Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ² “ ž’’’ Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ bjbjĻ2Ļ2 % X X . ’’ ’’ ’’ ¬ ā ā ā 8 Lā Ō ć l ¬ ¶ ē ē " ŗē ŗē ŗē ŗē ŗē ŗē g i i i i i i $ Ö R ( > M ŗē ŗē ŗē ŗē ŗē ŗē ŗē Ś °y °y °y ŗē ŗē ŗē g °y ŗē g °y °y 2z Ž X Ć ŗē ē @°°Š
Ź ā Šē Ģ
s ( K š 0 ( f m ž f P Ć ¬ ¬ f Ć ŗē ŗē °y ŗē ŗē ŗē ŗē ŗē ¬ ¬ $ą Šį D y ¬ ¬ Šį RIIK ja selle ülesehitus.
Õigus.
1990-1991-1992.a. SPb. Konspekt.
Riigiteaduse üldalused.
1.Riigi tekkimine.
2.Riigi olemus ja eesmärk.
3. Riigi tunnused.
4.Riigi funktsioonid.
5.Riigi vormid.
Riik = on ühiskonna mingi arenguetapi tulemus.
See on kajastatud järgnevates( ) töödes: - Anti - Dühring.
Riik ja revolutsioon.
Riigist.
Perekonna ja eraomandi tekkimisest.
1.Tekkepõhjused: - tootmisvõimsuse kasv;
üldise tööjaotuse väljakujunemine;
loomakasvatuse, maaviljeluse eraldumine käsitööst;
kaupmeeste kihi tekkimine;
jääk-toodangu tekkimine;
eraomandi tekkimine;
klassideks kihistumine;
kihtide vahelise vastuolu tekkimine;
eksisteerimise tagamise ühishuvide tekkimine.
(Kirjandus: M. ja E. Kd. 20. lk. 152; Kd. 37. lk. 416; Kd. 22 lk.199.)(St. marksistlik käsitlus.)
Ühiskond mõistis, et muidu kui ühiselt ei saa enam edasi eksisteerida ja on vaja kaitse juhtimiseks sobivaid inimesi ametisse panna. Kuid sellest juhtimisaparaadist sai mõjuka klassi vägivalla süsteem.
Kaks riigi tekkimise kontseptsiooni.
Kolm riigi tekkimise vormi: - ateena (puhas);
rooma (patriitside ja plebeide võitlusel)
saksa (Rooma impeeriumi vallutus)
2.Riik kui valitseva klassi diktatuuri aparaat;
juhtimisküsimuste alane komitee;
poliitilise võimu töövahend.
Võim on oma tahte pealesurumise soovi teostamise reaalne võimalus.
Igasugune ühiskondlik organisatsioon võib oma tahet teostada vaid riigi kaudu, mis tingitud selle ülemvõimust suveräniteedist.
Suveräänsus sõltumatuse poliitika, see on juriidilis-poliitiline riigivõimu omadus, mis seisneb riigivõimu ülemuses siseriigis ja on sõltumatu välistest võimudest.
Ülemvõim universaalne mõju hallatavale territooriumile.
Prerogatiivsus kõrgema võimukandja eelisõigus.
Vaid riigivõim võib tühistada igasuguse teise võimu organi otsuse.
Vaid riigil on erilised spetsiifilised võimu teostamise vahendid: karistus-aparaat, vanglate, salateenistuste, armee jne. Riik ei salli selle võimu teostamisel konkurente.
Riigivõimu teostamise meetodid: - 1)Vägivallaga (diktatuur).
2)Üldiste asjade juhtimine, kasutades diktatuuri ja ühiskondlike asjade kooskõlastamist, konsensuse leidmise teel.
Riigi olemus olla kogu rahva asjade juhtimise komitee.
Riigi sotsiaalne ülesanne riigi ja kodanikuühiskonna tegevuse kooskõlastamine.
Kodanikuühiskond on ühiskondlike organisatsioonide, inimeste vaheliste suhete, kultuuri ja majanduse kooslus.
Kodanikuühiskonnas peab olema võimu allikaks kogu rahvas.
Majandus: riik täidab öövahi rolli, riik ei pea majandusega tegelema.
Poliitika: riigist sõltub mitmeparteilisuse tunnustamine.
Sotsiaal-sfäär: riik võtab enda kanda sotsiaalkindlustuse, hariduse ja õiguskorra kaitse.
Vaimu-sfäär: riik ei pea mõjutama kultuuri ideoloogiliselt.
3. Ühiskonna kui riigi tunnused:
1)ühiskonna kui riigi territoriaalne organiseeritus;
2)Avalik poliitiline võim;
3)Maksud ja laenud, otsesed ja kaudsed.
kaudsetena hindade tõus, tollimaksud jne.
laenud vabatahtlikud , et muretseda riigile materiaalseid vahendeid.
4)Suveräänsus;
Riik on suverääne poliitilis-territoriaalne ühiskonna organisatsiooni vorm.
4. Riigi funktsioonid kajastavad selle olemust ja eesmärke.
1)Riik mõjutab majanduse, poliitika ja sotsiaalsfääri sise-ja välispoliitikat, kaitset väliste vaenlaste eest ja koostööd teiste riikidega;
2)Riigi(võimu)eksisterimise aja järgi: alalised ja ajutised.
ajutised sõdade ja revolutsioonide ajal.
Riigivõimu teostamise vormi järgi:
1)Sellest: -idee võimude lahususest:
a) õiguslikud õigusloome
täitevõiguslik
õiguskaitseline õigus.
Sellest:
seadusandlik; (esinduslik)
kohtuvõim;(kontrolliva iseloomuga)
täitevvõim:
2)Organiseeriv (telefoni õigus). Meetoditeks veenmine;
- pealesundimine.
5. Riigi vormid (organisatsioon, struktuur, iseloom, poliitiline kord, juhtimisvorm ja ülesehitus.).
Poliitiline kord riigivõimu teostamiseks vajalike võtete ja meetodite kogum.
a demokraatlik;
b antidemokraatlik.
Juhtimisvorm riigi kõrgemate võimuorganite omavaheline ning elanikkonna vaheliste suhete organiseerimise viis.
Monarhia piiramatu (Saudi Araabia);
konstitutsiooniline (kogu Euroopa);
teokraatiline (Vatikan).
Vabariik parlamentaarne (Itaalia, Saksamaa)
presidentaalne (USA, Prantsusmaa).
Riigi territoriaalsest ülesehitusest sõltub paljugi, riiki iseloomustavad tema osade vahelised suhted.
lihtsad suhted unitaarsetes riikides puuduvad osadel igasugused õigused.
keerukad suhted 1)Impeerium (Venemaa)
2)Konföderatsioon (Suverääne riik) Riigi keskorganid ei saa välja anda osadele juriidiliselt kohustavaid akte otse, vaid otsused lähevad läbi valitsuste, osasid ei vaadelda kui suveräänseid riike.(veits, USA 19 saj lõpus)
3)Föderatsioon (VNFSV).
Riigi vormi mõjutavad faktorid:
1-Klasside omavaheliste suhete vahekord, selle teravus (Prantsusmaa, Inglismaa).
2-Ajaloolised traditsioonid (kuningas Inglismaal, Rootsis)
3-Rahvuslikud eripärad (Imperaator Jaapanis)
4-Välised poliitilised faktorid.
5- Poliitilise kultuuri tase riigis.
Õigusriigi kujundamine.(NSVL-st).
1.Üldised alused. Õigusriigi ajalugu.
2.Seaduse ülemuslikkus.
3.Võimude lahususe printsiip.
4.Isikuvabaduse vääramatu tagamine.
5.Seaduste täitmise tagamise ja kontrolli efektiivse tagamise mehhanismi olemasolu.
6.Õiguslik kultuur ja õigusriik.
1)Esimesi katseid tehti KP 19. kongressil 1988.a..Sellist eesmärki (õigusriiki) loodeti saavutada järgmisi ülesandeid täites:
1)Normatiivse riigi loomine (seadusandlikult, reformidega);
2)Uue riigi organisatsioonilise baasi loomise teel (võimude lahutamine, kohtu ja õigussüsteemide reform).
3)Uue sotsiaal-psühholoogilise riigi aluse loomine õiguskultuuri tõusu teel.
Õigusriigi -termini võttis kasutusele 18.saj. Kant:
1.Riik on õigusriigis valitseva seadusega ühendatud valitsev enamus.
2.Igale inimesele on antud seaduslikul teel antud võim sundida riigivõime vastuvõetud seadusi täitma. See on deideologiseeritud kategooria üldinimlik väärtus.
On kaks riigikorra mudelit:
1. Totalitaarne kõik asub juhi peas inimeste valitsemine.
2. Õigusriik - juhib seadus.
Õigusriigi printsiibid:
1.Seaduse ülemuslikus.
2.Võimude lahusus.
3.Isikuvabaduse vääramatus.
4.Seaduste täitmise kontrolli ja järelvalve mehhanismi tegusus.
5.Õiguskultuuri olemasolu.
Seaduse ülemvõimu kaks poolt:
I - formaalne: kus seaduse ja seadusandliku akti vahel tekkinud eriarvamuse võidab seadus. Aga seaduste vastuollu sattudes võidab konstitutsiooniga kooskõlas olev seadus.
II - mitteformaalne- seaduste inflatsioon: kehtib suur hulk seadusandlikke akte (instruktsioone) kus seadusi vaid 3%. Sea d u s e p r e s t i i ~ l a n g e b = i n f l a t s i o o n i g a . S e l l e v ä l t i m i s e k s o n v a j a :
1 ) L u u a t e g u t s e v s e a d u s a n d l i k o r g a n , Ü l e m n õ u k o g u j u u r d e .
2 ) L u u a k o n s t i t u t s i o o n i j ä r e l v a l v e k o m i t e e . ( S e e o n s e a d u s t e k õ r g e i m k o h u s ) . S e a d u s t e s i s u l i s e ü l e m u s l i k k u s e t a g a m i n e , e t e i o l e k s : eriliste kogude loomist, erikohtuid ,Määrus, mittetöistest tuludest. jne.
Demokraatlik seadus selles on väljendatud rahva tahet aga mitte võimude voluntarismi.
Selline seadus peab sündima demokraatlikult valitud nõukogus.
Õigusriigi loomiseks tehtavad ettevõtmised.
1.Demokratiseerida (? ) süsteemi.
2.Luua alaliselt töötav Ülemnõukogu, et see soodustaks demokraatlike seaduste loomist.
3.Piirata ülemnõukogu presiidiumi volitusi.
4.Luua presidendi ametipost.
5.Kohalikes nõukogudes luua eestseisused (presiidiumid).
6.Kohalikes nõukogudes luua juhataja ametikoht.
7. Piirata valitavatel ametikohtadel oleku aega kahe järjestikuse ametiajaga.
8.Kasutada saadikute suhtes ametisobimatuse printsiipi.
9.Luua konstitutsiooni täitmise järelvalve organ (komitee).
10.Laiendada seadusandliku initsiatiivi õigust omavate subjektide ringi.
11.Muuta kohtunike valimise ja teenistuses viibimise korda ja tähtaegu.
Ohlokraatia jõugu võim
1.Suurendada Komitee rolli seadusandluses.
2.Konstitutsiooni järelvalve komitee (see peatab Ülemnõukogus vastuvõetud seaduse kehtivuse, kuid mitte Rahvasaadikute Kongressi poolt vastuvõetud seadusi). Ta volitused ei laiene liiduvabariikides vastuvõetud seadustele.
3.Sõltumatu teaduskeskuse loomine Ülemnõukogu juures, mis hoiaks ära ohlokraatiliste seaduste vastuvõtmise.
4.Lõpliku veto õiguse andmine presidendile. (Kui president seadusele alla ei kirjutanud, siis läheb eelnõu uuesti Ülemnõukogusse läbivaatamisele, kahe nädala pärast kui antakse eelnõu vastuvõtmise poolt 2/3 hääli, seadus jõustub.)
Referendum üldrahvalik hääletus, mis ei nõua hilisemat kinnitust.
Üldrahvalik arutelu (sotsioloogilise uuringu tulemused, küsitlused) ei ole referendum.
Tehniline = juriidiline külg.
Referendumite läbiviimiseks võetakse alati arvesse poliitilist olukorda
3) Võimude lahususe printsiipi on käsitlenud terviklikumalt Montesque, kes jagas võimud:
seadusandlikuks;
täitevvõimuks;
kohtuvõimuks.
Seadusi annavad välja Parlament ja Ülemnõukogu.
Täitevvõim loob nende seaduste elluviimiseks vajalikud seadusandlikud aktid.
Kohtuvõim lahendab nende vahel tekkinud kompetentsi küsimused.
See on tegelikult asjalik tööjaotus riigiaparaadis (Engelsi arvates).
Võimude lahusus aitab hoiduda kogu võimu koondumist ühtesse kätesse (võimu organile). Kuid need võimuorganid ei pea olema ühel tasemel. Kõrgeim võim kuulub seadusandlikule kogule (esindusorganile).
President esitab Ülemnõukogusse 4 isikut ja kutsub neid tagasi, peale Ülemkohtu juhataja (Ülemkohus on ka kohtumõistja presidendi, kui kodaniku üle).
On kolm põhiprintsiipi:
1.Seaduste ülemlikkus.
2.Võimude lahusus.
3.Isikuvabaduste rikkumatus.(Olenemata riigis valitsevast võimust on isikuvabadused tagatud).
Õigusriigis tehakse poliitikat seaduste kaudu.
Seadus ise ka piirab poliitika tegemist.
Õigusetus riigis on seadus poliitika tööriistaks.
1.Riigis on kodaniku ja riigi vahel vastastikune vastutus, mis seotud riigi ja seaduse looja tahtega (kodanike).
Riigiasutustele on lubatud ainult see, mis on teha kästud.
Kodanikele on lubatud kõik, mis ei ole keelatud seadusega (majanduses, eraelus).
Kodaniku ühiskonnas on riigil selle kodanike kaitse roll. Kuid karta tuleb erakorralisi seadusandlikke akte.(Selliseid rakendatakse erakorralistes tingimustes: sõjad, katastroofid jne). Õigusriiki aitab hoida vaos kontrolli ja jälgimise mehhanism Venemaal on vaja prokuratuuri (riigi huve kaitsev advokaat) reformida ja võtta sellelt jälitamise- uurimise funktsioon. Uurimiskomitee allutada valitsusele. Advokatuur lubada advokaadid osalema asja uurimise alguses, enne süüdistuse esitamist.
Viia läbi kohtureform. Kohtu formeerimise korda juba muudeti. Kohtuniku valib kõrgem kogu (tase). Kohtuniku ametiaeg on 10 aastat ja lubatud olla valitud (määratud) kaks ametiaega järjest. See on praktiliselt eluaegne amet, kui ta sellest ise ei loobu mingitel põhjustel. See on sõltumatuse kindlustamiseks. Varem valiti kohtunikud formaalselt üldvalimistel (oli üks kandidaat piirkonnas) ja ega valijate enamus polnud neist nimegi kuulnud. Nüüd valib kohtu kõrgemalseisev organ alamastme kohtuniku. Elus aga nagu elus ikka, on ülem organ omad poisid nii saavad ka alamas astmes sõbrad ametit. Õigem oleks kohtunike määramine pikemaks ajaks vastava kvalifikatsiooniga isikute nimekirjast. Et kohtunikele ei laieneks valitavate ametnike kohta käiv kahe ametiaja seadus, vaid , et nad oleksid koheselt eluaegselt ametisse määratud. Kohtu töösse kaasistujate valimine on saksa kohtusüsteemist ülevõetud ja kaasajal heaks kiidetud praktika. Luua vandemeeste kohus. Selle süsteemi puhul on oluline roll advokaadil ja prokuröril (riigi-rahva advokaat) ja vandemehed otsustavad, kas asi on kuritegu kaasaegses mõistes (õigluslikult) või kuritegu puudub (Süütu). Viimasel juhul kohtuasi lõppeb koheselt. Kui asi kvalifitseeritakse kuriteoks (Süüdi), siis hakatakse asja lahkama ja selgitama süü suurust (oli see hädakaitse, õnnetus või tahtlik seaduserikkumine). Õiguskultuur = seaduste täitmise või nende täitmatajätmise suhe. Kui õigusorganites toimub kuritegude varjamine (korruptsioon, altkäemaks jne), siis on ka see õiguskultuuri osa.
Õigusriik on selline ühiskonna organisatsioon, milles kindlad isikute õiguslikud garantiid, mille puhul on ülemad demokraatlikult vastu võetud ja teaduslikult põhjendatud seadused, mille juures õigus ei piira ainult isikute vaid ka riigi tegevust ja nende vahel eksisteerivad vastastikuse vastutuse suhted. Täpselt määratletud õigusorganite funktsioonid tagavad kohtuvõimude sõltumatuse ja kõigutamatu autoriteedi.
Teema: Õiguse alused ja õigusteadus. 11.09.90.a.SPb.
1.Õiguse päritolu ja olemus.
2.Õigusnorm ja õigussüsteem.
3.Õigussuhted ja õiguslik reguleerimine.
4.Nõukogude õiguse allikad ja vormid.
5.Õigusrikkumine ja juriidiline vastutus.
1.Õigus kui tehnoloogia: Sotsiaalne reguleerimine toimub inimeste keskkonnas alates keeldudest kuni kohustavate õigusteni.
Keeld = ära tee, ei tohi... Kohustus = Peab, on vaja,... Õigus = võib, vabadus,...
Mingil hetkel tunnetatakse õigust, kui tavasid, kui norme, mis on isegi kantud raamatutesse (Piibel, Koraan, jne). Osa neist saavad üldtarvitatavateks ja tunnustust leidnuteks, et neist saavad kirjutatud seadused ja muutuvad juba üldkohustuslikeks normideks. (Nii tekivad ka rahvusvahelised normid).
On seaduse tekke kolm viisi: - Kogu sanktsioneerib normi seaduseks.
- kohtu pretsedendi alusel.
- Kogu annab välja uue seaduse.
Majandus õigus riik seadus. Lühidalt: majandus seadus.
Seaduse sotsiaalne funktsioon kindlustada suhteid.
Konstitutsioonides on fikseeritud omandisuhte vorm ja suhted.
Arendada ühiskonnasuhteid.
õigus on sõltuvuses majanduslikest suhetest ja ühiskondlikke suhted määrab õigus.
Õiguse omadused: - väljendab valitsevat omandisuhet (totalitaarne kord ei kõlba turumajanduslikule ühiskonnale ja viimane hävitab esimese);
sotsiaalse käitumise mõõdupuu;
väljendab huve (klassi, grupi, rahva)(proletariaadi diktatuuri ajal olid töölised privilegeeritud olukorras) valimistel;
formaalne kindlaksmääratlus.
a)Õigus on allikate vormis,
b)Õigus eristab selget õigused ja kohustused..
c)Õigus kõigile üldkohustuslik;
d)Õigus toetab riiklik sunniaparaat.
Õigus on riigi poolt sanktsioneeritud ja kaitstud ning valitseva ühiskonna klassi tahte majandusliku sfääri vastutuse määr.(?)
Norm üldkohustuslik;
üldine iseloom (kehtib kuni asendamise või tühistamiseni);
see on formaalselt vormistatud (seadus, instruktsioon)
seda kaitseb riik (tagab sunniviisiliselt selle täitmise)
üldkorralduslik.
Norm üldkohustuslikud suunatud ühiskondlikud suhted, mis määratlevad õiguslikku käitumist ühiskonnas ja on riigi poolt kaitstud.
Struktuurilt sisaldavad nad: - 1)hüpoteesi;(alust, oletust)
2)piiritlevat osa (dispositsiooni)
3)sanktsiooni (järeldusi).
Normidega määratletakse instituudid (õigus ).
Instituudid määratletakse harude järgi (kriminaalõigus, tööõigus).
1.Riigiõigus
2.Administratiivõigus.
3.Tsiviilõigus (varalised suhted)
4.Kriminaalõigus.
5.Kohtuõigus.
Õigusharu suhteliselt iseseisev suheteid reguleerivate normide grupp.
Norm instituut haru süsteem.
1.Õigussuhe on tegevus. Õigusnormi alusel asub konkreetne isik õigussuhetesse.
Õigussuhe põhineb juriidilisel normil, mis seob subjekti õigusega. Õigusvõime (võime õigusi omada) on sünni momendist.
Teovõime (isiku võime oma tegudes teostada õigusvõimet. Valimisõigus 18.a. olla valitud 21.a. jne). Õigusvõime võib kaotada (joodiku palk otse naisele. Süüdimatus viib hullumaia.)
Õiguse subjektid individuaalsed, füüsilised isikud (kodanikud, apatriidid, välismaalased);
kollektiivid, juriidilised isikud (riik, osariik, organisatsioon, ettevõte jne.)
Õigus on subjektiivne võimaliku käitumise hindaja.
Õiguslik kohustuslikkus kohustava käitumise mõõt.
Õigus objektina millele see on suunatud kas materiaalsetele hüvedele;
mittemateriaalsetele huvidele;
tegevusele;
tagajärjele (tõestab suhte olemasolu);
õiguslikule faktile.
Õigusliku reguleerimise viisid:
1)Lubamine (võib) = Võib osta, müüa, rentida jne.;
2)Käskimine (peab) = instruktsioon (ametkondlik), eeskiri;
3)Keeld (ei tohi) = Tulirelva osta ilma loata, ära tapa jne.
Õiguste realiseerimise vormid:
1.Lubamine õiguste kasutamine;
2.Käskimine kohustuste täitmine;
3.Keelamine keeldudest kinnipidamine.
Kui õiguslikus reguleerimises on valdavad Lubavad aktid, siis räägitakse üldlubavast reguleerimise tüübist (horisontaalne, koordineeriv, tsiviilõiguslikes ja majanduslikes suhetes).
Lubatud on kõik, mis ei ole keelatud.
Kui on valdavad keelavad aktid on luba nõudev reguleerimise tüüp.
Lubatud on vaid see, mis on otseselt lubatud.(vertikaalne, administratiivõiguslik tüüp).
1)Lubamine on ajendav, virgutav motiiv;
õigus, kui vabaduse mõõt on regulatiivne funktsioon.
2)Käskimine pidurdav motiiv;
kui vastutuse mõõt;
kaitsev funktsioon.
ÕIGUSKORD see on:
(realiseerimine) (õiguslik reguleerimine)
Normid õigussuhted - Õiguse tüüp- Sotsiaalne funktsioon õiguse olemus õiguse funktsioon
Lubamine õiguste kasutamine üldlubavad tegudele kutsuv vabaduse mõõt regulatiivne
Käskimine täita kohustusi lubavad kohustuste täitmine vastutuse mõõt ärahoidev.
Keelamine seadustest kinnipidamine korraldav vaos hoidev vastutav kaitsev.
Riigiõiguses on oluline silmas pidada suveräniteedi printsiipi.
Eraõiguses on olla tähelepanelik piiratud vastutusega subjektide suhtes (ltd.)
3)Õigusliku käitumise vormid:
1.Õigusakt - a)normatiivsed (seadus, käsk, direktiiv)
b)õigusrakenduslikud aktid.
2.Tava - (ajaloost) riik võtab seadustesse üle olulisemaid kombeid ja tavasid.
3.Pretsedendid (on tuntud kontinentaalne (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa õ.)
(on anglo-saksi õigussüsteem, kus kohus võib ise seadusi teha. Näiteks tühistab instruktsiooni).
4.Õigusteadus.
5.Üldkorraldavad normatiivaktid (Parteide liikmetele nende põhikirjad, jne)
6.Formuleeriv õigus (Eraasutuste normatiivaktid).
7.Leping (Rahvusvaheline, ettevõttesisene, organisatsioonide vahel).
Juriidiliste aktide õigusjõud. Seadused ja seadusandlikud aktid.
1.Seadused : Konstitutsioonilised - kõrgeima juriidilise jõuga;
reguleerivad eriti olulisi ühiskonna suhteid;
vastuvõtmiseks kehtib eriline kord.
Tavalised seadused igapäevased seadused.
2.Seadusandlikud aktid: - 1)Presidendi korraldused.
a)Direktiivsed korraldused (keegi peab midagi tegema, organiseerima jne.)
b)Määrus, mingiks ajaks mingi erikorra kehtestamiseks.
c)Mingite normatiivaktide kehtetuks kuulutamise määrus.
d)Mingite otsuste tegemise prerogatiiv (eelisõigus).
2) Määrused Ministrite Nõukogu;
Ministeerium;
Täitevkomiteede otsused;
Kohalike riigiorganite otsused (omavalitsuste).
Kohalikus aktid
5) Kolm õigusliku käitumise liiki: - õiguspärane;
osavõtmatu;
õigusvastane korravastane süüdiv;
tegevuslik (tegu või tegutsematus);
süüdivuslik (piiratud teovõime, vastutus jne.)
Õigusteadlik - subjekt.;
objekt (juriidiline isik)
subjektiivne pool (süü)(tahtlikult, tahtmatult),
objektiivne külg (olukord, tingimused).
Kuritegu kriminaalkuritegu;
administratiivne ;
tsiviilõiguslik;
distsiplinaarne.
Riik kasutab juriidilist vastutust, et karistada.
Juriidiline vastutus on lubadus võtta enda kanda isikliku, varalist ja organisatsioonilist laadi kohustusi sooritatud õigusrikkumise eest vastavalt rikutud normis sätestatud sanktsioonile, mis tulenesid riigi (tema organite näol) ja õigusrikkuja vahelistest suhetest.
Siin on vastutus tegevuse eest.
Erilised protseduurilised normid.
isiklikud (pannakse isik vangi);
varalised (trahv);
organisatsiooniline (ametikohalt vallandamine).
Vastutuse funktsioonid:
1.Kasvatuslikud;
2.Üld-hoiatuslikud (avalik kohus teistele hirmuks);
3.Isiklik-hoiatuslik (raudu ja vangi);
4.Karistuslik (trahvid);
5.Taastav (süü kahju heastamine).
Õigusrikkumiste liigid: 1.Kriminaalvastutus (kohtu kaudu);
2.Administratiivvastutus ( );
3.Tsiviilõiguslik vastutus (trahvitakse);
4.Distliplinaarvastutus (dists. karistus).
Konstitutsioon (teema).
21.09.90.a. SPb.
1.Konstitutsiooni tekkimise põhjused, selle olemus ja liigid.
2.Konstitutsiooni iseärasused. K kui riigi põhiseadus.
3.NSVL konstitutsiooni ajalugu ja areng.
4.NSVL konstitutsiooni reform.
1.Konstitutsiooni tingis vajadus panna õiguskord kindlale alusele. . Konstitutsiooni sunnib peale surve või juriidiline leping ühiskonnaga. Konstitutsiooni olemus on tingitud tegelikest klasside vahelistest suhetest (Lenin Kd.17 lk.345).
2.Konstitutsiooni oli vaja, et ühtlustada, unifitseerida kehtivat seadusandlust.
3.Konstitutsioon on riigi isikutunnistus.
Esimene konstitutsioon (tänapäevases mõistes) loodi Inglismaal 1679.a. See koosnes eraldi loodud aktidest: : Magna Carta 1215; Habeas Corpus Amendment Act 1679.a.(Isikupuutumatust tagav akt); The Bill of Rights 1689.a..jne. See ei olnud veel klassikaline konstitutsioon. Stiili näiteks võib võtta juba 1787.a. vastu võetud USA ; 1791.a.Prantsuse või 1791.a. Poola konstitutsiooni. Venemaal vormistati selline konstitutsioon alles 1918.a. (Esimene Vene põhiseadus võeti vastu 1906.a. ja see oli lühike ning koosnes kahest osast. I konstitutsioonist ja II keisri trooni puudutavatest määrustest.)
Konstitutsioon on põhiseadus, mis kinnistab ühiskonna korra põhiprintsiibid ja riigi ning isikute vaheliste suhete alused, riigiorganite süsteemi ning nende tegevuse põhialused.
Konstitutsioonide liigid kirjutatud (USA, Prantsuse, Itaalia jne)
kirjutamata (Inglismaa, Uus Meremaa jne.)
Konstitutsioonid on jäigad (paranduste ja täienduste tegemise korra järgi võttes, nagu: Jaapan (parandusi ei ole tehtud 1990.a.), Kreeka).
- paindlikud (USA, - 27 parandust))(( Saksa öeldagu kuidas tahes, paranduste hulk (100 mõõdetav) räägib ise enda eest. Tegelikult vist sõltub rohkem saadikute suhtumisest. K. L.))
2.1)Konstitutsiooni eriline nimi põhiseadus.
2)Konstitutsiooni eriline väljatöötamise kord (Luuakse eriline Assamblee, Asutav Kogu).
3.Vastu võetakse konstitutsioon erinevalt tavalistest seadustest. (USA, Itaalia Asutav Kogu, Prantsusmaal spetsiaalses komitees.)
oktruajeeritud põhiseadus (monarhi poolt annetatud).
4.Eriline kehtima hakkamise kord.( Deklaratsioon konstitutsiooni jõustumisest. jne.)
5.Eriline muudatuste ja täienduste tegemise kord (2/3 poolt + kvalifitseeritud enamuse osavõtt 50% +1).
6.Eriline kaitse ja järelvalve.(Konstitutsiooni järelvalve komitee, komisjon jne.)
7.Konstitutsioon kui põhiseadus. a)K kõrgeimat juriidilist jõudu omav seadus;
b) jooksva seadusandluse baasiks;
c) asutav iseloom (Kinnitab riigi korra alused).
Konstitutsiooni struktuur - Poliitiline süsteem;
Majanduslik süsteem;
Sotsiaalne süsteem;
Riigi ja isiku vahelised suhted;
Rahvuslik riiklik ülesehitus;
Riigiorganite süsteem;
Valimissüsteem;
Sümbolid.
NSV Liidu konstitutsiooni reform. 27.09.90.a.SPb.
1976.a. Konstitutsioon vahetus 1988.a. 1dets. uue konstitutsiooniga (Tehti endisesse parandusi ja täiendusi).
Millega loodi Rahvasaadikute Kongress.;
Kehtestati viie aastane saadikute volituste periood;
Loodi uus Nõukogu Esimehe ametikoht ja nõukogude presiidiumid;
Valimissüsteemi tehti muudatused;
a)ühe või mitmemandaadilised ringkonnad;
b)ühiskondlikele organisatsioonidele kvoodid;
c)Saadikute ametisobimatuse läbivaatamine;
d)valimiseelsete koosolekute läbiviimine;
e)piiramatu hulk saadikukandidaate;
Kohtuseaduse muutmine. Kohtunike valimine ja teenistus 10.a (pikendamisega veel 10 a.)
1989.a. 23. dets. muutis II Kongress konstitutsiooni 125.§ Konstitutsioonilisest järelvalvest.
1990.a. 14. märtsil Tehti presidendi ametiposti sisseviimise otsus. Preambulast jäeti välja lause kommunistliku partei, kui avangardi kasvavast rollist. Parandati §6; §7 (kõik poliitilised parteid ja ühiskondlikud organisatsioonid); §10. (majandussüsteem) Omandi vormid...
§51 (liitude ja ühinemise õigus), kadus sotsialismi ehitus.
Kas konstitutsiooni oli (on) vaja muuta?
Konstitutsioonide ebastabiilsus? Peale I Maailmasõda on vastu võetud üle 100 konstitutsiooni. USA-s on seni esimene, Prantsusmaal 5. Ebastabiilsuse põhjusteks peetakse ajaloolisi tegureid. Raskuste tekkimisel riigis on leitud, et kiiremad muudatused saavutatakse siis, kui konstitutsiooni muuta jne. Kui riigis on rahva suhtumine seadustesse leige ja neid ei täideta, eesotsas riigi endaga, kus juhtis mingi partei läbi riigiaparaadi jne. Võimule ei ole kasulik kiiresti seadusi muuta, see devalveerib seadused ja paneb ka seaduskuulelikud inimesed raskesse seisu, sest pole võimalik enam neid täita.
Konstitutsioon on kui deklaratsioon (Tihti on väljakuulutatud ideede täitmist reaalselt raske teostada, sest puudub vajalik materiaalne reserv-baas).
Ei ole garanteeritud konstitutsiooni ülemvõim.
Konstitutsiooni ei ole alati võimalik otse täita. (Toimib alamate seaduste kaudu. Vajalik on hulga konkreetsete seaduste vastuvõttu).
Konstitutsioonid on koormatud (propagandistlike) loosungitega.
Konstitutsioonid vananevad ka moraalselt.
Kuidas konstitutsioone ellu viia?
1.Teha uus konstitutsioon?
2.Võtta vastu uus konstitutsiooniline seadus, mis oleks ajutise kehtivusega.
3.Reformides endist konstitutsiooni, tehes pidevalt parandusi ja täiendusi.
Milline peab olema konstitutsioon?
1.Peab olema jäik konstitutsiooni muutmise süsteem.
2.Ta peab olema õiguslik dokument.
3.Konstitutsioon peab olema otsese õigusliku jõuga.
4.Konstitutsioon peab olema lühike ja täpne.
5.Kui riik on liiduline, siis koos liidulepinguga.
6.Konstitutsioon peab arvestama kõigi huve.
7.Konstitutsioonis peab sisalduma inimõiguste deklaratsioon.
1)Preambul lühike ja selge. Peaks sisaldama olulisemaid kasutatavaid põhiprintsiipe ja nende üldiseloomustust . Valitsemise vormi, poliitilist korda ja mainima võimu allikat.
2)Sisaldama rahvusvaheliselt tunnustatud inimõiguste ja vabaduste ning sotsiaalsete garantiide loetelu.
Samuti nende lubaduste täitmise garanteerimisest. Õiguste kohtulikust kaitsest jne. Õigusest otsida kaitset väljastpoolt riiki jne.
3)Kui on liitriik, siis osade suhete kindel alus ja huvide lahknemisel rahumeelse lahenduse viisid. Liiduleping jne. (Iga osapoole kompetents jne. Keskuse funktsioonid. Kommunikatsioon. Keeled. jne.)
4)Poliitiline elu: a)Poliitiline süsteem.
b)Omavalitsused;
c)Seaduslikus
Majanduslik elu: a)Omandivormide paljusus;
b)sotsiaalse õigluse printsiibid; c)maksupoliitika;
d)keskkonna kaitse.
5)Välispoliitika: Rahvusvahelised suhted. Rahvusvaheliselt tunnustatud aktide ülemuse tunnustamine.
6)Valimised.
7)Riigi võimu ülesehitus: a)Parlamendi koht ja ehitus.
b)Presidendi koht ja asend.
c)Kohtusüsteem.
d)Kõrgemad võimuorganid.
8)Konstitutsiooni täitmise järelvalve organid: a)Konstitutsiooni kohus;
b)Riiklik arbitaazikohus;
c)Kohtunike määramise põhimõtted;
d)Uurimisorgan eraldi prokurörist.
9)Onbutsmen- struktuur, mis tegeleb kodanike õiguste kättesaamise eest(Rootsis, Hispaanias, Poolas). Mediaator vahendaja.
Riik ja isik.
1.Kodakondsus NSV Liidus.
2.Kodanike põhiõigused ja vabadused.(Konstitutsioon, isiku staatus).
Kodakondsus see on kodaniku side riigiga, millega ta on õiguslikes suhetes.
NSVL kodakondsus seadus võeti vastu 23. 05.1990.a. Liiduline kodakondsus.
(Alamad on kuningriigis.)
§7. Abielludes välismaalasega kodakondsust ei kaotata. Topeltkodakondsust ei aktsepteerita.
Apatriit kodakondsuseta isik. Tal ei ole kõiki poliitilisi õigusi (ei saa olla valitud ja sõjaväeteenistust läbivad mujal).Kodakondsuse tunnustamine põhineb kahel rahvusvaheliselt tunnustatud printsiibil: - vere õigus (sünnipärane, kodaniku järglane)
elukoha järgne õigus (sünnimaa põhjal (territooriumil, laev, lennuk) Ladina-ameerika maades levinud printsiip (14. riigis). NL-s kasut segaprintsiipi.
Kodakondsuse võtmine (saamine) sünniga;
võtmise teel (naturaliseerimine)(kodakondsust annab president ja ÜN Presiidium), asju aetakse ka välisministeeriumi kaudu ja aasta jooksul tuleb asi läbi vaadata;
opteerumine, kui võetakse kodakondsus seoses territooriumi laienemisega naaberaladele või vahetusel jne.;
reopteerumine (endisesse kodakondsusesse tagasi pöördumine.)
Kodakondsuse kaotamine a)kodakondsusest loobumine (lahkumine)(Mõnikord keeldutakse kodakondsusest materiaalsetel, poliitilistel)(kodakondsusest võib jääda ilma riigi ees täitmata kohustuste pärast);
äraütlemise alusel (kohtuotsuse alusel);
kodakondsusest ei vabastata, kui see kahjustab riigi julgeolekut.
b) kodakondsuse kaotamine: kui isik astub teise riigi julgeolekuorganisse tööle, politseisse ja armeesse.
c)erand: Kui isik elas välismaal ja ei võtnud end konsulaadis 5.a. jooksul arvele.
d)valedokumentide ja valega saadud kodakondsus kuulub tühistamisele.
e)kodakondsusest jääb ilma isik, kes välismaal tekitab kodumaale julgeolekule kahju (Nüüd on väljasaatmine tühistatud).
3.Kodanike konstitutsioonilised õigused, vabadused ja kohustused:
1 kõikide võrdõiguslikkuse printsiip seaduse ees (K.§34.)sõltumata parteist, ametist jne;
2 Õiguste ja kohustuste ühtsus (K.§59.).
Konstitutsiooniline õigus on kodanike juriidiliste õiguste garantii iseseisvalt valida oma käitumise viisi.
Põhilised õiguste liigid: 1.Sotsiaal-majanduslikud õigused (teise põlve õigused);
2.Poliitilised õ;
3.Isiklikud kodanikuõigused (esimese põlve õigused).
1) Õigus tööle §40.
õigus töötasule hulga ja kvaliteedi eest;
õigus ametit valida;
a)keelatud on põhjendamatult keelduda tööle võtmisest (rasedat naist, invaliidi).
b)keelatud on teisele tööle üleviimine, ilma töötaja nõusolekuta;
c)administratsiooni initsiatiivil on põhjendamatu vallandamine keelatus;
d)töötajal on õigus headele töötingimustele;
c)on õigus kaitsele töötuksjäämise juhul;
e)on õigus ametühingute loomiseks,
g)on õigus puhkusele (K.§41), lühendatud tööpäevale tervistkahjustavatel töödel, piiratud tööaeg öösel (1 tund lühem).
h)õigus tervisekaitsele (elatusmiinimum täitmiseks).
i)õigus pensionile, haridusele jne.
j)õigus elukohale;
k)kultuuriväärtuste nautimiseks on samuti õigus;
l)on õigus hüvitust nõuda moraalse kahju tekitamise eest;
m) on õigus omandile;
n)võib streikida.
2) Poliitilised õigused ja vabadused:
1. Õigus osaleda valimistel;
2.Teha poliitilist propagandat;
3.On sõna-, trüki-, koosolekute vabadus.
Sõnavabadust on keelatud kasutada vägivalla õhutamiseks, riigikorra vägivaldsele kukutamisele õhutamiseks, rahvastevahelise vaenu sütitamiseks jne.
Suurendatud on vastutust rahvuste võrdõiguslikkuse rikkumise ja NL territooriumi vägivaldse tükeldamise eest. Karistuseks 3a.+ 10 000 rbl trahvi I kord. II korral ja grupiga 7.a. +20 000 rbl. trahvi. III välisriigi ülesandel Liidu lagundamise eest ?
Sõnavabadus muudetud on 2 endist § 70 (nõukogude vastane propaganda) ja §190 NL laimavate kuulujuttude levitamine.
Trükiste seadus 1988.a. võeti vastu määrus avalikes kohtades toimuvate demonstratsioonide kohta. On olemas lubav ja keelav kord.
Inimõiguste deklaratsioonist - § 19. õigus varjupaigale, õigus informatsioonile, õigus astuda ühiskondlikesse organisatsioonidesse §51., Südametunnistuse vabadus, Usuvabadus (§18.); 1. okt.1990.a.seadusega on kirik riigist lahutatud . (USA Konstitutsiooni I paranduses öeldakse, et riik ei pea tegelema kirikuasjadega.) Kirikul ei ole õigust tegeleda juriidiliste perekondlike toimingutega (abielu, surma registreerimine).Kool kirikust lahus. Riik ei anna omi funktsioone kirikule. Riik ei finantseeri usuorganisatsioonide tegevust, ega tegele ateistliku propagandaga. Usuühingud võivad võtta osa ühiskondlikust elust. Massiinfo kanalid on vabad kasutamiseks. Ükski usk ei oma eeliseid. Kirikute vara tagastatakse kirikutele. Kirik võib omi koole, kloostreid asutada.
Valimisõigus passiivne alates 21.a olla valitud ja 18.a. olla valija.
3.Isiklikud õigused 1)Tsiviilõigus perekonna kaitseks (§53), mehe ja naise võrdõiguslikkus perekondlikes suhetes.
2)Õigus isikupuutumatusele. füüsiline;
moraalne;
kriminaalkaristus laimu ja solvamise eest;
Vabaduse võtmine vastavalt seadusele;
Arest kohtu või prokuröri sanktsiooni alusel (aresti hetkest on õigus advokaadile);
Orjus ja tööga kauplemine keelatud, keelatud on piinamine ja väärikust alandavad karistusviisid.
Keelatud on autoriteedi mahategemine (avalik vabandus parandab vea);
eluase on puutumatu;
ilma loata ei tohi elamut läbi otsida ega võõraid kirju (telefoni jne. muid sidevahendeid pealt kuulata) lugeda. (Seaduse rikkumise eest 1.a. või 100 rbl. trahvi. (§135);( Kirju võib kohtus kasutada omaniku nõusolekul).
Õigus erapooletule kohtulikule kaitsele.
Süüdimatuse printsiip (Enne kohtuotsuse väljakuulutamist ei või öelda , et süüdlane). Keegi ei saa olla süüdi asjas, mis on tehtud enne süüks tunnistava seaduse kehtima hakkamist tehtud teos;
Õigus kohtusse anda riigiametnikke ja ameteid, nende ebaseadusliku tegevuse eest.(Nüüd saab ka kollegiaalset organit süüdi mõista).
Õigus taotleda varjupaika (§38 1977.a.)
Riik poliitilises süsteemis:
13.10.90.a.SPb.
1.Poliitilise süsteemi üldiseloomustus.
2.Riik ja teised poliitilise süsteemi elemendid.
3.Poliitiliste parteide õigusliku staatuse reguleerimine välismaal.
1.On olemas riiklikud ja ühiskondlikud organisatsioonid. Mõlemad määravad sotsiaalsete gruppide huve. Nende koosmõjul moodustub ühiskondlik poliitiline organisatsioon, mis võtab osa poliitilisest elust. Nende koostöö toimub organisatsioonide põhikirjades määratletud viisil ja sihis. Riik peab täitma seadusi (olema kõigi suhtes ühtmoodi aus) , ühiskondlik organisatsioon võib teha oma liikmete huvides eeliseid-piiranguid tegevusviisidele. Need suhted loovad poliitilise kliima, teadvuse riigis ja see ongi sotsiaal-psühholoogiline komponent poliitilises süsteemis. Riik, ühiskondlikud organisatsioonid tegutsevad läbi massinformatsioonivahendite kanalite (poliitiline kommunikatsioon) ja formeerivad ühiskondlikku arvamust. Poliitiline süsteem koosneb riigist ja ühiskondlikest organisatsioonidest.
Poliitiline süsteem.
Poliitilised org. Poliitilised normid. Poliitiline teadvus. Poliitiline kommunikats.
Riik. ÜO. TK. Programmid, põhikiri. poliitiline psühhol. Massiinfo vahendid.
Parteid. Kirik. Seadused. Kombed. poliitiline ideoloog.
Tavad. Moraal.
Eetika.
Org. kompon- Normatiivne Sotsiaal-psühholoogiline Informatsiooni
ent. komponent komponent. komponent.
Poliitiline elu ühiskonnas on pidevas liikumises.
2.Riik on põhiline poliitilise elu element.
1)Poliitika = on suhe klasside ja masside vahel. Poliitikas on kõige olulisem = osaleda riigiasjades.
2)Põhiline poliitikas on VÕIM Poliitiline võim on oma tahte elluviimine riigi vahenditega. Selline võim on ainult võimul olevatel parteidel. Ainult riigil on suveräniteet. See tuleb sellest, et:
a)Riik esindab kõiki kodanikke.
b)Riik väljendab enamuse tahet.
c)Ainult riik saab esindada kogu rahvast.
d)Riigil on kõige laiem sotsiaalne baas.
e)riik on sidunud oma alamad kodakondsusega.
g)Ainult riik võib toota kohustuslikke norme kogu elanikkonna jaoks (parteid võivad vaid oma liikmeid formaalselt kohustada).
h)Ainult riigil on vahendid oma otsuste kindlaks elluviimiseks.
Ühiskondlik ühendus vabatahtlik formeering, mis tekkinud vaba ja teadliku tahteavalduse resultaadina ja ühinenud ühiste huvide alusel. Neid võib kvalifitseerida järgnevalt:
1.Organisatsioonilise aluse järgi:
a) Ühiskondlikud organisatsioonid, riiklikud org. ALMAVÜ, ametühing, millel on registreeritud liikmeskond;
b) Organisatsioonid ühiskondlikul algatusel, millel ei ole fikseeritud liikmeid;
2.Eesmärkide põhjal: a) Sotsiaalpoliitiline;
3.Kutseühingud: a)Ametühingud.
4.Sotsiaalsete gruppide huvi d : E m a d , v e t e r a n i d ,
5 . H u m a n i t a a r a s u t u s e d P u n a n e r i s t , S õ d u r i e m a d e k o m i t e e , P õ e t a j a t e l i i t , . .
N S V L - i s t e g u t s e v a d p o l i i t i l i s e d p a r t e i d 1 9 9 0 . a .
1 . K P ;
2 . S P ;
3 . S o t s i a l i s t l i k u O r i e n t a t s i o o n i g a P a r t e i d e L i i t ;
V e n e m a a L i b e r a a l d e m o k r a a t l i k P a r t e i ( }i r i n o v s k i ) ;
K o n s t i t u t s i o o n i l i s t e D e m o k r a a t i d e L i i t ( D e r j a t s i n ) ;
P o l i i t i l i n e P a r t e i D e m o k r a a t l i k L i i t ;
K o n s t i t u t s i o o n i l i n e D e m o k r a a t l i k P a r t e i ( R a h v a V a b a d u s e P a r t e i ) ;
K o n s t i t u t s i o o n i l i s t e D e m o k r a a t i d e P a r t e i ( K a d e t i d ) ;
R a h v a I n f o r m a t s i o o n i l i n e P a r t e i V S F LV;
Venemaa Demokraatlik Partei (Travkin);
Venemaa Vaba Demokraatlik Partei (Len. Sale);
Vene Föderatsiooni Sotsiaaldemokraatlik Partei (VFSDP);
Kodanike tegutsemise Komitee;
Demokraatlik Partei;
Anarho-Sündikalistide Vastasrinne.(Rjabov).
Demokraatlike Jõudude Liit, koos leninismi ja kommunistlike ideaalide eest (N. Andrejeva).
Marksistlik Töölispartei. Proletariaadi Diktatuuri Partei MTP PGP (Leonov);
Venemaa Humanistlik Partei (Bogomolov);
Radikaal-demokraatlik Partei (Kasparov);
Töö Konföderatsioon;
Venemaa Talurahvapartei;
NSVL-i T.Ü.R.
NSVL-idu Talurahva Liit (Starodubtsev);
NSVL-i Teaduslik Liit;
4.Religioosse orientatsiooniga Parteid: - Islami Taassünni Partei;
Venemaa Kristlik Demokraatlik Liit;
Venemaa Kristlik demokraatlik Liikumine (Aksjutits);
Venemaa Kristlik Demokraatlik Partei;
Venemaa Õigeusklik Konstitutsiooniline Partei (Jurkov Engerhard)
5.Vabariigi Rahvarinne;
6.Parteid erinevates linnades (umbes 200-300);
7.Roheliste parteid;
8.Venemaa Demokraatliku Foorumi Blokk (Venemaa Rahvarinne, Kilp, Venemaa Kristlik Demokraatlik Liit, Demokraatlik Partei; Demokraatlik Platvorm, Progressiivne Demokraatlik Partei).
Riigi ja ühiskondlike organisatsioonide kooslus.
Riik aitab organisatsioone:
A)Riik kehtestas seadusega ühiskondlike organisatsioonide funktsioneerimise alused. Seadus ühiskondlikest organisatsioonidest.
B) Riik toetab parlamenti saanud parteisid rahaliselt. Üldiselt on praktiseeritud erinevaid parteide finantseerimise mudeleid.
1.On otsene ja kaudne finantseerimine. Kreekas toetab riik kõiki parteisid otse eelarvest). Kaudset toetamist teostatakse soodustuste ja parteide osa kulude kinnimaksmist (Soodustused sidevahendite kasutamisel, TV- ja Raadios tasuta eetriaja andmine, riikliku transpordi kasutamisel soodustus).
2.Tasutakse valimistega seotud kulutused (osaliselt või tervikuna).
a)Toetatakse registreeritud parteisid (mingist liikmete arvust lähtudes).
b)Mandaatide arvust (Taani, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Brasiilia)
c)Antakse kõigile võrdselt (Itaalia )
Kõikjal nõutakse rangelt täpselt fikseeritud kulude aruannet, eriti riigi poolt antud rahade kohta. Kõikjal on keelatud võtta vastu raha välismaalt.
C)Riik kontrollib ühiskondlike organisatsioonide tegevust. Kasutab seaduse rikkujate korralekutsumiseks kohut. Kohus registreerib ja likvideerib oma otsusega parteisid. Kohus võib parteisid ka keelustada ja sulgeda nende väljaandeid.
D) Kohtus saavad parteid oma õigusi kaitsta.
Ühiskondlikud organisatsioonid aitavad Riiki:
1.Võtavad osa riigiorganite loomisest (valimiste kvoote kasutades);
2.Kontrollivad riigiorganite tööd (Vastutava isiku vallandamist saavad ametühingud nõuda).
3.Omavad seadusandliku initsiatiivi õigust (Konstitutsiooni §.114.).
4.Võtavad osa eelnõude arutamisest.
5.Võtavad osa õigust rakendavas tegevuses (ametühingud, seltsimehelikud kohtud).
Riigi ja organisatsioonide koostöö:
1.Parlamendis koos töötamine.
2.Töötavad riigi juhtimise all (ALMAVÜ).
3.Kostöös dokumentide väljatöötamine (Kollektiivsed töölepingud, administratsioon ametühingud).
4.Riik annab osa oma endiseid funktsioone ühiskondlikele organisatsioonidele (Punane rist, turvafirmad, haigekassa jne.).
Töökollektiivid ühes ettevõttes üht tööd tegevate töötajate grupid.
1.Kasvatuslik funktsioon;
2.Saadikukandidaatide leidmine,
3.Rahakaasistujate valimine;
4.Nad on parteide baasiks.
Poliitiliste organisatsioonide staatus välismaal. 26.10.90.a.
3. 1)Õigus ühineda liitudesse;
2)Parteide hulga, suuruse jne määrab valimisseadus;
3)Spetsiaalsed seadused parteidest ja konstitutsioon.
Partei loomise kord:
a)Partei tekib väljakuulutamisest (Inglismaa, Austraalia, Uus-Meremaa);
b)Partei tekib peale kompetentsetele organitele (Ministeerium, kohus) vastavate dokumentide (põhikiri, programm,) esitamist ( Prantsusmaa, Austria)
c)Kohustuslik registreerimine riigi administratsiooni organites (Siseministeeriumis - Hispaania, Itaalia, Prantsusmaa. Justiitsministeeriumis Belgias, Hollandis, NSVL. Riigisekretäri juures USA-s., Kohtus Portugal, Brasiilia., Valimisjaoskonnas Mehhiko., Rahvuskogus Nikaraagua.
Partei tegevuseks vajalikud dokumendid (atribuudid):
1.Nimi (et oleks ikka uus tegija). Mõnes riigis peab nimes sisalduma sõna partei.(USA- s mitte üle viie sõna pikk);
2.Embleem. See ei tohi olla riigi või religioosse sümboliga sarnane, et ei tekiks riikliku partei muljet.
3.a)Avaldus. Kirjalik, registrile.(Rootsi);
b)Põhikiri.
c)Programm;
d)Manifest (Brasiilia);
e)Notariaalselt tõestatud materiaalne seisukord (Nikaraagua);
g)Konkreetne tegevusprogramm (India)
4.Kodanike toetus: I absoluutarvudes (1,5 tuhat USA-s; kuni 65.tuhandeni Mehhikos; NSVL-is 10 inimest, üleliidulise partei puhul 9 tuhat allkirja);
II valijate protsendi suhtes 10%.
5.Parteide tegevuse iseärasused föderatsioonides:
1)Tunnistatakse vaid üldriiklikke parteisid (Brasiilia);
2)Tunnistatakse vabariigi ulatusega üleriigilisi parteisid (Saksamaa, USA, India);
3)Tunnistatakse territoriaalse üksuse (linn, rajoon) raames tegutsevaid p.(Rootsi, Jaapan, Hispaania, NSVL).
6.Nõutav on demokraatlik poliitiline suunitlus:
1)Otseselt on keelatud faistlikud parteid (Itaalia, Portugal);
2)Kõikjal on keelatud parteide relvastatud formeeringute loomine;
3)Keelatud on kommunistlik partei (Iraan, Türgi);
4)Kommunistlikul parteil on keelatud valimistel osaleda (USA-s 12. osariigis).
7.Organisatsiooni struktuuri reglementeerimine: India, USA. Teistes maades vabam.
8. Sundlaialisaatmist teostatakse: Üldiselt likvideerib see amet, kus partei registreeriti.
1)Kohus (Prantsusmaa, Hispaania);
2)NSVL s siis kui partei ähvardab vägivallaga kehtivat võimu kukutada, või ajab muud keelatut asja.
3)Konstitutsiooniline kohus (Saksamaa);
4)Valimiskomisjon, Kõrgem Valimiskohus (Brasiilia);
5)Rahvuslik Parteide Nõukogu (Nikaraagua);
6)Registreerimine tühistatakse (Sellega tegeleb registreerimist teostanud organ):
- kui partei ei esita valimistel kaks korda järjest saadikukanditaate (Rootsi);
kui partei saab valimistel vähem kui 1,5% hääli (See kaotab partei staatuse ja läheb ühiskondlike organisatsioonide nimekirja, vara jääb alles (Brasiilia).
9.Parteidel on õigus:
1)Osaleda valimistel;
2)Parteil on juriidilise isiku staatus (on vara, arve, rekvisiidid jne.);
3)Parteil on õigus oma häälekandjale (massiinfo kanalile jne.);
4)Parteil on võimalus kasutada riigi massi-infokanaleid;
Eriti suured õigused ja võimalused on parlamendis esindatud parteidel.
10.Parlamenti pääsemise künnis:
1,5% - Mehhiko;
4%- Rootsi;
5% - Saksamaa, Brasiilia.
Väiksemad parteid peavad liidu looma, et koos parlamenti pääseda. Koalitsioonid on keelatud Brasiilias.
11.Parlamendis olevate parteide õiguslik staatus:
1)Tema Kõrguse Opositsiooni liidri ametikoht Inglismaal. Palgaline ametikoht valitsuses ja võrdsetes õigustes.
2)Valitsuse juhataja peab kooskõlastama oma otsuseid teiste parteide liidritega (esindajatega) ministrite määramisel.
3)Selleks, et saada fraktsiooni staatus, peab parlamendis olema mingi hulk saadikuid (Austrias 5; Saksamaal 25;) ja nendega peetakse läbirääkimisi.
Seminar : Teema: NSVL rahvus-riiklik ülesehitus.
1)Kuna määratakse piirid?
2)Kellel on piiri määratlemisel sõnaõigus?
3)Millistel tingimustel piiri määratletakse?
4)Kodakondsus? Kodanik?
Seminar: Teema: Nõukogude Riigi Organid. 19.11.90.SPb.
Poliitiline süsteem
Riik Ühiskondlikud org. Töökollektiivide liit
Riigi võimu Riigi valitsus Kohtud Prokuratuur Konstitutsiooniline Rahva
organid org. järelvalve Kontroll.
Rahva Saadikute Ministrite NSVL Kõrgem Kohus
Kongress Nõukogu Vabariigi KK
Ülemnõukogu Ministeeriumid Tribunal
Rajooninõukogu Täitevkomiteed Kohtud
T: NSVL rahvus-riiklik ülesehitus. Sorokin Valentin Dimitrovits. 18.10.90.a.SPb.
1)Mis on föderatsioon ja selle alused?
On kaks riigi tüüpi: 1.Unitaarne. (Tavaliselt ühest valdavast rahvusest elanikkond).
2.Föderatiivne tüüp (paljurahvuslik).
NSVL-is on umbes 50 eriühikut, mis olemuselt sarnased riigile.(administratiiv-riiklikud).
- Subjektideks selles riikide liidus on vastaval territooriumil elav rahvas;
- Vabatahtlikus ühinemisel;
- Omavaheline koostöö (Üldine ja sisene);
- Oma isiklikud ettevõtmised.
Riigiaparaat. 26.10.90.a.
1)Üldiseloom;
2)Süsteem ja organid;
3)Riigiaparaadi organisatsiooni ja tegevuse printsiibid.
Riigiaparaat on organite süsteem, mille kaudu teostatakse riigivõimu ja riigi funktsiooni.
Riigivõim on võimalus teostada oma tahet riigistruktuure kasutades.
Riigi süsteem on organisatsiooniliselt väljendatud riigivõim.
Riigiaparaadil on: oma sisestruktuur.
kompetents, konkreetne volitus, millel sihipärane iseloom;
õiguslik asend määratakse tihti seadusega (RJK)
täievolilisus:
a)õigus võtta vastu oma kompetentsi piires õiguslik-normatiivakte;
b)omavad (eelnevalt) õigust ja vahendeid oma otsuste elluviimiseks (alluvate üle on võim).
Riigiaparaat koosneb ametnikest (kutselised ja distsiplineeritud juhid );
Riigiaparaat moodustatakse erilist korda järgides (valimine, määramine, konkurss).
Riigiorgan kindla struktuuriga ja riigivõimule iseloomulike volitustega institutsioon, mis on hierarhilise ning distsiplinaarõigusliku sõltuvusega seotud töötajatest riigivõimu erinevate funktsioonide täitmise lüli.
Riigiaparaadi struktuur. Mõjutajad.
1)Poliitiline kord (määrab riigi demokraatlikkuse astme);
2)Ajalooline areng;
3)Rahvuslikud traditsioonid;
4)Territooriumi suurus;
5)Geograafiline asend.
Riigivõimuorganeid võib vaadelda: 1)laiemalt võetuna esindusorgan ja nõukogud ;
2)kitsalt võttes ilma nõukogudeta.
Riigivõimuorganite struktuuri eristamine:
- Riigi volituste teostamise vormide järgi;
a)esindusorganid (nõukogud täidavad seadusandlikku funktsiooni);
b)riigi juhtimise organid (täitev korraldav aparaat, mis täidab õigusrakenduslikku funktsiooni);
c)kohtulik kontroll ja järelvalve (õiguskaitselist funktsiooni);
d)vahendajana (president) riigipea koordineerib riigiaparaadi funktsioneerimist:
erakorralised organid (katastroofid, loodusõnnetused jne);
konstitutsioonivastased struktuurid (kolm-kohtud, erinõukogud, erikohtud)
riikliku sunni organid (JK, KP, sõjavägi, sõjaväepolitsei).
- Moodustamise korra järgi;
a)esmased (valimiste abil);
b)määramine.
- Kompetentsi iseloomu järgi;
a)üldkompetentsed organid (omavad õigusi antud territooriumil);
b)spetsiaalse kompetentsiga organid (piiratud hulk valdkondi), (täitevkomiteede osakond);
- Otsuse vastuvõtmise viisi põhjal,
a)kollegiaalsed organid (nõukogud, kohtud, täitevkomiteed);
b)ainuisikulised organid (ministeerium, riiklik komitee, prokuratuur);
- Volituste kehtivuse aja järgi;
a)alalised,
b)ajutised.
- Volituste mahu põhjal;
a)kõrgemad organid (ülemnõukogu)
b)keskorganid (ministeeriumid),
c)kohalikud võimuorganid (kohalik nõukogu).
3. Riigi sotsiaalpoliitilised printsiibid: 15.11.90.a.SPb.
1)Harude printsiip (ministeerium)
2)Funktsioonide järgi (Riiklik Töö Komitee, Riiklik Hinnakomitee), mille aktid võim laieneb kõigile.
3)Tootmis-territoriaalne printsiip (Täitevkomitee) aktid kehtivad antud sfääris.
4)Kahekordse alluvuse, e. tsentraliseerimise printsiip (Julgeolekujõud, kaitsevägi, politsei, prokuratuur).
5)Kollegiaalne ainujuhtimine (ministeerium, kus kollegiaalselt midagi ainuisikuliselt otsustatakse).
Riigivõimu organid, mis loodud majanduse ühtlaseks üleviimiseks turumajandusele.
1)Föderatsiooni nõukogu juurde asutatud vabariikide vaheline majanduskomitee;
2)Väärtpaberite kontrolli riiklik inspektsioon;
3)Riiklik hindade ja standardite inspektsioon;
4)Riiklik standardikomitee;
5)Majanduslike välissidemete juhtimise üldriiklik komitee.
6)Tööga hõivatuse teenistus (Tööbörs);
7)NSVL antimonopolistlik komitee;
8)NSVL Riikliku Kindlustuse järelvalve org.
9)Väike-ettevõtluse ja ettevõtluse riiklik koostöö komitee;
10)Liiduvabariikides maareformi läbiviimise komitee,
11)Riigipanga Kesknõukogu (Reservsüsteemi funktsioonides),
12)Riigivara fondid;
13)Regionaalarengu Investeerimise fond;
14)Üleliiduline valuutafond;
15)Majanduse stabiliseerimise fond;
16)Elanikkonna tööga hõivamise korraldamise fond;
17)NSVL Pensionifond.
Riigi juhtimise organid.
Esindusorgan. Juhtimisorgan. Kohtuvõimud. President. Konstitutsiooni järelv. org. Prokuratuur. Arbiitraaz.
NSVL Kõrgeim Konst. Järelvalve. NSVL NL Rahvasaadikute NSVL Kohus komitee. RA
Kongress Min. Nõuk.
Nõuk. Nõukogu Esimees Liiduvabariigi VA
president. Föderatsiooni esimehe aset. Riiklik OA
Kohalik RN Presiidium Esimees Nõuk. Arbiiter KA.
Presiidium
esimees Kolleegium Oblasti RA
(krim., tsiviil.,
istung militaarne)
Sõja. Trib
komisjon Oblasti K. nõukogud
aparaat. Krai K..
Raj. K
Linna K
Rahva K.
Nõukogude valimissüsteem.
1.Mõiste ja valimissüsteemi printsiibid.
2.Valimisprotsessi staadiumid.
Valimissüsteem on valitavate riigi esindusorganite moodustamise kord
Allikad:---
Printsiibid: 1.Üleüldisus aktiivne valimisõigus alates 18. eluaastast,
passiivne valimisõigus alates 21. eluaastast.
Valimistel ei osale: - vaimuhaiged ( kes kohtu poolt teovõimetuks kuulutatud),
isikud, kes viibivad kinnipidamisasutustes,
kriminaalasja menetlemise ajal vahi all viibivad isikud.
2.Valimisnimekirjade koostamise kord.
1)Nimekirja kantakse kõik isikud, kellel on täitunud 18.eluaasta ja vanemad.
2)Nimekirjad pannakse kontrolliks välja 15 päeva enne valimisi.
3)Igal kodanikul on õigus kaevata nimekirjas esinevate ebatäpsuste üle. Kohus vaatab asja 3 päeva, valimisjaoskond 2 päeva enne valimisi ja valimistepäeval vaatab valimiskomisjon koheselt protesti läbi.
4)Valimisõiguse tunnistust nõutakse liidulistel valimistel.
5)Täiendava nimekirja õigus.
6)Valimistepäeva pikkust võib pikendada (7:00 20:00).
7)Kriminaalkorras kaitstud valimisõiguse printsiip (vaba valimisõiguse teostamise takistamine, vägivald, pettus, äraostmise eest karistuseks vabadusekaotus kuni 2. aastaks või vägivalla puudumisel trahv.
8)Üleüldisuse printsiipide rikkumise viisid (valimistsensus):
a)varanduslik piirang,
b)hariduslik,
c)sugupoole põhjal,
d)kodakondsuse järgi,
e)ealine (18.,21.,35.)
g)ametialane (USA-s sõdurid),
h)rassiline,
i)paiksus (6 kuud Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes jne. 2 kuud USA, 12 kuud Kanada jne)
Võrdsus: iga valija omab vaid üht häält.
- piirkondades võrdselt elanike arvu järgi.
Vahetus (otsesed valimised) valitakse otse inimeste poolt (org. poolne valimine rikub seadust).
Salajane hääletus, valija tahteväljenduse kontrollimise keelamine.
keelatud on valida teiste eest (Krim.§133 kuni 3.a. vabadusekaotust),
keelatud on häälte valesti lugemine (teadlikult).
tulemustest valetamine,
valimiste salajasuse rikkumine.
Valimisi viiakse läbi valimiskomisjonide:
Valimiste Kesk-Komisjon (5.a. tähtajaks),
Krai, oblasti, rajooni, linna ja küla-alevi VK (5.a.)
Ringkondlikud,
Jaoskondlikud.
Valimiskomisjoni töösse sekkujate administratiivvastutusele võtmine, või selle töö takistamine, või sellele andmete mitteesitamine jne (ad. trahv 50 100 rbl.).
Avalikus töökollektiivide esindajad, ajakirjanikud omavad õigust vaadelda toiminguid (häälte lugemisest aga nende esindajad, kes on selleks registreerunud varem).
Kodanike osavõtt valimistest ettevalmistamisest (Kollektiivid).
Saadiku ametisobimatus (Ise nad oma ülemuseks ei saa olla).
Riigipoolne valimiste finantseerimine:
Iga organisatsioon võib riigilt, firmalt, eraisikult tagastamatut abi saada ainult valimiskomisjoni kaudu.
Välismaalt saadud abi ilmsiks tulekul võetakse antud abi saanud kandidaat nimekirjast välja.
Valimised toimuvad valimisringkondade kaudu:
a)Territoriaalsed, rahvusterritoriaalsed;
b)Uninominaalsed ja poolunominaalsed ( ühe ja mitmemandaadilised).
c)Territoriaalsed ja tootmisüksuslikud.
Keelatud on olla rohkem kui kahe nõukogu saadik.
Vaba ja igakülgne arutelu. (Võib agiteerida nii poolt kui vastu hääletama. Keelatud on teha agitatsiooni valimistepäeval (Trahv või paranduslikud tööd 1. kuuks, ootavad seaduse rikkujat).(Kojamehed peavad plakatid valimistepäeva hommikuks ära korjama!).
Vale ja laim ebasoovitav ning karistust vääriv tegevus.
2.Valimiste protsessi staadiumid:
1)Valimiste tähtaja väljakuulutamine(4 kuud enne nõukogu mandaadi lõppu).
2)Valimiskomisjonide moodustamine NSV Liit 4 kuud,
LV 3 kuud; krai 4,5 kuud;
Ringkond 4,5 kuud; oblast 3,5 kuud;
kohalik nõukogu 3 kuud; valimisjaoskond 45 päeva.
3)Valimisringkondade moodustamine: NSV Liit 10 päeva enne valimisi;
LV; KN 3,5 kuud.
4)Kandidaatide esitamine 2 3 kuud enne valimistepäeva;
Töökollektiivide poolt;
Õppeasutuste kolleegiumite poolt;
Sõjaväeosade koosolekute poolt , väeosade kaupa.
Valijate elukohajärgsetel koosolekutel;
Enese esitamise õigus koosolekutel;
Vabariiklikel valimistel võib koosolekutel ainult ühe kandidaadi esitada ( kohalikel valimistel vaba hulk).
5)Kandidaatide registreerimine:
Liidulistel valimistel 2 1 kuu enne valimisi;
Kohalikel valimistel 2 kuud 40 päeva.
Kui kandidaat on registreeritud ühes ringkonnas, siis tea ei saa teises ringkonnas olla registreeritud, isegi siis, kui ta esimesest end taandab.
Kandidaadil on õigus loobuda. See, kes esitab kandidaadi võib selle ka taandada.
6)Kandidaadi tegevus peab vastama ta programmile:
Ei tohi olla plaani riigivõimu vägivaldsest kukutamisest;
Sõjapropaganda on keelatud;
Rassi ja usuvaenu õhutamine on keelatud;
Ei tohi agiteerida Inimõiguste rikkumistele;
Igal kandidaadil võib olla usaldusisikuid NSV Liidu saadikul - 10;
LV 5;
KN 3.
Usaldusisikud on vahetatavad ja nende tegude eest vastutavad saadikukandidaadid.
Kandidaat ei tohi olla antud valimisringkonna komisjoni liige.
Kandidaat vabastatakse töölt valimiste eel, vastavalt selle vajadustele.
Kandidaatidele laieneb saadikupuutumatus antud valimispiirkonnas.
7)Hääletamine.
8)Valimistest kokkuvõtete tegemine. Valimisbülletäänide kehtetuks kuulutamise tingimused :
a)Need ei vasta kehtestatud normidele;
b)Kui neil on üle ühe kandidaadi, ühemandaadilistel valimistel.
c)Valimistulemuste kindlaksmääramine häälte lugemise teel.
Mazoritaarne Enamuslik.
a)absoluutne, ehk lihtne enamus (Prantsusmaa, NSVL);
b)suhtelise enamusega, kellel kõige rohkem hääli (Inglismaa, India);
c)kvalifitseeritud enamus, (3/4; 4/5)
Proportsionaalne süsteem. Soome, veits, Rootsi, Norra, Austria, Belgia, Austraalia ja Ladina-Ameerika riigid.
a)Kandidaate esitavad ainult parteid nimekirjades.(Mitme partei süsteemidel mitu nimekirja).
Hääled jagatakse I Vaba nimekirja reegel valija märgib selles ühe kandidaadist.
II Nimekirja reegel kandidaadid saavad mandaadi nimekirjale antud häälte hulga mandaatidega jagamisel. Itaalia, Saksamaa (kasut mõlemat süsteemi).
Valijate proportsiooni määramine. Valimismeeter = vähim mandaati tagav häältearv.
Q = kvoot;
Q= x/y x = antud riigi valijad;
y = mandaatide arv.
Häälte arv, mille partei sai on Z, mis jagatakse Q. Tulemus võrdub parteile antud teatud arvu mandaatidega.
z/Q = A
1)Esimest meetodit nimetatakse suurima jäägi meetodiks. Siin jäägi moodustanud mandaadid lähevad võitnud parteile.
2)Suurima keskmise meetod. Hääled, mis antud parteide nimekirjale jagatakse hääled 1;2;3 ga.(Itaalia, Rootsi). N Liidus loetakse valituks kandidaat, kes sai üle 50% hääli hääletamisest osavõtnute häälte hulgast.
Valimised tühistatakse kui piirkondlikes valimiskomisjonis rikuti seadust.
Valimised ei toimunud, kui:
- piirkondlikel valimistel osales vähem kui 50% valijatest.
kui oli ja läks ära kandidaat (ühe kandidaadiga valimispiirkond).
Lisa staadium:
1)Kordusvalimised toimuvad, kui 2 kandidaadist kumbki ei osutunud valituks. (Valimised toimuvad 2. nädala pärast uuesti ja peab olema 2 või rohkem kandidaati, kes rohkem hääli said, kvoorumi olemasolul).
2) 2)Kui saadakse võrdne hulk hääli.
3)Kordusvalimised: kui ei olnud üle kahe kandidaadi ja kumbki ei saanud vajalikku hulka hääli.
Valimise toimuvad 2 kuu pärast, kui valimised loeti a)mittetoimunuteks; b)kui valimistulemused loeti kehtetuteks.
c)kui kordusvalimised ei andnud tulemusi (kui kohti saadi vähem kui mandaate (näit. 5 mandaati ja 2 kandidaati said vaid üle 50% häältest).
Valimistulemused avaldatakse: 10 päeva pärast NSV Liidu ja LV valimisi ja 5 päeva pärast kohalikel valimistel.
Mitmemandaadiliste valimiste omadused.
Mitmemandaadilises, kohalike võimu organite saadikuks saab see, kelle poolt hääletas üle 50% valijaist, teistega võrreldes, sõltuvalt mandaatide arvust. Ülejäänud, kes said üle 50% on reservis. Näit: 3 mandaadilises ringkonnas on 5 kandidaati ja 4 said üle 50% hääli. Kolm said mandaadi, üks jäi reservi ja üks jäi valimata.
(Head aega, tänan kuulamast ja lektor oligi läinud).
Riigiehituse kursuse arvestuse küsimused. 1990 1991õa.
1.Riigi olemus ja tekkimine.
2.Riigi funktsioonid ja vormid.
3.Poliitiline kord. Nõukogude demokraatia ja omavalitsuste areng.
4.Riikik suveräniteet.
5.Riiklik ja poliitiline võim.
6.NSV Liidu õigus- ja poliitilise reformi põhilised suunad.
7.Õigusriigi formeerumise teed.
8.Seaduse ülemvõim kui õigusriigi printsiip.
9.Konstitutsioon, kui riigi põhiseadus: selle olemus ja põhilised iseärasused.
10.Nõukogude konstitutsiooni arengu ajalugu.
11.Kaasaegne NSV Liidu konstitutsioon.
12.Konstitutsioon ja kaasaegne seadusandlus.
13.Nõukogude poliitilise süsteemi mõiste, struktuur ja printsiibid
14.Riigi koht poliitilises süsteemis.
15.Nõukogude Liidu poliitiliste parteide õiguslik seisund. NSV Liidu seadus ühiskondlikest organisatsioonidest.
16.Nõukogude kodakondsus: printsiip, selle saamine ja kaotamine kord.
17.NL kodanike konstitutsioonilised õigused, vabadused ja kohustused. Inimõiguste ülddeklaratsioon.
18.NL rahvus-riiklik ülesehitus. Mõiste, printsiibid ja rahvusliku riikluse vormid.
19.Nõukogude riigiaparaat. Seadusandlik, täitev- ja kohtuvõim. Võimude lahusus.
20.Nõukogude riigi organid: mõiste, tunnused, süsteem ja organisatsiooni ning tegevuse printsiibid.
21.NL valimissüsteem. Mõiste ja printsiibid.
22.Üleüldine võrdne ja otsene valimisõigus.
23.Rahvasaadikute saadikukandidaatide esitamine ja registreerimine.
24.Rahvasaadikute valimiseelne programm. Kandidaatide usaldusisik.
25.Valimistulemuste kokkuvõtmine.
Starovoitov (militsionääri moodi mees)(umbes 25 kuulajat) 07.02.91.a.Len.
Saadiku õiguslik staatus.
Allikad: NL Konstitutsioon; VF Konst.; Seadus NL rahvasaadiku staatusest. (ja VF ).
Staatus = asend
Konstitutsiooniline staatus (5 konstitutsioonilist normi)
Saadik = riigi võimu esindaja. Tema volitused saadakse valimiste tulemusel. Volituste kehtivus algab valimiste päevast ja lõppevad uute saadikute valimisega.
Saadiku ülesandeks on teostada riiklikku võimu.
Printsiibid: sõltumatus, initsiatiivi õigus, seaduslikus.
Funktsioonid: aruandlik-informatiivne funktsioon (kord poole aasta jooksul tuleb valijatele aruanne teha.)
Saadiku õigused ja kohustused: - Töötada nõukogus;
omab õigust valida ja olla valitud;
teha ettepanekuid, päevakorda arvestades;
esitada kandidaate;
võib nõuda informatsiooni, teha järelepärimisi;
on õigus oma arvamust avaldada;
on õigus nõuda seadustest kinnipidamist.
Saadikutel on oma tegevusel soodustusi : tasuta sõit oma valimisringkonnas, teda ei saa töölt vallandada, ta on puutumatu.
Kohal 32 hinge (85-st) 09.02.91.
Kirjandus: Kohalikud rahvasaadikute nõukogud. M- 88.;
Saadiku staatus Sinovjev.
27. kongress saadikute tegevusest Sorokin , Ivanov.
RSN
Presiidium
Nõukogu Täitevkomitee
aparaat Alaline komisjon TK aparaat
Saadikute grupid.
Valimisringkonnad. Valimisringkonnad. Valimisringkonnad.
Saadiku tegevuse vormiks on - organisatsiooniliste vahendite kompleks, mida kasutades saadik teostab oma tegevust realiseerides oma õigusi ja kohustusi.
Saadik tegutseb nõukogus ja selle organites (presiidiumis, komisjonides).
Saadik tegeleb valimisringkonnas organisatsioonilise ja õigusliku tööga.
Nõukogu istungjärk üks või mitu ühe ja sama päevakorraga RS nõukogu istungit. Istungjärgud toimuvad regulaarselt.
Alaline komisjon mingi küsimuse lahendamiseks moodustatud nõukogu organ, et võtta vastu otsus käsitletava küsimuse lahendamiseks. Nende tööd reguleerib vastav määrus.
Rahvasaadikute kongress.
14.02.91.Len.
Kirjandus: NL Konstitutsioon; NL Ülemnõukogu reglement (IZVESTIA 29.12.89);
Kongressi on valitud 2250 saadikut territoriaalsel printsiibil ja 750 ühiskondlike org. poolt.
Rahvasaadikute tegevuse printsiibid: - Kollektiivselt arutada arutatavaid küsimusi;
Avalik arutlus;
Nende loodud komisjonide ja organite aruandekohustus Kongressi ees;
Seaduslikus;
Avaliku arvamusega arvestamine.
NL Ülemnõukogu kutsub Kongressi kokku 30 päeva enne istungite algust. Määrates kindlaks koha ja kellaaja. Kongressi istungjärgud toimuvad vähemalt kaks korda aastas.
Erakorraline istungjärk (ühe koja, presiidiumi või 1/5 rahvasaadikute, aga samuti ükskõik millise liiduvabariigi ülemnõukogu kirjalikul ettepanekul ) toimub kirjalikult põhjendatud avalduse alusel.
Enne kongressi toimub saadikute esindajate koosolek (225 esindajat-saadikut), kes määravad kindlaks kongressi päevakorra. Seda koosolekut juhib koosoleku büroo esimees, kes juhib kuni uue ÜN valimisteni.
Luuakse mandaatkomisjon, et kinnitada mandaate. Iga kongressi istung on teovõimeline kui sellest istungist võtab osa vähemalt 2/3 saadikuid või (50% + 1).
Rahvasaadikute kongressi kompetents.
1.RSK võib arutada igasuguseid küsimusi;
2.Kuid on küsimusi, mida vaatab läbi vaid NL RS Kongress:
Rahvasaadikute volituste kinnitamine;
NL Konstitutsiooni vastuvõtmine (kvalif. 2/3 enamusega);
Riigi ehituse alused;
NL ja LV riigipiiri määratlemine;
NL sise- ja välispoliitika põhisuunad;
Majanduse arenduse plaanide kinnitamine;
ÜN ja ÜN presiidiumi valimine;
NL Konstitutsioonilise järelvalve komitee valimine;
Ülemkohtu presiidiumi kinnitamine;
Peaprokuröri ja Kõrgema arbiitri kinnitamine;
Referendumi korraldamise otsuse vastuvõtmine;
Rahvasaadikute eetikakomisjoni valimine.
Kongressi sekretariaat: Tegeleb kirjade, avalduste jne.
Kongressile kutsutakse riigi juhtivad isikud ja teisi asjatundjaid.
Saalis istuvad rahvasaadikud territoriaalsel ja rahvuslikul printsiibil, tähestiku järjekorras.
Reglement määrab kindlaks töö aja , ettekannete pikkuse(60 min), kaasettekande pikkuse(20), esinemise aja (10 min), (5min).
Väljaspool reglementi võib esineda president, ÜN Esimees, konstitutsiooni järelvalve komisjoni juhataja, peaminister, jne.(Saadikute gruppide esindajad, et ettekandeid sisse viia).
NL Ülemnõukogu. 21.02.91.Len.
ÜN on alaliselt tegutsev võimu seadusandlik ja kontrollorgan. ÜN võtab vastu seadusi. Seadus on kõrgema võimuorgani akt, mis sisaldab õigust. Praegu allkirjastab seadused president (Gorbatov),(määrustele Lukjanov). ÜN on kontrolli õigus.
ÜN moodustamise kord:
ÜN formeeritakse RS kongressi poolt salajasel hääletamisel NL RS hulgast (542 liiget). Algul on igal RS delegatsioonil omad kandidaadid, kuid hiljem otsustatakse Vanade nõukogus, kes kandideerima jäävad. ÜN s on kaks koda. Mõlemate volitused kestavad ühtmoodi kaua. Istungid toimuvad koos ja eraldi. Palatite vahelisi erimeelsusi klaaritakse kooskõlatus komisjonis. Kui põhimõttelistes küsimustes üksmeelt ei saavutata võib tõstatada ÜN ümbervalimise küsimuse.
On Liidunõukogu ja Rahvusnõukogu (igast LV 11, AV 4, AO 2saaadikut).
Iga aasta vahetub 1/5 (108inimest),(lahkuda soovis avalduste alusel 180).
ÜN kompetents: - Kinnitab Valimiste Keskkomisjoni koosseisu ja määrab valimised.
Kinnitab, Presidendi ettepanekul, ametisse ja vabastab NL ministreid ja samuti peaministri;
Annab nõusoleku kabineti liikmete ja julgeoleku nõukogu liikmete ametisse määramiseks;
Valib NL Ülemkohtu; NL Kõrgema arbitaazi kohtu; Määrab NL peaprokuröri ja kontrollorganite esimehe.
Kuulab ära nende organite aruandeid, mis ta on loonud ja samuti selle poolt määratud ametiisikuid.
Ta peab kindlustama seadusandliku reguleerimise kogu NL territooriumil.
Ta peab tõlgendama NL seadusi.
Tegeleb kaitse ja julgeoleku küsimustega;
Kuulutab välja kaitseseisukorra (see õigus on seadusandjal), sõjaseisukorra ja võtab vastu otsuse Relvastatud Jõudude kasutamiseks;
Võib tühistada NL ministrite kabineti otsuseid;
Kongresside vahelisel perioodil võib ta võtta vastu referendumi läbiviimise otsuseid;
Ta ratifitseerib ja finantseerib rahvusvaheliste lepete täitmist;
Kontrollib riigilaenude tegemist (varem see oli konkreetselt määratlemata);
Kehtestab kohalike võimuorganite funktsioneerimise printsiibid;
Määratleb ühiskondlike organisatsioonide staatuse alused.
Ülemnõukogu tegevuse organiseerimine: - tegutseb alaliste komisjonide ja sessioonide kaudu. ÜN sessioonid on kodade eraldi või ühised istungid, (ÜN komisjonid ja alalised komisjonid),ÜN presiidiumi kaudu. Ettepanekuid võivad esitada president, liiduvabariikide esindajad (riigivõimu esindaja kaudu) ja mitte vähema, kui 1/3 saadikute koja liikmete poolt. Määrus peab olema avaldatud ajakirjanduses hiljemalt kolme päeva jooksul ja teatama selles istungite päevakorra. Päevakorda arutatakse Vanade kogus ja I istungipäeval. Parlamendis on kindlaksmääratud esinemise aeg (igas esinemise liigis). Istung on õiguspädev, kui sellest võtab osa vähemalt 2/3 saadikutest. ÜN liige on otsustava häälega mitteliikmed (külalised) soovitava häälega, või ei osale üldse hääletamistes.
ÜN alalised komisjonid on 8 alalist komiteed ja 14 ühiskomiteed.
1.Toidustlus;
2.Riigi julgeoleku komitee;
3.Seaduslikuse kontrolli komitee;
4.Kodanike õiguste ja kohustuste komitee;
5.Ökoloogia komitee;
6.Rahvusvaheliste suhete komisjon.
Komiteed ja alalised komisjonid: nende otsused on soovitava iseloomuga ja kelle poole nad pöördusid peavad vastama, kui ei vasta, antakse asi koja istungile. 800 saadikut osalevad komiteedes ja komisjonides ja umbes pooled ei ole ÜN liikmed.
Seadusandliku initsiatiivi õigus rahvasaadikutel, alalistel komiteedel, ÜN Komiteedel, ühiskondlikel organisatsioonidel (ametühingutel), ÜN kodadel, ÜN, presidendil, NL Ülemkohtul.
Seadusandlikku initsiatiivi teostatakse 1)NL uute seaduste projektidena;
2)NL seadustesse parandusettepanekute tegemisega;
3)Tehes ettepaneku uute NL seaduste vastuvõtuks.
Seaduse projektis (eelnõus) peab olema: Seletus ülesandest-eesmärgist.
: näidatud koht kehtivas seadusandluses;
: oodatavad muutused majanduses, poliitilises ja sotsiaalses elus;
Peab toimuma kaks lugemist: I ettepaneku tegija poolt, koos aruteluga;
II lugemine, Komitee ettekandena, iga punkti läbihääletamisega ning kõik tervikuna hääletusel vastu võtta (tagasi lükata). Seaduse peavad kinnitama mõlemad kojad, kas eraldi või ühisistungil hääletamisega.
Konstitutsioonilise järelvalve komisjon. 22.02.91.Len.
(30 kuulajat)
Põhiliselt on võetud eeskuju Saksa ja Prantsuse õigussüsteemi kontrollsüsteemi. Saksa KJK vaatab läbi elanikonnalt laekunud kaebusi. Prantsusmaal KJK ainult 60 RS allkirjaga pöördumisi. NL Konstitutsiooniline järelvalve komisjon on asutatud selleks, et tagada seaduste, aktide , liiduvabariikide konstitutsioonide, kodanike õiguste ja vabaduste kaitse ja vastavus NL konstitutsioonile.
See põhineb kolmel printsiibil:
1)Seaduslikus;
2)Kollegiaalsus (27 inimest);
3)Avalikkus (Tunnistatakse kehtetuks kõik inimõigusi puutuvad aktid, mis ei ole avaldatud trükis.).
KJK 10. a. valitud (rotatsioon 5a pärast ja 50 % ). Nad annavad vande. Vaikivad asjade käigust, on sõltumatud ja alluvad ainult konstitutsioonile. KJK liige ei saa olla RS ja ka töötada teistes komiteedes ja komisonides. ÜN liikmed võivad käia KJK istungitel. KJK liikmed omavad saadiku staatust. KJK akt (Kokkuvõte) on seadusliku jõuga, kui see on vastu võetud 2/3 osalenud ja vähemalt 50% liikmete poolt hääletusel.
KJK on õigus:
1.Nõuda riigi organitelt jne. igasugust informatsiooni, kutsuda tunnistama isikuid (ka ühiskondlike organisatsioonide juhte, liikmeid jne), ning appi igasuguseid spetsialiste ja konsultante. Vastamisest keeldumine ja valetamine toovad kaasa vastutuselevõtmise seaduse järgi.
2. Kui asi puudutab inimeste kodanikuõigusi ja vabadusi, siis selliseid salasätted jne. on tegemisest peale kehtetuks kuulutatud.
3.KJK on seadusandliku initsiatiivi õigus.
Eriarusaamade lahendamine.
NSVL Liiduvabariik Rahvus-riiklik moodustis Rahvus-territoriaalne moodustis.
KONSTITUTSIOON.
Valimine Parlament valib presidendi (Iisrael, Türgi),
Kolleegium Liidu parlamendist ja föderatiivsete osade esinduskogud valivad presidendi (Saksa, India)
Otsesed presidendivalimised (Ladina-Ameerika).
AKTID (8 tk)
Seaduste projektid kuuluvad Konstitutsiooni Järelvalve Komisjon.
RS Kongressil läbiarutusele.
RS Kongressil vastu võetud Nõukogude Liidu President.
seadused ja muud aktid.
Liiduvabariikide kõrgem
võimu organ.
Liiduvabariikide Konstitutsioon NL RS Kongress.
ja seadused.
NL Ülemnõukogu.
NL Ülemnõukogu ja selle
kodade aktid. NL ÜN esimees.
NSVL Ministri määrused Mitte vähem kui 1/5 ÜN liikmeid
NSVL ÜN kaks koda ja komiteed.
Ülemnõukogu alalised komiteed.
NSVL ja LV lepingud ja
muud kohustused Ministrite Kabinet
NL Kontrollkoda
NL Presidendi määrused NL Ülemkohus
NL Peaprokurör
NL Kõrgem arbitaazi kohus
Teiste riigi ja ühiskondlike
organisatsioonide õigusaktid Üldine organ...
NL Teaduste akadeemia
Presidendi võim Nõukogude Liidus. 25.02.91.Len.
Kolmandal RS Kongressil see vormistati dokumentidesse.
Kõigepealt presidendi võimu sisseviimise põhjused:
Selgus, et Kongress pole võimeline olulisi asju otsustama seepärast otsustati siduda operatiivselt täitev ja seadusandlik võim. Kui on vaja seadust, siis annab president ukaasi ja asi otsustatud. Revolutsioon ülevalt. Altpoolt juhtimatu.
Oht!? Omades infot on ikkagi võimalus suurelt eksida.
Võimu liigne koondumine.
3.Millega ohte vähendada? Piirates presidendi ametiaega kahe järjestikuse tähtajaga (5 a. üks aeg).
Kontrolli teostab Kongress igal aastal, kuulates informatsiooni ja esitades presidendile küsimusi. Ülemnõukogu võib presidendi ametist tagandada.
Presidendi võimu õiguslik staatus: - kaitsta kodanike inimõigusi; jälgida, et täidetaks konstitutsiooni ja konstitutsiooniliste institutsioonide töö kindlustamine; riigi julgeoleku tagamine.
Julgeoleku Nõukogu, Föderatsiooni Nõukogu ja asepresidendi ametikoha sissetoomine. Samuti Kontrollkoja ja Riikliku Inspektsiooni asutamine.
4. Presidendiks saamise tingimused:
30 65.a. otsestel valimistel alternatiivsete kandidaatide olemasolul.
Vaja on saada NL üle 50% hääli ja LV samuti üle 50% hääli;
President peab andma vande;
President ei tee seadusi vaid annab ukaase seaduste alusel;
ÜN antud seadusi peab president täitma;
President allkirjastab NL seadused;
Presidendil on vetoõigus (2 nädalat võib seadusele mitte alla kirjutada), kuid ÜN võib 2/3 häältega selle ikkagi vastu võtta;
President võib tõstatada küsimuse ÜN uuestivalimiseks, kui see ei suuda kodade vahel kooskõla leida;
President on täitevvõimu esindaja, kes määrab peaministri ja moodustab kabineti;
President annab autasusid, aunimetusi, armu ja kodakondsust;
President on vägede ülemjuhataja;
President kuulutab välja üldmobilisatsiooni;
President viib sisse erakorralise olukorra (Liiduvabariikide võimudega kooskõlastatult);
President on puutumatu (saadikupuutumatus).
Julgeoleku Nõukogu juhib president. Selles töötatakse välja nõuandeid kaitseküsimustes, meetmeid üldise julgeoleku, majandusliku- ökoloogiliste katastroofide vältimise tagamiseks ja kahjustuste likvideerimiseks. JN liikmed määrab president.
Föderatsiooni Nõukogu.
NL Ministrite Nõukogu kabinet 07.03.91.Len.
Riigiteenistus: teenistujate tegevus riigiaparaadis ja selle organisatsioonides.
Riigiteenistuse tegevuse printsiibid: - tegutseb rahva huvides;
demokraatlik tsentralism;
rahvuste võrdõiguslikus;
sotsiaalne seaduslikus;
planeeritus.
Isikud, kes töötavad riigiorganites kindlates kohustustes on riigiteenistujad. Kõiki neid klassifitseeritakse iseloomu järgi:
1.Volitustega riigivõimu teenistus (nad võivad oma volituste piires teha teistele kohustuslikke otsuseid);
2.Ilma riigivõimu volitusteta riigiteenistus:
juhtivad töötajad - (õigus töötajaid valida-palgata, allkirjastada dokumente, kontrollida, koordineerida tegevust ja võtta vastu otsuseid asjade edendamiseks.
spetsialistid - spetsiaalsete teadmistega teenistujad, kes on vastavatel ametikohtadel;
tehniline personal, abipersonal.
3.Vastutav ametiisik võimuorganit esindav subjekt, aga samuti riigi ja ühiskondliku organisatsiooni töötaja kes täidab korraldavat või majanduslik-administratiivset funktsiooni.
Kontrasignatuur - tähendab riigipea vastutamatust (Inglise kuninganna, Saksa president, parlamentaarses riigis üldse). President parlamentaarses riigis ei saa oma korraldust ennem kehtestada, kui selle on peaminister (või vastav minister) allkirjastanud. Seal kus on parajasti koalisatsioonivalitsus on valitsuse surve väiksem.
riikides, milles on tugevad konstitutsiooni järelvalve organid, saavad need konstitutsioonile mittevastavaid otsuseid muuta või tühistada. (NL s min. Kabinet. §16. Peatatud Konst. §128-136.)
Valitsus ja president.
President: - on korraldava ja täitevvõimu süsteemi organite juht;
Koordineerib kabineti ja ÜN tööd;
määratleb kabinettide struktuuri;
esitab ÜN peaministri ja kabineti liikmete kandidatuuri;
on õigus kabinetis muudatuste tegemiseks ja selle otsuste täitmise peatamiseks;
kabinet on presidendi ees vastutav.
Ministrite kabinet ja ÜN: - Valitsus viib ellu seadusi, mis ÜN vastu võetud;
ÜN kinnitab ministrite kandidatuuri, andes nõusoleku või lükkab ministri kandidatuuri tagasi;
Annab nõusoleku ministri vabastamiseks;
Valitsus on ÜN ees vastutav;
ÜN võib avaldada usaldamatust kabinetile, mis läheb peale seda erru;
Kabinet annab aru ÜN ees mitte harvem kui kord aastas.
Ministrite kabineti kompetents: - Viib ellu ühist finantseerimise ja rahanduspoliitikat;
Koostöös Vabariikidega juhib energeetika, tooraine, kaitse, transpordi, side, kosmose, ökoloogia jne sfääre.
Teostab toiduainetega varustamise, sotsiaalkindlustuse ja elanikkonna tööhõive programmi täitmist;
Realiseerib NL välispoliitikat (tolli küsimused);
Kodanike õiguste ja vabaduste kaitse;
Juhib NL ministrite tööd.
(Liidulepingus on kompetents jagamata!?)
Valitsuse aktid: - määrused;
korraldused;
Kõik aktid, mis puudutavad kodanike õigusi ja kohustusi on KJK vaatluse all.
Kohalike nõukogude seadusandlik tegevus. 15.03.91.a.Len.
Rahvas on suveräänsuse kandja:
RSN on riigi poliitiline alus. Nad formeerivad riigiaparaadi. Kõik täitev-korraldavad organisatsioonid on RSN ees kontrolli ja aruandekohustlased.
RSN on esindusorgan, mis rahva poolt valitud ja väljendab selle tahet.
Nõukogude ühtne süsteem.
Kõrgemad RSN Kohalikud RSN
NL, LV, ANSV. RN, KN.
Nad väljendavad kogu Liidu Neil on volitused oma valimisringkonna piires.
rahva tahet ja omavad väga suuri volitusi.
Võtavad vastu seadusi, mis kehtivad vabariigi piires;
Nad jälgivad ja juhivad kohalike RSN tegevust. Lahendavad kohalikke küsimusi, mis on
nende volituste raames.
Ühtse süsteemi mõiste : - nad formeerivad riigiaparaadi;
RSN on riigi omavalitsuste vormiks;
Nende valimised toimuvad ühtedel samadel alustel;
Nendel on ühtne tegevusprintsiip;
Vastavus võrdsetele territooriumitele;
Venemaal on:6 krai RSN; 10 Autonoomse okrugi RSN; 120 oblastilist RSN; 8 aut. obl. RSN; üle 3000 rajooni RSN; üle 2000 linna RSN; 640 Linna rajooni (üle 200 000 elaniku rajoonis); 41762 alevi RSN; 3787 küla RSN. Igal pool on neil kontoriruumid ja need tegutsevad demokraatliku tsentralismi printsiibi.
Nõukogude funktsioonid: (nende töö põhisuunad). (Eesmärk funktsioon ülesanne). Ülesanne on määratletud tegevuse raamidega.
Funktsioonid: liita riigis elavaid rahvaid;
rahva tahte väljendamine riigi võimu kaudu;
majandusliku ja sotsiaalse arengu juhtimine riikliku ülesehituse kaudu.
Realiseerimise mehhanism: 1)Normatiivide loomine;
2)Konkreetsete küsimuste lahendamine;
3)Kontroll;
4)Organisatsiooniline kasvatuslik tegevus.
Nõukogude tegevuse printsiibid:
Üldised ja spetsiaalsed: 1)Demokraatlik tsentralism;
2)Töötav korporatsioon (mõtleb, teeb, kontrollib).
3)Kollektiivsus;
4)Avalikustamine;
5)Sots. seaduslikus;
6)Kodanike tõmbamine Nõukogu töö juurde;
7)Avalikus.
Nõukogude töö meetodid:
Need on võimu ja juhtimise kasutamise meetodid.
1)Võimukalt, õiguslikult (nende otsused on üldkohustuslikud);
2)Majanduslikud meetodid;
3)Organisatsioonilised meetodid (instruktsioonid, informatsioon, ettevalmistus);
4)Sotsiaalpsühholoogilised.
Nõukogude töö uuendamine:
igale oma jõu kohane funktsioon;
igaüks peab oma funktsiooni täitma;
võim tuleb ümber jagada;
konstitutsiooniga antud võimu tuleb kasutada;
Võimu deformatsiooni tekkimine: - võimu liig tsentraliseerimine;
valitud organisatsioonide liigne osatähtsus;
formaalne rahva osavõtt valimiastest.
Hädadest ülesaamiseks: - reaalne võim tuleb nõukogudele tagastada;
reorganiseerida kohalike asjade omafinantseerimise juhtimine;
parandada kohalike nõukogude materiaaltehnilist baasi (igal RSN peab olema oma tuluallikas);
uuendada ja reorganiseerida tööorganeid.
Mis teha? Valimissüsteemi reform (Saadikute programmid, kandidaatide konkurents, enese üksikkandidaadike esitamise vabadust jne.)
Kõik nõukogud valida võrdseks tähtajaks;
Ülal võimu lahkuviimist (seadusandlikust);
Keelata saadikute töö täitevorganites (ametisobimatuse, ühildamatuse tõttu);
Parlament on kutseline rahva poolt otse valitud organ.
Nõukogude põhitegevus ja volitused.
16.03.91.a.Len.
Kirjandus: (10 seadust)
1.Kohalike nõukogude volitused (NL Konst.§93). Nõukogud juhivad ise või läbi valitud organite riigi majandust jne.
Riik tegevus territooriumi administratiivne jaotamine;
loovad aruandluskohustuslikud riigiorganid;
(täitevkomitee, RSN presiidium, juhtimisosakond);
krai , oblasti RSN organiseerivad rahvakohtud (kõrgem nõukogu organiseerib)
autonoomne ringkond, oblastid organiseerivad endale ise kohtuorganid;
kontroll (allpool asuvate nõukogude üle);
teostab Siseasjade Organite juhtimist.
juhib perekonnaseisuametit;
juhib riigikaitset ja armeesse võtmist.
Nõukogu kompetents:
looduskaitse;
vee kasutamine;
ehitus;
tööjõu kasutamine;
rahvatarbekaupade tootmine;
elanikkonna sotsiaal-kultuuriline teenindus;
loodus ja kultuurimälestiste kaitse.
Majanduslik tegevus:1) vahetult juhtida neile alluvaid ettevõtteid;
2)aidata koordineerida kõrgemal seisvate org tööd.
põllumajanduses: 1)kohalikud nõukogud juhatavad põllumajandust,
2)organiseerivad agrotöötuslikku ühendust;
3)kontrollivad ettevõtete tööd (looduse reostuse vältimiseks);
4)registreerivad kolhooside põhikirju;
5)juhivad sotsiaal-kultuuri asutusi, koole ja sotsiaalsfääri;
6)juhivad riiklikku ja kooperatiivset kaubandust, toitlustusettevõtteid;
7)jälgivad sotsialistlikkust seadusandlusest kinnipidamist ja avalikku korra tagamist;
8)tühistavad allpool asuvate nõukogude organite korraldusi;
9)peatavad seadusele mittevastavate korralduste täitmise;
10)teevad otsuseid seaduste rikkumises süüdistatute vastutusele võtmiseks.
Ettevõtte juht on isik, kes on ajutiselt vabaduses
Kohtu suhtes: 1)aitavad remonti teha;
2)formeerivad kohtud:
Prokuratuur: 1)Need ei puutu nõukogudesse ja on iseseisvad;
2)Nad on õiguskorra organid, mis koordineerivad nõukogusid;
Õigusorganid: 1)osakonnad on nõukogudes, et aidata kohtuid;
2)nõukogud ei kontrolli justiitsorganite tööd;
3)teevad statistikat;
4)lahendavad kaadrite küsimusi;
5)miilitsa jaoskond (SO nõukogus).
Kohaliku poliitilise ja majandusliku juhtimise üldised alused. 18.03.91.a.
Kirjandus: Seadus 09. aprill 1990.a. jne.
Kohaliku omavalitsuse struktuur: - kohalikud nõukogud
omavalitsuse territoriaalsed organid;
ühiskondlik omavalitsuse juhtimise meeskond (rahvainitsiatiiv);
Vahetu demokraatia vormid = referendum, rahvahääletus.
Kohalike omavalitsuste printsiibid: 1)Seaduslikus;
2)Tahteväljendus nõukogude kaudu, kohalikud referendumid;
3)Iseseisvus ja sõltumatus ja vastutus kohalike küsimuste lahendamises;
4)Kodanike õiguste ja vabaduste kaitse;
5)Omavalitsuste ja selle organite valitavus ja elanikkonna poolne kontroll.
6)Avalikustamine ja avaliku arvamusega arvestamine.
Kohalike omavalitsuste kompetents: 1)Kohalikel omavalitsustel on õigus, vastastikusel kokkuleppel, jaotada ümber üksikuid kohaliku võimu volituste valdkondi majanduses, sotsiaalsfääris, ehituses jne.
2)Nõukogud võivad anda osa oma volitusi ühiskondliku juhtimise organitele;
Kraide , oblastite nõukogude kompetentsis võivad olla organisatsioonilis- lepingulistel alustel olla: majandus-, kultuuri- ja sotsiaalsed volitused;
kohalike territoriaalsete ettevõtmiste läbiviimine;
anda kohalikele omavalitsuste tegutsemiseks metodoloogilist abi seaduslikkuse tagamiseks.
K§6. kohalikud nõukogud organiseerivad oma organid, määratlevad nende volitused, moodustavad oma organid ning struktuuri.
Kohalikel nõukogudel on õigus moodustada ja organiseerida territoriaalseid ja territooriumite vahelisi juhtimisorganeid. Kinnitada selle struktuuri ja koosseise.
Omavalitsuste rahanduslikud ja majanduslikud alused:
Majandusliku baasi moodustavad:
- loodusvarad, mis asuvad kohaliku omavalitsuse piires;
kommunaalne ja muu omand;
Kommunaalne omand: - vara, mis antakse kohalikule nõukogu organile;
kohalikud ettevõtted.
Nõukogude välismajanduslik tegevus: - võib luua majandussidemeid;
võivad sõlmida majanduslikke lepinguid välismaiste ettevõtetega;
osutada teenuseid elanikonnale;
luua ühisettevõtteid;
organiseerida piiri ja rannikualadel kaubavahetust.
Finantsalused: - õigus iseseisvalt eelarvet koostada, kõrgemalt poolt vahele segamine ei ole lubatud;
tulumaks kodanikelt;
maamaks;
kohalikud maksud ja taksid;
maks kasumilt;
maks ressursside kasutamise eest;
käibemaks;
trahvid
jne.
Kohalike omavalitsuste garantiid: - referendumite otsused on elanikonnale kohustuslikud;
võib pöörduda kohtusse, kui otsus rikub kodanike õigusi.
volituse piires vastuvõetud otsus on antud omavalitsuse territooriumil kohustuslik;
Ettevõtted ja eraisikud on omavalitsuse ees täielikult vastutav oma varaga (loodusele tekitatud kahju hüvitamiseks).
Omavalitsuste vastutus : omavalitsused vastutavad oma otsuste seaduslikkuse eest;
(Kui omavalitsuse otsus tegi kahju, siis peab ta selle hüvitama kannatanule).
Kohalike nõukogude presiidiumi õiguslik asend. 04.04.91.a.LEN.
Nõukogu Istungjärk
Istungjärk Presiidium täitmine aparaat
Täitmine Nõukogu aparaat.
aparaat
Nõukogu presiidium: ? Mõttetu! Kui, siis täitevkomitees!
Kirjandus:.
Kohalike Nõukogude põhilised volitused:
Kindlustada kohaliu nõukogu (või selle organi) istungjärgu kokkukutsumine.
Istungjärgu ettevalmistamine.
Nõukogu esindamine teiste organite kaudu.
Nõukogu esitab istungjärgule oma tegevusest informatsiooni.
Teeb istungjärgule ettepanekud kandidaatide esitamiseks täitevkomitee esimeheks, kohtunikuks jne.
Teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks (koosseisud, koordinatsiooniks, tegevuse ülesande) ja kohtute rahvakaasistujate kandidaatidest.
Aidata saadikutel teostada oma volitusi.
Organiseerivad valijate poolt tehtud ettepanekute eelnevat läbivaatamist.
Organiseerivad istungjärkude otsuste täitmise kontrolli.
Presiidiumi koosseis: 1)Nõukogu esimees;
2)Nõukogu esimehe asetäitja;
3)Alaliste komisjonide esimees (+ komiteed);
4)Nõukogu saadikud.
Nõukogu presiidium kutsutakse kokku vajadusel;
- - - on õiguspädev kui istungil osalevad 2/3 selle liikmeid;
Rahvasaadikutel on presiidiumi istungil nõuandva hääle õigus;
Presiidiumi otsused allkirjastab selle esimees;
Presiidiumil on oma pitsat ja õigus kasutada nõukogu raha.
Presiidiumil on oma aparaat (nõukogu aparaat). Selle struktuuri, töötajate arvu määrab kindlaks nõukogu. (Normide ja seaduste põhjal).
Nomenklatuuril on tendents oma võimu kindlustamise poole, (nõukogud teevad seda , mida nemad ette annavad teha).
Kohalike nõukogude istungjärk. 05.04.91.a. Len.
Kohalik nõukogu on kollegiaalne organ, mis koosneb valitud esindajatest, kelle tegevus on õigusnormidega (organisatsioonilist laadi) vaid piiratud.
Tähtsaim organ on kohaliku nõukogu istungjärk, mille põhiorganiks kohalik nõukogu.
Nõukogu istungjärk üks või mitu järjestikulist ühe ja sama päevakorraga nõukogu istungit.
Nõukogu istungjärk saadikute üldkoosolek (kodade, komisjonide).
Istungjärk on õigus-organisatsioonilise tegevuse vorm. Ainult istungjärgul esineb nõukogu riigi võimu organina.
Istungjärgul realiseerib nõukogu oma võimufunktsioone (õigusnorme luues).
Kohalike nõukogude seadusandlikku kompetentsi käsitlevas seadusandluses on loetletud küsimused, mis vaid istungjärk võib lahendada (kinnitada):
Saadikute volituste kinnitamine;
Saadikute aruannete ärakuulamine;
Nõukogu esimehe ja ta asetäitja valimine (salajasel hääletamisel).
Avalikul hääletamisel valib:
nõukogu presiidiumi;
täitevkomitee;
alalised komiteed,
täitevkomitee komisjonid,
juhtivatele ametikohtadele kinnitamised.
- Vastutavate ametiisikute aruannete läbivaatamine;
Struktuuride ja koosseisude kinnitamine;
Kohaliku kohtu koosseisu valimine;
Majanduslike ja sotsiaalsete arenguplaanide kinnitamine;
Eelarve kinnitamine;
Valijate ettepanekute elluviimise plaani kinnitamine;
Linnade üldarenguplaanide kinnitamine;
jne.
Seadus : Täiendavatest meetmetest kohalike nõukogude volituste laiendamiseks turumajandusele ülemineku perioodil. (21.nov. 1990.a.)
Turumajandusele ülemineku küsimuste lahendamise organite loomine;
Sotsiaalkindlustuse fondi loomine (töötute kaitseks);
Elamispinna eraomandisse andmise korra kehtestamine;
Munitsipaalomandi koosseisu määratlemine.
Presiidium:
kutsub istungjärke kokku (teatab saadikutele istungjärgu toimumise koha ja aja. Külanõukogus 5 päeva varem; Rajooninõukogu 7 päeva; Okr. Krai. 14 päeva). Tähtaega (rikkudes) lühendades tuleb päevakorda muuta.
Presiidiumi üldised ülesanded:
Istungjärgulepandavate küsimuste valik ja selleks vajalike dokumentide ettevalmistamine;
Töökollektiivide poolt valitud saadikute kaasamine vajalike materjalide ettevalmistamisel;
Istungjärgu läbiviimiseks vajalike tehniliste küsimuste korraldamine (ruumid, paber, dokumendid, mikrofonid jne.).
NSV Liidu suveräänsus deklaratsioon (RSN I Istungjärk 15.06.90.a.). 06.04.91.a.Len.
1.VFNSV konstitutsiooni ja seaduste ülemusus.
2.NSVL aktide täitmine, mis on Venemaa suveräänsete õigustega vastuolus, peatatakse vabariigis (erimeelsused lahendatakse Liidulepingus toodud korra alusel).
3.Tunnistada rahva erandlikku õigust rahvuslike väärtuste kasutamisele ja valdamisele. Kuulutada VFNSV territooriumil asuvad ettevõtted venemaa omandiks.
4.Venemaa territooriumit võib muuta vaid referendumi tulemuste alusel.
5.Deklaratsioon sisaldab võimude lahususe printsiipi, kui Venemaal funktsioneeriva õigusriigi alust.
VFNSV seadus NSVL seaduste kehtivusest Venemaa territooriumil 24.10.90.a. (Venemaa suveräänsuse kaitseks).
1.NSV Liidu seadused kehtivad Venemaa territooriumil vaid juhul, kui need on tehtud keskusele antud kompetentsi piires.
2.ÜN ja kohalikud RN võivad peatada keskuse aktide kehtivuse, kui need on vastuolus Venemaa aktidega.
3.NSV Liidu kõrgemate organite aktid ja seadused kehtivad Venemaa territooriumil vaid peale nende ratifitseerimist Venemaa ÜN s ja Venemaa Ministrite Nõukogus.
4.Kuni Föderatsiooni lepingu sõlmimiseni ratifitseeritakse VF asuvate vabariikide kohta käivad NL aktid Venemaa kõrgemates organites.
Seadus kohalike nõukogude kohast ülemineku perioodi ajal (majanduslike reformide ajal).
Seadus RSN staatusest VFNSV.
Ajutised määrused. 09.11.1990.a. VFNSV ÜN (VNSVL 1988)
Kohalike nõukogude alalised komisjonid.
Alaline komisjon kohalike nõukogude saadikute organ, mis loodud küsimuse kompetentsi kuuluvuse eelnevaks selgitamiseks.
Allikad: NL Konstitutsioon; VFNSV Konst; Vabariikide Konst.; Kohalike nõukogude seadusandlik funktsioon(1983.a.); Määrus VFNSV kohalike RSN komisjonidest.
Komisjonide ülesanded töötada välja nõukogus arutusele tulevad asjad;
nõukogus arutusele tulevate asjade arutuse kokkuvõtete väljatöötamine;
täitevkomitee ja selle osakondadega side pidamine küsimustes, mis kuuluvad kohalike nõukogude kompetentsi.
Alalised komisjonid luuakse nõukogu istungjärgul selle volituste kehtimise ajaks.
liikmete arvu määrab nõukogu ise;
struktuuri ja komisjonide arvu määrab nõukogu ise.
Alaliste komisjonide kompetents:
õigus nõukogule ja selle presiidiumile anda arutlusele ettepanekuid;
esineda ettepanekute ja kaasettepanekutega;
kuulata ära ettevõtete, osakondade juhte oma istungitel;
nõuda nõukogu territooriumil asuvate ettevõtete ja asutuste juhtidelt dokumente nõukogu otsuste täitmisest,
kõik ametiisikud on kohustatud täitma kohalike nõukogude ja selle komisjonide otsuseid;
komisjoni otsused kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele riiklikes ja ühiskondlikes organites.
asjade arutelul ja läbivaatamisel tehtud otsustest on need kohustatud teatama RSN komisjone 1 kuulise tähtaja jooksul (või selle komisjoni poolt
kehtestatud tähtaja jooksul).
Alalise komisjoni töökord:
tullakse kokku vajaduse tekkimisel, vastavalt töö plaanile.
juhtorgani valimine (esimehe, sekretäri, esimehe asetäitja);
organ on töövõimeline, kui osaleb üle 50% liikmeid.
otsused võetakse vastu (50 %+1 liikme) häälega.
Juhtorganid: - kutsuvad kokku istungjärku,
juhivad komisjoni tööd;
esindavad komisjoni.
Komisjoni sekretär: - tegeleb asjaajamisega;
protokollib istungeid;
peab kirjavahetust korras (jälgib, et otsused jõuaksid täitjateni).
Komisjoni tööd juhib Nõukogu Presiidium.
Alaline komisjon võtab vastu akte, mida nimetatakse: otsused ja kokkuvõtted ja saadab kõrgemale organile lahendamiseks.
Oblastites ja kraides tasemel on 2 palgalist (esimees ja asetäitja).
Rajoonis: üks palgaline (esimees või aseesimees). 08.04.91.a.
Seminar: RSN kohaliku nõukogu istungi tegevus . 18.04.91.a.
Kohalike nõukogude täitevkomiteed: 22.04.91.a.Len.
Kuna nõukoguse töö on sessiooniline, siis on aparaadil oluline osa lahendada RSN töö vaheaegadel jooksvaid organisatsioonilisi küsimusi. (Vt. NL Konst. §149). Täitevkomitee on nõukogu organ: iseloomult korraldav täitevorgan (täidab seadusi, presidendi ukaase jne.). Täidab kohalike nõukogude otsuseid ja oma kompetentsi piires jagab ülesandeid ja vahendeid. Ta allub seda moodustanud nõukogule horisontaalselt ja kõrgemale täitevkomiteele vertikaalselt, st. on kahekordse alluvusega. TK formeerib kohalik nõukogu ja kogu viimase legitiimsuse perioodiks (5.a.).RSN on õigus ka hilisematele muudatustele.
TK on kollegiaalne organ: esimees, aseesimees (I, II, III asetäitjat), asjaajaja (sekretär), kelle tavaliselt määrab RSN. Esimees on tavaliselt rahvasaadik ja tavaliselt erandina RSN esimees ka. TK moodustamise ettepaneku teeb RSN presiidium.
TK funktsioonid:
Juhtimine antud volituste piires;
Jooksvate juhtimisülesannete täitmine;
RSN otsuste täitmise kindlustamine;
Juhtida oma osakondi ja juhatusi;
Kaadriküsimused;
Juhtida alamal tasandil asuvaid nõukogusid (Kohustavate otsuste tegemise teel)(Lepingutest kinnipidamise nõudmine).
TK aktid:
Otsused (kollegiaalselt tehtud) ja määrused, korraldused küsimustes, mis ei nõua kollegiaalset arutlust (neid teeb esimees või aseesimees ise).
TK tööd korraldavad juhendid (instruktsioonid). On töö reglement (kodukord). Kõik need reguleerivad asjaajamist, dokumentide liikumist ja tähtaegu.
TK esimehe funktsioonid:
- TK töö juhtimine, istungite juhatamine (koordineerib asetäitjate tööd).
jagab krediite;
vastutab kontrolli teostamise eest;
koosseisud, elanike vastuvõtt, kaebuste ja ettepanekute lahendamine.
TK aseesimehe funktsioonid:
koordineerib mingit talle antud valdkonda (kaubandus, teenindus, tervis jne);
gruppi osakondi, juhatusi;
Asjaajaja (sekretär): - organiseerib aparaadi tööd, TK- s materjalide läbivaatamiseks ettevalmistamist, jne.
TK istung: - kaks korda kuus või tihedamalt (vastavalt vajadusele).
kvoorum 2/3 koosseisust (absoluutne enamus)on otsustusvõimeline.
TK töö org. - On vastu võetud perspektiivplaan kogu tegevuse perioodiks;
istungil osaleb prokurör (riigi poolne advokaat, kes oli varem kohustuslikult kohal).
Aparaat: - abistav;
maal asjaajaja ja raamatupidaja;
linnas üldosakonnad
vastuvõtt,
jurist-konsultant;
majandusosakond,
sots. jne osak.
Juhtimisosakond: - Selle moodustab RSN
majanduse, ehituse juhtimine jne.
alalised ja ajutised komisjonid ,
Nende nimekiri moodustatakse kõrgemas nõukogus.
Presiidiumi ukaas 1. juulist 1982.a. täitevkomitee osakondadest VFNSV linnades ja rajoonides .
(ÜN Teataja VFNSV 1982 Nr-27 lk.941).
TK - osakonnad: - Rahvaharidus;
Perekonnaseisuamet,
Tervishoid;
Kultuur,
Arhitektuur;
Sport;
Tootmisosakond;
Siseasjade osakond,
Üld-osakond;
jne.
Iga osakonna tegevust reguleerib määrus, mis iseloomulik igale riigiorganile.
Statuut: Teevad oma kompetentsi piires kohustuslikke otsuseid;
Omavad juriidilise isiku õigusi.
INFO Juri S oli kooli koosolekul, kus arutati kooli tulevikku. Kool läheb VFNSV alluvusse ja muudab selle Õppekeskuseks. (On juba uued õppida soovijad silmapiiril 14 4.a. kursusele ja 16 2a kursusele). 08.05.91.a.Len.
NL kohtusüsteem ja selle reformi põhisuunad. 11.05.91.Len.
Kirjandus: Õpik Kd 15. lk 315.
Izvestia Nr-10 1989 Kohtuvälistest organitest.
Vandemeeste kohus Venemaal Len. 1991.a.
Korlin, Ameerika kohtud, süsteem ja personal.
Konstitutsioonid;
19.partei konverentsi otsused1988.a.
Kohus on riigiorgan, mis teostab õigusmõistmist. Kuna võeti siht võimude lahususe printsiibi elluviimisele 1988.a. (kohtu sõltumatus ja süütuse presumptsiooni) , siis tuli päevakorda kohtunike valimine kõrgemas (kohtu) nõukogus ja määrati selleks tähtaeg. Kuid hiljem selgus, et ülalt valitud kohtunik jääb ikkagi määrajast (valijast) sõltuvusse. Öeldi seepeale, et miks valida rahva poolt ja raha raisata? Las juba siis valitud saadikud valivad! Nii juhtuski RS Kongressil ja viidigi see ettepanek 1988.a. konstitutsiooni. Ettepanekud tulid KP 19 kongressi (1988.a.) otsustest.
13.11.1983.a. ilmuvad seadused kohtuehituse seaduse alustest.
Vaata juba Venemaa 1924.a. konstitutsiooni. (paragrahvi NSVL kohtutest)
Kohtumõistmise printsiibid: - Kohut mõistetakse kohtu kaudu;
Õigusorganite süsteem: - on ülemkohus ja NL kohtud;
on Vabariiklikud ja kohalikud kohtud;
rajoonide ja linnade kohtud:
sõjatribunalid;
On kohtute istungjärk, mis teenindab kaitsetööstuse ettevõtteid.
Kohtuasi materjalid, mis on seotud õigusrikkumisega, rikkuja ja tekitatud kahju kohta.
Sõjatribunal koosneb armee juristidest. Kus selle hierarhias asub õigus?(Saladused ja ideaalid?!)
Kodanike võrdsus seaduse (kohtu) ees?
Kodanike õigus kohtulikule kaitsele, täpselt täites seadust.
Kohtu sõltumatus ja alluvus vaid seadusele. Kohtute moodustamine valimiste alusel.
Kollegiaalsuse printsiip.
Kui kohtuasi nõuab karistamist 10 või rohkem aastat või surmanuhtlust, peab otsuse tegema vandemeeste kohus.
Kohtutes kasutatakse kohalikku keelt.
Kõik kohtuasjad lahendatakse avalikel istungitel v.a. riigisaladustesse ja intiimasjadesse puutuvad protsessid.(Karistus kuulutatakse välja avalikul istungil.).
Advokaadid tööle panna.
Süüdistava kaitsjaga kindlustamise tagamine, ja süütuse presumptsiooni tunnustamine.
Kaitse õiguse tagamine aresti või kinnipidamise hetkest alates.
Süüdi mõistab ainult kohus.
Prokurör peab osalema kohtuprotsessis. Ta esindab riiki (rahvast), või kahju kannatajat.
Kohtu ülesanne: Teostada õigusmõistmist;
Õiguse kaitsmine;
Riigi aluste kaitse (majand-poliitilise süsteemi)
Kodanike ja organisatsioonide õiguste ning vabaduste kaitse.
Kohtuvõimuga saab lahendada õigusriigi tagamist. Seni meil kohtuvõimu ei ole ja puuduvad konstitutsiooniga tagatud seadused võimude lahususest, pole paranemist märgata- ütles lektor.
Õigusmõistmist tuleb samuti reformida. 13.05.91.a.Len.
Vaadeldakse läbi kodanike kriminaalasju ja administratiivseid õigusrikkumisi (13. koht 10 000 elaniku kohta), NL s 3 milj kohtuasja. (Ligi 2 milj asja lahendatakse, 1 milj jääb karistamata avastamata). (Näiteks USA s on 13 milj kuritegu registreeritud, Inglismaal loetakse kõiki politseisse pöördumisi vist aastas KL.)
Administratiivne õigusrikkumine - asja arutavad linna ja rajooni kohtud ainult kohtuniku poolt, milleks 15 päeva aega ja karistuseks tavaliselt trahvid. Kohtunike õigusi selles valdkonnas laiendati (ametis saab nüüd kauem olla)
Kohtutäiturid tegutsevad kohtu juures, et nõuda välja kahjutasusid jne.
Kohtusekretär vajab eriharidust, et vältida töös vigu.
Krai ja oblasti kohus.
Koosseis: esimees (juhataja)
aseesimees;
kohtukolleegiumi esindaja;
kohtu liikmed;
rahvakaasistujad.
Näiteks Pihkva oblasti kohtus on 11 liiget. Kõik kodanike asjad vaadatakse läbi rajooni ja linna kohtutes 90% I instantsi kohtutes.
Vaadeldakse asju kassatsiooni ja järelvalve üle. Kassatsioon (kaebus kohtuotsuse peale, mille võib esitada prokurör, advokaat ja kannatanu.)
Ülemkohtu volitused: Teha järelvalvet kõigi rajooni ja linnakohtute üle. Nende koosseis on analoogiline eelmainitud kohtutega. Võtab endale suuremaid asju arutada. On kohtupleenumid: ja 2 kohtukolleegiumit: (kriminaalasjad, tsiviilasjad ja administratiivasjad).
Rajooni kohtud: Kohtutes erinev kohtunike arv: alates kahest kuni 18 kohtunikuni.
On kohtud: ühe koosseisuline ainult kriminaalasjad (administratiivasjad).
mitme koosseisulised kriminaalasjad ja administratiivasjad.
NL seadus kohtunike staatusest (04.08.1989.a.). Kohtunikud ja kaasistujad on valitud. Vastutavad on nad valinud organi ees ja nende ees ka vastutavad. See vastutus on sõltumatuse piiraja ja teeb sõltuvaks täidesaatva võimu ees. Rahvakaasistujad ja kohtunikud on kohtuasja arutamisel võrdsetes õigustes.
Kohtuniku ja kaasistujate sõltumatus kindlustatakse:
1)Kehtestades uue valimise ja vabastamise korra, 10 aastaks kõrgema nõukogu poolt. Kõrgemad kohtud vabariikide (oblastite) ülemnõukogude poolt.
2)Puutumatusega.
3)Range juriidilise protseduuriga.
4)Kohtunike otsustamise koosoleku saladus ja selle saladuse avalikustamise keeld.
5)Kohtu mitteaustamise ja selle töösse sekkumise eest vastutusele võtmine.
6)Kohtunike tööks vajalike tehniliste tingimuste loomine.
7)Kohtunikud ja rahvakaasistujad ei sa olla arreteeritud (ilma Vabariigi Ülemkohtu loata).
8)Kriminaalasjad rahvakohtunike ja kaasistujate üle viiakse läbi vabariigi peaprokuröri või NL peaprokuröri abil, teiste kohtunike puhul vaid NL peaprokurör.
9)Rajooni kohtunike ja kaasistujate asjad on kohtupädevad liiduvabariigi ülemkohtus, aga teised kohtunikud teistes NL ülemkohtutes.
Rahvakohtunikule esitatavad nõuded: (et olla valitud)
vanust üle 25 aasta;
kõrgemat juriidilist haridust;
kaks aa s t a t j u r i s t i s t a a ~i ;
t e h a l ä b i k v a l i f i k a t s i o o n i e k s a m ;
t u l e b a n d a a m e t i v a n n e .
R a h v a k a a s i s t u j a : p e a b o l e m a v a n e m k u i 2 5 . a a s t a t , h e a k u i k õ r g e m h a r i d u s j a e s i t a t a k s e t ö ö k o l l e k t i i v i d e p o o l t . T ä n a p ä e v a l o n o l e m a s 3 0 % v a j a d u s t e s t , e i o l e p o p u l a a r n e a m e t i k o h t .
Kohtunike ja kaasistujate kohustused:1)Täita täpselt seadusi;
2)Tagada kodanike õiguse ja au kaitse;
3)Kaitsta ühiskonna huve;
4)Ilmutada kõrget kasvatuslikku kultuuri kohtumõistmisel;
5)Olla õiglane ja humaanne;
6)Täiendada end kutselistes teadmistes, üldistusi tehes kohtupraktikas;
7)Vältida kõike, mis kisub maha kohtunike autoriteeti ja väärikust (erapooletust).
Kohtunik peab tutvustama rahvakaasistujat asjadega, seadustega ja nende kasutuspraktikaga;
Kohtus tuleb pidada kohtu istungite saladust;
Kohtu kaasistuja peab õigeaegselt ilmuma kohustust täitma (aastas 2 nädalat) ja töökoht ei tohi selleks takistusi teha.
Kohtunike konverents: on kohtute omavalitsuslik organ kuni rajooni tasemeni.
1)Seaduste ja nende rakendamise arutelud;
2)Nad saadavad oma ettepanekud kõrgemasse kohtusse (Vabariigi Ülemkohtusse või NL Ülemkohtusse), et mingit seadust muudetaks või täiendataks (tõlgendataks);
3)Nad valivad kohtunike kvalifikatsiooni määramise kolleegiumi;
4)Esitavad kohtunike ametisse kandidaate ja püüavad kindlustada kohtunike sõltumatust.
Kvalifikatsiooni kolleegiumid valitakse rahvakohtunikest ja kõrgema astme kohtu liikmetest.
Kohtunike Kvalifikatsiooni Kolleegiumi (KKK) volitused:
- alles kohtunikuks nimetatud kandidaadi eksamineerimine;
iga edutamise kandidaadi kohtutöö hindamine;
viivad läbi kohtunike kvalifikatsiooni atesteerimist;
otsustavad kohtunike tagasikutsumisi;
vaatavad läbi kohtunike distsiplinaarvastutuse asju;
Seadus vastutuselevõtmisest kohtu suhtes üles näidatud põlguse pärast. Kes ähvardab või solvab kohtunikku (või ta perekonda) võib saada karistatud 15 päevase arestiga. (Kuid kes solvajat karistada võib, pole täpselt paika pandud.)
Ümarlaud kohalikust omavalitsusest. 17.05.91.a.
Grupitöö: Nr-8. Kohtu-õigussüsteemi reform. 24.05.91.a.
T: Prokuröri järelvalve teostamine organiseerimine NSV Liidus. 28.05.91.a.
Kirjandus:26.10.90.a.NL Seadus; NL prokuratuuri seadus 30.11.79.a.; Konstitutsioon; V.A.Galkin Prokuröri järelvalve NSV Liidus. M.;1983.a.
1.Prokuröri järelvalve olemus: see on eriline iseseisev riigi võimu teostamine NL -ja LV de seaduste ühesuguse ja täpse täitmise tagamiseks. (NL Konst.§164).Seadus 26.12.1990.a. Sellist seaduste täpse täitmise kontrolli teostatakse ministeeriumites; kohalikes nõukogudes; täitevorganites; poliitilistes parteides, ühiskondlikes organisatsioonides; jne. teostab NL Peaprokurör, LV Prokurörid ja prokurörid.
Prokuröri uurimisobjektiks on seaduste täpne täitmine.(Kas seadust täideti täpselt?). Prokurör tegutseb riigi nimel (Liidu, Vabariigi). Ta ei tohi sekkuda oma töös operatiivtöösse. Prokurör kontrollib ka neid asutusi-org. mis ise seaduse täitmist kontrollivad looduskaitse inspektsioonid, maksuinspektsioon jne. Alamaid prokuröre määratakse praegu aste kõrgema prokuröri poolt.
Prokuratuuril on korraldava võimu funktsioonid. Asi läks juba äärmusteni, kus prokurör käis ise arreteerimistel, või tegeles jälitustööga ja hiljem oli kohtus süüdistajaks. Prokuröri õigusega tõsteti välja elamispinnalt.
Õiguskorra kindlustamiseks on prokuröri ülesanne kaitsta seadusi moonutamise eest. Kaitsta ühiskonna korda, pol. süst. isikute, organisatsioonide ja riigi õigusi jne. Üldiselt selleks , et hoida ära õigusrikkumisi.
Prokuratuuri tegevuse suunamine.
1.Üldine järelvalve.
riigiorganite töö jälgimine;
asutuste töö kontroll;
poliitiliste parteide ja ühiskondlike org. jälgimine.
2.Õigusorganite järelvalve: miilits, tuletõrje, uurijad, inspektorid jne.
;Merel on prokuröri õigustes laeva kapten. Muidu uurivad ikka uurijad j a p r o k u r ö r k o n t r o l l i b a s j a d e k ä i k u .
3 . K o h t u t e t ö ö j ä r e l v a l v e ;
4 . K o n t r o l l i d a k i n n i p i d a m i s k o h t a d e s k o h t u o t s u s t e t ä i t m i s t ;
r e ~i i m i s t k i n n i p i d a m i s t ,
s õ j a v ä e s t a g a m a s e a d u s t e j ä r g i m i s e ;
k o n t r o l l i m a u u r i m i s p r o t s e d u u r i d e s o o r i t a m i s e l s e a d u s t e s t k i n n i p i d a m i s t .
5 . Nõukogude (riigi) omandi kaitse.
6.Võitlus õigusrikkumiste ja kuritegevusega.
7.Kuritegude uurimine (kas miilits tegeleb?).
8.Uute kuritegude vältimise meetmete väljatöötamine.
9.Õigusorganite töö koordineerimine.
10.Võtta osa seadusloome- ja õigus-valgustuslikust tööst.
11.Seadusandliku initsiatiivi (õiguse) ilmutamine.
VFNSV on 19 peaprokuröri. 1947 a. loodi NL Peaprokuröri ametikoht.
***
Matk ühte Leningradi kohtusse 29.05.91.a. kell 10:50.
***
Soome võimu- ja juhtimisorganite süsteem
Seaduste tühistamine; -kinnitamine
PARLAMENT PRESIDENT
Suur komisjon nimetab nimetab
komisjonid Peaministri
valib Riiginõukogu Õiguskantsleri
valib
direktorid juhatab kuulub
Eelarve
revidendid
Riigipanga dir. Siseministeerium Rahandusministeerium
Parlamendi jur. MINISTEERIUMID
konsult. juhivad
Kuberner AMETKONNAD
valitseb kontrollib juhatab
Kuberneri Kuberneri
kantselei Landmen kontor kontrollib
Kommunaal- Kommunaal- määrab
ühiskonna volitatud ühiskondade juhatus
nõukogu linnades komisjonid ja juhatused
valijad on 21.a. kodanikud. valivad valijamehed
Soome kohtuorganite, prokuröri järelvalve ja süüdistuse süsteem.
PARLAMENT määrab PRESIDENT
valib Kõrgem admin. kohus. Ülemkohus määrab
Parlamendi jur. Vaatab läbi admin. Vaatab läbi
konsult. kohtu otsused. kohtuotsused. Justiitskantsleri
( ? ) Fiskal
Vaatab üle kohtuotsused.
Määrab esimehed
Spetsiaalsed Magistraat Linna fiskaal
kohtud linnades
Radkauli kohus Valla kohus Landmen(läänimees)
linnades.
*** (sidemed joonistada)
Riigiehituse eksami küsimused.
1.Vene Föderatsiooni eelarve süsteem.
2.Kohalike eelarvete valuutafondid.
3.VF eelarve ülesehituse printsiibid.
4.Kohaliku eelarve formeerimise kord.
5.Eelarvete sõltumatus V. F. - s.
6.Kohalike territoriaalsete omavalitsuste rahaliste vahendite allikad.
7.Eelarvete tasakaalustus VF- s.
8.Eelarvete täitmise kontroll: subjektiivne koosseis, kontrolli piirid.
9.Eelarve loomise protsessi osalised V. F. - s.
10.Eelarvete vastutavad täitjad: nende õigused ja kohustused.
11.Eelarve loomise protsessi tähtajad ja etapid VF s.
12.Maksusüsteem VF s.
13.Eelarveline reguleerimine.
14.Maksu olemus ja tunnused.
15.Eelarvelise protsessi iseärasused ülemineku perioodil (Tähtaeg lühem, 18 kuud!).
16.Maksude klassifitseerimine.
17.Eelarvelised kulutused VF s.
18.Füüsiliste isikute maksustamine.
19.Eelarveliste kulutuste alaliikide klassifitseerimine.
20.Juriidiliste isikute maksustamine.
21.Eelarve jooksvate kulutuste õiguslik reguleerimise.
22.Eelarvelised tuluallikad VF s (maksud, taksid, privatiseerimisest, oksjonite tulu, rent jne.).
23.Ülemnõukogu alaliste komiteede ja komisjonide roll eelarve koostamisel, läbivaatamisel ja kinnitamisel.
24.Riigilõivude õiguslik regulatsioon VF s.
25.Kohalikud maksud.
26.VF i eelarve tulude osa formeerimise printsiibid.
27.Kohalike eelarvete kinnitamise kord.
28.VF i. mittetraditsioonilised eelarve tulude allikad.
29.VF i Riiklik Maksuamet.
30.Eelkarve täitmine VF-is.
31.Vastutusele võtmine maksustamise seaduse rikkumise eest VF s.
32.Kohalike nõukogude eelarvevälised fondid.
33.Aksiisid.
34.VF i maksuameti struktuur.
35.Rahvasaadikute kontroll VF i. eelarve täitmise küsimustes.
36.Maks lisaväärtusele.
37.Sekvesteri mehhanism VF s.
38.Elanikonna sotsiaalse kaitse fondid.
39.Maksuinspektori protsessuaalsed ametiõigused.
09.02.03.MM.
ÕIGUS JA ÕIGUSPOLIITIKA
Kirjandus:
T: Õiguse päritolu ja olemus.
Eksisteerib loomulik seadus, mis ei sõltu inimese soovist. Õigus on kui seadus. Õigusriik. (See on sedasi (teoreetiliselt) võttes nii olnudki). Õigus, kui osa riigist.
Seaduse mõte = karistus. Materiaalselt on õigus ise inimlikku päritolu, see on selle igavene allikas.
Ajalooline saksa õiguse kool tekkis vastukaaluks prantsuse õiguse koolkonnale (prantsuse revolutsiooniliste ideede vastu).
Seadus on konkreetne õiguse väljendamise vorm.
Riiklik tahe , kui õiguse olemuslik alus väljendub ja konkretiseerub eelkõige seaduse vormis, sisaldades endas täpselt kindlaksmääratud üldist ettekirjutust ühiskonna liikme kohustuslikkust või võimalikkust käitumisest.
Õigusnorm koosneb : hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist.
Hüpotees see on õigusnormi see osa, mis määratleb tingimused, mille saabumisel see õigusnorm asub tegevusse, realiseeritakse.
Dispositsioon on õigusnormi osa, mis sisaldab endas seda reeglit, või nende, kelle poole see on suunatud, võimalikku õiget käitumist.
Sanktsioon see on õigusnormi osa, milline kehtestab selle reegli mittetäitmise tagajärjed.
Õigus on tekkinud koos riigiga, mille baasiks majanduslikud olud.
16.02.91.Len.
Teema: Õigus ja õigussuhted.
Õigus seotakse - tahtelise sisuga (tahteline sisu on determineerivaks).
normatiivsusega, et see oleks riigi tasemel üldkohustuslik käitumise norm, mis riigi poolt kehtestatud.
Õigus, kui üldine teoreetiline süsteem (laias mõistes);
Õigus, kui õiguslik süsteem (kitsamas mõistes)(seadusandlus, pretsedendid) praktiline, üldkohustuslik, normatiivne mis omandatakse möödapääsmatult õiguse allikatest.
Õiguse allikad: - seadusandliku võimu aktid (seadused);
täitevvõimu aktid (otsused, määrused, korraldused);
kohtuvõimu aktid (pretsedendid, kohtuotsused).
Õigusnormide muutmise vajadus on tingitud objektiivsetest muutustest ühiskonnas. Mida võib teha inimene õigusruumis? Kuidas ta võib oma õigust reguleerida? Kõike määravad ära ühiskonna materiaalsed tingimused. Eriline teadvuse vorm ühiskonnas ja nõue, et järgitaks tehnilisi või muid õiguse norme. Kui õigus õigustab, stimuleerib majandust on ta progressiivne, kui vastupidi siis pidurdav. Õigus on baasi toode ja riigis elavate inimeste toode.
Õigus majandus.
Õigus-moraal-kõlblus.
Õigus luuakse ja see lähtub moraali mõistest ja haarab kõiki isikuid.
Moraal on ka õigusnorm, mis tekib inimeste vahelistes suhetes.
Ühiskondlik arvamus, ettekujutus (südametunnistus , au) sõltub jälle materiaalsetest tingimustest ja toetatakse õigusega. Õigust ja moraali iseloomustab nende eksistents kõikides elusfäärides. Milline klass, selline moraal (M: E). Kui aga igal on oma moraal, siis on vaja ühiskonna tasakaalustamiseks, korrastamiseks üldist õigust. See on üldinimlik ettekujutus õiguse ülesandest. Moraali normid on igal maal erinevad ja ka muutuvad aja jooksul. Õigus on aga üldisem ja laiem mõiste ja pealegi stabiilsuse kindlustab riik. Inimene ise on tihti muutliku iseloomuga täna aus, homme aga tabatakse varguselt. Tööl vaikne, kodus lärmakas. Õigust võib lasta ka alla moraali taseme, kuid see viib selle õiguse autoriteedi ka alla ja hoopis moraal võib hakata õiguse puudujääke kompenseerima.
Moraali õigused on kirjutamata seadused ja vabatahtlikkuse alusel täidetavad.
Õigus on mõistete ja printsiipide süsteem konkreetses käitumisnormides, mis on riigi poolt kehtestatud ja sanktsioneeritud. Väljendab kihtide, gruppide ja teiste huve, mille realiseerimine kindlustatakse veenmise või riikliku sunni meetmetega.
Õigussuhted on igasugused ühiskonnas õigusnormidega reguleeritavad suhted.
Õigussuhted tekivad indiviidide või kollektiivide omavahelistes suhetes:
1)Õigussuhted kerkivad üles konkreetsete isikute õiguste ja kohustuste kandjate vahel;
2)Neid iseloomustab osalejate (subjektide) range omavahelise käitumise järjekord;
3)Õigussuhted tekivad juriidiliste normide alusel;
4)Õigussuhete teostamine kindlustatakse riigi sunnivahenditega (võimalustega).
Õigussuhted on: - regulatiivsed (Lepingud);
-kaitsvad (mitteõiguslike tegude eest).
Õigust sünnitavad tegelikkuse faktid. igasugused õigussuhted reguleeritakse iseregulatsiooniga või kasutatakse riigiaparaadi kaudu jõudu.
Sündmused ja tegevused.
Sündmused on juriidiliste faktidega seotud. Kui on riik, siis on mingid juriidilised tagajärjed. Kui on puudu neli tahku kuriteo faktist, siis ei ole asi selge ja ühene. Tegu on õiguspärane või ei ole?
Juriidiliste faktide kogum on koosseis.
Presumptsioon juriidilise fakti oletatavus.(Oletus, et inimene ei ole süüdlane, kui ei ole tõestatud , et ta on kuriteo sooritanud).
Seaduse mittetundmine (teadmine) ei vabanda (ei vabasta karistusest)kuritegu.
Reguleerimise mehhanism: Õigust kaitstakse. Õigusi tuleb kasutada. Tavaliselt täidetakse norme vabatahtlikult, aga kui neid ei täideta, palutakse riigi abi. Oluline on, et rikkumine tooks kaasa vältimatu karistuse.
Ka riiki ja seadust võib kohtusse kaevata.
Käskimine on õigusliku reguleerimise vorm.
On olemas järgmised subjektide suhete reguleerimise meetodid:
1)subjektide õigusliku staatuse kehtestamisega;
2)õigussuhete mudeli kehtestamisega;
3)juriidilise vastutuse meetmete kehtestamisega.
Seadust peab läbima rahva tahteavaldus. Efektiivne normide täitmine inimeste poolt ja võimustruktuuride õiglane töö. Kohtulik võim peab korralikult töötama. Seadused tuleb viia kooskõlla rahvusvahelise õigusega. Seadustel peab olema selge alluvusahel. Vaja on ühist seaduslikkuse süsteemi. Õiguskultuur = kohustuste mõistmine.
Poliitika = kunst võimalikkusest. Õigusriik? Poliitika ei ole õigus. Õigusel on igal ajal oma koht riigis olnud, ainult kahjuks nii mõnigi kord üpris tagasihoidlik. Partei, või keegi muu on selle tihtipeale monopoliseerinud.
Õigusel on normatiivne iseloom ja see on realiseeritav spetsiifilistes vormides. On ju veel perekonna õigus, varanduslik jne.
Õiguspoliitika strateegia ja taktika.
Konstitutsionalism on konstitutsioonilise õiguse rakendamine.
On riikidevahelised liidusuhted;
Inimõiguste tagamine;
Riigi ja ta õigussüsteemi probleemid;
Rahvavõimu probleemid.
Mingi grupitöö. Igav. 02.03.91.
T: Nõukogude õiguse süsteem, allikad. 05.03.91.a.Len. (14 kuulajat!)
Oluline on õiguse süsteemipärasus. Objektiivne õigus on strukturaalne: - riigiõigus
kriminaalõigus;
rahvusvaheline õigus, jne.,
Seadusel ei ole õiguse allikate hulgas esikohta, kuid pretsedentidel (Inglismaal)on olemas esikolmikus koht. USA-s on esikohal konstitutsioon. See, et uus seadus võib midagi oluliselt muuta, on ekslik arusaam.
Seadus on seotud majandusliku süsteemiga ( väidab loomuliku õiguse koolkond). Õigusriigi loomiseks on vaja luua tingimused, et ei saaks luua voluntaristliku õigust ja viimase kasutamist.
Tootlikud suhted on õiguse juriidiliseks aluseks.
Õigussüsteemi all mõeldakse veel allikaid, eesmärke ja printsiipe õigus regulatsioonil, õigussuhted, õigusteadvus, õiguskombed, traditsioonid.
Õigus-ideoloogia, poliitika. Vastavus rahvusvahelistele õigusnormidele.
Subjektiivne õigus lepingute kaudu tekkinud (subjektide vaheline õigus).
Ajalooline aspekt on üks õigussuhete alus. Norme kaitseb riiklik sundus. Norm on suverääni käsk.
Seaduste arenguks aluste lagumine kasuks ei tulnud ja tulemuseks: suletus, piiratus, mahajäämus, alaareng ja soov emotsioonide sunnil kiiresti seadusi teha. Kuna enamusel puudub teoreetiline ettevalmistus ja praktilise rakendamise kogemus, siis tulemuseks ongi vähese efektiivsusega seadused. Mis teha?:
1)Õigusideoloogias avada sotsiaalsed väärtused, õiguses ja õiguskultuuris;
2) Formuleerida õiguse põhimõisted optimaalseks;
3)Õigus, kui kõrgeim sotsiaalne väärtus, (võtta õiguse aluseks);
4)Täiustada seadusandlikku protsessi;
5)Juriidilises praktikas ei või õigust ühendada normide koguga;
6)Kohtu aktid omavad juriidilist jõudu;
7)Tagada, et iga inimene saaks oma õigusi kohtu kaudu maksma panna;
8)Jälgida, et seadus oleks ka reaalselt teostatav;
9)jne.
Praegu on normatiivsed õigusaktid õiguse allikatena kasutusel. Nendeks on: 1)Riigi poolt välja antud aktid või selle poolt sanktsioneeritud aktid; 2)Ka traditsioonid, kombed, .. on need, mis väljendavad kellegi tahet, mingil eesmärgil. 3)Seadus (väljendab enamuse teadlikku tahet).
Kirjandusele viited:
Seminar. Enne referendumit N Liidu säilitamise kohta. Tegin tahvlil kuupäeva muutuse. Asendasin selle sõnaga EI! Õppejõud märkas seda kohe ja parandas JA ks. ja ütles, et nii on õigem. Oli ise kuulsast Moldaavia osast pärit!? Vaidlusalusest osast, pealegi! Enam ei mäleta, millisest ja millisest rahvusest ta oli.
Teema: Õigusteadvus. Õiguskultuur.
21.03.91.a.Len.
Loengul oli lektori võimete kontroll, keegi olla kurtnud.
Kirjandus:
Miks rikutakse seadusi? Kuidas tagada seaduste täitmine? Õigusteadvus? See viimane on subjektiivne asi (grupiviisiline, individuaalne, isegi rahvusvaheline).
Õigusteadvus = ühiskonna väärtusorientatsioon ja selle gruppide ning indiviidide teadmine õiguslikust olekust. (Reaalselt objektiivne kategooria).
Õigusteadvus väljendab ühiskondlike suhete süsteemi, õiguste ja kohustuste kategooriat õigusliku ühiskonna vajadusena.
Õigusteadvust saab hinnata inimeste käitumisese põhjal, vaadates õiguse vaatevinklist.
Õigusteadvus on teadmiste tase, mis on seotud ühiskonnasuhete efektiivse õigusregulatsiooniga.
Seaduslikkuse olukord (õiguskorra) tegelikus elus? Millest see tase sõltub? Millised tingimused viivad seaduserikkumisele? Kodanlikus kultuuris õigusteadlikus ei ole seotud maj., polit., rahvus., trad., kultuuriga. Tunnetamine sõltub õigusest endast.
Marksismi vaate pooldajad väidavad, et õigusteadvus tekkis klasside tekkimisel. Kuid klassiühiskonnata riigis (meil) millegipärast rikutakse õigust. Demokratiseerimine, pluralism jne. Õigusreform on tõstatanud uued probleemid. Eraomand on meile uutest külgedest aktuaalsuse saanud: maa, maavarad, tootmisvahendid, tööjõud, väärtpaberid jne. Kas tunnetus omab poliitilist iseloomu? Jah, sest ta väljendab inimeste suhet konstitutsiooni ja omavahelistesse suhetesse. Riigis on olemas sunniaparaat, mis nõuab seaduse vältimatut täitmist. Õigusteadvus on hinnangulise ja tahtelise iseloomuga (väljendab inimeste suhet kehtivasse korda). Seda peab alati jälgima ja uurima, et tagada riigis stabiilsus (kõikidel tasemetel). Uuringute tegemisel on vaja arvestada kombeid , harjumusi, emotsioone jne. Miks ikka on seadustesse nihilistlik suhtumine?
Õigusteadvus ei ole ainult kehtiva õiguse tundmine, vaid ka selle printsiipide mõistmine.
Näiteks konstitutsioon: §36. Kodanike võrdsusest seaduste ees;
§.54. Isiku- ja elamu-puutumatus;
§57; 58. Õigus kohtulikule kaitsele riigi ja ühiskondlike organisatsioonide eest;
Õiguspädevus (vanus, tervislik seisund); rahvusvahelised suhted, seadused, ümbritsevate isikute käitumine kõik on erinevates gruppides erinevalt mõistetud. Aga õigus, mis on saanud seaduseks, nõuab täitmist. Õigusteadvus on aktiivne teadvus, see nõuab seaduse täitmist. Seadused peavad olema selleks kõigile kättesaadavad ja avalikustatud. On veel mingil ajal erilisi seadusi jõus ja et nende täitmine oli algusest peale raskustega seotud, siis hakati neid juba vastuvõtmise ajast peale rikkuma ja rikutakse senini, kui neid ei ole tühistatud, või muudetud (võitlus viina joomisega 1986.a.). Siis tuli Ternobõl ja muud hädad ja uued seadused.
Õiguskultuur on meile uus mõiste.
Õiguskultuur on materiaalsetest tingimustest mõjutatud ühiskonna üldise kultuurilise arengu tase, selle saavutused õiguslike väärtuste sfääris ja samuti nende omandamise ning rakendamise mõõt sotsiaalsete gruppide ja indiviidide poolt.
Probleemid:
Reformimisel ei ole veel süsteemi riigi formeerimiseks kõrge õiguskultuuriga maaks;
Ollakse kaitsel ja tegeldakse garantiide realiseerimise ning tagamisega ;
Reformid alustati juba varem , kuid aeg on toonud uued probleemid eraomand.
Õiguslikkuse järjepidevus;
Kõrge õiguskultuuriga riigis saab olla seaduskuulekas isegi seadusi lugemata;
Õiguse realiseerimiseks, luua norme;
Sotsiaalne õiguslik aktiivsus (kas kodanikud julgevad oma õigusi kasutada).
Õigus ei saa ületada riigi kultuuritaset;
Õiguspropaganda;
Juristide madal tase ja mahajäämus õppematerjalides.
T: Nõukogude seadusandluse kaasajastamine. 30.03.91.a.Len.
1.Normide loomine
2.Seadus seadustest.
Kirjandus: (3 raamatut)
1.Presidendi ukaasid, ülemuste käsud.. Seaduste kvaliteet?
1)Teaduslik põhjendatus;
2)Õigeaegsus;
3)Vastavus ühiskonna vajadustele ja huvidele;
4)Kuritegude arvestus, statistika (et saada pilti tegelikust olukorrast ühiskonnas).
2.Nõuded kvaliteetsetele seadustele:
1)Nende vastavus konstitutsioonile;
2)Rahva tahte kehastumus;
3)Inimesele suunitlus;
4)Stabiilsus;
5)Teaduslikult põhjendatud sotsiaalne vajadus;
6)Realiseerimise kindlustamine;
7)Seaduste optimaalne mass;
8)Seaduste koordineeritus;
9)Seaduste kokkusobivus;
10)Kompetentsi kindel jaotus;
11)Seaduses kasutatavate väljendite mõistetavus;
12)Rahvusvahelise ja rahvusliku kogemuse arvestamine seadusloomes.
Seaduste ettevalmistamise kord ja RS Kongressis vastuvõtmine.
Konstitutsiooni §108. on antud punktide kaupa seaduse andmise protsessi kirjeldus. Kas Kongress peab siis veel kõike arutama? Kongress on õiguspädev enamuse 2/3 enamushäälega. (§111. ja 113.).
Kongress kutsutakse kokku presidendi või ÜN (või 1/3 ÜN liikmete poolt); Kongressi istungjärk koosneb kahest kojast. Vaheajal toimuvad komisjonide istungjärgud. On 14 komiteed, (13. on õiguse ja seaduslikkuse komitee, kus 55 liiget, neist 17 juristi).
§113. Ühtlustab seadused VR vahel, tõlgendab seadused.
Seadusandliku initsiatiivi õigus on:
1)Nõuk. Liidu RS kongressi istungitel ja ÜN- s.
2)Liidu Nõukogul ja Rahvuste Nõukogul;
3)ÜN esimehel,
4)Kodade alalistel komisjonidel;
5)NL ÜN komiteedel;:
6)Presidendil;
7)Föderatsiooni Nõukogul;
8)Konstitutsioonilise Järelvalve Komiteel;
9)Liidu- ja Autonoomsete vabariikidel, nende kõrgemate organite kaudu,
10)Ülemkohus, peaprokurör, kõrgem arbitaazi kohus.
Eelnõude esitamine Kongressile ja ÜN-sse peab eelnema selle läbivaatus kongressi komisjonis, koja alalises komitees ja ÜN komiteedes. Konst.§114. Seadusandliku initsiatiivi õigus teostatakse uue nõukogude seaduse eelnõu, või seaduse parandusettepaneku vastuvõtmiseks esitamisega.
Eelnõule peab olema lisatud põhjendus või õigustus selle eesmärgist ja printsiipidest, selle kohast õigussüsteemis jne. jne. Samuti esitatakse seaduse eeldatav arvestuslik maksumus ning võimalikud sotsiaalsed tagajärjed jne. Näidatakse ära kollektiiv ja isikud, kes võtsid osa seaduse tegemisest. Edasi juba Kongress otsustab: 1)Eelnõu projekti lülitamise päevakorda;
2)või soovitab jätkata tööd eelnõu projektiga;
3)või lükkab eelnõu projekti tagasi.
Ka alternatiivsete projektide läbivaatamine toimub samadel alustel. Arutelu on avalik ja selle kohta avaldatakse ajakirjanduses teavet. Eelnõusid vaadatakse läbi ÜN, Kongressi kahel lugemisel( kui ei tehtud kusagil teist otsust.). Seaduseelnõude projektid, mis puutuvad teisi liiduvabariike, vaadatakse läbi kongressil peale ÜN läbivaatamist. Seaduste tekst esitatakse mitte hiljem, kui 3 päeva enne arutelu. Esimesel lugemisel esineb eelnõu projekti autor. Lisaks parandused, täiendused. Kui eelnõu heaks kiidetakse, siis määratakse selle II lugemise tähtaeg (vajalik hääletajate enamiku heakskiit). Iga parandus arutatakse läbi ja hääletatakse eraldi. Seaduseelnõu projekt hääletatakse algul paragrahvide kaupa ja hiljem tervikuna kojas läbi.
T: NL seadusandluse probleem. 11.04.91.a.Len.
VFNSV ÜN teeb seadusandlikku tööd. kongress võib ära muuta kõik ÜN otsused ja ka vastupidi. Ta võtab eelnõud vastu RS kongressil.
ÜN on kongressi organ, alaliselt tegutsev, seadusandlik jagav ja kontrollorgan.
ÜN § 6. kindlustada ühtlus seadusandlikul reguleerimisel;
ÜN võtab vastu koodekseid;
§109 . 8.p.- VFNSV seaduste tõlgendamine (tõlgendab see organ, kes seaduse tegi).
9.p. määratleb seaduste rakendamise korra;
19.p. ÜN muudab ära ÜN presiidiumi otsused, kui need on konstitutsiooniga vastuolus.
20.p. Muudab ära täidesaatva võimu organi otsuse, määruse jne., kui need on konstitutsiooniga vastuolus.
VFNSV ÜN võtab vastu (otsuseid) seadusi, mis ei saa olla vastuolus seadustega, määrustega, sest nad on kongressi poolt tehtud. Need seadused kehtivad VF piires, kui antud volitused ei olnud üle antud NLle. NL aktide kehtivus VF territooriumil, mis selle õigusi ahistavad peatatakse. VF on loodud konstitutsioonikohus. ( VF konstitutsiooni kaitse komiteed enam ei ole.) VF Ülemkohus, VF peaprokurör, VF peaarbiiter ja ühiskondlikud org. oma vabariiklike organite kaudu omavad seadusandlikku initsiatiivi. Eenõude projektid arutatakse kodades koos, või eraldi istungitel läbi. Eelnõud loetakse vastuvõetuks enamuse palati liikmete heakskiidul (mõlemas kojas). Eelnõu võib panna ka rahvahääletusele VF piires.(Mitte NL).NL president võib RS Kongressile teha ettepaneku selle ümbervalimiseks, VF seda ei ole.
Seaduslikkuse ja õiguskorra küsimuste ning kuritegudega võitluse komitee.
Konstitutsiooniline kohus valitakse kongressi poolt, mille valimise kord ja tegevus määratakse kindlaks Konstitutsioonilise kohtu seadusega, mis on kongressil vastuvõetud.
Dokument: VF RS Kongressi ajutine reglement (VF ÜN Kongressi Teataja Nr-2 1990.a.)
Kongress lahendab küsimuse eelnõu päevakorda lülitamisest, või töös hoidmise aja pikendamisest või selle tagasilükkamisest.
Konstitutsiooni parandusi võetakse vastu mitte vähema, kui 2/3 saadikute heakskiidul. Tähtsamaid küsimusi võib viia rahvahääletusele. Referendumil vastu võetud otsus ei nõua mingit uut kinnitamist ja on kohustuslik kogu VF territooriumil. Referendumi otsust saab vaid uuel referendumil ära muuta, kui see nii läheb.
Seadustel on veel vähe alternatiiv variante;
Ekspertide vähesus ja ekspertiisi ebatäiuslikkus;
Seadusi ei tohi inimeste peal katsetada.
Kongress ise ei ole seaduste tootmiseks optimaalne organ, sest seal on liiga palju ebakompetentseid isikuid;
Kiiresti suure hulga seaduste tegemine on hädapärane tegevus ja see ainult varjab puudusi, ning lükkab lahendusi tulevikku.
NL Konstitutsiooni Preambul on ikka veel poliitiline deklaratsioon, aga VF konstitutsioonil on see juba paremini sõnastatud.
15.02.1990.a. II RS kongress muutis VF konstitutsiooni preambula ja viisselle kooskõlla suveräänsusdeklaratsiooniga.
VF Konst. VIII pt. rõhutatakse , et VF on suveräänne vabariik.
Liidu ja vabariikide konstitutsioonid sunnivad riigiorganeid õigusaspekte jälgima ja tagama võimude lahususe.
VF presiidium võtab 90% seadustest vastu. ( Lisaks ukaasid , määrused, kõik nad asendavad seadusi).
1988.a. dets. eraldus kongress , kui seadusandlik org, ÜN presiidiumist.
14. märtsi 1990.a. seadus presidendi posti asutamisest täpsustab, et president võib anda ukaase ja seadusi, kuid need peavad olema konstitutsiooniga kooskõlas ja midagi kardinaalselt uut ei tohi välja mõelda. Konstitutsiooni tehti kolm suuremat muudatust:
Valimissüsteemi muudatus;
Presidendi ameti posti loomine;
Riigi juhtorganite ümberkorraldus.
Kohalike RSN seadusandlik tegevus.
Kohalikud RSN peavad olema kõrgemal pool vastuvõetud seaduste täitjad, oma voli piires võivad nad selle paremaks täitmiseks täiendusi teha , kuid muuta ja ümber teha ei tohi, sest neil ei ole seadusandlikku pädevust. kohalike nõukogude tegevust reguleerib reglement.
Printsiipideks on: seaduslikkus, avalikus,
suhteline iseseisvus, demokraatlikus.
Rahvusvahelise õiguse mõju.
Tunnustatud rahvusvahelisi printsiipe;
Kui ei ole enda seaduse, siis kehtib rahvusvaheline s.;
Inimõiguste garanteerimine.
Vt .Konstitutsiooni §13,;14.;21.;23:;25:30.
Seminar. Nõukogude seadusandluse täiustamine. 15.04.91.
Jututuba.
Ettevõtlikust ei ilmutatud teemaga seoses. Konsultatsioonil kuulasime RSN sessiooni tegevuse organiseerimisest.
1)Konstitutsioon;
2)Normatiivne kindlustatus;
3)komisjonide, presiidiumi töö, saadikugruppide ja saadikute individuaalne tegutsemine.
4)Miks on sessioon oluline. See võtab vastu kohaliku eelarve. Tagab saadikupuutumatust ja teeb muid plaane.
Istungjärgu eelne töö. Kohalikud nõukogud võtavad vastu oma territooriumil kohustusliku jõuga seadusi, mis on nende kompetentsi piires.
Õiguspoliitika on normide realiseerimine. 08.05.91.
Kui muutub riigi poliitika, siis saab osa inimesi vabadusi juurde, teistel ei muutu midagi ja kolmandad on sunnitud oma harjumusi muutma. Tegelikkuses õiguspoliitika ei saa üksinda, eemal ühiskondlikest probleemidest eksisteerida, paberil ja ideaalides saab ja seepärast ongi palju probleeme tekkinud õigusorganite töös.
Meil on õigusmõistmine aga ei ole kohtuvõimu! Informatsioon salastatud (tegelik olukord).
Süütuse printsiipi ei järgita, sest puudub selline harjumus.
Meil on riiklik sotsiaalne järelvalve.
Vaja on Konstitutsiooni Järelvalve Kohut.
Seadusandlus vajab täiustamist (normid tehtagu ülevalt alla)
Seaduse ülemus ja kõikide võrdsus selle ees.
Karistuse, vastutuse vältimatuse printsiibi täitmise tagamine.
Iga seadus peab rahva tahet väljendama.
Inimõiguste prioriteet;
Rahvusvahelise õiguse arvestamine;
Sotsiaalsete väärtuste arvessevõtmine (ideoloogia ja seaduste loomisel);
Kohtuvõimu reformimine;
Võimude lahususe printsiibi austamine;
Õiguskaitseorganite tegevuse täiustamine (nad kaitsevad õiguse najal korda).
Funktsioneerimise efektiivsuse tagamine.
Juriidilise õppe parandamine (üldteadmiste laiendamine, õigusteadvuse arendamine).
Õiguskuulekas käitumine ja seaduserikkumine:
Õiguskuulekas käitumine : on teod, või tegutsematus mis on kooskõlas keeldude käskudega ja inimeste ühiselu normidega.
Õiguspäratus: 1)Materiaalsetest tingimustest;
2)Kultuuritase;
3)Moraalne seisund; Siit õiguslik käitumine.
4)Seaduste kvaliteet ja efektiivsus;
5)Psühholoogiline aspekt.
Õiguspärased teod on mitte ainult seaduse tundmise näitajad, vaid ka reaalse olukorra tunnused.
Juriidilised teod ja käitumine:
Õigusrikkumine on tegu, millega rikutakse õigusnorme.
Õigusrikkumiste tunnused ja koosseis.
1)Õigusvastasus kohustuste mittetäitmine, või täitmise tingimuste rikkumine;
2)Süüdivus teo sooritamine teadlikult või juhtus see ettevaatamatusest;
Tahtlikult on kui tegu sooritades oldi teadlik selle ebaseaduslikkusest ja kahjulikkusest ning soovides selle õnnestumist.
Ettevaatamatusest teo sooritaja teab teo ohtlikest faktoritest ja et ebaõnnestumisel kvalifitseeritakse see tegu kuriteoks, kuid loodab, et kahjusid ei teki;
Ettenägematusest kui tegutseja võis ja pidi teo ebaseaduslikkusest teadma.
3)Materiaalse ja moraalse kahju tekkimisel.
4)Põhjuslik seos: (Ebaseaduslik tegu ja tekitatud kahju);
5)Õigusrikkumise motiivid ja eesmärgid (mõlemad nõuavad väljaselgitamist);
motiivid faktorid, mis eelnevad tahteaktile (tunded kadedus, teotahte tekkimine);
eesmärk objekt, mille suhtes on tehtud seadusvastane tegu; (mingi subjekti vajaduste rahuldamine);
6)Õigusrikkumised jagatakse: kuritegudeks ja üleastumisteks.
a)kõrgendatud ühiskonnaohtlikeks (ohustab ühiskonnasuhteid, kriminaalsed teod). Tunnuseks subjekti olemasolu ( vastutavas eas ja vastutusvõimeline).
b) üleastumine üldohtlik tegu, milline on suunatud õiguskorra mingite valdkondade vastu.
Tsiviilõigusrikkumine on üldohtlik tegu.
Kriminaalkuritegu tsiviilõiguse vastu (autoriõiguse rikkumine, perekonnaõigus)
Administratiivõigusrikkumine (rahaline, tervisekaitseline)
Distsiplinaarne - õigusrikkumine - (töö -, teenistusdistsipliin).
Omaette valdkonna moodustavad riigiorganite poolt tehtud ebaseaduslikud otsused, aktid.
Õigus ja õiguspoliitika kursuse arvestuse küsimused 1990- 91.a.
1.Õigus: olemus, printsiibid, efektiivsus;
2.Õigus, poliitika, majandus;
3.Õigus, ideoloogia, moraal;
4.Õigusteadvus: mõiste, subjektid, tasemed, liigid;
5.Õiguskultuur ja selle roll õigusriigi formeerumise tingimustes;
6.Õiguskasvatus. Õiguskasvatuse õppe süsteem.
7.Juriidiline norm: mõiste, liigid ja struktuur.
8.Õiguse allikad (vormid): mõiste ja eriliigid.
9.NL normatiivaktid. Nõukogude seadus.
10.Nõukogude õiguse süsteem ja seadusandluse süstematiseerimine.
11.Õigussuhted: mõiste, liigid, struktuur.
12.Seaduslikus kui nõukogude poliitilise süsteemi printsiip.
13.Seaduslikuse ja õiguskorra garantiid nõukogude ühiskonnas.
14.Seadusandlik protsess NL-s. Üldine iseloomustus.
15.Õiguse realiseerimise vormid (seadus, määrus, otsus, korraldus akt).
16.Õigusliku reguleerimise mehhanism: mõiste,
17.Õiguskuulekas käitumine ja kuritegelik käitumine. Tunnused, koosseis ja liigid.
18.Juriidiline vastutus: mõiste, alused ja liigid.
19.Õigusreformi põhilised suunad NSV Liidus.
20.Nõukogude riigi õiguslik poliitika.
Mõisted:
11.05.91.
Riigiõiguse alaks on konkreetsete riikide riigiõigus: rahvuslikud riigiõiguslikud süsteemid, mida õpitakse tundma analüüsi ja sünteesi kasutades.
Riigiõigus on iga riigi õiguse põhivaldkond, mis kujutab endast juriidiliste normide kogumit, mis kinnitavad riigi majanduslikku alust, selle valitsemise ja riigiehituse vormi, määratleb riigi kõrgemate ja kohalike võimu- ning juhtimisorganite organisatsioonilist kompetentsi, kodanike ja alamate õigusi ja vabadusi, valimisõigust ja valimissüsteemi.
Riigiõigus määratleb teiste õigusvaldkondade alused (administratiiv-, finants-, kriminaal-, tsiviilõigus).
Riigiõigus jaotatakse instituutideks.
Riigiõiguse instituudid on üheliigiliste normide kogumid, mis reguleerivad mingit kindlat liiki ühiskondlikke suhteid (näit: konstitutsioonilised normid, parlamendi kodade kodukorra eeskirjad)
Riigiõiguse õigusliku reguleerimise alaks on kindlaksmääratud grupp ühiskonnasuhted, mis tekivad riigi võimu teostamise protsessi käigus.
Riigivõimu teostamise vormideks on seadusandlus, valitsuse normeloov tegevus, valimised, referendum, õiguste ja vabaduste teostamise kord, kohalike juhtimisorganite tegevuse kontroll ja järelvalve, jne.
Riigiõiguse subjektideks on: riigi võimu juhtimise keskorganid, konstitutsiooni järelvalve organid, föderatsiooni liikmed, kohalikud juhtimisorganid ja munitsipaliteedid, kesk-, ja kohaliku võimu saadikud, asutused, kodanikud ja riigialamad.
Konstitutsioon riigiõiguse allikas.
Riigiõiguse allikad:
1.Konstitutsioon, konstitutsioonilised seadused (valimisseadused, kodanike õigused, inimõigused)
2.Orgaanilised seadused .Blankettlikud normid kodade volitusi täpsustavad normid (liikmete arv, töötasustamine, valimistingimused, jne.)
3.Parlamendi seadused (Vangistused, Riigikaitse korraldamine Riigieelarve)
4.Valitsuse normatiivaktid(määrused , korraldused, otsused).
5.Riigipeade aktid (ordonantsid, ukaasid, dekreedid)
6.Tavad (kirjalikud kokkulepped, konventsioonilised normid).
7.Kohtu pretsedendid.
8.Konstitutsiooniliste normide ja seaduste tõlgendamise tulemusel välja antud aktid.
9.Autoriteetsete riigi- ja ühiskonnateadlaste väljaütlemised (Blekston, Bedgot, Meio, Loy).
10.Poliitilised deklaratsioonid (riigi valitseva partei ja riigi juhtorgani ühismäärused.).
Poliitilise partei funktsioonid:
1)Oma ideoloogia massidesse levitamiseks;
2)On rahva omavahel võistlevate organisatsioonide vahendiks valitsusvõimu saamiseks nii keskuses, kui kohtadel.
3)Võtta osa kõikide riigiaparaadi võimuorganite tasemete valimisest ja saavutatud võimu kasutamisest.
4)Võtta otseselt osa riigi sise- ja välispoliitika väljatöötamisest ning teostamisest.
Konstitutsioon konstitutsiooni loonud rahva akt;
ühiskonda moodustavate klasside ja gruppide ühise kokkuleppe tulemus.
Konstitutsiooni põhijooned ja iseärasused:
1)Nad kuulutavad rahva suveräänsust;
2)Tunnistavad eraomandit;
3)Võimude lahusus;
4)Kehtestavad riigi valitsusvormi (vabariik, monarhia);
5)Riigiehituse vormi (unitaarne, föderatsioon);
6)Kuulutab välja kodanike ja riigialamate vabadused ja õigused;
7)Määrab kindlaks riigi kõrgemate võimuorganite organisatsiooni süsteemi ja selle allsüsteemide tegutsemise korra.
Konstitutsiooniline järelvalve konstitutsioonilise seadusandluse tagamine ja kindlustamine.
(Esmakordselt tuli selle doktriiniga esile John Marchal 1803.a.)
Konstitutsioonilise järelvalve kaks viisi:
1)detsentraliseeritud (Ameerikas, ülemkohus)
2)tsentraliseeritud (Euroopas, luuakse eraldi kvaasi kohtud, mis ei kuulu üldise juristdiktsiooni kohtute süsteemi.)
Konstitutsioonilise järelvalve (kohtu) objektid on tavalised, konstitutsioonilised ja orgaanilised seadused, konstitutsiooni parandused, rahvusvahelised lepingud, parlamendi reglemendid (kodukorra seadused), normatiivaktid jne.
Konstitutsioonilise järelvalve subjektid on füüsilised ja juriidilised isikud ning riigiorganid.
Konstitutsiooni järelvalve on sisult:
Formaalne;
Materiaalne.
1)Formaalne järelvalve kontrollitakse protseduuriliste eeskirjade järgimist, mis on kehtestatud seaduste ja muude õigusnormide vastuvõtmiseks, mis on konstitutsioonilise järelvalve objektiks.
2)Kontrollitakse seaduste ja muude õigusnormide sisu nende mõtte konstitutsioonile vastavuse vaatekohast.
Konstitutsioonilise järelvalve kaks liiki:
Konkreetne;
Abstraktne.
1)Asi algatatakse konkreetsel põhjusel;
2)Konstitutsiooni subjektide initsiatiivil (ilma konkreetse põhjuseta).
Konstitutsioonilise järelvalve kaks vormi:
Eelnev (eelneb vastuvõtmisele, sisuliselt tsensuur);
Järgnev (peale vastuvõtmist, kohtuasi).
1)Eeldab konstitutsiooniliste seaduste läbivaatamist väljatöötamise protsessi käigus, kui see liigub parlamendi kodades (Rootsis, Soomes, Prantsusmaal);
2)Konstitutsioonilisust kontrollitakse juba seaduseks väljakuulutamist ja jõustunud akti suhtes(USA, Itaalias, Saksamaal)(Prantsusmaal ja Iirimaal jne. kasutatakse mõlemaid järelvalve vorme).
Seadus tunnistatakse konstitutsioonile mittevastavaks kahel viisil:
1)Seadus tunnistatakse kehtetuks selle jõustumise hetkest.
2)Seadus tunnistatakse kehtetuks peale selle konstitutsioonile mittevastavaks kuulutamist
Kodaniku poliitiline õigusvõime on selle kodaniku võime olla riigiõiguslike suhete subjekt, võime omada õigusi ja kanda kohustusi, mis on ettenähtud riigiõiguse normidega.
see on võimaluste kogum, mis on riigi poolt kodanikule antud;
subjektiks on vaid selle riigi kodanik.
Kodanike õigusvõimet võib kaht moodi teostada lasta;
Positiivne (lubav) viis kodanike õigus-subjektsuse mahu määramiseks.
Negatiivne (keelav) loetletakse asjad, mida kodanik ei tohi teha.
Õigused ja vabadused klassifitseeritakse kaheks:
Esmajärgulised (olulised);
Teisejärgulisteks (vähem olulised).
1)Õigus vabadusele, võrdsusele, liikumisele, arvamuse väljendamisele, südametunnistusele, kodakondsusele, hääleõigus ja õigus õiglasele kriminaalmenetlusele.
2)Kõik ülejäänud õigused.
Demokraatlikud õigused jagunevad kahte gruppi:
Kodanikuõigused;
Inimõigused.
Põhiõigused ja vabadused võib jagada kolme gruppi:
1)Sotsiaal-majanduslikud õigused ja vabadused;
2)Poliitilised õigused ja vabadused;
3)Isiklikud vabadused ja õigused.
Vabaduste ja õiguste garantii liigid.
1)Konstitutsioonilised garantiid(Riik garanteerib; Riik kaitseb seaduste abil);
2)Kohtulikud garantiid;
3)Materiaalsed garantiid.
Juriidilise vastutuse mõiste ja alused. 17.05.91.a.Len.
Juriidiline vastutus on riikliku sunni vahend, mis laidab õigusrikkujat sooritatud õigusvastase ja ühiskonnaohtliku teo eest, mis seisneb isiklike ja materiaalsete otsuste tegemises.
Juriidilise vastutuse ülesanded: üldine ja osaline ärahoidmine.(Õigusrikkumise sooritamise ärahoidmiseks üldse, või konkreetse isiku poolt).
Juriidilise vastutuse alus:
1)Õigusvastasus;
2)Ühiskonnaohtlikkus;
3)Süüdivus;
4)Kahjulike tagajärgede tekkimine;
5)Vastutusele võtmise protseduuri ja tähtaegadest kinnipidamine;
6)Vastutusele võtmise ealiste piiride olemasolu (14.a.; 16.a. jne.).
Sanktsioonide õiguse realiseerimine, kui õigusrikkujalt aru andmise nõue tehtu eest (süüdlase süüdimõistmine).
Riikliku sanktsiooni täitmine: sooritatud teo eest karistuse nõudmine.
Juriidiline vastutus seaduslikkudel printsiipidel, õiglusega kooskõlas, vastutuse järgi ja teo üldise ohtlikkuse põhjal.
Seadus kehtestab, et karistust karmistav seadus ei oma tagasiulatuvat jõudu.
Kui õigusrikkumisega tekitatud kahjul on pöörduva kahju iseloom, siis juriidiliselt vastutav isik peab kindlustama selle heastamise.
Iga teo eest üks karistus:
Isikliku vastutuse printsiibid:
Sihipärasus ja põhjendatus.
Juriidiline vastutus ja karistuse suurus: Hädakaitse seisundis enesekaitseks tehtud tegu ei ole juriidilisele vastutusele võtmise aluseks (VFNSV KK §13).
Muudetavus;
Äärmine hädavajadus (Päästis end näljasurmast, külmumisest);
Kaasosalus (Osalusel on erinevad tasemed. Teadlik osalus. Teadmatusest);
Kaitse vahendid. (Kaitse meetodi õigustatus);
Juriidilise vastutuse suhtelisus. Näiteks 1990.a. viidi täide 195 surmanuhtlust (445 inimest oli surma mõistetud ja neist 50% said armu. Aastas aga tapeti NL s tahtlikult umbes 20 000 inimest!). NL s on kuritegude eest on 1990.a. süüdi mõistetud 809 000 kurjategijat. See on 1 kuritegu 100 inimese kohta. (See on ilmne tagasihoidlikus statistika tegemisel).
NL õigusreform. 24.05.91.a.Len.
1.Nõukogude õigussüsteem ja selle reformeerimine.
Õiguse süsteem on printsiipide, teooria, seadusandlike ning teiste normide ja aktide sisemiselt tasakaalustatud struktuur.
Õiguse valdkonnad. Õigussüsteemis on õigusloome ja järelvalve süsteemid. Juhtival kohal on põhiprintsiibid, mis määratlevad õigussüsteemi üldised jooned.
Struktuuri põhiprintsiibid (elemendid):
Seaduse ülemus;
Võrdsus seaduse ees;
Seadus, kui rahva tahte avaldus;
Vastutusele võtmise vääramatus;
Juriidilise kaitse õigus.
Õigus reguleerib ühiskondlikke ja isiklikke suhteid (tööle, töötasule, tervisele).
Reformidega on vaja saavutada sõltumatut kohtusüsteemi, selleks, et seadus valitseks.
Õigusnormide grupp:
On seadused, mis reguleerivad oma sisult ühesuguseid ühiskondlikke suhteid:
Kodakondsus;
Valimisõigus;
Rahvasaadiku õiguslik olukord;
Presidendi instituut.(President on kui konstitutsiooniline monarh.)
Mis faktid määratlevad õigussüsteemi?(Reformimise vajadust?)
1)Ajale mittevastavad pol.- sots.- maj.- moraal. kultuur. ja rahvusvahelistele standarditele mittevastavad seadused oma vormi sisu ja tegutsemise efektiivsuse poolest õigussüsteemis. Vananev NL konstitutsioon jne.
2)Seadusandliku ja normatiivse materjali madal tase. Olemasolev ebatäiuslikul tehnoloogilisel tasemel. Kus on rahvaesinduse koht õigussüsteemis?. Miks ikkagi on põhilised seaduse ja normatiivide andjad ametkonnad? Eelmine ÜN ei olnudki seaduste loomiseks vaid nende heakskiitmiseks.).
3)Riigiorganid ja kohalikud nõukogud loovad lõviosa seadusloomest, sellega suurendades stiihiliselt korralagedust ja rikkudes õigussüsteemi tasakaalu.(Näiteks. Kohalikud nõukogud ei kiirusta seadusi täitma, sest ametkondlikud määrused ja eeskirjad käivad otse nende huvide pihta ja nende täitmisele kulub enamus auru.) Selle segaduse lõpetamiseks on aga vaja seadusloome seadust.
4)Ei ole efektiivset riiklikku järelvalvet ja kontrolli seaduste kvaliteedi ja täitmise üle.
Näiteks. Konstitutsiooni järelvalve komitee ei täida oma ülesannet. Tulevikus loodetakse sellest vähemalt toimivat instituuti. VFNSV KJK veel ei toimi kuigi on juriidiliselt olemas. NL prokuratuur on veel hinges ja püüab asju ajada, kuid see ei ole enam kõrgeim järelvalveorgan.
Uus on see, et prokuröri järelvalve alla kuulub ka kohalike nõukogude kontroll.
Uus poliitiliste parteide tegevuse kontroll.
5)Õiguskasvatuslik praktika ei vasta kaasaegse demokraatia nõuetele, sihipärasusele ja õigusele, seaduslikkusele.
6)Tuleb alustada riikide (liitunud riikide) suveräniteedi austamisest ja nende alusel üles ehitada õigussüsteem.
2.Õigusreformide põhisuundade sisu. Põhimomendid.
1)Õigusriigi formeerimine (võrdsus seaduse ees, seaduse ülemus, inimene = riik);
2)Seaduse ülemlikkuse kindlustamine;
3)Seadus võetakse vastu kõrgemates esindusorganites.
4)Referendumitel olulisemate küsimuste lahendamine ( arvamuse uurimine);
5)Jälgida, et riigiorganites vastu võetud aktid oleksid seadusega kooskõlas;
6)Liidu seaduse ülemlikkuse printsiip.
3.Nõukogude seadusandluse areng: (Hulk seadusi 1990.a.)
4.Kohtusüsteemi reform.
Kirjandus:
Kohus (kohtuvõim) peab olema sotsiaalse kontrolli süsteemi keskseks organiks, et kindlustada seaduslikus ja õiguskord riigis. Ta peab kogu juriidilise praktika suunama sellesse sängi. Kohtu tegevus ei pea olema prokuröri järelvalve all.
Oluline ja määrav on kohtu sõltumatuse kindlustamine.
Kohtu liikmeid valitakse seni Nõukogude poolt (ollakse nõukogudest sõltuv).
Aru tuleb anda valinud organile. Kõik kohtu argielus sõltub kohalikest nõukogudest(ruumid, telefon, arhiiv, korter, remont jne. jne.) Kui kohalik nõukogu ei taha kohtunikku esitada, siis... (surve?).
Kohtu koosseisu kvaliteedi probleemid.
on füüsilised nõuded (vanus, s t a a ~, e k s a m ) ;
L ä ä n e s n õ u t a k s e k o h t u n i k e l t r o h k e m .
Ü R O s o n k o h t u n i k e l e o m a d n õ u d e d .
K o h t u n i k p e a b o l e m a e r a p o o l e t u ; ( K a s s a t s i o o n i k o h u s e i s a a k o h t u o t s u s t m u u t a , v a i d s e e s a a b t e a t a d a , e t o n r i k k u m i s i k o h t u t o i m i n g u t e s j a m i s k i t v a l e s t i t e h t u d ) ;
K o h t u t e s t r u k t u u r o n v a j a ü l e v a a d a t a j a t ä i u s t a d a . M a j a n d u s k ü s i m u s i v a a d e l d a k s e a r b i t r a a ~i s , n i i N L k u i v a b a r i i k l i k e s . ( K o n s t i t u t s i o o n o n v a n a j a s e l l e 1 7 5 . p u n k t m u u t m a t a )
p r o k u r a t u u r t u l e b v a b a s t a d a u u r i m i s e s t ;
p r o k u r ö r i d v a b a s t a d a l i s a ü l e s a n n e t e s t ,
P a r t e i d e tegevuse kontroll?
Miilitsaorganite reform algab.
Miilits on riiklik õiguskaitse relvastatud organ, mis tegeleb kodanike, ühiskonna ja riigi õiguste ja vabaduste kaitsmisega.
Miilitsa ülesanded:
1)Kindlustada kodanike isiklik ja ühiskondlik julgeolek ning kord;
2)Hoida ära kuritegusid ja õigusrikkumisi;
3)Kuritegude kiire ja täielik avastamine;
4)Igasuguse omandi kaitsmine ebaseadusliku kallalekippumise eest;
5)Võtta osa elanike abistamisest õiguslikes ja sotsiaalsetes küsimustes;
6)Kriminaalkaristuste täideviimisest osavõtt.
Miilitsa juhtimise printsiibid:
1)Seaduslikus:
2)Isiksuse austamine;
3)Sotsiaalne õiglus;
4)Demokratism, internatsionalism;
5)Humaansus, koostöö tööliskollektiividega ja kohalike elanikega, ühiskondliku arvamusega arvestamine.
Õigusteadlikkuse suurendamine. Seda probleemi puhtalt ei esine, sest seda piiravad looduslikud tingimused (kõik, mis inimest ümbritseb, seest ja väljast mõjutab).
Ühiskond on kuritegelik kui ta:
on ebaõiglane;
käib välismaal sõdimas;
kui juhindub ebareaalsetest printsiipidest kuritegevuse vastu võitlemisel.
T: Vene Föderatsiooni eelarveline ülesehitus. 17.02.1992.a.SPb.
1.Finantsõigus:
Eelarve ? = Riiklike tulude ja kulude plaan, mis kinnitatud seadusandlikus korras.
1)See on rahade tulude ja kulude dünaamika;
2)Rahade akumulatsioon riigikassasse ja selle kasutamine.
3)Pöördumatu rahade liikumine (kuludesse-tuludesse);
4)Rangelt sihipärane;
5)Ainult seadusandlikus vormis.
Mõned eelarve liigid: Eelarvesüsteem:§2.
Vabariiklik (Föderatsiooni); 1)VFNSV seadus eelarve ülesehituse alustest. Selle alusel
Föderatsioonis asuva vabariigi eelarve; antakse välja spetsiaalne seadus igaaastaste kuludokumentide kohta.
Koondeelarve, (konsolideeritud); See seadus annab eelarve süsteemi mõiste.
Iseseisvad, eriotstarbelised eelarved. Eelarve on kõigi VFNSV eelarvete kogum.
Eelarve moodustamise printsiipide süsteem:
§7. Süsteemi struktuur (organisatsioon).
On erinevate tasemete eelarved (4 taset): 1.Föderaalne VFNSV s;
2.Vabariiklik VFNSV-s;
3.Linna, rajooni;
4.Rajooni linn, linna rajoon, külanõukogu.
Need eelarved erinevad iseseisvuse taseme järgi. 1)Igal eelarvel on oma iseseisev tuluallikas;
2)Iseseisvalt võib ainult oma raha kulutada.
Iga piirkond on erinevate tulude allikas. On vaesed ja rikkad piirkonnad. Samuti mida kõrgem tase, seda rohkem tuluallikaid ja suuremad kulud. Ühed on lihtsalt füüsilistel põhjustel teistest soodsamas olukorras.
Iseseisvuse süsteem. Kuni 1991.a. kehtis NL seadus, mis jaotas eelarve allikate järgi.
Näit: selle rajooni kohalike tööstusettevõtete tuludest;
kohalikud maksud;(transpordimaks);
tollimaksud;
maksud välisfirmadelt.
Maksud: maks tulule munitsipaalettevõtetelt;
käibemaks kohalikelt kooperatiividelt;
maa rendimaks;
vara müük, rent (esemed, tootmisvahendid);
maks töötasule (reguleeriv).
Sõltumatus tagatakse kulude katmisega oma tuludest;
võimalusega finantseerida alltaset.
Autonoomsed eelarved (tavaliselt on ise doteeritavad) mõned on jõukad.
Eelarve ülesehituse printsiibid on seaduses loetletud.
§3. : Ühtsus, täius, avalikus, reaalsus ja eelarve tasakaalustatus. Need printsiibid olid juba 200. a. tagasi kirjutatud kodanluse lipule.
Ühtsus eelarvete seotus ja nende kuulumine ühte süsteemi.
Täius tulud peavad katma kulud (täielik arvestus). Pikaajalised projektid finantseeritakse eraldi arvetelt.
Avalikus Eelarve peab olema avaldatud avalikuks kasutamiseks ajalehes Riigiteatajas.
Reaalsus Kõik peab olema reaalselt olemas.
Tasakaalustatus (§13) peab olema tasakaalus ja vaid mingi % võib olla defitsiiti. Kui miskis osas on eelarve ülekulu, siis vähendatakse vastavalt mingi % kõiki teisi kulusid.
Riik, millel ei ole oma tootmisüksusi peab lootma teistele ja saab vaid taskukohaseid tulusid kasutada. Aga kuna riigi kuludel on kalduvus suureneda, siis pidevalt on see sunnitud uusi sissetulekuallikaid looma (välja mõtlema) ja sekkuma majandusse. Enne seda on need riigid tavaliselt suures eelarve defitsiidis. Riigile on tavaliselt ka teised võlgu. Isegi majanduse tõusu perioodil võivad riigil olla eelarves kuni 20% defitsiiti, mis põhjustatud inflatsioonist ja muudest põhjustest (ekslikud prognoosid, tootmiskulude väär arvestus projekteerimisel jne).
Läänes teenivad kulud homset tulu (kapitali kasvatamise eesmärgil tehtud laenud). Meil süüakse laenud lihtsalt ära (tarbimislaenud).Kesk -ja Lõuna Ameerikas on inflatsioon seotud majanduskasvu taseme tõusuga. Miks üldse on vaja defitsiidivaba eelarvet? Meil poliitilistel kaalutlustel. Et saada Läänelt abi! (Defitsiidi puudumine tõestab formaalselt, et riigis on finantskord tagatud). Kuid veidi hiljem tehakse väike parandus (tehes maksuvaba piirkonna, tollivaba tsooni jne muid soodustusi) ja kogu eelarve on tasakaalust väljas.(Samuti subventsioonide tegemine vabariikidele: majandusliku abi vorm).
Eelarve reguleerituse printsiip.
1.Selgitatakse välja tulude omanikud.
2.Määratakse kindlaks tulude allikad;
3.Dotatsioonide kasutamine (ülevalt antud sihtotstarbelisi ja tagastamatuid).
Nüüd doteeritakse tingimuste ja eesmärgi kindlaksmääratuse puhul (kontrollides selle sihipärast kasutust). Samuti on määratud kindlaks dotatsiooni realiseerimise aeg ja kasutamise tingimuste rikkumisel selle tagastamise kord.
Eelarve õiguslik reguleerimine. 19.02.92.SPb.
Eelarve finantsaasta.
Tähtajad?! Kehtestatakse aastalise tsükli kaupa 12 kuud. (01.01.93.a. kuni 01.04.94.a. 16 kuuline periood ja ka pikemaks perioodiks tehakse 18 kuud.
Vabariiklik eelarve: 1.Etapp koostamine;
2.Etapp läbivaatamine;
3.Etapp kinnitamine;
+ täitmine;
+kontrolletapp.
Teised eelarved on jäänud normidest välja. Tegutsetakse kohalike norme ja olukordi arvestades..
Koostamine:
1)Plaanid, prognoosid võetakse aluseks, kuid tegelikult vaid orientiirideks, peatükkide kaupa (kulude-tulude) läbivaatamine ja kinnitamine (0,5 a. enne eelarveaasta algust).
2)Täpsustamine, mil vaadatakse eelarve uuesti üle.
2.Läbivaatamine:
Eelarve läbivaatamine (tundmaõppimine). Sanktsioneerimine.
3.Kinnitamine:
otsuse (seaduse) vastuvõtmine;
hääletamine (üldarvust enamuse jõuga, SPb s on 400 häälest vaja saada 201 häält).
Mittekinnitamisel hääletatakse uuesti eraldi punktide kaupa. kui ka siis ei võeta vastu, siis eelnõu saadetakse ümbertöötamisele.
Osa eelarvekulusid on jooksvad, osa arenguks. Mõlemad tuleb eraldi punktides välja tuua.
Föderaaleelarve.
Juulist alustatakse eelarve ettevalmistamist (3 kuu jooksul), tehakse arengu plaan, mis on tasakaalustatud ja kontrollarvudega. (4-ja kuu jooksul need kontrollarvud antakse alla, kus sellele vastavalt töötatakse välja detailne plaan.
Jaanuar-veebruar tehakse eelarve projekt ja esitatakse presidendile. Aprilli algul esineb sellega president (Eelarvelise läkitusega).
Seadus määrab kindlaks eelarve koostise: President peab esitama järgmised dokumendid:
Sotsiaalse arengu plaan;
Finants-tasakalu kohta;
Detailse või üldplaani;
Andmed riiklike tuluallikate kohta;
Projekti (koondarvud vv eelarvest);
Võrdluse eelneva aastaga ja jooksva aasta seisu kohta.
(Jaanuaris tegi B. Jeltsin aruande, aga seda kritiseeriti, kuna kõikidest osadest ei olnud ülevaadet.)
Föderaalne eelarve esitatakse ja 2 nädala jooksul vaadatakse see komisjonis läbi koos märkustega.
15. maiks peab seadus olema parlamendis läbi vaadatud.
15. juuniks (läbivaadatud kodade komisjonides) peatükkide kaupa kinnitamine. Mis ei meeldi läheb kooskõlastamisele spetsiaalsesse komisjoni (kooskõlastus komisjon).
15. septembriks esitatakse täpsustatud projekt Ülemnõukogu poolt Parlamendile läbivaatamiseks. (Lõpus ei tohi parandusi teha. Seadus võetakse vastu või lükatakse tagasi. Nii on Läänes!)
Kui seadust vastu ei võeta ja tähtaeg möödub, siis tehakse valitsusele usalduse avalduse kontroll. Kui selle töö loetakse rahuldavaks, siis kinnitatakse eelnõu plaan automaatselt või presidendi määrusega, või siis saab kasutada 1/12 osa eelmisest eelarvest kuni uue eelarve vastuvõtmiseni (st. eelmise eelarveaasta sama aja tasemel).
Riigitulud. 24.02.92.
1.Maksud. Varem oli see formaalne asi. Ettevõtted olid riigi omad ja maksud (palju vaja oli) vormistati lihtsalt ühelt arvelt teisele. Tänapäeval, seoses eraomandi tunnustamisega ja taastekkimisega on probleem tõsiselt päevakorras (summade suurus, allikad). Mis aluseks võtta? Kuidas mõõta (%, hulk, kuna ?)
2.Riigilaenud.
1)Seadusega sätestatud süsteem, tagatud, kaitstud.
Seadus sätestab:
Piirid;
Korra;
Kellelt võetakse ja kellele lähevad tulud;
Kes võtab.
Seadus määratleb maksude võtmise kas asukoha või registreerimise järgi. Iga võimutase omab omi võimupiire ja maksuala.
Näit. Mille saab Peterburi endale, mis läheb riigi üldkassasse.
Kõrgem tase: Eksport-Import, tollimaks on Ministrite Nõukogu asi (valitsuse ala).
Maksu suurus on reguleeritud ja kindel. Eelarveseadusega tuuakse sisse uued maksud (nendest saadud tulude kasutajate ja maksude võtjate ringi kindlaksmääramine). Siit lisamaksud.
Näiteks oli on transpordimaks , eksport-import maks, piirilähedase kaubanduse maks.
Seadusega võrdsustatud Presidendi ukaasidega maksude sisseseadmine. Näiteks mõne keelava seaduse võib asendada maksuga (tasu eest võib seda teha, mis ennem oli keelatud). Või muutes maksu kasseerimise kohta (vabariigi asemel rajoon või linn).
On ka mittemaksulised kogumised. Templiraha , Stardimaks ning ühekordsed, mingi % võtmisega. Varem oli kord, et seadus peab enne selle rakendamist 3 kuud valmis olema (teada). Meil oli see vähem, kui kuu (Näit. maks lisaväärtusele 27%.).
Tehakse ka soodustusi: Üksikmaksjaile.
Täitevorganid võivad Nõukogu soovitusel seada sisse makse.
Eelarvetulude liigid.
1.Maksud : Föderaalmaksud, vabariiklikud, kohalikud (22 liiki).
2.Mittemaksud:
3.Laenud:.
Maksud jagatakse kinnisuse järgi alt üles. (Mida liikuvam objekt seda kõrgem tase).
Mittemaksuline. Näit. Erastamisest võetud maks. (1992 92 miljardit, 1993.a. 330 miljardit rubla).
Plaanis oli privatiseerida 30% riigivara ja osa jätta 51% osalusega riigiomandisse.
Aktsioneerida - juhtimisviisi muuta.
Privatiseerimine - omandiõiguse muutmine.
Lääne kogemus: Kui aktsiaid on 20%, siis on töötajate ja juhtkonna huvitatus madal.
Riviligeeritud aktsia annab head protsent, aga selle omanikul ei ole sõnaõigust. Tavalisel aktsial on kõikuv protsent, aga omanikul otsuste tegemiseks hääleõigus.
Läänes börsidel kinnisvaraga ei kaubelda.
Kohalik võim võib oma halduses olevaid mitteeluruume müüa, rentida. Riiklikud ettevõtted maksavad maavara omava piirkonna võimule maavara tootmise pealt maksu.
Laenamine.
1)Riigilaen. Riigivõlg (sise ja välis). Võetakse riigiorganite funktsioonide teostamiseks.
2)Sihtotstarbeline laen ettevõtetele (vabatahtlik-sunduslik , sest pangad kannavad need summad reservfondi). Riik andis selle ülesande ka erapankadele.
3)Oma vara müük.
4)Turismi arendusest võtta tulu.
5)Müüa tegutsemislitsentse (välismaalastele, omadele) maatükke, õigust kontsessioonidele jne..
Teema: Rahvuslik enesemääramine. 24.02.92.SPb.
Uus lektor. Aleksander Belkin Aleksandri p.
riigiõiguse õppetooli juhataja.
1.Riigiõiguslikust küljest käsitledes. Algul püüdis NL probleeme lahendada Rahvusprobleem! 1989.a. oli see jälle esiplaanil. Hiljem avastati, et oldi hilinenud. Nii väitsid ametnikud.
Riigiõiguses probleem asjade kohese paindlikus lahendamises (õigusnormid ei ole elastsed), elus toimub nendeta iseregulatsioon. Ajalugu näitab, et kohtunikuks on jõud ja tasuks veri (Liitriikide probleem). Rahvusele on tähtis suveräänsuse saavutamisega enese säilitamine (sõltumatuse saavutamisega). See on loomulik nähtus. tsiteerides Hegelit. Kõik, mis on tegelik on mõistlik ja kõik
mõistlik on tegelik.
Näiteks Tatarstani probleemid. Gruusia, kus tekkis assotsiatsioon, mis tõstis esile kultuuri (Kultuuri ideoloogia).
Üldse on 20.saj. iseloomulik rahvuslikkuse printsiibi võtmine riikluse aluseks. Selle eesmärgi saavutanud riigid asusid uusi (vanu) probleeme lahendama.
Suveräänsuse küsimuse ajalugu NL - s. Konstitutsioon oli deklaratiivne ja mõni pisipunkt muutis selle sisu oluliselt. Kogu aur läks teiste õiguste eest võitlemisele.
1)Rahvuse enesemääramise r e ~i i m : õ i g u s m ä ä r a t a o m a s t a a t u s t ( l i i t u m i s t , e r a l d u m i s t j a p o l i i t i k a t a j a d a ) .
2 ) T e g u t s e t i r a h v u s f a k t o r i v a l e m õ i s t m i s e t i n g i m u s t e s . T e g e l i k u l t o l i d v a s t u o l u d i d e o l o o g i l i s e d j a S a k s a m a a ü h e n d a m i n e l ä k s e r i l i s t e p r o b l e e m i d e t a k o r d a .
3 ) R a h v u s e õ i g u s o m a h a l duses olevale territooriumile (leviala).
4)Õigus vabale poliitilisele, kultuurilisele ja majanduslikule arengule.
Tänapäeval ei tähenda suveräniteedi väljakuulutamine iseenesest midagi. Põhiline on selles vabaduste praktiline teostamine ja rakendamine.
Riigilaenude reguleerimise eriärasused (õiguslik reguleerimine). 26.02.92.
Riigilaenud:
1.Psüholoogiline propaganda. (Maksud on odavamad ja ülitulus ettevõte ja võetakse isuga).
2.Võlg on vaja tagasi maksta. (Kui makse ei jätku, võetakse laenu).
3. Laenule peab maksma protsente.
Laenud (pikaajalised) koormavad tulevasi tegijaid (maksumaksjaid). Majanduslikult võttes ei ole laenul ja maksul suurt vahet. Tagasimakse ajaks on inflatsioon oma töö teinud. Mõnikord tühistab riik võlad (ka enda omad) ja teiste võlad 1917 ja ka hiljem. Lääs ei ole oma võlgu Venemaalt kätte saanud aga suhete parandamiseks oleks see hea.( Prantslastele). Soomlased maksid ju alles hiljuti oma viimase sõjavõla ara. Miks Venemaa siis maksma ei peaks.?
Laenu on raskem võtta, kui rahvas kahtleb ettevõttes. Tuleb pakkuda soodsaid tingimusi. On vaja häid põhjendusi, poliitilisi, majanduslikke.(Riigi päästmiseks kriisist). Näiteks energeetikaprogrammi elluviimiseks. Kultuuri, hariduse toetamiseks (Loteriid).
Laenu võtmise võimaluste selgitamiseks on vaja:
1.Teada vabade vahendite olemasolust rahva käes.
2.Reguleerida tarbimist (kaardid, väliskaubanduse piiramine, valuutamonopol, piirangud väärtpaberitega tegelemisele).
3.Tingimused peavad olema garanteeritud (seadustatud). Näiteks % laenu tulust on maksuvabad. Laen ise aga peab olema indekseeritud inflatsiooni vastu.
Näiteks iga konservatiivne valitsus saab kergemalt laenu kui vasakpoolne valitsus (viimased kipuvad seda kohe ära sööma).
Tulude määramise printsiibid:
1.Küllalduse printsiip.
2.Tasakaalustuse p.
3.Eelarve tagatuse tase ( NL alates 1991.a.)Mitte vähem kui mullu. Seadusega kindlustatud ja elanike keskmist rahalist kindlustust arvesse võttes.)
27.02.92.Belkin.
Restitutsioon.
Repressiooni, kui meetodi hukkamõistmine ja rahvaste täielik rehabiliteerimine.
Kirjandus:
Repressiooni etapid. Siin käsitletakse 1941 1945.a. perioodi repressioone. Autonoomsete oblastite likvideerimine. Hiljem oli osaline restitutsioon 50.a.-tel, sula perioodil ,sõjaaegsete repressioonide kohta. Paljud suurema ulatusega repressioonid jäid lahedamata. Kõik toimus vaikselt, sest tegijad olid ise kohtunikeks - täitjateks ja kuidas sa end ise süüdi ikka mõistad.?.
Eesmärgiks ajaloolise õigluse taastamine (ja juriidiliste aluste ausse tõstmine), mis ise ei oma juriidilist väärtust.
Fiktsioon väide, mis ei vasta tegelikkusele aga paistab õigena.
Rehabiliteerimine: õiguslik;
moraalne;
materiaalne.
Kuidas aga jääb vastutusega? Kes vastutab tehtu eest? Kuidas vastutab?
Diskreetne subjekt: inimene (elus), isiksus, individuaalsus vahetud õigused.
ja transitiivne subjekt: - rahvus, mis uueneb pidevalt, mille õigused kanduvad edasi.
Mis või kes langeb seaduse alla? Seaduses oli rahvaste loetelu, mis kuulusid represseerimisele, mis olid need süüd moodustavad tunnused?
Restitutsiooni koosseis.
1.Legaalne restitutsioon (ebaseaduslike aktide tühistamine).
2.Territoriaalne ja territooriumi poliitiline restitutsioon (taastada territooriumi terviklikus, rahvad oma ajaloolisele territooriumile, rahvuspiiride taastamine, jne.)
3.Sotsiaalne restitutsioon. (kompenseeriv t ö ö s t a a ~i a r v e s t a m i n e 1 a = 3 a . a s u m i s e l o l d u d a j a e e s t j a p e n s i o n i s u u r u s e t õ s t m i n e ) .
4 . M a t e r i a l n e r e s t i t u t s i o o n ( k a h j u k o m p e n s e e r i m i n e , v a r a t a g a s t a m i n e ) .
5 . K u l t u u r i l i n e r e s t i t u t s i o o n ( v a i m s e v a r a t a g a s t a m i n e , e n d i s t e a j a l o o l i s t e n i m e d e e n n i s t a m i n e , m ä l e s t u smärkide taastamine).
Restitutsiooni elluviimine.
Ei välistata, et restitutsiooni käigus on vaja tõestada repressioonide olemasolu. Takistavad füüsilised isikud ja organisatsioonid ning materiaalsed võimalused. Samuti tekib uute repressioonide oht. Kuskile on keegi teine juba elama pandud.
Näiteks saksa rahvusest elanikud, kes algul kultuuriautonoomiat soovivad, siis enesemääramise õiguse teostamist ( ja liitumist Saksamaaga oletuslik). Nende suhtes seaduse täitmine seisab. Osa sakslasi on sõitnud mujale (ka Saksamaale) ja väheaktiivsemad on paigal. Tsetseenid valisid (või mängiti kätte?) sõjaka käitumise ja iserestitueerimise.
T: Rahvussuhete õigusorganisatsioonilised vormid. 28.02.92. (1.tund 18 kuulajat) (2.t. 13 kuulajat)
Rahvusvaheliste suhete reguleerimiseks on kolm struktuuri:
1.Rahvuslik territoriaalne struktuur.
2.Individuaalne rahvuslik struktuur.
3.Kogukondlik rahvuslik struktuur.
Õiguslikud aktid:
1Rahvusvahelised õigusaktid (tase).
Inimõiguste ülddeklaratsioon, rahvusvaheliste tööorganisatsioonide ja muude organisatsioonide poolt väljatöötatud soovitava iseloomuga õigusdokumendid.
Näit: Konventsioon Nr-79 Töötavatest emigrantidest(01.07.49.a);
Töö ja tegevuse valdkonnas diskrimineerimise ärahoidmiseks(1958.a.)
Kommete täitmise pärast diskrimineerimise lõpetamise eest seismiseks.(1960);
Kõigi rassilise diskrimineerimise vormide likvideerimise toetamiseks.(1966);
Apartheidi r e ~i i m i l i k v i d e e r i m i s e p o o l t . ( 1 9 7 3 )
K õ i k n e e d o n v e n e k e e l s e s p r e s s i s a v a l d a t u d .
2 . K o n s t i t u t s i o o n i l i n e t a s e .
K o n s t i t u t s i o o n k u u l u t a b k õ i k v õ r d s e t e k s .
3 . S p e t s i a a l s e t e a k t i d e t a s e .
A k t i d , m i s o n v a s t u v õ e t u d p e a l e m i n g e i d k r i i t i l i s i s ü n d m u s i .
( I ) E s i m e s e taseme puhul realiseerib rahvas oma traditsioone (huvisid) riigi vormis, millel on nimi põhirahvuse järgi antud (kujunenud).
Esineb kolm tüüpi:
1)Föderatsioon;
2)Autonoomia (Rahvuslik territoriaalne autonoomia).
3)Rahvuslik rajoon (rahvuslik administratiivne üksus).
(II)Iseärasused indiviidi staatuse määramisel (Internatsionaalne).
Kehtivas struktuuris rahvusliku võrdõiguslikkuse printsiip.
Keelatud on diskrimineerida rahvuslikel printsiipidel.
On õigus valida rahvust.
(III) Õigusliku regulatsiooni adressaat on mingi riigis eksisteeriv rahvusgrupp, kes soovib lisastaatust. Eksisteerimise garantiid. (Põdrakasvatajad?)
Tunnused: - Territoorium;
Toponüümika (geograafiliste nimetuste olemasolu);
Kogukondlik esindus (esindusorganid, raada, kodanike komitee, etno- - konfessionaalsed printsiibid;)
Seadusandliku initsiatiivi õigus;
Haridus;
Usundid, rahvuslike traditsioonide täitmise õigus;
Õigus massikommunikatsioonivahenditele,
Õigus säilitada sidemeid oma etnosega.
Kaasaegse rahvussuhtluse mõisted:
1.Põhirahvus;
2.Rahvusvähemus;
3.Põhielanikud;
4.Võõramaalased;
5.Kodakondsed.
Riigi ülesanne:
1.Säilitada etnilist riigialust põhirahvuse enamuses hoidmise teel;
2.Kindlustada võrdõiguslikkus põhirahvusele ja rahvusvähemustele.
3.Rahvaste integreerimine riiklikku kollektiivi, kellel ei ole oma identiteeti ja samaaegselt keelata nendele sundusliku keskkonna loomine, või nende eksisteerimise aluseid kunstlikult hävitada.
Eelarve täitmine. Rahaliikluse õiguslik reguleerimine. 06.03.92.
Eelarve täitmine. Kõrgem võimuorgan võtab vastu eelarve täitmise üldised printsiibid. Pank (ministeerium) töötab selle välja.
Vene panga volitused:
Müntide löömine (juubeli, temaatilised suveniirmündid);
Raha trükkimine (väärtpaberid);
Raha vedu, hoidmine, vahetus ja hävitamine;
Vekslite väljaandmine (töö, poliitika);
Tekiraamatute väljaandmine (töötlemine, kontroll);
Määrab % määrad riigile, ärile, ministeeriumitele jne.;
Reguleerib pankade suhteid, määrab pankade reservfondi;
Määrab allpankade normatiivid, % , likviidsuse (aktiivid/passiivid);
Organiseerib refinantseerimist. Riik tagab vekslid, krediite ja annab allpankadele;
Annab pandile krediiti (tagatiseks maa, ning muu vara);
Määrab % maks/min piirid (erapankadele), krediitideele;
Omab õigust kasutada teiste pankade vaba raha. Majandada vabade fondidega (pensionifond, kindlustusfond).
Eelarve täitmise kontroll.
On mitu kontrolli viisi:
Parlamendi kontroll valitsus vastutab parlamendi ees;
Ülemnõukogu ees;
Põhiseaduse ees;
Üldkontroll, (keelatud on valitsuse liikmete aruandega kohvile kutsumine)
Kontrollkomisjonid, komiteed,
Kontroll riigikontrolli kaudu;
Saadikutel on õigus informatsiooni nõuda (küsida).
II. Administratiivne kontroll - Ametkondlik finantskontroll;
Revisjonikomisjoni kontroll;
Raamatupidamiste kontroll (Riigiraamatupidaja);
Audit (väljast tellitud kontroll), seal kus riigi raha on seotud erakapitalidega.
III. Pank kontrollib rahaga opereerimisi, juriidiliste dokumentide õigsust. Eelarvega opereerimise kontroll on üks finantsorganite ülesandeid.
T: Eelarvevälised fondid.
Allikad juhuslikud kulud erakorralised. Mõlemad pannakse panka eriarvele ja neid kasutatakse erinõukogu otsusel ning selle järelvalvel.
Allikad: Näiteks, §46.
1. Kohalik omavalitsus, Lisatuludeks oksjonid, spekulatsioonid.
2.Vabatahtlikud annetused;
3.Kohalikest laenudest, oksjonid, loteriid jne.;
4.Trahvid liigsest ettevõtete tulust (isikute);
5.Looduse reostuse trahvid, kompensatsioon kahju eest;
6.loodus ja kultuuriväärtuste rikkujatele tehtud trahvid;
7.Administratiivseltmääratud trahvid (ka liikluseeskirjade rikkujatele),
8.Igal tasemel saab % ettevõtete tuludest;
9.Omanikuta varast ja linnamajanduse tuludest
Uusi allikaid välja mõelda ei tohi!
10.03.92.a.
Nõukogu võtab eelarve vastu ja täitevkomitee täidab seda ning annab täitmisest nõukogule aru. Lisatulud lähevad lisakulude katteks(erakorraliste).
Sankt-Peterburi kulud 1991.a. (vaata ka 1900.a. eelarvet).! Õieti valdkonnad, millele kulutatud.
I kvartal. Tellitud uurimus, ostetud tehnikat, organiseeritud kursused, ehitustele, väljasõitudele ja välismaalaste vastuvõttudeks kulud.
II kvartal. Looduskaitsele, aktsiate ostmisele, suvila remondiks (peale tulekahju), linna külaliste elamiskulude maksmiseks, erakorraliste juhtumite ärahoidmise ja erakorralise seisukorra tingimustes organiseeriva komitee töös hoidmiseks, kohtutäituritele, mälestusesemete ostmiseks, jne..
Võib ka valuutafondi omada. (Territooriumil asuvate valuutat omavate ettevõtete valuutatuludest)
§47.Kuid nüüd kaotasid kohalikud võimud sellise õiguse, kuid ettevõtted võivad valuutas annetusi teha.
Veel võib luua fondi elanike sotsiaalseks toetuseks. Igal tasemel ja isegi peab looma. Need on nüüd organiseerimise staadiumis.
Maksud.
Vene maksusüsteem (VFNSV).
Maksu mõiste ja selle erilised tunnused.
Maks see on riigi poolt selle funktsioneerimiseks sunniviisiliselt võetav rahaline koormis.
Tunnused:
Võetakse kohustuslikus korras;
Ühiskonna kulutused tehakse maksudest saadud vahenditest;
Eesmärgiks on võimaluste piires katta ühiskonna kulusid.
4)Maksu võib kehtestada vaid seadusega.
Vaid parlament võib peale panna uusi koormisi (makse).
Kõik kohalikud maksud on seaduses antuid täieliku nimekirjana.
Maksud on Parlamendi lapsed.
Riigi kuluartiklid.
Kui maksud on kohustuslikud, siis kulude tegemisest võib täitevorgan loobuda!
Kui tekivad ettevõttel suuremad tulud, nii et saadud maksud ületavad ootuspärase summa, siis neile ettevõtetele võidakse teha maksusoodustusi (iga maksu eraldi vaadeldes). Tavaliselt see ei olegi eriline soodustus, vaid nagu aukohustus oma tulust mingi osa heategevuseks või ühiskonna üldhuvides (tee- tänava remondiks, ujula ülalpidamiskulude katmiseks jne.)kasutamiseks anda. Riik teeb siis % soodustusi.
Peale seaduse on veel lisa eeskirjad. Veel on eraldi seadused välismaalaste maksustamiseks. Kasutatakse veel progressiivset maksustamist. Tehakse soodustusi osale maksukohustuslikele subjektidele (sõjainvaliidid, mittetulundusühingud).
Seaduses määratakse kindlaks maksu võtmise olukord. Määrad. Selliseid kasutatakse kohalike maksude juures. Näit: Koeramaks 1/7 minimaalpalgast (= 50 rubla 1991.a. vääringus! Ehk tavalise üliõpilase stipendium! Aga juba 1992.a. sai selle raha eest vaid vabriku sööklas lõunasöögi). See maks läks linnakassasse.
Seadus käsitleb: maksu, soodustusi ja maksu võtmise korda. Maksu määra tegemise õigus on riigil.
Makse määratakse seadusega. Näit eelarveseadusega määratakse maks lisaväärtusele.
1.Maksu võetakse vägivaldselt, sest selline toiming rikub õigust omandile (formaalselt võttes). Sellepärast ongi maksud seadusega piiratud, et ametkonnad ei koormaks kodanikke liigsete maksudega.
Kinnitatud maks ei ole määratud mingiks kindlaks kuluks, vaid see on riigikulude katteks. Seda saadetakse sinna, kus on kulud vaja tasuda. kuid seadus näeb ka erandeid ette: Osa trahve, näiteks loodusreostuse likvideerimiseks lähebki selle reostuse kõrvaldamise kulude katteks (need ongi sihipärast nimetust kandvad trahvid , maksud)
Sunduslikkus. See on riigi kui suverääni tunnus. Maks viiakse sisse ühepoolselt ja ka nõutakse sisse maksuameti kaudu, kes selleks uurimistööd teevad, et selgitada välja tulusid (varjatud tulusid). Seadus on vanem, kui meist keegi printsiip. Seadus käseb maksu maksta. Referendum on liig ebakindel ja kohmakas otsuse tegemise vahend ja makse sellega ei reguleerita. Mõned kulud katab riik vabatahtlike annetuste (maksude) arvelt.
On veel maksulised maksed. Kohustuslikku pensionifondi, haigekassale, töötukindlustusfondi jne.
Maks on majanduse mõjutaja. Tõstes tollimaksu muutub kauba-toote hind. Progressiivse maksuga võetakse suure tuluosaga subjektidelt seda ära.
Maksude pealepanekuga on ka osa majandussfäärist hävitatud, sest arvati, et selle toodang on tulu loov, aga tegelikult oli hoopis doteeritav olnud. Näit. marjapõõsaste ja õunauude maks eraisikutele. Aed raiuti puhtaks, sest kui saak oli, siis oli see ka kõigil ja toodangu hind madal. Teine aasta oli saak olematu. See oli riskimajandus. Maksu baas kadus kiiresti ja maksu plaan jäi täitmata , tehes eelarvesse augu. Sama asi tollidega. Kui see läheb liiga kõrgeks, siis pole kaubale enam ostjaid ja mõned üksikud võivad selle eksootiliseks muutunud toote ise välismaalt osta. Ei ole kaubandust ei ole ka tolle milleltki võtta. Ei ole tollitulusid. Tehakse siis kaup kohapeal, mis võib olla kvaliteedilt kehvem ja hinnalt kõrgem. Kasvab tollipettuste ja muu kuritegevuse hulk (korruptsioon).
Et ohjeldada inflatsiooni on 28% tulumaks (lisaväärtuse maks). Üldse on see maailmas keskmiselt 18% tavakaupadele ja 25% luksuskaupadele.
Printsiip. Maksu vahendusel kaetakse riigikulusid vastavalt kodanike antud vahenditele. Kuna kõik kodanikud kasutavad riigi teenuseid ja kes rohkem neid teenuseid kasutavad peavad rohkem selle eest tasuma. (Riik ju loob neile soodsad tingimused piirid, tollid, load, laenud jne.). Ka kinnisvarale maks, sest see näitab ju kodaniku majanduslikku asendit (või selle alust, võimalust). Kuid maksuga ei saa sundida rikkaks saada. Kui ise ei viitsi (ei oska) majandada, siis soodsas majanduslikus kliimas leidub keegi, kes seda vaba võimalust teiselt laenata-rentida võib, aga ei pea. See on muidu terror (KL). Miks peaks end ise pankrotti ajama, et end ise hiljem süüdistada saks!? Elus peab olema ka peale piitsa muu stiimul, mis on aga igal subjektil kuskil olemas.
Maksude klassifitseerimine.
(I) 1.Kohustuslikud;
2.Vabatahtlikud;
3.Teenete eest.
Taksid teenuse kulude katteks võetav raha.
Maks - suvaline summa, mis ei hävita maksjat.
Litsentsi maks eriõiguse saamise eest tasu.
(II)Makse klassifitseeritakse:
1.Maksumaksjate järgi: a)füüsilised isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud);
b)juriidilised isikud (riigid, organisatsioonid, asutused)
(III) Maksustamise aluse järgi.
1)Tulumaks;
2)Rahaliste operatsioonide teostamise maks (registreerimine, väärtpaberite tulu);
3)Riiklikud maksud;
4)Maks varale (juriidiliste ja füüsiliste isikute kinnisvara);
5)Lisaväärtuse maks;
6)Kaupadele pandud erimaksud (luksuskaubad, alkohol, tubakas).
(IV) Territoriaalse piirkonna järgi:
1)Vabariiklikud;
2)Föderaalsed;
3)Oblasti, krai;
4)Linnad;
5)Kohalikud nõukogud;
6)Ettevõtete asukoha eest;
7)Transportvahendite maks;
8)Tööjõureservide maks;
9)Miilitsa (valveteenistuse) maks.
Kohaliku taseme maksud:
Maks juriidiliste isikute varalt;
Kuurordi maks;
Maamaks;
Kauplemisõiguse maks;
Heakorra tagamise sihtotstarbeline maks,
Miilitsa ülalpidamise maks;
Registreerimise maks;
Kauba turul tehtud tehingute pealt;
Reklaamilt;
Õigusteenuste andmise maks;
Autode komisjonimüügi maks;
Kohaliku sümboolika kasutamise eest võetav maks;
Alkoholi müügi lubade eest võetav maks;
Koerte (lemmikloomade) pidamise maks,
Korteri asutamise õiguse maks (orderi eest);
Linna ja linnalähedaste ettevõtete pidamise maks,
Tasu tööjõuressursside kasutamise eest;
Auto tasulise parkimise maks,
Mänguautomaatidele kehtestatud maks;
Kino tegemiseks võimaluse maks;
Tänava, tee, väljaku sulgemise maks.
Maksumaksja peab pidama arvet tulude ja kulude üle ning iseseisvalt makse arvestama. Maksud tuleb õigeaegselt maksta.
Kodanike õigused:? 1) Nõuda dokumentide koopiaid,
Saada maksusoodustusi (teatud tingimuste täitmisel. Palju lapsi, invaliid, pensionär ).
Kohalik võim võib endale võtta 5 7 % maksudest.
T: Maksuamet. 21.03.92.
1.
1.Maksuameti tööd reguleerivate aktide süsteem.
Vene Föderatsiooni maksuamet kasvas välja NL maksuametist. Majanduslikud ümberkorraldused nõudsid ka maksuameti ümberkorraldusi. Kongress andis selle valdkonna küsimuste lahendamise õiguse presidendile (täitevvõimule) ukaaside kaudu. Sanktsioonide ja vastutuse küsimused samuti. (VF maksusüsteemi seadus 27.12.91.a.). Maksuametnik võib miilitsast abi saada.
Maksuameti struktuur.
1)Maksuamet on iseseisev riigiteenistus oma juhtimisorganitega, mis nimetatakse kõrgemalt poolt ja ta nimeks on Riiklik Vene Maksuteenistus. See loodi finantsministeeriumi juurde, kuid allub vertikaalselt Presidendile. Maksuametil on oma osakonnad oblastites (kesktase). See allub vaid oma kõrgemal asuvatele organitele. See on töö koordineerimiseks. Rajoonides asuvad allüksused (tase).
Maksuinspektor on juriidiline isik.
Maksuinspektoril on riigiametniku staatus ja õigused.
Maksuinspektsioonid on eelarvelised asutused (nad ei ole isemajandavad). Maksuteenistuse tuludest läheb 10% töötajatele preemia maksmiseks. Maksuinspektor töötab koos täitevorganiga ettevõtte registreerimisel. Ta kontrollib samuti ettevõtte registreerimisel esitatud dokumente (võltsingute ilmnemisel kuulutab selle registreerimise kehtetuks). Seaduse rikkumise juures kasutatud raha läheb riigikassasse. Maksuamet kontrollib ettevõtjaid, kes tegutsevad ilma registreerimisloata (põhikohaga), st enamus tulud tulevad kõrvalärist, mitte palgatööst.
Maksuamet teeb koostööd kohalike võimudega ja seadus nõuab , et töötataks koosrahandusorganitega,
Maksuinspektsiooni allüksuse juht võib teha trahve ettevõtjatele kohapeal .
Maksuinspektsioon. Rahvusvaheline õigus.
Riigi peanõunik on ministri tasemel. Nende ametiredelil on maksuametnik kõige alumisel pulgal. Hetkel (1992.a.) on Venemaa maksuameti peanõunik Lazarev. Teenistuste juhid on samuti ülevalt poolt määratud. Kuid on võimalik tõusta ametiredelil astmeid vahele jättes. On olemas veel kolleegium, mis on nõupidav organ, kuid ilma volitusteta.
Maksuameti õigused ja kohustused.
1.Maksuamet võib ise kontrollida finantsasju (mitte erafirmades).
2)Kontrolli teostamisel formuleerida akti, kus on kõik seaduserikkumised kirjas. Maailmapraktika näitab, et enamus kontrollitavatel (90%) leidub eksimusi.
3)Akt peab olema viseeritud inspektori ja asutuse vastutavas isiku poolt (viimase keeldumine ei vabasta maksust, sanktsioonidest).
4)Efektiivsus sõltub kontrolli ulatusest ja sagedusest. (Tavaliselt ei jõuta kõiki(e) kontrollida.
5)Maksuinspektori töö kvaliteet sõltub ametniku kvalifikatsioonist (endised rahandusosakondade töötajad).
6)Kontrolli lõppdokumendi alusel määratakse makstav summa.
7)Kasutatakse kaht karistusviisi: Administratiivne ja rahaline või kriminaalne.
8)Administratiivsed trahvid lähevad riigituludesse. maksuamet võib hankida ettevõttest, pangast vajalikke dokumente, et kontrollida maksudeklaratsiooni.
9)Maksuamet peab saadud informatsiooni saladuses hoidma (miilitsale julgeolekuametnikele võib anda info.).
10)kõik kodanikud peavad maksma oma tulude tegeliku suuruse pealt.
11)Saladuste avalikustamise juhtudel tuleb ametil kahud kinni maksta (aga mis on saladus ja kuidas kahju määratakse?).
12)Jälgib igasuguseid tootmisega seotud eeskirju (et tehnoloogilisi ohutuseeskirju täidetaks ja selle arvelt maksupettusi ei tehtaks).
On palju eeskirju töö läbiviimiseks ja kontrolli teostamiseks. (Läbiotsimise teostamise eeskiri.)
Kui tuluallikaks on maja , korter jne.
Kui tulu allikat (töötasu) ei osata öelda, siis võetakse keskmine sissetulek aluseks.
Ettevõtte asutamise dokumentide kasutamine.
Õigus on peatada pangatehinguid, kui ettevõte annab kahtlasi andmeid.
Kasutab töös dokumentide võetust, et avastada dokumentides võltsinguid. Võetus on administratiivse organi tegu juriidilise isiku suhtes. See ei ole konfiskeerimine, rohkem vägivaldse laenamise moodi. Seadus pole selgelt ja üheselt asja paika pannud. Seadus märgib ära võetuse ja teised teabeallikad.
Varem pidi selleks esitama kindlad tõendid, et võetuse objektid on olemas.
Maksuamet arhiveerib dokumendid spetsiaalses säilitusühikus.
Maksuamet võib asja anda kohtusse (Ka teine pool võib maksuameti kohtusse kaevata).
Maksude tasumisest kõrvalehoidmine.
Vastutus maksuseaduse rikkumise eest.
1)finantssanktsioonid: a) Avastatud varjatud summa (tulu) läheb riigikassasse koos samavõrdse summa trahvirahaga.
b)Võib trahvida kohtu kaudu viivitamise või maksmisest kõrvalehoidmise eest viiekordse trahvisummaga.
c)Trahv arvestamata jäetud tuluartiklilt 10% maksusummast, või maksu tähtasjast mittekinnipidamisel.
d)Maksu maksmise viivis on 2% summalt.
Rahad võetakse ettevõtte arvelt maha küsimata ja isikult kriminaalkorras.
1.Subjekt. Vastutav isik. Trahvitakse a)varjatud arve osa 200-500 rbl.
b)raamatupidamise vääratused 500 1000rbl.
c)dokumentide mitteesitamine.
2.Kodanikele trahv, ülalmainitud eksimuste eest.
3.Trahvi liik juhtidele, kes ei täida maksuameti (maksuinspektori) nõudmisi 200- 500 rbl.
Administratiivtrahv inspektori nõudmisel (esildise alusel).
Kriminaalvastutus seni veel seadust ei ole, kuid saab teisi seadusi kohaldada. (Uue seaduse projektis on see punkt sees ja seal on trahvimääraks 25 minimaalpalka).
Maksudest kõrvale hoidumine ja sellega võitlus.
Sama vana probleem kui maks ise.
Põhjuste likvideerimiseks on vaja.
1)Moraalne põhjus (Likvideerida seadusele allumatuse vaim);
2)Maksu iseloom (Kõrge taks, ebaõiglane maks);
3)Poliitilised põhjused (sotsiaalsel eesmärgil kehtestatud maks, progressiivne tulumaks, maks pärandilt, lotovõidult jne)
4)Majanduslikud põhjused (vilets rahaline seisukord, võlad);
5)Tehnilised tingimused (riigi enda probleemid, keerukas asjaajamise süsteem, hulk erandeid ja soodustusi).
Maksu maksmise rikkumised:
1)Tulu varjamine, maksuobjekti peitmine;
2)Aruande võltsimine;
3)Raamatupidamises kuludega manipuleerimine;
4)Dokumentidega kauplemine;
5)Formaalne äri ilma reaalse tegevuseta;
6)Tegeliku olukorra peitmine fiktiivsete nimede taha.
Maksuameti võitlusvahendid:
1)Hoiatused, karistused;
2)Seaduste täiustamise nõudmine;
3)Dokumentide standardiseerimine ja massiline läbitöötamine;
4)Materiaalne (40% rahast), et maksumaksja oleks maksuinspektori sõber.?!
T: Territoriaalne terviklikus. Territoriaalsete üksuste juhtimisorganite süsteem. 02.04.92.
1.Moodustamise tingimused:
a)Baasmõisted ja sellel põhinev juhtimisskeem;
Riik (maa);
Regioon;
Indiviid (kollektiivid)
b)Baasmõisted;
Kompetents;
Ressursid;
Vastutus.
Põhilised piirangud, mida peab jälgima skeemi funktsioneerimisel:
a)Regionaalne reguleerimine ei tohi teha piirata kodanike konstitutsioonilisi õigusi;
b)Regioon ei saa endale võtta suveräniteeti;
c)Regioonil peavad olema reaalsed võimalused talle pandud funktsioone täita (kohustusi).
Unitaarne dekontsentreerimine:
1.Regionaalset kogukonda vaadeldakse kui ühtlast kodanike korpust.
2.Regionaalne organ (RO) kuulub riigiorganite hulka ja tegutseb riigi nimel.
3.RO formeerib riik oma poolt kehtestatud reeglite järgi.
4.RO tegutseb riigi poolt määratletud kompetentsi piires.
5.RO täidab Riigi ettekirjutusi ja norme loovat funktsiooni ei oma.
6.Regiooni territoorium, RO ja selle legislatuur kaotatakse riigi vajadusi arvestades.
7.RO kasutab riigi vahendeid, kuna regionaalne omand puudub.
8.RO tegutseb riigi vastutusel.
9.RO vastutab riigi ees.
10.RO õ i g u s r e ~i i m i r e g u l e e r i t a k s e m ä ä r u s t e g a .
1 9 3 6 1 9 7 8 . a . R e g i o o n i d e j u h t i m i s e s ü s t e e m N õ u k o g u d e L i i d u s .
1 . R e g i o n a a l s e t e k o g u k o n d a v a a d e l d a k s e k u i v a s t a v a t e r r i t o o r i u m i e l a n i k k o n d a j a t u n n i s t a d e s s e l l e t e r r i t o o r i u m i h u v e j a i s e ä r a s u s i .
2 . R e g i o n a a l n e o r g a n (RO) kuulub riikliku organisatsiooni ja tegutseb kui riigiorgan.
3.RO formeerib elanikkond riigi poolt kehtestatud reeglite järgi.
4.RO tegutseb riigi poolt määratletud kompetentsi piires.
5.RO täidab riigi ettekirjutusi ja omab normeloovat kompetentsi seaduste täitmises.
6.Rerionaalne territoorium ja RO omab riigi poolt kehtestatud legislatuuri ja selle kaotamist pole ette nähtud.
7.RO kasutab riigi vahendeid, regioonil omand puudub.
8.RO tegutseb riigi vastutusel.
9.RO vastutab elanikkonna ees.
10.RO õigus r e ~i i m m ä ä r a t a k s e m ä ä r u s t e g a , s e l l e o r g a n i a k t i d t u l e v a d ü l a l t .
A u t o n o o m n e f ö d e r a t i i v n e r e g i o o n i d e j u h t i m i s s ü s t e e m .
1 . R e g i o n a a l s e t k o g u k o n d a v a a d e l d a k s e k u i r i i k l i k e s u h e t e i s e s e i s v a t s u b j e k t i .
2 . R e g i o n a a l n e o r g a n ( R O ) o n m i t t e r i i k l i k o r g a n i s a t s i o o n ( m i tte-föderatiivne) ja tegutseb territoriaalse kogukonna nimel.
3.RO formeeritakse regionaalse kogukonna poolt oma reeglite järgi.
4.RO tegutseb õiguste ja vabaduste regulatsiooni piires.
5.RO normeloov funktsioon ja puudub riiklike reguleerivate ettekirjutuste täitmine RO poolt.
6.Regioni territooriumi riigi poolt ei likvideerita.
7.RO ja legislatuur likvideeritakse kogukonna suva kohaselt.
7.RO on omand ja riik ei saa seda omandit käsutada.
8.RO tegutseb omal vastutusel.
9.RO on vastutav regionaalse kogukonna ees.
10.RO õigussüsteem reguleeritakse kohaliku konstitutsiooniga. RO tegutseb riigi poolt määratletud kompetentsi piires.
5.RO täidab riigi ettekirjutusi ja omab normeloovat kompetentsi seaduste täitmises.
6.Rerionaalne territoorium ja RO omab riigi poolt kehtestatud legislatuuri ja selle kaotamist pole ette nähtud.
7.RO kasutab riigi vahendeid, regioonil omand puudub.
8.RO tegutseb riigi vastutusel.
9.RO vastutab elanikkonna ees.
10.RO õ i g u s r e ~i i m m ä ä r a t a k s e m ä ä r u s t e g a , s e l l e o r g a n i a k t i d t u l e v a d ü l a l t .
A u t o n o o m n e f ö d e r a t i i v n e r e g i o o n i d e j u h t i m i s s ü s t e e m .
1 . R e g i o n a a l s e t k o g u k o n d a v a a d e l d a k s e k u i r i i k l i k e s u h e t e i s e s e i s v a t s u b j e k t i .
2 . R e g i o n a a l n e o r g a n ( R O ) o n m i t t e r i i k l i k o r g a n i s a t s i o on (mitte-föderatiivne) ja tegutseb territoriaalse kogukonna nimel.
3.RO formeeritakse regionaalse kogukonna poolt oma reeglite järgi.
4.RO tegutseb õiguste ja vabaduste regulatsiooni piires.
5.RO normeloov funktsioon ja puudub riiklike reguleerivate ettekirjutuste täitmine RO poolt.
6.Regioni territooriumi riigi poolt ei likvideerita.
7.RO ja legislatuur likvideeritakse kogukonna suva kohaselt.
7.RO on omand ja riik ei saa seda omandit käsutada.
8.RO tegutseb omal vastutusel
9.RO on vastutav regiooni kogukonna ees.
10.RO õiguslik kord on määratletud regiooni kodakondsusega.
Siit kaks detsentraliseerimise suunda:
1)Dekonsentratsioon 2)Omavalitsus.(Autonoomia). Näit Gruusia: Seadus kohalikust juhtimisest.
Dekonsentratsioon (juhtimises) lokaalsete riigi organite süsteemi kaudu siseriiklike territoriaalsete moodustiste juhtimine ja rea avalik-õiguslike funktsioonide täitmine riigi vastutusel ja selle vahendite abil.
Dekontsentreerimise struktuur ja variandid:
1)Komissariaadid: on struktuur, mille raames teostatakse dekontsentreeritud juhtimist kohalike riigiorganite (ametimeeste) üldise kompetentsi piires sõltumatult kohaliku omavalitisuse organitest.
2)Riiklik kindla valdkonna teenistus: on struktuur, mille kaudu teostatakse dekontsentreeritud juhtimist lokaalsete riigi spetsiaalse kompetentsiga organite poolt, sõltumatult kohalikest omavalitsuste juhtimisorganitest (prokurör).
On kaks varianti: 1)Kui iseseisev ja oma ministeeriumile alluv;
2)Riiklike perifeersete teenistuste ja komisaride vahel.
Kahekortse alluvusega struktuur.
See süsteem likvideeriti 1991.a. aga juba varsti taastati osaliselt ja säilitati kahekordne alluvus. Efektiivsust võtab maha töö ebaühtlane jaotus ja pea alati peavad kohalikud lõivu maksma (ohvreid tooma). Siis on paralleelseid süsteeme luues loodetud ikkagi mingeid stabiilseid tulemusi saada, et kui pool süsteemist vahepeal oma tähelepanu mujale viib, siis alles jääb see teine sektor, kes tänu süsteemi kohmakusele jääb oma endiseid ülesandeid täitma ja ei jäta objekti maha. (Näiteks: kohalik (munitsipaalpolitsei) ja föderaal-(vabariiklik) politsei.
2.Autonoomia = kui avalikku võime teostatakse omavalitsuse kaudu. Elanikkond täidab ise riigi juhtimisfunktsioone. Juhtimisobjekt ja juht on üks ja sama isik.
Kohalik omavalitsus - on üksikutes lokaalsetes territoriaalsetes tegutsevad riigi allsüsteemid, mille kaudu teostatakse riigi avalik-õiguslikku funktsiooni riigi poolt määratletud piires, kuid väljaspool riiki terviklikkuse mõttes.
Näiteks: Vabalinnad, Euroopa vabalinnade kohalike omavalitsuste 1985.a. Harta .
Omavalitsuse viis printsiipi:
1)Kompetentsus (asjaajamises);
2)Ressursid (kaadrid, raha, loodusvarad jne.);
3)Vastutus (moraalselt );
4)Kohalike omavalitsuste seadusandlik funktsioon (Riik enne kohalikke prioriteete);
5)Regionaalne (kohalik kogukond).
Maamaks ja rendimaksud. 11.04.92.a. SPb.
Maamaks.
Varem oli maa tasuta igaveseks kasutamiseks. Nüüd on sihtotstarbelisuseks maks (Maa põllumajanduslikul kasutamisel). Mõned arvavad, et kõrgem maks ergutab selle kasutusefektiivsust!? Mõned usuvadki seda ja kurnavad maa välja (röövellik suhtumine). Sellest selle maksu negatiivne mõju. Muidu sooviti, et seda lihtsalt paremini kasutataks. Vaja on hoopis maa viljakust tõsta, et kas või doteerimiseks mitte maksustada. Laiem põhjendus on seotud majanduslike tingimuste võrdsustamise ideega. Aga kas see ei ole enesepettus? Infrastruktuuri parandamiseks maal ja linnas ka. Seda reguleerib: Seadus maamaksust saadud vahendite kasutamisest.
1)Põllumajanduse infrastruktuuri arendamiseks (maal);
2)Territooriumi insenertehniliste rajatiste ehituseks (linnas);
3)Fikseeritud maksud (viletsa maa kasutajatele).
Teine eripära: maks ei sõltu tegevusalast (maa kasutusviisist, olgu see muru või kartulivao all);
Kolmas eripära. Väga lai maksumäära skaala (maksu sõltuvus asukohast, kvaliteedist) ja maksu suurust mõjutavate tingimuste pikk nimekiri.
Põllumajandusliku maa eest maksu maksmine.
1)Seadus põllumajandusega tegelevate ettevõtete vabastamisest kõigist maksudest, peale maamaksu. Kuid ettevõtted, millel on abimajand, mille tulu ületab 25% põhitoodangu tulust, põllumajanduslik tulu maksustatakse. Maksu määrad olenevad majandusrajoonist, erilisas on kirjas maks rublades kasutatava maa hektari pealt.
Keskrajoonides - 10rbl/Ha;
Leningradi obl. linnalähedane maa 65 rbl/Ha Need on keskmised määrad, mis
Moskva obl. - 79rbl/Ha kohtadel täpsustatakse.
Maamaksu taksid:
Eraisikutel aiamaad (külas, maal, alevis) 1kop 1(ruutmeeter) Kohalik võim võib määra kahekordistada.
Linna piirides asuv maa - 50 kop/m;
(Suvilate maa linna hinnaga, sest põllumajandusliku toodangu andmise ülesannet sellel ei ole.)
Nüüd on maa normi järgi 3%.
Mittepõllumajanduslik maa.
Linnas maksavad selle maa omanikud või kasutajad. Keskmine määr = 4,50 50 rbl 1ruutmeeter.
Kasutatakse ka paranduskoefitsiente : 4; 3,5; 2; SPb puhketsoonis.
Kui rahvusliku tähtsusega objekti juures, siis 70 rbl ruutmeeter. Koefitsient sotsiaal-kultuurilise potentsiaali juures sõltub elanike arvust ja on maksimaalselt 2,5.
Koefitsienti kasutamisel rakendatakse ühte ja kõige kõrgemat määra.
Määr 3 korda põllumajanduslikule maale;
tööstushoonetele, lennuväljadele keskmise põllumajandusliku maa määr;
Metsad (erineva küpsusastmega, liigist jne) = 5%;
Kui põllumajanduslik maa (noor mets) =
Kui puhkerajoon viimase kolme puhul sõltub määr kohalikust võimust.
Elamute all asuv maa (tööstusehitused) 3% maksu määrast, arvestusega, et maa läheb eraomandisse ja et linn ei valguks laiali.
Maamaksust vabastatakse:
1)Eelarvelised asutused - Isikud, tsuksid (sest nad elavad tähistamata maadel);
2)Veteranid ja kõikidest maksudest vabastatud isikud;
3) Farmerid (alustajad);
4)Üldkasutatav maa (väljakud , teed, haljasalad jne.).
Maksu arvetele jagamise kord.
Vastava nõukogu eriarvele, millest osa tsentraliseeritakse VF eelarvesse. Üks arve on põllumajandusmaade arve ja teine tööstuslikuks kasutamiseks, linna maa arve. Raha läheb suurte plaanide toetamiseks.
RENT?
Üldiselt on see maks maavara kasutamise õiguse eest. Seadus loodusressursside kasutamise eest tasumisest.
Maksud juriidilistelt isikutelt 17.04.92.a.SPb.
Füüsiliselt isikult võetakse tulumaksu;
järgmisi makse: - varalt;
registratsioonimaksu igalt kodaniku dokumendilt;
kuurortmaksu;
maks korteri orderi saamiseks;
auto registreerimismaks;
lemmikloomadelt,
jne.
(Asutus on juriidiline isik.)
Veel on pärandimaks, maamaks, reklaamimaks jne. Maks lihtsalt vara ja isiku peale oli varem mujal maailmas muudetud. Kui maks on varale, siis see sõltub vara suurusest, millest alates seda maksta tuleb. Venemaal on veel maksustamise küsimused kindla süsteemita ja füüsilised isikud maksavad võrdselt juriidiliste isikutega, mis on esimeste suhtes ülekohtune. Venemaa riigi eelarvest moodustab 1% eraisikutelt võetud maksud. Prantsusmaa riigituludes aga 20%. (1990.a.) Ka venemaal füüsilistele isikutele pandavate maksude kasvutendents märgatav (tulumaks 13%). Mida rohkem makse, seda nõrgem on nende üle tehtav kontroll. Välismaal võib füüsiline isik oma tuludest 2% kulutada heategevuseks ja see osa ei kuulu maksustamisele.
Maksud on äravõtmise liik. Vastu ei anta midagi. Prantsusmaal on maksimum maks 57% ja seda pidid vähesed maksma.
Maksudest kõrvalehoidmise üheks viisiks on tulude killustamine (formaalne manööverdamine).
Läänes on maksuinspektor politseiinspektori õigustes. Informatsiooni saamiseks politseist, riigiorganitest, informaatoritelt jne kulutatakse 10% maksutuludest.
Tulumaks juriidilistelt isikutelt. Maksavad vene kodanikud, välismaalased ja kodakondsuseta isikud.
Subjektid need, kes elavad venemaal üle 180 päeva, või esitavad tõendi, et maksavad kodumaal tulumaksu.
Objektid maksavad aastatulust (raha, naturaalsed tulud) 12% maksudeks. Vahendid, mis saadud mingist soodustusest (sõidusoodustus, tasuta korter, küte, ravi jne) liidetakse tuludega ja summast arvutatakse tulumaks.
Osa tulusid on maksuvabad: - riiklikud pensionid, kompensatsioonid, toetused, kingitused ja abirahad kuni 3000 rbl. Puhkuserahast läheb tulumaks maha.
Soodustused. Kedagi ei vabastata maksu maksmise kohustusest. Maksu maksmisel tehakse üksikutele kodanike kategooriatele maksusoodustusi. Töötasu, mis on vähem kui viiekordne miinimumtöötasu, on maksuvaba (5* 342 rbl); Tulumaksust on vabastatud: - NL kangelased;
SI ja Afganistani sõja invaliidid;
I ja II grupi invaliidid lapsepõlvest.
Kolme miinimumpalga ulatuses: sõjaväelase lesk, laps, perekond.
Igalt töötavalt inimeselt võetakse üks miinimumpalk maksust maha. Kui on lapsi, siis iga lapse pealt samuti üks miinimumpalk maha (Laps on kuni 18.a.; riigi kulul elavad-õppivad kursandid; või õpib ülikoolis 24.a.)
Ülalpeetavateks on: lapseootuspuhkusel olijad, keda toetab riik töökoha kaudu. ja isik, kes elab kellegi ülalpidamisel (dokumentaalselt tõestada).
Heategevuslikule arvele kantud rahalt tulumaksu ei pea maksma (mitte üle aastatulu, palga).
Maksu määr: Aastatöötasult kuni 42 000 rbl. igaaastaselt 12% (3,6 00 kuupalk).
kuni 420 000 rbl ületavalt tulult 40% (Seda summat ületavalt summalt aga 60%).
Põhja lisad, lisakohvitsendid. Tulumaksu võetakse ettevõtetelt 12%. Kui isikule tehtud soodustused ületavad tulud , siis tuleb kohvitsentide eest saadud tulult maksu maksta.
Maksu võetakse:1) Töökoha kaudu (põhitöökohalt) ja vormistab kontoriametnik. a)Kui ettevõtte süül võeti valesti maksu, siis peab ettevõte selle ära maksma (isiku palgast maha võttes). b) Mujalt saadud tulult tuleb ise maksta ja soodustused kehtivad vaid põhitöökoha juures. Maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg on 1. aprill.
Eraettevõtja t e ( v a b a k u t s e l i s t e ) t u l u m a k s t u l e b n e i l i s e m a k s t a .
N a d v õ i v a d i s e a r v e s t a d a j a m a k s t a .
T e m a t u l u d e s t v õ i b m a k s u d i n s p e k t o r a r v e s t a d a ;
I s i k u d , k e s ü ü r i v a d t u b a , m a j a , g a r a a ~i ;
I s i k u d , k e s t õ e s t a v a d o m a t o o t m i s k u l u d ( l ä h t u d e s t u r u h i n d a d e s t ) , s e e v õ e t a k s e tulust maha ja ei maksustata (reklaam, ärisõidud, eraomandi amortisatsioon (ajaliselt 5aastat annab 100 % kulumit). Nii saab kuludest tulu.
Maks varale, omandile.
Maksu maksavad isikud, kelle nimele selline omand on registreeritud (majad, korterid, suvilad ja teised rajatised) (laevad, lennukid ka); 0,1% inventariseerimismaksumusest;
Soodustusi tehakse NL kangelastele, sõjaveteranidele, Ternobõlis töötanutele.
Vabastatakse pensionärid ja teenistuses olevad sõjaväelased.
800 rbl minimaalpalk ja mis üle selle läheb maksu alla. (alles oli 342 rbl). Kinkimisel 80 kordset miinimumpalka ületav summa on maksustatav.
Suveräniteet. 24.04.92.a.(õues sajab lund).
16.nov.1988.a. ENSV Deklaratsioon suveräniteedist .
Jean Bodin formuleeris selle kaasaegses mõistes,( Varem aga kasutati autokraatia mõistet, venemaal aga iseseisvus. ) kus mõiste läks isikult üle riigi tasemele ja sai riigiõiguses võtmekoha ning tõuseb kriitilistel hetkedel alati päevakorda. Samuti sai sisu lisa mõistetega: valimised- kodanikkond.
Suveräniteet see on poliitilise moodustise tegelik võime teostada riigivõimu oma enda õiguse jõul.
Suveräniteetide kokkupõrge?!
1)Kiriku juhtidega; Dansing.
2)Majanduseliidiga; Vabalinnad ja nende liidud Hansa Liit.
Haag.
Riik, kui alluvusvahekord, kuninga juhtimisel. Maailmas oli ja on ka kiriklik alluvusvahekord ning ka majandusliku võimu struktuuri võim. Mingil ajal sai riik kõik need hoovad enese valdusse, siis tekkis totalitaarne riik ja see säilis ka siis kui see mõne hoova hävitas (kiriku).
Riik partei. Suveräniteet? NL partei ülemuslikkusest ehk suveräniteedist on meil olemas.
Kaasaegsetel suveräänsusdeklaratsioonidel on sees märge, et mingi partei ei oma õigust võtta suveräniteeti.
Seda suveräniteeti mõistab kindlasti ka finants-majanduslik jõud, kuid ikka omakasuks.
Siit ka Anatoli Sobtsaki konstitutsioon, kus Demokraatlik liikumine oma plaane ellu püüab viia, sest vaba konkurentsi tingimustes see ei ole kerge.
Kohalikule võimule võimu juurde!
Võimude lahusus.
SPb väike nõukogu. Riik suveräniteet. Majanduslikud
monopolid.
Seadused teevad humanitaar-intelligentsi
esindajad.
Rahandus- õigus.
Kohalikud maksud ja taksid. 08.05.92.SPb.
1)Kas kohalikud maksud on vajalikud? Need ju on vaid väike osa üldtuludest(-kuludest.). Põhiline raha tuleb ju riigikassast (eelarvest).
2)Kohalikel maksudel , koormistel on läänes tavaliselt muud eesmärgid (politseiline, juhtimise kontroll). Turumaks turu koristuseks; Lemmiklooma maks loodusreostuse ja sanitaar-kontrolliks: need on sihtotstarbelised maksud. Prantsusmaal on 4 kohalikku maksu. Venemaal 20 maksu ja sissekasseeritud rahade tume saatus. Seadus ei keela makse ka muudel eesmärkidel kasutamast, kuid ilus sihtotstarbelisuse printsiip on ikkagi esmane. Sihtotstarbeliste maksude hulka kuuluvad ka : maamaks, teemaks, sillamaks jne. Kuid NL ajal selliseid pisiasju ei võetud teha ja rahval on nüüd harjumatusest segadus peades, et kust küll need maksud kaela sadasid? Kes neid teeb ja milleks? Oli ju NL ajal ka televiisori maks, mis oli otse televiisori hinda liidetud ja see läks peale ostu vormistamist teisele arvele. Osa hinnast televiisori tootjale ja umbes 10% televisioonile.
Kohalike maksude võtmise süsteem.
I)Üldkohustuslikkus (seda võetakse kogu riigis);
1.Maks füüsilistelt isikutelt;
2.Maamaks;
3.Ettevõtlusmaks (üle kolme miinimum - palgase tulu pealt);
4.Kuurortrajoonides tööstusettevõtete ehitusloa eest;
5)Kuurordimaks (5% miinimumpalgast.)
II)Maksud, mis seatakse sisse kohaliku võimuorgani poolt:
1)Reklaamilt; 5)Filmivõtete ja fotografeerimise loa eest;
2)Koertelt; 6)Saastemaksu (prügiveoks);
3)Autode komisjonmüügilt; 7)Alkohoolsete jookide müügiloa eest.
4)Kohaliku sümboolika kasutamise eest;
III)Maksud, mille kehtestavad kohalikud omavalitsused (väikelinnad, alevid , külad):
Kauplemisluba (turul, kioskis jne. 20-rbl 1 kord ja 300 rbl 1 kuu);
Liiniluba (linnatranspordile)
3) Hauaplatsi eest.
Kohalike koormiste ja tariifide taksid.
1)Osadele maksudele kehtestatakse vaid ülempiirid (See ei või ületada 1% aasta miinimumpalgast);
See on ka asutustele sama taks. Läänes arvestatakse maksu määramisel oletatavat tulu, et sellelt maksu võtta.
2)Viinamüügi õigus: Minimaalne aastapalk korrutatakse 25 ga. Juriidilisele isikule 50 miinimumpalka.
3)koeramaks (1/7 minimaalpalgast);
4)Korteri orderi eest (1/4 minimaalpalgast, ühekordne maks);
5)Reklaam 5%
6)Autode komisjonmüük umbes 10% tehingu summast. (Seda on palju ja tehakse fiktiivseid hindu). Maksu võetakse nii ostjalt, kui müüjalt. See annab suurt tulu riigile.
Riiklik komissar = riikliku komisjoni juhataja.
Sõna Börs kasutamine ilma litsentsita = trahv 50 000 rbl.
Seadus ei kohusta maksimummäära rakendama ja nii võib ka rublaga asju ajada, kui kohalikus võimus käsi sees, kes maksumäärad ja rakenduseeskirjad teeb.
Samuti on hea tuluallikas parkimismaks ja looduskaitse maks (reostuse likvideerimise), mille kasum täiesti selgusetu (eks teenindajad tea seda täpselt).
Õigusnormide hierarhiat arvestada. Alluvad (omavalitsused) peavad valima endale nimekirjast sobivad ja tulutoovad maksud.
Suveräänid ja nende konkurents.
13.05.92.a.SPb.
Ajaloost on tuntud kiriku ja riigi vaheline võistlus võimu (maksutulude) eest. Hiljem majandushaide tekkimisel (kodanluse) tuli juurde nende ettevõtjate omavaheline (välis- ja sise-turu saamiseks) võistlus. Seejuures riigil ja kirikul tuli taanduda ja võtta konservatiivsem käitumisliin ning rohkem side funktsioon. Samuti tõusis esile eraldi võimuharuks kohtuvõim, sest nendel tuli lahendada varanduslikke tülisid jne. Võimude lahususe vormis toimub suveräniteetide vaheline konkurents.
Sotsiaalsete subjektide suveräänsus.
Iga sotsiaalne subjekt on omas sfääris sõltumatu, kus nad ei ole võimu kandjad (selle tahtjad) vaid omas äris spetsialistid (võistlus toimub omal alal).
Näide lektori saadiku memuaaridest, kus keegi Sotsikov, mingi sots töö 2 kordne kangelane teiste tööd häiris (millist tööd, ei märkinud vist mina üles KL).
Riikide ja parteide suveräänsus.
On kolm legitiimsuse tüüpi: Karismaatiline,
1)Valimisseaduste legitiimsus (üleliiduliste vabade valimiste tekkimisel);
2)Parteide suveräänsus (aga milline?);
3)Õiguse suveräänsus? Igal riigil on oma õigusnormide süsteem ja ka mitteformaalne (kirjutamata) praktilises elus kasutusel olev seaduste kogu.
Mitteametlik õigus
Legaalne õiguse struktuur ei ole ideaalne (puhas). Sellepärast, et looduses on alati ebavõrdsed tingimused, ja on palju varjatud võimalusi, mille kaudu toimub mõjutamine nii vertikaalses, kui horisontaalses suunas.
Suveräniteedi väljakuulutamine on enesemääramine, mingi deklaratsiooni vastuvõtmise kaudu mingite juriidiliste aktide või suveräänse riigi kompetentsi kuuluvate tegude sooritamine.
Riigi siseõiguses ja rahvusvahelises õiguses ei ole ühtset korda suveräniteedi väljakuulutamise ühtlustamiseks. See on olnud alati individuaalsete iseärasustega. Isegi ei ole vaja vastu võtta mingeid deklaratsioone, vaid teha end nii suveräänseks, et teised seda tunnustaks.
Kolm olukorda:
1)Ajalooliselt tekkinud faktiline veendumus iseseisvus. Vanades riikides kujunes selline olukord välja vähemärgatavalt ja ei ole teada täpset iseseisvumise aega.
2)Uutes riikides saadi suveräänseks väljakuulutatud aktiga suveräänsusdeklaratsiooniga, mis tehtud uue territoriaalse vormi tekkimisel. Eraldumisel kolonisaatori võimu alt ( emamaast ) India . Eraldumisel liitriigist Eesti Venemaast jne.
3)Väljakuulutamine, kui juba varem eksisteerinud territoriaalse üksuse üleminek suveräänsusele. (Territoorium oli juba olemas aga see ei olnud de-jure ja de-fakto ,tunnustatud. Suveräänsuse väljakuulutamine omab alati oma iseärasusi.
Suveräniteedi aktid NL territooriumil. 1988 1991.a.
16.11.1988 Eesti kuulutas end s.
On ka tüüpilisi jooni (tüüpilised aktid):
1)Deklaratsioon suveräniteedist;
2)Konstitutsiooniline seadus suveräniteedist;
3)Aktid sõltumatuse väljakuulutamisest;
4)Aktid suveräänsuse taastamisest.
Ilmusid juurde uued instituudid: - Vabariigi omand (maavaradele, maale);
Kahekordne kodakondsus NL ja LV oma.
Võim kuulub rahvale (vabariigi).Seda ei või teised subjektid omada.
Vabariigi seaduste ülemuslikkus omas riigis. Näiteks Vene F s oli oma kriminaalseadus, mis puuduste pärast asendati hiljem NL kriminaalseadusega. Kui aga föderatsioonis nii juhtub (võim läheb vabariikidele), siis see Liit läheb laiali. Nii see NL deintegreerus.
Suveräänsust kuulutati välja erinevalt:1) NL seadus kehtib LV siis, kui see ei ole LV seadusega vastuolus;
2)Kui see on Vabariigis vastu võetud (kinnitatud);
3)Kui vabariigil selline seadus puudub.
Varem määrati Vabariigi prokurör keskusest, mis on kaasajal juba vastuvõtmatu.
Näiteks sõjaväega seotud probleemid on deklaratsioonis sees ja erilisel moel väljendatud.
Suveräänsusdeklaratsioonide poliitilised eripärasused.
1)Suveräänsuse omapoolne väljakuulutamine, mitte selle saamine , või sellest pakkumisest äraütlemine, teiselt riigilt,
2)Kuulutatakse välja de-jure suveräänsusest üleminek de-fakto suveräänsusse (praktilise teostamise tõestamisega);
3)Suveräniteedi vormistamise põlistamine konstitutsioonis või muus seadusandlikus aktis.
4)Teksti seletav iseloom (EV deklaratsioon on jutustav-põhjendav);
5)On tehtud püüdest föderatsiooni ümberkujunduseks.
Konstitutsioonilised seadused ja suveräniteet.
1)Deklaratsioon, kui programm, püüdluste seletus. Näiteks Valgevene programm sai peale 19-21 aug. 1991.a. sündmusi (Buts) konstitutsioonilise seaduse jõu. Algne programm sai hiljem konstitutsiooniliseks seaduseks.
2)Sõltumatuse väljakuulutamise aktid:
Ajaloost on teada igasuguseid variante. Näiteks Armeenia sõltumatuse seadus.
Aga peale 19-21 08.91.a. sündmusi, tuli kiire kulutamiste buum.
Iseärasused:
1)Kinnitab suveräänsuse konkreetsetes oludes 19-21 aug. 91.a. sündmuste foonil, meisse see ei puutu.
2)See on konstateering, liikumisel suveräänsusele de-fakto täies mahus.
3)Promulgeerimine, igasuguste sidemete lõpetamine endise föderatsiooniga (Sõltumata selle vastuseisust ja väljumisele esitatavatest tingimustest).
4)Ofert (pr. offerte) pakkumine, pöördumine rahvusvahelise tunnustuse saamiseks (palve, pöördumine).
Sõltumatuse taastamise aktid.
Leedu, Gruusia 1991 aprill; Azerbaidzaan 1991 august.
Põhiline on riigi iseseisvuse taastamine neis riikides, mis olid selle kaotanud Vene impeeriumiga (Azerbaidzaan)või NL liitumisel.
Suveräniteedi tunnustamine.
Rahvusvahelises õiguses ei ole see protsess kindlalt reglementeeritud. Asja võib igat moodi vormistada, vastavalt võimalustele ja vajadustele. Kuni 1991.a. augustisündmusteni rahvusvaheline üldsus ei avaldanud erilist vaimustust ( praktiliste tegudega )iseseisvate vabariikide tekkimise üle, kuid peale butsi, mil Vene pool tunnustas Eesti Vabariiki vallandus välisriikides heakskiidu torm ja saadi vajalik tunnustus teistelt riikidelt.
Aktsiis (pr. accise, lad. accidere ära lõikama) kaudsete maksude liik laiatarbekaupadele ja eraettevõtete teenuste eest, mis on hinda või tariifi lisatud.
Riigi eelarve riigi põhiline finantsplaan. See väljendab majanduslikke suhteid ühiskonnas, mis on seotud tsentraliseeritud fondi loomise ja kasutamisega ning sellest vahendite eraldamist rahvamajanduse ning elatustaseme tõstmiseks. Eelarve koosneb kahest osast: tulud ja kulud.
Linna eelarve kohaliku eelarve liik;
Maks lisaväärtusele kaudne maks kaupadele ja teenustele. (Maksu baasiks on maksumus).
Maks ülituludele maks juriidilise või füüsilise isiku tulule, mis ületab selle tulu keskmist suurust mingil eelneval kindlaksmääratud perioodil.
' ) 2 ; > J Ķ Ī Ļ ž ’
¹
ŗ
»
Ē
ė ķ ż ž ’ E
F
G
Č
É
Ź
Õ
o p q Ŗ « ¬ Ż ß " # Ī Ļ õźßźßõ×õĻõĒ¼õĒ±õĒ¼õĒ¼ĻõĻõĻõĻõĒ¦õĒõĒõĒõõõĒ h5
s CJ aJ h0Ki hĢ97 CJ aJ hĢ97 CJ aJ hĢ97 hģ}2 CJ aJ h0Ki h OQ CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ h0Ki htę CJ aJ hģ}2 CJ aJ h OQ CJ aJ h*r CJ aJ hģ}2 h0Ki CJ( aJ( hģ}2 hģ}2 CJ( aJ( h0Ki hģ}2 CJ aJ 2 ( ) K L M f g z Ø ¾ Ī Ļ ’ = U ` ° Ó
!
ż ż š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ė ė ė ę ż ė ė ė gdtę
& F pŠ^p`Šgd0Ki ÷ žž !
:
O
g
ŗ
»
ģ ķ B l Ą į ž ’ E
F
G
É
Ź
p q « ś ś ś ś ś ś ń ļ ļ ļ ń ń ś ś ļ ś ś ź ä ä ä ļ ļ ä ä ä Š`Š gd OQ Š`Šgd OQ
& F « ¬ Ž ß # Ļ Š
¾ æ ½ ¾ ? @ × Ų Ł ś ū ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ÷ ÷ Š`Š Ļ Š
½ ¾ æ ¼ ½ ¾ > ? @ Ö × Ų Ł ł ś ū ō õ ö Ć Ä Å x ~ ° ± ² ` a b Ž ß ą Ś Ū " " " " ų" õźāןāןĻźĻźāןāןāןāןāĻןāןā×Ēźāןāןāןāן¼źāןāןāןāןĻźāןĻźĻź¼źĻź h0Ki h×2Ū CJ aJ håSŁ CJ aJ hĢ97 CJ aJ h0Ki hĢ97 CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki håSŁ CJ aJ Jū 2 O z Ŗ õ ö W X # b ¹ ß ś ) * E h t ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ķ č č ż ż č č č ó
& F @ ^@ ŠŠ^Š`Š Ä Å * | Ŗ « E i ± Ō < ³ ± ² Ņ # ^ ¬ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ņ ņ ż ÷ ņ ż ż ż č ż ż ż ā ā ā ā ^ pŠ^p`Š
& F Š^Š ¬ Ń Ó ö ÷ 6 T x Ģ ķ ī l © a b ą ß ą ž ł ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ķ ķ ķ ķ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ä ÷ ä Š`ŠgdĢ97 Š^ `Š ^ ž 2 E a ” ¼ ½ Ū ! " ś" Q$ R$ «$ é$ ź$ ģ$ % % <% % æ% Ü% & E& ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ī ī ī ī ī ī ī ī ī ż ż ż ż ż ż ż Š`Š Š`ŠgdĢ97 ų" ś" P$ R$ $ ©$ Ŗ$ «$ č$ é$ ź$ U* W* * ®* Æ* . . . . . . ¦. §. Ø. ×. Ų. 2/ 3/ 4/ 5/ ¦/ Ø/ ā/ ć/ ä/ å/ 60 80 Ć9 Ä9 Å9 ī9 ń9 : 2; 4; å; ī; ³< “< µ< ł< ’< = = 4= 5= 6= 7= X= Y= W> X> Y> Z> å> ųķųķāķųķŚĻķĒķŚ¼ķŚ¼ķŚ¼ķŚ¼ķĒķŚ¼ĒķĒķŚ¼ĒķĒķŚ¼±©±ķĒķĒķŚ¼ķĒķĒķŚĒ¼ķĒķĒŚ¼ķ hf CJ aJ hf hģ}2 CJ aJ h0Ki hf CJ aJ hf CJ aJ h0Ki hĢ97 CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ hĢ97 CJ aJ BE& & Ė& ' P' ' ' ' ³' “' ß' ½( )) * * V* W* ®* Æ* Ķ* + + p+ + + + Ī+ , Z, ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ż ż ó ó ó ż ż ż
& F
& F Z, £, i- l- m- . . . . 6. I. §. Ø. Ų. / 3/ 4/ §/ Ø/ ć/ ä/ 70 80 &2 %8 Ä9 ż ż ó ż ż ż é é ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ą ą ż ą ą ż Ś Š`Š Š`Šgdf ŠŠ^Š`Š
&d PĘ ’ Ä9 Å9 Ę9 : : : <: e: : µ: ·: 3; 4; ; “< µ< ł< = 5= 6= 7= v= «= é= > Y> Z> ł ł ł ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ź ź ź ź ÷ ÷ å å å å
& F pŠ^p`Šgdf Š`Š Z> ę> ē> ? ? ? ? ¹? č? @ 0@ 1@ ³@ “@ Ģ@ A >A xA A A
B B JB qB B B ż ż ų ų ų ó ę ę ę ę ę ż ż ż ų ų ų ų ų Ż Ż ż ż ż ż Š`Šgdf ŠŠ^Š`Šgdf gdf
& F å> ę> ē> ? ? ? ¹? ×? č? ļ? @ @ /@ 0@ 1@ ²@ ³@ “@ A A A ±A ŃA B
B B MB NB tB uB B B B ½B ¾B C C C C ±C ²C ³C ÕC ÖC ×C &D 'D D D D TE UE VE 4I 6I ]I ^I _I `I „I §I J J J dJ eJ fJ ÆJ °J ±J ĆJ M ųķāųŚāŚāŚāŚāųķāųķāųķāŚāųķāŚāŚāųķāŅāŚųķāųķāųķāŚāųķāųķāŹāųŹæāŹāųæāųæāųæ“ā hv hģ}2 CJ aJ h0Ki hv CJ aJ hv CJ aJ h×2Ū CJ aJ hf CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki hf CJ aJ hģ}2 CJ aJ GB æB C C C 'C IC [C iC ²C ³C ÖC ×C 'D D D UE VE “E F :F nF øF ×F ćF
G G ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ė ė ż ż ż ę ż ż ż ę ę ę ę
& F Š^Šgdf Š`Šgdf G ?G tG ±G šG H 0H SH {H |H 5I 6I ^I _I `I ¦I §I J J 0J eJ fJ J J ÆJ °J ±J ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż š š š ż ż ż ż ż ė ė ż ė ė ę ę gdv
& F ŠŠ^Š`Šgdv ±J ĆJ ÄJ ļJ OK «K L [L \L L ėL ģL
M M DM dM ¶M N hN wN ĆN õN :O ;O P ?P rP sP tP P æP ĄP ÷P łP 0Q 2Q eQ fQ gQ hQ Q Q S S S ĘS ŚS
T )T ÓT ŌT =V >V ?V WV õV öV ųV łV śV W W [ ;[ ?[ F[ I[ ±[ ųķāŚųķāĻķāŚųķāųķāųķŚāŚāŚāŚāųŚķāÄāųķāøāŚāŚāųķŚāųŚķā„āāā h . CJ aJ hv CJ aJ hv hģ}2 CJ aJ hv hģ}2 5CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ hv hģ}2 CJ aJ hv CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki hv CJ aJ hģ}2 CJ aJ :~O æO ķO P P >P ?P sP tP æP ÷P 0Q fQ gQ hQ Q Q “Q äQ ōQ õQ 'R 3R WR |R ż ų ų ų ė å ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ą ż ż ų ų Ņ
& F
Ęx^
& F Š^Š ŠŠ^Š`Šgdv
& F |R «R ¬R ĘR ąR S 9S =S [S nS S S S ĆS ÅS ŌT ōT õT U :U MU }U ~U U ń ļ é ä ä ä ļ ļ ä ä ä Ū ļ ļ ļ Ī ļ ļ ä ä ä ļ Č Š`Š @ Š^@ `Šgdv ^gdv
& F Š^Š
& F
Ęx^ U §U ŪU V V >V ?V zV V ČV öV ÷V ųV łV śV W )W *W hW ”W ŹW éW źW ŲX )Y UY ś ś ś ś ś ń ė ė ė ė ė ė ė ė Ž Ž Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Š^ `Šgdv Š^Š ^gdv
& F UY VY ³[ “[ h\ i\ \ Ł\ Ś\ g] h] ^ ^ N^ O^ §^ *_ a_ ¶_ ` q` Į` é` a !a "a #a Xa ż ż ż ż ż ż õ õ ż ż č č ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š^ `Šgd.¢
& F gd.¢ ±[ ²[ “[ ·[ Ā[ \ ®\ ¹\ »\ Ų\ Ł\ Ś\ :] \] e] f] g] h] j] z] ] ] ] »] Ė] ^ ^ ^ ^ ^ ^ M^ N^ O^ {^ ¤^ a a "a #a öa ÷a śa ūa b !b #b ub wb b ;f f hf if Āh Xi i
j Lj vj wj xj j j j ·j k Pk sk ©k Īk l 3l ż ż ż ż š ż ė ė ė ė ė ć Ž Ž ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż gdb
±
& F gdb
±
& F ŠŠ^Š`Šgdb
± =f >f Bf Rf Uf Zf hf if f f Ņi ąi uj wj xj j j j j j ¶j Ōl Õl Öl ēn čn :o ;o Ź ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ó ż é ż ż ż ż ż ż ż Ü Ü Š^ `Šgd/ž pŠ^p`Š ŠŠ^Š`Š BČ GČ HČ IČ µČ ŗČ É É #Ź <Ź =Ź >Ź ?Ź Ģ Ģ Ģ
Ķ Ķ Ó Ó ”Õ ¢Õ UŽ WŽ ~Ž Ž £Ž ĆŽ žŽ ’Ž ß įß ēß .ą /ą 0ą ą ą ą Sé Té Zé _é é 5ļ 7ļ 8ļ 9ļ :ļ Gļ Tļ vļ xļ ļ ļ ųšåŚåŚųŚĻĒæ“Śš©ŚåŚåŚųŚ”Ś”Ś”Śš©ŚåŚš©Śš©Ś©ŚĻŚæĒæ“ĻĻæĻš h/ž h×2Ū CJ aJ h/ž h/ž CJ aJ h/ž CJ aJ h0Ki h/ž CJ aJ h/ž h/ž CJ aJ h/ž CJ aJ hģ}2 CJ aJ h/ž hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ hģ}2 CJ aJ h×2Ū CJ aJ 6>Ź ?Ź @Ź iŹ Ź Ź ŅŹ ÓŹ ߏ -Ė [Ė ŖĖ ÖĖ Ģ Ģ 6Ģ Ģ ĘĢ Ķ ĻĶ ķĶ &Ī ōĪ 2Ļ JĻ YĻ ņ š š š š š š š š ė š ė ė ė å å å å å å å å Ū Ū Ū ŠŠ^Š`Š Š^Š
& F Š^ `Šgd/ž YĻ nĻ
Ļ Ļ ¼Ļ ŹĻ "Š #Š NŠ {Š ŻŠ "Ń hŃ Ń ³Ń ÕŃ ’Ń )Ņ _Ņ nŅ }Ņ Ó ÄÓ Ō BŌ jŌ ÕŌ 2Õ õ õ õ õ õ õ ó ó ó ķ ó č č č č ķ č č č č ó ķ ó ó ó č č
& F Š`Š ŠŠ^Š`Š 2Õ _Õ Õ ĪÕ ÷Õ (Ö &× ^× × Ź× ’× Ų GŲ ~Ų ĀŲ ŲŲ Ł (Ł JŁ {Ł £Ł ĒŁ 3Ś 4Ś TŚ Ś ¬Ś >Ū Ū ł ł ł ł ł ł ł ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ÷ ÷ ņ ņ ÷ ÷
& F Š^Š Ū ĀŪ üŪ Ü AÜ nÜ “Ü ĮÜ ĪÜ Ż ^Ż §Ż éŻ źŻ łŻ UŽ ~Ž ĮŽ ’Ž ß ß Qß ß Ąß /ą 0ą ą ą ęą ż ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ęą į Ōį Õį ęį ā $ā ā ā ”ā ¢ā ć ėć ģć 7ä Sä ä Ņä įä Æå Öå 7ę 8ę ³ę Eē Fē ¹ē ŗē ż ż ż ż ÷ ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ķ č ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F Š^ `Š Š^Š ŗē įē 'é (é ]é ^é _é é é ¶é Öé ź /ź Nź ź Ŗź ן &ė Sė zė §ė źė ģ ģ Ęģ *ķ ~ķ Īķ 2ī ż ż ż ż ż ż ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š^Š 2ī _ī ī Ļī ļ 4ļ 5ļ 8ļ 9ļ :ļ ļ ļ ļ §ļ żļ žļ š š Jš Kš éš źš ń ń Uń Vń Įń õń ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`Šgd/ž ļ ļ ļ §ļ Ķļ Īļ š š š Iš Jš Kš čš éš źš ń ń ń Tń Uń Vń dń {ń Āń įń Ļņ Šņ Ńņ Mó Nó Oó Pó Só Wó zó {ó |ó }ó ō
ō ō ō ÷ $÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ·ų øų ¹ų ū ū ū ¶ū ·ū " õźßź×źĻõźĻõźĻõźĻõźĻõźÄź¼źĻõźĻõźß“߬“”ßźĻõźźĻ¼õźĻõźĻ”ßõź h/ž hģ}2 CJ aJ h/ž h/ž CJ aJ hģ}2 CJ aJ h/ž CJ aJ h/ž CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ hģ}2 CJ aJ h×2Ū CJ aJ h/ž hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki h/ž CJ aJ 9õń ņ Cņ Wņ ņ §ņ Šņ Ńņ Mó Nó Oó {ó |ó }ó ³ó Ļó ō ō ō ō ō ;ō bō cō yō zō “ō µō ś ś ś ś ś ś ś ų ų ų ų ų ų ų ļ ļ ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų Š`Šgd/ž
& F µō Oõ õ āõ ćõ Xö ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ $÷ 5÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ć÷ 7ų Gų ų ų øų ¹ų _ł %ś ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ī ī ī ī é ż ż gd/ž
& F Š^`Š %ś ņś ū ū ¶ū ·ū ąū ü @ü yü ü ±ü Ųü ż ż Tż wż „ż Óż üż żż 5ž 6ž zž Śž [’ > ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F " # ' 0 = > ÷ / 0 1 G H I ` b ¬ ® & ' ( ) k l m Ä
Å
Ę
V W X Y ¢ £ ¤ „ J K į ā ć ä ųķųāķ×Ģ×Ĺ×Ĺ×Ĺױ×Ĺ×Ĺצ×Ä×Äu×Ä××ÄhĮ` hģ}2 CJ aJ hĮ` CJ aJ h0Ki hĮ` CJ aJ h/ž h/ž CJ aJ hģ}2 CJ aJ h/ž hģ}2 CJ aJ h/ž CJ aJ h0Ki h/ž CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h/ž hģ}2 CJ aJ h/ž hģ}2 CJ aJ h/ž CJ aJ .> ? @ 0 1 H I a b ® Æ ] “ { Ć ā Į Y „ å ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ķ č č č č č č č č č č č č č
& F Ąō^`Ąō Š^Š å ' ( l m { ¹ ć ų
Å
Ę
I Ę ó : W X Y Z £ ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų
& F £ ¤ „ * K Z { ā ć ä « . Y Z y z Č É Ļ ć å ę ² ³ ż ż ż ż š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ė ė ż
& F Š^ `ŠgdĮ` ä Ī å
K S é ¤# „# ¦# §# Ø# Ē# Ł# Ś# Ū# Ü# ·) ø) ¹) Ō) ŗ. ÷. ü: ż: ’: ; ; %; &; -; C
C C C
C KC WC XC ZC [C ŲE āE F F F G #G ōM õM öM ųM &N 6N 7N 8N 9N ,T õźõßõßõźŌĢĮõ¹±¦Ōźõ¹±¦õ¹¦Ōõźõ¹±¦õź±õ¹±¦õźõ¹±¦õßõ¹¦õßõ¹¦õźõ¹±¦õ hĮ` CJ aJ h0Ki hĮ` CJ aJ hĮ` CJ aJ hģ}2 CJ aJ hĮ` hĮ` CJ aJ hģ}2 CJ aJ hĮ` hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ hĮ` hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ >³ “ Å Ę ' ( ` y « Ž š # D E „ ¬ Ń é % K _ ł ó ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ė ė ė ė ė Š`Š @ ^@ p^p _ ~ É Ģ ē č é ź U y Æ Č , æ ~
. v ± Ķ 1 ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ÷ ł ÷ ņ ņ ģ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ē ē ē ē ē
& F h^h
& F Š`Š 1 U Ó 8! ! Ē! é! " o" " " # # „# ¦# §# Ø# Ł# Ś# Ū# Ü# -$ m$ $ $ ø$ Å$ Ę$ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ų ų ų ų ų ų ų ė ų ų ų ų ų ś ś ś ś ų Š^ `ŠgdĮ`
& F Ę$ Ē$ E% °% Ž% & Ų& ł& ' ®' ÷( ø) ¹) ŗ) Ō) Õ) * 9* [* * ä* + + X+ ¶+ Ž+ ū+ @, w, ż ż ż ż ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ż ų ų ų ų ų
& F w, x, Ó, @- £- Õ- ū- . . ?. _. l. ¹. ŗ. ». ÷. ų. / / ®/ ų/ ł/ 0 0 60 =0 W0 ¤0 ł ÷ ņ ņ ņ ņ ņ ÷ ģ ÷ ņ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ^
& F ^ ¤0 Ļ0 1 [1 t1 1 Ń1 2 %2 L2 z3 {3 ÷3 ų3 '4 S4 4 4 Ī4 ÷4 5 55 65 W5 X5 Z5 õ õ õ ļ ķ č č č č ķ ķ ķ ķ ā č č ķ Ü Ü Ü Ü Ü Ü ķ ķ ^ p^p
& F ą^ą ą ļ^ą` ļ Z5 [5 \5 ]5 ^5 5 Ė5 ß5 ō5 6 86 G6 H6 a6 6 Š6 ė6 =7 Z7 [7 u7 v7 7 »7 Ō7 8 E8 r8 8 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ż ų ų
& F 8 Ū8 9 v9 9 $: M: x: Å: ü: ż: ž: ’: ; (; =; >; V; W; Ź; < 1< c< Æ< õ< = F= b= = ż ų ų ų ż ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ņ ų ų ų ų ų ų ^
& F = = = = ®= ¾= Ę= Ł= õ= "> G> H> > Į> ? .? o? ? Ų? #@ |@ ŗ@ ö@ CA DA yA ”A ŗA ż ż ÷ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ż ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ż ż Š^Š
& F Š`Š ŗA »A ųA 8B 9B vB ØB ĮB äB
C C C
C XC YC ZC [C \C C C ½C ćC #D ZD [D D ĢD E @E ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ż ż ż ż ņ ż @ ^@
& F @E E ĄE ĮE F F ŁF ŚF pG ¤G žG xH I I QI rI ŖI ÅI J J aJ ¢J ĀJ ŲJ K rK K K ł ł ł ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ņ ņ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ č ņ ÷ ņ ÷ ņ ņ ņ ņ ÷ ņ ņ Š^ `Š
& F @ ^@ K ¬K »K ŻK čK ńK öK ÷K PL L ŻL RM ¤M ōM õM öM ÷M 7N 8N 9N :N SN ~N N §N ØN įN āN īN ś ś ś ś ś ś ų ų ś ś ś ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų
& F īN ļN O O eO O O éO KP ŲP Q KQ Q Q Q Q “Q ÓQ R R R HR R ĘR öR 1S ¹S *T -T ż ż ż ų ų ų ų ų ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ,T -T /T 0T 3T RT eT fT gT ] ] ] 6] g] h] i] j] ] ] £b Ķb ¶j ·j øj ¹j @k ]k ~k k k k k ¦k õs żs Sx x x x x ” ¢ £ Ź Ž ß ą ( ¬ ® Æ ° ± Ö Ų ^ k ųšåŚĻŚųåŚĒ¼ĻŚųšåŚ±Ś¦ŚųšåŚŚųšåŚĻŚ±ŚĻŚųåŚųšåĻŚųåŚ±ŚųšåŚšŚšŚĒ¼ĻŚ h×2Ū CJ aJ hĮ` hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ hĮ` hĮ` CJ aJ hģ}2 CJ aJ hĮ` hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki hĮ` CJ aJ hĮ` CJ aJ hģ}2 CJ aJ >-T .T /T 0T eT fT gT ūT NU ¬U šU `V ŖV :W [W }W ĄW ŻW ņW X X .X XX X µX ŲX Y ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ź ź ź ź ź ä ų ų ų ^
& F
Ęxąą^ą
& F Y &Y \Y Y Y Z Z QZ Z ¼Z ęZ ēZ óZ Ź[ ź[ C\ \ ] ] ] g] h] i] j] ] 8^ Õ^ _ ś ś ś ś ų ų ś ś ś ś ų ņ ś ģ ś ś ś ų ų ģ ų ų ų ų ų ų ų Š`Š Š^Š
& F _ _ _ ķ_ ī_ f` Ķ` na öa ÷a Ob lb £b ¤b Ķb Īb Hc ęc ēc /d vd įd ād 4e Ve e e ¬e Æe ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ż ż ż ż ż ņ ņ ż ż ņ ņ ż ż ż
& F Š`Š Æe łe %f ^f Źf "g g h 2h 3h Nh h Éh żh -i .i \i ti i øi Ļi j j =j ·j øj ¹j ż ų ų ų ų ų ų ī ż ż ų ų ų ų ż ż ų ų ż ų ų ż ä ż ż ż ŠŠ^Š`Š h^`h
& F ¹j ŗj ’j ?k @k k k k k ·k øk ¹k n o #o Eo lo o ²o Ćo 7p Ap Óp gq hq q Ģq Üq ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ņ ų ņ ņ ņ ģ ų ^ Š^Š
& F Üq r Er ar ±r Ģr Ķr :s ;s s Ąs Įs
t `t wt t °t »t Īt ßt ļt u v Rv ^v gv tv {v v v ¬v ±v ’v w Ew fw gw hw Px Qx Rx x x x ²x ćx
y ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ų ų ų ż ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F
y =y Oy vy wy »{ ś{ C| | ·| Ż| ś|
} K} ¤} „} ~ 0~ 1~ n~ Į~ Ü~ J p ) ~ ¾ ż ż ż ż ó ż ż ż ż ī ī ī ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ŠŠ^Š`Š ¾ Ś 3 4 ^ r § ę ” ¢ £ Ž ß ą &
Y
«
¬
É
Ö
ņ
( ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż š ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`ŠgdĮ` ( / Ī > t 9 Ö k Ę Ū ś , n @ k ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ī ī ī ī ī ż ż ż ż ż
& F ŠŠ^Š`Š Ē ē 2
ā × Ž 5 6 Ź 2 h Ć ® Æ ° ä ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ķ č č č č ż ż ż ż ż
& F ^ pŠ^p`Š ä k l m ū ü ż õ Ģ ļ š # : p ŗ J ~ ņ $ l ü ö ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ļ ļ ļ ō ō ō ō ļ ļ ļ
& F Š`ŠgdĮ` k l m ū ü ż ņ ” ” ” ” Ö” ’” Y£ a£ £ £ £ £ Ģ£ Ö£ Ł£ ć£ ~¤ æ¤ Ą¤ Į¤ $¦ +¦ g¦ ¦ ¦ Ś é ® ² ² ² ² Ą² Õ² Ö² ײ ³ ³ ³ Ā³ Ć³ ij i“ j“ k“ l“ µ µ µ Ŷ ųķāųķā×āųĻķāÄā×ā×ā×ā×ā×āļ±ā×āÄāÄā¦āųĻķāļķāų×āų×āų×āųā h0Ki h} CJ aJ h×2Ū CJ aJ hĮ` hģ}2 CJ aJ hĮ` hĮ` CJ aJ hģ}2 CJ aJ hĮ` hģ}2 CJ aJ hĮ` CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki hĮ` CJ aJ hģ}2 CJ aJ 9ü ! N | ± Ö ” C” D” ” ” ” ” Ė” Ģ” Ō” ’” ¢ '¢ (¢ A¢ B¢ e¢ ¢ ©¢ ²¢ Š¢ Ł¢ ä¢ £ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż £ A£ W£ o£ £ ¢£ Ź£ Ė£ ģ£ ¤ D¤ E¤ F¤ {¤ |¤ }¤ ~¤ ¤ Ą¤ Į¤ Ā¤ ā¤ ė¤ „ „ N„ „ „ ż ÷ ÷ ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ķ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
&d PĘ ’ Š`Š „ „ „ „ ¹„ ŗ„ Ź„ Ė„ Ģ„ ņ„ ¦ 7¦ E¦ F¦ b¦ c¦ d¦ ¦ ¦ ¦ Ѧ ÷¦ § ?§ § ا š§ Ø ^Ø Ø ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ø ®Ø ĢØ éØ =© \© ~© ¢© Ū© Ŗ 8Ŗ Ŗ « 5« J« « ©« ć« ¬ ¬ `¬ ¬ ¬ ŗ¬ ł¬ 1 Y ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż £ Ś Ū ē č é ® ® ²® Æ Æ Æ ĒÆ ÉÆ „° ¦° ķ° ī° o± p± ł± ś± X² Y² õ ó ó ó ó ó ó ó é é ó ó ó ó ó ó ć ć ć ó ó ó ó ó ó ó Š`Š ŠŠ^Š`Š
&d PĘ ’ Y² ² ² ² ² µ² ¶² Ö² ײ Ų² "³ ³ ³ Ć³ ij k“ l“ „“ Ł“ µ µ ʶ Ē¶ Ś¶ Ū¶ ń¶ ņ¶ 9· ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ż ż ż ż ż ų ų ų ż ż ż ż ż ż ļ Š`Šgd}
& F Ŷ Ē¶ Ł¶ Ś¶ Ū¶ š¶ ņ¶ 8· 9· x· z· \ø ]ø ŗ ŗ Żŗ Žŗ ßŗ Ó» Ō» Õ» "¼ #¼ $¼ l¼ m¼ n¼ ½ ½ ½ ņ½ ó½ ō½ ~¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ æ æ æ Ą Ą Ą ?Į AĮ ėÅ ģÅ ķÅ īÅ Ę Ę Ę Ę Ę =Ę ]Ę ^Ę _Ę `Ę pČ Č Ļ Ļ Ļ Ļ ųķåŚķųķųķųķŅķųķåŚķåŚķåŚķåŚķåĒķåĒķåĒķåĒķåĒķåĒķæķåæĒķåæĒķ“ķåæĒķ©ķåæĒ hÄu³ hģ}2 CJ aJ hÄu³ hģ}2 CJ aJ hÄu³ CJ aJ h0Ki hÄu³ CJ aJ h×2Ū CJ aJ h0Ki h} CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h} CJ aJ B9· y· z· ŗ ŗ Žŗ ßŗ Ō» Õ» #¼ $¼ m¼ n¼ Ē¼ ½ L½ ½ ½ Č½ ó½ ō½ ¾ ¾ ¾ ¾ fæ gæ æ ś ś ń ń ń ń ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ é Š`Š Š`Šgd} gd} æ æ Ą Ą gĄ hĄ @Į AĮ nĮ oĮ Į Į ŁĮ Ā 2Ā eĀ ¬Ć Ä Å 8Å 9Å wÅ Å ®Å ŌÅ ėÅ ģÅ ķÅ īÅ ł ł ł ł ł ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ Š`Š īÅ Ę Ę Ę Ę ]Ę ^Ę _Ę `Ę “Ę ÄĘ ąĘ ²Ē oČ pČ ¢Č £Č 2É zÉ ÅÉ 'Ź WĖ ¢Ė ÓĖ Ģ :Ģ zĢ ¢Ģ ęĢ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ż ņ ż ņ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`Š
& F ęĢ Ķ Ķ :Ī ;Ī PĪ QĪ Ļ Ļ Ļ Ļ øĻ ÉĻ ŹĻ ĖĻ Š Š Š Š ±Š DŃ ¼Ń Ņ uŅ qÓ ¼Ö ½Ö × × ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ż ż ż ż ń ż ż ż ż ż ż ż ż Š`Š °^° Ļ Ļ µĻ ·Ļ øĻ ČĻ ÉĻ ŹĻ ĖĻ »Ö ¼Ö ½Ö × × × ,Ś 5Ś «Ż ¬Ż Ż ²Ż ŚŻ :Ž AŽ ć ć ć &ć 'ć (ć ä ä ä bź cź dź eź iź
ź ź ź ź Čō Šō ¶ś ·ś øś ¹ś Äś źś õś öś ÷ś ųś ū ū tū uū vū šü ńü ņü ż 2ż 3ż 4ż õ 8
9
:
7 8 : ; õźõāõŚāĻõŚĻõŚĻõÄõŚĻõźõÄõŚĻõŚĻõŚĻõŚāĻõźõŚĻõÄõŚāĻõźõŚāĻõāõŚĻõŚĻ¹õŚĻõźŚĻõŚāĻ hÄu³ hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ h0Ki hÄu³ CJ aJ hģ}2 CJ aJ hÄu³ CJ aJ hÄu³ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ I× X× |× Š× WŚ XŚ }Ś ~Ś jŪ vŪ ŹŪ Ü bÜ }Ü ĖÜ šÜ <Ż fŻ wŻ ¬Ż Ż ®Ż ėŻ ģŻ žŻ Ž Ž ,Ž -Ž ż ż ż ż ż ż ż ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`Š -Ž hŽ Ž Ž ½Ž ß 7ß [ß uß ß ß Éß éß ą ą 9ą Wą ą Ėą Ģą į į Ķį Źā ć ć 'ć (ć Xć ł ÷ ÷ ÷ ÷ ł ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ł ł ÷ Š`Š Xć ć ć Æć Äć Óć ķć ä `ä ä ä å ē Pē xē bź cź dź eź ź ź ź ė jė ¤ė æė ģ ?ģ ģ ķ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ķ /š 0š zš {š 'ń (ń ń ūń 8ó gó ó Ęó 5ō ³ō 2õ §õ čõ Vö ŗö ÷ ų ų Dų mų nų ų ų ł ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż Š^`Š ł ł Ėł ół ś 7ś oś ś ·ś øś ¹ś ŗś öś ÷ś ųś łś ū ū uū vū ū ¤ū üū hü šü ńü ņü 3ż 4ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ó ŠŠ^Š`Š 4ż už Ńž ’ 7’ a’ ’ Ė’
2 J m ¶ Ī õ B k ¾ æ ķ ī e ¦ × ’ } ~ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ~ Õ Ö ż ž M ø 2 l · s ° F ¢ Ģ Y ö ÷ õ ó ķ ķ ķ ķ ó ó ó ķ ó ó ó ó ó ē ó ó ó ó ó ó ó ó ó ó Š^Š Š`Š Š^ `Š ÷ 8
9
:
e
Ō
D u „ Ģ
8 u ³ ē /
^
±
ä
8 9 : ; < H I ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ; ? H [ \ ] ^ ļ š ń Q R S Ą Į Ā ź ė ģ Æ ° ± ; < =
ü ż ž $ % & ; < = L M N p q r É Ź Ė ’ ? @ A
S T U : ; < Ę Ē Č ć ä å = > ? Z [ \ Y Z [ Ų$ Ł$ Ś$ w% x% y% õźõāŚĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāŚĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻõāĻh0Ki hÄu³ CJ aJ hÄu³ CJ aJ hģ}2 CJ aJ hÄu³ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ RI \ ] ^ š ń R S Į Ā ė ģ ° ± < =
ż ž % & < = ) z · ģ ż ż ż ÷ ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`Š ģ ) ? š M N O q r r Ź Ė Ģ G r s ² Å ż - m ą ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ļ ż ż ż ż ż ż ż ż Š`ŠgdÄu³
& F ą į @ A
² ß T U ; < Ē Č Õ ä å § > ? M [ \ Ģ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ģ Ķ ł 0 Z [ ō µ! ¶! ū! 6" " " " ># |# ¤# Ł# $ c$ d$ $ ³$ Ł$ Ś$ x% y% % ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ņ ņ ģ ģ ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š^Š
& F Š`Š % % Ä% Ų% č% ź% & & P& w& & & Ä& Å& ' -' G' H' I' ' '
' ' =( >( Ė( ē( ł( ) ) ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż y% Ć& Ä& Å& J' r' ' '
' ' ķ. ī. ļ. š. ō. / / / / / >
> @ Ø@ °B ±B ²B ĘB ĒB ČB D D D :D ;D f> ®> š? LA A īA B 3B ±B ²B ĒB ČB ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ó ó ó ó ż ó ó ó ż ż ż ż ż
& F
& F ČB C 6C `C ¢C ėC D D ;D M tM M āM ćM N „N įN OO ØO ÕO P ·R U U 8U 9U _U
U ÓU ŌU ·V øV ¹V ż ż ż ż ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ¹V ŗV ģV ķV W W W W ÅW įW ūW X X X X X :Y mY ~Y ¹Y ČY ēY :Z ¼Z [ [ *[ +[ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ż ż ż ż ż ó ó ż ż ż ż ż
& F
& F +[ \ \ \ ó\ ] $] <] `] ] »] ¼] #^ $^ ^ ½^ b_ ` ma na oa pa a a a a Ćb Äb ś ś ų ų ó ó ó ó ó ó ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ķ ķ Š`Š
& F
& F Äb Ōb c c !c *c Wc dc Ūc d d nd od #e ze {e nf of bg cg g g Ęg Ēg Čg įg āg "h 1h ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`Š 1h M N Q d e Ŗ ī ² ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ² ³ “ µ ų ł ś x Ę ę : n ¦ Ž # w Æ ē Q R S T q r Ć ż ż ż ż ż ż ż ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ņ
& F
Š`Š R S T / 0 1 2 3 Ń Ó ß ą į ā Ņ Ū ! " Ž ß ą å ł ś ū l„ m„ n„ å© ę© ē© ± 4± įø óø ŗ ŗ %æ 7æ ĶÄ ŅÄ É £É øĻ ¹Ļ ŗĻ æŠ ĄŠ ĮŠ Ń ÜŃ ēŃ čŃ éŃ Ö Ö üŁ Ś ą ą ą ą ą öą ųą śą ųķāŚųķĻāŚųķāųāŚųķāÄāŚķāŚķāŚķāÄŚķāŚķāŚķāÄāĻā¹ā¹ā¹āÄāŚķāŚķāĻāŚķā¹ā¹ā¹āŚķāŚķ h0Ki h×2Ū CJ aJ h8K· hģ}2 CJ aJ h8K· hģ}2 CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki h8K· CJ aJ h8K· CJ aJ IĆ Ō å 1 O n ¢ £ ā ’ / 0 1 2 3 ½ Ō / ` Ē J ś ś ś ś ś ś ų ņ ś ś ś ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ų ų ų ų ų ų ų ų Š^Š
& F J u £ Ē Č Ņ Ó ą į ā u v × Ų b
ę M Ķ Ī Ū Ü ÷ ų ! " ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ņ ż ķ ķ
& F p^p
& F " Ŗ ä F G ~ ¾ æ ß ą į ł ś ū J” ä¢ Ń£ „ m„ n„ Į„ ł ł ÷ ņ ņ ņ ģ ģ ę ÷ ÷ Ü Ü ÷ ÷ ÷ ÷ Ö ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ ÷ Š`Š ŠŠ^Š`Š 8^8 Š^Š
& F h^h Į„ Ā„ ¦ Ō§
© å© ę© ē© uŖ ® ® ± ± ± 4± I± Z± m± ± Ķ± ż± ž± ² |² »² Ū² č² ż ÷ ņ ņ ņ ż ż ż ż ż ż ņ ż ż ģ ż ÷ ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż @ ^@
& F Š`Š č² ;³ P³ ³ ¦³ ę³ “ “ -“ ?“ J“ a“ }“ “ ²“ Ö“ Ų“ Ł“ ņ“ ó“ µ &µ 0µ Gµ qµ µ „µ Źµ ×µ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`Š ×µ ōµ ¶ C¶ l¶ ¶ Į¶ ō¶ · <· b· · ©· Ŗ· ø Sø «ø ø ßø ąø įø āø ¹ ¹ ¹ ¹ 7¹ 8¹ ŗ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F ŗ ŗ ¹ŗ ŗŗ A¼ f¼ ¼ Ć¾ %æ ræ sæ æ ”æ õĄ öĄ Į Į [Į öĮ yĀ ÜĀ FĆ Ć ŃĆ jÄ ÕÄ Å Å Ę Ę ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ę zĘ £Ę śĘ (Ē oĒ Č éČ 'É {É |É }É £É ¤É ŹÉ <Ź ¤Ź Ė 4Ė ~Ė Ė ČĖ łĖ Ģ NĢ OĢ ¬Ģ źĢ Ķ Ķ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ķ ÅĶ ĘĶ ēĶ čĶ Ī
Ī IĪ xĪ ņĪ /Ļ Ļ Ļ ¹Ļ ŗĻ ćĻ łĻ ”Š ¢Š ĄŠ ĮŠ ŪŠ żŠ ;Ń Ń Ń Ń Ń ēŃ ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`Š ēŃ čŃ éŃ Ņ 3Ņ ?Ņ HŅ `Ņ oŅ {Ņ Ņ Ņ ŅŅ (Ó UÓ ®Ó ÆÓ °Ó ±Ó ²Ó ŃÓ ŅÓ Ō bŌ Ō ×Ō Õ rÕ ÆÕ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż
& F
& F ÆÕ ĻÕ čÕ PÖ RÖ TÖ ŠÖ ŅÖ Ų× AŲ Ų ½Ų Ł Ł ·Ł ף öŁ Ś Ś ģŚ īŚ Ū >Ü Ü ŗÜ Ż LŻ Ż ½Ż ż ż ż ż ų ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F
& F ½Ż ÜŻ Ž ~Ž ŅŽ Bß xß ß ·ß ą ą ą öą ųą śą į Dā ā Ąā ć Rć ć Ćć įć
ä Fä Gä oä pä ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F
śą nä oä pä å Ąå ę %ę ėę żę 7ķ 8ķ 9ķ =ķ Uķ ö #ö Śł Ūł Üł Gś Hś Iś Jś nś ~ś ś ś ś ņ ó ō h j l R ` o p q r x § Ø © Ŗ u v w į ē q r s ß ą 6 7 Ī Ļ š ń ½ Ģ Ķ Ī Ż õķāõ×õ×õ×õķāõĢõ×õķāõķāõĢõķÄāõ×õķāõķāõ×õ×õķÄāõĢõķÄāõķāõ×õķāõķāõÄõÄõÄõÄõÄõĢõķāõ h8K· CJ aJ h8K· hģ}2 CJ aJ h0Ki h×2Ū CJ aJ h0Ki h8K· CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ Mpä qä Ņä Óä Ōä «å ¬å Łå Śå ę ę ē Éē č č )č *č Xź Yź ųź łź ćė 6ģ 7ģ Uģ uģ „ģ Ąģ ķ ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż @ Ąō^@ `Ąō ķ 8ķ 9ķ :ķ ;ķ iķ jķ sķ ņļ (š hš š š üš ń ń ²ń ³ń ōņ õņ ó aó ó ó „ó ō 7ō ō ²ō ³ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ³ō Īō Ļō ,õ põ ö \ö ö Źö żö &÷ m÷ n÷ ī÷ ų Zų ų ©ų ąų įų ’ų ł Šł Õł Ūł Üł Hś Iś Kś ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ó ż ż ż pŠ^p`Š Kś ś ś ś ś ®ś Źś ūś ū (ū Aū Sū Xū vū Pž Qž Āž Ćž ’ ¾’ æ’ # e + R ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų
& F R S n ] ^ ’ ó ō j l “ d
„
¦
S T £ į o p q r ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ų ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F r u § Ø © Ŗ ą v w ³ ń ū ü r s ą 7 Ļ ń = N x ż ż ż ż ż ż ÷ ÷ ÷ ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`Š Ķ Ī Ļ X ŗ » Ž ß 0 ; w Ņ Ó
J u ¶ Ż Ž ß 4 y ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ī
& F Š^ `Š Ż Ž ß Ü Ż Ž @ A B F P f g h z { | } Ź! é! u" z" " " c( d( e( f( h( ( 2+ @+ µ, ģ, ķ, Ö/ ×/ Ų/ &0 (0 3 3 3 t5 u5 v5 6 6 6 µ6 ¶6 ·6 7 7 7 ¢7 £7 ¤7 ųķāųķāųķāŚĻŚĒāųæķāæāæāæāæā·ų¬ā”āā”¬āų¬ā·āų¬āų¬āų¬āų¬āų¬āų¬ h0Ki h×2Ū CJ aJ h K hģ}2 CJ aJ h0Ki h K CJ aJ h K CJ aJ h8K· CJ aJ h K CJ aJ h8K· hģ}2 CJ aJ h8K· CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ h0Ki h8K· CJ aJ hģ}2 CJ aJ ;y Æ × 8 ¦ / l y P * + Ä Å A B C D g h z { | ś ų ų ó ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų
& F
& F | } g h *! Ę! Ē! ź! ė! " " d" " # # 2# 3#
$ æ$ Ņ% ā% & y' e( f( g( ( ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ó ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ŠŠ^Š`Š ( ( Ą( Į( ė( ) :) b)
) ) Ń) ö) :* A+ B+ + ą+ , W, ², ³, ģ, ķ, ī, e- Ų- 1. t. Ø. ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż
& F Ø. ©. Ś. Ū. ±/ ×/ Ų/ '0 (0 h0 u0 Ż0 '1 ŗ1 2 2 A2 B2 x2 ū2 ü2 3 3 Ņ4 Ó4 Ō4 u5 v5 6 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ÷ ÷ ÷ Š`Š 6 6 ¶6 ·6 7 7 £7 ¤7 ¾ æ " # | } ķ ī \ ] ¾ æ ą õ K L ł ł ł ÷ ÷ ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ł ÷ ÷ ÷ ÷ Š`Š Maksud riigi poolt kehtestatud kohustuslikud maksed füüsilistele ja juriidilistele isikutele, mis lähevad riigi või kohalikku eelarvesse. Neil on kaks funktsiooni:1)reguleeiv,2)fiskaalne.
Maksupoliitika riigi poolt maksude vallas ettevõetavate meetmete süsteem on riigi poliitika osa.
Maksumaksjad juriidilised ja füüsilised isikud, kellele on peale pandud maksukohustus.
Maksuinspektor finantsaparaadi ametiisik, kes viib läbi kogu maksudesse puutuva töö temale määratud rajoonis.
Maksu subjekt maksumaksja, juriidiline ja füüsiline isik kellele on seadusega pandud kohustus makse maksta.
Maksumäär maksu suurus maksustamise ühikule, (% maksumaksja tulust nimetatakse maksu kvoodiks)
Jäigad määrad absoluutsummale;
Proportsionaalsed
Progressiivsed
Regressiivsed
Konsultatsioon eksamiks 53 hinge, 20.06.92.
Selgus, et oli pisike arusaamatus piletite küsimuste paljundamise protseduuri juures juhtunud, või ei tea kus. Bulõnin tõusis ja protesteeris nende 28. küsimuse juurdetuleku pärast, et vähe aega jne. Minu arust asjata pabistas, kõik see läbi nämmutatud värk. Ütles, et ise pole mures, aga teised? Seepeale kostis õppejõud, et siin on tema voli otsustada ja et ei soovi viimast iva välja pigistada ja üldse, et vihkab eksameid. Seepeale läks mu pinginaaber õige lõbusaks ja hakkas kätega vehklema. Õppejõud kostis veel, et ootab lühikesi ja sisukaid vastuseid ja veerida ning aega raisata pole mõtet.
Sisust! 1)Õigus on kodaniku põhiline side riigiga. Normide kogu, mis riigi poolt jälgitud ja tagatud.
Õigus kui ühiskonna arengu väärtus.
Kolm õiguse kontseptsiooni: I) normatiivne;
II)faktiliselt eksisteeriv ühiskondlike suhete kord;
III) Kui moraalne väärtus.
Küsimused:
1.Õiguse üldmõiste.
2.Riigi tekkimine ja olemus.
3.Rigi funktsioonid.
4.Riigi vormid.
5.Riigi valitsemise põhilised vormid.
6.Õigusreform VF.
7.Riigi võim struktuur ja sisu.
8.VF konstitutsioon riigi põhiseadus.
9.VF poliitiline süsteem.
10.Riik poliitilises süsteemis.
11.VF rahvasaadiku õiguslik staatus.
12.Rahvasaadiku tegevuse põhivormid.
13.Riik ja poliitiline partei.
14.Rahvasaadikute Nõukogu komiteed ja komisjonid.
15.Rahvasaadiku tegevuse põhilised garantiid.
16.Riik ja isiksus.
17.Kodanike konstitutsioonilised vabadused ja õigused.
18.Võimude lahusus.
19.Riigiaparaat. Selle ümberkorraldused.
20.Rahvasaadikute nõukogu võimu esindusorgan.
21.Valimissüsteem VF .
22.VF Konstitutsioonilise Järelvalve kohus.
23.VF president.
24.Saadikute tegevus valimisringkonnas.
25.VF Rahvasaadikute Kongress.
26.Rahvasaadikute tagasikutsumise kord VF- s.
27.VF Ülemnõukogu.
28.VF kodakondsus.
Riigiehituse eksami küsimused.
1.Rahvusliku enesemääramise õigus ja selle sisu.
2.Repressioonid rahva vastu ja rahvuslik-territoriaalse restitutsiooni eesmärk.
3.Rahvuslik-territoriaalse restitutsiooni sisu.
4.Rahvusvaheliste suhete individuaalne rahvuslik reguleerimine.
5.Rahvuslike kogukondade funktsioneerimise garanteerimine.
6.Riigi roll rahvusvaheliste suhete reguleerimises.
7.Kodanike keeleline õiguslik staatus (esimene reguleerimise struktuur).
8.Riigiorganite õiguslik staatus keelelises suhtlemises (Reguleerimise teine struktuur).
9.Keelte õiguslik staatus ja nende suhete variandid.
10.Riigi ametlik nimetus.
11.Riiklike sümbolite klassifikatsiooni mõiste ja loetelu.
12.Lokaal- territoriaalsete üksuste mõiste ja liigid.
13.Üldine lokaal-territoriaalne jaotus.
14.Valdkonna-funktsionaalne, majanduslik ja erakorraline ning lokaal-territoriaalne jaotus.
15.Lokaal-teritoriaalsete moodustiste juhtimise organiseerimise skeemid.
16.Mittekonsentreeritud juhtimine.
17. Kohalik omavalitsus.
18.Riigiehituse mõiste (föderatsioon, unitaarne riik)
19Suveräänsuse mõiste, suveräänsuste konkurents.
20.Suveräänsuse välja kuulutamine ja tunnused.
21.Rahvuslik enesemääramine.
PAGE
PAGE 60
¤7 ½ ¾ æ ! " # { | } ģ ķ ī [ \ ] ½ ¾ æ 4 J K L £
¤
„
1 2 3 ŗ Ä Å Ę H I J Q p ~ ° ¶ ÷ ų ž ’ żņźßņźßņźßņźßņźßņźßņŌņźßņźßņźßņźÉņ¾¶«ņź ņ¾ņņņņ
h×2Ū 0J j h×2Ū 0J Uh?Ē CJ aJ h0Ki h?Ē CJ aJ hOĪ hOĪ CJ aJ hģ}2 CJ aJ hOĪ hģ}2 CJ aJ h0Ki hé2§ CJ aJ h K hģ}2 CJ aJ h0Ki h K CJ aJ hģ}2 CJ aJ h0Ki hģ}2 CJ aJ U 5L ¤
„
2 3 _ · ø Å Ę Ś ÷ B T t ¶ Ö ū ? r “ ģ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ģ ) Y p Õ ō " 5 H I J N p q ¢ ņ " d Ó u Ŗ Ä ’ 5 ] ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ] ¹ ' @ v § Ö ó ō õ ö ÷ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgd0Ki ų’ &`#$gdģ}2
üņģņįņģüŻŅ h0Ki hģ}2 CJ aJ h} h} 0J mH nH u
h×2Ū 0J j h×2Ū 0J Uh×2Ū
°. °ĘA!°"°# $ %° B @ń’ B N o r m a a l l a a d _HmH%sH%tH 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t V i ó’³ V N o r m a a l t a b e l :V ö 4Ö 4Ö
l aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 0Ki J a l u s
Ę _¾$ 6 )@¢ 6 0Ki L e h e k ü l j e n u m b e r ·. ’’’’ ( ) K L M f g z Ø ¾ Ī Ļ ’ = U ` ° Ó ! : O g ŗ » ģ ķ B l Ą į ž ’ E F G É Ź p q « ¬ Ž ß # Ļ Š
¾ æ ½ ¾
?
@
×
Ų
Ł
ś
ū
2 O z Ŗ õ ö W X #
b
¹
ß
ś
) * E h t Ä Å * | Ŗ « E i ± Ō < ³ ± ² Ņ # ^ ¬ Ń Ó ö ÷ 6 T x Ģ ķ ī l © a b ą ß ą ž 2 E a ” ¼ ½ Ū D } Q R « é ź ģ < æ Ü E Ė P ³ “ ß ½ ) ! ! V! W! ®! Æ! Ķ! " " p" " " " Ī" # Z# £# i$ l$ m$ % % % % 6% I% §% Ø% Ų% & 3& 4& §& Ø& ć& ä& 7' 8' &) %/ Ä0 Å0 Ę0 1 1 1 <1 e1 1 µ1 ·1 32 42 2 “3 µ3 ł3 4 54 64 74 v4 «4 é4 5 Y5 Z5 ę5 ē5 6 6 6 6 ¹6 č6 7 07 17 ³7 “7 Ģ7 8 >8 x8 8 8
9 9 J9 q9 9 9 æ9 : : : ': I: [: i: ²: ³: Ö: ×: '; ; ; U< V< “< = := n= ø= ×= ć=
> > ?> t> ±> š> ? 0? S? {? |? 5@ 6@ ^@ _@ `@ ¦@ §@ A A 0A eA fA A A ÆA °A ±A ĆA ÄA ļA OB «B C [C \C C ėC ģC
D D DD dD ¶D E hE wE ĆE õE :F ;F G ?G sG tG æG ÷G 0H fH gH hH H H “H äH ōH õH 'I 3I WI |I «I ¬I ĘI ąI J 9J =J [J nJ J J J ĆJ ÅJ ŌK ōK õK L :L ML }L ~L L §L ŪL M M >M ?M zM M ČM öM ÷M ųM łM śM N )N *N hN ”N ŹN éN źN ŲO )P UP VP ³R “R hS iS S ŁS ŚS gT hT U U NU OU §U *V aV ¶V W qW ĮW éW X !X "X #X XX mX X X ØX ĘX ŻX ķX ÷X ųX łX śX ūX 3Y 4Y £Y ĢY Z BZ dZ Z »Z ęZ [ 4[ [ ģ[ ] <] =] >] h] i] Ā_ X` `
a La va wa xa a a a ·a b Pb sb ©b Īb c 3c hc c Õc Öc d ļd se ;f æ ?æ @æ iæ æ æ Ņæ Óæ ßæ -Ą [Ą ŖĄ ÖĄ Į Į 6Į Į ĘĮ Ā ĻĀ ķĀ &Ć ōĆ 2Ä JÄ YÄ nÄ
Ä Ä ¼Ä ŹÄ "Å #Å NÅ {Å ŻÅ "Ę hĘ Ę ³Ę ÕĘ ’Ę )Ē _Ē nĒ }Ē Č ÄČ É BÉ jÉ ÕÉ 2Ź _Ź Ź ĪŹ ÷Ź (Ė &Ģ ^Ģ Ģ ŹĢ ’Ģ Ķ GĶ ~Ķ ĀĶ ŲĶ Ī (Ī JĪ {Ī £Ī ĒĪ 3Ļ 4Ļ TĻ Ļ ¬Ļ >Š Š ĀŠ üŠ Ń AŃ nŃ “Ń ĮŃ ĪŃ Ņ ^Ņ §Ņ éŅ źŅ łŅ UÓ ~Ó ĮÓ ’Ó Ō Ō QŌ Ō ĄŌ /Õ 0Õ Õ Õ ęÕ Ö ŌÖ ÕÖ ęÖ × $× × × ”× ¢× Ų ėŲ ģŲ 7Ł SŁ Ł ŅŁ įŁ ÆŚ ÖŚ 7Ū 8Ū ³Ū EÜ FÜ ¹Ü ŗÜ įÜ 'Ž (Ž ]Ž ^Ž _Ž Ž Ž ¶Ž ÖŽ ß /ß Nß ß Ŗß ×ß &ą Są zą §ą źą į į Ęį *ā ~ā Īā 2ć _ć ć Ļć ä 4ä 5ä 8ä 9ä :ä ä ä ä §ä żä žä å å Jå Kå éå źå ę ę Uę Vę Įę õę ē Cē Wē ē §ē Šē Ńē Mč Nč Oč {č |č }č ³č Ļč é é é é é ;é bé cé yé zé “é µé Oź ź āź ćź Xė ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ $ģ 5ģ ģ ģ ģ ģ ćģ 7ķ Gķ ķ ķ øķ ¹ķ _ī %ļ ņļ š š ¶š ·š ąš ń @ń yń ń ±ń Ųń ņ ņ Tņ wņ „ņ Óņ üņ żņ 5ó 6ó zó Śó [ō õ õ >õ ?õ @õ 0ö 1ö Hö Iö ų ų aų bų ų ®ų Æų ł ]ł “ł ś {ś Ćś āś ū ū Įū ü Yü „ü åü ż ż ' ( l m { ¹ ć ų
Å Ę I Ę ó : W X Y Z £ ¤ „ * K Z { ā ć ä «
. Y Z y z Č É Ļ ć å ę ² ³ “ Å Ę
'
(
`
y
«
Ž
š
# D E „ ¬ Ń é % K _ ~ É Ģ ē č é ź U y Æ Č , æ ~
. v ± Ķ 1 U Ó 8 Ē é o „ ¦ § Ø Ł Ś Ū Ü - m ø Å Ę Ē E ° Ž Ų ł ® ÷ ø ¹ ŗ Ō Õ 9 [ ä X ¶ Ž ū @! w! x! Ó! @" £" Õ" ū" # # ?# _# l# ¹# ŗ# »# ÷# ų# $ $ ®$ ų$ ł$ % % 6% =% W% ¤% Ļ% & [& t& & Ń& ' %' L' z( {( ÷( ų( ') S) ) ) Ī) ÷) * 5* 6* W* X* Z* [* \* ]* ^* * Ė* ß* ō* + 8+ G+ H+ a+ + Š+ ė+ =, Z, [, u, v, , », Ō, - E- r- - Ū- . v. . $/ M/ x/ Å/ ü/ ż/ ž/ ’/ 0 (0 =0 >0 V0 W0 Ź0 1 11 c1 Æ1 õ1 2 F2 b2 2 2 2 2 ®2 ¾2 Ę2 Ł2 õ2 "3 G3 H3 3 Į3 4 .4 o4 4 Ų4 #5 |5 ŗ5 ö5 C6 D6 y6 ”6 ŗ6 »6 ų6 87 97 v7 Ø7 Į7 ä7
8 8 8
8 X8 Y8 Z8 [8 \8 8 8 ½8 ć8 #9 Z9 [9 9 Ģ9 : @: : Ą: Į: ; ; Ł; Ś; p< ¤< ž< x= > > Q> r> Ŗ> Å> ? ? a? ¢? Ā? Ų? @ r@ @ @ ¬@ »@ Ż@ č@ ń@ ö@ ÷@ PA A ŻA RB ¤B ōB õB öB ÷B 7C 8C 9C :C SC ~C C §C ØC įC āC īC ļC D D eD D D éD KE ŲE F KF F F F F “F ÓF G G G HG G ĘG öG 1H ¹H *I -I .I /I 0I eI fI gI ūI NJ ¬J šJ `K ŖK :L [L }L ĄL ŻL ņL M M .M XM M µM ŲM N &N \N N N O O QO O ¼O ęO ēO óO ŹP źP CQ Q R R R gR hR iR jR R 8S ÕS T T T ķT īT fU ĶU nV öV ÷V OW lW £W ¤W ĶW ĪW HX ęX ēX /Y vY įY āY 4Z VZ Z Z ¬Z ÆZ łZ %[ ^[ Ź[ "\ \ ] 2] 3] N] ] É] ż] -^ .^ \^ t^ ^ ø^ Ļ^ _ _ =_ ·_ ø_ ¹_ ŗ_ ’_ ?` @` ` ` ` ` ·` ø` ¹` c d #d Ed ld d ²d Ćd 7e Ae Óe gf hf f Ģf Üf g Eg ag ±g Ģg Ķg :h ;h h Ąh Įh
i `i wi i °i »i Īi ßi ļi j k Rk ^k gk tk {k k k ¬k ±k ’k l El fl gl hl Pm Qm Rm m m m ²m ćm
n =n On vn wn »p śp Cq q ·q Żq śq
r Kr ¤r „r s 0s 1s ns Įs Üs Jt pt u )u ~u ¾u Śu 3v 4v ^v rv §v ęv w ”w ¢w £w Žw ßw ąw &y z Yz z z «z ¬z Éz Öz ņz { { { (| /} } Ī} ~ > t 9 Ö k Ę Ū ś 7 N @ k Ē ē 2
ā
× Ž 5 6 Ź 2 h Ć ® Æ ° ä k l m ū ü ż õ Ģ ļ š # : p ŗ % ? y ¶ ž ! N | ± Ö C D Ė Ģ Ō ’ ' ( A B e © ² Š Ł ä A W o ¢ Ź Ė ģ D E F { | } ~ Ą Į Ā ā ė N ¹ ŗ Ź Ė Ģ ņ 7 E F b c d Ń ÷ ? Ø š ^ ® Ģ é = \ ~ ¢ Ū 8 5 J © ć ` ŗ ł 1 Y £ Ś Ū ē č é ” ” ²” ¢ ¢ ¢ Ē¢ É¢ „£ ¦£ ķ£ ī£ o¤ p¤ ł¤ ś¤ X„ Y„ „ „ „ „ µ„ ¶„ Ö„ ׄ Ų„ "¦ ¦ ¦ Ʀ Ħ k§ l§ „§ Ł§ Ø Ø Ę© Ē© Ś© Ū© ń© ņ© 9Ŗ yŖ zŖ Ž ß Ō® Õ® #Æ $Æ mÆ nÆ ĒÆ ° L° ° ° Č° ó° ō° ± ± ± ± f² g² ² ² ³ ³ g³ h³ @“ A“ n“ o“ “ “ Ł“ µ 2µ eµ ¬¶ · ø 8ø 9ø wø ø ®ø Ōø ėø ģø ķø īø ¹ ¹ ¹ ¹ ]¹ ^¹ _¹ `¹ “¹ Ĺ ą¹ ²ŗ o» p» ¢» £» 2¼ z¼ ż '½ W¾ ¢¾ Ó¾ æ :æ zæ ¢æ ęæ Ą Ą :Į ;Į PĮ QĮ Ā Ā Ā Ā øĀ ÉĀ ŹĀ ĖĀ Ć Ć Ć Ć ±Ć DÄ ¼Ä Å uÅ qĘ ¼É ½É Ź Ź XŹ |Ź ŠŹ WĶ XĶ }Ķ ~Ķ jĪ vĪ ŹĪ Ļ bĻ }Ļ ĖĻ šĻ <Š fŠ wŠ ¬Š Š ®Š ėŠ ģŠ žŠ Ń Ń ,Ń -Ń hŃ Ń Ń ½Ń Ņ 7Ņ [Ņ uŅ Ņ Ņ ÉŅ éŅ Ó Ó 9Ó WÓ Ó ĖÓ ĢÓ Ō Ō ĶŌ ŹÕ Ö Ö 'Ö (Ö XÖ Ö Ö ÆÖ ÄÖ ÓÖ ķÖ × `× × × Ų Ś PŚ xŚ bŻ cŻ dŻ eŻ Ż Ż Ż Ž jŽ ¤Ž æŽ ß ?ß ß ą /ć 0ć zć {ć 'ä (ä ä ūä 8ę gę ę Ęę 5ē ³ē 2č §č čč Vé ŗé ź ė ė Dė mė nė ė ė ģ ģ Ėģ óģ ķ 7ķ oķ ķ ·ķ øķ ¹ķ ŗķ öķ ÷ķ ųķ łķ ī ī uī vī ī ¤ī üī hļ šļ ńļ ņļ 3š 4š uń Ńń ņ 7ņ aņ ņ Ėņ
ó 2ó Jó mó ¶ó Īó õó Bō kō ¾ō æō ķō īō eõ õ ¦õ ×õ ’õ ö }ö ~ö ö ö Õö Öö żö žö M÷ ÷ ų øų ł 2ł lł ·ł ś sś °ś Fū ¢ū Ģū ü Yü ü ü öü ÷ü 8ż 9ż :ż eż ż ż Ōż ž Dž už „ž Ģž
’ 8’ u’ ³’ ē’ / ^ ± ä 8 9 : ; < H I \ ] ^ š ń R S Į Ā ė ģ ° ± < =
ż ž % & < = ) z · ģ ) ? š M
N
O
q
r
r Ź Ė Ģ G r s ² Å ż -
m
ą
į
@ A
² ß T U ; < Ē Č Õ ä å § > ? M [ \ Ģ Ķ ł 0 Z [ ō µ ¶ ū 6 > | ¤ Ł c d ³ Ł Ś x y Ä Ų č ź P w Ä Å - G H I
= > Ė ē ł A É 8 ś G Ģ ē % Ą Ķ U ī! ļ! š! ń! " " " " M" É" c# # # “# ×# ł# $ i$ Ą$ Õ$ !% .% <% [% % % Ż% ³& Š' M) Ŗ) Ā* + F+ ø+ ), *, \, , Ņ, - P- - Å- Ę- ž- ’- . ". #. / H/ / \0 0 Æ0 Ó0 ÷0 1 F2 n2 2 ³2 Ó2 Q3 R3 g3 h3 «3 Ö3 4 B4 4 ¹4 ŗ4 Ū4 Ü4 ė4 5 5 85 5 E6 f6 x6 6 į6 ā6 ć6 ä6 (7 )7 *7 :7 ;7 7 »7 õ7 *8 @8 `8 f8 8 ź8 V9 ¢9 ń9 ó9 : !: J: : ¦: ¼: ė: J; |; P< ©< Ŗ< ä< = = .= /= \= = = Ą= Ž= > 8> > > ŗ> E? ? ļ? H@ u@ &A WC “E µE ŲE ŁE ’E %F sF tF WG XG YG ZG G G £G ¤G 9H :H eH H H «H æH I I ,I ŚI
J J YJ hJ J ŚJ \K µK ¶K ŹK ĖK ¶L Z ?Z Z Z 7[ 8[ c[ \ \ \ j\ ] ] 4] ] ] Č] É] Ź] Ė] ÷] ^ ^ Ņ^ X` n` ā` {a |a $b b &c fc Æc °c ;d d d d d d d õd 9e [e \e g !h "h Th Uh h żh i i j j 0j 1j Ij ]j ój ōj õj ųj k 0k 1k 2k k k k k m m m m Ģm ém õm n n Ln Mn n õn ön o o o o ×o p ’p Eq Įq Äq āq ćq Ör /t 0t 1t 2t t ”t ¢t Żt u (u Ku Lu `u au
u v bv ©v łv Iw {w §w Ćw ķw x Ix Jx Ōx čx ųx ,y cy §y åy z 5z Īz Ļz Šz ķz { { ¦{ Æ{ ā{
| 1| S| T| b| s| | | £| ¤| §| ŗ| »| } D} ~ ~
~ ~ N~ O~ P~ Ī~ ä~ < h Ä ü 4 y Ķ = § Ø © Ŗ Ē Č į * ; „ Ä ų ł 8 U
× h i j k
*
j
¶
ę
W Ė ł ( ) 6 7 8 Ė Ģ - . ø Ś Ū < £ # $ 1 2 M N w x Ö × į : t Ō 5 6 7 O P Q : ' a Ć Ä Ü * Ū ; < = Ė ć m n l m n ° Ć ņ # S T s Ņ 1 > ¦ ę ü < a s · Ó ļ ” ,” .” /” H” I” l” |” ” ” Ē” ä” ū” ¢ -¢ J¢ g¢ ¢ Ā¢ é¢ £ J£ s£ £ ø£ Ł£ ’£ ¤ v¤ ©¤ „ „ 5„ 6„ 7„ 8„ V„ W„ \„ ]„ „ „ õ¦ ö¦ § § Ø ¼Ø óØ « {« Č« É« ö« ÷« K L n o ± L® Ļ® 2Æ Æ ×Æ '° Ą° +± n± å± l² m² Š² ł² P³ ~³ ų ō“ ?µ }µ ѵ Ņµ Óµ łµ śµ ¶ ¶ ś¶ a· · Ō· Ö· ø Oø rø ¤ø „ø ¹ @¹ č¹ é¹ ŗ ŗ =ŗ >ŗ bŗ cŗ ŗ Īŗ H»
» ń» ņ» ¼ ¼ 9¼ O¼ ÷¼ ų¼ ½ ½ 1½ S½ ½ ܽ Ż½ Ž½ ß½ =¾ >¾ ?¾ Z¾ ¾ ¾ ¾ ¶¾ ž Ń¾ ܾ ę¾ (æ ~æ «æ Ą Ą Ą Ą Ą 'Ą (Ą kĄ øĄ ņĄ -Į qĮ ČĮ Ā %Ā >Ā lĀ mĀ nĀ ¬Ā Ā 0Ć
Ć ĒĆ Ä UÄ ÅÄ ūÄ Å :Å
Å Å ŗÅ »Å Ę Ę ÅĘ žĘ [Ē Ē ĶĒ Č Č LČ ĀČ É É ¼É ÜÉ ūÉ FŹ GŹ HŹ |Ź }Ź ~Ź ĢŹ EĖ Ė ĮĖ Ģ SĢ Ģ ÄĢ āĢ Ķ GĶ HĶ pĶ qĶ rĶ ÓĶ ŌĶ ÕĶ ¬Ī Ī ŚĪ ŪĪ Ļ Ļ Š ŹŠ Ń Ń *Ń +Ń YÓ ZÓ łÓ śÓ äŌ 7Õ 8Õ VÕ vÕ ¦Õ ĮÕ Ö 9Ö :Ö ;Ö <Ö jÖ kÖ tÖ óŲ )Ł iŁ Ł Ł żŁ Ś Ś ³Ś “Ś õŪ öŪ Ü bÜ Ü Ü ¦Ü Ż 8Ż Ż ³Ż “Ż ĻŻ ŠŻ -Ž qŽ ß ]ß
ß Ėß žß 'ą ną oą ļą
į [į į Ŗį įį āį ā ā Ńā Öā Üā Żā Ić Jć Lć ć ć ć ć Æć Ėć üć
ä )ä Bä Tä Yä wä Qē Rē Ćē Äē č æč Ąč $é é fź ė ė ģ ,ģ Sģ Tģ ģ oķ ī ^ī _ī ®ī ļ ®ļ ōš õš 6ń 7ń [ń ń ³ń ņ ņ ¦ņ §ņ Tó Uó ¤ó āó pō qō rō sō vō Øō ©ō Ŗō «ō įō ö wö xö ö ö “ö ņö üö żö ų ų sų tų įų 8ł Šł ņł ś >ś Oś yś ś
ś ś ś Īś Ļś Šś Yū »ž ¼ž ßž ąž ’ 1’ <’ x’ ®’ Ó’ Ō’ K v · Ž ß ą 5 z ® ° Ų 9 §
0 m z ! Q + , Å Ę B C D E h i { | } ~ h i + Ē Č ė ģ
e
3 4 Ą Ó
ć
z f g h Į Ā ģ
; c Ņ ÷ ; B C ® į X ³ “ ķ ī ļ f Ł 2 u © Ŗ Ū Ü ² Ų Ł ( ) i v Ž ( » ! B C y ü ż Ó Ō Õ v w · ø ¤ „ c d Ē Č !! "! ! ! " " c" d"
" " ¬" ½" ¾" æ" Ą" š" ń" I% J% °% ±% ×% Ų% & =& \& ]& j& k& & & ±& Į& ē& ł& ' A' [' {' ' Å' ä' ( E( Y( ( „( Ī( ž( ) A) R) z) ) Ē) Ś) ķ) ī) ļ) ó) * * G* * Ē* + D+ x+ Į+ , O, i, ¤, Ś, - ^- Ø- Ģ- å- . L. {. . . . . . „. ¦. §. ³. “. µ. ø. 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 p 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0! 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0" 0# 0$ 0% 8 0& 0 8 0 8 0 0 0 0 p 0 0 8 0 8 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 8 0 p 0 8 0 p 0 0' 0 0 0 0( 0) 0* 0+ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 @ 0 0 p 0 @ 0 p 0 0 0 0, 0- 0 0. 0/ 0 @ 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 0 0 0 00 0 0 0 0 @ 0 p 0 0 @ 0 p 0 01 02 @ 03 0 @ 0 p 0 @ 0 0 0 0 0 0 0 0 04 05 06 0 0 0 07 08 09 0: 0 0 0; 0< 0= 0 0 0> 0? 0@ 0 0 0 0 H 0 p 0 0 0A 0B 0C 0 0 0D 0E 0F 0G 0H 0 H 0 0 0 0 H 0 p 0 p 0 p 0 0 H 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 P 0 p 0 p 0 0 0I p 0J p 0 P 0 p 0 0 p 0 P 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0K 0L 0M 0N 0O 0P 0Q 0R X 0 p 0 0 0 0 X 0 0 X 0S 0T 0U 0V 0 0 0 0 0 0W 0 0 0 0 0 p 0 X 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 ` 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 ` 0 0 0 0 0 ` 0 ` 0 ` 0 p 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 h 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 h 0 0 0 0 0X 0 0Y 0Z 0[ h 0\ h 0 0] 0^ 0 0 0 0 h 0 h 0 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0_ 0` 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0a 0b 0c 0d 0e 0f 0g 0h 0i 0j 0k x 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0l 0m 0n 0o 0p 0q 0r 0s 0t 0u 0v 0w 0x 0y 0z 0{ 0| 0} 0~ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 Ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ° 0 ° 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ø 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0” 0¢ 0£ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 Š 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0¤ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Ų 0 0 Ų 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 ą 0 p 0 ą 0 p 0 ą 0 0 ą 0 0 ą 0 0 0 0„ 0¦ 0§ 0Ø 0© 0Ŗ ą 0« p 0 0 ą 0 č 0 č 0 p 0 0 č 0 č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0¬ 0 0® 0Æ č 0 č 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0° 0± 0² 0³ 0“ 0µ 0¶ 0· 0ø 0¹ 0ŗ 0» 0 0 0 0 0 0 0 0 0 š 0 0 0 0 p 0 š 0 p 0 š 0 p 0 ų 0 0 ų 0 0 0 0¼ 0½ 0¾ 0æ 0Ą 0Į 0Ā 0Ć 0Ä 0Å 0Ę 0Ē 0Č 0É 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0Ź 0Ė 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0Ģ p 0Ķ 0Ī p 0Ļ p 0Š 0Ń p 0Ņ p 0Ó 0Ō p 0Õ p 0Ö 0× p 0Ų p 0Ł 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0Ś 0Ū p 0Ü p 0Ż p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0Ž p 0ß 0ą p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0į p 0ā p 0ć 0ä p 0å p 0ę 0 0ē p 0č 0é p 0ź 0ė 0 0 p 0ģ 0ķ 0ī p 0ļ p 0š p 0 p 0 p 0 p 0ń 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0ņ 0ó 0ō 0õ p 0 0 0 0 0 p 0ö 0÷ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0ų p 0ł p 0ś 0ū p 0 p 0ü 0ż p 0 p 0ž 0’ p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0
0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0
p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0! p 0" p 0# 0 p 0 p 0$ 0% 0& 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 8 0 0 0 p 0 0 0 8 0 ( 0 @ 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 H 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0' 0( p 0) p 0* 0+ p 0, p 0- 0. p 0/ p 0 00 p 01 p 02 03 p 04 p 05 06 0 p 0 H 07 p 08 p 09 p 0: p 0 p 0 p 0; 0 p 0< p 0= 0> p 0 P 0 p 0 0 P 0 p 0 P 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 ( 0 0 0? 0@ P 0 p 0 p 0A p 0B p 0 p 0 p 0 0 p 0C p 0D 0E p 0F p 0G 0H p 0 p 0 0 p 0I p 0J 0K p 0L p 0 0 p 0M p 0N 0 p 0O p 0P 0 p 0 p 0 0 X 0 X 0 p 0 p 0 0 p 0 ` 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0Q p 0R p 0S p 0T p 0U p 0V 0 p 0W p 0 0 p 0 p 0 0X p 0Y p 0Z 0 p 0 p 0[ 0 p 0 p 0 0 p 0\ p 0] 0 0^ p 0 0_ p 0` p 0 0 p 0 p 0 p 0 0a p 0b p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0c p 0d h 0e p 0f p 0g p 0h p 0i p 0j p 0k 0 p 0 p 0 0l p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 h 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0m 0n p 0o p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 ( 0 ( 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0p 0q p 0r 0s ( 0t 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0u p 0v 0w p 0x p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0y p 0z p 0{ p 0 p 0 0 p 0 p 0| 0} 0~ p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 ( 0 ( 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 8 0 0 0 0 0 0 8 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 ( 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 Ø 0 0 Ø 0 p 0 0 p 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 p 0 p 0 p 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 Ø 0 p 0 p 0 p 0 Ø 0 0 p 0 ° 0 p 0 ° 0 p 0 0 ° 0 p 0 p 0 ° 0 p 0 0 0 0 p 0 ° 0 ° 0 ° 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ø 0 p 0 ø 0 ø 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 Ą 0 Ą 0 0 Ą 0 Ą 0 p 0 0 ( 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 Ą 0 Ą 0 p 0 Č 0 Č 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 Š 0 Š 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 Š 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 Š 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 Š 0 Š 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 Ų 0 0 ( 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 č 0 p 0 p 0 0 0 0 č 0 ( 0 č 0 p 0 č 0 p 0 č 0 p 0 p 0 p 0 p 0 č 0 0 č 0 š 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 š 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 ų 0 ų 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0
0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 ( 0 ( 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 ( 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 8 0 8 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 @ 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 H 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 H 0 0 p 0 p 0 P 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 P 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 X 0 p 0 X 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ` 0 p 0 0 0 ` 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 ` 0 p 0 ` 0 ` 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 h 0 p 0 0 p 0 p 0 0 h 0 p 0 p 0 0 0 h 0 p 0 0 0 0 0 0 h 0 h 0 0 0 0 p 0 0 0 ( 0 h 0 h 0 0 p 0 0 0 ( 0 h 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 x 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 x 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p
0 0 0 0 0” p 0¢ 0£ 0 0 8 0¤ 0„ 0¦ 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 ° 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 P 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 ø 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 0 0 0 ( 0 ø 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0
0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0
0 0 0 p 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0
0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 0 0 0 p 0 (
0 @ 0 Č 0 Č 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 Š 0 0 0 p 0 Š 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 Ų 0 ą 0 0 ą 0 p 0 p 0 ą 0 p 0 p 0 p 0 0 0§ p 0Ø p 0© 0Ŗ p 0« p 0¬ 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0® 0 0 ( 0 0 0 p 0 0 0 ( 0 č 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 š 0 0 p 0 0 š 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 ų 0 ų 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 ų 0 0 0 0 š 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 ( 0 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0Æ p 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 X 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 ( 0 0 0 ( 0 0 0 8 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 ( 0 ( 0 0 ( 0 0 p 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 Qō±Ä K ø. O90 0 0 øR Ć Ļ ų" å> M ±[ =f Gr S ?„ BČ ļ " ä ,T k Ŷ Ļ ; y% r R śą Ż ¤7 ” ¦ « Æ “ · ŗ æ Ä Ģ Ō Ų Ü ź ÷ ž $ 1 9 H L !
« ū ¬ ž E& Z, Ä9 Z> B G ±J ~O |R U UY Xa ģd 3l Eq ¼w “} Ń
m R z£ x© A° Ū“ ø ł½ ĄĀ ½Ē >Ź YĻ 2Õ Ū ęą ŗē 2ī õń µō %ś > å £ ³ _ 1 Ę$ w, ¤0 Z5 8 = ŗA @E K īN -T Y _ Æe ¹j Üq u
y ¾ ( ä ü £ „ Ø Y² 9· æ īÅ ęĢ × -Ž Xć ķ ł 4ż ~ ÷ I ģ ą Ģ % ) 0 Ņ9 ČB G L ¹V +[ Äb 1h Wm ćw K~ Q ² Ć J " Į„ č² ×µ ŗ Ę Ķ ēŃ ÆÕ ½Ż pä ķ ³ō Kś R r y | ( Ø. 6 L ģ ] ¢ £ ¤ „ § Ø © Ŗ ¬ ® ° ± ² ³ µ ¶ ø ¹ » ¼ ½ ¾ Ą Į Ā Ć Å Ę Ē Č É Ź Ė Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Õ Ö × Ł Ś Ū Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ų ł ś ū ü ż ’
! " # % & ' ( ) * + , - . / 0 2 3 4 5 6 7 8 : ; < = > I J K ! !’ . µ. ø. & ) J N e g y z § Ø ½ ¾ Ķ Š ž < = T U _ `
Æ ° Ņ Ó ! 9 : N O f g ¹ » ė ī A B k l æ Ą ą į ż ’ D G Č Ź o q Ŗ ¬ Ż ß " # Ī Š
½ æ ¼ ¾
>
@
Ö
Ł
ł
ż
1 4 N Q y ~ © ® ō ų V X "
%
a
h
ø
¹
Ž
ß
ł
ś
( * D E g h s t ¬ ² Ć Å ) + z © « D E h i ° ± Ó Ō ; > ² ³ w ° ² Ń Ņ " # ] ^ « ¬ Š Ō õ ÷ 5 6 S T w x Ė Ģ ģ ī k m Ø Ŗ ` b ß ą ” Ž ą ż 1 2 D E ` a ” » ½ Ś Ū
C D | } P R Ŗ « č ķ ; < ¾ æ Ū Ü D E Ź Ė O P ² “ Ž ß ¼ ½ ( ) ! ! U! W! ! Æ! Ģ! Ķ! " " o" p" " " " " " " Ķ" Ī" # # Y# ]# ¢# £# h$ n$ % % % % 5% 6% H% I% ¦% Ø% ×% Ų% & & 2& 5& ¦& Ø& ā& å& 6' 8' %) &) $/ %/ Ć0 Ē0 ģ0 ń0 1 1 1 1 ;1 <1 d1 e1 1 1 “1 ·1 22 42 O2 P2 l2 m2 2 2 ³3 µ3 ų3 ł3 4 4 44 74 u4 v4 Ŗ4 «4 č4 é4 5 5 X5 Z5 å5 ē5 6 6 ~6 6 6 6 ø6 ¹6 ē6 č6 7 7 /7 27 ²7 µ7 Ė7 Ģ7 8 8 =8 >8 w8 x8 8 8 9 9 I9 N9 p9 u9 9 9 ¾9 æ9 : : : : &: ': H: I: Z: [: h: j: ±: ³: Õ: ×: &; '; ; ; T< W< ³< “< = = 9= := m= n= ·= ø= Ö= ×= ā= ć= >
> > > >> A> s> v> °> ³> ļ> š> ? ? /? 0? R? S? z? |? 4@ 6@ ]@ `@ „@ Ø@ A A /A 0A dA fA A A A A ®A ±A ĀA ÅA īA ļA NB OB ŖB «B C C ZC \C C C źC ģC D
D CD HD cD fD µD øD E E gE hE vE wE ĀE ĆE ōE õE 9F ] g] i] Į_ Ā_ W` X` ` ` a
a Ka La ua xa a a ¶a ·a b b Ob Pb rb ub Øb «b Ķb Šb c c 2c 5c gc jc c c Ōc Öc d d īd ļd re se :f ? j l w x Ł Ś ž ’ ¶ · č ė # & x { ē č ” ” Y” \” ” ” Ń” Ō” "¢ #¢ t¢ u¢ Š¢ Ó¢ ō¢ ÷¢ [£ ^£
£ £ »£ ¾£ č£ ė£ <¤ >¤ ¤ ¤ )„ *„ @„ A„ V„ W„ „ ”„ ą„ į„ ¦ ¦ `¦ b¦ ¦ ¦ ¦ ¦ ”¦ ¤¦ ½¦ ¾¦ %§ '§ X§ [§ ɧ Ģ§ AØ DØ ŪØ ŻØ © © *© +© U© V© © © © © Ē© Ģ© Ł© ß© ņ© õ© Ŗ Ŗ $Ŗ %Ŗ oŖ pŖ ~Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ ČŖ ÉŖ ęŖ čŖ « « 0« 2« « « Ŗ« «« ’« ¬ (¬ )¬ ¬ ¬ Ļ¬ Š¬ õ¬ ö¬ ! > D R S ^ b o p
¾ Ą ® ® b® c® ¢® £® Č® É® Æ Æ 3Æ 5Æ CÆ EÆ Æ Æ ćÆ äÆ .° /° ° ° \± ^± ± ± ½± Ą± Ó± Ö± ņ± õ± ² ² %² &² w² |² ² ”² Ź² Ķ² ų² ł² ;³ <³ ³ ³ ß³ ą³ 2“ 3“ m“ n“ ¾“ æ“ ś“ ū“ µ µ 4µ 7µ Cµ Dµ aµ dµ £µ ¦µ ¶ ¶ &¶ *¶ e¶ i¶ ƶ ±¶ Ѷ Õ¶ ą¶ ä¶ ļ¶ ń¶ ·
· -· 1· P· T· · · æ· Ä· å· č· Pø Sø £ø ¦ø ¹ ¹ x¹ |¹ Ģ¹ Ī¹ ŗ ŗ Kŗ Lŗ zŗ {ŗ ŗ ŗ Ņŗ Óŗ łŗ śŗ » » G» H» » » ø» ¹» ó» ō» ¼ ¼ 0¼ 1¼ M¼ N¼ q¼ r¼ £¼ ¤¼ ŗ¼ Į¼ Ł¼ ܼ G½ L½ n½ o½ ½ ”½ £½ ¤½ ²½ µ½ ŗ½ ½½ Ć½ Ž č½ ģ½ ÷½ ų½ ¾ !¾ G¾ I¾ V¾ Y¾ e¾ f¾ ¾ ¾ ¾ ¾ “¾ µ¾ æ¾ Ą¾ ā¾ ć¾ ģ¾ ļ¾ ÷¾ ü¾ æ æ æ æ æ #æ <æ @æ hæ iæ æ æ Ńæ Óæ Žæ ßæ ,Ą -Ą ZĄ [Ą ©Ą ŖĄ ÕĄ ÖĄ Į Į 5Į 7Į Į
Į ÅĮ ĒĮ Ā Ā ĪĀ ŠĀ ģĀ īĀ %Ć 'Ć óĆ ōĆ 1Ä 3Ä IÄ KÄ XÄ ZÄ mÄ oÄ Ä Ä Ä Ä »Ä ½Ä ÉÄ ĖÄ !Å #Å MÅ OÅ zÅ {Å ÜÅ ßÅ !Ę "Ę gĘ hĘ Ę Ę ²Ę µĘ ŌĘ ÕĘ žĘ ’Ę (Ē )Ē ^Ē _Ē mĒ nĒ |Ē }Ē Č Č ĆČ ÅČ É É AÉ CÉ iÉ jÉ ŌÉ ÕÉ 1Ź 2Ź ^Ź `Ź Ź Ź ĶŹ ĻŹ öŹ ÷Ź 'Ė (Ė %Ģ &Ģ ]Ģ ^Ģ Ģ Ģ ÉĢ ŹĢ žĢ Ķ Ķ #Ķ FĶ LĶ }Ķ ~Ķ ĮĶ ĒĶ ×Ķ ŲĶ Ī Ī 'Ī (Ī IĪ JĪ zĪ {Ī ¢Ī £Ī ĘĪ ĒĪ 2Ļ 4Ļ SĻ TĻ Ļ Ļ «Ļ ¬Ļ =Š >Š Š Š ĮŠ ĀŠ ūŠ üŠ Ń Ń @Ń AŃ mŃ nŃ ³Ń ¹Ń ĄŃ ĘŃ ĶŃ ĪŃ Ņ Ņ ]Ņ ^Ņ ¦Ņ §Ņ čŅ źŅ ųŅ łŅ TÓ WÓ }Ó Ó ĄÓ ĆÓ žÓ Ō Ō Ō PŌ SŌ Ō Ō æŌ ĄŌ .Õ 0Õ Õ Õ åÕ čÕ Ö Ö ÓÖ ŪÖ åÖ éÖ
× × #× $× × × × ¢× Ų Ų źŲ ģŲ 6Ł 7Ł RŁ SŁ Ł Ł ŃŁ ŅŁ ąŁ ćŁ ®Ś ±Ś ÕŚ ŲŚ 6Ū 8Ū ²Ū ¹Ū DÜ FÜ øÜ ŗÜ ąÜ āÜ &Ž (Ž \Ž _Ž Ž Ž µŽ ¶Ž ÕŽ ÖŽ ß ß .ß /ß Mß Nß ß ß ©ß Ŗß Öß ×ß %ą &ą Rą Są yą zą ¦ą §ą éą źą į į į į Åį Ęį )ā *ā }ā ~ā Ķā Īā 1ć 2ć ^ć _ć ć ć Īć Ļć ä ä 3ä :ä ä ä ¦ä §ä üä ’ä å å Iå Kå čå źå ę ę Tę Vę Ąę Įę ōę õę ē ē Bē Cē Vē Wē ē ē ¦ē §ē Ļē Ńē Lč Wč zč }č ²č ³č Īč Ļč é
é
é é é !é :é <é aé fé xé {é ³é µé Nź Oź ź ź įź ćź Wė Xė ģ
ģ #ģ 'ģ 4ģ 5ģ ģ ģ āģ ćģ 6ķ 7ķ Fķ Gķ ķ ķ ķ ķ ·ķ ¹ķ ^ī _ī $ļ %ļ ńļ ņļ š š µš ·š ßš ąš ń ń ?ń @ń xń yń ń ń °ń ±ń ×ń Ųń ņ ņ ņ ņ Sņ Tņ vņ wņ ¤ņ „ņ Ņņ Óņ ūņ żņ 4ó 6ó yó zó Łó Śó Zō [ō õ õ $õ 0õ =õ @õ /ö 2ö Gö Iö ų ų `ų cų ¬ų Æų ł ł \ł ]ł ³ł “ł ś ś zś {ś Āś Ćś įś āś ū ū ū ū Ąū Įū ü ü Xü Yü ¤ü „ü äü åü ż ż & ) k m z { ø ¹ ā ć ÷ ų Ä Ē H N ~ Å Ź ņ ÷ 9 : V ] ¢ § ) * J K Y ] z ~ į ä Ŗ
«
- . X ^ x { Ē Ó ā ę ± “ Ä Ē
&
)
_
a
x
Ŗ
¬
Ż
ß
ģ
ö
" $ 2 5 C F ~ ¤ ² Š Ņ č ź $ % J P ^ d } ~ Č Ń ę ė
T U x y ® Æ Ē Č + - ¾ æ } ~
- . u v ° ± Ģ Ķ 0 1 T U Ņ Ó 7 8 Ę Ē č é n o ¤ Ø Ų Ü , - l m · ø Ä Ē D E Æ ° Ż Ž ~ × Ų ų ł ¬ ® ö ÷ · ½ Ó Õ 8 9 Z [ ć ä W X µ ¶ Ż Ž ś ū ?! @! v! x! Ņ! Ó! ?" @" ¢" £" Ō" Õ" ś" ū" # # ># ?# ^# _# k# l# ø# ½# ę# ē# ö# ų# $ $ $ Æ$ ÷$ ś$ % % 5% =% K% O% V% W% £% ¤% Ī% Ļ% & & 4& 5& Z& \& s& t& ¬& & Š& Ń& ' ' $' %' K' L' y( |( ö( ų( &) ') R) S) ) ) Ķ) Ń) ö) ś) * * 4* 6* V* ^* * * Ź* Ī* Ž* ā* ó* ÷* + + 7+ ;+ F+ H+ `+ a+ + + Ļ+ Ń+ ź+ ģ+ <, >, Y, [, t, v, , , ŗ, », Ó, Ō, - - D- E- q- r- - - Ś- Ū- . . u. v. . . #/ $/ L/ M/ w/ x/ Ä/ Å/ ū/ 0 '0 -0 <0 >0 U0 W0 É0 Ź0 1 1 01 11 b1 c1 ®1 Æ1 ō1 õ1 2 2 E2 F2 a2 b2 2 2 2 2 2 ®2 ½2 ¾2 Å2 Ę2 Ų2 Ł2 ō2 õ2 !3 "3 F3 H3 3 3 Ą3 Į3 4 4 -4 04 n4 q4 4 4 ×4 Ś4 "5 %5 {5 ~5 ¹5 ¼5 õ5 ų5 B6 D6 x6 y6 6 ¤6 ¹6 »6 ÷6 ū6 77 97 u7 y7 §7 «7 Ą7 Ä7 ć7 ē7 8
8 W8 \8
8 8 ¼8 ½8 ā8 ć8 "9 #9 Y9 [9 9 9 Ė9 Ģ9 : : ?: @: : : æ: Į: ; ; Ų; Ś; o< p< £< ¤< ż< ž< w= x= > > P> R> q> r> ©> Ŗ> Ä> Å> ? ? ? ? `? a? ”? ¢? Į? Ā? ×? Ų? @ @ q@ r@ @ @ @ @ «@ ¬@ ŗ@ »@ Ü@ Ż@ ē@ č@ š@ ń@ õ@ ÷@ OA PA A A ÜA ŻA QB RB £B ¦B óB ųB 6C ` @` p` s` ~` ` ¶` ¹` c c d d "d #d Dd Ed kd ld d d ±d ²d Ād Ćd 6e 7e @e Ae Ņe Óe ff hf f f Ėf Ģf Ūf Üf ’f g Dg Eg `g ag °g ±g Ėg Ķg 9h ;h ~h h æh Įh i
i _i `i vi wi i i Æi °i ŗi »i Ķi Īi Ži ßi īi ši j j ;j k Qk Rk ]k ^k fk gk sk tk zk {k k k k k «k ¬k °k ±k žk l Dl El el hl :m @m Om Sm m m m m ±m ²m ām ćm n
n s t 8 9 Õ Ö j k Å Ę Ś Ū ł ś 6 7 M N ? D j o Ę Ė ę ź 1
2
į
ā
Ö × Ż Ž 4 6 É Ź 1 2 g h Ā Ć ¬ ± Õ Ų ć ä j m ś ż ō õ Ė Ī ī š " # 9 : o p ¹ ŗ $ % > ? x y µ ¶ ż ž ! M N { | ° ± Õ Ö B D Ź Š Ó Ö ž & ) @ C d f Ø Ŗ ± ³ Ļ Š Ų Ł ć å õ ÷ / 2 @ A J O V Y n o ” ¢ É Ģ ė ķ C G c g z æ Ć į ģ + , ? @ M N W Y h i ø ŗ É Ģ ń ņ 6 ; D I a g
¬ Š Ń ö ÷ > ? § Ø ļ š ] ^ ® Ė Ģ č é < = [ \ } ~ ” ¢ Ś Ū 7 8 4 5 I J Ø © ā ć ’ _ ` ¹ ŗ ų ł 0 1 X Y ¢ ¦ Ł Ū ę é ” ” ±” ²” ¢ ¢ ¢ ¢ Ę¢ É¢ ¤£ §£ ģ£ ļ£ n¤ q¤ ų¤ ū¤ W„ Y„ „ §„ “„ ¶„ Õ„ Ų„ !¦ "¦ l§ m§ ¤§ „§ Ų§ Ł§ Ø © ōŖ ö¬ ß ą \® nÆ ĘÆ ĒÆ ° ° K° L° ° ° Ē° Ź° ņ° ō° ~± ± ± ± e² g² ² ² ³ ³ f³ h³ ?“ B“ m“ o“ “ “ Ų“ Ū“
µ
µ 1µ 4µ dµ eµ «¶ ¶ · · ø ø 7ø 9ø vø wø ø ø ø ®ø Óø Ōø źø īø ¹ ¹ ¹ ¹ \¹ `¹ ³¹ “¹ Ć¹ Ĺ ß¹ ą¹ ±ŗ ³ŗ n» p» ”» £» 1¼ 2¼ y¼ z¼ ļ ż &½ '½ V¾ W¾ ”¾ ¢¾ Ņ¾ Ó¾ æ æ 9æ :æ yæ zæ ”æ ¢æ åæ ęæ Ą Ą Ą Ą 9Į ;Į OĮ RĮ Ā Ā ·Ā ¹Ā ČĀ ĖĀ Ć Ć Ć Ć °Ć ±Ć CÄ EÄ »Ä ½Ä Å Å tÅ uÅ pĘ rĘ »É ¾É Ź Ź WŹ ZŹ {Ź ~Ź ĻŹ ŠŹ VĶ YĶ |Ķ ~Ķ iĪ jĪ uĪ vĪ ÉĪ ŹĪ Ļ Ļ aĻ bĻ |Ļ }Ļ ŹĻ ĖĻ ļĻ šĻ ;Š <Š eŠ fŠ vŠ wŠ «Š ÆŠ ŚŠ ŪŠ źŠ ģŠ żŠ žŠ Ń Ń +Ń -Ń gŃ hŃ Ń Ń Ń Ń ¼Ń ½Ń Ņ Ņ 6Ņ 7Ņ ZŅ [Ņ tŅ uŅ Ņ Ņ Ņ Ņ ČŅ ÉŅ čŅ éŅ Ó Ó Ó Ó 8Ó 9Ó VÓ WÓ Ó Ó ŹÓ ĶÓ
Ō Ō ĢŌ ĶŌ ÉÕ ŹÕ Ö Ö &Ö (Ö WÖ XÖ ~Ö Ö Ö Ö ®Ö ÆÖ ĆÖ ÄÖ ŅÖ ÓÖ ģÖ ķÖ × × _× `× × × ¬Ų Ų Ś !Ś OŚ SŚ wŚ xŚ aŻ fŻ Ż Ż Ż Ż Ž Ž iŽ jŽ £Ž ¤Ž ¾Ž æŽ ß ß >ß @ß ß ß ą ą .ć 0ć yć {ć &ä (ä ~ä ä śä üä 7ę :ę fę ię ę ę Åę Čę 4ē 7ē ²ē µē 1č 2č ¦č Øč ēč čč Ué Vé ¹é ŗé ź ź ė ė ė $ė Cė Jė lė pė ė ė ģ ģ Źģ Ķģ ņģ ōģ ķ ķ 6ķ 7ķ nķ oķ ķ ķ ¶ķ »ķ źķ ģķ õķ łķ ī ī tī vī ī ī £ī ¤ī ūī üī gļ hļ ļļ ņļ š )š 2š 4š tń vń Šń Ńń ņ ņ 6ņ 7ņ `ņ aņ ņ ņ Źņ Ėņ ó
ó 1ó 2ó Ió Jó ló mó µó ¶ó Ķó Īó ōó õó Aō Bō jō kō ½ō Ąō ģō īō dõ eõ õ õ „õ Øõ Öõ Śõ žõ ö ö ö |ö ~ö ö ö Ōö ×ö üö žö L÷ M÷ ÷ ÷ ų ų ·ų ¹ų ł ł 1ł 2ł kł lł ¶ł øł
ś ś rś sś Æś ±ś Eū Gū ”ū ¢ū Ėū Ģū ü ü Xü Yü ü ü õü ųü 7ż :ż dż eż ż ż ż ż Óż Ōż ž ž Cž Dž tž už ¤ž „ž Ėž Ģž ’
’ 7’ 8’ t’ u’ ²’ ³’ ę’ ē’ . / ] ^ ° ± ć ä 7 ? G R [ ^ ļ ņ Q T Ą Ć ź ķ Æ ² ; > ü ’ $ ' ; = ( ) y z ¶ · ė ģ ( ) > ? ļ š L
P
p
r
q r É Ķ ’ F G q s ± ² Ä Å ü ż ,
-
l
m
ß
ā
? C ± ² Ž ß S V : = ” Ę Ź Ō × ć å ¦ § = A L O Z \ Ė Ī ų ū / 2 Y [ ó ō “ · ś ū 5 6 = > { | £ ¤ Ų Ś ! b e ² µ Ų Ś w y Ć Ē × Ū ē ė ! O R v y Ć Å , - F J r s < > Ź Ė ę č ų ś @ B Č É 7 8 ł ś F G Ė Ģ ę č $ % æ Į Ģ Ī
T V ķ! ō! " " " " L" N" Č" É" b# c# # # # # ³# ¶# Ö# Ł# ų# ū# $ $ h$ j$ æ$ Ą$ Ō$ Õ$ % !% -% .% ;% <% Z% [% % % Ü% Ż% ²& ³& Ļ' Š' L) M) ©) Ŗ) Į* Ā* + + E+ F+ ·+ ø+ (, *, [, \, ¬, , Ń, Ņ, - - O- P- - - Ä- Ę- ż- ’- . . !. #. / / G/ H/ / / [0 \0 0 0 ®0 Æ0 Ņ0 Ó0 ö0 ÷0 1 1 E2 F2 m2 n2 2 2 ²2 ³2 Ņ2 Ó2 P3 S3 f3 h3 Ŗ3 «3 Õ3 Ö3 ’3 4 A4 B4 4 4 ø4 »4 Ś4 Ü4 ź4 ė4 5 5 5 5 75 85 5 5 D6 E6 e6 i6 w6 {6 6 6 ą6 å6 7 7 '7 *7 97 <7 7 7 ŗ7 »7 ō7 õ7 )8 *8 ?8 @8 _8 g8 8 8 é8 ź8 U9 V9 ”9 ¢9 š9 ō9 : !: I: J: : : „: Ŗ: »: Ą: ź: ė: I; O; {; |; O< Q< Ø< Ŗ< ć< å< = = = = -= /= [= ]= =
= = = æ= Į= Ż= Ž= > > 7> 8> > > ¹> ŗ> D? E? ? ? ī? ļ? G@ H@ t@ u@ %A 'A VC XC ³E ·E ×E ŁE žE ’E $F %F rF tF VG \G |G ~G G G ¢G ¤G 8H :H dH hH H H H H ŖH ÆH ¾H æH I I +I ,I ŁI ŚI J
J J J XJ YJ gJ hJ J J ŁJ ŚJ [K \K “K ¹K ÉK ĖK µL ¶L ;M =M M M «M ¬M ĆM ÄM ŪM ÜM ’M N #N $N ZN \N ĀN ÄN %O &O \O ]O P P ¼P ½P R R R "R +R /R bS eS sS tS ¦S §S ·S ¹S ĄS ĆS ÉS ĢS öS łS T T zT {T ŗT ¼T
U U ĀU ĆU V V
W W X X )X +X eX kX X X ĮX ĀX ŠX ŃX ŪX ŻX 0Y 1Y Y Y źY ģY Z Z =Z ?Z Z Z 6[ 8[ b[ c[ \ \ \ \ i\ j\ ] ] ] ] 3] 4] ] ] ¹] ŗ] Ē] Ė] ö] ÷] ^ ^ Ń^ Ņ^ W` X` m` n` į` ā` za |a #b $b b b %c &c ec fc ®c °c :d @d d d d d ōd õd 8e 9e Ze \e g g h #h Sh Uh h h üh żh i i j j /j 1j Hj Ij \j ]j ņj k k k /k 2k k k k k m m m m Ėm Ģm čm ėm ōm ÷m n n Kn Mn n n ōn ön ~o o o o Öo ×o p p žp ’p Dq Eq Ąq Ęq įq ćq Õr Ör .t 3t et ft t ¢t Üt Żt u u 'u (u Ju Nu _u au u
u v v av cv Øv Ŗv ųv śv Hw Jw zw {w ¦w §w Āw Äw ģw ķw
x x Hx Kx Óx Õx ēx čx ÷x ųx +y ,y by dy ¦y §y äy åy z z 4z 6z Ķz Šz ģz ķz { { { { „{ ¦{ ®{ Æ{ į{ ā{ |
| 0| 1| R| T| a| b| r| s| | | | | ¢| Ŗ| ¹| ¼| ’| } C} E} ~
~ M~ P~ Ķ~ Ī~ ć~ ä~ ; < g h Ć Ä ū ü 3 4 x y Ģ Ķ < = ¦ ¬ Ę Č ą į ) * : ; ¤ „ Ć Ä ÷ ł 7 8 T U
Ö × g k
)
*
i
j
µ
¶
å
ę
V W Ź Ė ų ł * 5 8 Ź Ģ , . · ø Ł Ū ; < ¢ £ " ( 0 2 L N v x Õ × ą į ’ 9 : s t Ó Õ 4 ; N Q 9 ; & ( ` b Ā Å Ū Ü ) * Ś Ū : = Ź Ė ā ć l n k n Æ ° Ą Å ń ō " % R T r t Ń Ö 0 2 = ? „ § å ē ū ż ; < ` b r t ” ¶ ø Ņ Ō ī š ” ” +” 0” G” J” k” m” {” }”
” ” ” ” Ę” Č” ć” å” ś” ü” ¢ !¢ ,¢ .¢ I¢ K¢ f¢ h¢ ¢ ¢ Į¢ Ć¢ č¢ ź¢ £ £ I£ K£ r£ t£ £ £ ·£ ¹£ Ų£ Ś£ ž£ ¤ u¤ w¤ ؤ ©¤ „ „ 4„ 9„ H„ L„ U„ W„ Z„ ]„ „ „ ō¦ ł¦ § § Ø Ø »Ø ½Ø ņØ óØ « « z« {« Ē« Ź« õ« ÷« J L m o ° ± K® L® Ī® Ļ® 1Æ 2Æ Æ Æ ÖÆ ×Æ &° '° æ° Ą° *± +± m± n± ä± å± k² n² Ļ² Ņ² ų² ś² O³ Q³ }³ ³ ij ų ó“ ō“ >µ ?µ |µ }µ Šµ Õµ ųµ śµ ¶ ¶ ¶ ¶ ł¶ ü¶ `· c· · · Ó· ×· ø #ø Nø Tø qø sø £ø ¦ø ¹ ¹ ?¹ @¹ ē¹ ė¹ ŗ ŗ <ŗ ?ŗ aŗ cŗ ŗ ŗ Ķŗ Īŗ G» H» »
» š» ō» ¼ ¼ 8¼ 9¼ N¼ O¼ {¼ |¼ ¼ ¼ Ą¼ Į¼ ö¼ ś¼ ½ ½ 0½ 2½ R½ T½ ½ ½ Ū½ ß½ 1¾ 3¾ <¾ ?¾ Y¾ Z¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ ¾ µ¾ ¶¾ ľ ž Š¾ Ń¾ Ū¾ ܾ å¾ ę¾ 'æ (æ }æ ~æ Ŗæ «æ Ą Ą &Ą (Ą jĄ kĄ ·Ą øĄ ńĄ ņĄ ,Į -Į pĮ qĮ ĒĮ ČĮ Ā Ā $Ā %Ā =Ā >Ā kĀ nĀ «Ā Ā /Ć 0Ć Ć
Ć ĘĆ ĒĆ Ä Ä TÄ UÄ ÄÄ ÅÄ śÄ ūÄ Å Å 9Å :Å Å Å ¹Å »Å Ę Ę Ę Ę ÄĘ ÅĘ żĘ žĘ ZĒ [Ē Ē Ē ĢĒ ĶĒ Č Č Č Č KČ LČ ĮČ ĀČ É É
É É »É ¼É ŪÉ ÜÉ śÉ ūÉ EŹ HŹ {Ź ~Ź ĖŹ ĢŹ DĖ EĖ Ė Ė ĄĖ ĮĖ Ģ Ģ RĢ SĢ Ģ Ģ ĆĢ ÄĢ įĢ āĢ
Ķ Ķ FĶ HĶ oĶ rĶ ŅĶ ÕĶ «Ī ®Ī ŁĪ ŪĪ Ļ Ļ Š Š ÉŠ ĪŠ Ń Ń )Ń +Ń XÓ ZÓ ųÓ śÓ ćŌ äŌ 6Õ 8Õ UÕ WÕ uÕ wÕ „Õ §Õ ĄÕ ĀÕ Ö Ö 8Ö >Ö VÖ YÖ iÖ kÖ sÖ uÖ ņŲ óŲ (Ł )Ł hŁ iŁ Ł Ł üŁ żŁ Ś Ś ²Ś “Ś ōŪ ÷Ū Ü Ü aÜ cÜ oÜ qÜ Ü Ü „Ü ØÜ Ż Ż 7Ż 8Ż Ż Ż ²Ż “Ż ĪŻ ŠŻ ,Ž -Ž pŽ qŽ ß ß \ß ]ß ß
ß Źß Ģß żß ’ß &ą (ą mą oą īą ńą į
į Zį [į į į ©į Ŗį ąį āį ’į ā Šā Öā Ūā Żā Hć Nć ć ć ®ć Æć Źć Ėć ūć üć ä
ä (ä )ä Aä Bä Sä Tä Xä Yä vä {ä Pē Rē Āē Äē č č ¾č Ąč #é $é é é eź gź ė ė ģ ģ +ģ ,ģ Rģ Tģ ģ ģ nķ oķ ī ī ]ī _ī ī ±ī ’ī ļ ļ ®ļ óš öš 5ń 7ń Zń [ń ń ń ²ń ³ń ņ ņ „ņ §ņ Só Uó £ó ¤ó įó āó oō yō ō ō §ō «ō ąō įō ö ö vö xö ö ö ³ö “ö ńö öö ūö żö ų ų rų tų ąų įų 7ł 9ł Ļł Šł ńł ņł ś ś .ś /ś =ś Dś Nś Oś xś yś ś ś ś ¢ś ¾ś Ąś Ķś Šś Xū Yū ŗž ¼ž Žž ąž ’ ’ 0’ 1’ ;’ <’ w’ x’ ’ ®’ Ņ’ Ō’
J K u v ¶ · Ż ą 4 5 y z ° × Ų 8 9 ¦ §
/ 0 l m y z ! P Q * , Ä Ę A G g k z ~ g k * + Ę Ź ź ķ
d
e
2 4
æ Ą Ņ
Ō
ā
ć
y z e i Ą Ā ė ģ
: ; b c
Ń Ņ ö ÷ : ; A C ® ą į W Y ² ¶ ģ ļ e f Ų Ł 1 2 t u Ø ¬ Ś Ü ± ² × Ś ' ) h i u v Ż Ž ' ( ŗ » $ A C x y ū Ņ Õ u w ¶ ø £ „ b d Ę Č ! "! ! ! " " b" d" "
" " " «" ¬" ¼" Ą" ļ" ń" H% J% Æ% ±% Ö% Ų% & & <& A& [& _& i& k& ~& & & & °& ±& Ą& Į& ę& ē& ų& ł& ' ' @' A' Z' [' z' {' ' ' Ä' Å' ć' ä' ( ( D( E( X( Y( ( ( ¤( „( Ķ( Ī( ż( ž( ) ) @) A) Q) R) y) z) ) ) Ę) Ē) Ł) Ś) ģ) ö) * * F* G* * * Ę* Ē* + + C+ D+ w+ x+ Ą+ Į+ , , N, O, h, i, £, ¤, Ł, Ś, - - ]- ^- §- Ø- Ė- Ģ- ä- å- . . K. L. z. {. . . µ. ø. ) A =
ŗ ķ l Ą ż Ł
ł
ų ś
Ć Å * Ō ² Ņ ” « č “ Æ! Ķ! p" " % 6% ń0 1 ł3 4 é4 5 ē5 6 6 6 µ7 Ģ7 8 >8 x8 8 N9 t9 u9 9 9 æ9 : : ×: ļ: j; ; ø= ?> 0A dA fA ÆA ±A ļA FE wE ~F æF ķF G uG æG ĄG ÷G 1H eH H õH 'I |I ¬I ąI J J ÷K §L M =M śM N lR “R U U #X X ØX öX ūX !Y #Y 4Y £Y ĢY BZ dZ
a va xa ·a Öc ōc ×e f gf øf ōf g
g 4g 9i Hi 9l ~l m Ēm n ¼n yp æp Zr rr r ±r ¦u Ēu s| ¦| Ń| ÷| ¬} ~ ā~ R y } Õ Ż ė Ś ’ + R š % M Ē v © ß© D S £® Æ Ü¼ ź¼ <½ G½ ¾ ¾ #æ <æ -Ą [Ą ŖĄ ÖĄ Į 7Į Ę ’Ę _Ē }Ē CÉ jÉ Ī JĪ {Ī ĒĪ 4Ļ TĻ Ļ ¬Ļ üŠ Ń Ó ĆÓ {Ż ¤Ż §ä óä ē Wē Wč zč 7ķ Gķ ķ ·ķ ń @ń yń ń Ųń ņ Tņ wņ „ņ 6ó õ @õ „ü ż m { K ] Ó
Ę O y Ń . ± Ķ 1 U Ē o m Ē ° Ž Ų ł 9 [ ¶ Ž @! Ó! ū" l# Ń& L' >, v, », Ō, E- - v. . M/ x/ -0 >0 Ź0 c1 Æ1 b2 2 H3 ½8 ć8 p< ¤< Ŗ> Å> ? ? ¢? Ų? r@ ÷@ ųB 'C ńC D eD D :L }L ĄL ŲM N &N \N N ¼O óO ŹP źP łZ %[ .^ Ļ^ ` ¹` įc d ²d Ćd 7e Ae Ģf g ±g Ķg `i ^j k ±k El hl m ²m Żq
r £w Īw Ę N h ± Ö Ų ō : ¶ Ł§ Ø Ē© Ł© ;« a« mÆ nÆ ° Ź° ± Ē± īø žø “¹ ą¹ Ź 6Ź (Ö 0Ö ņļ )š :ż eż r
G s \ y " N" 0 0 Æ0 Ó0 2 Ó2 Ü4 ė4 *7 <7 !: J: > > I ,I YJ J ¹K ĖK ūL =M M $N \ \ d d n "n o ×o ”z { { Æ{ ā{
| Č į ; Ä 8
³ Ė ł × Ū = Y U¤ ©¤ Ż¤ „ ?¾ Z¾ ¾ ę¾ Ą (Ą >Ā DĀ PĀ Ā Å »Å HŹ |Ź Æć wä ,ģ Tģ vņ §ņ xö ö Šł ńł ņł ś ś ś z ° G g k Ź ķ , f Ņ d"
" J% R% k& & {. . . µ. ø. . µ. ø. ’’ K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t K o i t r a u n t s Ų$lGØj’’’’’’’’’ rE ’’’’’’’’’ “B ’’’’’’’’’ źzŲS\ ’’’’’’’’’ MOĀ BŚį’’’’’’’’’ K / ’’’’’’’’’ JM1 ’’’’’’’’’ (:9r¦¦’’’’’’’’’ ŗWQ;L÷`’’’’’’’’’ zcF2 Vį’’’’’’’’’ ZnĆQ ’’’’’’’’’ ÕZÄ^ ’’’’’’’’’ Ć/į^ ’’’’’’’’’ Ü?b
Z ’’’’’’’’’ KAsĪņśģ’’’’’’’’’ uqw ’’’’’’’’’ f*Āw ’’’’’’’’’ žĘ ^`žo( - hžĘ h^h`žo( . hžĘ h^h`žo( ) xžĘ x^x`žo( - 0żĘ ^ `0żo( . hžĘ h^h`žo( . hžĘ h^h`žo( . Š0żĘ Š^Š`0żo( ( ) 8žĘ 8^8`žo( )
hžĘ h^h`žo( hžĘ h^h`žo( . hžĘ h^h`žo( . hžĘ h^h`žo( ) hžĘ h^h`žo( - p÷Ę p^p`÷o( ( ) hžĘ h^h`žo( ) hžĘ h^h`žo( . źz Ų$l JM1 Ć/į^ Ü?b ZnĆQ f*Āw rE ÕZÄ^ MOĀ K / ŗWQ; KAs zcF (:9 uqw “B ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ’’ å ÖV ] . ģ}2 Ģ97 éx9 K OQ 0Ki *r 5
s T v f Į` } .¢ é2§ b
± Äu³ 8K· ?æ ?Ē OĪ åSŁ ×2Ū tę /ž å- ø. ’@ mÆ mÆ 8Ł mÆ mÆ H 0 1 2 =b =c «p «q Vw Vx DĀ DĆ DÅ DĘ Ź Ė ń ņ „ ·. P @ P " P H @ P P 0@ P P @ P P @@ P > P @ P @ P r P č@ P P @ P P @ P Ö P °@ P Ś P ø@ P ą P Ä@ P P @ P @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń
šŠ h "ĢqĘÓ× ų r Ėw Ѷ Ź Ėw Ѷ Ź ! š „Ą“ “ 4 d ü, ü, @ š ßß H (š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’0Ki ’’ K o i t r a u n t s P
ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 P Ø ø Ä Ō ä š
$ 0 8 @ H é s s Koit f oit Normal raunts 248 Microsoft Word 10.0 @ ,Ėž @ ŌżjvÄĀ@ ĮŠ
Ź Ėw Ѷ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 š h p ¤ ¬ “ ¼
Ä Ń é Laineste tel Ź ü, A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M ž’’’O P Q R S T U ž’’’W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ś ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
ž’’’ ” ž’’’£ ¤ „ ¦ § Ø © ž’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’ż’’’³ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F Į°Š
Źµ D a t a
’’’’’’’’’’’’ N 1 T a b l e ’’’’ V ¶ W o r d D o c u m e n t ’’’’ S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ ¢ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q