Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ GIž’’’F’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæńFbjbjĻ2Ļ2%"J­X­X'0’’’’’’ˆœœœœœœœ°4448lˆ °¶  "¼¾¾¾¾¾¾$SR„ `āuœĀĀĀĀĀāœœĀĀWŚŚŚĀ"œĀœĀ¼ŚĀ¼ŚŚšœœšĀ”  ż÷\cŹ4ä|š¼m0š `X š°°œœœœ œšĢĀĀŚĀĀĀĀĀāā°°„4ø"°°4 Pornograafia. ((1898.a.)) ((NB! Nimed kontrollimata!)) Pornograafia – kr, prostitutsiooni kujutamine, kirjeldamine. Kooskõlas sellega esimesed kirjandusteosed, millistes astuti prostitutsiooni vastu, nimetati P. Selline oli näiteks („Le Pornographe ou Idees d“un honnete homme suru n projet de reglement pour les prostituees“ etc. London. 1769). Kui (1836).a. ilmus tuntud prantsuse arsti Paran-Djusetle ((nimi on kindlasti valesti antud. Kui saan targemaks, parandan ära.! K. L))sama asja käsitlev üksikasjalik uurimus, siis seda ei vaadeldud kellegi poolt mitte kui pornograafiat, vaid see töö tunnustati ülimal määral õpetlikuks ja kasulikuks. Kuna kõlblusetu teose mõiste on seotud selle teose eesmärgiga, siis pornograafiliseks hakati nimetama vaid selliseid kirjandusteoseid, milliste ilmumisel ei olnud muud eesmärki, kui „rõveduste vastu huvi tekitamine “. Võtnud vastu sellise pornograafia määratluse, sai hilisem kirjanduskriitika aluse terve rea, alates vanadest, kirjanduslike tööde pornograafiliste hulka liigitamiseks. Selles mõttes võib pornograafiliseks lugeda mõned Aristofani komöödiate osad, aga samuti, osaliselt, Lukiana teose ja Longosi („Daphnis ja Shloe“) ((Kreka kirj. E.k. 1972.a. kes oli pärit arvat. Lesposelt ja kes on kreeka kirjanduse Rooma ajajärgu ühe tippteose „Pastoraalid“ („Daphnis ja Shloe“) autor. ((EE. 5 kd. 1990. lk.620)). Ladina kirjanduses olid sarnase iseloomuga Katula ja Martsiala epigrammid ning eriti Petronia „Satirikon“. XVI saj. Prantsusmaal olid varem käibel pornograafilise sisuga jutud ja muinasjutud, millistest tolle aja kirjanikud võtsid üle sü~eesid, aga prosaistid sellised nagu Rable  Gargantuas ja  Pantagrjules , võtsid neist kirjanduslikku keelde üle ehtsaid rahva hulgas kõlvatuste kirjeldamisel kasutatavaid nimetusi. Hiljem kohtab pornograafiat Beroald de Bervili, Rene ja la Fontena töödes, kes oskasid, muuseas, katta piltide alastust, poeetilise graatsiaga. Kui aga kõlvatus saavutas XVIII saj Prantsusmaal äärmuslikkused, siis langes ära ka selle varjamise vajadus ja erootilisus väljendus kõige avameelsemates pornograafia vormides. See kirjanduse liik ei kohanud ühiskondliku maitse poolt mingit protesti ja kogu perioodi kestel, alates Voltaire ((õieti Francois Marie Arouet 1694-1778.a.))„Orleansi neitsist“ ((„Neitsi“?))kuni Parni sulest ilmus „Jumalate sõda“ (1799). Peale nimetatud teoste, millistel olid peale pornograafilise tooni ka vaieldamatud kirjanduslikud väärtused. Euroopa kirjanduses, eriti Prantsuse omas, said harva kuulsaks teosed, millistel, isegi äärmuslikul alandlikkusel moraalse kõlvatuse vastu, ei saanud leida muud eesmärki, kui lugejate väärastunud maitse ekspluateerimine. Sellistest teostest said eriti kurikuulsaks „Parnasse Satyrique“ (1622) – Teofil Vio kogumik, millise järel sattus tagakiusamise alla ta ladinakeelne raamat, mis anti välja 1680.a. Prantsusmaal pealkirja all: „Aloisiae Sigeae Toletanae satira sotadica de arcanis amoris; Aloisia hispanice scripsit, latinitate donavit J. Meursius“. Hiljem selgus, et ei Hollandi teadlane Meursius, ega ka Hispaania kirjanik Aloisiae Sigeae ei olnud selle väljaandega mitte kuidagi seotud, mida peeti advokaat Sorie omaks, kuid kelle selles süüdistamine, muuseas, võib olla sama ärateenimatu, kui kahtlus, milline langes Didro“le raamatu: „Filosoof Tereza“ autorluse suhtes. Samasuguste kirjandusteoste hulka peab arvama Pirona „Oda Priapu“ (vt). Haiguslikult-pornograafilise iseloomuga paistsid silma kõik markiis de Sade* ((*Donatien Alphonse Francois de, markii 2.VI 1740-2.XII 1814.a., prantsuse kirjanik. Oli korduvalt vangis ja maapaos, suri Charentoni vaimuhaiglas. Kirjeldab seksuaalset perverssust ja julmust (sadism), arendab ateismist lähtuvat õpetust absoluutsest isikuvabadusest ja vastutamatusest. S-i looming on mõjustanud 20. saj. psühhoanalüütilist, sürrealistlikku ja eksistentsialistlikku kirjandust. Teosed: „120 päeva Soodomas“ (1785), „Justine“ (1791), „Juliette“ (1796), „Markiis de Ganges“(1813), esseekogu „Filosoofia buduaaris“ (1795). ENE 7 1975.a. lk. 38.)) kirjanduslikud väljaanded: „Justine või häda vooruse pärast“ (anti välja Hollandis 1791.a.), „Filosoofia buduaaris“(1792) ja „Juliette või õnnejoovastuse pahe“ (1798), milline oli „Justiene“ järjeks. Vaatamata võimude järelvalvele, kõlvatud teosed levisid ikkagi massiliselt, tuues väljaandjatele suri sissetulekuid. Veel mitte ammu tegutsesid Brüsselis mitu firmat, millised olid spetsialiseerunud pornograafiliste väljaannete paljundamisele. Eriti tuntud on kogumik „Nouveau Parnasse Satyrique“, millises, kõrvuti mitmete andekate lugudega, kohtab jämedalt häbitut teksti, millisel pole mingit kirjanduslikku väärtust. See väljaanne keelati rahvahariduse ministri Djurju pealekäimisel Prantsusmaal 1866.a. ära. Sajandi viimasel veerandil, mil Prantsusmaal valitses eranditult romaani naturalistlik koolkond, kirjeldati sugulise armastuse valdkonda selliste pisiasjadeni, milline viib kujutluspildi vaieldamatult pornograafiale väga lähedale. Mitte ainult teisejärgulised romaanikirjanikud näiteks Adolf Belo, Katul Mendec, Marsel Prevo, Arman Silvester jt., vaid ka sellised korüfeed, nagu Zola, Maupassant kuritarvitasid tihti prantsuse keele võimalusi, mis lasksid autoritel karistamatult ilumeelega vahetult tunnetatavaid piire rikkuda. Prantsuse kriitika, oma parimate esindajate kujul, viitas tihti sellele belletristika negatiivsele küljele, seletades seda peamiselt kirjanike häbitust sõltuvusest kirjastajate poolsest püüdest ekspluateerida ühiskonna erootikalembust. Samasugustel kaalutlused häbistavad igapäevaselt teatud osa perioodilistest väljaannetest, millised ei põlga oma väljaannetes ära terveid lehekülgi täitvaid otseselt pornograafilise sisuga joonistusi ning artikleid. Äsja asutati Pariisis, senaator Beranze eesistumisel, terve ühing (Ligue de la moralite publique), millise programmi kuulub, muuhulgas, publiku kaitsmine amoraalsete kihude ekspluateerimise eest. Selle Liiga ideede elluviimise vastu peetakse osa Pariisi ajakirjandusväljaannete poolt, kes ei põlga ära pornograafia kaudu saavutatavat edu, vihast võitlust. Seadus, millise väljaandmise eesmärgiks on suurendada karistusi tegude eest, mis suunatud erootikatunde äratamisele ja häbitunde avalikule solvamisele, ei ole, vaatamata Beranze kõigile püüdlustele, veel parlamendist läbi käinud. Pornograafia vastane võitlus, nagu näitab uusima aja praktika, on peatunud ilmsel veendumisele jõudmisel, et selle vastu ei saa karmide ärahoidvate või karistusmeetmete võtmisega võidelda. Prantsusmaal kasutatakse neid meetmeid vaid ühe masside erootiliste instinktide ekspluateerimise ühe liigi ärakasutamise suhtes, aga nimelt avalike esinemiste suhtes. Kuid ka selliste etenduste peale vaadatakse äärmise sallivusega. Vene kirjanduses ei ole pornograafiat märkimisväärset viljeldud. XVIII saj. said kuulsaks Barkov ((1731 või 1732-68)) (vt. III, 76) ((SVE Nr.4. 1950. lk.249))pornograafilised teosed, milliseid levitati käsikirjadena. Ülemeelikuid luuletusi kirjutasid Puškin, Lermontov, Polezaev jt. Venekeelseid pornograafiliste luuletuste kogusid anti välja (Longinovi jt.) välismaal. Pornograafia kaunites kunstides. Vana Kreeka, Hellenistliku, perioodi kunstnikud valisid oma maalikunsti ja skulptuuride teemadeks meie aja mõistes kõlvatud stseenid. Vanal aja rahvastel alastus oli mitte ainult plastilise kunsti armastatuim väljendusvorm, vaid et erootilisus oli ka kultuse asi. Kreeka usundid lubasid mitte ainult eramute vaid ka kirikutes selliseid riskantsete sü~eedega kujutisi, millised isegi väga andekate kunstnike loominguna ei jätnud erutamata vaataja loomalikke instinkte. Ateenas oli isegi spetsiaalne pühamu, mis oli pühendatud „Häbituse kehastamisele“(…), mis kaunistatud lugematute viljakuse embleemidega ja Afrodite kujutistega. Nende jumaluste auks lauldi ortofaalseid laule ja laulukesi, milliseid saadeti kõlvatute kehaliigutustega. Kogu Olümpia kujutas endast avarat välja, millisel pornograafiga tegelevate kunstnike ohjeldamatu fantaasia leidis oma kunsti jaoks ammendamatuid sü~eesid. Bakhanaalne orgia, Veenuse ja Jupiteri armuseiklused olid kreeka kunsti ammendamatuks teemaks. Evrapiid meenutab ( Ippoliidis ) Ulissi ja Aristidi tuntud pornograafilisest kujutisest. Samasuguse iseloomuga olid Aristidi, Nikofana ja Pavzani teosed. Kuid kõiki neid ületas selles mõttes Paraazi. Kui kreeklastel, rahval, kes püüdlevad ilusa poole, oli kirg pornograafia järgi seletatav kauni vormi nautimisega, millist nad äärmisel juhul hindasid sü~eega võrdsel määral, siis roomlaste kohta seda väita ei saa. Heliogabala orgiatel kasutati karikaid, millistele olid sisse taotud kõlvatu sisuga tegevused. See tava, muide, eksisteeris varem (in poculis libidines caelare juvat ac per obscaenitates bibere, räägib Plinius). Isu kunstiteoste järgi, millised ergutavad naudinguiha, haaras kogu rooma ühiskonna, kaasaarvatud ajajärgu kõige valgustatumad inimesed. Svetonia sõnade järgi, oli Horatsiuse magamistuba üleni kaunistatud selliste siivutute piltidega, nagu alasti Afrodite. Sellise väärastunud maitse paljastajate hulgas olid sellised poeedid nagu Ovidius ja Propertsi, vaatamata sellele, et nad ise oma teostes ei olnud kõlvatuste osas kaugeltki vaoshoitud. Püha Klement kaunistas oma eluruume selliste piltidega nagu „Veenus Marsi embuses“, „Jupiteri poolt püütud Leda“, paljad nümfid, purjus satiirid jne.. Herkulani ja Pompei varemetes säilis lugematu hulk pornograafiliste esemete näidiseid. Mitte ainult lõbumajad, vaid ka eramud olid kaunistatud kõige erutavama sisuga maalidega. Neapoli muuseumis on suur sarnaste arheoloogiliste esemete kollektsioon, millised on loetletud „Catalogo del museo natzionale di Napoli“ („Raccolta pornographica“). Keskajal, ristiusu mõjutusel, pornograafia eramutest kaob, kuid seda kohtab veel mõnede kirikute kapiteelidel ja portikustel, selle kui negatiivse näiteks, omades eesmärgiks pahede suhtes negatiivset suhtumise kujundamist. Taassünni ajajärgul leidis kõlvatuse kujutamine uuesti koha maalikunstis ja skulptuurides. Itaalia talendikad kunstnikud suutsid ainiti vastupandamatute graatsiate kujutamisel teatud määral pehmendada reaalsuse muljet, nõnda, et teema siivsus liikus tahaplaanile. Rafael Cantsio, näiteks, jäi suureks ja puhtaks isegi oma veelgi reaalsemas loomingus („Veenuse sünd“, „Veenus ja Amor“, „Haavatud Veenus“, Veenus tõmbab jalast pindu välja“, Veenus ja Adonis“, jne.). Taassünni ajajärgu itaalia enim tuntud kunstnikest tegelesid pornograafiaga Petro Liberi ja Agostino Karratši, kuid kelle estambid säilinud väiksel arvul. Sama kunstiliigi hulka kuuluvad Dzakopo Karalo – seeria tõmmiseid pildist „Jumalate armukäigud“, millised kuuluvad, nagu arvatakse, Perino del Vagale. Sarnase sisuga piltidest eksisteerib palju teisi gravüüre, millised on tehtud XVI sajandi saksa ja hollandi (Altdorferi, Aldegreveri, Israel van-Mekeneni, Frants Brun, Theodor Bri ja teised)kunstnike poolt. Hollandi maalikunst loetleb oma kunstnike hulgast mõned kunstnikud, kes joonistavad pornograafilise sisuga stseenidega pilte. Nende hulgast on eriti tuntud Jan Steen, Frantz Mieris ja Willem Mieris (Florentsia ja Dresdeni galeriides). Jan Steeni piltidest on eriti iseloomulikud „Orgia“, milline kujutab endast ühiskondliku moraali eredat satiiri, teos ise asub Van der Hoopi muuseumis Amsterdamis. XVIII saj vallutab pornograafia prantsuse kunsti ja ainsaks tõkkeks äärmustesse laskumise vastu oli ühiskonna märkimisväärselt kõrge ilumeele tase. Watto, Buse, Bodeni paljude tööde hulgas on palju selliseid, milliseid võib pornograafiliste hulka liigitada (vt. „L`Art du XVIII siecle“ <>KLMŚšQ Y _ e ć ä D E U d e „ ^ ’¢t|~¤¦FLµāöšČņół"#$'S‚¢£¦§^ÕŲ÷ųł1P\s“ĘüųüōšōšüģüģüčäčąÜąÕąŃĶÉĶÅĶÅĶÅÉÅĮÅĮÅĮ½¹µ¹µ¹µ¹É¹µ±­©­©­µ­µ­µ„­„­„hŁL~hq0h¼h9 }hc2hņQh˜!hm8hUmĆhPmhh‡h†gx h›(„h›(„h›(„h²šhirĄh!fhD;įh Sh6N}hˆ#Øh_VĻ? =>æ!e#Ų$Ł$E¢F£F×FąFįFāFķFīFļFšFńFżżżżżżżżżżżżżńčżńčżżż„h]„hgdirĄ „ų’„&`#$gd%H×FšFžžĘE€¢Æ:uż8!¾!æ!c#d#e#§#Ū#ź#$$×$Ų$ś$ū$w%€%®&Ą& (%(o(**b-’- -¾-Ŗ/³/Ż/—0õ23ė33577 88‘8g9m9ć9D¼DĶDēDEE×FüųōųšųšōģčäąäÜäÜŲÜŲÜŲÜŲŌŠĢŠĢŠČÄĄĢĄ¼ĢĄ¼Ģ¼Ģø“ø°¬“¬“¬Ø“Ø¦Ø¢Ø¢Ų¢hD6hUhÓ”hsh«Mhˆ#ØhG„h’3µh¹Ohh mh8~hPmhÜxph¼hØ„h©yh6N}hŹEhŸZ”hX(höKhD hž{h“\©< vend Gonkur). Isegi tuntud graatsiaga Grez, ei põlanud ära oma kaasmaalaste maitsele vastutulekut. Hulga rohkem väljendus pornograafiline element Fragonari teostes, kuid määratu talent ja ilumeele tundega teatud piiridesse jäämine päästis kunstniku reputatsiooni eelmainitud mõttes. Kaasaegne prantsuse kunst, võrreldes möödunud sajandi kunstiga, patustab vähem pornograafia suhtes, kuigi teise keiserriigi tsensuur vaatab sellele üpris aupaklikult, ei ole prantsuse uusima aja kunstis märgata endist kaunites kunstide kõlvatuse ülekuhjamist. Kunsti- ja kirjanduskriitika protesteeris kõvasti kunstis valdava erootilise motiivi vastu, võrdsustades selle pornograafiaga. K. L. 17.08.09. UVE. 1898.a. Nr. 48. lk.576-578. PAGE  PAGE 1 ×FŲFŽFßFąFāFćFéFźFėFģFķFšFńFõļõļėõļõąõļėÜhD6hhˆ#Ø0JmHnHuhˆ#Ø hˆ#Ø0Jjhˆ#Ø0JU 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRi@ó’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *k@ō’Į*Loendita2 @ņ2 irĄJalus  Ęøp#6)@¢6 irĄLeheküljenumberA0J’’’’ =>æeŲŁm.ņ/ó/'0001020=0>0?0B0˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€(˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€ĖÄ Ę×FńF $ńFšF !•!’•€ $'0?0B0 &<>¾Ądf׌l.n.ń/ó/&0'0?0B0 %>$e×ó/00&0'0?0B0 $'0?0B0’’raunts-å,ņQPmD *U «Mq0m88~sŹE˜!X(c2Ō=%HöK Sŗbe!fD6h¹OhÜxp†gx©yž{9 }6N}ŁL~Ø„G„h‡ m²šÓ”ŸZ”›(„ˆ#ؓ\©’3µ¼irĄUmĆ_VĻD;įėę’@€!!#¦!!pmm m!P-A0`@`` @`&`P@`*`,`\@`ˆ@’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"1ˆšÄ©‰5×&3Ų&ä)W)W!š‰‰““4002ƒšH š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’6N}’’Pornograafia - rauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0p˜°¼ĢŲäō  , 8 DPX`héPornograafia - ornrauntsaaunaunNormalarauntsa20nMicrosoft Word 10.0@X0C@īķ7mžÉ@ČGcŹ)ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0ü hp€ˆ˜  Ø°ø Ą ÜékoduaW0A Pornograafia - Tiitel  !"#$%ž’’’'()*+,-ž’’’/012345ž’’’789:;<=ž’’’?@ABCDEž’’’ż’’’Hž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFš]cŹJ€Data ’’’’’’’’’’’’&1Table’’’’.WordDocument’’’’"JSummaryInformation(’’’’’’’’’’’’6DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’>CompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q