Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ h j ž’’’ g ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ ¾~ bjbjĻ2Ļ2 % " X X RC ’’ ’’ ’’ ° ō ō ō 8 , < h ° ķ ¶ " ² ² ² ² ² ² @ B B B B B B $ £ R õ > f A ² ² ² ² ² f ² ² § ś ś ś ² ² ² @ ś ² @ ś " ś
² C=£Ź ō 2
@ ½ 0 ķ
3 ¶ " 3
° ° 3
$ ² ² ś ² ² ² ² ² f f ° ° D ō Ų " ° ° ō
Poliitiline kuritegu (artikkel on kirjutatud enne Oktoobrirevolutsiooni, st. enne 1917.a.) kaasaegsete koodeksitega tunnistatavate kuritegude reas moodustavad poliitilisteks peetavad kuriteod erilise gruppi, millisesse jaotamine võib toimuda erinevatest vaatepunktidest lähtudes:
1)rahvusvahelise-õiguse vaatevinklist tõuseb poliitilise kuriteo küsimus seoses väljasaatmise küsimuse, kriminaalseaduste kehtivuse ruumi ja välismaiste kohtute ja seaduste tähenduse iseärasustega;
2)protsessuaalsest vaatepunktist eraldatakse poliitiline kuritegu erilisse gruppi, pidades silmas selle erilist kohtualluvust, erilisi kohtumenetluse garantiisid ja väljajätte ning vahest ka erilist jälitamise korda;
3)armuandmise ja amnestia andmise vaatepunktist pidades silmas erilisi tingimusi nende rakendamisel poliitiliste kurjategijate suhtes;
4)karistamise vaatepunktist pidades silmas poliitiliste kuritegude puhul rakendatavaid erilisi eksisteerivaid karistusi või üldiste karistuste ärakandmise eritingimusi.
Poliitilise kuriteo terminiga määratletud teo maht iga eelmainitud grupile olla erinevalt määratletud, kusjuures vaid harukordsel juhul on see seadusega rangelt määratletud ja enamjaolt määratakse see kindlaks doktriini ning praktikaga. Enne seda, kui minna selle mõiste määratlemise juurde meie positiivse õiguse alusel, toome ära erinevas kirjanduses toodud selle mõiste olemuse määratlemise katsed.
Mahult kitsam, kuid see eest tihti esinev määratlus on tehtud objekti kaudu: poliitiliseks nimetatakse tegu, milline kipub kallale riigiehituse alustele, nagu mäss, ülestõus, vandenõudes osalemine; või siis kallaletung riigi terviklikkuse ja sõltumatuse vastu, nagu reetmine; või, lõpuks, tegu milline ähvardab ohustada riiklikku rahu, nagu ühingute moodustamine, propaganda, mõned ajakirjandusega seotud kuriteod jms. Kriminaalkoodeksi toimetuskolleegium mõistis poliitilise kuriteo all kuritegu, mis on suunatud riigi vastu, nagu terviku, mitte riigi üksikute eksisteerivate materiaalsete tingimuste vastu, vaid selle poliitilise s i s e - v õ i v ä l i s e l u v a s t u ( 1JOA=. 0?. 1 . AB@. 1 0 6 ) . B e l g i a k r i m i n a a l k o o d e k s i k o o s t a j a G o s ( >AL) v õ i ( ( H o s ? ) ) t u n n i s t a b p o l i i t i l i s t e k s t e o d , m i s o n s u u n a t u d e r a n d i t u l t e k s i s t e e r i v a r i i g i k o r r a v a s t u , m i l l i n e p ü ü a b s e d a k u k u t a d a , m u u t a v õ i s i i s k õ i k u m a l ü ü a . S e l l i s e s t v a a t e p u n k t i s t p e a k s p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e h u l k a a r v a m a r i i k l i k u d k u r i t e o d k i t s a s m õ t t e s , s . t . m e i e õ i g u s e j ä r g i m ä s s , m o n a r h i l e k a l l a l e t u n g , r i i g i r e e t m i n e , r a h u t u s e t e k i t a m i n e , s . t . ( 3;02K I I , I V 8 =5:. G0AB8 V 3; #. #;. 1 9 0 3 3. , ) , k u s j u ures jääb ebaselgeks, kas seejuures peab võtma antud kuriteo suhtes seadusandja seisukoht, kui riiklikule või hoopis teoreetiline vaatepunkt. Näiteks, kas Keiserliku Õukonna liikme solvamine, mis ei pruugi omada poliitilisi aluseid, jääb riiklikuks kuriteoks ( AB. 1 0 6 #3. #;. ) , v õ i s e l l e l t v õ e t a k s e s e l l i n e i s e l o o m ? K r i m i n a a l k o o d e k s i k o o s t a j a d e e l d a s i d t u n n u s e k s , m i l l i n e m ä ä r a t l e b r i i k l i k u k u r i t e o o l e m u s e , t u l e b t ä p s e l t n ä i d a t a ä r a o b j e k t , s . t . h u v i v õ i h ü v e , m i l l i n e o n k a i t s t a v s e a d u s e n a v ä l j e n d a t u d n o r m i g a , m i l l i s e k a l l a l e k u r j a t e g i j a t u n g i b . S e l l i s e k s o b j e k t i k s o n a n t u d j u h t u m i l r i i g i e n e s e e k s i s t e e r i m i n e , s e l l e i g a p ä e v a e l u , t e r v i k l i k k u s e , s õ l t u m a t u s e r i k k u m a t u s ( 1LOA=. 0?. I I , AB@. 3 ) . T o i m e t u s e k o m i s j o n i e t t e p a n e k u t e t e r v i k l i k k u s o l i s i i s k i r i k u t u d E r i l i s e K o h a l o l e k u g a R i i g i n õ u k o g u s , m i l l i n e t õ i k a a s a m ä s s u e e s o t s a s K e i s e r l i k u Õ u k o n n a l i i k m e t e l e k a l l a l e k i p p u m i s e , k u i g i s a m a k o m i s j o n t u n n i s t a s , e t s e l l i s e d k u r i t e o d e i s i s a l d a r i i g i i g a p ä e v a e l u l e j a s e l l e r i i g i e h i t u s e l e k a l l a l e k i p p u m i s t ( AB@. 1 0 ) . T e i s e s t k ü l j e s t , o n k o o d e k s i t e i s t e s p e a t ü k k i d e s l a i a l i ü p r i s p a l j u k u r i t e g u s i d , m i s p u u t u v a d õ i g u s m õ i s t m i s e l e v a s t u h a k k a m i s e , a m e t i a l a s t e k u r i t e g u d e g r u p p i , m i l l i s e d o n r i i g i k o r r a l e k a l l a l e k i p p u m i s e l e k õ i g e t i h e d a m a l t s e o t u d ( =0?@. , AB. 1 6 3 , 1 6 4 , 1 6 6 G, 1 7 0 , 1 7 3 G. 4 , 4 3 7 , 6 4 3 , 6 4 4 G. 4 8. B. ?. ) . P o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e k l a s s i f i t s e e r i m i n e o b j e k t i j ä r g i o s u t u s e b a p i i s a v a k s . S i s u l i s e l t r i i k l i k e k u r i t e g u d e g r u p p i p i d i t ä i e n d a m a m õ i s t e g a p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e d e l i k t i d e g a k o k k u p u u t u v a d ( d é l i t s c o n n e x e s ) . S e l l e g r u p i m ä äratlemine on seotud suurte raskustega. Liituvate kuritegude all võib eelkõige mõista tegusid, millised on sooritatud enne, olemuselt riiklikuks kuriteoks muutumist. Nõnda komisjoni toimetus tunnistas poliitiliste kuritegude hulka tuleb lugeda ka sellised kuriteod, millised olid teostatud või milliste teostamisega kaasnes vägivaldsete tegudega, kui vaid need teod sisaldavad riikliku korra kõigutamise või kukutamise katsete arengul teatuid momente, näiteks, mässudel süütamised, telegraafiliinide ja ühendus t e e d e r i k k u m i s e d . ( 1JOA=. 0?. I I , 1 0 6 ) . S e l l i n e d é l i t s c o n n e x e s p i i r a m i n e v a i d v ä g i v a l d s e t e k a l l a l e k i p p u m i s t e g a o n l i i g a k i t s a s . L a i e m o n b e l g i a k a s s a t s i o o n i k o h t u m ä ä r a t l u s ( 1 2 m ä r t s 1 8 5 5 . a . ) , m i l l i s e j ä r g i l o e t a k s e r i i k l i k e k u r i t e g u d e g a s e o t u d k u r i t e g udeks tegusid selliseid teod, milliste kuritegelikkuse hindamine võib sõltuda puhtalt peamise teo poliitilisest iseloomust, kuid seda määrust ei pea rakendama selliste tegude suhtes, milline ei oleks ka nende eesmärk ja milline ka ei oleks olnud riigi valitsemise vorm, milliseid mõistetakse hukka kõlbeliselt ja need peavad olema karistatud kriminaalseaduse alusel igal ajal ja kõikide rahvaste juures. Kuid universaalsete kõlbeliste kriteeriumite rakendamist võib vaevalt pidada püsivaks. Seepärast hakati XIX saj 80. aastatel rääkima poliitiliste kuritegudega liituvate asemel rääkima üldse poliitilistel kaalutlustest teostatud kuritegudest, selliste gruppi võivad kuuluda kõige erinevad tavakriminaalse iseloomuga kuriteod, kuid mis on sooritatud poliitilisel eesmärgil. Vaid sellepärast, et kitsendada seda kriteeriumi, hakati sellest välja tooma üksikuid rängemaid kuritegusid.
Aga milles siiski kriminaalõiguse süsteemis seisneb poliitilise kuriteo erilise seisundi põhjus? Ühed autorid näevad selles kaitstava hüve äärmist muutlikust: see, mis oli eile kuriteoks, juba täna, poliitilise korra muutumisel lakkab see olemast. See vaade ei ole täiesti korrektne. Riiklike kuritegude objektid ei ole enam muutlikumad kui mõnede teiste kuritegude objektid. Selliste kuritegude koosseis, vastupidiselt, omab küllaltki suurt püsivust. Teine teooria pöörab tähelepanu selliste kuritegude subjektide erilisele iseloomule. Siin on mitmeid eriliike: ühed näevad poliitilistes kurjategijates kaasakistud inimesi, kes võivad hiljem om a v a a t e i d m u u t a . T e i s e d a r v a v a d , e t n e e d o n i n i m e s e d , k e s t e g u t s e v a d k õ r g e t e p r i n t s i i p i d e i n n u s t u s e l , k e l l e v a s t u o n k r i m i n a a l k a r i s t u s e ä h v a r d u s e d j õ u e t u d . K o l m a n d a d l o e v a d p o l i i t i l i s i k u r j a t e g i j a i d e r i l i s t e k s p s ü h h o f ü s i o l o o g i l i s t e k s t ü ü p i d e k s ( ><1@>7>, 0A:8) . K u i d n e e d k õ i k e r i n e v u s e d , k u i k a n e i s t ü h t v õ i t e i s t t u n n i s t a d a , v õ i k s i d o m a d a t ä h e n d u s t s p e t s i a a l s e s ä r a h o i d v a s v a l l a s , k u i d n a d e i s e l e t a k a u g e l t k i p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e õ i g u s l i k k e i s e ä r a s u s i . L õ p u k s , o n v a a d e , m i l l i n e v a a t l e b p o l i i t i l i s t k u r i tegevust, kui kuritegevuse evolutsiooni, vastupidiselt degeneratiivsele kuritegevusele. Poliitiline kuritegu ei ole isiku kõlbelise kindluse, tema antisotsiaalsete omaduste ilming, vaid vastupidi, poliitilise kuritegevuse motiiviks on püüd ühiskondlikele hüvedele, nii nagu seda mõistab antud isik ja peale selle, see kuritegevus omab kollektiivset-klassilist iseloomu. Poliitiline kuritegu on pigem sisevõitlus, kui kuritegevus. Selline vaade sellele kujunes välja peamiselt XIX saj keskpaigas, sagedaste poliiti l i s t e p ö ö r e t e , m i s s e o t u d E u r o o p a s e s i n d u s l i k u k o r r a s i s s e s e a d m i s e g a , a j a j ä r g u l . V i i m a s e k i n d l u s t u m i s e l t e h a k s e ü l d i s e s s e s u h t u m i s e p a r a n d u s e d j a n ä i t e k s , h a k a t a k s e p o l i i t i l i s t e s t k u r i t e g u d e s t e r i s t a m a a n a r h i s t l i k k u ( A@. I I , 5 8 3 ) , m i l l i s e l e p o l i i t i l i s t e kuritegude iseärasusi ei laiendata. Teisest küljest, hakkavad poliitilise kuriteo iseloomu saama sotsiaal-majandusliku võitluse aktid.
Läheme nüüd üle poliitilise kuriteo iseärasuste iseloomustamisele, pidades silmas peamisel moel vene õigust.
1.Poliitiline kuritegu rahvusvahelise õiguse suhetes:
a) Väljaandmine. Esimene poliitiliste kurjategijate mitte-väljaandmise juhtum puutub XVIII saj. lõppu kuid alles peale 1830.a. saab see mitteväljaandmise printsiip üldiseks põhimõtteks, milline lepitakse kokku peaaegu kõikides väljaandmise traktaatides. Veidi hiljem tõid paljud riigid seadusandlikus korras sisse poliitiliste kurjategijate väljaandmise keelu (Inglismaa, Itaalia, veits jne.). Meie õiguses tuuakse mitteväljaandmise klausel sisse esmakordselt 60-a-st.(1866.a. leping Taaniga, 1867- Hollandiga jne.). Alates 1856.a. poliitilise kuriteo puhul väljaandmist ei lubata ja hakatakse välistama tegusid, millised põhinevad riigipea või tema perekonnaliikme elule kallalekippumisel (aga hiljem tervisele ja aule)( A@. X I I , 7 . ) . S e e v ä l j a j ä t t , m i l l i s e v õ t t i s e s m a k o r d s e l t k a s u t u s e l e B e l g i a p e a l e N a p o l e o n I I I e l u l e s o o r i t a t u d k a l l a l e t u n g i ( m õ r t s u k a s v a r j u s B e l g i a s , k u s t t a h i l j e m P r a n t s u s m a a l e v ä l j a a n t i ) , s a i n i m e t u s e k s b e l g i a v ä l j a j ä t t . R a h v u s v a h e l i s t e k o k k u l e p e t e ga need väljajätud lähevad veelgi kaugemale. Genfis asuva Rahvusvahelise õiguse instituudi poolt 1892.a istungjärgul vastu võetud vormeli järgi on otsustatud, et väljaandmisele kuulub isik, kes on sooritanud, olgugi et poliitilistest kaalutlustest, selliseid moraali ja üldise õiguse vaatepunktist kuritegusid, nagu: tapmine, mürgitamine, vigastuste tekitamine, süütamine, plahvatuse tekitamine ( B57. V I I I ) , k u s j u u r e s p o l i i t i l i s t e k s k u r i t e g u d e k s e i l o e t a i g a s u g u s t e ü h i s e l u a l u s t e v a s t u s u u n a t u d t e g u s i d j a m i t t e v a i d a n t u d r i i g i v a s t u . Ä s j a V e n e m a a p o o l t s õ l m i t u d l e p i n g u t e g a v ä l i s t a t a k s e t i n g i m u s e t u l t v ä l j a a n d m i s e l p o l i i t i l i s e d k u r i t e o d ( l e p i n g I t a a liaga, Inglismaaga ja veitsiga) või siis belgia väljajätuga (leping Belgia, Bavaariaga, Austriaga, Hollandiga, Põhja Ameerika Ühendriikidega jne.). Lepingutes Hispaaniaga ja Preisimaaga poliitiliste kurjategijate mitte-väljaandmise väljajättu ei sisaldu. Poliitiliste kurjategijate väljaandmise seadusandlikus korras ärakeelamise küsimus kerkis meil 80-el aastatel uue kriminaalkoodeksi koostamisel. Reaktsiooniline komisjon asus rea väljajättude tegemisega sellise väljaandmise lubamatuse seisukohale ( 1JOA=. 0?. , B. I I , AB@. 1 1 0 ) . K u i d 1 9 0 3 . a . k r i m i n a a l k o o d e k s i v ä l j a a n d e s p i d a s R i i g i n õ u k o g u h ä d a v a j a l i k u k s ü t e l d a l a h t i p o l i i t i l i s t e k u r j a t e g i j a t e m i t t e v ä l j a a n d m i s e p r i n t s i i b i s t , l u b a d e s v ä l j a a n d m i s t r a s k e k u r i t e o v õ i k u r i t e o e e s t , k u i g i s e e o n k u t s u t u d esile poliitilistest kaalutlustest või sooritatud koos kuritegeliku teoga, millist nimetatakse rahvusvahelistes lepingutes poliitilisteks, või sellise teo ajendil. Väljaandmine toimub kooskõlas lepinguga või vastastikususe alusel. 25. dets. 1911.a. kurjategijate väljaandmise seadus kordas Riiginõukogu väljajättu ((Kriminaalasjade kohtu põhikirja §852))( #AB. C3. AC4. !B. 1 0 3 2 ) , n õ u d e s v a i d v a s t a s t i k u s u s e t i n g i m u s t .
b ) K r i m i n a a l s e a d u s e t o i m e s u h t e s 1 9 0 3 . a . K r i m i n a a l k o o d e k s ( § 1 1 ) a n n a b v e n e k o h t u v õ i m u l e õ i g u s e j ä l i t a d a j a k a r i s t a d a s ü ü d l a s t v e n e s e a d u s t e a l u s e l i s e g i s e l j u h t u m i l , k u i t e m a p o o l t v ä l i s m a a l s o o r i t a t u d p o l i i t i l i n e k u r i t e g u ( #3. #;. 9 9 , k u n i 1 0 2 , 1 2 6 , k u i s ü ü d l a n e o n v e n e m a a a l a m , s i i s k a 1 0 3 , G. 1 , 1 0 8 . 1 1 1 , 1 1 4 . 1 1 8 , 6 4 3 G. 2 8 3 , 6 4 5 G. 4 8 6 6 8 ) e i o l n u d t e o s o o r i t a m i s e r i i g i s k e e l a t u d v õ i k u i t a o l i v ä l i s m a a l õ i g e k s m õ i s t e t u d , s ü ü d i m õ i s t e t u d v õ i karistusest vabastatud, kusjuures välismaal kuriteo eest ära istutud aega ei loeta karistusaja hulka.
c)Välismaiste kohtuotsuste jõu suhtes tunnistatakse käesoleval ajal välismaise kohtuotsusega mõistetud kohtuotsuse juriidilist jõudu omavaks. Kuid see tunnistamine, kooskõlas Pariisi 1900.a. ja 1910. a. Washingtoni kongressi otsustega, peab olema laiendatud vaid üldkriminaalsetele kuritegudele ja mitte poliitilistele kuritegudele.
2.Protsessuaalsest vaatepunktist eristatakse poliitilist kuritegu juba ammusest ajast peale eriliselt. Nii, nagu neile luuakse tihti eriline kohtualluvus. Näiteks inglise õiguses vaadati olulisemaid poliitilisi kuritegusid läbi parlamendi kohtus, varemalt kuninglikus nõukogus (Tähe Koda), praegu aga tuleb neid vaadata läbi kuninglikus kohtus (kesk- või assiisikohtus) vandekohtunike osavõtul ja mitte kvartali-istungjärkudel. Prantsusmaal, Itaalias, Austrias vaadatakse poliitiliste kuritegude asju, sõltumata nende raskusest, vandekohtunike kohtu poolt. Meil on eriti välja arendatud poliitiliste kuritegude erakorraline kohtualluvus. Enne 1906.a. need võisid olla läbi vaadatud Kõrgemas kriminaalkohtus. 1872.a. alates kuni käesoleva ajani Tema Majesteedi erilise korralduse alusel võivad poliitilised kuriteod olla antud üle Senati Erilisele Juuresviibimisele ((?))(( Ö × č 7
¾
æ
H P '
ž
X w
Ļ Š 8 D H N X ^ n ¼ Ä Ę Š Ņ Ž ą ā ō ¤ Ø ¬ üųķåķåųįųįŚįÖŅįŅĪŅŹŅŹĘŹĀ¾Ā¾ĀŗĀ²§²§²§£ŗŗŗĘ
hB - hĢ Č hB - hŪK hĢ Č h²c„ mH sH h²c„ mHsH h²c„ hĢ Č h mH sH h mHsH hŚ Į hĄ h hõkŅ hŗ^ļ hĢ Č h½-ą hex hr6 hr6 hr6 h³fR CJ aJ h³fR h³fR CJ aJ h³fR hæs+ 2 ę æ
H ō
{' 2 ö2 ÷2 .3 /3 |B gF µG ¶G g g “l ¶l Ņt bw ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ų ų ė ę Ż Ų Ų Ų Ų Ų Ó Ó gdld# gd-h» Š`ŠgdćHā gd
ŠŠ^Š`ŠgdL
gd"7 ~ ¼~ žž ¬ ¼ ¾ Č Ź ņ ü æ Ą < l n > J N T X \ ` f n 6 ņ Ś ą ī ų 6 8 : ¢ ¤ ² “ ¼ Ā Ę ä ę ś ü " $ , . łņłīłīņćßćßć×ć×ć×ćßÓßÓĖĄĖĄÓĄĖĄ¼ø“ø¬”øøøøø¬”¬”¬”¬”¬” hnĪ mHsH hŁ\R hĢ Č h]] mH sH h]] mHsH hŹ h]] hNX³ hĢ Č h/ø mH sH h/ø mHsH h/ø hB - mHsH hĆx. hĢ Č hB - mH sH hB - hĢ Č hB - hĢ Č hõkŅ 8. 0 2 4 6 : į µ! ¶! (" D" H" V" X" j" ę" # % +% :% ?% B% E% W% g% % & y' z' {' |' ' °' Ó' >) ģ* + 8+ ¦+ Ō+ ģ+ , ./ N/ \/ v/ w/ ī/ ¤0 ¶1 ŗ1 õķõķõéåŽå×å×åÓåÓĻĖĻĖĻĖĻĒĻĖĆæ»·³Æ³Æ«Ē«§Ē§ §§ hŅI mHsH hŅI hīLT h~2 hĢ Č hc H hc H hzmę hźö h\£ hD{Z hŗ^ļ hø@h h°as hŹ hĮ]ų hź0 hN± hĢ Č h¼8p h¼8p h¼8p h¼8p hŁ\R hnĪ mHsH hĢ Č hnĪ mH sH 2ŗ1 ¾1 Ä1 Ī1 52 R2 Y2 2 2 2 Ź2 Õ2 õ2 ö2 ÷2 .3 /3 Ā3 ē3 ī3 š3 4 4 4 4 ,4 6 6
6 g8 h8 =9 D9 9 9
: : z: |: ; ; < = = > "> &> >> @ ¢@ £@ ;A g Bg Fg Jg Vg Xg dg jg lg pg rg xg ~g g üųńüųüķüéüåŽåŽüåüåķåŚåŚÖŅųŠńųĢČĢÄČÄķÄķÄČ½Č¶ČķČ²Č²ŖŖŖŖŖŖŚ hĢ Č h"7 mH sH h"7 mHsH h"7 hĢ Č hUž hUž hUž h¹ A hUž hÓJ» UhZ h<; h-h» hĢ Č hćHā hćHā hL
hŹ hĢ Č hŁ"ó hŁ"ó h
> A>1>5 @8ACBAB285 !5=0B0) ) ( ?. 2 . AB. 1 0 3 2 ) . N o r m a a l s e l t n a d a n t a k s e v ä l j a m i t t e r a h u k o h t u n i k e e g a r i n g k o n n a k o h t u t e p o o l t , n a g u ü l d k u r i t e g u s i d , v a i d k o h t u k o d a d e p o o l t ( K r i m i n a a l k o h t u p õ h i k i r i § 1 0 3 2 ) . N e n d e a s j a d e p u h u l o n v a n d e k o h t u n i k e o s a v õ t t k õ r v a l d a t u d , n e n d e a s e m e l o n a s j a d e s m i l l i s e d t o o v a d k a r i s t u s e k s k a a s a õ i g u s t e s t i l m a j ä t m i s e , v õ i u u e s e a d u s e j ä r g i , m i t t e v ä h e m a k a r i s t u s e k u i p a r a n d u s m a j a m õ i s t m i s e , o s a l e v a d s e i s u s t e e s i n d a j a d . S e e p i i r a n g , m i l l i s e l e K o h t u p õ h i k i r j a d e k o o s t a j a d a n d s i d a j u t i s e i s e l o o m u , o n m e i e õ i g u s e s t u g e v a s t i j u u r d u n u d . S e l l e s t e e m a l d u m i s e m o o d u s t a s 1 8 . m ä r t s i 1 9 0 6 . a . s e a d u s , m i l l i n e a l l u t a s v a n d e k o h t u n i k e k o h t u l e o l u l i s e d k u r i t e o d v a b a d u s e n i n g s e a d u s a n d l i k e a s u t u s t e v a l i m i s t e õ i g s u s e a s j a d e s . E d a s i , p o l i i t i l i s t e l e k u r i t e g u d e l e l u u a k s e e r i l i s e d p r o t s e s s u a a l s e d g a r a n t i i d . I n g l i s e õ i g u s o n s e l l i s t e p o o l e s t e r i t i r i k a s , m i l l i n e p o l i i t i l i s t e s ü ü d i s t u s t e j u h t u m i l a n n a b s ü ü d i s t a t a v a l e a v a r a m o t i v e e r i m a t a v a n d e k o h t u n i k e t a g a n d a m i s e õ i g u s e , h o o l i t s e b e r i t i k a i t s e o r g a n i s e e r i m i s e e e s t j n e . M e i e õ i g u s t u n n e b s a m u t i h u l g a p r o t s e s s u a a l s e i d i s e ä r a s u s i , m i l l i s e d l o o v a d s a m u t i r i i k l i k e k u r i t e g u d e s u h t e s e r i l i s e m e n e t l u s e ( AB. 1 0 3 0 . 1 0 6 1 #AB. #3. !C4. ) , k u i d e n a m u s n e i s t e i p a r a n d a , v a i d h o o p i s h a l v e n d a b s ü ü d i s t a t a v a o l u k o r d a . S e l l i s e d n a g u s a n d a r m l i k u ü l e k u u l a m i s e s i s s e v i i m i n e , m i l l i s e l o n e e l u u r i m i s e g a v õ r d n e j õ u d , a r e s t i m i s e , l ä b i o t s i m i s e , p o s t i s a a d e t i s t e l ä b i v a a t a m i s e õ i g u s t e l a i e n d a m i n e , k o h t u a l l a a n d m i s e ä r a m u u t m i n e , p r o t s e s s u a a l s e t e t ä h t a e g a d e l ü h e n d a m i n e , s u u r e m a d õ i g u s e d i s t u n g i t e s u l e t u k s k u u l u t a m i s e k s , s ü ü d i s t a t a v a k a i t s j a k s l u b a t u d i s i k u t e r i n g i p i i r a m i n e j n e . R i i k l i k u k u r i t e o m õ i s t e o m a b m e i l p r o t s e s s u a a l s e s m õ t t e s t ä i e s t i t ä p s e t m a h t u ( A<. !B. 1 0 3 0 8 1 0 3 1 #AB. C3. AC4. ) .
3 . A r m u a n d m i s e j a a m n e s t i a v a a t e p u n k t i s t o n p o l i i t i l i s e d k u r i t e o d m e i l t a v a l i s e l t e r i s t u n u d K õ i g e a r m u l i s t e s m a n i f e s t i d e s ( A<. 0=8D5ABL 8 ?><8;>20=85) . A r m u k i n k i m i n e o n s i i n t a v a l i s e l t s e o t u d e r i n e v a t e t i n g i m u s t e g a . K o n s t i t u t s i o o n i l i s t e s r i i k i d e s o n p o l i i t i l i s e d k u r i t e o d p e a a e g u e r a n d i t u l t a m n e s t i a o b j e k t i k s ( v t ) , k u s j u u r e s s e l l e s t v a a t e p u n k t i s t e k s i s t e e r i b ü k s i k a s j a l i k ü l d i s t e j a p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e e r i s t a m i s e p r a k t i k a . M e i l a m n e s t i a a l l a k ä i v a t e p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e r i n g o l i e s i m e s t k o r d a m ä r g i t u d ä r a 2 1 . o k t 1 9 0 5 . a . k o r r a l d u s e s , a g a s e e j ä r e l 1 . j a 2 . D u u m a s s e e s i t a t a v a t e s a m n e s t i a e e l n õ u d e s ( v t . . N1;8=A:9 « @02> 0<=5AB8» , 1 9 0 7 , AB@. 3 3 4 A;. ) .
4 . K a r i s t a m i s e v a a t e p u n k t i s t . P o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e s u h t e s e k s i s t e e r i v a d e r i l i s e d k a r i s t u s e d . N õ n d a o n p r a n t s u s e õ i g u s e g a ( 1 8 4 8 . a . - s t ) k e e l a t u d p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e s u h t e s k a s u t a d a s u r m a n u h t l u s t j a e r i l i s e k a r i s t u s e n a k a s u t a t a k s e d e p o r t e e r i m i s t ( ( r i i g i s t v ä l j a s a a t m i s t ) ) . M e i e õ i g u s e s m u u t u b ü l d i s e õ i g u s e a l u s e l , p e a l e k a r a n t i i n i k u r i t e g u s i d , s u r m a n u h t l u s e r a n d i t u l t p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e e e s t m ä ä r a t a v a k s . A s u m i s e l e s a a t m i n e ( 1 9 0 0 . a . s e a d u s e j ä r g i ) m ä ä r a t a k s e s a m u t i p õ h i l i s e l t p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e e e s t . V a r e m a t e l a e g a d e l o l i t u n t u d k a p o l i i t i l i n e s u r m a n u h t l u s , m i l l i n e a s e n d a s f ü ü s i l i s t k a r i s t a m i s t ( s e e o n t ü h i s t a t u d u u e s e a d u s e g a ( #3. #;. > 70:>=C 1 9 0 4 . 3. ) . P õ h i l i s e l t m ä ä r a t a k s e p o l i i t i l i s t e k u r i t e g u d e e e s t k i n d l u s v a n g l a . P o l i i t i l i s e d k u r j a t e g i j a d a l l u v a d ü l d i s t e k a r i s t u s t e ä r a k a n d m i s e l v a h e t e v a h e l e r i l i s t e l e e e s k i r j a d e l e . N e i d h o i t a k s e t e i s t e s t s ü ü d i m õ i s t e t u t e s t e r a l d i ( p e a l e s u n n i t ö ö ) , m õ n e d e v ä l i s r i i k i d e s e a d u s a n d l u s e j ä r g i p e e t a k s e n e i d p r i v i l i g e e r i t u d k l a s s i s j a n a d o n t ö ö s t v a b a s t a t u d ( I n g l i s m a a , A m e e r i k a ) .
Ü l d i s e l t p e a b ü t l e m a , e t m e i e õ i g u s e s o n p o l i i t i l i s t e k u r j a t e g i j a t e s u h t e s o n v a n a õ i g u s e j ä ä n u k i d , n ä h e s n e i s t k v a l i f i t s e e r i t u d k u r j a t e g i j a i d , s i l u n u d r o h k e m , k u i u u e e o d , m i l l i s e d o n L ä ä n e p o o l t v ä l j a t ö ö t a t u d , m i s p e a v a d p o l i i t i l i s i k u r j a t e g i j a i d v a i d i n i m e s t e k s , k e d a o n v a j a t a g a s i h o i d a , k u i d m i t t e r a n g e t e k a r i s t u s t e g a .
K i r j a n d u s : . 0;O=B>28GL 8 . C@02L52J, « 0:>=K > . ?. » ( 1 9 1 0 ) .
><1@>7> 8 0A:8, « >;8B8G5A:0O ?@5ABC?=>ABL» , ( 1 9 0 6 ) ,
P r o a l , L e s c r i m e s p o l i t i q u e s ;
U r y s o h n , V e r b r e c h e n d e s H o c h v e r r a t h s i m r u s s i s c h e n R e c h t e ( 1 9 0 8 ) ;
« "@C4K @CAA:>9 3@C??K :@8<8=0;8AB>2» ; A>1@0=85 8 >A:25 1 9 0 9 ( 4>:;04K >;O=A:03>, #@KA>=0, @4K=A:>3> 8 4@. ) ;
N1;8=A:89, « @5ABC?;5=8O ?@>B82 8718@0B5;L=03> ?@020» ( 1 9 0 6 ) ;
'5@2>=5F:89, « 3>AC40@AB25==KEL ?@5ABC?;5=8OEL» , ?>4 @54. . CAB>@>A;520 ( 1 9 1 4 ) ; 53> 65, « !8AB5<0 3>AC40@AB25==KEL ?@5ABC?;5=89» ( « . #3. @. » , 1 9 1 2 ) ;
F a r b e q u e l l e s , T r a i t é d e s d é l i t s p o l i t i q u e s e t d e l a p r e s s e ;
K l i b a n s k y , D i e s t r a f b a r e n V e r b i n d u n g e n n a c h r u s s i s c h e n R e c h t e ( 1 9 1 3 ) ;
A8?>2L, « #3>;>2=>5 ?@02>» G0ABL >A>15==0O: « @5ABC?;5=8O ?@>B82L 3>AC40@AB20 8 >B5G5AB20»
« 1LOA=. 0?. . #3>;. #;>6. » ( 1 8 9 7 , B. I I ) .
. N1;8=A:89.
V a a t a m o o d s a i d j a v a n e m a i d p õ h i s e a d u s i .
1 1 . 1 2 . 0 8 . K . K . L .
P A G E
P A G E 5
g vh zh ~h h h h h ¬h ²h ¤i ²i Lk Nl ²l “l ¶l ŗl Hm m Ün Žn Āq ųq Ģs Št Ņt ōu v fw pw zw w čw źw `x 0y "z z z ¾{ Ņ| } } Ś} Ž} ą} ō} ~ f~ h~ n~ üōéōéōéōéüåüįŚÓŚČįÄįĄÄ¹Äµįµåµ±µ©”©”±”” hO hO hO hO mHsH h¦;u h¦;u mHsH hgEx mHsH hĒs mHsH hgEx hĒs hĢ Č h¢:D hŻ+c h¢:D hĢ Č hld# mH sH hĢ Č h"7 hĢ Č hld# hld# hŹ hĢ Č h"7 mH sH h"7 mHsH h"7 3bw dw źw \x x ,y z z Ą{ >| Š| } ä} ę} ~ ~ ~ h~ j~ ~ ~ ~ ~ ¶~ ø~ ŗ~ ¼~ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ī å ć ī å ć ć h]hgd
] ų’ &`#$gd
] gdld# n~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ¢~ ®~ °~ ²~ “~ ¶~ ¼~ ¾~ üõėåėåįėåėÖėåįõ hŹ 0J mH nH uhŹ
hŹ 0J j hŹ 0J U hŹ hgEx hO ¼~ ¾~ ś gdld# 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2
] J a l u s
Ę _¾$ 6 )@¢ 6
] L e h e k ü l j e n u m b e r lC ’’’’ ę æ H ō ū ü 3 4 -* V, ¤- „- Ķ7 Ļ7 g: h: v> ¾? æ? @ ;@ ]@ £@ A SA ķA ,B uB ŃB ’B C C C C AC BC RC [C \C ]C hC iC jC mC 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 ( 0 0 p 0 8 0 0 p 0 8 0 p 0 0 p 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 @ 0 @ 0 0 @ 0 p 0 @ 0 p 0 0 @ @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ¦Ä ¬ . ŗ1 \A g n~ ¾~ & ) * + , @ B bw ¼~ ¾~ ' A C ¼~ ( ! !’ " $ ' ) / 1 7 ^ b
æ
Į
¤ Ŗ ¬ Æ µ ø ¹ ¼ ņ
õ
÷
ü
ß ć ę č ź ų ś ą ā č ģ " " ¬7 ®7 °7 ²7 ³7 ¹7 ŗ7 Ā7 Ć7 Å7 Ę7 É7 H8 J8 L8 U8 V8 W8 X8 c8 h: j: Ź? ł? ś? @ @ @ @ :@ ¦@ A A A !A RA TA ģA vB ŠB ÓB šB ńB śB C C BC DC PC RC jC mC å ę ¾ æ G H ó õ ś ü 2 4 ,* -* U, V, £- „- Ģ7 Ļ7 f: h: u> w> ½? Ą? @ @ :@ =@ \@ _@ ¢@ „@ A A RA TA ģA īA +B -B tB vB ŠB ŅB žB C C C @C BC RC jC mC BC QC RC jC mC DC PC RC jC mC ’’ K o i t r a u n t s C å B 2 <; L
] ŪK ®O Ź
E ¢ ld# f'' æs+ B - Ćx. ź0 k/5 P7 "7 ¹ A ¢:D c H ŅI »WN O Ł\R ³fR īLT D{Z ]] Ż+c ø@h ¼8p Ēs °as ¦;u gEx r6 Z ex ~2 \£ ²c„ N± NX³ /ø ÓJ» -h» Ą Ś Į Ģ Č nĪ õkŅ žFÖ @Ū ½-ą ćHā zmę ¹$ź ŗ^ļ Mxš Ł"ó Ló źö Į]ų Už ’@ QC QC čŁ QC QC <
" # $ % ' ( ļ) ļ* ļ+
1 lC P @ P P P ( @ P P P P P P @ @ P " P H @ P * P \ @ P 0 P d @ P 6 P p @ P : P x @ P > P @ P B P D P @ P Z ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šŠ h ¢TĢfzŲ ę l9 " z ę l9 " z ! š “ “ r4 0C 0C 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 d ¤ ° Ą Ģ Ų č ų
,
8 D L T \ é s s Koit f oit oit Normal raunts 26 n Microsoft Word 10.0 @ ØD9 @ $¹ÜZÉ@ ,±'£Ź ę l9 ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti z " 0C A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D ž’’’F G H I J K L ž’’’N O P Q R S T U V ž’’’X Y Z [ \ ] ^ ž’’’` a b c d e f ž’’’ż’’’i ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F š)=£Źk D a t a
’’’’’’’’’’’’ E 1 T a b l e ’’’’ M 3 W o r d D o c u m e n t ’’’’ " S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ W D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ _ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q