Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ < > ž’’’ ; ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ % bjbjĻ2Ļ2 % "2 X X ļ ’’ ’’ ’’ ° Ō Ō Ō 8
° õ
¶ H
H
" j
j
j
j
j
j
t
v
v
v
v
v
v
$ « R ż T
j
j
j
j
j
j
j
Æ
Ž Ž Ž j
" j
j
t
Ž j
t
Ž Ž ō ō j
<
0|1o¶IŹ Ō
Ž ō t
Å
0 õ
ō Q j R Q ō ° ° Q ō j
j
Ž j
j
j
j
j
° ° $ Ō ¼ " ° ° Ō Armastus: alati moodne, ka 100 a. tagasi.
1.sügav kiindumus,
a). kellessegi, eriti vastassoost isikusse. Platooniline, meeleline, erootiline, seksuaalne armastus,. Suur, sügav, puhas, tõeline, kirglik, ennastsalgav, hell, õrn, pime armastus. Õnnetu, keelatus armastus. Armastus esimesest silmapilgust, esimene armastus. Armastus tekib, tärkab, kustub. Noormees avaldas neiule armastust. Nad abiellusid armastusest. Ainult õhust ja armastusest ära ei ela. Mehe armastus naise vastu. Ema armastus laste vastu. Vennalik, emalik armastus. Perekonnas valitses üksmeel ja armastus. Vana professorit meenutati tänutunde ja armastusega. Armastus kõige elava vastu.
b)(elutu objekti puhul ka nõrgenenult) eriline huvi, meeldumus. Armastus looduse, kodu ja töö, teatri, kunsti vastu. Ei teinud seda raha pärast, vaid armastusest asja vastu.
Ls. Ahvi-, asja-, ema-, enese-, inim-, isa-, maa-, jumala-, ligi-inimese-, looduse-, looma, maa-, muusika-, noorus-, puhtuse-, rahu-, sala-, spordi-, tarkuse-, teatri-, tõe-, töö-, vabaduse-, vanemate-, vastu-, venna-, õearmastus.
2.Suguline läbikäimine, armatsemine. Füüsiline, kehaline armastus. Ostetav, raha eest saadav armastus Ls. Vabaarmastus.
3.Kõnek armastatu. Tal on nüüd uus armastus, pikk blond poiss
.(Eesti keele seletav sõnaraamat lk.139. Tallinna 2009)).
***
Armastus:
Intiimne sügav tunne, suunatud teisele isiksusele, inimühiskonna või idee vastu. Vanas mütoloogias ja poeesias kosmiline jõud, sarnane külgetõmbejõule. Platoni platooniline armastus eros- vaimse ülevuse ergutav jõud; tavalises elus peetakse platooniliseks armastuseks vaba tundelist andumust.
( Lühike Vene entsüklopeedia 2 kd. lk. 272 .M. 2004)
***
Armastus:
Hingestatud olendi teisega liitumise ja vastastikuse elu täiustamise kirg. Sellel on kolm eristatavat liiki:
1)Armastus, mis annab rohkem kui vastu saab, või alanev armastus (amor descendens),
2)Armastus, mis saab rohkem, kui annab, või tõusev armastus (amor ascendens),
3)Armastus, mil nii üks kui teine on tasakaalus, (amor aequalis).
Sellele vastavad kolm peamist armastuse liiki, millised esinevad tegelikus praktilises elus:
Vanemlik laste armastus,
Laste poolne vanemate armastus,
Abikaasade vaheline armastus.
Kõigil neil on alge juba loomade maailmast.
Esimene liik kujutab endast siin enamjaolt ema armastust (ema ja lapse füüsilise seotuse jõul), kuid kõrgema liigi loomadel osaleb ka isane uue põlvkonna kasvatamisel.
Teine armastuse liik, religioosne, loomade puhul väljendub selles, et nad hakkavad peale omasuguste, hoidma endast tugevamate suuremate poole, nagu koduloomad, kass, koer jne.
Kolmas suguline armastus on loomadel vaid soo säilitamise vahend, kus juhtiv roll on emasel isendil. Vastastikune suhe kestab lühikest aega, misjärel isane tõrjutakse eemale või süüakse ära (mesilased, ämblikud). Kõrgematel olenditel, nagu linnud ja närilised, täheldatakse püsivamat suguelu ja isase suuremat osalust pereelus.
Inimeste maailmas me leiame needsamad kolm armastuse liiki, kuid uue alaliselt süveneva ja kõikehõlmava tähendusega. Pojalik seotus surnud esivanematega, seejärel enam üldised olmeelu abstraktsed põhjused (kuni üleilmse, ainsa Taevaisani), on kogu inimkonna religioosse arengu juureks.
Vanemlik armastus või vanemate hoolitsemine nooremate eest, tugevate poolt nõrgemate kaitsmine, kasvanud välja sugukonnast, loob kogukonna ja tasapisi organiseerub rahvuslik-riiklikuks üksuseks.
Viimaks, suguline armastus, on muutumatult jäänud tugevaimaks isikliku enesekinnituse ja enesesalgamise väljenduseks, seejuures seda mõistetakse üha enam ja enam täielikumaks muutuvat elulist vastastikulikust seotust ja selle kaudu muutub isikliku alge ja ühiskondliku terviku suhtes kõrgemaks ideaalseks suhte sümboliks.
Juba Vanas Testamendis on kujutatud Jumala ja valitud rahva vahelist suhet kui abielupaari liitu (jumalast eemaldumist kui eksiteele kaldumist). Uues Testamendis antakse sama ideed edasi Kristuse ja kiriku kaudu ja selle ajaloos teostumist kui Agnadi abielu Tema pruudi Uue Jeruusalemma hiilgavat ja valitsevat, vastavalt sellele ka Kristuse maised esindajad, episkobid, asetatakse samasugusesse suhetesse kohalikesse ((jäi segaseks)) kogukondadesse (siit väljend lesestunud kirik).
Sellisel viisil on ühiskondlike suhete ideaalne alus, kristlikust vaatepunktist, mitte võim vaid armastus.
Moraali filosoofia vaatepunktist on armastus keerukas nähtus, mille lihtsate elementide sisuks on:
1)kaastunne, milline valdab vanemlikus armastuses;
2)aukartuslik (pietas), laste poolne vanemate armastus, millest tuleneb religioosne a. 3)erandlikult inimesele omane häbi tunne, milline ühinedes kahe esimese elemendiga kaastunde ja aukartusega moodustab inimliku sugulise või abikaasade armastuse vormi (selleks annab materjali füüsiline veetlus, aktuaalne või potentsiaalne).
Religiooni ajaloos sai armastus kaks korda esmatähtsa seisundi:
Kui metsik sugukire stiihiline jõud paganluses fallose kultus (see on senini mingil kujul säilinud organiseeritud ususektides, nagu india saktistid oma pühade-pornograafiliste tekstidega, tantratega ja seejärel, sellele vastupidiselt kui ideaalne alge vaimsele ning ühiskondlikule liidule kristlik ..On loomulik, et ajaloo jooksul on filosoofiline mõiste armastus olnud mitmetes süsteemises silmapaistval kohal. Empedokelese arvates oli armastus üheks maailma aluseks, täpsemalt üleilmse ühtsuse terviklikkuse (integratsiooni) alge, metafüüsiliseks tõmbe- ja külgetõmbejõu seaduseks (Vt. Kreeka filosoofia ja Empedokeles). Platoni oli armastus sureliku olendi deemonlik (sidus maise ilma jumaliku maailmaga) püüe eksistentsi täiuslikkusele ja siit tuleneb ilusa poole püüdlus (vt. Plato, Platonism). See armastuse esteetiline tähtsus jäeti paatrilises ja holastikute filosoofias kõrvale. Armastuse kristliku ja platoonilise idee omalaadse ühtesulandumise me leiame Danti juures. Üldse aga oli keskajal armastus ühest küljest religioosse müstika (Viktoraanlased, Bernard Klervosk ja eriti Bonaventur, tema töös Stimulus amoris, Incendium amoris, Amatorium) ja erilise luule asi. See luule, mis oli pühendunud naise ja idealiseeritud sugulise armastuse kultusele, sidudes harmooniliselt kõik kolm selle elementi: kaastunde, aukartuse ja häbelikkuse, Lõuna-Prantsusmalt levis üle kogu Euroopa.
Taassünni ajajärgul (lõpetades J. Brunoga) sai armastusest jälle Platoni vaimus jätkates filosoofiliste abstraktsioonide asi. Uues filosoofias esitab omapärase arusaamise armastusest Spinoza (vt), samastades selle absoluutse mõistmisega (amor Dei intellectualis) ja mis väitis, et filosofeerimine ei ole miski muu kui Jumala armastamine. Uusimas filosoofias tuleb ära märkida teravmeelset, kuigi põhjendamatut Sopenhaueri sugulise armastuse teooriat. Metaphysik der Liebe Parerga u. Paral). Seda inimese kire individualiseerimist Sopenhauer seletab mitte ainult soo jätkamise instinktiga (nagu loomade puhul), vaid soo enam täiuslikumate eksemplaride saamise püüdega. Sellisel viisil, kui mees kirglikult armastab just seda naist (vice versa), siis see tähendab seda, et ta võib vaid just temaga saada parimaid järelpõlve. Kuid katsed ei ole tegelikkuses seda väidet kinnitanud. Enam õigemad ja sügavamõttelisi juhiseid ja vihjeid (kuid ilma selge ja järjepideva süsteemita) võib leida Frants Baaderilt (Erotische Philosophie jne).
VES XVIII lk.216-217. 1896.a. SPb.
***
PAGE
PAGE 1
+ , @ A B C D
&
0
Ģ
Ó
Y Z \ _ { Ø © « ļ š » ¼ ž [ \ “ µ ¶ ¢ > õķåŻŁÕŃŁÕŁÕĶÕÉÕ¾ÕŗĶŗÕŗ¶ŗÉŗ«£yŗuh% h²p hø^ hø^ hw[ h¦@¶ h¹i
h²p h²p h²p h¹i
CJ( aJ( hµnÕ CJ( aJ( hµnÕ hµnÕ CJ( aJ( h:*I hµnÕ hµnÕ hĻ} CJ( aJ( hJN1 h
v h2 hĻ} hŚ;H hŚ;H CJ( aJ( h
v CJ( aJ( hĻ} CJ( aJ( hĻ} hŚ;H CJ( aJ( . , A B
D + £
%
&
0
Z © n ¼ ž ’ \ ^ ż ż ż ō ō ō ō ō ō ō ō ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ź ź ź ź ź ź ź ź ź gdµnÕ gdĻ} Ä`ÄgdĻ} ļ$ % žž ^ w µ ¶ ć ä ? Ø l Æ ° l m ī ļ / 0 1 ņ ņ ņ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ķ ä ä ķ Ū ķ ķ ä ä ä Ä`ÄgdSw Ä`ÄgdĄ0 gdĻ} Ä^`Ägdø^ > ? c § Ø k l ® Æ ° ī ” £ ÷ ų š Ī ] c d u § ® ¼ u! ¾$ æ$ ļ$ š$ ö$ ÷$ ų$ ś$ ū$ % % % % % % % % üųōųüōüōšōšģšģščģäčäčäģüäčüčąÜŲÜŲÜŲŌŲŠŲŠĢüČ¾ø¾ø“¾ø¾©¾ø“ŌČ h
v 0J mH nH uhs
hs 0J j hs 0J Uhlbł hČjæ h»d¦ h
v hśBM huug hm hSw hĄ0 h.¶ hÄU h Ó h% hµnÕ 91 ° æ$ Ą$ ę$ ē$ ļ$ ų$ ł$ ś$ % % % % % ö ö ö ö ö ö ź į ß ź į ß ß ö h]hgds ų’ &`#$gds Ä`ÄgdĄ0 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 s J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 s L e h e k ü l j e n u m b e r 2 ’’’’ , A B D + £ % & 0 Z © n ¼ ž ’ \ ^ w µ ¶ ć ä ?
Ø l
Æ ° l m ī ļ / 0 1 ° æ Ą ę ē ļ ų ł ś
0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ¤äż > % ^ 1 % % ! !’ $ * ļ
$ , - @ B C D * + ¢ £ ! $ & / 2 Y _ Ø « m n » ¼ ż ’ [ ^ v w “ ¶ ā å >
@
§ © k
m
® ± k m ” ķ ļ . 1 Æ ° ¾ Ā å ė ī ļ
% & 0 _ ö ė ī ļ
$ * ļ
’’ r a u n t s å
v ¹i
2 % Ą0 JN1 Ś;H :*I śBM ø^ uug s Ļ} Sw ÄU ²p w[ m »d¦ .¶ ¦@¶ Čjæ ń3Ę Ó µnÕ lbł ’@ + + X#¤ĘĘ+ + @ @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © EŚ`TŚĘ « A ® 4 A ® 4 ! š “ “ r4 į į 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ś;H ’’ A r m a s t u s : r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 p ¬ ø Č Ō ą ō
, 8
D P X ` h é
Armastus: rma raunts s aun aun Normal.dot raunts d 15 n Microsoft Word 10.0 @ Āoć @ Xvć9HŹ@ 0Km¶IŹ A ® ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ų h p Ø ° ø
Ą Ö é kodu s 4 į A
Armastus: Tiitel
ž’’’ ! ž’’’# $ % & ' ( ) * ž’’’, - . / 0 1 2 ž’’’4 5 6 7 8 9 : ž’’’ż’’’= ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F c=o¶IŹ? D a t a
’’’’’’’’’’’’ 1 T a b l e ’’’’ " Q W o r d D o c u m e n t ’’’’ "2 S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ + D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ 3 C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q