i o o n i a l l a k ä i s i d , e h k E e s t i v a l i t s u s e p o o l t t ö ö kaitse järelvalve alla seatakse, on kohustatud töökaitse komissaridele saatma. Ka määrab ta ära töökaitse komissaride asukohad:
1. jaoskond Tallinas asuvad ettevõtted, Harju ja Järva maakond, kantselei asub Tallinnas;
2. jaoskond Tallinas asuvad ettevõtted ja Läänemaa ühes saartega, kantselei asub Tallinnas,
3.jaoskond Narva ja Rakvere linn ühes Viru maakonnaga- kantselei on Narvas.
4.jaoskond Viljandi ja Pärnu maakond ühes kitsarööpalise raudteega, kantselei Viljandis;
5.jaoskond Tartu, Võru, Valga ja Petseri maakonnad, kontoriga Tartus.
Tööliste esindus tööasutustes.
Töökaitse seaduste kolmanda peatüki §202- §210 asemel pandi Eesti ajutise valitsuse määrusega 22. jaanuarist 1919.a. maksma vabrikute ja tehaste tööliste organisatsiooni ja vanemate nõukogude põhikiri. Selle järele on ettevõtte tööliste organisatsioonil ülesandeks:
Ettevõtte tööliste ühendamine nende vahekorra kaitseks ettevõtte juhatuse vastu, ilma et neil sealjuures õigus oleks ennast segada ettevõtte töökäigu korda ja ettevõtte juhatuse administratiivsesse ning majanduslikku tegevusse, peale nende juhtumite, mis on selles põhikirjas eriti ette nähtud.
Need organisatsioonid on:
1)ettevõtte tööliste peakoosolek ja
2)vanemate nõukogu.
Peakoosolek võib otsustada kõiki asju, mis puutuvad ettevõtte töölistesse; tema ees on vastutavad kõik ettevõtte tööliste organisatsiooni asutused.
Vanemate nõukogu liikmed valitakse tööliste poolt, kes on üle 17.a vanad. Liikmete arv on:
Ettevõtetes, kus on töötamas 10-150 töölist 1;
150-350 2;
350-550 3;
550-750- 4;
750-1000 5;
1000 2000 valitakse 5. töölise ja vanenale lisaks 1 vanem iga 250 töölise kohta, mis üle esimese tuhande. Kui tööliste arv on üle 2000, valitakse 9 vanemale lisaks 1 vanem iga 500 töölise kohta, mis ületab 2000. Volitused kestavad 6 kuud.
Vanemate nõukogu liikmed saavad ametikohuste täitmisele kulunud aja eest tasu oma hariliku palga järgi. Nõukogu lahendab tööliste vahekorda tööliste eneste, tööliste ja ettevõtte juhatuse vahel, tööliste valitsuse ning seltskondlike asutuste ja organisatsioonide vahel.
Eriti valvab ta tööliste palkamise ja lahtilaskmise tingimuste järele, et seal juures seadust ja ametüingutega tehtud lepinguid ei rikutaks selle järgi, et ametühingute poolt väljatöötatud ning valitsuse poolt kinnitatud töötingimusi täidetaks; et töötingimused tervishoiu ja õnnetuste ärahoidmise otstarbel väljaantud seadustele ja määrustele vastaks; arutab läbi kõik tööliste kaebused, mis tööjaotuse ehk mitte õieti praakimise kohta tulevad, niisama ka tööliste korterite jagamise ja tööliste tarbeks olevate liikumisabinõude tarvitamise üle tõstetake; kogub ettevõtte juhatuselt teateid selle üle, kuidas ettevõte on varustatud toorainega ja küttematerjalidega ning kuidas on lugupool- ja täisvalmis produktide müügile toimetamisega; võtab nendelt ettevõtte juures olevate asutuste juhatamisest osa, milliste ülesandeks on tööliste olukorra parandamine, nagu: sõimed, koolid, lasteaiad, varjupaigad jne., korraldab tööliste esindajate valimisi igasugustesse asutustesse, kus on tarvilik ettevõtte tööliste esindus.
Kõik vanemate nõukogu otsused, mis on etevõte juhatuse nõusolekul tehtud, on kõikidele töölistele kohustuslikud.
Isikutunnistused.
Töökaitse seaduste §43-§47 põhjal oli tööasutuse juhatus kohustatud töölistelt tööle andmise juures nõudma isikutunnistust, mida hoiti seni tööasutuse kontoris, kuni tööline lahkus. Seda nõudmist enam täita ei saa, sest et Eesti vabariigis on määrus maksmas, mille järgi kõik kodanikud peavad isikutunnistust endaga kaasas kandma. Isikutunnistuse ettenäitamine töölepingu sõlmimise juures on tarvilik. Tööasutus peab pidama tööliste nimekirju, kus on äratähendatud elukoht, vanadus, kelle poolt on isikutunnistus välja antud jne.
Töölepingu sõlmimine.
Tööleping sõlmitakse kas tööandja või tööasutuse juhataja ja töölise vahel. Töölepingu kirjalikuks vormiks on palgaraamat, mis sisaldab töötingimusi. Kuid töölepingu maksvus pole seotud palgaramatuga, mõlemad pooled peavad oma kohustusi ka ilma selleta täitma.
Töölepingu aeg.
Ts. §51 järgi palgatakse töölised:
1)määratud aja peale;
2)määramata aja peale;
3)mõnesuguste tööde teostamise ajaks, millise valmimisega ka tööleping lõppeb.
Töölepingu lõpetamine.
Kui tööleping on tehtud määramata aja peale,siis võib kumbgi pool sellest loobuda, kui ta kaks nädalat enne vastaspoolele sellest on teatanud (§52). Enne tähtajalise töölepingu lõppu, ehk ilma kahenädalase etteteatamiseta töölisele, kes on määramata ajaks palgatud, on tööandjal keelatud tööpalka vähendada, tema väljaarvamiseks uusi aluseid võttes, vähendades nädala tööpäevade ehk tööpäeva töötundide arvu, muutes tunnitöö määrusi jne. Niisama ei ole ka töölised õigustatud kuni töölepingu lõpetamiseni tema tingimuste muutmisi nõudma (§53).
Tööleping lõpetatakse:
1)mõlema poole kokkuleppel,
2)tähtaja lõppemisel;
3)selle töö lõpetamisel, mille täitmiseks tööaja kohta oli kokku lepitud;
4)ühe poole tahtmisel kahe nädala möödaminekul töölepingu lõpetamise soovi teadaandmise päevast arvates, kui see leping oli tehtud määramata aja peale;
5)vastavate võimude poolt töölise töölepingu täitmise kohalt väljasaatmise ehk vangimõistmise ajaks, mis töölepingu täitmise võimatuks teeb;
6)töölise sundusliku väe- või ühiskondlikku teenistusse astumisega;
7)kui töölisele isikutunnistust, mis oli tähtajaline, vastava asutuse poolt ei uuendata;
8)tööasutuses töö seisma paneku korral üle seitsme päeva tulekahju, veeuputuse, aurukatla lõhkemise ja muu õnnetuse läbi (§61).
Tööasutuse juhataja võib lõpetada töölepingu:
1)kui tööline ilma mõjuva põhjuseta puudub töölt kuus üle kolme päeva;
2)kui tööline mõjuval põhjusel üle kahe nädala järgemööda tööle ei ilmu;
3)kui tööline võetakse juurdlemise ja kohtu all süüdistuse pärast kuritöös, mille karistuseks on türmivangistus;
4)kui tööline ennast nii jultunult või halvasti üleval peab, et see tööasutuse varanduslikke huve ehk mõne tööasutust juhtiva või tööde järele valvaja isiku julgeolekut ähvardab;
5)kui töölisel on külgehakkav haigus.
Punkt 4 tähendab halvaks ülevalpidamiseks ka muu hulgas tulega ettevaatamatut ümberkäimist, tubaka suitsetamist, enesega tuletikkude, piibu ja paberosside kaasas kandmist neis tööruumides, mis on äratähendatud sundmäärustes, mis on tööstuse omaniku poolt töölistele teada antud.
Tööasutuse juhatuse poolt lahtilastud töölised võivad kuu aja jooksul kohtus töölepingu lõpetamise pärast kaebuse esitada, kes siis, kui kaebus põhjendatud on, otsustab töölisele saadud kahju eest tasu maksta.(§62).
Tööline võib kohtuteel nõuda töölepingu lõpetamist, kui temale mitte tema süü tõttu töötasu tähtajaks ära ei maksta. Kaebus tuleb tõsta ühe kuu jooksul. Kui kaebus leitakse olevat põhjendatud, siis mõistetakse töölisele peale selle summa, mis tööandja temale võlgneb, veel iseäraliku tasu: kui tööleping tähtajaline oli kuni kahe kuu palga suuruses, kui aga tööleping oli tehtud määramata aja peale kuni kahe nädala palga suuruses (§55).
Peale selle võib tööline töölepingu lõpetamist nõuda siis, kui tööandja, tema perekonna liige ehk mõni teine isik, kelle kätte on usaldatud tööliste üle järelvalve teostamine, teda lööb, raskelt sõnadega haavab ehk üleüldse halvasti ümber käib; kui töölistele lubatud toiduainetega varustamise või korteri tingimusi rikutakse; kui töö tervise peale lagastavalt mõjub; kui töölise mees või naine ehk mõni teine perekonnaliige ära sureb, jättes temale varandust eluülaspidamiseks; kui mõni perekonna liikmest sunduslikult väeteenistusse läheb, jättes töölistele varandust eluülalpidamiseks (§63).
Töölepingusse ei tohi punkti võtta, mis pooli piiraks kohtuvõimude tarvitamisel (§48).
Tööpalk.
Tööpalga suuruse äramääramine sünnib vastastikusel kokkuleppel. Eesti Vabariigis on maksmas kollektiiv-lepingud üksikutes suuremates tööstus ringkondades (näit. Tallinnas ja Tartus), aga ka üksikute vabrikute kohta, kus on teatud aja peale ära määratud üksiku töölisteliigi palgasuurus. Need tariifid sisaldavad tihti ka teisi töötingimusi.
Palgamaksmine töölistele ei või sündida harvemini kui üks kord kuus, kui tööleping on tehtud pikemaks ajaks kui üks kuu ja mitte harvemini kui kaks korda kuus, kui tööleping on tehtud määramata ajaks. Kui tööleping on tehtud mõne äramääratud töö valmistusajaks, väljaarvatud tükitöö, siis makstakse tööpalka tähtaegadel, mis on töölepingus ära tähendatud; kui aga tööleping seda ei sisalda, siis töö lõpul. Töölistega arvepidamiseks peab olema eriraamat (§54). Kui tööline määratud ajal palgale järele ei tule, siis on tööandja seda kohustatud välja maksma ainult selleks määratud ajal (peakomisjoni ots u s 1 6 . d e t s . 1 8 9 9 . a . p . 4 . !>1@. #7. 1 9 0 0 . 3. , @. 3 8 8 ) .
P a l k a r a h a a s e m e l k u p o n g i d e s , v õ l a k o h u s t u s t e s , l e i v a s , k a u b a s j a t e i s t e s a s j a d e s m a k s t a o n k e l a t u d ( § 5 6 ) .
P a l g a s t v õ i b m a h a a r v a t a a i n u l t e t t e a n t u d r a h a j a t ö ö a s u t u s e p o e s t a n t u d k a u b a h i n d a . P e a l e selle sinduslikke maksusid, kui ka täitelehe põhjal nõutavaid summasid. Seejuures ei või kinni pidada vallalistel inimestel üle 1/3 ja perekonna inimesel üle ¼ sellest palgast, mis ta palgamaksmise päeval peaks sama (§57).
On keelatud palgast maha arvata tulusid arstiabi, tööruumide valgustamise ja tööjuures tööriistade tarvitamise eest (59). Tööasutuse juhataja ei tohi ka töölistele laenatud raha eest protsente ega ta võlgade eest vastutuse puhul tasu võtta (§58).
Tööliste palgast maha arvatud summad tulevad ülestähendada palgaraamatu ja tööliste arveraamatus, äratähendades, mis asja eest mahaarvamine on tehtud. Sarnasel korral, kus mahaarvamist võib teha ainult töölise nõusolekul, tuleb sellekohane märkus ka raamatutesse teha (Peakomisjoni otsus 19. aprill. 1906.a. p.1., !>1. #7. . 1 4 7 8 ) .
T ö ö h i n d a m i n e .
K u i t ö ö l e p i n g u t i n g i m u s t e s t e i p i i s a t ö ö p a l g a v ä l j a a r v e s t a m i s e k s , s i i s v õ e t a k s e t e m a v ä l j a a r v a m i s e a l u s e k s h i n d a m i s t a b e l i d j a a r v e l e h e d , t u n n i t ö ö m ä ä r u s e d j a t a r i i f i d , m i s t ö ö a s u t u s e j u h a t a j a a l l k i r j a g a p e a v a d t ö ö ruumides väljapandud olema (§100). Neid hindamise tabeleid ja tariife tuleb saata kinnitamiseks töökaitse komissarile.
Rahatrahvid.
Rahatrahvisid võis varem võtta korratu töö, tööaja äraviitmise ja korrarikkumise eest. Mingisuguseid muid rahatrahve töölistele peale panna ei olnud lubatud (§104).
Korratu töö eest võis tööasutuse juhataja tööliselt kohtuteel ka kahjutasu nõuda.
Korratuks tööka loeti töö, mis lohakuse tagajärel halvaväärtuslik, töö juures materjali, masinate ja teiste valmistusabinõude rikkumist. Korratu töö eest määrati trahv vastavalt töö alaväärtusele (§105).
Tööaja äraviitmiseks loeti mitte õigel ajal tööle ilmumist ehk sealt omavoliliselt lahkumist, kui see aeg üle poole tööpäeva oli (106).
Korrarikkumiseks loeti tööle hiljaksjäämist ja omavolilist lahkumist, sisemise korra reeglite vastu eksimist jne.
Trahvid olid äratähendatud sellekohasel tabelil, mis vabriku inspektori poolt kinitatud pidi olema ja tööasutuses üles riputati.
1917.a. kaotati need rahatrahvid ära ( !>1@. C7. @. 2 0 0 4 1 1 9 1 7 . 0. )
T ö ö a j a ä r a m ä ä r a m i n e .
T ö ö a j a k s l o e t a k s e s e e a e g t ö ö p ä e v a j o o k s u l , m i l t ö ö l i n e t ö ö l e p i n g u p õ h j a l o n k o h u s t a t u d v i i b i m a t ö ö a s u t u s e s , e t t ä i t a t ö ö a s u t u s e j u h a t u s e k o r r a l d u s e s k ä t t e n ä i d a t u d t ö ö d ( § 1 9 4 ) .
Ö ö a j a k s l o e t a k s e ü h e vahetusega töö juures aega õhtul kella 9 kuni kella 5 hommikul ja kahe ning enama vahetuste puhul õhtul kella 10 hommikul kella 4. (§195).
Söögiaeg peab olema vähemalt iga kuue tuni tagant. Kui see ei ole võimalik, siis tuleb töölisel võimaldada söömist töö kestel ( !>1@. C7. @. 1 4 2 5 ) . S ö ö g i a e g t u l e b s i s e m i s e k o r r a e e s k i r j a d e s ä r a t ä h e n d a d a .
Ü l e t u n n i t ö ö k s l o e t a k s e t ö ö , m i s t ö ö l i n e t e e b a j a l , m i l t a s i s e m i s e k o r r a e e s k i r j a d e p õ h j a l p o l e k o h u s t a t u d t ö ö t a m a . Ü l e t u n n i t ö ö d t e h a k s e v a b a l k o k k u l e p p e l t ö ö l i s t e j a t ö ö a s u t u s e j u h a t a j a v a h e l . T ö ö l e p i n g u s t v õ i b ä r a t ä h e n d a d a a i n u l t s a r n a n e ü l e t u n n i t ö ö , m i s o n t e h n i l i s e l t i l m t i n g i m a t a v a j a l i k ( § 2 0 0 ) .
Ü l e t u n n i t ö ö t e g e m i s e k o r d t u l e b ä r a t ä h e n d a d a s i s e m i s e k o r r a e e s k i r j a d e s , m i d a k i n n i t a b t ö ö k a i t s e k o m i s s a r , t ä h e l e p a n n e s !1. @02. @0A?. 3 . G ( @>4>;6. @0A?@. @01. 2@) .
P ü h a j a p ü h k e p ä e v a d e k s o n s e a d u s a n d l i k u d e l e g a t s i o o n i p o o l t 2 7 d e t s . 1 9 2 0 . a . v a s t u v õ e t u d m ä ä r u s t e j ä r g i :
1 ) U u s - a a s t a ( 1 j a a n u a r ) ;
2 ) k o l m e k u n i n g a p ä e v ( 6 . j a a n u a r ) ;
3 ) E e s t i V a b a r i i g i i s e s e i s v u s p ä e v ( 2 4 . v e e b r . ) ;
4 ) P a lvepäev;
5)Suur-Neljapäev;
6)Suur-Reede;
7)Ülestõusmise pühad, 3 päeva;
8)Esimese mai püha (1. mai);
9)Ristipäev (Taevaminemise päev);
10)Nelipühi, 3 päeva;
11)Jaanipäev (24. juuni),
12)Mardipäev;
13)Jõulupühad, 3 päeva.
Palgaraamat.
Töölepingu tegemisel antakse töölistele hinnata palgaraamat (§48 ja §97). Palgaraamatus peab olema äratähendatud töölise nimi, isanimi ja perekonnanimi, töölepingu kestvus, isikutunnistus; tööpalk, tema väljaarvamise alused ja palgamaksmise tähtaeg; tööasutuse poolt antava korteri, sauna jne eest võetav tasu; väljamakstud palk, mahaarvamised (sunduslikud maksud, haigekassamaks jne.); teised lepingu tingimused; väljavõtted seadustest ja sisemise korra eeskirjadest, mäetööstuses töölistele antud materjali ja tööriistade tasu.
Palgaraamat, mis on antud tööasutuse kontori tarvilike märkuste sissekirjutamisek, tuleb seitsme päeva jooksul töölistele tagasi anda. Palgaraamatu vastu, mis tööasutuse kontori viidud, tuleb töölisele kontramark anda (§99).
Töölepingu lõpetamise korral jääb palgaraamat töölisele. Kui tööline palgaraamatu ära kaotab, antakse temale uus, mille juures raamatu eest sisemise korra eeskirjades äratähendatud hind võetakse (97).
Sisemise korra eeskirjad.
Tööasutuse valitsus seab sisemise korra eeskirjad kokku, mida töölised tähele peavad panema. Need eeskirjad pannakse ülesse kõiksugustesse tööruumdesse (§60).
Nad kinnitatakse töökaitse komissari poolt (§103), kes sellejuures ka tööliste esinduse arvamust tähele paneb. Eeskirjades tuleb äratähendada tööaja algus ja lõpp täisealistele ja alaealistele eraldi: puhke-, eine- ja lõunaaegade arv ja pikkus; töö lõpetamise aeg pühade ja pühapäevade eel; pühade nimekiri, kus töö ei tehta; töölt äraolemise kord ja vältus ja töölistele, kes tööasutuse ruumides elavad, sealt äraolemise kord ja vältus; tööasutuse juurde asutatud korterite, saunade jne. tarvitamise tingimused; masinate ja aparaatide puhastamise, niisama ka töötoa korrastamise aeg, kui töölised selleks töölepingu põhjal on kohustatud; tööliste kohused korra alalhoidmiseks tööasutuses; masinate, tulega jne. ümberkäimise juures ettevaatus nõuded.
Eeskirjades võib ka olla äratähendatud aeg, mille vältusel tööle lastakse. Kes sel ajal ei ilmu, peavad alles järgmisel äramääratud ajal ( Peakomisjoni otsus 16. juuni 1909, p. 5.; ( !>1@. C7. @. 1 7 4 1 j a 2 0 0 4 , 1 9 1 7 . a . N r . 2 7 3 ) .
E n n e m v õ e t i e e s k i r j a d e s s e k a m ä ä r u s e d t ö ö l i s t e l ä b i o t s i m i s e k o h t a t ö ö l t l a h k u m i s e j u u r e s . K a u b - t ö ö s t m i n . E e s k i r j a g a 2 8 . n o v . 1 9 0 7 . a . n r . 2 0 5 2 3 o n s e e k e e l a t u d . L ä b i o t s i m i s e k o h t a v õ i v a d m õ l e m a d p o o l e d k o k k u l e p p i da ja selle kokkuleppe võib kanda palgaraamatu sellesse ossa, mis töökaitse kinnitamise alla ei kuulu.
Tööasutuse juhatajad.
Tööasutuse juhatamist võivad omanikud sellekohase isiku peale panna. Igast uue juhataja ametisse astumisest peab omanik töökaitse komisarile seitsme päeva jooksul teatama. Kui juhataja ajutiselt lahkub, tuleb asetäitja kohale jätta. Juhataja ja tema asetäitja nimi pannakse tööasutuses kuulutusena ülesse. Seaduste rikkumiste eest vastutab tööasutuse juhataja. Kui tööasutuse juhataja rahatrahve, mis temale määratud, kahe nädala jooksul ära ei tasu, nõutakse see tööasutuse omanikult sisse, kes võib oma kahju tasumist süüaluselt nõuda (93).
Kõik eeskirjad, hindamistabelid, tunnimäärused, mis tööasutuses välja pannakse, peavad olema allkirjastatud tööasutuse juhataja poolt.
Eriti kannab ta vastutust töölepingu (§42), alaealiste õpetamise ja töö koha käivate määruste (§86), tööasutuses heakorra alalhoidmise määruste (§88) rikkumise, haigekassale tarvilike teadete andmata jätmise ( #;>6. =0:. § 1 4 0 4 - 7 ) , v a l e t e a d e t e a n d m i s e ( #;>6. =0:. § 1 4 0 4 - 8 ) , s ü n n i t a j a t e s ü n n i t a m i s e p ä e v a s t a r v a t e s e n n e n e l j a n ä d a l a t t ö ö l e l a s k m i s t ( #;>6. =0:. § 1 4 0 4 - 9 ) , p o l i t s e i l e õ n n e t u s j u h t u m i s t t e a t a m a t a j ä t m i s e e e s t ( #;>6. =0:. § 1 4 0 4 - 4 ) j a t ö ö k a i t se komissarile tarvilike teadete andmata jätmise eest.
Vabrikupoed.
Tööasutuste juurde võib asutada poode, mis varustaks töölisi odavate ja heade tarbeainetega. Poest müüdava kauba nimekiri ja hinnakiri kinnitatakse tööasjade komisari poolt (§102). Kauba hinda võib tööpalgast maha võtta kokkuleppel töölisega.
Korterid, saunad, tee- ja söögimajad.
Tööasutus võib oma tööliste tarvis ehitada kortereid ja saunu, avada tee- ja söögimaju. Hinnakiri, mille järgi töölistelt nende tarvitamise eest tasu võetakse, kinitatakse töökaitse komissari poolt (§101).
Alaealiste ja naisterahvaste töö.
Alaealiste ja naisterahvaste öötöö on ärakaotatud Vene ajutise valitsuse otsusega 8. augustist 1917.a. Selles otsuses on öeldud:
Alaealised kuni seitsmeteistkümnenda eluaastani ja naissoost isikud ei või vabrikutes ja tehastes tööd teha järgmise aja vältel: ühe vahetusega töös kella 21 -5- ni hommikul ja kahe või enama vahetusega tööl õhtu kela 22- hommiku kella 4 vahel.
Sõja ajal lubati erandit teha, kui riigikaitse huvid seda nõuavad. Selle juures nõuti kaubandus-tööstusministri ja sõjaministri luba.
Ajutise valitsuse otsusega, mis R.T. nr. 1 1918.a. päevakäsus on välja kuulutatud, pandi 1917.a. töökaitse seadused, seega ka see Vene ajut valitsuse otsus Eestis maksma.
Sünnitajad ei tohi enne nelja nädalat sünnitamispäevast arvates tööle lasta (§71). Selle aja kestel saavad nad toetusraha haigekassast.
Alaealiste töö.
Lastel kuni 13. eluaastani on tööasutustes töötamine keelatud.
Laste töö keeld kuni 12 e l u a a s t a n i o n e t t e n ä h t u d § 7 3 ( #AB. @. "@. ) . S e l l e e l u - a a s t a n i e i t o h i l a p s i t ö ö a s u t u s t e s s e t ö ö l e p a l g a t a e g a n e i d t ö ö d l a s t a t e h a . M i n g i t e r a n d i t s i i n e i t e h t a . T i h t i o n j u h t u n u d , e t t ö ö a n d j a d , k e s s e a d u s t r i k u v a d , s e l e t a v a d , e t l a p s e d o n t ö ö a s u t u s s e j u h u s l i k u l t s a t t u n u d , n ä i t v a n e m a t e l e s ü ü a t o o n u d . S e l l e p ä r a s t e i t o h i @028;0 > <5@0E 157>?0A=>AB8 @01>B @. 1 1 p õ h j a l l a p s i ü l e ü l d s e t ö ö a s u t u s t e s s e l a s t a j a n e n d e s e a l v i i b i m i s t t u l e b l u g e d a n e n d e t ö ö j õ u t a r v i t a m i s e k s ( 0:07 @. 6 0 ) .
A s u t a v a K o g u p o o l t 7 . m ail 1920.a. vastuvõetud avalike algkoolide seaduses (R.T. 75/76) öeldakse:
§8. Lapsed, kes õppeaasta alguseks on saanud 7 aasta vanuseks, on kohustatud astuma algkooli.
§9.Koolikohustus kestab algkoolis kas kuni kursuse lõpetamiseni, või - mittelõpetamise korral kuni 16 .a. vanuseni. Õpilased, kes 16 aastat vanaks saanud õppeaasta kestusel, peavad koolis käima kuni selle õppeaasta lõpuni.
§20.Algkooli kurjus kestab 6 õppeaastat.
§19.Koolikohustuslikke lapsi ei tohi õppeajal palgalisse ametisse võtta. Süüdlased võetakse kohustuslikule vastutusele ja langevad rahatrahvi alla kohaliku kooli kasuks 100-1000 margani või aresti alla tunni 3 kuuni.
Selle määruse täitmise järgi valvab kohllik koolivalitsus.
Märkus: Erandjuhtumitel on maakonna või linnakoolivalitsusel õigus lubada kooliealistele lapsele pidada palgalist ametit, kui see mitte korralikku kooliskäimist ei takista.
Sellega on laste töö kuni algkooli lõpetamiseni, 13 eluaastani ehk lõpetama jätmise korral kuni 16 eluastani keelatud, väljaarvatud need erandid, mis tehakse koolivalitsuse poolt.
Alaealistel on pühapäeval töötegemine keelatud.
Alaealisi ei tohi §75 järele kuni 15 eluastani pühapäevadel ja pühadel tööle lasta.
Alaealistele on sarnased tööd, mis tervisele kahjulikud, ära keelatud.
Töökaitse seaduse järele ei tohi alaealisi kuni 17 eluaastani niisugustessetööasutustesse ega tööde juurde lasta, mis tervisele kahjulikud. Nende kohta on olemas nimekiri. Nii näit. on ärakeelatud alaealiste töö lina- ja kanepivabrikutes, ketramisvabrikutes lina, kanepi, puuvilla, villa ja narude sugemise ning ropsimise juures; räbalavabrikutes; kudumisvabrikutes mõnes tööharus; tallevilla ja vildi, harja, udusulgede, mööblitoppimise, liimriide, liimi, presendi, lina ja kangapleekimise, riidetrükkimise, luupõletamise, portselani valmistamise, peegli, klaasi ja terves reas muudes vabrikutes. Muu hulgas ka pagaritöötubades, saeveskites, tubaka ja mahorkavabrikutes.
Suuremates vabrikutes peetakse neist määrustest kinni ja ei tarvitatagi laste tööjõudu.
Alaealistele o n k e e l a t u d h ä d a o h t l i k u d t ö ö d .
K u n i 1 7 . e l u a a s t a n i o n a l a e a l i s t e l e k e e l a t u d h ä d a o h t l i k u d t ö ö d . N e n d e h o o l e k s e i v õ i j ä t t a a u r u k a t l a i d , n i i s a m a k a n e n d e t r u u p i d e p u h a s t a m i s t ( @028;0 @. 4 5 ) . N e n d e h o o l d e e i t o h i a n d a j õ u m a s i n a i d ( @028;0 @. 6 2 ) , n e i d e i t o h i l a s t a t õ s t e - j a v e o a b i n õ u d e ( @028;0 @. 7 9 j a 1 0 5 ) , n i i s a m a k a r a s k u s t e ü m b e r p a i g u t a m i s e j u u r d e ( @028;0 @. 9 4 ) .
A l a e a l i s e d e i v õ i i l m a t ä i s e a l i s t e t a t ö ö t a d a m a s i n a t e j a a p a r a a t i d e j u u r e s , m i s k ä i v a d j õ u m a s i n a t e g a , e g a v i i b i d a i l m a t ä i s k a s v a n u t e t a n eis ruumides, kus asuvad masinad ja aparaadid, ka siis, kui nad nende juures ei tööta.
Alaealiste tööpäeva pikkus ei tohi üle 8 tunni olla.
Kui kuni 15 aastaste, alaealiste tööpäev 8 tunnine on, siis ei tohi töö järgimööda üle 4 tunni kesta, vaid enne, kui alaealistel lastakse tööd edasi teha, tuleb neil puhkeaega anda (Töökaitseseadus §74).
Alaealised võivad kuus tundi järgimööda tööd teha, ilma vaheajata. Siis ei tohi aga tööpäev ka pikem olla kui 6 tundi (Töökaitseseadus §74. Märkus 1). Sellest tuleb siis teatada ka töökaitsekomissarile. Alaealiste tööaeg ja töövaheajad tulevad sisemise korra eeskirjades eraldi äratähendada.
Mingisugust ületunnitööd alaealistele teha ei lubata.
Alaealiste palkamine.
Kuni algkooli lõpetamiseni ehk 16- da eluaastani on alaealistel tööle asudes koolivalitsuse luba tarvis.
Alaealise palkamise juures on tarvilik vanemate ehk hoolekandjate, aga ka laste eneste nõusolekut. Ainult sarnasel korral, kui alaealisel on isikutunistus, ei nõuta töölevõtmise juures vanemate ega hoolekandjate luba (Töökaitseseadus § 46).
Peale selle on tööle asumise juures tarvilik tunnistus vanuse kohta ristimistäht või väljavõte kirikuraamatust ja koolitunnistus. Need tunnistused hoitakse tööasutuse kontoris ja näidatakse töökaitsekomissarile ette ( @028;0 2 ) .
A l a e a l i s t e l e t u l e b a n d a p a l g a r a a m a t ( T k . s § 4 8 ) , k u i k a t ö ö l e p i n g u k i r j a l i k v o r m .
A l a e a l i s t e p a l k a m i s e j u u r e s e i t o h i t ö ö a n d j a j a v a n e m a t e v a h e l e r i l e p i n g u i d o l l a , n ä i t v a b r i k a n d i l e t a g a t i s m a k s u m a k s t a , t e m a l e a l a e a l i s e k o h t a m i n g i t õ i g u s t a n d U Ø ® E ŗ » ¼ “ µ ¼ µ ¶ 7 8 9 Ų | } c d 8 9 Ŗ Ē Č Ė! q" r" t" ¬" " 1# f# % h& i& ( ( Ō( Ö( Ž( ą( ō( ) ) U* V* t* üšģčÜčŲģŲĢĆæŲæŲæ»æ»·»·³·³Æ³Æ³«³«§«§Æ§ÆÆÆ h`9 mHsH h`9 hKbb h Q h Q 6hQ$Ū hB h Q hdeć h’= hr hXFÜ h¶ü 6CJ aJ h¶ü h¶ü 6CJ aJ h¶ü hļU„ hļU„ 5CJ aJ hļU„ hy1ž hļU„ hy1ž 5CJ aJ hæs+ 6 ) * « ¬ E F » ¼ k µ Ė
Ģ
ä
ū
ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż 4ę Nę žž Ė C y z ē ¶ x ś 9 į Ī N × } » O Č ’ $ 8 K h ż ż ż ż ż ż ż ō ō ō ō ō ō ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ gd’= Š`ŠgdXFÜ § ¹ Ģ ā ö
2 2! h! r" " Ī# $ % i& Ģ' Ķ' Ī' ×' Ų' ’' ( ( V* C+ g, ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd’= t* B+ C+ D+ f, g, . l. N/ / Ī/ 1 1 A1 I3 J3 ō4 5 5 7 `7 a7 *8 Ö8 ×8 > l> n> ź@ ė@ ģ@ ;A F h Q h¼^Q hL9 hL9 h¼^Q h¼^Q mHsH hb{ hB b h±D h YĆ h÷=. hJN mHsH hJN h`9 h2A :g, {- Ģ/ 1 1 1 >1 ?1 @1 J3 K3 L3 o3 p3 q3 é3 5 }5 ü5 +6 7 a7 Ö7 8 ×8 \9 Ų9 z: Ī< n> ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd’= n> @ Ž@ G MH JL ¼L ½L ¾L ś ń ń ń ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś Š`Šgd¼^Q gd’= ¾L ŌL ÕL ÖL éN źN ėN O O P
P P "P #P HP ^P uP ÄP ÅP ĘP įP āP S S S S 9S OS S 1T ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd’= 1T ¾T U [U ÜU ŻU V SV V
W ĄW ęW žX ×Y [ ę] >^ ?^ @^ N^ O^ „_ nb Dc ąd Ųe &h (h *h ś ś ś ś ś ś ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų gd’= ¾T ĄT U U ŪU ÜU V RV SV V V X żX žX [ [ [ P^ ¤_ „_ 8b lb nb g
g h $h &h [m Ļm Šm n Bn Šo Ņo p p r r št ęu Lv Nv Pv w "w "x #x ńx Š| n} o} _ ` ć üųüųōųšųšģščščäčäąäąŲąŌĢŌĢŌČÄČļĵÄģļı©ģ±ģ±±± ht h:D h hča9 hča9 mHsH hča9 mHsH hča9 hk5 hk5 hk5 mHsH hk5 h½|N h®>ų mHsH h®>ų h'ē mHsH h'ē h¢m0 hčØ hXFÜ h®LŌ h„ hÆB ha® 7*h Ph Rh Th wj xj yj j j 1k
k Rl Ūl Nm Šm 6n 8n :n ln nn Ņo p r št Nv "w Tw w öw ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ō ō Š`Šgdča9 öw x x )x Hx ex x x øx Ęx Žx ßx ąx įx ńx ņx { å{ ®| Æ| °| ±| Ī| Ļ| Š| o} ` V g ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö Š`Šgdča9 T V ' ( ) $ , . \ v x " < > F ¼ Ö Ų ą J K = > ^ < \ ą ¶ Č Š Ņ * Y Z d Ņ ę F Z Ī ā ” ]” ^” ¦ ¦ ¦ ¦ Ø Ģ ¢Ī ,Ļ ųōšōģōģäģäģäģäģäģäģäģäģäģąÜąÜŲÜŲŠŲŠŲŠČŠÄĄÄĄ¼“¼“¼“¼“¼°¼°Ø¤°¤¢¤ hO' Uh1^O h1^O mHsH hb=± h³ ¢ mHsH h³ ¢ hire h¾v h¾v mHsH hÕY° mHsH hÕY° hyA hŌ6u h\ie mHsH h\ie h:D ht ht mHsH>g h i ” ) 7 8 9 : J K > ? @ h i 7 8 9 ] ^ ß Ų ^ ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö Š`Šgdča9 ¦ § ē č Ņ K © “ Č v * Z ® Æ ÷ ų ń ó B D ī W X ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń gdire Š`Šgdča9 ^” ¢ ŗ¢ »¢ Õ¢ Ö¢ @£ 2¤ ¦ ¼¦ NĢ ¶Ģ Ī -Ļ
Ń ČŃ ĢŅ ĶŅ ĪŅ Ó
Ó Ó Õ Ś Ū Ū SÜ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdire a, tema tööjõu kasutamist väljaspool seadustes lubatud tööaega õigustada jne.
Eriti on keelatud töölepingusse tingimusi võtta, mis pooli piiraks kohtukaitse tarvitamisel (Tks §48).
Kui tööandja, tema perekonnaliige ehk tööjuhataja alaealist lööb, sõnadega raskelt haavad ehk üleüldse temaga halvasti ümber käib, on alaealistel nagu täisealiselgi õigus töölepingu lõpetamist nõuda ja süüalust kohtulikule vastutusele võtta. Vastutusele võtmine sünnib vanemate ehk. hoolekandjate, aga ka töökaitse komissari läbi.
Palgaraamat tuleb alaealistele anda hiljemalt 7 päeva jooksul, peale tööle asumist. Peale selle, mida harilikult palgaraamat sisaldab, tuleb temas äratoodud eeskirjades äratähendada alaealistele eriti tähendatud töö algus ja lõpp, lõunavaheaegade arv ja kestus, töö lõpp pühade ja pühapäevade eel.
Igas tööasutuses peab ka nähtaval kohal olema välja pandud määrused alaealiste töö ja õpetamise kohta, tööharude nimekiri, kus alaealiste töö keelatud ja üleüldse kõik valitute määrused ja otsused, mis alaealist e k o h t a k ä i v a d ( @028;0 1 5 ) . K õ i k s e a d u s e d j a m ä ä r u s e d , m i s p i i r a v a d l a s t e t ö ö d , t u l e v a d t ö ö l i s t e l e j a a l a e a l i s t e l e t e a t a v a k s t e h a .
A l a e a l i s t e t a r v i s t u l e b p i d a d a e r i - n ö ö r i r a a m a t u t , m i s o n t ö ö k a i t s e k o m i s s a r i p o o l t k i n n i t a t u d .
S i n n a m ä r g i t a k s e i g a a l a e a l ise vanus, vanemate elukoht, töölepingu tegemise aeg, töö, tööpäeva jaotus, dokumendid, mis tema vanust tõendavad, koolitunnistus. See raamat võimaldab alaealiste kohta käivate määruste järele valvamist.
Tähtsamad nõudmised tööliste elu ja tervise kaitsmiseks.
« @028;0 > <5@0E 157>?0A=>AB8 @01>B 2 702545=8OE D01@8G=>702>4A:>9 ?@><KH;5==>AB8» s i s a l d a b t e r v e r e a n õ u d m i s i , m i s t u l e v a d t ö ö l i s t e e l u j a t e r v i s e h o i d m i s e k s t ä i t a . T o o m e a i n u l t ü k s i k u d n ä i t e d .
T ö ö a s u t u s t e k o h t a o n n õ u d m i n e , e t h o o n e d p e a v a d o l e m a t u g e v a d , vastupidavad ja korras. Kõik ruumid, ka käigud, koridorid ja trepid, nii sisemised kui välised, peavad tarvilikul määral olema valgustatud kas loomuliku või kunstliku valgustusega. Kõik tööruumid peavad küllalt avarad olema. Nende kõrgus peab olema vähemalt 3 1/2 arsinat. Õhu puhastamiseks tuleb siis, kui loomulikust ventilatsioonist ei aita, kunstlik sisse seada. Kui aga töö niisugune on, mille juures tervisele kahjulikud gaasid, aur ja tolm sünnib, - siis on kunstlik ventilatsioon sunduslik. Tööruumides olgu tarvilik temperatuur. Käigud, väljakäigud, koridorid ja trepid, nii sisemised kui ka välimised olgu küllalt avarad. Nende laius määratakse vastavalt tööliste arvule, nii et iga 100 töölise kohta, kes ühel ajal ruumides viibivad, alla ¾ arsina ei tule, iga üksiku kohta aga mitte alla 1 1/4 arsina. Käikude ja väljakäikude arv ja nende asukoht peab vastama kõige suurimale tuleohtuse hädaohule. Põrandad ja trepid peavad olema terved ja tasased. Galeriidel, sildadel, käikudel, platvormidel ja treppidel olgu käsipuud ehk võred mitte alla 20 versoki. Augud, kraavid jne. tulevad pealt kinni katta ja piirata käsipuudega, mille kõrgus alla 20 versoki ei ole.
Ehitusi, masinaid, tööpinke, instrumente ja tööriistu võib tarvitusele võtta ainult siis, kui nad täiesti korras on.
Lõhke- kihvtiseid ja tervisele kahjulike aineid tuleb nii hoida, et nad hädaohtlikud ei ole ja töölised neid ilma lubada ei saa.
Räbalad, paklid, paber ja muu materjal, mis mehanismuste puhastamise juures tarvitatakse, aga ta muud saaduste jätised, mis tule õnnetuse juures kardetavad, tulevad töötoast igapäev kõrvaldada.
Joobunud olekus isikutele keelatakse töötubadesse minek ära.
Külgehakkavate haigustega inimesi tööle võtta ei tohi.
Liikuvate mehhanismide juures ei tohi riideid maha võtta ega selga panna ja ka hoida. Pealmiste riiete hoidmiseks on tarvilik sellekohane koht. Töölistele tuleb võimaldada käte ja näopesemist enne söömist ja töölõpul.
Igas tööstuses peavad olema abinõud õnnetuse korral esimese abi andmiseks.
Hulk määrusi käib aurukatelde, tõstemasinate jne. kohta.
Vastutusele võtmine.
Töökaitse seaduste rikkumise üle tuleb kaebus esitada töökaitse komissaridele, kes süüdlase kohtulikule vastutusele võtab ehk kannatajale nõu annab, kus ja kuidas ta oma nõudmisega peab esinema.
Meie tööasutustes rikutakse tihti töökaitse seadusi, kaebusi tuleb kuuldavale ülirohkesti. Põhjuseks on siin ka see, et neid seadusi sagedasti ei tunta.
,Ļ -Ļ "Š 0Š Ó ¢Ō ¤Ō Õ Õ /Ł Ś Ś ¤Ż „ß ä 9å Gå ę &ę 'ę 2ę 3ę 4ę 5ę ;ę <ę =ę ?ę @ę Fę Gę Ię Ję Kę Nę Oę üųšųčąÜųÜŲÜŲŌŅŌĪŌŹŌŹĆ¼²¬²¬Ø²¬²²¬Ø¼ h¾=³ 0J mH nH uh¾=³
h¾=³ 0J j h¾=³ 0J U h¾v h¾v hé:¤ hÓ hÓ h ä UhÉR hs/ hé:¤ hé:¤ mHsH hē5š mHsH hO' mHsH hO' h1^O #SÜ Ü ÉÜ ¤Ż šŻ *Ž +Ž ,Ž EŽ FŽ
ß ¤ß šä 9å ½å ę ę ę 'ę (ę 3ę 4ę =ę >ę ?ę Kę ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń å Ü Ś å h]hgd¶ü ų’ &`#$gdQ$Ū Š`Šgdča9 gdire Töö- ja hoolekandeministeeriumi lähemaks ülesandeks on neid seadusi, määrusi ja seletusi, mis Vene valitsuse ajast pärit ja ka neid, mis Eesti Vabariigis seni välja antud, võimalikult kättesaadava hinnaga raamatuna eesti keeles välja anda.
Seaduse tundmine on kõige parem abinõu seaduserikkumiste vähendamiseks.
Rahvaesinduse, Riigikogu kohuseks on aga Põhiseaduse §25-le sisu anda: Eestis maksma panna uued, otstarbekamad töökaitse seadused.
Selle nõudmise teostamiseks on tarvilik töölisteklassi iseteadvus, isetegevus ja algatus.
1920.a.
*****
PAGE
PAGE 16
Kę Lę Mę Nę Oę ö ō ō ė Š`Šgdča9 h]hgd¶ü , 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH%sH%tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i@ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k@ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 ¶ü F o o t e r
Ę _¾$ . )@¢ . ¶ü P a g e N u m b e r ź ’’’’ ) * « ¬ E F » ¼ k µ Ė Ģ ä ū Ė C y z ē ¶ x ś 9
į Ī N × } » O Č ’ $ 8 K h § ¹ Ģ ā ö
2 2 h r Ī i Ģ Ķ Ī × Ų ’ V! C" g# {$ % Ń& Ņ& Ó& ó& ō& õ& ’( ) ) $) %) &) ) Õ* 2+ ±+ ą+ ŗ, - - Ę- . / / /0 2 3 e4 Ā4 5 n5 Ź5 6 6 6 86 96 D7 n8 8 ®8 Ā8 W9 ³9 å9 ÷9 : : .: "; 1< .@ @ ”@ ¢@ ø@ ¹@ ŗ@ ĶB ĪB ĻB éB źB šC ńC ņC D D ,D BD YD ØD ©D ŖD ÅD ĘD ēF čF G G G 3G }G H ¢H ęH ?I ĄI ĮI šI 7J J ńJ ¤K ŹK āL »M vO ŹQ "R #R $R 2R 3R S V V ÄW ¼X
Z Z Z Z Z !Z n[ o[ p[ [ [ (\ |\ I] Ņ] E^ Ē^ _
_ _ $_ %_ ×_ ` Ia wb &c c ©c Ėc śc d d (d Gd dd d d ·d Åd Żd Žd ßd ąd šd ńd g äg h ®h Æh °h Ķh Īh Ļh ni _l @m |n }n ~n n n ¶p >q Fs Gs Hs Is Ys Zs Mt Nt Ot wt xt Fu Gu Hu lu mu īu ēv mw x x ”x ¢x µx ¶x öx ÷x ųz Z{ ø{ | Ć| } ×}
~ 9 i ½ ¾ § 0 1 f
g
m É Ź ä å O A ) { k Ó J ¢ é ź ė & ' ( ģ Į 8 ŗ } » ó Ī T U V o p 4 Ī æ ē č é ö ÷
0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 ( 0 ( 0 p 0 p 0 0 0 p 0 ( 0 ( 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 8 0 p 0 8 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 @ 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 @ 0 p 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p 0 @ 0 p 0 0 @ 0 0 H 0 H 0 0 p 0 p 0 H 0 H 0 p 0 H 0 p 0 H 0 H 0 H 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 P 0 0 P 0 0 P 0 P 0 p 0 X 0 p 0 0 0 0 p 0 X 0 p 0 X 0 X 0 X 0 0 X 0 p 0 X 0 0 p 0 p 0 0 p 0 X 0 0 X 0 0 0 ` 0 0 p 0 0 0 ` 0 0 ` 0 p 0 ` 0 p 0 ` 0 ` 0 0 p 0 ` 0 p 0 ` 0 p 0 ` 0 ` 0 ` 0 p 0 p 0 0 0 h 0 p 0 0 0 0 0 h 0 p 0 p 0 p 0 h 0 h 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 x 0 p 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 d t* ¾T ,Ļ Oę T Y ^ a p g, n> ¾L 1T *h öw g SÜ Kę Oę U W X Z [ \ ] _ ` b c d q t Nę V ! !’ ) * Ø ®
! A B R T f g E G ŗ ½ k l “ ¶ Ė Š , - x } ę ē ł ś T U
” µ ¶ 6
7
G
H
U
X
Ö
×
ų ū 7
9
¹
ŗ
ō õ n p Ī Ļ ņ ō N O Ļ Š Ö Ų | ~ » ¼ O P 8 9 Ŗ « Ē É ’ $ % 8 9 K L h i § Ø ¹ ŗ Ģ Ķ ā ć ö ÷ h i Ė Ķ q r ¬ ® " % 1 2 d g ° ² N O w x h j j k Ģ Ó × Ū ’ b c j k p r U! W! t! v! B" D" Ó" Ō" Ų" Ł" e# h# $ $ {$ |$ z% {% % % Š& Ö& ņ& ö& o' q' Ć' Å' ü' ż' m( n( Ó( Ō( ž( ) $) ') ) ) ) ) Ó) Ō) ä) å) ē) é) * * ©* Ŗ* Ļ* Š* Ō* Õ* - - :. ;. . . -0 00 ņ0 ó0 r1 s1 š1 ń1 2 2 ×2 Ų2 ć2 ä2 3 3 3 !3 B3 C3 T3 U3 X3 Z3 \3 ]3 i3 k3 24 34 54 64 d4 e4 q4 s4 Į4 Ā4 Ķ4 Š4 5 5 5 5 5 5 +5 -5 m5 o5 z5 |5 É5 Ė5 Ö5 Ų5 Ž5 ß5 6 6 76 :6 D7 F7 m8 o8 8 ®8 Ā8 Ć8 W9 X9 ³9 “9 æ9 Į9 ą9 ā9 ä9 ź9 ņ9 ō9 ö9 ü9 : : : : : : : : (: *: ,: /: 4: 6: ;: <: G: I: Q: R: °: ±: ō: ö: ; ; "; #; Z; [; 1< 2< É< Ė< = = y> z> ×> Ų> -@ /@
@ @ @ ¦@ ø@ »@ 5A 7A »B ¼B ĢB ÓB éB ėB AC BC ĀC ĆC ļC öC D D +D ,D ØD ®D ÅD ĒD UE VE ąF įF ēF éF G G ”H ¢H åH ęH æI ĀI J J J !J 5J 7J J J ŹK ĖK uL vL įL ćL M !M »M ¼M SN UN üN žN MO OO nO pO uO wO %P 'P qQ rQ ~Q Q °Q ±Q ĆQ ÄQ ŹQ ĖQ R R "R )R 2R 4R R
R R R R R ĪR ĻR S S
T T PU QU ŌU ÕU V
V V V V V V V W
W ½W ¾W ÄW ÅW 9X :X µX ¶X ¼X ½X ÉY ŹY šY ńY öY ÷Y ’Y Z Z Z Z Z Z "Z [ [ n[ t[ [ [ (\ *\ |\ }\ A] B] I] J] Ź] Ģ] Ņ] Ó] E^ F^ R^ S^ Ę^ Č^ ķ^ ī^ ņ^ ō^ _ _ "_ &_ ¦_ §_ Õ_ Ų_ é_ ė_ ` ` R` T` c` e` w` x` ~` ` ž` ’` a a Ia Ja Źa Ėa b b b b ob pb vb xb ūb üb żb žb c
c c c c !c $c 'c c c c c c c §c ©c ½c ¾c ģc ķc ®d Æd Żd ćd ļd ńd :e ;e :f ;f If Jf Üg Žg §h Øh h ³h Ķh Ļh gi hi mi ni i i j j k k īk ļk ^l _l ¾l Ąl āl ćl čl źl m m m m ?m @m {n n n n p p p p Æp ±p “p ¶p q cq dq q q Īq Ļq r r r r !r "r %r (r u ?u Eu Ju lu mu īu ļu łu śu Ģv Ķv Żv ßv äv ēv x x dx ex x „x µx ·x öx ÷x ,y -y 3y 4y :y >y y
y y y éz źz ÷z ųz C{ D{ G{ I{ ż{ ž{ | | !| "| <| =| Ę| Ē| ×} Ų} ß~ ą~ h i ½ æ ¼ ½ P Q a c į ā 2 4 ¦ Ø ’ 0 2 Ą Į Ļ Ń ÷ ų 1 2 < = u v ³ “ Ņ Ó f
i
”
! " : < V W l n ä å ų ś É Ī ä ę O P ) * ; < ? B $ % ' * N O X Z { | k l Č É Ņ Ō ż ž I K - . 5 6 ¢ £ Ó Õ é ķ & * z | ė ķ / 0 ; = M N Y Z Ł Ś Ą Ā 7 9 ¹ » ; < } ~ » ¼ ó ō Ķ Ļ T Z o q 4 5 Ī Ļ æ Ą Ļ Š ē ī õ ( * © ® D G ŗ ½ j l “ ¶ Ź Š ć ä ś ū Ź Ė B C x } ę ē µ ¶ w x ł ū 8
9
ą į Ķ Ļ M O Ö Ų | ~ ŗ ¼ N P Ē É ž # % 7 9 J L g i ¦ Ø ø ŗ Ė Ķ į ć õ ÷ 1 2 1 2 g i q r ¬ ® Ķ Ī h j Ė Ó Ö Ū ž U! W! B" D" f# h# z$ |$ % % Š& Ö& ņ& ö& ž( ) #) ') ) ) Ō* Õ* 1+ 2+ °+ ±+ ß+ ą+ ¹, ŗ, - - - - Å- Ę- . . / / / / .0 00 2 2 3 3 d4 e4 Į4 Ā4 5 5 m5 o5 É5 Ė5 6 6 76 :6 C7 E7 m8 o8 8 8 8 ®8 Į8 Ć8 V9 X9 ²9 “9 ä9 ź9 ö9 ü9 : : : : -: /: !; #; 0< 2< -@ /@ @ ¦@ ·@ »@ ĢB ÓB čB ėB ļC öC D D +D ,D AD BD XD YD §D ®D ÄD ĒD ęF éF ’F G G G 2G 3G |G }G H H ”H ¢H åH ęH >I ?I æI ĀI ļI šI 6J 7J J J šJ ńJ £K ¤K ÉK ĖK įL ćL ŗM ¼M uO wO ÉQ ĖQ !R )R 1R 4R S S V V
V V ĆW ÅW »X ½X Z Z Z "Z m[ t[ [ [ '\ *\ {\ }\ H] J] Ń] Ó] D^ F^ Ę^ Č^ _ _ #_ &_ Ö_ Ų_ ~` ` Ha Ja vb xb %c 'c c c Øc ©c Źc Ėc łc śc d d d d 'd (d Fd Gd cd dd d d d d ¶d ·d Äd Åd Üd ćd ļd ńd g g ćg äg ¬h ³h Ģh Ļh mi ni ^l _l ?m @m {n n n n µp ¶p =q >q Es Ls Xs Zs Lt Qt vt xt Eu Ju ku mu ķu īu ęv ēv lw mw x x x „x “x ·x õx ÷x ÷z ųz Y{ Z{ ·{ ø{ | | Ā| Ć| } } Ö} Ų} ~
~ 8 9 h i ¼ æ ¦ Ø ’ / 2
e
i
”
l n Č Ī ć ę N P @ B ( * z | j l Ņ Ō I K ” £ č ķ % ) ė ķ Ą Ā 7 9 ¹ » | ~ ŗ ¼ ņ ō Ķ Ļ S Z n q 3 5 Ķ Ļ ¾ Ą ę ī õ ü ’’ K o i t D å C O' ±D yA ¾v ÉR 2A :D Q B Ó ®O JN L9 b{ :w( æs+ ÷=. dE0 ¢m0 +4 k5 P7 Ķ9 ¤U9 `9 ča9 øY: ą= >F ½|N 1^O ¼^Q ±[ ] B b Kbb \ie ire ¢f Ō6u s/ t r ’= ÆB ³ ¢ é:¤ „ ļU„ čØ a® ÕY° b=± ¾=³ YĆ ®LŌ Q$Ū XFÜ deć ä 'ē ¹$ź Jmļ ē5š ®>ų ¶ü y1ž ’@ ó ! µ$ µ% ä2 ä3 äU äV ÷Y ÷Z ī^ ī_ ’` ’a ’c m n r s y z {
* * Ļ @ ( T @ . ` @ > @ b Č @ h Ō @ n ą @ r t š @ @ @ (@ @@ ¦ @ Š ¤@ Ō ¬@ Č@ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šŠ h 7ŻÓ¦)äÓĘ ē n P n P ! š “ “ r4 ³ ³ 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 d ¤ ° Ą Ģ Ų č ų
,
8 D L T \ é s s Koit f oit oit Normal Koit l 29 t Microsoft Word 10.0 @ *zD @ Z
ÆÉ@ ¦16³ÆÉ n ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu itl P ³ A
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u ž’’’w x y z { | } ~
” ¢ ž’’’¤ „ ¦ § Ø © Ŗ ž’’’¬ ® Æ ° ± ² ž’’’ż’’’ż’’’¶ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F #=³ÆÉø 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ v )Y W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .ź S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ £ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ « C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q