Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ [ ] ž’’’ Z ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ uU bjbjĻ2Ļ2 % "f X X [M ’’ ’’ ’’ ° “
“
“
8 ģ
$ ° Ŗ ¶ 8 8 " Z Z Z Z Z Z ) + + + + + + $ ` R ² B O Z Z Z Z Z O Z Z d ¼ ¼ ¼ Z > Z Z ) ¼ Z ) ¼ ¼ Ņ M Z , Š³hĀnŹ “
¤ e ) z 0 Ŗ m , ō < j ō ° ° ō Z Z ¼ Z Z Z Z Z O O ° ° “
¦ ° ° “
Konfiskeeritud ajakirja lehekülgedelt.1912.a.Nr. 8.
9 Nr. jäi selle ajakirja viimaseks numbriks.
Inimsoo viimane saatus.
Camille Flammarion.
Tuleviku arenemise astmed.
Aastasajad järgnesid aastasadadele. Inimsugu edenes ja arenes edasi. Teaduse edukäik oli, sellest hoolimata, et talle takistusi ja kitsendusi tehti, maailma võitnud. Inimsugu on pikkamisi teaduses ja ühiskonnakorralduses täiuslikusse jõudnud ja suured kehalised ja vaimsed muutused läbi teinud.
1900. aastast kuni 3000.a. oli rahva arv järgmiselt suurenenud:
Euroopas 375,000,000 pealt kasvanud 700,000,000 inimeseni
Aasias 875, 000, 000 1000,000,000
Ameerikas 120,000,000 1500,000,000
Aafrikas 75,000,000 200,000,000
Austraalias 5,000,000 60,000,000
Seega oli rahva arv kogu maakeral 1450,000,000 pealt 3,400,000,000 inimeseni.
Ka keeled olid muutunud. Teaduse ja tööstuse alalise arenemise tõttu oli suur hulk uusi sõnu juurde loodud, enamasti vana-kreeka etimoloogia põhjal juurde loodud. Ühtlasi oli inglise keel levinud üle maakera. 25-30 sajandini oli Euroopas valitsevaks keel, mis oli moodustatud inglise ja prantsuse keelest, milles ka mõni saksa ja itaalia keelne sõna. Kuid üleüldise ühise maailmakeele kehtestamise katsed olid nurjunud.
Juba enne 25. sajandit oli sõjapidamine maailmast täitsa kadunud. Imestati selle üle, kuidas inimsugu, kes ennast haritud ja mõistlikuks nimetas, niikaua oli säherduse ikke alla ennast vabatahtlikult painutanud, mis teda loomani alandas. Nüüdne 25 saj inimene tunneb endist sõdivat metsikut toorest inimest ainult ajaloo kirjelduste piltide põhjal, millised talle õudust tekitavad.
Seal on Egiptuse kuningas Rhamses III, kes enese tõlla eel kõik tee sõjas võidetud inimestelt äraraiutud kätega laskis üle puistata. Et ära raiutud käte arvu teada saada, aga neid ükshaaval üles lugeda ei jõutud, siis mõõdeti neid surte korvidega ja kanti teele.
Seal me näeme Tiglath-Pileseri pilti, kuidas ta Kaldea väljadel kõrvetava päikese käes sõjavangide seljast elusalt laseb nahka maha nülgida.
Näeme Sardanapali, kes Babiloni sõjavangidel keeled suust laseb välja käristada ja Susa mehi teravate teivaste otsa pista.
Me näeme, kuidas Karthago väravate ees Hamikari käsu peale pandiks võetud vangide risti puuakse ning teises kohas, kuidas Caesar vastu hakkavatele galialastele käsi kirvega maha raiuda laseb. Teised pildid kujutavad, kuidas Nero, Rooma linna põletamises süüta süüdlaseks mõistetud kristlaste ja kes olles pigiga üle tõrvatud, hukkamist pealt vaatab, keda elusalt ära põletati.
Seal kõrval on näha kuidas Hispaania kuningas Philipp II, oma terve õukonnaga tuleriitade juures pealt vaatab, kuidas ketsereid Jeesuse nimel ära põletatakse. Teises kohas on näha, kuidas Dshingiskhan tavatses oma sõjateed märkida maha raiutud inimeste peadest tehtud püramiididega ja kuidas Attila äravõidetud rahvad külad enne puhtaks riisusid ja siis maani maha põletasid. Mõned pildid kujutavad inkvisitsioonikohtu poolt surmamõistetute piinamisi, mõned näitavad, kuidas Orleani-neitsi tuleleekides surma saab, kuidas Maria Antoniette, Lavoisieri, Bailly, Chenieri ja teiste päid revolutsiooni giljotiini all langevad, kuidas timukas Maria-Stuarti pead paku peal ära raiub, kuidas Ludwig XIV sõjamehed Pfalzi maakondi rüüstavad, kuidas Napoleoni sõjaväed Vene lumelagendikkudel nagu kärbsed surnult lamavad, kuidas hiinlased surmamõistetuid kaelast maa sisse kaevavad ja nende pead meega üle määrivad ning siis kärbeste söödaks jätavad, kuni õnnetu kannatusterikast surma sureb, või siis kui taheti kiirelt tappa, siis seoti inimene kahe laua vahele ja saeti pikuti pooleks.
Edasi pildid, kus lahingutes puruks pommitatud linnad ja laevad, lahinguväljasid lennukitelt segi pommitatud jalaväeüksustest või puruks lastud õhulaevalt nagu kaltsukubusid, alla kukkuvaid sõdureid. Kõik need pildid kõnelevad elavat ja hirmsat keelt sellest, missuguse vägivalla ja toorusega tugevama jõud nõrgema üle valitses. Keegi ei suutnud uskuda, et eksituse peale põhinev metsik verejanu nii kaua vaest inimsugu võis ahelais hoida.
Ilma asjata olid viimased valitsejad õige mõjuvalt püüdsid kuulutada, et sõda on Jumala enese poolt sisse seatud ja et võidu loomulik eesmärk on elu, et sõda on kõige austavam jõuproov ja Isamaa armastus ning kõige suurem voorus jne. jne. Asjatult kuulutati lahinguväljad auväljadeks ja sõjavägede ülemjuhatajaid kangelasteks ning neile seati ausambaid. Viimati sai inimsugu ometigi aru, et maha arvatud mõned sipelgatõud ükski loomaliik nii võrreldamatuid rumalusi ei tee, kui inimene.
Saadi aru, et sõdimine, mis ainult esialgsele inimtõule murdjate loomade vastu kohane oli, aegamööda ekslikult inimese enese vastu on pöördunud, et võitlus elu eest mitte selles ei seisa, et iseennast ja oma tõugu maha nottida, vaid et loodust enese alla heita, - et alaliste sõjavägede ülespidamine kõiki varanduslikku jõukust oma põhjatusse kurku neelab ja rahva kerjuseks muudab, et seaduslik sõjaväeteenistus muud ei ole kui vabaduse riisumine ja orjapõli, millele ainult teine nimi on antud. Seda ära tundes olid rahvad oma sõjakad vürstid vangi pannud ja peale surma palsameerinud, et nende kehasid, kui ajaloolisi dokumente alal hoida. Nad kõik viidi Ascheni linna kokku, kus nad kui vana korra valvajad ja vahimehed Karl Suure haua ümber üles seati.
Euroopa riigid olid riikide ühenduseks kokku liitunud. Nad olid aru saanud, et sõjavägede pidamine rahuajal meeletu varanduse raiskamine on ja et sõjapidamine ise muud ei ole, kui vägivaldne inimeste tapmine ja riisumine. Nad olid statistika kaudu jõudnud arusaamisele, et sõjapidamine iga aastasaja jooksul 40 miljonit inimest surmas, seega 1,100 inimest iga päeva kohta ehk 1200 miljonit 3000 aasta kestel. Et see rahvaste elujõudu nõrgendas ja vaesust suurendas, ei ole imekspandav, sest selle ilusa otstarbe jaoks olid sõjariistus Euroopa riigid XIX sajandil 700 miljardit ära kulutanud. Oldi ju ka selles ebaarvamusel, et rahva üleliigse paljunemise vähendamiseks on mõnikord üsna vajalik inimestele veresaunu korraldada. Seejuures jäeti aga tähelepanuta, et maakera kümme korda rohkem elanikke võib toita, kui sõjad neid hävitada jõudsid ja et sõjavägede ülalpidamine Euroopa rahvast iga aasta rohkem kui 10 miljardi vaevaga teenitud varandusest kasutult ära neelab, mida muidu üleüldiselt kasulikesse ettevõtetesse ja rahva hea käekäigu tõstmiseks oleks võidud tarvitada.
Need arvud ajasid inimsoole viimati ometi mõistuse pähe, nii et nad XXV sajandil Euroopa riigid Euroopa Ühisriikideks kokku liitsid ja sõjaväed ära kaotasid. Sõjavägede ärakaotamise järel vabastas ühine Euroopa ennast ka ametnike omavoli alt ja heitis need, kui priileiva sööjad ja rahvusliku jõukuse kurnajad kõrvale. Sellest saati tõusis Euroopa niihästi ühiskondlikus- ja tööstuslikus kui ka kunsti ja teaduse tasemel imestamisväärse kiirusega kõrgele tasemele. Inimene tõmbas vabalt hinge ja tundis, et ta nüüd ometi sõna tõsises mõttes elada võib.
Rahvad olid hiigla koormast lahti saanud, sest XX-XXIV sajandini oli makse alatasa tõstetud.
Viimati ei olnud maa ja taeva vahel enam miskit asja olemas, millistel ei oleks lasunud kroonu makse. Isegi õhk ja vesi, päikese soojus ja valgus olid maksu all. Iga viimase kui riidelapikeseni, mida inimene ihu peal kandis, ulatus riigi maks. Ka aia- ja metsapuud, peenra- ja toalilled, koerad ja kassid ja puurilinnud pandi maksu alla, kuna teised koduloomad juba ammu enne olid riigi maksu all. Elumajas ei olnud enam ühtegi tööriista ega mööblitükki olemas, mille pealt maksu ei oleks võetud.
Inimese enese pealt, oli ta noor või vana, mees või naine, võeti üleüldist inimese maksu. Oli see inimene aga vanapoiss või vanatüdruk, naisemees või abielunaine ehk laps või lapse imetaja amm, siis pidi ta inimese maksu kõrval maksma ka poissmehe, vanatüdruku jne. maksu. Kolmandaks isikumaksuks oli elukutse-maks: põllumees, aednik, tisler, sulane, tüdruk jne pidid igaüks ka elukutsemaksu maksma. Kõik, aga just kõik olid maksu all. Maksud olid kohutavalt kõrged, et kõige hoolsama töölise töö enam rohkem puhast kasu ei andnud, kui igapäevase leiva. Elamine oli võimatuks muudetud.
Riikide väljaminekud neelasid rahva verevaeva, kõik enestesse, kuid sellegi poolest jäid riigikassad aasta-aastalt ikka tühjemaks ja viimaks, kui laenu enam kuskilt saada ei olnud, langes üks riik teise järel pankrotti.
Seesugune kriis oli põhjuseks, mis Euroopa riike Ühisriikideks sundis ühinema ja sõjavägesid ning ametnikke ära kaotama. Seejärel langesid kõiksugused maksud 9/10 pealt 1/10 peale. Sündis midagi ennekuulmatut ja uskumatut midagi nii suurt, mida ajalugu ei tundnud: kroonumaksudest vabaks saamine! Tööline, kes enne 10 rbl. oli aastas maksnud, maksis nüüd kõigest 1 rbl, mis sisemise korra, koolide, teaduslike uuringute jne peale tarvitati ja üleüldsusele kasuks tuli.
See oli edusamm, missugust inimesesugu enne iganes ei olnud saavutanud. Ka duellid ((konkurents)) kaotati kohe peale sõdade kaotamist ära. Maksma pandi ühesugused mõõdud ja kaalud, nimelt Prantsuse meetermõõdu süsteem. Niisamuti pandi kõikide Euroopa rahvaste vahel ka ühine rahvusvaheline raha maksma. Endiste mitmete algmeridianide asemel tunnistati üksi see algmeridiaaniks, mis üle Greenwichi tähetorni käib ja selle meridiaani vastujalgsete ((antipoodide)) juures teisel pool maakera algas uus päev keskpäeva ajal pihta. Pariisi meridiaan jäeti juba XX saj keskpaigas tarvitusest välja. Tunde loeti 0-24 ni, kuna endine lapsik päeva jaotus kaks korda 12 tunniks, heideti kõrvale.
Ka teadustes, kunstis, tööstuses ja kirjanduses sündisid suured muutused. Näiteks tõusis meteoroloogia niisama täpseks kindlaks teaduseks, nagu astronoomia, kolmekümnendal sajandil võidi igasugust ilmade muutust niisama kindlasti ette kuulutada, nagu päikese- ehk kuuvarjutust või komeetide ilmumist. Endiste kalendrite asemel anti aastaraamatuid välja, millistes kõik loodusnähtused olid pika aja peale ette kuulutatud. Suuri rahvapidusid peeti ainult selgete ilmadega ja merel ei saanud tormid ühtegi laeva tabada, sest ükski kapten ei sõitnud tormi eel välja.
Metsad olid maapinnalt täitsa kadunud kultuuri kasuks ära hävitatud paberiks tehtud.
Raha oli rahvakäes nii rohkel mõõdul käimas, et selle pealt ainult ½ % kasu maksti. Endised rasvased liigkasu võtjad olid moest läinud, sest keegi ei tarvitanud enam nende laene.
Elekter oli auru kõrvale tõrjunud. Vanad mustad suitsused ja tolmused, kärarikkad ja värisevad raudteerongid oma kõrvulukustava vilistamisega olid kergetele ja elegantsetele õhulaevadele maad andnud, mis üleval puhtas õhus, nagu linnud muretult lendasid. Reisiti ainult päeval. Õhulaevu oli mitut liiki. Olid juhitavad balloonid, elektri õhulaevad, propelleritega lennumasinad jne. Ühed olid õhust raskemad, nagu linnud, teised kergemad, nagu õhuballoonid jne.
Vanade riikide piirid oma tollimajade ja tolliametnike karjaga olid ammu kadunud ja tollimaksude võtmine muinasjuttudesse kadunud. Vabakaubandus valitses terves maailmas, üksikutel rahvastel ei olnud enam erahuvisid, kõik oli ühine ja rahvusvaheline. Terve maailm oli inimese ühine kodumaa, Euroopa elanikud olid ühise valitsuse all, kõik üheõiguslikud Ühisriikide kodanikud. Põhja-Jäämere rannalt kuni Vahemereni ja Uraali mäestikust kuni Atlandi ookeanini rannani laius eurooplaste ühine Isamaa.
Kõikjal valitses vabadus ja rikkus, kuskil ei olnud riigivõlglasi. Kuskil ei peetud enam maa- ja mereväge. Kuskil ei nõutud enam tolliraha, ei maa- ega linnamakse. Endine haige ja kiratsev ühiskonna organism oli terve, priske ja elujõuline. Töö oli lihtne ja kerge lõbu-asi, sest tööline ei tarvitsenud enam miljonite sõduritele ega tuhandetele teistele priileiva sööjate nälga oma verevaevaga kustutama. Kõikjal kehtis seadus: Kes tahab süüa, peab tööd tegema.
Kõik endised väikesed linnad ja alevid olid suurlinnadeks paisunud ning suurlinnad hiigel-linnadeks liitunud. Pariisis ja Chikaagos elas 9 miljonit, Londonis 10 ja New Yorgis 12 miljonit elanikku. Pimedaid tolmuseid ja poriseid tänavaid ei ole enam kuskil. Kõrgete tornide otsas särasid öösel elektripäikesed, korstnad oma suitsuga olid ära kadunud, sest soojust saadi maa sügavusest ja elektrijõuallikatest. Keegi linnaelanikest ei kasutanud välja minnes enam vihmavarju, sest kohe kui esimene vihmatiba alla langes, tõmmati tänavale klaasist varikatused peale.
Kõik see, mis meie praegu hariduseks nimetame, oli tuleviku hariduse kõrval ainult ebaharidus.
Maal tehti põllutööd elektrimasinatega. Vesiniku valmistati mereveest. Kõik veelangud ja kosed olid elektrit tootma pandud, mis kaugele ümberkaudu elektri jõudu tööjõuks ja valgustamiseks välja saatsid. Suvel kogutud päiksekiiri tarvitati talvel külma kaotamiseks, ning sellest ajast peale, kui maa-südameni ulatuvate puurkaevude kaudu maa sisemist kuumust tarvitama hakati, kaotas inimene aastaaegade külma- ja sooja vahetused peaaegu täiesti ära.
Telefon ühendas kõiki maakera elanikke ning telefoniskopia abil olid kõik tähtsamad päevasündmused igal pool kohe silmaga näha. Chikaagos ehk Pariisis mängitud teatri etendusi võis samal silmapilgul kogu ilmas, igas linnas näha. Oli vaid tarvis elektrinupule vajutada ja kohe võis bajaderide pidu Ceyloni saarel või Kalkuttas pealt vaadata. Aga kaugele nägemine ega kuulmine ei olnud veel ainukesed imeasjad. Inimese vaim oli nii sügavalt kõige keerulistematesse loodusnähtustesse tunginud, et ka peaaju peale mõjudes ka hingelised tunded võis kaugele edasi saata.
Viiekümnendal sajandil tehti optikas ja füüsikas imelisi uusi leiutisi ja instrumente. Klaasi asemele leiti uus aine, mis teaduse arenemisele uut hoogu lisas. Ka sotsiaalne elu edenes koos teadusega. Kõik käsitööd tehti elektri jõul töötavate masinatega. Et keegi enam teise teenijaks ei tahtnud ega pidanudki olema, siis olid ka sulased ja teenijad kadunud ning neid asendasid isetöötavad aparaadid. Ainukesteks teenijateks olid õpetatud ahvid.
Endine toitumisviis oli hoopis teiseks muutunud. Keemia abil võidi suhkru-, munavalge-, tärklise- ja rasvaineid õhust, veest ja taimedest valmistada, ning nendest kunstlikult moodustatud toidud sisaldasid täpipealt kõiki neid aineid, mida inimese keha enese ülalpidamiseks tarvitas. Pidulikke söömaaegu ei peetud enam niisugustes söögimajades, kus läkastatud ja surmatud loomade lihajätised laudadel aurasid, vaid elegantsetes saalides, mida haljaste taimede ja õitsvate lilledega ehiti, kus puhas ja selge õhk ning ilulõhnad ja muusikahelid ruume täitsid. Toiduainete juures valitses piinlikult puhas väljapanek, keegi ei ajanud enam tühist ballasti oma kehasse, vaid ainult seda, mis organism tõeliselt tarvitab. Kaua aega vaevlesid inimesed lihasöömise kammitsais. Et viiside peenenemisega jäeti küll loomade surnukehade söömine järgi, aga selle asemel pruugiti lihast välja destileeritud lihamahlu. Kuid viimaks, jõuti arusaamisele, et ka lihamahlad taime- ja kiviriigist looma kehasse sünnitatakse, hakati neid otse taime- ja kiviriigist valmistama.
Lihassöömise mahajätmisest saadik, iseäranis kuuekümnendast sajandist oli inimese närvisüsteem aimamata peesusteni jõudnud. Naisterahva aju oli, nagu ennegi, mehe omast veidi väiksemaks jäänud ja ikkagi pisut teistmoodi mõelnud, kui meesterahva aju, sest ka nüüdki vel andsid ta õrnad tunded asjade kohta enne otsuse kui põhjalikum järelemõtlemine sügavates ajurakkudes oleks jõudnud asju põhjalikumalt ära kaaluda. Niisama oli ka naisterahva pea mehe peast endiselt väiksem, aga selle eest olid ajukeermed arvu poolest paljunenud ja sügavamaks muutunud, kui mehe aju. Üleüldse oli inimese keha endisest vähemaks jäänud, hiigla kasvuga isikud ei nähtud mitte enam. Selle vastu oli aga pea ühes ajuga suuremaks kasvanud, kui praegusel inimesel.
Sajandal sajandil oli alles veel üksainus kaunis väikest kasvu valge inimtõug, kelle sees antropoloogid, võib olla, üsna vähesel mõõdul anglo-saksi- ja hiinatõu verd oleks leidnud. Esmalt olid slaavi tõugu rahvad ja pärast aasialased endid germaani- ja anglosaksi tõuga seganud ning uue inimesetõu sünnitanud, kellel meieaegsete eurooplastega väga vähe sarnasust oli.
Umbes kahesajandal sajandil ei olnud inimesel ahvidega enam miskit füüsilist sarnasust, ning moraalselt ta oli lihasööjate liigist juba ammugi väljunud. Inimene seisis niihästi kehaliselt kui vaimselt nii kõrgel järjel, nagu meie praegused inimesed seda enestele ette kujutadagi ei suuda.
Prohvetlikud ettekuulutused.
((Kirjutatud enne 1912.a.!!!))
Seda sakslaste prohvetlikku ettekuulutust tuntakse ka Inglis-, Prantsus- ja Venemaal ning seepärast on sakslased kindlas arvamises, et nimetatud riikidele tahtmine tuleb, seda ettekuulutust täide saata. Selle täidesaatmine tooks aga 1913.a. kogu Euroopa riikidele ja rahvastele ennekuulmatu hirmsa katastroofi. Selle eelkäijad ajamärgid ongi juba ilmunud: Saksa riigipäevas istuvad 101 sotsialisti ning Euroopa diplomaatia kulisside taga valitseb suurem põnevus, kui igane varem. Balkanis, põleb tõrvik lahtise püssirohutünni kohal, kust säde iga silmapilk võib alla langeda ja plahvatuse sünnitada. Kõik riigid valmistuvad palavikulise tuhinaga suureks rahvusvaheliseks verepulmaks, et maa peal ja maa all, veepinnal ja vee all ning ka üleval õhuriigis surma välja külvata. Ähvardav hädaoht sunnib riikide juhte salalepingute sõlmimisele kokku tulema, kuid see ei suuda hädaohtu ära hoida, sest praegune ajajärk on lõpule jõudmas ja uus algamas. Käärimine ei ole mitte üksi rahvaste vaid kogu looduse-jõudude hulgas valitsemas ning seda ei suuda enam kellegi võim taltsutada. Mõistmatu igavene jõud olevat ise tegevuses, et mädanema läinud olevikku purustada ning et selle rusudest uut ja kaunimat tulevikku ette tuua.
Üleval nimetatud muhamedlaste, budistide ja sakslaste prohvetlikud ettekuulutused, mis 1913.a. kardetavaks tunnistavad, on juba väga vanad. Üsna uus on aga Vene kõrgema seltskonna teatavates ringkondades lugupeetud nägija (Clair voyantes) parun L. A. von Nolde läinud aasta lõpul avaldatud ettekuulutus, milles 1913.a. niisamuti kardetavaks aastaks tunnistatakse. Muidu käib aga Nolde ettekuulutus käesoleva aasta kohta ja on lühidalt järgmine:
Poliitikas on suured sündmused oodata, Hispaanias, Portugalis, Prantsusmaal ja Hollandis tuleb suuri poliitilise iseloomuga muudatusi ette. Inglismaa etendab rahvaste saatuses otsustavat osa. Saksamaa diplomaatia töötab aasta esimesel poolel heade tagajärgedega, kuna teisel poolel halvad juhtumid ta seisukorra maailma poliitikas kõikuma panevad. Türgi kaotab enese küljest veel tüki maad ära ja Kreekas on vabariiklikke käärimisi oodata. Hiina ja Jaapan valmistavad endid salaja suurte ülemaailmsete tegevuste ja sündmuste peale ette, mis 1913.a. tulemas on. Ameerikas, Prantsusmaal ja Itaalias sünnivad suured sisemised muudatused. Saksamaad, Pärsiat, Türki ja Hiinat ähvardab 1912.a. sõda. Kõik ülevalpool mainitud juhtumid ei jäta Venemaad mõjutamata. Enne kui pärast ähvardavad Venemaad välised kokkupõrked Lõuna- Lääne- ja Idanaabritega. 1912.a. toob närvilisi põnevaid momente poliitilisi tulevärke, kuid peale juulikuud ei ähvarda Venemaad mitte enam sõjaoht. Neljas riigiduuma saab olema velgi vanameelsem kui kolmas, ning üleüldine reaktsioon kestab veel kaks aastat.
Õhusõit - võib nõuda käesoleval aastal suuri ohvreid, kuid - see toob aga ka kahele suurriigile kasu. Märtsi, juuli ja oktoobri kuud on aga igasuguste uute ettevõtmiste alustamiseks halvad.
Pcyco-grafoloog Morgenstern kuulutas käesolevaks aastaks ette suurt tõusu usutundes, milles aga Jumalat siiski rohkem mõistuse kui südamega otsitakse. Ka Derna kuulutas käesolevaks aastaks usulise tunde tõusu ühes elukommete paranemise ja enesetapmiste vähenemisega, ette.
Palju neis ettekuulutustes tõtt on, seda saab meile vaid aeg näidata.
(Majapidaja Nr. 8. 1912.a. lk 112 )
PAGE
PAGE 6
a c g ~ ¼ a ā ć 0
_
`
Ź
u v n o £ ® ± » Ī Ļ ę ; < = C ō õ ø × Ų Ł ° ! ! <# ?# # # # # % !% '% ä' å' ) * * ”- Ü/ 0 0 0 1 `2 üųüķåŻųÖŻĪųŹųŹĘŹĘĀĘĀ¾Ā¾Ā¾Ā¾Ā¾ŗ¶¾ŗĀŗ¶ŗ¶²®¶®Ŗ®Ŗ®Ŗ®Ŗ®Ŗ®Ŗ¦Ŗ¦¢¢¦ü h < h.k hE hÓ0s h«-q h!td hŁ= h3l hė|Ś hāk× hK hlBĘ hŅK CJ aJ hŅK hŅK hŅK CJ$ aJ$ hU CJ$ aJ$ hŅK hŅK CJ$ aJ$ hŅK hÄC > 4 d e f g » ¼ ć ä %
&
`
Ó
R S ÷ ż ō ż ż ż ē ż ż ż ß Ś Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ń Ä^ÄgdŅK gdŅK
& F gdŅK Ä^`ÄgdÄC ^ gdÄC [U tU žž ÷ v w
< = õ ö į Ų Ł ! ! <# =# # % å' ę' Ć( Ä( * * L- ö ö ö ö ö ö é é é é é é é é é é é ä ä ä ä ä ä ä ä ä gdÓ0s ÄÄ^Ä`Ägdė|Ś Ä^ÄgdŅK L- N- / / Ż/ 0 0 a2 b2 V4 W4 (6 )6 ]8 ½8 : ¶< u> B ~E ļF šF H H H H 4H 5H ś õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ gd.k gdÓ0s `2 a2 3 4 4 4
4 4 4 4 U4 V4 ]8 += C= D= E= U= t> u> EB B B ļF H H 4H VH !I ®J ŃK M M P ÕS ÖS .U /U 0U ZU [U \U bU cU dU fU gU mU nU üųōšōšōšōšųšģčģčģčģčäčäąÕŹĀą·¬ØąØ¤Ø¤č~ h§6ć
h§6ć 0J j h§6ć 0J U hŅK hŅBD håu haÕ håē håē h=6¤ håu h=6¤ CJ aJ håu haÕ CJ aJ haÕ CJ aJ haÕ haÕ CJ( aJ( haÕ haÕ CJ aJ haÕ h¦ hX h-1½ hF“ h"A hÄC h < 05H TH UH M ŁN S ÖS ×S čT éT /U 0U [U dU eU fU qU rU sU tU uU ņ ķ ķ ķ ķ ä ä ä ä ä ķ ß Ó Ź Č Ó Ź Č Č ß h]hgd.k ų’ &`#$gd.k gd y Ä`Ägdåē gd.k Ä^`ÄgdaÕ nU oU pU qU sU tU uU ōźäąÜÕ hŅK hŅBD h y h§6ć
h§6ć 0J j h§6ć 0J Uh y 0J mH nH u 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 .k J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 .k L e h e k ü l j e n u m b e r uM f ’’’’ 4 d e f g » ¼ ć ä % & ` Ó R S ÷ v w
< = õ ö į Ų Ł < = å ę Ć Ä " " L% N% ' ' Ż' ( ( a* b* V, W, (. ). ]0 ½0 2 ¶4 u6 : ~= ļ> š> @ @ @ @ 4@ 5@ T@ U@ E ŁF K ÖK ×K čL éL /M 0M [M dM eM fM qM rM sM vM 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 ( 0 p 0 0 p 0 ( 0 p 0 ( 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 8 0 0 @ 0 p 0 0 0 0 p 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p 0 H 0 0 0 H 0 H @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 Č0 `2 nU uU + 0 2 ÷ L- 5H uU , . / 1 tU - ! !’ Ō ß _ d % - a e £ ± ¹ ) j n 2
9
Ą
Ģ
( . ß ķ * , 2 4 < t { Ż# ė# % % ,
, ¤. . ¬2 ŗ2 3 3 3 £3 ©3 °3 ¼3 Å3 >4 O4 ä9 ń9 ; ¢; > > > > |> > @ @ ūE F F F F F F F ×K ęK ēK ņK qL vL [M sM vM 3 5 b g ~ ŗ ¼ ā å $ & _ ` ¬ Ņ Ó Q S ö ų u x ~
; = ō ö ą ā × Ł ; ? ä ē Ā Å " " K% O% ' ' Ü' Ž' ( ( `* c* U, X, '. *. \0 ^0 ¼0 ¾0 ~2 2 µ4 ·4 t6 v6 : : }= = ī> ń> @ @ 3@ 5@ S@ V@ E E ŲF ŚF K K ÕK ×K ēL éL .M 7M RM [M sM vM g ¼ Å å ī- (. H6 u6 @ V@ 7M ZM [M sM vM [M sM vM ’’ r a u n t s ŚU”Mņ+’’’’’’’’’ “ žĘ “ ^“ `žo( .
žĘ ^ `žh H .
TL’Ę T^T`L’h H .
$žĘ $^$`žh H .
ōžĘ ō^ō`žh H .
ÄL’Ę Ä^Ä`L’h H .
žĘ ^`žh H .
d žĘ d ^d `žh H .
4 L’Ę 4 ^4 `L’h H . ŚU”M ’’’’’’ ’’ ŗĆtE % % % % % % % % å 3l K åu E Ł= (] ¦ X ŅK "A ÄC ŅBD U !td .k Ō p «-q Ó0s < y =6¤ F“ -1½ lBĘ aÕ āk× ė|Ś §6ć åē ’@ ZM ZM &¤ ZM ZM uM @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šÄ © ¦ĶŪfÓŪ Ķ ` ūA ' ` ūA ' ! š “ “ r4 4M 4M 3Q š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 12 n Microsoft Word 10.0 @ _£ @ Äy-nŹ@ B\ĄnŹ ` ūA ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti ' 4M A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 ž’’’5 6 7 8 9 : ; ž’’’= > ? @ A B C D E F G H I ž’’’K L M N O P Q ž’’’S T U V W X Y ž’’’ż’’’\ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ĄPrĀnŹ^ D a t a
’’’’’’’’’’’’ 4 1 T a b l e ’’’’ < W o r d D o c u m e n t ’’’’ "f S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ J D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ R C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q