Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ hjž’’’g’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæ¾~bjbjĻ2Ļ2%"ˆ­X­XRC’’’’’’ˆœœœœœœœ°ōōō8,<h°ķ¶"²²²²²²@BBBBBB$£Rõ>fAœ²²²²²fœœ²²§ś ś ś ²€œ²œ²@ś ²@ś "ś  œœ ²„ Cƒ=£Źō2 „ @½0ķ 3¶ "3 °°œœœœ3œ $²²ś ²²²²²ff°°DōŲ "°°ō Poliitiline kuritegu – (artikkel on kirjutatud enne Oktoobrirevolutsiooni, st. enne 1917.a.) – kaasaegsete koodeksitega tunnistatavate kuritegude reas moodustavad poliitilisteks peetavad kuriteod erilise gruppi, millisesse jaotamine võib toimuda erinevatest vaatepunktidest lähtudes: 1)rahvusvahelise-õiguse vaatevinklist tõuseb poliitilise kuriteo küsimus seoses väljasaatmise küsimuse, kriminaalseaduste kehtivuse ruumi ja välismaiste kohtute ja seaduste tähenduse iseärasustega; 2)protsessuaalsest vaatepunktist eraldatakse poliitiline kuritegu erilisse gruppi, pidades silmas selle erilist kohtualluvust, erilisi kohtumenetluse garantiisid ja väljajätte ning vahest ka erilist jälitamise korda; 3)armuandmise ja amnestia andmise vaatepunktist – pidades silmas erilisi tingimusi nende rakendamisel poliitiliste kurjategijate suhtes; 4)karistamise vaatepunktist – pidades silmas poliitiliste kuritegude puhul rakendatavaid erilisi eksisteerivaid karistusi või üldiste karistuste ärakandmise eritingimusi. Poliitilise kuriteo terminiga määratletud teo maht iga eelmainitud grupile olla erinevalt määratletud, kusjuures vaid harukordsel juhul on see seadusega rangelt määratletud ja enamjaolt määratakse see kindlaks doktriini ning praktikaga. Enne seda, kui minna selle mõiste määratlemise juurde meie positiivse õiguse alusel, toome ära erinevas kirjanduses toodud selle mõiste olemuse määratlemise katsed. Mahult kitsam, kuid see eest tihti esinev määratlus on tehtud objekti kaudu: poliitiliseks nimetatakse tegu, milline kipub kallale riigiehituse alustele, nagu mäss, ülestõus, vandenõudes osalemine; või siis kallaletung riigi terviklikkuse ja sõltumatuse vastu, nagu reetmine; või, lõpuks, tegu milline ähvardab ohustada riiklikku rahu, nagu ühingute moodustamine, propaganda, mõned ajakirjandusega seotud kuriteod jms. Kriminaalkoodeksi toimetuskolleegium mõistis poliitilise kuriteo all „kuritegu, mis on suunatud riigi vastu, nagu terviku, mitte riigi üksikute eksisteerivate materiaalsete tingimuste vastu, vaid selle poliitilise sise- või väliselu vastu (1JOA=. 0?. 1. AB@. 106). Belgia kriminaalkoodeksi koostaja Gos (>AL) või ((Hos?)) tunnistab poliitilisteks  teod, mis on suunatud eranditult eksisteeriva riigikorra vastu, milline püüab seda kukutada, muuta või siis kõikuma lüüa . Sellisest vaatepunktist peaks poliitiliste kuritegude hulka arvama riiklikud kuriteod kitsas mõttes, s.t. meie õiguse järgi mäss, monarhile kallaletung, riigi reetmine, rahutuse tekitamine, s.t. (3;02K II, IV 8 =5:. G0AB8 V 3; #.#;. 1903 3.,), kusjuures jääb ebaselgeks, kas seejuures peab võtma antud kuriteo suhtes seadusandja seisukoht, kui riiklikule või hoopis teoreetiline vaatepunkt. Näiteks, kas Keiserliku Õukonna liikme solvamine, mis ei pruugi omada poliitilisi aluseid, jääb riiklikuks kuriteoks (AB. 106 #3. #;.), või sellelt võetakse selline iseloom? Kriminaalkoodeksi koostajad eeldasid  tunnuseks, milline määratleb riikliku kuriteo olemuse, tuleb täpselt näidata ära objekt, s.t. huvi või hüve, milline on kaitstav seadusena väljendatud normiga, millise kallale kurjategija tungib. Selliseks objektiks on antud juhtumil riigi enese eksisteerimine, selle igapäevaelu, terviklikkuse, sõltumatuse rikkumatus (1LOA=. 0?. II, AB@.3). Toimetuse komisjoni ettepanekute terviklikkus oli siiski rikutud Erilise Kohalolekuga Riiginõukogus, milline tõi kaasa mässu eesotsas Keiserliku Õukonna liikmetele kallalekippumise, kuigi sama komisjon tunnistas, et  sellised kuriteod ei sisalda riigi igapäevaelule ja selle riigiehitusele kallalekippumist (AB@. 10). Teisest küljest, on koodeksi teistes peatükkides laiali üpris palju kuritegusid, mis puutuvad õigusmõistmisele vastuhakkamise, ametialaste kuritegude gruppi, millised on riigikorrale kallalekippumisele kõige tihedamalt seotud (=0?@., AB. 163, 164, 166G, 170, 173G. 4, 437, 643, 644 G. 4 8.B.?.). Poliitiliste kuritegude klassifitseerimine objekti järgi osutus ebapiisavaks. Sisuliselt riiklike kuritegude gruppi pidi täiendama mõistega  poliitiliste kuritegude deliktidega kokkupuutuvad (délits connexes). Selle grupi määratlemine on seotud suurte raskustega. „Liituvate“ kuritegude all võib eelkõige mõista tegusid, millised on sooritatud enne, olemuselt riiklikuks kuriteoks muutumist. Nõnda komisjoni toimetus tunnistas „poliitiliste kuritegude hulka tuleb lugeda ka sellised kuriteod, millised olid teostatud või milliste teostamisega kaasnes vägivaldsete tegudega, kui vaid need teod sisaldavad riikliku korra kõigutamise või kukutamise katsete arengul teatuid momente, näiteks, mässudel süütamised, telegraafiliinide ja ühendusteede rikkumised . (1JOA=. 0?. II, 106). Selline délits connexes piiramine vaid vägivaldsete kallalekippumistega on liiga kitsas. Laiem on belgia kassatsioonikohtu määratlus (12 märts 1855.a.), millise järgi loetakse riiklike kuritegudega seotud kuritegudeks tegusid „selliseid teod, milliste kuritegelikkuse hindamine võib sõltuda puhtalt peamise teo poliitilisest iseloomust, kuid seda määrust ei pea rakendama selliste tegude suhtes, milline ei oleks ka nende eesmärk ja milline ka ei oleks olnud riigi valitsemise vorm, milliseid mõistetakse hukka kõlbeliselt ja need peavad olema karistatud kriminaalseaduse alusel igal ajal ja kõikide rahvaste juures“. Kuid universaalsete kõlbeliste kriteeriumite rakendamist võib vaevalt pidada püsivaks. Seepärast hakati XIX saj 80. aastatel rääkima poliitiliste kuritegudega „liituvate“ asemel rääkima üldse „poliitilistel kaalutlustest teostatud kuritegudest“, selliste gruppi võivad kuuluda kõige erinevad tavakriminaalse iseloomuga kuriteod, kuid mis on sooritatud poliitilisel eesmärgil. Vaid sellepärast, et kitsendada seda kriteeriumi, hakati sellest välja tooma üksikuid rängemaid kuritegusid. Aga milles siiski kriminaalõiguse süsteemis seisneb poliitilise kuriteo erilise seisundi põhjus? Ühed autorid näevad selles kaitstava hüve äärmist muutlikust: see, mis oli eile kuriteoks, juba täna, poliitilise korra muutumisel lakkab see olemast. See vaade ei ole täiesti korrektne. Riiklike kuritegude objektid ei ole enam muutlikumad kui mõnede teiste kuritegude objektid. Selliste kuritegude koosseis, vastupidiselt, omab küllaltki suurt püsivust. Teine teooria pöörab tähelepanu selliste kuritegude subjektide erilisele iseloomule. Siin on mitmeid eriliike: ühed näevad poliitilistes kurjategijates kaasakistud inimesi, kes võivad hiljem oma vaateid muuta. Teised arvavad, et need on inimesed, kes tegutsevad kõrgete printsiipide innustusel, kelle vastu on kriminaalkaristuse ähvardused jõuetud. Kolmandad loevad poliitilisi kurjategijaid erilisteks psühhofüsioloogilisteks tüüpideks (><1@>7>, 0A:8). Kuid need kõik erinevused, kui ka neist üht või teist tunnistada, võiksid omada tähendust spetsiaalses ärahoidvas vallas, kuid nad ei seleta kaugeltki poliitiliste kuritegude õiguslikke iseärasusi. Lõpuks, on vaade, milline vaatleb poliitilist kuritegevust, kui kuritegevuse evolutsiooni, vastupidiselt degeneratiivsele kuritegevusele. Poliitiline kuritegu ei ole isiku kõlbelise kindluse, tema antisotsiaalsete omaduste ilming, vaid vastupidi, poliitilise kuritegevuse motiiviks on püüd ühiskondlikele hüvedele, nii nagu seda mõistab antud isik ja peale selle, see kuritegevus omab kollektiivset-klassilist iseloomu. Poliitiline kuritegu on pigem sisevõitlus, kui kuritegevus. Selline vaade sellele kujunes välja peamiselt XIX saj keskpaigas, sagedaste poliitiliste pöörete, mis seotud Euroopas esindusliku korra sisseseadmisega, ajajärgul. Viimase kindlustumisel tehakse üldisesse suhtumise parandused ja näiteks, hakatakse poliitilistest kuritegudest eristama anarhistlikku (A@. II, 583), millisele poliitiliste kuritegude iseärasusi ei laiendata. Teisest küljest, hakkavad poliitilise kuriteo iseloomu saama sotsiaal-majandusliku võitluse aktid. Läheme nüüd üle poliitilise kuriteo iseärasuste iseloomustamisele, pidades silmas peamisel moel vene õigust. 1.Poliitiline kuritegu rahvusvahelise õiguse suhetes: a) Väljaandmine. Esimene poliitiliste kurjategijate mitte-väljaandmise juhtum puutub XVIII saj. lõppu kuid alles peale 1830.a. saab see mitteväljaandmise printsiip üldiseks põhimõtteks, milline lepitakse kokku peaaegu kõikides väljaandmise traktaatides. Veidi hiljem tõid paljud riigid seadusandlikus korras sisse poliitiliste kurjategijate väljaandmise keelu (Inglismaa, Itaalia, Šveits jne.). Meie õiguses tuuakse mitteväljaandmise klausel sisse esmakordselt 60-a-st.(1866.a. leping Taaniga, 1867- Hollandiga jne.). Alates 1856.a. poliitilise kuriteo puhul väljaandmist ei lubata ja hakatakse välistama tegusid, millised põhinevad riigipea või tema perekonnaliikme elule kallalekippumisel (aga hiljem tervisele ja aule)(A@. XII, 7.). See väljajätt, millise võttis esmakordselt kasutusele Belgia peale Napoleon III elule sooritatud kallaletungi (mõrtsukas varjus Belgias, kust ta hiljem Prantsusmaale välja anti), sai nimetuseks  belgia väljajätt . Rahvusvaheliste kokkulepetega need väljajätud lähevad veelgi kaugemale. Genfis asuva Rahvusvahelise õiguse instituudi poolt 1892.a istungjärgul vastu võetud vormeli järgi on otsustatud, et väljaandmisele kuulub isik, kes on sooritanud, olgugi et poliitilistest kaalutlustest, selliseid moraali ja üldise õiguse vaatepunktist kuritegusid, nagu: tapmine, mürgitamine, vigastuste tekitamine, süütamine, plahvatuse tekitamine (B57. VIII), kusjuures poliitilisteks kuritegudeks ei loeta igasuguste ühiselu aluste vastu suunatud tegusid ja mitte vaid antud riigi vastu. Äsja Venemaa poolt sõlmitud lepingutega välistatakse tingimusetult väljaandmisel poliitilised kuriteod (leping Itaaliaga, Inglismaaga ja Šveitsiga) või siis „belgia väljajätuga“ (leping Belgia, Bavaariaga, Austriaga, Hollandiga, Põhja Ameerika Ühendriikidega jne.). Lepingutes Hispaaniaga ja Preisimaaga poliitiliste kurjategijate mitte-väljaandmise väljajättu ei sisaldu. Poliitiliste kurjategijate väljaandmise seadusandlikus korras ärakeelamise küsimus kerkis meil 80-el aastatel uue kriminaalkoodeksi koostamisel. Reaktsiooniline komisjon asus rea väljajättude tegemisega sellise väljaandmise lubamatuse seisukohale (1JOA=. 0?., B. II, AB@. 110). Kuid 1903.a. kriminaalkoodeksi väljaandes pidas Riiginõukogu hädavajalikuks ütelda lahti poliitiliste kurjategijate mitteväljaandmise printsiibist, lubades väljaandmist  raske kuriteo või kuriteo eest, kuigi see on kutsutud esile poliitilistest kaalutlustest või sooritatud koos kuritegeliku teoga, millist nimetatakse rahvusvahelistes lepingutes poliitilisteks, või sellise teo ajendil“. Väljaandmine toimub kooskõlas lepinguga või vastastikususe alusel. 25. dets. 1911.a. kurjategijate väljaandmise seadus kordas Riiginõukogu väljajättu ((Kriminaalasjade kohtu põhikirja §852))(#AB.C3. AC4. !B.1032), nõudes vaid vastastikususe tingimust. b)Kriminaalseaduse toime suhtes 1903.a. Kriminaalkoodeks (§11) annab vene kohtuvõimule õiguse jälitada ja karistada süüdlast vene seaduste alusel isegi sel juhtumil, kui tema poolt välismaal sooritatud poliitiline kuritegu (#3.#;. 99, kuni 102, 126, kui süüdlane on venemaa alam, siis ka 103, G. 1, 108.111, 114.118, 643 G. 2 8 3, 645 G. 4 8 668) ei olnud teo sooritamise riigis keelatud või kui ta oli välismaal õigeks mõistetud, süüdi mõistetud või karistusest vabastatud, kusjuures välismaal kuriteo eest ära istutud aega ei loeta karistusaja hulka. c)Välismaiste kohtuotsuste jõu suhtes tunnistatakse käesoleval ajal välismaise kohtuotsusega mõistetud kohtuotsuse juriidilist jõudu omavaks. Kuid see tunnistamine, kooskõlas Pariisi 1900.a. ja 1910. a. Washingtoni kongressi otsustega, peab olema laiendatud vaid üldkriminaalsetele kuritegudele ja mitte poliitilistele kuritegudele. 2.Protsessuaalsest vaatepunktist eristatakse poliitilist kuritegu juba ammusest ajast peale eriliselt. Nii, nagu neile luuakse tihti eriline kohtualluvus. Näiteks inglise õiguses vaadati olulisemaid poliitilisi kuritegusid läbi parlamendi kohtus, varemalt kuninglikus nõukogus (Tähe Koda), praegu aga tuleb neid vaadata läbi kuninglikus kohtus (kesk- või assiisikohtus) vandekohtunike osavõtul ja mitte kvartali-istungjärkudel. Prantsusmaal, Itaalias, Austrias vaadatakse poliitiliste kuritegude asju, sõltumata nende raskusest, vandekohtunike kohtu poolt. Meil on eriti välja arendatud poliitiliste kuritegude erakorraline kohtualluvus. Enne 1906.a. need võisid olla läbi vaadatud Kõrgemas kriminaalkohtus. 1872.a. alates kuni käesoleva ajani Tema Majesteedi erilise korralduse alusel võivad poliitilised kuriteod olla antud üle Senati Erilisele Juuresviibimisele ((?))((  Ö × č 7 ¾ æ H P ' † ‡ ž  Xw…‹ĻŠ8DHNX^n¼ÄĘŠŅŽąāō” ¤Ø¬üųķåķåųįųįŚįÖŅįŅĪŅŹŅŹĘŹĀ¾Ā¾ĀŗĀ²§²§²§£›ŒŗŒŗŒŗĘ……hB- hĢČhB-hŪKhĢČh²c„mH sH h²c„mHsHh²c„hĢČhmH sH hmHsHhŚĮhĄhhõkŅhŗ^ļhĢČh½-ąhexˆ hr6€hr6€hr6€h³fRCJ aJ h³fRh³fRCJ aJ h³fRhæs+2 ę æ H ō ‡ {'ˆ2ö2÷2.3/3|BgFµG¶G€g„g“l¶lŅtbwżżżżżżżżżżżżųųėęŻŲŲŲŲŲÓÓgdld#gd-h»„Š`„ŠgdćHāgd  „Š„Š^„Š`„ŠgdL gd"7Š~¼~žž¬¼¾ČŹņü–—æĄ <ln>JNTX\`fn6ņŚąīų68:œ¢¤²“¼ĀĘäęśü"$,.łņłīłīņćßćßć×ć×ć×ćßÓßÓĖĄĖĄÓĄĖĄ¼ø“ø¬”øøøøø¬”¬”¬”¬”¬”•hnĪmHsHhŁ\RhĢČhŽ]]mH sH hŽ]]mHsHhŹhŽ]]hNX³hĢČh/ømH sH h/ømHsHh/øhB-mHsHhĆx.hĢČhB-mH sH hB- hĢČhB- hĢČhõkŅ8.0246:į µ!¶!("D"H"V"X"j"ę"Š#%+%:%?%B%E%W%g%•%Œ&y'z'{'|'Ž'°'Ó'>)ģ*+8+¦+Ō+ģ+,./N/\/v/w/ī/¤0¶1ŗ1õķõķõéåŽå×å×åÓåÓĻĖĻĖĻĖĻĒĻĖĆæ»·³Æ³Æ«Ē«§Ē§ §œ§˜œ˜œ”ŒhŅImHsHhŅIhīLTh~2’ hĢČhcHhcHhzmęhźöh\£hD{Zhŗ^ļhø@hh°ashŹhĮ]ųhź0hN± hĢČh¼8p h¼8ph¼8ph¼8phŁ\RhnĪmHsHhĢČhnĪmH sH 2ŗ1¾1Ä1Ī152R2Y2†2‡2ˆ2Ź2Õ2õ2ö2÷2.3/3Ā3ē3ī3š344 44,466 6g8h8=9D9€9Š9 ::z:|:„;ž;–<==>">&>>>›@¢@£@;AgBgFgJgVgXgdgjglgpgrgxg~g€güųńüųüķüéüåŽåŽüåüåķåŚåŚÖŅųŠńųĢČĢÄČÄķÄķÄȽȶČķȲȲŖŸŖŸŖŸŖŸŖŸŖŸŚhĢČh"7mH sH h"7mHsHh"7 hĢČhUž hUžhUžh¹ AhUžhÓJ»Uh•Z€h<;h-h» hĢČhćHāhćHāhL hŹ hĢČhŁ"óhŁ"óh >A>1>5 @8ACBAB285 !5=0B0)) (?. 2.AB. 1032). Normaalselt nad antakse välja mitte rahukohtunike ega ringkonnakohtute poolt, nagu üldkuritegusid, vaid kohtukodade poolt ( Kriminaalkohtu põhikiri §1032). Nende asjade puhul on vandekohtunike osavõtt kõrvaldatud, nende asemel on asjades millised toovad karistuseks kaasa õigustest ilmajätmise, või uue seaduse järgi, mitte vähema karistuse kui parandusmaja mõistmise, osalevad seisuste esindajad. See piirang, millisele Kohtu põhikirjade koostajad andsid ajutise iseloomu, on meie õiguses tugevasti juurdunud. Sellest eemaldumise moodustas 18. märtsi 1906.a. seadus, milline allutas vandekohtunike kohtule olulised kuriteod vabaduse ning seadusandlike asutuste valimiste õigsuse asjades. Edasi, poliitilistele kuritegudele luuakse erilised protsessuaalsed garantiid. Inglise õigus on selliste poolest eriti rikas, milline poliitiliste süüdistuste juhtumil annab süüdistatavale avara motiveerimata vandekohtunike tagandamise õiguse, hoolitseb eriti kaitse organiseerimise eest jne. Meie õigus tunneb samuti hulga protsessuaalseid iseärasusi, millised loovad samuti riiklike kuritegude suhtes erilise menetluse (AB. 1030. 1061 #AB. #3. !C4.), kuid enamus neist ei paranda, vaid hoopis halvendab süüdistatava olukorda. Sellised nagu sandarmliku ülekuulamise sisseviimine, millisel on eeluurimisega võrdne jõud, arestimise, läbiotsimise, postisaadetiste läbivaatamise õiguste laiendamine, kohtu alla andmise äramuutmine, protsessuaalsete tähtaegade lühendamine, suuremad õigused istungite suletuks kuulutamiseks, süüdistatava kaitsjaks lubatud isikute ringi piiramine jne. Riikliku kuriteo mõiste omab meil protsessuaalses mõttes täiesti täpset mahtu (A<. !B.1030 8 1031 #AB.C3.AC4.). 3.Armuandmise ja amnestia vaatepunktist on poliitilised kuriteod meil tavaliselt eristunud Kõigearmulistes manifestides (A<. 0=8D5ABL 8 ?><8;>20=85). Armu kinkimine on siin tavaliselt seotud erinevate tingimustega. Konstitutsioonilistes riikides on poliitilised kuriteod peaaegu eranditult amnestia objektiks (vt), kusjuures sellest vaatepunktist eksisteerib üksikasjalik üldiste ja poliitiliste kuritegude eristamise praktika. Meil amnestia alla käivate poliitiliste kuritegude ring oli esimest korda märgitud ära 21. okt 1905.a. korralduses, aga seejärel 1. ja 2. Duumasse esitatavates amnestia eelnõudes (vt. . N1;8=A:9 «@02> 0<=5AB8», 1907, AB@. 334 A;.). 4.Karistamise vaatepunktist. Poliitiliste kuritegude suhtes eksisteerivad erilised karistused. Nõnda on prantsuse õigusega (1848.a.-st) keelatud poliitiliste kuritegude suhtes kasutada surmanuhtlust ja erilise karistusena kasutatakse deporteerimist ((riigist väljasaatmist)). Meie õiguses muutub üldise õiguse alusel, peale karantiini kuritegusid, surmanuhtlus eranditult poliitiliste kuritegude eest määratavaks. Asumisele saatmine (1900.a. seaduse järgi) määratakse samuti põhiliselt poliitiliste kuritegude eest. Varematel aegadel oli tuntud ka poliitiline surmanuhtlus, milline asendas füüsilist karistamist (see on tühistatud uue seadusega (#3.#;. > 70:>=C 1904. 3.). Põhiliselt määratakse poliitiliste kuritegude eest kindlusvangla. Poliitilised kurjategijad alluvad üldiste karistuste ärakandmisel vahetevahel erilistele eeskirjadele. Neid hoitakse teistest süüdimõistetutest eraldi (peale sunnitöö), mõnede välisriikide seadusandluse järgi peetakse neid priviligeeritud klassis ja nad on tööst vabastatud (Inglismaa, Ameerika). Üldiselt peab ütlema, et meie õiguses on poliitiliste kurjategijate suhtes on vana õiguse jäänukid, nähes neist kvalifitseeritud kurjategijaid, silunud rohkem, kui uue eod, millised on Lääne poolt välja töötatud, mis peavad poliitilisi kurjategijaid vaid inimesteks, keda on vaja tagasi hoida, kuid mitte rangete karistustega. Kirjandus:. 0;O=B>28GL 8 . C@02L52J, «0:>=K > .?.» (1910). ><1@>7> 8 0A:8, «>;8B8G5A:0O ?@5ABC?=>ABL»,(1906), Proal,  Les crimes politiques ; Urysohn,  Verbrechen des Hochverraths im russischen Rechte (1908); «"@C4K @CAA:>9 3@C??K :@8<8=0;8AB>2»; A>1@0=85 8 >A:25 1909 (4>:;04K >;O=A:03>, #@KA>=0, @4K=A:>3> 8 4@.); N1;8=A:89, «@5ABC?;5=8O ?@>B82 8718@0B5;L=03> ?@020» (1906); '5@2>=5F:89, « 3>AC40@AB25==KEL ?@5ABC?;5=8OEL», ?>4 @54. . CAB>@>A;520 (1914); 53> 65, «!8AB5<0 3>AC40@AB25==KEL ?@5ABC?;5=89» («.#3. @.», 1912); Farbequelles,  Traité des délits politiques et de la presse ; Klibansky,  Die strafbaren Verbindungen nach russischen Rechte (1913); A8?>2L, «#3>;>2=>5 ?@02>» G0ABL >A>15==0O: «@5ABC?;5=8O ?@>B82L 3>AC40@AB20 8 >B5G5AB20» «1LOA=. 0?. . #3>;. #;>6.» (1897, B. II). . N1;8=A:89. Vaata moodsaid ja vanemaid põhiseadusi. 11.12.08.K.K.L. PAGE  PAGE 5 €gvhzh~hh’h”h–h¬h²h¤i²iLkNl²l“l¶lŗlHmˆmÜnŽnĀqųqĢsŠtŅtōuvfwpwzwŠwčwźw`x0y"zŠzŒz¾{Ņ|†}ˆ}Ś}Ž}ą}ō}~f~h~n~üōéōéōéōéüåüįŚÓŚČįÄįĄÄ¹Äµįµåµ±µ©”©”±”™”™•™‰‰‰‚ hOhOhOhOmHsHh¦;uh¦;umHsHhgExmHsHhĒsmHsHhgExhĒs hĢČh¢:DhŻ+ch¢:DhĢČhld#mH sH  hĢČh"7 hĢČhld#hld#hŹhĢČh"7mH sH h"7mHsHh"73bwdwźw\x x,y zŒzĄ{>|Š|ˆ}ä}ę}~~~h~j~Š~œ~ž~ ~¶~ø~ŗ~¼~śśśśśśśśśśśśśśśśśśśīåćīåćć„h]„hgd…] „ų’„&`#$gd…]gdld#n~ˆ~Š~Œ~˜~š~œ~ ~¢~®~°~²~“~¶~¼~¾~üõėåėåįėåėÖėåįõhŹ0JmHnHuhŹ hŹ0JjhŹ0JU hŹhgExhO¼~¾~śgdld# 1h°Š/ °ą=!°"°# $ %°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH 6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRió’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *kō’Į*Loendita2 @ņ2 …]Jalus  Ę_¾$6)@¢6 …]LeheküljenumberlCˆ’’’’ ęæHō‡€ūü34-*V,¤-„-Ķ7Ļ7g:h:v>¾?æ?@;@]@£@ASAķA,BuBŃB’BCCCCACBCRC[C\C]ChCiCjCmC˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€(˜0€€€˜0€€p˜0€€8˜0€€€˜0€€p˜0€€8˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€@˜0€€@˜0€€@˜0€€@˜0€€ˆ˜0€€@˜0€€@˜0€€ˆ˜0€€@˜0€€p˜0€€@˜0€€p˜0€€˜0€€@˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€’¦Ä ¬.ŗ1\A€gn~¾~&)*+,@Bbw¼~¾~'AC¼~( !•!’•€"$')/17^b – ˜ æ Į     ¤ Ŗ ¬ Æ µ ø ¹ ¼ ņ õ ÷ ü ßćęčźųś ąāčģ""¬7®7°7²7³7¹7ŗ7Ā7Ć7Å7Ę7É7H8J8L8U8V8W8X8c8h:j:Ź?ł?ś?@@@@:@¦@AAA!ARATAģAvBŠBÓBšBńBśBCCBCDCPCRCjCmC å澿GHóõ†ˆŒŽśü24,*-*U,V,£-„-Ģ7Ļ7f:h:u>w>½?Ą?@@:@=@\@_@¢@„@AARATAģAīA+B-BtBvBŠBŅBžBCCC@CBCRCjCmCBCQCRCjCmCDCPCRCjCmC’’KoitrauntsCåB2<;L …]ŪK®OŹ E¢ld#f''æs+B-Ćx.ź0k/5P7"7¹ A¢:DcHŅI»WNOŁ\R³fRīLTD{ZŽ]]Ż+cø@h¼8pĒs°as¦;ugExr6€•Z€exˆ~2’\£²c„N±NX³/øÓJ»-h»ĄŚĮĢČnĪõkŅžFÖ@Ū½-ąćHāzmę¹$źŗ^ļMxšŁ"óLóźöĮ]ųUž’@€QCQCčŁQCQC<    "#‘$‘%‹'‹(ļ)ļ*ļ+ 1lCP@PPP(@PPPPPP@@P"PH@P*P\@P0Pd@P6Pp@P:Px@P>P€@PBPDPŒ@PZ’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"ńˆšŠh¢TĢfzŲœę l9"zę l9"z!š ““r40C0C 3ƒšH)š’?ä’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O’’Koitrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0d˜¤°ĄĢŲč ų  , 8DLT\éssKoitfoitoitNormalraunts26nMicrosoft Word 10.0@ØDŽ9@$¹ÜZÉ@,±'£Źę l9ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0ģ hp€ˆ˜  Ø°ø Ą ĶékoduTiz"0CA  Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDž’’’FGHIJKLž’’’NOPQRSTUVž’’’XYZ[\]^ž’’’`abcdefž’’’ż’’’iž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFš)=£Źk€Data ’’’’’’’’’’’’E1Table’’’’M3WordDocument’’’’"ˆSummaryInformation(’’’’’’’’’’’’WDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’_CompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q