Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ Y[ž’’’X’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į7 šæPBbjbjUU \7|7|P>’’’’’’l       “~~~~ ŠT“@-¶źźźźźźźźæ,Į,Į,Į,Į,Į,Į,$ö- 0Lå, źźźźźå,\&  źźś,\&\&\&ź\ ź źæ,\&źæ,\&ō\&P+V[,@  ³,źŽ ŠÓā˜bÕÄ“Ź~F ›, ³, -0@-§, b0\&b0³,\&““    Ł SOTSIOLOOGIA Konspekt -1990-92.a. Sankt-Peterburg. Tihhonov A.V. Sotsioloogia – (ld. societas - ühiskond, logos – sõna, mõiste, õpetus) – ühiskonna tekkimise, funktsioneerimise ja arenemise seaduspärasusi uuriv teadus, samuti käsitleb sotsiaalsetes kogukondades tekkinud suhteid. Struktuuris on kolm taset: - üldine teooria – Vt. Kirjandusest. (“Sotsioloogi ametikoodeks” Sots. isl. 5 – 1988 lk.95 –96) Lääne sotsioloogia arenes välja 19.saj. positivistide – Comte, Milli ja Spenceri tööde olulise mõju tingimustes. Tekkisid erinevad koolkonnad, millest olulisemad oleksid: Geograafiline koolkond – absolutiseerisid geograafilise asendi ja selle komponentide (kliima, maastik) mõju ühiskonna arengule. Demograafide koolkond – pidas põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasvu. Rassi-antropoloogiline koolkond – käsitles ühiskonna arengut pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond – ühiskond, kui bioloogiline organism. Tekkisid juurde psühholoogilise sotsioloogia mõisted – instinktiivsus biheviorism – käitumispsühholoogia kollektiivne teadvus – Durkheim, Cooley, Giddings, Psühholoogiline sotsioloogia soodustas sotsiaalse psühholoogia aluste väljakujunemist ja selliste küsimuste uurimist, nagu ühiskondlik arvamus, kollektiivse psühholoogia spetsiifika jne. Sotsioloogia arengu teine liin tekkis samuti 19.saj., mis pidas olulisemaks empiirilisi sotsioloogilisi uuringuid. Et juhtida ühiskonna arengut peeti oluliseks informatsiooni saamist elanike kohta üldse ja selle majanduslikest vajadustest. Tuntumad 19. saj. sotsioloogid Lääne-Euroopa ja Ameerika riikides olid : Durkheim, Tönnies, Simmel, Weber, Pareto jne. Pidades sotsioloogiat eraldi valdkonnaks, püüdsid nad seda filosoofiast , majandusest ja õigusest eraldada samaaegselt käsitledes valdkonnas mainitud sfääre. Näiteks sotsiaalse reaalsuse, sotsiaalse tunnetuse, ning teaduse ja maailmavaate probleeme. Nad pöörasid suurt tähelepanu kultuuri normide ja väärtustele, ning eriti religioonile. Positiivsed faktid – tõestus mingi fakti kasuks (nähtuse tõestuseks). I) Ühiskond valib ise omale ideed, teed, kombed: neid vägisi muutes ei saavutata ideaali. On olemas sotsiaalsed sadistid, kes jagavad kõike oma tahtmise järgi riiulitele (Kui kell osadeks võtta, siis teda ei ole enam näha), või siis must-valgeks liigitajad. Kuna ühiskonnas on nähtused mitmefunktsionaalsed ja osa neist on esmapilgul nähtamatud (latentsed) ja need täidavad loomulike nähtuste alalhoidmise funktsiooni. Need nähtused vajavad uurimiseks väljatoomist (ilmutamist) ja stabiliseerimist (kinnitamist). Ühiskonna elu nähtus on sündmus – ( sõda, streik) ja instituudid (perekond, armee, riik), mille koosmõju uuribki (kirjeldab) sotsioloogia ja see on väliselt nähtav. Kõik protsessid on loomulikud (loomulik iseloom). II) Praktiline külg. Kõik tehakse ligikaudu. Tulemuse määrab jõudude vahekord. Midagi tootes tekib ka kõrvalprodukt – kolmandas sfääris (eraäri, maffia, haigused, saastamine, jne.). Sotsiaalne monoliitsus (seadused, eeskirjad) aitab ühiskonnal elus läbi lüüa ja sotsiaalset keskkonda säilitada. Igasuguse protsessi taga (poolt, vastu) on keegi, kes on sellest otseselt või kaudselt huvitatud (kuriteod, segadused, spekulatiivne olukord, vastasseis uuele tehnikale –tehnoloogiale jne.). Uurida tuleb siis Miks? Kes? Kes saab rohkem kasu-kahju? jne. Osa seaduserikkumisi tekib arengu käigus, sest vana on end kindlustanud muutmise eest seadustega ja nad ei ole varmad neid kergelt muutma, sest siis ... Isegi politseinik on kaudselt kuritegevusest huvitatud, sest vastasel juhul kaotab ta töö. Ta saab ise ka aru, et moraalselt pole see õige, aga elu tahab elamist. Marksistlik (materialistlik) sotsioloogia peab tootmissfääri ühiskonna aluseks. Sotsioloogia olemus ja funktsioon. Põhilised sisuliselt olulised seosed valdkondadega, mida sotsioloogia käsitleb. Sotsioloogide uurimisalaks on – inimeste, kui ühiskondlike olendite, vahelised suhted. Ta uurib sotsiaalsete suhete seaduspärasusi ja ühiskonna arengu ja funktsioneerimise seaduspärasusi nii tervikuna, kui ka üksikute ühiskonna allsüsteemide toimimist ja kõik objektiivsed suhted, mis lasuvad tootmissuhetel. Joonis: püramiid, kus tipus Üldine sotsiaalne teooria, siis, spetsiaalsed sotsiaalsed teooriad (mis tegelevad ühiskonna elu sfääridega) ja kolmanda taseme – sotsioloogilised uuringud. Kõige all aga empiiria (kr. empeiria - teaduslik) – vaadeldavad loomulikud tingimused. (Vastandina eksperimendile, mis toimuvad kunstlikes tingimustes). Funktsioonid: I)uurimuslik – seletada ja prognoosi tegemine. II)praktiline – saadud teadmiste kasutamine elus. III)ideoloogiline – põhimõtete pidamine, muutmine. Suhanov Oleg Mihaili p. Poliitika sotsioloogia. Poliitiline sotsioloogia. Kõik see on võitlus võimu saamise ja kasutamise eest . Poliitiline sotsioloogia Sotsioloogias on poliitilisel kultuuril ligi 200 mõistet-määratlust. “Kultuur” on algselt põllumajanduslik termin (kultuur on saksa päritoluga, Prantsusmaal on sama tähendusega tsivilisatsioon). Peaaegu iga inimese tegevus vabastab tema sõltuvust loodusest (teistest inimestest). Mida kõrgem on kultuuri tase, seda madalam ekspluateerimise tase. Poliitilise kultuuri sotsioloogia on osa ajalooteadusest. Tal on viis suunda: 1)Poliitiliste parteide ja liikumiste sotsioloogia (parteide hulk ühiskonnas määrab selle poliitilise kultuuri taseme). 2)Riigi sotsioloogia (riigi instituutide ja ühiskondlike organisatsioonide suhted).Siin kaks lähenemise viisi: a)normatiivne (ideaalne ülesehitus) ja b)kirjeldav (põhjuslik ülesehitus). 3)Poliitilise teadvuse sotsioloogia (avaliku arvamuse sotsioloogia, ühiskonna kihistumise sotsioloogia). 4)Poliitilise käitumise sotsioloogia (valimistega seotud sotsiaalne poliitika, motiivid, käitumine). 5)Rahvusvaheliste suhete poliitika sotsioloogia (geopoliitika). Sarnase käsitlusega oli Platon, kes väitis, et: “Sõdade arv riigis sõltub selle riigi tüübist”. Aristoteles (384 – 322 e. m. a.) töödes “Poliitika” , “Riik ja ta funktsioonid”. Kes kasutas empiirilisi uurimismeetodeid. Allpool Aristotelese klassifikatsioon: Ühiskondlikud sidemed 1)perekond – sooline funktsioon peremees – ori suhted 2)kogukond 3)riik – kõrgeima ühiskondliku vormina. Riik peab põhinema keskklassil, nende demokraatial (tollal, orjapidajatel). Peale pikka vahet toimus uus politoloogia tõus. Nikkolo Machiavelli juba siis tõi sisse egoismi kategooria, mis oli tal motivatsiooni aluseks. See põhines materiaalse kasu ja enesesäilitamise huvidel. Jean Bodin (1530 – 1596), Thomas Hobbes (1588 – 1679) “Hirmu teooria” (eraomandi ja riigi suhted). Edasi liberalism – rahva õigus revolutsiooni teha John Locke (1632 – 1704) –“ Ajalugu luuakse inimeste poolt. Revolutsioon on inimeste teha. Klassid, riik tuleneb ühtede hõimude võitudest teiste üle”. Spenser – “Riik on aktsionäride ühiskond, kõikide liikmete huvide kaitseks”. Hegel “Riik on erinevate huvidega inimeste ühendamise vorm.” Kirjandus: Moisei Ostrogorski Sots uuringud. Võrdlev analüüs. Robert Mihhels “Oligarhisatsioon” teooria. 1.tunnus – juhtkond. 2.tunnus – kutseline ametkond. 3. – formeerub partei aparaat (bürokraatia). 4.Võimu tsentraliseerimine parteis. 5.Lõppeesmärkidelt ajutiselt vaheetappidele keskendumine. 6.Partei sisese ideoloogilise töö tugevnemine. 7.Liikmete huvide kooskõlastamine juhtide huvidega (juhtide huvide domineerimine). 8.Partei lihtliikme rolli taandumine partei juhtimisel (otsuste vastuvõtmisel). 9.Koopteerimine. Juhtkonna uuendamine uute liikmete sissetoomise teel. 10.Partei orienteerub kõigi valijate toetusele. Avangardsest parteist klassidevaheliseks parteiks. Sotsiaalsete uuringute struktuur, ülesanded ja etapid. Sotsiaalne uuring – SU Uuringu objekt – UO Tulemus Mõjutavad Vahendid SU UO a)Teaduslikud: Teooria Metoodika Tellimus b)Organisatsioonilised: Normid Juhtimine Ühing Üksmeel Konkreetne tootlik Selgitab tegevus Üldised uuringud uurivad ühiskonna subjektide kaupa ühiskonna probleeme ühiskonna huvisid silmas pidades. Sotsiaalsed uuringud kajastavad ühiskonna reflekse. Faktidena sotsioloogias on - tunnetuse fakt On kaks liiki fakte a) gnoseoloogilised – mõistusega käsitletavad b) ontoloogilised – tuimad faktid, protsessid, fikseeritud andmed Massinähtused protsessina – lahutused, põgenikud, õppetöö, kool, - ei ole individuaalselt vaadeldavad sõda, surm jne. Teadvus - Verbaalne käitumine (kõne, sõna) Tegevuse tulemus Isiksus Inimese sotsiaalne staatus – Käitumise Käitumine mõju Uurimiseks kasutatakse ankeete. Oluline on õige metoodika kasutamine. M3 SO - UO Gnoseoloogiline M2 M1 Ontoloogiline SU – on ontoloogilise fakti ülekandmine gnoseoloogiliseks. Respodent – infoallikas (uuritav) Info kindlus on fikseeritud faktiga (korrates on fakti võimalik kontrollida). Uurimused sõltuvad tellimustest ja tulemusest. Ta võib olla teadlaste poolt formuleeritud ühiskondlik tellimus. Kui oli tellimus uue teadmise saamiseks, siis saame ka uue teadmise, kas meeldiva või ebameeldiva. Mõlemal juhul on see uus fakt ja uus teadmine. Sotsiaalne tellimus Tulemus kontseptsioni koostamine Objektina käsitlemine SU – UO Objekti kontseptsioon uuring (väljundis) Tundmaõppimine Uus teadmine Kontseptsioonide loomine – on suunatud faktide leidmisele. Siit tulevad staadiumid ja SU etapid. SU – on ühiskonna tegevuse huvides uute teadmiste saamiseks. I)staadium: ettevalmistav 1)Teema kindlaksmääramine 2)Tööde teostamise plaan-graafiku tegemine.(raha ja töö kulu). II)staadium: uurimuse teostamine 1)Uurimuse programmi väljatöötamine. 2)Uurimise metoodika väljatöötamine ja materjali kogumine. 3)Valiku arvestus. 4)Pilotaaz (materjali töötlus) 5)Välietapp (materjali kogumine) 6)Tulemuste töötlus (Tabulegramm) 7)Tulemuste üldistamine (koondtabel) III)staadium: Lõppetapp. 1)Töö aruande tegemine. 2)Soovituste tegemine. 3)Avaldamine.(tellijale üleandmine). Sotsioloogia, kui teaduse tekkimine. Algul vaadeldi moraalseid, esteetilisi küsimusi populaarteaduslikult. Comte kes oli San-Simone õpilane. Positiivne füüsika – ta arvas, et positiivsete andmete alusel on võimalik luua teadust (meeldivad andmed annavad hea tulemuse (sellest on üle saadud). “Kolme staadiumi” teooria. 1)Mütoloogiline (mütoloogia põhilised seadused). 2)Religioosne (maailmast on religioosne ettekujutus) 3)Positiivne (inimlik staadium). Sorokin – (Leningradi politoloog) – “Teaduslik või mitteteaduslik, seda tõestab ainult tõestatavus. Elu annab vast enne vastuse”. Positivism – muutus neopositivismiks – postpositivismiks - kool Positivism läbis terveid staadiumeid, ta ei erista objekte (inimene, nähtus, ese).(!?) Geograafiline kool – venemaal valitses alati diktator, rahvas kuuletus jõule. Sveits – Sõdu ei peeta , rahvas lahke (asukoht selline). inimeste temperament sõltub geograafilisest asukohast (temperatuurist). Neopositivism – empiriotismi eelistamine – süsteemisiseseid andmeid saadi aga neid ei töödeldud ja üldist pilti ei saadudki. Postpositivism – “tõelisus, väärtus” Femenoloogiline koolkond – positivismi vastased, inimene, kui ese ja Seminar: Sotsioloogia, kui teadus. Selle aine ja funktsioon. Küsimus Teada Omada 1)Milles on sotsioloogia S ja P vahekord Tõestada, et Ppoliitika ümberkoralduse tähtsus poliitika jaoks. teostamiseks on vajalik SU 2)Miks sotsioloogia on Teaduse ja liba- Tõestada sotsioloogiat teadusena teadus? teaduse vahe. 3)Kuivõrd on sotsioloogia teooria metodoloogiline? Teooria ja meeto- Eristada meetodid sotsiaalse tunnetuse doloogia erinevused printsiipidest. ja seosed. Sotsioloogia peab jääma teaduseks igasuguses poliitilises olukorras. Nõnda palju P ja S suhtest. Parteile tuleb tema koht ühiskonnas kätte näidata. Ebateaduslik teadus sisaldab palju “usku”, sest puuduvad tõendid. Libateadus põhineb teadmistel, mis põhinevad valede ja ebatäpsete meetoditega saadud allikatest. Valesti valitud faktid annavad väära tulemuse (“soovitava tulemuse”). Sotsioloogiline mõte, mis on ideeks üle kantud – kuidas peaks ühiskond arenema. Tekkis teadus oma meetoditega (füüsikalised, astronoomilised, eksperimentaalsed). Kuidas saada teavet? Hankida teavet eksperimentaalse praktika meetodiga. (Induktiivsed meetodid). Varem vaadeldi ühiskonda kui seaduste najal korraldatud organismi. Peale Marksi, leiti, et materiaalne baas on lahutamatu ja kõik ühiskonna suhted on seotud ja mõjutavad üksteist. Objektiivsete suhete sund.jne. M ja Lenin oli klassi positsioonil, praegu peetakse selliseid dogmaatikuteks. Teaduslik töö: See on dokument, mis sisaldab kasutatud materjali teoreetilis-metodoloogilist töötlust, formuleeringuid, ülesandeid, töö eesmärke, hüpoteese ja samuti selle töö tulemuse kontrollimise kontrolli meetodite väljatöötlust. Ebateaduslik – tavauuring (pealiskaudne) Libateaduslik – kasutatud metoodika ei vasta teadusliku töö tegemise nõuetele. Teadusliku töö tegemise loogika: 1)Jälgimine 2)Küsimuse vormistamine (mis see on?, miks? Kuidas? jne.) 3)Hüpoteesi või küsimuse eeldatava lahenduse variandi sõnastamine. 4)Kontrolli mehhanismi protsessi väljatöötamine. 5)Hüpoteesi kontrollimine (eksperiment). Lõpetuseks saadakse teatud küsimusele vastus. Probleemne olukord. a)sotsiaalne probleem. b)teaduslik probleem. Uuringu probleem , eesmärk, ülesanded. Uuringu objekt. Uuringu asi. (See osa, mida tuleb uurida.) Asja süsteemne kujutamine Empiiriline mõistete intepretatsioon (toimub mõistete konkretiseerimine, igal selle sõnal peab olema tähendus) Hüpoteesid.( ). Protseduuride ja metoodika väljatöötamine. Teoreetilise uuringu programm ja deduktiivne loogika Üldisest tuleneb osa – deduktiivne järeldus. Osade põhjal tehakse üldise kohta järeldus – dialektiline järeldus. Positivism on asja tõestamine ainult tõestavate faktide abil.(Osa omadusi ei saa siduda kindla eseme või teoga). Nõudmised programmile. 1) Programm peab olema sõnaselge (mõisted peavad olema üheselt mõistetavad ja kindlalt fikseeritud). 2)Programm peab olema jäik ülevalt alla ja paindlik alt üles. Kirjandus: Metoditseskie materialõ sotsiologitseskogo isledovanie po teme “Perestroika v partinom komitete” Akademia Obsestvennõh Nauk pri TK KPSS M – 1990 Tiraaz – 100 Marksistlik ja positivistlik (suhtumine) (või) Teooria – metodoloogia. Kasutatakse induktiivse järelduse printsiipi. Positivism on teooria meetoditest, siit tuleneb metodoloogia. Materialistlik teooria – “Mateeria esmane – teadvus teisejärguline” Metodoloogilised lähenemisviisid: 1.Asjade ja nähtuste vahel on side. 2.Kõik asjad ja sidemed muutuvad. 3.Teooria kinnituseks on praktika. (sotsiaalset teooriat kinnitab ühiskonna praktika). Ühiskonna arengutaset uuritakse sobivate meetoditega. Ühiskonna liikmete vahelisi suhteid uuritakse. (info vahetust). Näiteks perekonna uurimine. Selle funktsioonid antud ühiskonnas, enne, homme. Perekonna tüübid, jne. Seda mõjutavad välised ja sisemised tegurid. Sotsiaalse tellimuse formeerumine. P – Sp – SU- ST – T(teooria) (praktika) S-probleem Probleemi uurimine Teaduslikud probleemid Uurimise teema Uurimise plaan Klient tuleb küsimusega spetsialisti juurde. Ütleb oma soovid ja otsustatakse tegevuse kava. Kohtumise lõpuks formuleeritakse uuringu eesmärgid ja teema. Spetsialist teeb omad ettepanekud, lähtudes varasemast kogemusest. Siljantev Sergei Georgi p. “Valiva meetodi kasutamine sotsioloogilisel uuringul.” Kirjandus: “Rabotsaja kniga sotsiologa “M –86.a. “Statitseskie metodõ analisa” M – 79 “Võborotsnõi metod “M-78 G. Svarts “Massõvõje oprosõ” M – 78 E.Norel. Hulk sotsiaalseid nähtusi moodustavad – põhikogumi . Uuringud jagatakse üldisteks ja osalisteks. Üldised on näiteks referendumid, rahvaloendus. Osalised on mingis piirkonnas mingi grupi küsitlemine. Valitud kogum – on osa põhikogumist, mis moodustab viimasest osa ja esineb uuritavat objekti. ā |–PBżżCJ78FGNOœIÉŹ(ŒČ1d   Ś " śżżżżżżżżżżżżżżżżżżżųųżżżżżżż & FPBżś°]­°Ö×'(®¼ėPQRjk‡ŚõöQS¢Ō=¢żżżżżżżżżż÷÷÷żżżżżżżżżżżżżżż„Š`„Š¢ā¾ęē4?g3qž³Ņ’# ] Œ ß /!v!Ł!Ś!"","A"B"żżóżżīččżżżżżżżżżżżżżżżżżżż„ ^„  & F „Š„Š^„Š`„ŠB"N"O"j"k"„"š"¹"Å"Ę"×"ķ"## #Ķ#Ī#$T$U$¼$Ó$Ō$Õ$%%%R%^%ł÷÷÷÷÷łłłłłłłłł÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷÷„Š`„Š^%_%„%Ŗ%Ä%Ū%Ü%&;&‹'Œ''„'¦'Ģ'Ķ'((!(5(F(G(H(ę()Y){)¤)żżż÷żżżżżżżżżżżżżżżżżżżńėżż„^„„Š^„Š„Š`„Ф)ć)ś)*C*i*’*“*­*É*ä* ++6+7+6,7,R,„,ŗ,Ü,^-¢-ł-G.€.Č.E/żżżżżżżżżżżżżżżżóżżżżżżżīīż & F „Š„Š^„Š`„ŠE/j/°/±/ī/ļ/ 0 0]0•0–0ā0ū01j1“1 1”12D5E5W5X53646]6¬6­6Ī6żżżżżżżżżżżżżżżóżżżżżżżżżżżż „p„Š^„p`„ŠĪ6Ū67Z7Œ7¶7·7å7ę78'8N8^8‰8£89"9M9N9ƒ9„9±9õ9ö9g:€:ę:%;żżżżżżżżųņųųųųųųųżģżżżżżżżż„h^„h„p^„p & F%;&;Ļ;Š;ü;<<< <<Ń<Ņ<ō<=<=”=Ź= > >>ž>Ä>Å>ć>ī>$?(?:?;?M?żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżM?N?,@-@.@/@‚@ƒ@ˆ@¹@ß@A'A(AMBOBPBżżżżżżżżżżżżżżżż°‚. °ĘA!°"°# $ %° i0@ń’0 Normal_HmH%sH%tH <A@ņ’”< Default Paragraph FontP>\’’’’78FGNOœIÉŹ(ŒČ1d Ś"ś ° ]­°Ö×'(®¼ėPQRjk‡ŚõöQS¢Ō=¢ā¾ęē4?g3qž³Ņ’#]Œß/vŁŚ,ABNOjk„š¹ÅĘ×ķ ĶĪ T U ¼ Ó Ō Õ !!!R!^!_!„!Ŗ!Ä!Ū!Ü!";"‹#Œ##„#¦#Ģ#Ķ#$$!$5$F$G$H$ę$%Y%{%¤%ć%ś%&C&i&’&“&­&É&ä& ''6'7'6(7(R(„(ŗ(Ü(^)¢)ł)G*€*Č*E+j+°+±+ī+ļ+ , ,],•,–,ā,ū,-j-“- -”-.D1E1W1X13242]2¬2­2Ī2Ū23Z3Œ3¶3·3å3ę34'4N4^4‰4£45"5M5N5ƒ5„5±5õ5ö5g6€6ę6%7&7Ļ7Š7ü7888 88Ń8Ņ8ō89<9”9Ź9 : ::ž:Ä:Å:ć:ī:$;(;:;;;M;N;,<-<.</<‚<ƒ<ˆ<¹<ß<='=(=M>O>R>˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜ €€˜ €€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜ €€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜ €€˜ €€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜ €€˜€€˜ €€˜ €€˜ €€˜ €€˜ €€˜ €€˜ €€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€˜€€PB"ś¢B"^%¤)E/Ī6%;M?PB#%&'()*+,-PB$&78FGNOœÉŹ ZŚŪ  ° ² ­³Ö×'(®Rjm‡‰ŚÜõöQTā㾿ęčć–—qsv T U ¼ æ Ó Ł !!!R!W!^!_!„!§!Ä!Ę!Ū!Ż!""##‹#‘#„#Ø#Ģ#Ķ#$ž%&"&C&G&i&m&’&”&­&±&É&Ķ&ä&č& ''6'7'((6(8(R(S(„(…(ŗ(»())^)_)¢)&*°+±+ī+ļ+,, , ,•,–,j-n- -”-..l011D1H1W1X13242¬2­2Ī2Ļ2Ū2Ü23333Z3[3Œ33¶3·3å3ę3^4ø4M5N5ƒ5„5õ5ö566g6i6€66ę6ē6%7&7Ļ7Ņ7ü78888!8Ń8Ņ8ō8õ8Ź:ć:ä:ī:ļ:$;+;:;>;M;N;,</<‚<ˆ<¹<ŗ<ß<ą<=='=(=M>R>68EGMO› HIČŹ'(‹ŒĒČ 01cd ŁŪ!"ł ś Æ ² \]¬³Õ×&(­®»¼źėORim…‰ŁÜōöPT”¢ÓŌ<=”¢į㽿åč34>?fg23psž²³ŃŅž’"#\]‹ŒŽß./uvŲÜ+-@FMOilƒ‡™šø»ÄÉÖŚģšŸ ĢĪ  S U » æ Ļ Ł !!!!!Q!W!]!_!¤!§!©!Ŗ!Ć!Ę!Ś!Ż!"":";"Š#‘#¤#Ø#Ė#Ķ#$$$&$4$9$E$H$å$ę$%%X%Z%z%%£%Ø%ā%ē%ł%ž%&"&B&G&h&m&‘&”&¬&±&Č&Ķ&ć&č& ''5'7'5(7(Q(S(ƒ(…(¹(»(Ū(Ü(])_)”)¢)ų)ł)F*G**€*Ē*Č*D+E+i+j+Æ+±+ķ+ļ+, ,\,],v,z,”,–,į,ā,ź,ķ,ś,ū,--/-0-i-n-’-“-ž-”-..C1H1V1X12242\2]2«2­2Ķ2Ļ2Ś2Ü233Y3[3‹33µ3·3ä3ę344&4'4M4N4]4^4ˆ4‰4¢4£45555!5"5L5N5‚5„5°5±5ō5ö5f6i666å6ē6$7&7Ī7Ņ7ū7’7888!8Œ88Š8Ņ8ó8õ899;9=9“9”9É9Ź9 : :œ:”:Ć:Ę:ā:ć:ķ:ļ:#;+;9;>;L;N;+</<<ˆ<ø<¹<Ž<ß<==&=(=L>R>’’Koit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit8C:\WINDOWS\TEMP\AutoRecovery save of SOTSIOLOOGIA KS.asdKoit#C:\My Documents\SOTSIOLOOGIA KS.docKoit#C:\My Documents\SOTSIOLOOGIA KS.doc Koit LainestedC:\Documents and Settings\Koit\My Documents\Koit paberid\Dokumendid\Sotsioloogia\SOTSIOLOOGIA KS.docī,p ’’’’’’’’’ _7Ä$Ä ’’’’’’’’’ÅfrWĘŁŗć’’’’’’’’’„h„˜žĘh^„h`„˜žo(.„„˜žĘ^„`„˜žo(-„ „0żĘ ^„ `„0żo() _7ÅfrWī,p’’’’’’’’’’’’’’’’R>’@€”žFP>@@’’Unknown’’’’’’’’’’’’G‡z €’Times New Roman5€Symbol3& ‡z €’Arial"pˆšŠh¼wfv䋈 a3mYš„Ą““€r0?M5šß’’Koit Koit Lainestež’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0XˆœØøÄŌ ģų   ,8@HPässKoitfoitNormalKoit Lainesteo19tMicrosoft Word 9.0@0Ć6@bB\%QĆ@ÜÉybÕÄ a3ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0š hp„Œ”œ ¤¬“¼ Ä Ńä LainesteLam?   Title  !"#$%&'()*+,-.ž’’’0123456789:;<=>?@ABCDEFGž’’’IJKLMNOž’’’QRSTUVWž’’’ż’’’Zž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF@©ķ˜bÕÄ\€1Table’’’’’’’’’’’’/b0WordDocument’’’’’’’’\SummaryInformation(’’’’HDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’PCompObj’’’’jObjectPool’’’’’’’’’’’’@©ķ˜bÕÄ@©ķ˜bÕÄ’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ō9²q