Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ acž’’’`’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæų€bjbjĻ2Ļ2%"†­X­XgV’’’’’’ˆœœœœœœœ°“ “ “ 8ģ <( °„¶P P "r r r r r r prrrrrr[R­:rķœr r r r r rœœr r _>>>r Čœr œr p>r p>">`œœ`r D €†2Ź“ :Ģ`pu0„`ē"ē`°°œœœœēœ`r r >r r r r r rr°° “ (°°“ Palsameerimine – kaasaegses mõttes- võte, mida kasutatakse laiba konserveerimiseks, et hoida ära selle mädanemine ja lagunemine. Palsameerimine peab rahuldama kahte tingimust: 1)tõrjuda vereringest välja kogu veri (üpris kiirelt roiskuv) ja asendada see mingisuguse konserveeriva (st. veetustava) või desinfitseeriva vedelikuga; 2)täita tühimikud, põhiliselt kõhukoobas ja rinnakorv, kõdunemist peatava seguga. Esimese eesmärgi täitmiseks- une- või reiearterisse (või mõlematesse) tehtud lõike kaudu pumbatakse teatud rõhu all mingi konserveeriv lahus. Seda pumbatakse seni, kui veeni lõigetest väljub vere asemel täiesti puhtaks jääv lahus. Viimase koostis võib olla üpris erinev. Suuremalt osalt nad sisaldavad erineva kontsentratsiooniga arseenhapet ja sulemat (sublimaati). Veetustamiseks lisatakse lahusele maarjast ((maarjajääd)), keedusoola, salpeetrit jne. Mõned kasutavad kanget piirituselahust (1:3) karbolhappega. Sel eesmärgil kasutatakse ka 8::5@A359<5@>20 684:>AB (vt). Väga levinud on formaliini kasutamine, millist kasutatakse erinevates konservatsioonitasemetel kui konserveerivat vedelikku, või siis lisatakse teistele sissepumbatavatesse lahustesse. Kosmeetilisel eesmärgil ((ilusama jume saamiseks)) lisatakse sissepumbatavasse lahusesse väheke värvi, milline annab laiba nahale roosaka varjundi. Teise eesmärgi täitmiseks asetatakse siseorganid mõneks tunniks kangesse piirituslahusesse karbolhappe või sublimaadiga, seejärel need asetatakse kõhukoopasse (rinnakorvi), mis on eelnevalt täidetud puruks tambitud puusöega, mis segatud aromaatsete ja palsameerivate (millest tulenebki sõna palsameerimine) rohtudega tagasi, mürrivaik ((kr. myrra, teatavate Aafrika ja Lõuna-Araabia puude healõhnaline kummivaik)), maarjast, asfalti (maavaik) jne. Lõpuks mähitakse kogu laip sidemetesse, mis on immutatud ühe ülalpool nimetatud lahusega. Üksikud sideme ringid määritakse kokku nimetatud vaikudega. Mõnedes riikides (näit Austria) on palsameerimine laiba veol, mis kestab üle 48 tunni, seaduse järgi kohustuslik. Palsameerimist vanal ajal vaata muumia alt. -!- 3@0=0B 4.B A. 565-567 1929.0. *** Surnukehade palsameerimine e. palsameerimine ((laipa roiskumisvastaste vahenditega immutama kaitseks kõdunemise vastu Vs))  rida meetmeid, milliseid võetakse laiba suhtes, et hoida seda lagunemise eest. Pidades silmas, et laiba lagunemine sõltub kõdunemise bakterite tegevusest, millised levivad soolestikust üle kogu keha laiali, on igasuguse palsameerimise peamiseks aluseks laiba immutamine antiseptiliste (mädanikuvastaste) ainetega, millised tapavad neid baktereid ja peale selle, immutades läbi kõik koed, viib selle sellisesse seisundisse, mis on neis mädanemis- protsesside arenemisele ebasoodus. Laipade palsameerimine oli tuntud juba ammusel ajal ja levis eriti vanade egiptlaste juures, kes seoses oma usukommetega muutsid palsameerimise teel muumiateks (vt.) mitte ainult inimeste surnukehi vaid ka mõningate loomade korjuseid. Egiptlased teostasid palsameerimist sisikonna eemaldamise ja keha aromaatsete ainetega täitmise teel. Peale selle immutati keha naatron sooladega ((seebikivi)) ja mähiti palsameerivate ainetega immutatud mähkmetesse. Laiba säilitamisel kuivas kohas ja ülalpool nimetatud antiseptilised ained ning edasine kudede kuivamine hoidsid laipa lõpmatult pikaks ajaks lagunemise eest. Kuid egiptlaste meetodit ei saa pidada täiuslikuks meetodiks selles mõttes, et ikkagi tekkis tihti osaline kõdunemine ja peale selle laip kuivatati üle ning ta värv muutus – mumifitseerus. Viimasel ajal hakati palsameerimist harva teostama ja sedagi tehti vaid soovist hoida keha pikka aega hauakambris või siis, kui laip oli tarvis viia matmiseks kuhugi kaugele või ka laipade anatoomilisteks töödeks säilitamiseks. Seejuures palsameerimise tehnika oli täiustatud selles mõttes, et antiseptilist ainet hakati sisestama laiba veresoonte kaudu, mille tõttu see jagunes keha kõikidesse kudedesse ja organitesse, neid täiuslikult immutades ja lagunemist ära hoides. Seda palsameerimise meetodit kasutatakse ka käesoleval ajal, kusjuures veresüsteemi antiseptilise ainega täitmiseks kasutatakse spetsiaalset pumpa või esmarhovi kruusi abil aorti, või une- või puusaaordi kaudu. Antiseptiliste vedelikena kasutati varem kreosooti, puuäädikat, karboolhapet, arseenhapet, hiljem: tsink-kloriidi lahust, piiritust või (meil) Dr. Võvodsevi ((4.@0 K2>4F520)) vedelikku (timoli lahus vees koos glütseriiniga). Käesoleval ajal kõiki ülalpool nimetatud antiseptilisi aineid palsameerimiseks enam ei tarvitata, kuna need on formaliini poolt välja tõrjutud, milline 20% lahuses või veel parem koos 1% sulemma ((sublimaat, kloorelavhõbe)) lahusega, olles valatud laiba soontesse, kaitseb seda täiuslikult lagunemise eest määramatult pikaks ajaks. Meeldiva lõhna andmiseks võib nimetatud antiseptilisse vedelikku lisada mingit eeterlikku õli (aniisi, loorberi, roosiõli, bergamott-õli ((apelsinipuu viljadest))). Peale soonte antiseptilise vedelikuga täitmist on laibast vaja eraldada soolestik, kui mädanemisbakterite peamine allikas, aga kõikidesse keha avadesse (nina, kõrvad jne.) toppida formaliini ja eeterliku õliga immutatud vatti. Nimetatud laiba soonkonna formaliiniga, eriti koos sulemmaga, täitmine hoiab kauaks ära keha lagunemise, kuid ei peata liigkuivamise protsessi, milline aja jooksul ilmneb keha pinnal. Seepärast, soovides kauaks ajaks säilitada ka keha välist ilmet, tehakse soontesse viidavad antiseptilised ained lahused peaaegu poolest mahust glütseriini, mis hoiab tagasi kuivamist, lisamise teel. Peale selle, kui laip oli enne selle soontesse formaliini viimist juba palsameeritud, võib seda immutada glütseriiniga või 5;L=8:>20- 072545=:>20 glütseriini-äädikanaatriumi seguga (peale eelnevat ettevalmistamist) täidetud vannis keha leotamise teel. Viimast meetodit kasutati professor V. I. Vorobjovi ((.. >@>1L52)) poolt V. I. Lenini keha palsameerimisel. .1@8:>A>2. .!.-. A.573-575 1926. >A:20. *** Palsameerimine  laipade lagunemise ärahoidmise meetod. Kitsas mõttes see meetod seisneb antud eesmärkidel palsameerivate ainete kasutamises, kuid avaramas tähenduses mõeldakse palsameerimise all samuti meetodeid, millistel laiba pehmeid osi kaitstakse kõdunemise eest nende immutamisega nn. mädanemisvastaste ainetega või kuivatamise teel. Paljudel vanadel rahvastel, nagu assüürlastel, sküütidel, pärslastel, eriti egiptlastel, oli laipade palsameerimise komme. Egiptuse muumiate valmistamise viis on kirjeldatud Herodoti (5@>4>BL)(II, 86-88) 8>4>@><L !8F8;89A:8<L (I., 91) poolt. Herodot kirjeldab kolme palsameerimise meetodit. Kõige kallim, mis maksab talent hõbedat (umbes 41 naela hõbedat)(( = 16,4 kg Ag)), seisnes surnukeha peast, spetsiaalsete süstalde abil, nina kaudu aju eemaldamises ja kolju õõnsuse söövitava vedelikuga uhtumises. Peale seda tehti terava kiviga keha küljele sisselõige, mille kaudu võeti rinna ja kõhuõõnsustest siseelundid (v.a. süda ja neerud) välja. Keha sisemus pesti palmiviinaga ja hõõruti üle lõhnaainetega. Lõpuks täideti surnukeha mürriga, kassiaga ((Cassia acutifolia)) ja teiste aromaatsete asjadega ning asetati seitsmekümneks päevaks salpeetrisse. Peale nimetatud päevade möödumist surnukeha peatakse puhtaks ja mähitakse korralikult linastesse mähistesse ja antakse omakestele üle, kes asetasid selle puust kasti ja mille nad asetasid vertikaalses asendis hauakambrisse. Kõhu lahtilõikajaid nn. Paraschistes, kiusati rahva poolt taga kui surnu rüvetajaid. Sisikonna väljavõtmisega ja palsameerimisega ei tegelenud preestrid ise, vaid inimesed, kes olid rahva hulgas väga austatud ja neid nimetati taksireidideks. Surnukeha mähkisid sidemesse kalahiidid. Teisel palsameerimise viisil, mis maksis kakskümmend miini ((u. 8 kg Ag)), kehale ei tehtud mingit sisselõiget ja surnu siseelundeid välja ei võetud, kuid surnukeha kõht täideti seedriõliga ja keha kasteti salpeetrisse. Kindlaksmääratud aja pärast eemaldati surnukehast õli ja koos sellega ka eraldusid siseelundid. Peale seda anti surnukeha üle omakestele. Kolmas, kõige odavam palsameerimise viis, millist kasutasid eranditult vaesed, seisnes selles, et siseorganid pesti aleksandrilehtede ((sennalehed)) ja kassia lehtede tõmmisega läbi, misjärel asetati surnukeha teatud ajaks salpeetrisse. Porfeus (De abstin. IV, 10) räägib, et jõukate inimeste siseorganid asetati eraldi anumase ja visati jõkke. Sedasama räägib Plutarh (Sept.Jar.Conv.c. 16). Muide, peale eelmainitud kolme Herodoti poolt kirjeldatud palsameerimismeetodi eksisteeris veel teisigi meetodeid. Vt. Rouyer, Notice sur les embauments des anciens Egyptiens ja Pettigrew, History of Egiptian Mummies. Egiptuse meetod, muidugi, ei suutnud keha lagunemisest täiesti ära hoida. Keha orgaanilise osa järkjärgulist lagunemist võib ära hoida vaid sel juhul, kui muudetakse nende keemilised omadused, keha kuivatatakse ja seda kaitstakse õhu mõju eest. Kehade kuivatamist kasutasid huantsod ja mõned Lõuna-ameerika rahvad. Käesoleval ajal surnukehade pehmete osade säilitamiseks kasutatakse selliseid aineid, millised kääritavad lihas ja veres asuvad albumiinid, nagu: kreosoot, puuäädikas, sublimaat, arseen jne. Vaikude ja palsamite kasutamine on kasulik sel määral, mil need takistavad surnukeha lagunemist õhu ja parasiitide tegevuse tõttu. Sel eesmärgil kasutatakse tärpentiniõli ja muid sarnaseid aineid. Anatoomilistel eesmärkidel prepareeritakse surnukehi teisiti, kui neil juhtudel, mil soovitakse surnukeha säilitada lühemat aega, et seda eksponeerida või kuhugi kaugele transportida. Anatoomilistel eesmärkidel surnukeha säilitamiseks kaetakse keha kõik osad lakiga või guttabertsiga ja töödeldakse veini piiritusega. Hannal soovitab veresoonkonda süstida väävelhappe või E;>@8AB>3> 3;8=>75<0. Sukets kasutab sissepritsimiseks suure eduga tsinkkloriidi lahust, teised soovitavad kroomhappe lahust, väävelhaput naatriumi või tinakloriidi. Anatoomiliste preparaatide säilitamiseks pr. Brunettor, Padue “s soovitab järgmist viisi: alguses uhutakse veresooned veega läbi, siis alkohol ja eeter ja lõpuks tanniini lahus. Nõnda töödeldud preparaat kuivatatakse erilisel viisil. .-.!. B.3., A.173-174. 1900.3. *** Palsameerimine  surnukehade lagunemise ja kõdunemise ärahoidmise viis. Selleks töödeldakse laiba pehmeid osi mädanemist ärahoidvate või nn. antiseptiliste ainetega. Sarnane palsameerimise viis oli tuntud juba assüürlastel, midjanidel((?)), pärslastel, kuid erilise täiuslikkuse töötasid välja vanad egiptlased, kellel kõik inimeste surnukehad ja isegi paljude loomade korjused balsameeriti. Egiptlaste palsameerimise meetodit kirjeldas Diodor, kuid tema kirjelduses on jäetud palju selgusetuks. Kuid igal juhul peab oletama, et egiptlastel oli olemas mitmeid laipade palsameerimise meetodeid. Kõige täiuslikuma meetodi puhul tühjendati pealuu ja see täideti aromaatsete ainetega, eemaldati kogu siseelundkond, see immutati aromaatsete ainetega ja keha õõnsused täideti lõhnavate vaikudega või maavaiguga. Seejärel, leotati kogu surnukeha naatroni soolades ja lõpuks mähiti õhku mitteläbilaskvasse ja aromatiseeritud kangasse. See, et egiptlaste surnukehade palsameerimine ei hoidnud keha lagunemist ära, seda võib märgata muumiate lihtsal ülevaatusel. Kõik keha pehmed osad on oma ehituselt täiesti muutunud ja isegi nende välised vormid on vaevu säilinud. Üldiselt, egiptlased saavutasid vaid mädanemise, kudede kestva muutumise ja lagunemise ärahoidmise osalt antiseptiliste ainete kasutamisega ning osalt õhu ligipääsemise takistamise teel ja lõpuks, osalt laiba kuivamist tagavate tingimustega. Kaasajal kasutatakse palsameerimist vaid äärmiselt harvadel juhtudel. Lihtsaim viis, mille puhul aga kaotavad vormi pehmed osad, kasutati juba paljude iidsete rahvast juures ja Lõuna Ameerikas ja milline seisnes laipade kuivatamises ja millist kasutatakse ka praegu väga kuivades hauakambrites hoidmise teel, mil kehad ise mumifitseeruvad. Kunstlikul palsameerimisel töödeldakse laipu ainetega, millised neelavad niiskust ja mis kalgendavad valgud, näiteks kreosot, puuäädikas, mõned soolad, eriti sulelmat (sublimaati), arseeni ja teisi mineraalaineid. Neid manustada on kõige parem veresoonkonda pumbates. Sagedamini, kui mujal praktiseeritakse surnukehade säilitamiseks palsameerimist Inglismaal. Seal kasutatakse paljudes haiglates nn. Garstini vedeliku ( glütseriin, arseen, karboolhape lahuse) sisepumpamist ja igale laibale kulutatakse 6 pinti (umbes 3 kruusi) vedelikku. Teistes inglise haiglates võetakse 3 pinti glütseriini, milles enne oli lahustatud 2 naela arseenhapet ja seejärel 2 gallonit puhast glütseriini, misjärel surnukeha mähitakse kangasse, mis on immutatud karboolhappega. Lõpuks, mõnedes haiglates kasutatakse nn. Stirlingi vedelikku, mis koosneb kreosotist, puupiiritusest ja sublimaadist. Keha pinnad pestakse karboolhappega ja lõpuks täidetakse õõnsused värske, puruks tambitud puusöega. Palsameerimisel vaikude ja aromaatsete ainete kasutamine, peale meeldiva lõhna andmise, on peamiselt mõeldud kahjurite tõrjeks. Anatoomikutes kasutatakse sel eesmärgil täpetiinõli või muid palsameerivaid vedelikke. Isegi, kui lugeda palsameerimise meetodeid surnukehade surnukambris hoidmiseks kõige paremateks, siis igal juhul ei sobi neid kasutada seal, kus laipu säilitatakse anatoomilisteks uuringuteks ja pikemat aega (aju). Siin ei ole vaja saavutada mitte ainult absoluutset laiba vastupidavust, kuivõrd keha lagunemise ärahoidmist ja keha vormid peavad seejuures säilima (näiteks kohtu-meditsiinilistel eesmärkidel). Viina-piiritusega töötlemine ja selles säilitamine on anatoomide juures üks tuntumatest konserveerimise viisidest, kuid selle meetodi pikaajalise kasutamise mõjul laiba koed muutuvad ja kaotavad oma värvi. Gannal näitas, et veresoonkonda pumbatud glinosemi soolad annavad sellise glinosemi ühendi kehaga, mil loomulik turgor , kumerused ja kõikide kehaosade vormid jäävad kauaks ajaks muutumatuteks ja need on kaua aega kõdunematud. Ganna poolt tavaliselt kasutatavad soolad: väävel- ja soolhapu glinoseem. Ganna meetodist veel paremaks kõdunemist ärahoidvaks meetodiks, mis soovitatud Sucquet“i poolt, veresoonkonna täitmine pumba abil, kloortsingi lahusega (poisi laip, mille veresooned on kloor-tsingi lahusega juba palju aastaid tagasi täidetud kadunud prof V. Gruberi poolt, on senini võimalik vaadata täiesti hästi säilinuna S-Peterburi sõja-meditsiini akadeemia juures asuvas anatoomia muuseumis. Viimasel ajal kasutatakse sel eesmärgil eelistatult Wieckersheimer“i vedelikku Cp. Gannal, „Histoire des embaumements“ (Pariis, 1841). Mis puutub vene palsameerimise küsimusega ja selle praktikas rakendamisega tegelevatesse arstidesse, siis palju vaeva on sellele asjale pühendanud dr. D.I. Võvodtsev, kes kirjutas sel teemal üpris põhjaliku monograafia ja esitas oma laipade palsameerimise meetodi. See töö oli esimest korda avaldatud autori poolt 1870.a. ja see meetod leidis praktikas laia rakenduse. Käesoleval ajal, tänu doktor Võbodtsevile ja tema lähimatele õpilastele, on see meetod saanud vene meditsiiniteaduses üldiselt kasutatavaks, et me ei pea liiaks vaeva selgitada sellest meetodist mõningaid üksikasju neile, kes sellega spetsiaalselt ei tegele. Me kirjeldame järjekorras: palsameerimise aparaati, hädavajalikke instrumente ja protseduuri ennast, juhindudes seejuures autori enda kirjeldusest. Doktor Võvotsevi aparaat, mida ta nimetab injektoriks, koosneb silindrilisest klaasanumast, mille kõrguseks on 17 cm ja läbimõõduks 11 cm., mahtuvusega 4 naela vett. Purk on injekteeritava vedeliku mahutiks. See on hermeetiliselt suletud vaskkaanega, mis on samuti vaskvarrastega aluse külge kinnitatud. Kaane külge on joodetud: kraaniga vasklehter, et vedelikku juurde valada, peenem kraaniga toru õhu väljalaskmiseks, kui vedelikku lisatakse ja kolviga surupump, millisel on surveklapp on varustatud spiraalvedruga. Mööda pumba statiivi kulgeb klaastoru mis ulatub klaasnõu põhja, mille kaudu vedelikku suunatakse kautsukvooolikuga statiivi juures ühendatud täisnurga all painutatud klaastorru, mis omakorda on ühendatud kautšukvoolikuga horisontaalselt asetseva vasktoruga. Viimasega on ühendatud kraan ja manomeeter, mis näitab vedeliku survet. Vasktoru otsa ühendatud kautšuktoru otsa ühendatakse T-kujuline toru, mis viiakse arterisse. Aparaadi kasutamise alguses on sellel kõik kraanid avatud. Seejärel täidetakse lehtri kaudu mahuti sissepumbatava vedelikuga, kusjuures õhk väljub eelnimetatud toru kaudu. Seejärel kõik kraanid suletakse ja hakatakse anumasse pumbaga õhku pumpama. Selle õhu survel voolab vedelik torru, suundub selle horisontaalses haru manomeetrisse, näidates vedeliku survet ja teine osa vedelikust jookseb kautšukvoolikusse ja sealt T- kujulise otsiku kaudu arterisse. Võvovtsev peab kõige paremaks laipade palsameerimise vedelikuks järgmise koostisega lahust: Thymol 5,0 gr., Alcohol 4,5, Glycerini 2160,0 Aq destillat. 1080,0 gr. Kõhnade või õrnade subjektide jaoks soovitatakse järgmise koostisega lahust:Thymol. 5,0., Alcohol 45,0., Glycerini Aq. Destillaat 1620 gr. Laiba avamiseta palsameerimisel peab sisestava vedeliku kogus olema peaaegu võrdne surnukeha kaalust poolega. Kui aga keha avatakse, siis sissepumbatava vedeliku hulk kasvab kordades, kuna palju vedelikku voolab maha ja seda võetakse nii palju kui tarvis. Peale kirjeldatud Võvdsevi palsameerimismeetodi puhul kasutatava vedeliku sissepumpamise aparaadi on tarvis veel selliseid instrumente, nagu skalpellid, käärid, pintsetid, konksud (harikikud ja kaksikkonksud), erisuurused T- kujulised ja lihtsad kanüülid (tosina jagu), haavaniit, peenikesed torud, käsnad, hüdroskoopiline vatt. Lisaks on tarvis ämbreid, kausse, linasid ja käterätte. Laud, millisel palsameerimist teostatakse, asendatakse eramajades tavaliselt laudade ja pinkidega. Kuid sellega seotud ebamugavuste vältimiseks Võvodtsev kasutas kokkupandavat lauda, mis tehtud Pariisis Lefori laua eeskujul. Palsameerimist aga teostatakse järgmisel viisil: kateetriga lastakse välja uriin ja väljauhtmisega tühjendatakse soolestiku sisu. Kahe sisselõikega kaelal avatakse mõlemad ühised unearterid ja neile vastavad veenid. Iga arteri ja veeni alt tõmmatakse läbi kaks (nende vaheline kaugus peab olema umbes 2 cm) veresoone sulgemise niiti. Seejärel tehakse kõigile nimetatud soontele vähemalt 1cm pikkused pikkilõiked. Igasse lõikesse viiakse T-kujuline toru, millise horisontaalsed harud kinnitatakse veresoonte sulgemise niitidega (ld. ligatura). Seejärel asutakse pea-unearterite kaudu vedeliku sissepumpamist. Kui vedelik ei tungi alumistesse jäsemetesse, siis tehakse ühendused reiearterisse. Peale vedeliku sissepumpamist arterid ja veenid seotakse mainitud niitidega kinni. Sellised olid kehaõõnsuste avamiseta tehtava palsameerimise üldised juhised. Keha avamisega läbiviidaval palsameerimisel tuleb vältida suurte arterite ja veenide läbilõikamist. Kõik rinna- ja kõhuõõne organid võetakse välja. Alles jäävad hingetoru, söögitoru, soole (ja naistel piimasoone)ots seotakse tugevalt kinni. Massiivsetele organitele tehakse pikilõiked. Õõnsad aga lõigatakse kogu pikkuses lahti, puhastatakse ja pannakse mõneks tunniks piirituse ja glütseriini (mõlemaid võrdselt) lahusesse, laibal seotakse kõik läbi lõigatud veresooned kinni ja alles siis tehakse pea, ülakeha ja alakeha arterite kaudu sissepumpamine. Enne pea arteritesse pumpamist seotakse kael kautšuksidemega (nii nagu tehakse Esmarhi veretustamise meetodil). Arteritesse viiakse torud otse. Kõik need ühendatakse aparaadiga, nagu ka veenid ja hakatakse vedelikku pumpama. Kolju ja aju jäävad avamata. Välismaine kirjandus: 1)prantsuse: Sue, „Anthropotomie, ou l“art d“injecter, de dissequer, démbaumer etc.“ (Pariis., 1875); Marchal, „Question de lémbaumement“ (Pariis 1843); Dupré, Gannal et Sucquet, „Rapport sur divers modes démbaumement“(Pariis 1847); P. Couil, „Etudes historiques et compratives sur les embaumements“ (Pariis 1856); I. P. Socquet, „De lémbaumement shez les anciens et chez le'G’Ÿ¢I J Ä Ż   i q t } ƒ Ō ē 2 lm“Ÿšōśjx‘Ÿ«±ĀŌēõ6789GY`eBD\^`÷ļėēėēėćėćßćēćēćŪćŪćŪēŪŌŠćŠĢŠēŠČēČēČŠČÄĄēĄŠ¼ĄēĄ±Ą­„Ą”™‘h”E—håwŒ5h+:chåwŒ5håwŒhŠ(mHsHh0h+:chŠ(CJaJh+:chŠ(h@T©hF+)hƒhāZ h”E—hāZhsBhæs+h4*h”E—h0W³hāZh0W³5hāZh”E—57±J  m78fgDFHZ\^`ް($*$h$j$l$n$€$‚$Ü(Ž(żōżżżżżżżżżżżļļļļļļļżżżżżżżgdåwŒ„Š`„Šgd4*Āö€żż`œø°ŗRS`j%37=†” "I!P!("V"X"Ž"v#€#š#ø#Ę#Š#$h$j$„$ $Z%v%ę%&ø&Ä&ü& '''N'(((Z(Ŗ(Ę(Ś(Ü(Ž())&*/*;*E***Ø*F,÷ļčįčŻčįčįčįčįčįčÖčįčÖčįčįčÖčįčÖĻĖĆ˿˿˿˿˻·°·°·æ·Ė¬·æ·æ·æ·Ø·Øh%e„h_ Ā h”E—h ›h ›h!*vh”E—h!*vh”E—5h0 håwŒhåwŒ h”E—håwŒhö>¾ h /:h”E— h /:håwŒh /:h”E—5h /:håwŒ5@F,§,ņ,-d-s-œ--ž-¦-“-/*/{/ó/ō/a0æ0Ź0Ė0ß0j1k1·1r3{344Ē4Ś4ć46(6p67&7 9"9$9&9(9*9,9.92949>9@9^9`9b9d9|9~9€9œ9n:|:’:ž:Ŗ:Æ:Ź:üųōųōšģčšōšōščšäąōąōąäąÜōÜōÜŲÜŲŃŲĶōĶąĶÅŗÅŗÅŗÅŗÅŗÅŗĶ¶Æ¤ō ō ō ¶ h)Rh”E—h)RmH sH  håwŒhåwŒhåwŒh”E—h¶~mH sH h¶~mHsHh¶~ h”E—h$O=h$O=h®o‰hĆhh4Y°h_ Āh ›hU$%h”E—hAtõhd¹>Ž(-ž-//ō/õ/k1l1"9d9f9h9z9|9~9;?`DįJ˜QaSTōWI[r^s^śp8sużżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżųųųųųųųgdŽlŹ:Ķ:å:S;a;ų;<#=~=Œ=<>E>:?;?Q?_??›@Ŗ@„ADDUD^D_D`DaDpD EEE,EJEXEœF£FG²GæGHH-IJJ=J>JąJįJņJKEKÓKįKqMM¹M×NŲNģNĒOĢOŃO½PĶPĪPŻP QQQSQ^Q—QüųüōüōüšōšōšųšōšģōģčäčäšäōäōäōäōäōäąōąŲąŌōŌĶŌäŌōŌÉōÉōÉžź¶ŗ¶ō¶ō¶²¶²ō²hvPhöēhķ"ń h§h§h§h7J` høhøhøh¦Ģh¦Ģ6h¦ĢhĪ$˜hQ)h{Sóh§ h”E—h)RhK_8F—Q˜Q¹RĘRŌRŲR"S3S9S;S”S|T†TTT”T°TÕTÜTóTõTöT¬UĄU2V;VŖV!W/W;W8 hŽlhŽlhŽlh:äh”E—håGhvPhøGs modernes (Pariis 1872); Laskowsky,  Proce“de de conservation des cadaveres et des preparations anatomiques (Genf, 1878). 2)Saksa: Sieber,  Ueber aegyptische Mumien (Viin, 1820); Thomson und Bauer,  Ueber das Gewebe in den aegyptischen Mumien (Liebig[ Annalen“, t.69); Magnus, „Das Einbalsamiren der Leichen in alter und neuer Zeit: ein Beitrag zur Geschichte der Medicin“ (Braunsveig, 1839); Burow, „Ueber die conservirung von Leichen“ („Deutsche Klinik“,lk.73, 1860); Wickersheimer, „Konservirungs-Flüssigkeit“); „Berliner Klinisch. Wochenscrift“ Nr.44, 1879). 3)Inglise: Thomas Greenhill “The art of embalming“ (1705); Mackenzie, „An account of a new method of embalming and perserving subjekts for dissection“ (Edinburg medical Journal, 1828); Thomas-Joseph Pettingrew,  Hystory of Egyptian mumies (London, 1834); G. Carrick,  On Dr. Wywodzoff“s method og embalming the dead (Edinburg, 1870). 4) CAA:0O: !?0AA:89, ?8A0=85 A?>A>10 10;L70<8@>20=8O >?A0 (>5==>-<548F8=A:89 6C@=0;L, G. XXVI, !. 1, 1835.3.); CHL, C:>2>4AB2> : ?@5?>4>20=8N E8@C@B88 > 10;L70<8@>20=88» (1837 3.); « 10;L70<8@>20=88 <5@B2KEL B5;L»; «@C3L 74@028O», !76, (1840);%0=L, «0;L70<8@>20=85» (?@8102;5=85 : 181;8>B5:5 <548F8=A:8EL =0C:L, 1858 3.); CO;LA:89, «0;L70<8@>20=85» (548F8=A:89 25AB=8:L, :=. 6, ! 28, 1866 3.); O<1;L, «BG5BL > =>2><L A?>A>15 ?@83>B>2;5=8O 0=0B><8G5A:8EL ?@5?0@0B>2L, 87>1@5B5==K9 ?@>D. @C=5BB0» (@>B>:>;K M0A540=89 A>25B0 %0@:>2A:>3> C=825@A8B5B0, @8;>65=85 : !1. AB@. 111, 1868); K2>4F52, « ?@>AB>< 8 uÄuŅuŌučujvøvōvöv¶wøw8xęy|V|Ā|Ź|J~R~\~^~b~®@€B€L€R€X€`€b€z€¤€ø€ŗ€¼€¾€Ą€Ā€Ä€Ę€Ņ€Ō€Ö€Ś€Ü€č€ź€ųōģōųäÜŲäĶäÅĆÅ»·»·»·»ÆÜųÜŲÜŲÜŲÜŲØ¤ ™•Ž„~„~z„~„h£ h£0Jjh£0JU h ›h_ Āh_ Ā h$O=h¶~h¶~h:ä h†'Lh†'Lh*[mHsHhMbšhMbšmHsHUhŅ`ĶmHsHh½oLh½oLmHsHh†'Lh†'LmHsHh½oLmHsHhĘ}cmHsHhŖ3VhŖ3VmHsH.>1I54>ABC?=><L A?>A>15 10;L70<8@>20=8O 157 2A:@KB8O ?>;>AB59» (>5==>-<548F8=A:89 6C@=0;L» G0ABL CVII, 1870); 53>-65, «  10;L70<8@>20=85 2>>1I5 8 > =>259H5<L A?>A>15 10;L70<8@>20=8O B@C?>2L, 157 2A:@KB8O ?>;>AB59, ?>A@54AB2><L A0;8F8;>2>9 :8A;>BK 8 B8<>;0» (>5==>-<548F8=A:89 6C@=0;L» G0ABL CXXV, 1876); 53>-65, «0;L70<8@>20=85 8 A?>A>1K A>E@0=5=8O 0=0B><8G5A:8EL ?@5?0@0B>2L 8 B@C?>2L 682>B=KEL» (!?1., 1881 3.); .. !B@C25,  AIE@0=5=89 >@30=8G. 5I5AB2 ?> A?>A>1C 8:5@AB59<5@0» (<?5@0B. 02:07. 548F. 1I5AB2>, ?@>B>:>;K 1879 3.)8 ?@. -!., ". II a c. 843-845., !. 5B5@1C@3 1891. 3 *** PAGE  PAGE 4 uB€D€¦€Ø€ŗ€¼€¾€Ą€Ā€Ä€Ö€Ų€Ś€š€ņ€ō€ö€ų€śśśśśųųųųųģćųģćųųų„h]„hgd¶~ „ų’„&`#$gd¶~gdŽlź€ģ€ī€š€ō€ö€ų€ōźäąÜÕ h ›h_ Āh/ Ūh£ h£0Jjh£0JUh/ Ū0JmHnHu 1h°Š/ °ą=!°"°# $ %°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH 6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRió’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *kō’Į*Loendita2 @ņ2 ¶~Jalus  Ę_¾$6)@¢6 ¶~LeheküljenumberV†’’’’±J*ōõ#$FGHQRST² Ō 67VWXYbcßąvwe f Ü!Ż!£'Ä'Å'Ę'Ļ'Š'Ń'M-r2ó8Ŗ?sA¢BF[I„L…LNJP™Q&V'VXVYVbVcVdVeVfVgVpVqVrV}V~VV‚V˜0€€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€p˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜@0€€p˜0€€˜0€€€˜0€€€˜@0€€p˜@0€€˜0€€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€˜0€€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€p˜0€€€˜0€€˜0€€€˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€p˜0€€€˜0€€ˆ˜0€€H˜0€€p˜0€€p˜0€€P˜0€€p˜0€€P˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€ˆ˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€0 ŸÄ `F,Ź:—Quź€ų€03467=BŽ(uų€15Aö€2 !•!’•€$E¤'„'¦'§'Ø'©'«'¬'­'²'³'Ā'pOsOŠOO§OØOŹOĪOŻOßOüOżOPP:På=åG4**[Ćh§ >8 £Q)®OāZqo§sBU$%Š(F+)æs+0k61P7K_8$O=†'L½oL)RŖ3VƒZ\7J`+:cĘ}cŽl!*v¶~ƒ!G%e„®o‰åwŒvP”E—Ī$˜ ›* @T©4Y°0W³ød¹ö>¾_ ¦ĢŅ`ĶÉaÓ/ Ū:äöē¹$źMbšķ"ń{SóAtõBjö’@č½½$$ """""qq&'(NOQTV@@@ @@@@(@@@<@@"@$@L@@(@T@@6@8@t@@p@ä@@t@|’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"qˆšŠh®ÄŌ¦ĮŲ&Ü“ ³I,“ ³I,!š ““r4;V;V 3ƒQšH)š’?ä’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O’’~Balsameerimine  kaasaegses mõttes- võte, mida kasutatakse laiba konsenveerimiseks, et hoida ära selle mädanemine ja laguneminKoitrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0ą˜ ,<HTd t€ œ Ø “ĄČŠŲéBalsameerimine – kaasaegses mõttes- võte, mida kasutatakse laiba konsenveerimiseks, et hoida ära selle mädanemine ja laguneminalsKoitmeeoitoitNormalerauntse21nMicrosoft Word 10.0@(B@¬ķĆóÄÉ@ę2Ź“ ³Iž’ÕĶ՜.“—+,ł®0l hp€ˆ˜  Ø°ø Ą Kékodue,;VA Balsameerimine – kaasaegses mõttes- võte, mida kasutatakse laiba konsenveerimiseks, et hoida ära selle mädanemine ja lagunemin Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCž’’’EFGHIJKLMNOž’’’QRSTUVWž’’’YZ[\]^_ž’’’ż’’’bž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF`õ‘2Źd€1Table’’’’’’’’DēWordDocument’’’’’’’’"†SummaryInformation(’’’’PDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’XCompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q