Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ> Y[X5@% MBBBBB BB b b b BBB b B b "b  B $B % 0U  :  BBb BBBBB L  Stalin (Dzugavili), Jossif Vissarionovits. Sndinud 1879.a. ((s.1953.a.)) Gori linnas, Tiflisi kubermangus. Rahvuselt ta oli grusiin. Ta oli kingsepa poeg, kes ttas Tiflisi Adelhanovi jalatsivabrikus ja oli registreeritud kui Tiflisi kubermangu Didi-Lilo kla talupoeg. 1893.a. Stalin lpetas Gori linna vaimuliku kooli ja asus samal aastal edasi ppima Tiflisi vaimulikku igeusu seminari. Seminar osutus siis igasugustele, nii narodlik-rahvuslike, kui marksistlik-internatsionaalsete ((1874.a.ilmus K. Marxi Kapital vene keeles)) Tiflisi noortele vabastuslike ideede viljakaks taimelavaks. Seminar kihises igasugustest ringikestest. 1897.a. asus Stalin seminari marksistlike ringikeste eesotsa. Sel perioodil ta vtab henduse Tiflisi illegaalse sotsiaal-demokraatliku organisatsiooniga ja vtud selle poolt illegaalide hulka, osaleb Tiflisi raudteetliste jne. illegaalsetel koosolekutel. 1898.a. Stalin astub formaalselt vene.sots-dem tl. part Tiflisi organisatsiooni. Ta juhib sellel ajal raudtee- ja vabriku -tliste ringides propaganda t tegemist. Seminaris, kus kahtlaste le oli sisse seatud pris kaval jlgimisssteem, misteti, et Stalin tegeleb illegaalse tga ja kustutati kooli nimekirjast ebausaldatavusele tttu. 1899-1900.a. mduvad S intensiivses tlisringides teostatavas propagandats. 1900.a. asutatakse Tiflisis Venemaa Sots-Dem. Tlispartei ( . !.-. . .!.) komitee, mille liikmeks ja heks silmapaistvaks juhiks sai Stalin. Sellel perioodil hakkab Tiflisis tlisliikumine vljuma vanast, puhtalt propagandistliku t raamest, mida teostati tliste  ksikute vljapaistvate isikute suhtes. Masside agiteerimine pevakohastel teemadel lendlehtede ja tsarismi vastaste poliitiliste demonstratsioonidega muutub pevaksimuseks. Lahvatab vaidlus vanakeste, vanade, puhtalt propagandistlike tmeetodite ja noorsoo tnava pooldajate vahel. Stalin on noorte poolel. Tuleb ra mrkida Tiflisis tollal elava Kurnatovi (C@=0B>2A:89) vljapaistvat rolli, Lenini lhima kaasvitleja ja tema ideede esimeseks juurutajaks Taga-Kaukaasias, uute meetodite vidus vanakeste le ja samuti Stalini revolutsioonilise kasvatamise asjas. Majanduslike streikide laine le kogu Tiflisi 1900-1901.a. ja tuntud poliitiline demonstratsioon mais, Tiflisi keskel viib Tiflisi komitee lhenemisele. Stalini juures 1901.a.lbi viidud lbiotsimine ja hiljem teatavaks saanud ohrankale antud tema arreteerimise ksk sundisid ta minema pranda alla. Sellest hetkest peale saab temast kutseline prandaalune revolutsionr kuni 1917.a. Veebruarirevolutsioonini, ttades selliste revolutsiooniliste hdnimede all, nagu: 0284, >10, 865@0475, '868:>2, 20=>28G, !B0;8=. 1901.a. lpus Stalin kolib Batumi, asutab seal Batumi Venemaa Sots-Dem. Tlispartei komitee, juhib Rotschildi ja Mantaaeva tehastes streike ning tuntud 1902.a. veebruari tliste demonstratsiooni. 1902.a. mrtsis Stalin arreteeritakse Batumis ja teda hoiti vangis kuni 1903.a. lpuni ning saadeti kolmeks aastaks Ida-siberisse, Irkutski oblasti Balagani maakonda Uus Uda (>20O #40) klla asumisele. Kuu aja prast, peale asumisele saatmise sihtpunkti judmist (1904.a. jaanuar), Stalin pgeneb asumiselt Tiflisi ning Taga-Kaukaasia ringkondliku organisatsiooni, mida siis nimetati Taga-Kaukaasia liiduliseks komiteeks, liikmena juhtis seal td. Stalini t 1904-1905.a. toimus vhemlastega terava vitluse lipu all. Stalin sitis sstemaatiliselt lbi Taga-Kaukaasia rajoonid (Batumi, Tsiatura, Kutais, Tiflis, Bakuu), pidades suulist ja kirjalikku vhemlaste aga samuti esseeride ((sotsialist-revolutsionr, lhinimetus)), anarhistide ja rahvuslaste vastast diskussiooni. Juba 1903.a. vangis istudes, saanud II parteikongressilt saabunud ((?, kas viimased kukkusid vangi ja samasse kongi ???)) seltsimeestelt teada enamlaste ja vhemlaste vahelistest tsistest erimeelsustest liitub Stalin otsustavalt enamlastega. Kuid pgenenud asumiselt, leidis ees veelgi teravama enamlaste ja vhemlaste vastuseisu. Stalin asus siis Taga-Kaukaasia enamlaste etteotsa ((See koht ti meelde olukorra Saksamaal, mil Hitler astus parteisse, mis oli juba 20 aastat tagasi asutatud ja kus temast ldse sai 6. ehk kige viimane, uus liige. Sellist parteid saab testi, olles aktiivne organisaator, kohe juhtima asuda, kuid..? K. L. Palun vabandust krvalepike, vrdluse prast.)), juhtides enamlikku illegaalset organit ((arvatavasti ajalehte)) >@L10 @>;5B0@80B0 (1905.a.) ja vtab aktiivselt osa enamlaste III kongressi ettevalmistamise asjast. 1905.a.  Oktoobri manifest tabab Stalinit Tiflisis enamlike revolutsiooni loosungite eest vitluse ajal. Sellesse perioodi puutub Stalini Brozr :@0BF5 > ?0@B89=KE @07=>3;0A8OE (gruusia keeles). Stalin sidab 1905.a lpus Taga-Kaukaasia enamlaste delegaadina levenemaalisele enamlaste konverentsile Tammerforsi (Soomes), kus ta seob end Leniniga lplikult. 1906.a., revolutsiooni lasaamise perioodil, uue Duuma valimise ja partei Stokholmi kongressiks ettevalmistamise perioodil olid enamlased Duuma valimiste boikoteerimise poolt. Enamlaste ja vhemlaste vaheline vitlus teravneb uue juga. Areenile ilmuvad anarho-sndikalistlikud elemendid. Nad hakkavad silma paistma eriti Tiflisis. Stalin oli kigi nende Taga-Kaukaasia antiproletaarsete liikumistega vastase vitluse keskmes. Sellesse perioodi puutub legaalne enamlik pevaleht @> (@5<O), Tiflisis, mis ilmub Stalini juhtimise all. Sellesse aega puutub Stalini gruusia keelsete suurte artiklite seeria: =0@E87< 8 A>F80;87<. 1906.a. Stokholmi kongressil figureerib Stalin Tiflisi organisatsiooni enamliku osa delegaadina, kasutades hdnime Ivanovits . 1907.a. algab Stalini revolutsioonilise tegevuse Bakuu periood. Naasnud partei Londoni kongressilt, kuhu ta oli delegeeritud Tiflisi parteiorganisatsiooni enamliku osa poolt, Stalin lahkub Tiflisist ja asub elama Bakuusse, kus ta hakkab palavikuliselt tle bakuu organisatsiooni hendamist partei Londoni kongressi loosungite alla. Seal ta juhib illegaalset enamlaste ajalehte Bakuu Tline, organiseerides edukalt vitlust Bakuu (0;0E0=K, 818--910B, '5@=K9 3>@>4, 5;K9 3>@>4) tlisrajoonidest vhemlaste vljatrjumiseks, juhib suurt kampaaniat selleks, et slmida tliste ja naftatsturite vahelist kollektiivlepingut ja saavutab lppude-lpuks Bakuu organisatsiooni ridades enamluse tieliku vidu. Sellest hetkest alates prdub Bakuu enamluse kantsiks. 1908.a. mrtsis Stalin arreteeritakse ja peale kaheksakuist vangistust, saadetakse kolmeks aastaks Vologda kubermangu, !>;L2KG53>@A:. Mne kuu mdudes Stalin pgeneb asumiselt ja naaseb Bakuusse illegaalsele tle. 1910.a. Arreteeritakse Stalin uuesti ja peale mne kuist vangis istumist, saadetakse uuesti eelmainitud asumiselesaatmise kohta. 1911.a. Stalin pgeneb uuesti asumiselt ra ja seekord jb partei KK lesandel Piiterisse. Sellest ajast peale hakkab ta revolutsioonilise tegevuse piiteri periood. Kuid ta ei saanud kuigi kaua seal ttada, kui tabatakse ja saadetakse talle juba varem mratud asumispaika tagasi. 1911.a. lpus ta pgeneb asumiselt uuesti Piiterisse, kus ta teeb prandaalust juhtivat td. Nd (1912.a.) on Stalin juba, Prahas toimunud konverentsil, valitud partei KK liikmeks. Stalin sidab KK lesandel siis lbi kik Venemaa olulised rajoonid, tehes eeltd jrgmisele  maikale , juhib ajaleht 2574>9  Thte ja Leena streikide ajal vtab juhtivalt osa @0240 asutamise asjas. 1912.a. aprillis, Stalin arreteeritakse uuesti ja peale mnd kuud kestnud vangistust, saadetakse seekord asumisele 4 aastaks Narmi kraisse (0@K<A:89 :@09). Staalin pgeneb ((ikka sidab)) sealt juba samal suvel Piiterisse ja sidab seejrel Krakovisse Lenini juurde, kus osaleb tuntud enamlaste nupidamisel Krakovis ja 1912.a. lpus prdub tagasi Piiterisse, kus ta juhib Duuma enamlaste fraktsiooni ja enamlike ajalehtede (organite) Tht ja Tde((2574>9, @0240) td. Sellesse perioodi kuulub Stalini t:  Marksism ja rahvuslik ksimus . 1913.a. Stalin arreteeritakse jlle ja peale mne-kuist vangistust saadetakse asumisele "C@CE0=A:89 :@09 Kureika klla ja vedab seal 1914.-15.-16.a. Peale Veebruarirevolutsiooni 1917.a. Stalin sidab Piitrisse ja osaleb partei KK liikmena juhtival tl. ((Lenin saabus emigratsioonist 2. aprillil)) Aprillis, levenemaalisel enamlaste konverentsil, kui parteis ilmnesid kaks voolu, asub Stalin otsustavalt Lenini positsioonile. Mais 1917.a., peale konverentsi, asutatakse KK Poliitbroo, kuhu selle heks liikmeks valitakse Stalin. Sellest ajast peale on Stalin KK Poliitbroo liige. Kogu Oktoobrirevolutsiooni ettevalmistamise perioodi Stalin ttab heskoos Leniniga. Kornilovi mssu, Demokraatliku nupidamise ja Parlamendi, otsese 1917.a. oktoobrilestusu ettevalmistamise ajal ja lpuks htlase-sotsialistliku valitsuse organiseerimise vaidluste perioodile jrgmisel peval peale Oktoobripret kigil nendel Oktoob23LQ     ! [ Y h n   "$¾־ΐhbhg)h+mHsHh^h+mH sH h+h^h5mH sH h5mHsHh5hshLmYhj$h^h X&hSh =hIhIhICJ aJ hIh!ICJ aJ h!Ihs+423 |#(,&../267KxNV V@VBVTVVV^^f:fFz|~j:<qvw/U_hgk( !!!<"l####̶̺̺̾̏h{ h^hBmh=+7hBmhr6h;Th!h+hdQJhuah^ h(mh(m h^h(mh(mh_5 h^h_5 h^hLmY h^hZjhZjh5hLmYhb h^hb8#%%&&'4'Z'n'((O(T(^(e((())*`**`++$,f,,,-- ..&.+..//R0000011222f2x2223333446(64666667ĽĹĹĹߵߪߪ h^hS\ghS\g h^hY%hbhY% h^h<h<hJp h^hZ+hZ+hh{h^h8 h^h8 h^hHC+ hHC+hHC+hHC+?7x7777777S8T8W8X8b88C9D9M999:o:s:::;HIIIJxJzJJJKKLLjLLLNvNxNDOPO^OOOyPzPPP=Q>QQQKRThTTUPUӾӺӺᨤ h^h}th}th< h^h< h^hWhW hTNhTN h^hTN h^h=hTNUh=hMZh^hbh^hShmH sH hShmHsHhSh=riprde ettevalmistuse ja kindlustamise perioodidel, kui he osa partei (Kamenev, Zinovjev) kahtlemine hvardas kogu asja rikkuda, ji Stalin Leninini lhimaks abiliseks ning kaasmtlejaks. Juulist kuni Oktoobrini oli Stalin faktiliselt partei KK organite ((ajalehtede)) ( 01>G89 8 !>;40B, @>;5B0@B9, 01>G89, 01>G89 8 CBL jne.), juht. Oktoobri pevadel KK valib Stalini  viisiku (lestusu poliitilise juhtimise kollektiiv) ja ka  seitsmiku (lestusu organisatoorse juhtimise kollektiiv) liikmeks. 1917.a. peale oli Stalin Nukogude Kesktitevkomitee (& 0 !>25B>2). 1917.a. kuni 1923.a. oli Stalin rahvuste asjade rahvakomissar, aga 1919 -1922.a. tlis-talupoegade inspektsiooni rahvakomissar. 1922.a. heks partei KK sekretriks, millisel ta ka praegu (( vist, 1929.a.)) on. 1925.a. Komiterni Titevkomitee presiidiumi liige. Kodusja perioodil viibis Stalin philiselt rinnetel. 1918.a. (kevad ja suvi) ta ttab Tsariitsni (&0@8FK=A:><) rindel, organiseerides koos Voroaiilovi ja Mininiga &0@8FK=i kaitset Krasnovi vgede vastu. 1918.a. Stalin inspekteerib Permi piirkonnas koos Dzersinnskiga 3 armee rinnet, aidates taganemise peatamiseks vtta tarvitusele igasuguseid meetmeid. 1919.a. Stalin ttab Piiteri ((Looderindel)) rindel, organiseerides meie pealetungi Judeenetsi esimese Piiterile tungi vastu 1919.a. suvel ttab Stalin Lnerindel Smolenskis, organiseerides vastupanu poolakate pealetungile. 1919.a. talvel Stalin ttab Lunarindel Denikini vgede vastu, jdes sinna kuni Deniikini vgede tieliku purustamiseni ning meie poolt Rostovi ja Odessa hivamiseni. 1920.a. ttab Stalin Edelarindel (Poola vastasel), vttes vahetult juhtivalt osa poola rinde lbimurdmisest Zitomiri rajoonis, vabastades Kiievi ning suunates meie ved Lvovi klje alla. Sel samal 1920.a. Stalin juhib Ukraina Lunaosa kaitset Wrangeli pealetungi vastu. 1920 1923.a. on Stalin Vabariigi Revolutsioonilise Sjanukogu liige ((G;5=>< 52>;NF8>==>3> >5==>3> A>25B0 @5A?C1;8:8)). Sjaveliste teenete eest on antud Punalipu orden ((>@45= @0A=>3> =0<5=8)). Stalini olulisemateks brozrideks on: 0@:A87< 8 =0F8>=0;L=K9 2>?@>A, 0 ?CBOE : :BO1@N,  5=8=5 8 ;5=8=87<5, >?@>AK ;5=8=87<0. 2. ">2ABCE0. *** Ei tea, kas viimasest, selle artikli autorist ka miskit muud jlge ka on? Peategelasest ji aga selline mulje, et ta kogu aeg ttas ja juhtis, kui parasjagu vangist vi asumiselt ei pgenenud (va. Maailmasja aePUVV>V@VRVTVVVWXZLZ[[&\(\\\\v]*^Z^^^^^@_j____`aaaa&bbb~ccHdXdZdeeFeheeeeeff fݼøøðììÓÓjhz0JU hKMhKM hBhKMhP h^hBhBh*h^hu( hS\ghmhKMhzhzhhWUhMhm hV)hV)hV)he|9hWmHsHhe|9mHsH6g, mil ta pgenemisega ei kiirustanud) vi asumisel ei viibinud. Viimastele pealesunnitud tegevustele kulus tal rohkem aega kui Leninil. Viimane aga istus enamasti oma vangi-asumisoleku ajad enam-vhem rmsalt-ausalt ra. Seda artiklit tlkides tuli kui uni peale ttu mte, et kasutaks Stalini kohta (vahepeal, tnapeval, moodsaks muutunud) sna  juhtiv tankist . Palun vabandust selle isiku, ta sprade, austajate ning asjatundjate ja ajaloo ees, kui see nii ei olnud. Ma ei ole just tark, mida testab ilmekalt juba eeleldu. Ma ei tea isegi millises sajandis elan, vist teises. Eks petage tulevikus noorsugu paremini. NB. Kohanimed on osalt vene keeles, sest hetkel minul puuduvad sobivad raamatud, atlased ja internet, et nimesid le kontrollida. Vimalik, et mne koha nimi on ndseks uuesti muutnud. V.a. Gori, millest on saanud jlle ks Venemaa thtsamaid ajaloolisi kohti. Kui elulooliste artiklite Lenin ja Stalin pikkusi vrrelda, siis viimase nooruse tttu ji vahekokkuvte Lenini kasuks 15:4 lk. ( NB. Siin lks arvesse vaid elulooline artikkel.). Kuid peale Stalini nime oli thestiku jrgi !B0A>20, ;5=0 <8B@852=0 s. 1873.a. 16. veeruline autobiograafia (Stalinil 5 veergu). Mainitu oli Vene Nukogude Sotsialistliku Fderatiivse Vabariigi 1918.a. konstitutsiooni ks autoreid (Teine oli (59=:<0=) ja ta kaitses seda Nukogude V kongressil, mil see ka 10 juuli 1918.a istungil vastu veti. Kuid arvan, et uuemates entsklopeediates on vahekorrad plahvatuslikult kahe eelmainitu kasuks. 7.12.08.K.K.L. *** PAGE  PAGE 4 ^^^`eeeeeeeffff4f6f8f:f@>@>@>@km  % %X&Z&++++++//!0"022222222++..22222222Koitraunts@?bO!j$Y% X&V)+HC+Z+s+5P7=+7e|9dQJKMMTNr4OyQ;TLmY@[ZuaS\gZjG_}Sh!I_5<^ =BSW.MZI {bP8*s}tr6u(BmW$=mzg)(mzJp<@//"T//Huud d d ll""  #$%&'*,2@@@@ @@@(@@@@4@@ @H@@&@P@@*@,@\@@0@2@h@@6@p@@@@J@L@N@@@T@ZUnknownGz Times New Roman5Symbol3& z Arial"ha;(as7+\s7+\!r422 3QH)?OKoitrauntsOh+'0h  $ 0 <HPX`ssKoitfoitoit Normal.dotrauntsd40nMicrosoft Word 10.0@CP1@+-WX@"{$s7+՜.+,0 hp  koduTi\2A  Tiitel  !"#$%&'()*+,-./012345689:;<=>@ABCDEFGIJKLMNOQRSTUVWZRoot Entry F`)$\Data 71Table?WordDocument"lSummaryInformation(HDocumentSummaryInformation8PCompObjk  FMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.89q