Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ = ? ž’’’ < ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ E- bjbjĻ2Ļ2 % "6 X X +% ’’ ’’ ’’ ° t t t 8 ¬ Ą ° Q ¶ Ų Ų " ś ś ś ś ś ś Š Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ Ņ $ R Y
B ö ś ś ś ś ś ö ś ś ś ś ś Š ś Š ( ( ś Ģ ° »ŖŹ t ² ( Š ! 0 Q (
Ā :
( ° °
( Ø ś ś ś ś ś ś ś ö ö ° ° Ä t ü ° ° t Lõivud 1898.a.
Lõivud, e, riigilõivud riigitulude allikad mis on kesksel kohal maksude ja eramajanduslike tulude vahel. Viimastega on maksudega see ühisosa, et neid tasutakse mitte kõigi kodanike poolt (nagu makse), aga vaid riigiga teatud, mingites suhetes temaga või omavahel kokkupuutesse astuvate isikute poolt. Mõningatel lõivudel on riigiasutuste poolt osutatud teenuste eest tasumise iseloom, selle poolest on ta väga sarnane eramajanduslike tulude allikaga, erinevus on vaid selles, et teenused, milliste eest lõivu makstakse, ei oma materiaalset iseloomu (nn. posti- või telegraafi korrespondents, maanteede või raudteede kasutamine jne.). Mõned rahandusmehed loevad lõivude hulka ka posti-, telegraafi- ja teede
maksud jne., kuid vaevalt, et see on õige, sest nagu post, telegraaf ja sõiduteed jne, tuleks lugeda pigem mehaaniliste (regaalide ja riigivarade) tuluallikate hulka. Kuigi meie seadusandluses nimetatakse lõivudeks maanteemakse, makse raudteepiletitele ja kiirrongidega veetavatele kaupadele ja üldse paljusid koormisi, millised sisuliselt ei erine millegagi maksudest (näiteks tollilõivud, gildi lõivud). Selliste koormiste lõivudeks nimetamine ei põhine mingitel teaduslikel õigustustel ja see võib olla seletatud vaid maksude ajaloolise päritoluga ja eriti sõna lõivud tähendusel vene keeles, millises ta varem tähendas muistsest ajast väljakujunenud koormisi lõivude järgi st. nagu ennegi . Oma ajaloolises arengus paljud kaasaegsetest lõivudest, millised omavad maksude iseloomu, omasid varem tõesti riigi, teiste isikute või asutuste poolt osutatud teenete eest tasumise iseloomu. Lõivud ilmusid üldse enne makse, neil kaugetel aegadel kui nõrk riigivõim ei julgenud pöörduda oma alamate poole otsese maksu maksmise nõudmisega. Enamus lõivusid on pärit feodaalsest keskajast. Soovides riigi kulude katteks vahendeid, pidid toonase aja valitsused oma nõudmisi motiveerima ja need enamik juhtudel lähtusidki riigi poolt osutatud teenuste osutamisest. Sellisena oli üheks vanimaks lõivuks kohtulõiv, milline on sellise iseloomu säilitanud teistest enam ja seda kuni käesoleva ajani. Täpselt sama kaua on arenenud sõiduteede kasutamise eest maksmine, osalt nendega seoses tekkis tollilõiv, nagu tasu sadamate, kaide, aga ka teiste kauplemiskohtade lõiv. Kauplemist ja tootmist vaadeldi hiljem, seejuures, kui riigi poolt eriliselt lubatud tegevust, selle eest, näiteks tuli tsunftide ja gildide juurde kuulumise eest raha maksta. Võttes kokku ülaltoodud kokkulangevad ja lahkuminevad jooned lõivude ja maksude ja mehhaaniliste tulude vahel, võib anda järgmise lõivu määratluse: need on kohustuslikud kodanike maksed, millised langevad vaid mõnedele isikutele, nende tegevusele ja varadele ja seepärast nendel ei ole sellist üleüldist tähendust, kui maksudel, milliseid makstakse, riigi poolt saadud teenete eest, nende suurusest ja maksumusest täiesti sõltumatult (Vt. maksud, ja maksustamise õiguse teooria).
Lõive saab jaotada kahte peamise gruppi:
1)millised kannavad rohkemal või vähemal määral teenuste eest tasumise iseloomu;
2)need, millised on rohkem maksude sarnased.
Esimesse kategooriasse puutuvad ka sellised lõivud, nagu krepostnoi*- ((*kinnistus-lõiv, e. kinnisvara tehingute lõiv;, maa, mõisa, majade ostu-müügi notariaalse lepingu lõiv tsaari ajal. Sõna krepost tuleneb sõnast kinnitamine ( vk. skreplenie). 15-16 saj kinnitasid tähtsamaid tehinguid võimuesindajad, kes tegid vastava sissekande spetsiaalsesse raamatusse kauplemise kiri. Kinnitusraamatud kinnisvara tehingute aktidele seati sisse Pihkva kohtukirja alusel 1467.a. Moskva Venes Vürsti-laeka 1558.a. korraldusega, milline muutis varem tavana eksisteerinud lõivu võtmise õigusnormiga reguleerituks. Tsaari venemaal reguleeriti kinnistuslõivu Vene keisririigi Seaduste Kogu X köite artikkel 1417 ja teiste artiklite alusel ning Notariaalseaduse artikkel 66 määruste alusel.
Kinnitus-lõivu eesmärgiks oli eraomanike huvide kaitsmine igasuguste võõrandamisel tekkida võivate kuritarvituste eest, aga samuti selleks, et see ei saaks minna üle neile, kelle õigusvõimet on tsaari valitsuse poolt piiratud. SVE T.24 1953.a. lk.75.)) teavitus-, vapi-, veksli-, kohtu-, kolimise-, esemete märgistamise-, mõõtude- ja kaalude-, privileegide ja patentide-, aunimetuste andmise-, tiitlite-, ordenite-, palga tõstmise- jne. lõivud.
Teise kategooriasse puutuvad lõivud pärandilt ja varade tasuta üleminekult, sõidupiletitelt ja kiiresti edasitoimetatavatelt veostelt, tulekahju eest kindlustamiselt, passidelt jne. Esimese kategooria lõivude puhul on enam-vähem märgatav vastavus nimetatud teenuse eest makstavale lõivule ja osutatud teene väärtusele ( krepostnoi akti väärtus, vekslisumma, hagi väärtuse jne), kuigi paljud templilõivud võetakse juhtudel, millistel ei ole silmnähtavalt mingit rahalist väärtust ja riigipoolse teenuse iseloom on üpris vaieldav. Teise lõivude kategooriasse üleminekuvormidel on üldiseks tunnuseks teatud koormise võtmise hetk kasutatakse ära vara väärtuse ilmsikstuleku hetke. See on eriti märgatav kindlustatavate varade lõivu võtmise juhul. Kindlustamine on eravarade valdaja ettevaatusabinõu akt, milline garanteeriks neid võimalike kahjude eest, milline peaks olema riigi poolt soositud tegevus ja mõnigi kord on see kodanikele isegi sunniviisiline (näiteks, zemski kohustuslik kindlustus tuleõnnetuse eest). Sellele on vasturääkiv vabatahtliku kindlustuse koormamine lõivuga, st. antud juhul, on see juba lihtsalt maks. Selle selgituseks võib olla vaid fakt, et riik püüab kasutada ära kindlustatava asja väärtuse ilmsikstuleku fakti, tihtigi takistades kindlustus-lõivu võtmisega kindlustuse arengut. Sedasama võib öelda ka sõidupileti-lõivu kohta, kuna pileti hinna sees on juba teede korrashoiu eest maksmise tasu ja ka mingit kasumit ja seepärast peetaksegi seda eramajandusliku tulu allikaks. Riigikoormis neilt piletitelt kujutab endast lõivule lähedast maksu, kuna seda maksavad vaid need, kes teid kasutavad (olenemata sellest, kas tee on era- või riigi omand). Tõstes sõidukulusid, võib lõiv viia liiklusvahendite kasutamise vähenemisele, mis ei ole samuti kasulik. Vaatamata viidatud puudustele, on sellel lõivu liigil tulised pooldajad, kes esitavad enda kasuks järgmisi üldisi põhjendusi või paremusi, tihti rahanduslikke, aga ka praktilise iseloomuga. Lõivu võtmise moment on väga mugav, nii nagu lõivu maksja, sooritades seda või teist akti, saades päranduse jne. on sel hetkel maksejõuline. Lõivu võtmiseks ei ole tarvis erilist maksuametnikku, st. ei ole ka erilisi kulusid. Lõivu võtavad need samad isikud, kes on tunnistajateks ühe või teise akti sooritamise juures, või tegelevad samas muude asjadega. Lõivu suurus määratletakse seejuures juba varem koostatud tariifide, tabelite, loetelude jne. alusel. Lõivu maksjad on just-kui ise huvitatud nende maksmisest, kuna selleta ei saa tehingut, pärandi saamist, akti, jne sooritada ja võlgu jäämisi on vähem kui maksude puhul. Nende võtmine on õiglane vaid selles osas, mil, näiteks, need on rakendatavad pärandi saamisel, kuna see on vaieldamatult uute väärtuste omandamine. Kuid, siiski, lõivu tasumine võib olla raskendatud kasvõi osa väärtuste realiseerimise probleemidega, eriti kui pärand on erinevalt jagatud. Edasi, otseste puuduste hulka võib lugeda nende ebaühtluse ja selle, et need ei vasta tihti maksjate varadele ja tuludele. See on tihti märgatav kohtulõivu puhul, milline lasub ebaühtlaselt protsessijate ebavõrdsel varanduslikul seisundil. Igasugune protsess sisaldab kaotamise riski. Samuti on ebaühtlased varalised lõivud. Lõivud, näiteks sunnismaised: varad, mis tihti lähevad käest kätte, kannavad märkimisväärset tasu, millistest on vabad varad, millised jäävad ühtesse ja samadesse kätesse. Peamiseks enamuse lõivude puudujäägiks tuleb tunnistada seda, et seda makstakse üldse varade kapitaalsest (üldisest) maksumusest, aga mitte nende poolt toodetavalt tulult, milline oleks loomulikuks ja mõistlikuks maksustamise aluseks, eriti otseste maksudega maksustamisel. Sellest lõivude väärtuste ja puuduse vastandamisest võib teha kokkuvõtva järelduse selles, et see ei tohi riigitulude koostamisel mängida olulist rolli ja võivad olla vaid lisatulude allikaks. Praktiliselt lõivud ongi enamus kaasaegsetes riikides eelarvete sellisteks lisatulu allikaks, kuid mängides suhteliselt olulist rolli seal, kus on märkimisväärselt elav tsiviilkäive, nõnda nagu enamus Lääne-Euroopa riikides võrreldes Venemaaga.
Venemaal moodustavad lõivud käesoleval ajal umbes 70 milj rbl., sealhulgas umbes 30 miljonit pitsatimaksu (templimaks, vapimaks), kohtu- ja kantseleilõivu, ligikaudu 18 milj varade ülemineku lõivu, umbes 10 milj sõidupiletite- ja veoste kiirveo lõivu, umbes 3 milj varakindlustuslepingute lõivu ja umbes 7 miljonit kõigist ülejäänud lõivudest.
V. Jarotski.
Teistest lõivude liikidest vaata vastavast artiklist, näiteks lõiv vapipaberi eest (VII, 488); kantselei lõiv XVI, 344); krepostnoi lõiv (XVI, 894, kohtu lõiv, proovilõiv ((kuld, hõbe)), passi lõiv (XXII, 924); Lõiv audiplomite ja kirjade annetamise puhul (vt. Aukodanikud jne.) Lõiv privileegide ja leiutiste eest (Vt. Patendid XXIII,1); Lõiv kindlustuselt, Lõiv Lääne kubermangude ja Leedu meetrikatest tehtud väljakirjutuste eest. Nimetus lõiv anti sellistele koormistele, millised seaduse järgi ei puutu otsestesse maksudesse. Sellised nagu kauplemise ja tootmisega tegelemise õigus, milline 1899.a. 1. jaanuarist on nimetatud tööstusmaksuks (Vt.)
ES-BE 1898.a. 48 köide lk. 825-827.
K. L.
PAGE
PAGE 2
, . Ä
o p /
M ³ m w x | } : ;
¶ < = P W į ż ž + J š Į Ć ö f üųščšąÜŲŌŲĶŲÉžÅŗ¶²®ü®Ŗ®Ŗ¦¢¦¢¦¦Ŗ¢¢ŖŖŖ hÄm+ h b h½~ö hē
! h2Vō h¬jR hT¶ h) hĀFĶ hD h:eš hP\ hõ
® hi U h»1± h»1± h»1± h: hK]G hK]G h/ē hK]G hĮCs hĮCs CJ aJ hŖ¾ CJ aJ h/ē CJ aJ h¶qG hŖ¾ 4 Ż
µ 3 ž ) ]* s* - $- %- +- 4- 5- 6- A- B- C- D- E- ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ļ ļ ć Ś ż ć Ś ż ż ļ h]hgdÄm+ ų’ &`#$gdÄm+ gd©ö Ä`Ägd©ö +- D- žž f g © · Ļ o ņ! $ % % N' ī( ) ) s* ķ* X+ c+ n+ #- $- %- *- +- ,- 2- 3- 4- 6- 7- =- >- ?- @- A- D- E- üųōųōšģčäąÜŲŌŲŠĢČĢČŠČĽ³³Ä³³¢³Ä½ h7 0J mH nH u
h7 0J j h7 0J U hĮCs h©ö h7 h©ö hē
! h”,* h2Vō hēA2 hd8 hQ¹ h h H h“ö hą © hjE× hüj@ hÆ"ø $ 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 Äm+ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 Äm+ L e h e k ü l j e n u m b e r E% 6 ’’’’ Ż µ 3 ž ! ]" s" % $% %% +% 4% 5% 6% A% B% C% F% 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 õ ųÄ f E- E- D- ! !’ +% C% F% Ü Ż “ µ 2 4 ż ’ ! ! \" f" r" s" ’$ % #% %% *% +% C% F% # > f" r" +% C% F% +% C% F% ’’ r a u n t s $ å # ē
! ”,* Äm+ t1 ēA2 d8 : üj@ D K]G ¶qG H ¬jR i U Yq ĮCs 7 b ) ą © P\ õ
® »1± T¶ Æ"ø Q¹ Ŗ¾ ĀFĶ jE× /ē :eš 2Vō ©ö “ö ½~ö ’@ %% %% č"Ł %% %% E% ` @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © Ī$ŲFł*Ųf w “ C w “ C ! š “ “ r4 % % 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ŗ¾ ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 d ¤ ° Ą Ģ Ų č ų
,
8 D L T \ é s s raunts aun aun Normal raunts 18 n Microsoft Word 10.0 @ ź½$ @ Ōk Ź@ ±ŖŹ w “ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti C % A
Tiitel
ž’’’ ! " # ž’’’% & ' ( ) * + ž’’’- . / 0 1 2 3 ž’’’5 6 7 8 9 : ; ž’’’ż’’’> ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F K»ŖŹ@ D a t a
’’’’’’’’’’’’ 1 T a b l e ’’’’ $ W o r d D o c u m e n t ’’’’ "6 S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ , D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ 4 C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q