Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ > 3 5 2 5@% bjbj22 % ". X X
8 , @ h h " ` b b b b b b s R B b b w
`
`
\ `5
` 0
f
^
p
b b D
Nr: 183.
Versailles 28. juunil 1919.a. slmitud Prantsusmaa ja Suurbritannia vastastikulise abi leping Saksamaa poolse esilekutsumata kallaletungi juhtumiks.*
(Volinikud: Prantsusmaa Clemenceau ja Picon, Suurbritannia Loyd George ja Balfur).
Vttes arvesse, et eksisteerib oht, et Rahulepingus sisalduvad Reini vasakut kallast puudutavad tingimused, millised on samal kuupeval Versailles allkirjastatud, ei suuda tagada Prantsusmaa Vabariigile vahetult vajalikku julgeolekut ja kaitset;
Vttes arvesse, et Tema Briti Majesteet soovib, tingimusel, et ta parlament on nus, et analoogilised kohustused vtavad endapeale Ameerika hendriigid, vtta omale Prantsusmaa Valitsuse toetamise, Prantsusmaa poolt esilekutsumata Saksamaa kallaletungi juhtumil;
((Pooled)) nustusid alljrgnevas:
Artikkel 1. Juhtumil, kui ((korrates siis Versailles rahulepingu artiklite 42, 43 ja 44 mrusi)) ei suuda tagada vahetul viisil Prantsusmaale vajalikku julgeolekut ja kaitset, siis Suurbritannia nustub kohe igasuguse esilekutsumata Saksamaa poolse tema vastase ((Prantsusmaa)) kallaletungi puhul kohe appi minema.
Artikkel 2. Kesolev Leping, olles sisult hesugune neil samadel eesmrkidel samal kuupeval slmitava Prantsuse Vabariigi ja Ameerika hendriikide vahel slmitud Lepinguga, millise Lepingu koopia lisatakse selle juurde ja mis justub vaid peale viimase ratifitseerimist.
Artikkel 3. Kesolev leping peab olema esitatud Rahvasteliidule ja peab olema tunnustatud selle Nukogu poolt, milline tegutseb, kui see on vajalik, hlteenamusega otsustades, Rahvasteliidu phikirja jrgse kohustuse jrgi; ta jb jusse seniks kui he poole avalduse phjal, Nukogu, tegutsedes, kui see on vajalik, hlteenamusega otsustades, ei nustu, et Rahvasteliit ise annaks piisavat kaitset.
Artikkel 4. Kesolev Leping esitatakse enne Tema Majesteedi poolset ratifitseerimist heakskiidu saamiseks parlamendile.
Ta esitatakse enne Prantsuse Vabariigi Presidendi poolset ratifitseerimist heakskiidu saamiseks Prantsusmaa parlamendi kodadele.
Artikkel 5. Kesolev Leping ei hakka panema mingeid kohustusi mitte helegi Briti Kuningriigi dominioonile, sedavrd ja seni, kuni see ei ole kiidetud heaks vastava dominiooni parlamendi poolt.
Kesolev Leping ratifitseeritakse ja pidades kinni Artikkel 2 ja 3. mrustest justub heaegselt sellega, nagu Rahuleping Saksamaaga justub Briti Kuningriigi ja Prantsuse Vabariigi suhtes.
((*Kuna USA keeldus lepingu (Nr:184.) ratifitseerimisest, siis see Leping ei justunudki))
Nr: 184.
Versailles 28. juunil 1919.a. slmitud Prantsusmaa ja Ameerika hendriikide vastastikulise abi leping Saksamaa poolse esilekutsumata kallaletungi juhtumiks.*
(Volinikud: Prantsusmaa Clemenceau ja Picon, Ameerika hendriigid Wilson ja Lansing)
Vttes arvesse, et Ameerika hendriikide ja Prantsuse Vabariigi Valitsus on htmoodi tiivustatud leldise rahu tagamise soovist, mis on Rahulepinguga nii nnelikult taastatud, mis on allkirjastatud Versailles 28. juunil 1919.a. ja mis tegi lpu sjale, mis algas Saksamaa Keisririigi kallaletungiga ja lppes selle riigi lasaamisega ja
vttes arvesse, et Ameerika hendriikide ja Prantsuse Vabariigi Valitsus on tiesti veendunud selles, et esilekutsumata kallaletungi fakt, mis suunatud Saksamaa poolt Prantsusmaa vastu, mitte ainult ei rikkunud heaegselt Versailles rahulepingu thte ja mtet, milles Ameerika hendriigid ja Prantsuse Vabariik on osalised, tugates Prantsusmaa sellisel viisil mitte millegagi esilekutsumata vljakannatamatutesse sjahdadesse, vaid et ka selline Saksamaa poolne kallaletung kujutaks endast vaenulikku akti ja seda vaadeldakse Versailles rahulepinguga kui kigi Lepingu allkirjastanud riikide vastast vaenulikku akti, milline on suunatud leldise rahu rikkumisele, vltimatult kiskudes ((konflikti)), otse Euroopa riigid, aga kaudselt kogu maailma ja
vttes arvesse, et Ameerika hendriigid ja Prantsuse Vabariigi Valitsus on mures, et tingimused, millised puudutavad Reini vasakut kallast ja millised sisalduvad juba nimetatud Versailles rahulepingus, ei suuda vahetul viisil tagada Prantsusmaa vajalikku julgeolekut ja kaitset, helt poolt ja Ameerika hendriigid, kui ks Versailles rahulepingu allkirjastanu, teiselt poolt.
Selle tttu Ameerika hendriikide ja Prantsuse Vabariigi Valitsus otsustas lalpool mainitud hdavajalike eesmrki titmiseks slmida Lepingu
(*Kuna Ameerika hendriigid seda, ((nagu ka Versailles rahulepingutki)), ei ratifitseerinud, siis see ka ei justunud).
Kogumik: Mezdunarodnaja politika II osa Artikkel nr. 175. lk 249-250. ((umbes 1925.a.)).
***
Versailles rahulepingu lalpool viidatud artiklid:
Artikkel 42.
Saksamaa ei tohi Reini vasakul kaldal, aga samuti Reini paremal kaldal, jest kuni 50 km Ida poole asuva jooneni, pidada ja rajada sinna kindlustusi.
Artikkel 43.
Sarnaselt on Artiklis 42 mratud tsoonis keelatud sjave pidamine vi selle sinna koondamine, nii alaliselt kui ajutiselt, aga ka igasugused sjave manvrid, millised need ka ei oleks, ega tohi hoida seal mingeid mobilisatsiooni teostamiseks vajaminevaid materiaalseid vahendeid.
Artikkel 44.
Juhtumil, kui Saksamaa mingil viisil rikuks Artiklite 42 ja 43 mrusi, siis teda vaadeldakse kui leldist rahu kigutada pdvat ja kesolevale Lepingule allakirjutanud Riikide vastu vaenuliku akti sooritanut.
****
NB! Kui lehitseda eelmainitud kogumikku, siis Dokument NR:175. all leiab Pariisi rahukonverentsi lemnukogu prdumise Koltsaki poole, mille 5. punktis ksitletakse Balti riikide autonoomsuse tunnustamist ja 7. Venemaa Rahvasteliitu vtmise tingimusi. 12. juuni 1919.a. luges lemnukogu Koltsaki seletused rahuldavateks ja vljendas valmisolekut Koltsaki ja nende, kes temaga liitusid, toetamiseks.
Antud kogumik asub Suur-sjamel asuvas vanade raamatute raamatukogus. Vimalik, et ka mujal. Sellest lootsin leida Versailles rahulepingu tielikku venekeelset tlget, kuid selles see oli krbitud kujul, nagu ka teisedki Neuilly, Sevres jne. rahulepingud. Kuid neid viimatimainituid saab kasutada koos Versailles rahulepingu tieliku tlkega, kuna viimati mainitutes tielikult tlgitud-ra toodud philiselt konkreetseid riike puudutavad artiklid.
18.07.09.V. K. L.
PAGE
PAGE 1
` F g h y
z
D P s F G Z @ A " $ + , - ` a ¾ºƶƶƧƧƗƌ h hXY CJ aJ h h{; CJ aJ hXY hH1 h?9 h0 h h> he< CJ aJ he< hl h
h2rC h{; h| h-$ h> h> hf CJ aJ he< CJ aJ hp2 CJ aJ h> h> CJ aJ hf 2
' ( h z
gde< `gd{; G A K L M " # $ , - a b o p @^@`gdXY ^`gd gdH1 `gd{; gde< a b ` f # $ % ' p w h't h't 0J mH nH uhp2
hp2 0J j hp2 0J Uh@vA hH1 h 2 h hq h?9 hf h> h> h> hXY hS( h{; h{; * 4 D E $ % & h]hgd &`#$gd gdq gdH1 `gd{; 1h . A!"#$% J @ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ 6 L i g u v a i k e f o n t R i R N o r m a a l t a b e l 4
l 4 a * k * L o e n d i t a 2 @ 2 J a l u s
p# 6 )@ 6 L e h e k l j e n u m b e r .
' ( h z
G A K L M " # $ , - a b o p 4 D E $ % & 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p @ 0 0 p @ 0 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 a ! ! & ) g i y {
F G @ A J M ! ( + - ` b n p
3 7 C E # ' % '
& % r a u n t s
p2 -$ H1 2 ?9 e< > @vA 2rC XY f q " 't l {; 0 | @ @ @ U n k n o w n G z T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z A r i a l " ]Ɓ , , ! r4 3Q H ) ? f r a u n t s r a u n t s Oh +'0 d
,
8 D L T \ s s raunts aun aun Normal raunts 22 n Microsoft Word 10.0 @ 7 @ ^N@ ՜. +,0 h p
kodu Ti , A
Tiitel
! # $ % & ' ( ) + , - . / 0 1 4 R o o t E n t r y F @<6 1 T a b l e W o r d D o c u m e n t ". S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( " D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 * C o m p O b j k
F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 9q