Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ npž’’’m’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæ_‚bjbjĻ2Ļ2%"”­X­XEz’’’’’’ˆœœœœœœœ°ōōō8, $P °¶x x "š š š š š š ”––––––$ĖRœŗœš š š š š ŗœœš š ĻÖ Ö Ö š ®œš œš ”Ö š ”Ö Ö ģ œœģ š l `ķķ(ŚmŹōH ģ ”å0ģ ¹P d¹ģ °°œœœœ¹œģ Øš š Ö š š š š š ŗŗ°°Dō“ "°°ō Meeleolukas vaade tulevikku aastasse 2010. (Kirjutatud enne 1910.a.). „Ettekuulutused maailma ja inimesesoo tulevikust. Raadiumi ajajärk. Prof. Everard Hustler. Kui raadiumi avastajad, isand ja emand Curie, Pariisis uraanimullast uue tundmatu olluse said, mida nad ka isesuguse kiirguse tõttu raadiumiks nimetasid, siis ei võinud nad esiots aimatagi, et nende ees väikese klaastorukese sees kõige vägevam jõud seisis, mis on iganes inimesele kätte juhtunud. Mitmesugused katsed, mis praegugi veel kaugeltki lõpule ei ole jõudnud, näitavad aga nüüd juba, missugune ülemäärane tähtsus sellel uuel imejõulisel elemendil inimese elu ja inimsoo tulevase kujunemise ja arenemise kohta on. Näiteks langeb sõjapidamine tulevikus võimatuks muutuvate asjade hulka. Kuigi inimsugu iseenesest veel mitte nii kaugele ei jõuaks, et ta sõdimist ja igasugust verevalamist alatumaks teoks ja tooret metsikust jälgiks hakkaks pidama, siis saab teadus ometigi niikaugele jõudma ja sunnib inimest metsikuse teelt ümber pöörama ja enesele seda ilmavaadet omandama. Ainult niikaua on sõdimine võimalik, kui sõdimise abinõud on alles puudulikud, see tähendab: niikaua, kui meil veel niisugust sõjariista ei ole, mille vastu enam niisugust kaitset ei leita, mille hävitavale mõjule meie enam vastu panna ei suuda. Kõik praegused sõjalaevad, olgugi, et nad on tehniliselt piisavalt täiuslikud, on niisugused sõdimise abinõud, mida on võimalik ära hävitada ja see kannab juba üksi selles süüs, et praegu on veel võimalik sõdida. Nüüd oleme aga raadiumis viimati ometigi niisuguse sõjariista leidnud, mis kõik võimalused ümber lükkab ja enesekaitse võimatuks teeb. Katsetest on leitud, et selle ime elemendi iga väiksema osakese jõudu võib nõnda koondada, et kõik mis ta mõju alla sattub, ilmas hävineb. Niisama on katsed näidanud, et seda hirmsat jõudu igale poole ja iga asja peale võib juhtida ja kõike, mis ette juhtub, armutult hävitada. Cambridge ülikooli professor Thomson on välja rehkendanud, et raadium tervelt miljon korda rohkem energiat avaldab, kui niisamasuur kaaluosa hapniku ja lämmastikku ja et ta selle jõuga heliumi-aatomid enesest välja heidab, mis umbes 18, 000 –lise inglis-penikoorma kiirusega (s.o. 1/10 valguse kiirusest) sekundis edasi jooksevad. Ühe hariliku laeva seisukord, mida terve tosin kõige suuremaid ja uusimaid sõjalaevu ümbritsevad ja suurtükkidest kõmmutavad, ei oleks mitte nii hädaohtlik, kui see, kui ta peale raadiumi kiired juhitakse. Kõige imelikum on seal juures see, et raadiumi tegevus lõpmatu on ja et raadiumi mass ehk koguhulk selle juures ise nii pisut väheneb, et seda vaevalt võimalik on mõelda. Aga see vaevalt mõeldav osakene võib kõige hirmsamat hävitavat mõju avaldada. Kui see raadiumikiirte omadus üles leiti, siis hakati kohe katseid tegema ja kiiri mitmesuguste asjade ja inimese peale juhtima. Prof. Le Boni katsed Pariisis on nüüd näidanud, et raadiumil on kohe tõesti kole suur hävitamise võim ja et tema kiiri saab juhtida. Ainuke takistus, mis praegu hävitusvahendi ehitamist takistab on see, et raadiumi saamine liiga raske on ja uskumatult suuri kulusid teeb. Niipea aga, kui uued raadiumi allikad ja uus odav väljatöötlemiseviis raadiumi saamiseks üles leitakse, on see takistus kadunud ja võib katseid, mida senini ainult väikesel viisil teha võis, suureviisiliselt toime panna ja inimsoole nii vägeva sõjariista kätte anda, mida iganes enne ei ole olnud. „Viiekümne aasta pärast“, ütleb Dr. Le Bon, „ on sõdimine võimatu asi. Mina olen Dr. Branlyga koos terve rea katseid teinud, mille juures ma niihästi Hertzi-laineid (mis teatavasti traadita-telegraafi sõnumeid edasi viivad) kui ka raadiumikiiri tarvitasin ja need katsed on meile selle kohta täieliku garantii andnud. Katsete abil tahtsime teada saada, kui suur on nende läbitungimise võim mitmesugustest materjalidest. Me leidsime, et Hertzi lained rohkem kui kolme jala ((~ 1m)) paksusest müürist võivad läbi tungida, kuid raadiumi kiired mitte, et tungivad neist läbi, vaid ka hävitavad selle sootuks. Igatahes võib aga staniolilehekene, mis ei ole paksem kui õhuke paberossipaber, neid laineid kinni pidada ja nende mõju kahjutuks muuta. Aga kui staniolilehel (tinapaberil) on väike auk ehk mõra sees, mis ei pruugi olla suurem kui 1/100 mm, siis tungivad kiired sellest kohe läbi ja avaldavad oma uskumatut hävitavat mõju. Teatavasti laotavad Hertzi lained endid ringikujuliselt igasse külge laiali, nagu vesilained, millesse kivi visatakse, aga nüüd on juba korda läinud, neid üksi ühte külge edasi juhtida ja sundida minema sinna kuhu tarvis. Sedasama võib ka juba raadiumikiirtega teha. Selleläbi nüüd, et meie ka polariseeritud laineid sinna võime juhtida, kuhu tahame, on meil ka võimalik terve rida paralleelkiiri igasse soovitavasse kohta saata. Tabavad need kiired nüüd mingisugust asja, näit. sõjalaeva, püssirohuaita jne. siis saavad neis kõik esemed, mis on metallist, elektriga täidetud ja sünnitavad silmapilk hirmsaid plahvatusi. Terve traatide kogu, millest meie sõjalaevad praegu nii rikkad on, lööksid silmapilk elektrisädemete jugades kiirgama, laskeriistade moon, pommid jne. lõhkevad ja püssirohukeldrid lendavad õhku. Paralleellainetena väljasaadetud kiired tungivad aga läbi arsenali müüride, läbi kindluste vallide ja kasemattide ning läbi püssirohukeldrite võlvide. Need kõik lendavad õhku ja langevad rusudeks, sest mingi asi ei jaksa raadiumikiirtele vastu panna. Seda kõik on väikesel viisil tehtud katsed juba näidanud, seepärast on nende tegevusse panek ja suureviisiline tarvitamine vaid aja küsimus, sest praegu puudub meil ainult tarvilik jagu raadiumi ja tarvilikud aparaadid. Lainete teatud kohta juhtimiseks ja kiirte teataval kaugusel ühte tulepunkti peale kokku juhtimiseks (kui lainete pikkus 300-1500 m vahel võngub) peavad meil umbes 8000 m kõrgused paraboolpeeglid ehk jälle niisugused jõulised kondensaatorid olema, mida meil senini veel ei ole võimalik valmistada olnud. Siiski võiksime ka lühemaid kiirglaineid kasutada, kuid siis jääks jälle kaugus kuhu meie kiired veel kindlalt võime saata, hoopis lühemaks. Igatahes saab meil aga tarvilike aparaatide valmistamine olema võimalik. Nendel füüsikute ehk mehaanikutel, kel õnnestub kord selline aparaat valmis teha, on väike asi, radiumijõudu metoodiliselt üksikute sõjalaevade peale juhtida, kus sõjalaevastiku laevad alati suuremal arvul koos on, näit. esmalt San Francicisse, kus suurem hulk Ameerika sõjalaevu koos seisavad, siis Spitheadi, kus Inglise laevad, Kieli, kus Saksa laevad koos on ja Kroonlinna, kus Vene sõjalaevad suuremal hulgal koos on. Ja nimetatud riigi sõjalaevastik oleks üheainsa silmapilgu jooksul hävitatud. Need miljonid, mis sõjalaevade eest on välja makstud, saaksid siis küll hävitatud ja tuhanded inimeste elud hukatud, aga ülemaailmse rahu-aate heaks oleks suur hiiglatöö ühe löögiga ära tehtud. Ja sedasama, mis sõjalaevadega võis teha, võib ka teha kindlustega, tervete linnade ja suurte maakohtadega teha. – ühelt ainsalt lennumasinalt võib üks ainuke inimene need kõik raadiumikiirtega ära hävitada. Ja see kõik ei ole enam unistamine (Utopie), vaid kindel teaduslik tõsiasi, ning tulevased põlved hakkavad seda kindlasti kasutama, võib olla, ehk juba meie isegi“. Nõnda kirjutab Le Bon, kes sugugi unistaja ega sonija ei ole, vaid terves maailmas tuntud ja lugupeetud teadusmees ja õpetlaste hulgas teaduslik autoriteet on. Aga, nagu juba eespool räkisin, ei ole raadiumikiirte jõud ona igaveste kestva kõige väiksemate aatomite pommitamisega mitte üksi hävitamise vahend, vaid inimene võib seda ka muudel otstarvetel tarvitada, Näiteks ei tarvita saja asta pärast vist enam keegi linnas elektri- veel vähem gaasivalgustit, vaid raadium hakkab maailma valgustama. Raadiumist kiirguvad osakesed ei ole ise helenduvad, kuid muutuvad selliseks alle mingi teise ainega kukku puutumisel. Näiteks ei ole see mitte raadiumi enese valgus, mille abil meie saame puid, kive ja teiste asjade fotosid teha, vaid mikroskoopiliste „elektronide“ kogu, mis asjadest läbi lendab, hiilgama lööb ja päevapildi sünnitab. Elektronid on nagu väikesed lambikesed, mis raadiumi käes äkki põlema sütivad, hea küll, ütleb teadus, kui lugu juba selline on, siis võib seda ka kasulikult tarvitada. Meie värvime kõik hooned uraanimullaga ära ja tõmbame sellele veel niisuguse ainega üle, mis elektri mõju soodustab ja mille kaudu need osakesed särama hakkavad. Sellega sünnitame alalise pehme valguse, mida iialgi ei ole vaja uuendada. Spetsiaalset valgustamist siis enam tarvis ei ole, sest aatomite pommitamine on lõputu ja raadiumi mõju kaotus imeväike, et seda alles aastasadade pärast võib märgata. Ilmselt on raadium ainuke senini tuntud aine, mille energia kestev ja igavene on ja mis hoolimata oma suurest teovõimest, millise sarnast teist maailmas ei ole, iialgi, nagu öeldud pisut kahaneb, et seda mõõteriistadega on raske määrata. Kui New Yorgi Singer-Building, Vieni Stefanusetorn ja Berliini raehoonetorn eelnimetatud värviga saaksid üle värvitud, siis hakkaksid nad õhtu, niipea kui videvikuks läheb, seda heledamaks muutuma ja täielikus pimeduses nii tugevaks, et valgustavad ka ümbruskonda oma maheda valgusega. See väike osa raadiumi, mis seal värvi juures tarvis läheb, ei oleks inimeste tervisele, kes selles valguses elavad ja liiguvad, kuigi kahjulik. Ei, vaid koguni vastupidi saaks see valgus inimese tervisele mõjuda, niisama tervistavalt kui Saksa ja Inglise radioaktiivsed terviseveed. Teadupärast on just need tervisevee allikad oma arstliku mõju poolest tuntud, millede vesi radioaktiivne on. Siiski ei taha ma praegu mitte sellest rääkida, vaid pöördun enne veel endise teema juurde, et näidata, mis kuulus Oxfordi ülikooli professor Dr. Wilfon Hartwell uuemate teaduslike katsete peale toetudes, raadiumi hävitavast mõjust räägib ja missuguse pildi a meile sellest ette manab: „Kujutame enesele Ameerika hiiglalinna ette, mis hädaohtu aimamata uhkelt ja julgelt oma saare peal asub. Öö on kätte jõudnud ja pehme valgussära matab linna täiesti oma hõlma. See valgus tuleb linna tohutu arutu hulga tornide ja pilvelõhkujate iseäralikust kiirgusest, mille paistel sajatuhandeline rahvahulk vägevalt tuksuvas eluvoolus toimetab. Korraga ilmub kõrgel taeva all üks juhitav õhulaev või suur lennumasin linna kohale. Ta hõljub ja keerutab ringi edasi tagasi ja järsku ta paiskab, nagu püssist lastes pimestava valgusvoo. See valgusjuga, mis nagu terav hiiglaoda pimedast taevaruumist läbi tungib, tuleb õhulaeva raadiumikondensaatorist ja on Mertopolitani torni peale sihitud. Õhulaeva terve raamistik ja gondel kiirgavad elektri tulejugadest, mis nagu välgunooled risti sähvatavad ja pimestava hiilgusega inimeste imestust ning tähelepanu uulitsate ja väljakute peal äratavad. Ikka enam ja enam vajub jäme valgusvoog, nagu tuline mõõk, alla torni poole ja puutub ta külge. Korraga löövad tornist leekivad tulekeeled ja pimestavad välgujooned igalt poolt, kuhu sihitav valgusejuga iganes puutub, välja ja ühtlasi hakkab vägev torn oma aluse peal kõikuma, väriseb, vabiseb, vangub, vaarub ja langeb plahvatades ning kõike enese rusude alla mattes, ümber. Hukatust toov õhulaev aga libiseb üleval õhu sees rahulikult edasi ja igal pool kuhu ta valgusejuga puutub, teeb ta hävitustööd edasi. Mõne tunni jooksul ei ole New Yorgist enam muud järel kui rusude hunnik, mille all miljonid surnukehad lebavad. Väga küsitav on, kas raadioaktiivne aine, millega majad üle värvitakse, ise ka hävitustööd ei hõlbustanud. See, mis New Yorgis sündis, võib ka iga teise linnaga sündida. Mitte miski abinõuga ei saa maailma hiigellinnu – Berliini, Pariisi, Londoni, Viini või Peterburi – sarnase hävituse eest kaitsta, kui kellegi nõrgameelse käsi sellist õnnetusetoojat õhulaeva juhib“. Niisuguse pildi maalib Inglise õpetlane meile tuleviku võimalustest ja prof. Le Bon seletab, et see mitte paljaks võimaluseks ei jää, vaid saab ka teoks tehtud. Kui juba raadiumi hävitavate omaduste avastamine küllalt erandlik oli, siiski on uuemate teaduslike uuringute tagajärjed raadiumi vallas veel palju imelikumad ja harukordsemad. Nende järgi on raadiumil mõju tervele elutegevusele täiesti iseäralik, nii et seniste leiutuste maksvaks panemine palju sellest, mida siiamaani teaduslikeks dogmadeks peeti, niisamuti purustaks, nagu raadiumikiires meie linnade toredamaid ehitusi purustada võivad. Selle tõenduseks toome siin väikese osa uuematest ja uskumatutest imelistest raadiumiga seotud nähtustest lugeja ette: Katsetel leiti, et raadium ühel juhtumil kiirte alla pandud taimede kasvamist kolmekordselt kiirendas ja neid ka kolmekordselt suuremaks laskis kasvada. Teisel juhtumil võib ta aga kasvamise täiesti peatada ehk aeglustada, seda mööda kuidas katsetaja soovib. Taimede juured pööravad endid nende lähedale mulla sisse peidetud raadiumi juurde just samuti nagu nad nende lehed ja õied pöörduvad päikese poole. Raadium võib, kui tahetakse, kas baktereid surmata või hoopis nende arvu suurendada. Prof. Dr. Herald Butler. Liblikanukkude kasvamist võis raadiumikiirte mõju all kuude kaupa tagasi hoida. Võti nad aga kiirte mõju alt ära, siis läks kasvamine jälle täitsa looduspärasel viisil edasi. Raadiumisooladega steriliseeritud puljongiga kokku puutuda lastes võis Inglise baktereoloog Dr. Burke arutu hulga uusi elusaid organisme (elulasi)luua. Teistpoolt võidi aga – nii veider, kui see ka ei paista – piima seest raadiumikiirtega kõik bakterid hävitada. Ülihuvitavad katsed, mida Saksa õpetlane Körnicke ja prantslased Guilleminot ja Abbe taimede ja taimede seemnetega tegid, mida raadiumi kiirgamiste mõju sees hoiti, kinnitasid ühel häälel seda tõsiasja, et ka siin raadiumi kiired kasvamist takistavat mõju avaldasid. Näiteks jäid kaeraterad, mida raadiumikiirte mõju all idanema pandi, idu kasvu poolest nendest kolmandiku maha, mis harilikul viisil idanema olid pandud ja kasvavate taimede juures sai, niihästi juurte- kui kõrrekasvamine, ühtviisi tagasi hoitud. Teistel katsetel teist sorti seemnetega oli needsamad tulemused, nõnda et juba saab teha järgmise järelduse- „raadiumikiired avaldavad taimekasvule takistavat mõju“, kui äkki praegu leitud „teaduslik tõde“, lupiiniseemnete katsetel, mis hoopis vastupidiseid tulemusi andsid, ühe hoobiga ümber löödi. Valge lupiini seemneid, milliseid samuti juhuslikult katsetel kasutati, ilmutasid kahekordset idanemiskiirust ja suurenenud kasvujõudu, see tähendab: raadiumikiirte mõju all peetud taimed kasvasid kaks korda kiiremini ja said kaks korda suuremaks, kui harilikult kasvavad taimed. Nende, otse vastuoksa ilmsiks tulnud nähtuste läbi jõuti siis õigele arvamisele, et iga taim ainult teataval mõõdul raadiumikiired oma kasvamiseks võib tarvitada ja välja kannatada ning et raadiumikiirgus, õigel määral tarvitatult, elujõu ärataja ja edendaja on, kuna ta üleliigsel tarvitamisel elujõu ära halvab. Selles kahesuguses - elustavad ja surmavas – raadiumi mõjus põhjenevad ka need muinasjutulised tagajärjed, mida haiguste arstimises raadiumiga kätte saadi. Hilja aegu tegi prof. Roux Pariisis katset, haiget naisterahvast, kes rasket maovähihaigust põdes, raadiumiga arstida. Katse läks täiesti korda, ainult see takistab teda üleüldisele tarvitamisele võtmist, et ta praegusel ajal veel väga kallis on. „Ma võtsin väikese klaastorukese“, kirjutab kuulus õpetlane, „panin selle sisse õige pisikese raadiumi kübekese, lõikasin haige mao lahti ja õmblesin klaastorukese tigeda vähipaise ligidale maoseina külge. Mõju oli peaaegu silmapilkne. Mingit põletikku ega uusi tüsistusi ei tulnud enam nähtavale. Kolme kuu jooksul oli vähipaise peaaegu täiesti kadunud ja täielik paranemine võttis vaid mõne päeva. Kardetava vähipaise peale on raadiumikiirtel niisamasugune mõju, nagu teatavate batsillide peale, mida nad kas surmavad ehk täiesti ära halvavad. Vähipaise peale on raadiumikiirte mõju lühidalt öeldes järgmine: Mõningad paise osad saavad lihtsalt ärahävitatud ja paise küljest ära heidetud. Nende asemele kasvab uus, terve liha. Teised osad, mis just ära ei hävine, saavad niivõrd kahjutuks tehtud, et nad oma tigeda mõjumisevõime aegamisi sootumaks ära kaotavad. Sündmus on iseenesest lihtne ja selge: haigus ei saa enam laiemale levida, sest raadiumikiired surmavad ta idud ära. Seepärast võime täie kindlusega ütelda, et raadium kõige parem arstirohi vähihaiguse vastu oleks, kui teda hõlpsam ja odavam saada oleks“. Kuulus Inglise arst sir Frederiks Treves ütleb: Raadium saadab enesest kolmesugused kiired välja, milledele teadus alfa-, beeta- ja gammakiired nimeks on pannud. Alfakiired, mis tibatillukestest jaokestest koos seisavad, kihutavad raadiumimassist lahkudes 20, 000 inglise penikoorma kiirusega sekundis edasi. Et sellest kole suurest kiirusest ja sellega ühenduses seisvast jõust aru saada, peab tähendama, et püssikuuli keskmine kiirus ainult pool inglise penikoormat sekundis on. Alfakiirte sees on positiivne elektrijõud, kuna beetakiired negatiivset elektrijõudu avaldavad ja omaette iseäralise klassi sünnitavad. Betakiirte joonekesed on kõik vähemad kui alfa-aatomid, aga nende kiirus on viis korda suurem, kui alfakiirtel. Kahtlemata käib nende kiirus kõikidest siiani tuntud kiirustest üle, sest isegi kõige kiiremate liikuvate tähtede kiirus ilmaruumis on ainult 1/300 beetakiirte siiamaale mõõdetud kiirusest. Gammakiired lähevad mõlematest eelnimetatud kiirtest peaasjalikult sellepoolest lahku, et nendes mingisugust elektrijõudu ei ole. Nad näikse Röntgeni X-kiirtega ühesarnased olevat. Nende iseloomu ei ole senimaani veel kindlaks tehtud. Mõned gammakiires on kahjulikud, kuna mõned headtegevat mõju avaldavad. Nende tarvitamise väärtus oleneb sellest, kuidas nad on kokku segatud. Igatahes on aga raadiumikiirte jõud ja mõju igasse külge piiramata suur, nõnda et peaaegu kindlasti võib tõendada, et raadiumis see „imekivi“ on leitud, millega isegi võimatumad asjad võimalikuks võib teha. Raadiumi mõju pikaliste nahahaiguste peale on otse ülemäärane. Sagedasti saavad nad just kui ärapuhutud. Säärased paised ja vistrikud võib raadiumi abil kindlasti ära kaotada. Üks juhtum on teada, kus haigus juba aastate kaupa oli kestnud ja sööja paise kuni kondini tunginud. Paise sai esmalt X-kiirtega ja pärast Finsenivalguse ultraviolettkiirtega arstitud, kuid kõik oli ilmaaegu. Lasti aga raadiumikiired kaks päeva, kummagi päeval ainult kaks tundi, paise peale mõjuda, siis sai ta täiesti terveks. See on tõenduseks, et raadiumi arstiv mõju sugugi gammakiirtes üksi ei seisa, vaid kõikide raadiumi kiirguste ühises mõjus. Kui nüüd küsime, kas need haiguste paranduse ka jäädavad on, siis peame sel põhjusel vastuse andmata jätma, et meie raadiumi alles liiga lühikest aega tunneme. Ilma kahtlemata tohime aga loota, et raadium meile tulevikus ilma haigusteta ajajärgu toob. Veel haruldasemaks, kui kõiki eelpool näidatud imearstimisi, peaks vist küll seda julget lootust pidama, et vanadus tulevikus enese mõju meie organismile peale ära kaotab ja et vanaks jäämist enam olema ei saa. Tulevased põlved sünnitavad igavesti nooreks jääjaid, tõelise kehalise jõu ja täielikult ilusaid inimesi, seesuguseid inimesi, kes haigeks jäämisest enam midagi ei tea ja sõnumid ning hakkavad teated haigustest ja nakkustest legendideks pidama, mis kaugest minevikust pärit. Molokai saarel, mida Okeaania „kurvaks saareks“ hüütakse, kuhu kõik Sandwichisaarestiku pidalitõbised läkitatakse, on juba raadiumikiirte mõju ka pidalitõbiste juures proovima hakatud ja loodetavasti saab raadiumist varsti ka selle, kõikidest hirmsaimale tõvele, mõjusa vastase. Ja, kui ma ei eksi, siis tohiks raadiumi-emanatsioon ehk ka raadium ise miljonite tapja tuberkuloosi (tiisikuse) vastu varsti parandavaks rohuks saada. Nimelt on prof. Lieber esimesena leidnud, et kodujäneste hingeõhk raadiumi mõju sees ka ise raadioaktiivseks muutus ja elektroskoobi peale elavat mõju avaldas. Sellega on meil juba tõendus käes, et raadium kopsude peale otsest mõju avaldab. Võetakse nüüd veel tema batsille surmav mõju sinna juurde, siis pole enam mingit põhjust, mis meid keelaks selle imerohu arstiva mõju sisse uskumast ja prohveti viisil ette kuulutamast, et tulevikus tuberkuloosa (tiisikus) enam olema ei saa. Ettekuulutamine on sellepärast kergem, et tuberkuloosihaigete juures tehtud katsed, mis esialgu vähe julgustavaid järeldusi andsid, nüüd juba enam rahuloldavad on. Teda ei saa mitte ainult naha alla pritsimiseks tarvitatud, vaid lastakse ka radioaktiivset õhku sisse hingata, nagu seda senini teatavate haiguste puhul hapnikuga tehti. Seesugusest arstimisviisist on juba häid tagajärgi nähtud aga ta vajab, nagu öeldud, veel rohket parandamist ja täiendamist. Et raadiumi läbi ka pimedaid võib nägijateks teha, selle ülesleidja on prof. London Peterburis. Ta on ühe pimedalt sündinud poisikese silmad raadiumiga juba nii kaugele arstinud, et see kirjatähti võib lugeda ja märguandmisi näha. Muidugi ei või siin veel päris nägemisest rääkida, aga nii kaugele on seniste katsetega ometigi jõutud, et sündinud pimedad valguse ja varju vahet märkavad. See, ehk küll alles esimene hakatus, on juba siiski kui muinasjutu taoline edusamm, mille täienemine pimedusele edaspidi täieliku lõpu võib teha. Poisikene, kellega prof. London katseid tegi ja kes nagu öeldud, juba sündides pime oli, viidi lõikamisetuppa. Raadiumiga, mis väikese torukese sees oli, kirjutas prof. London lauast vaheseina peale suure „A“ tähe. „Mis see on?“ küsis ta pimedalt poisikeselt. Ja väriseva käega maalis pime tähejooned karvapealt järele. Seega äratas terane uurija pimeda silmades, ei , otsekohe ta peaajurakkudes valgustunnet, mille abil poisikene ettekirjutatud tähejooni näha ja järele aimata võis. „See on imetegu“, ütles prof. London. Ja tal on õigus. Aga see ei ole veel ainukene imetegu, mida raadiumi abil tehti. On veel suuremaid tehtud. Ma olen juba enne täheldanud , et prof. Burkel läks korda raadiumi abil puhtast puljongist, millest kõikpisielukate idud olid hävitatud, uusi tibatillukesi elusaid loomakesi luua. Katse tehti järgmiselt: Täiesti steriliseeritud puljong, mille sees enam kõige vähematki jälge pisielukate idudest ei olnud ja mis oli mitu korda läbi uuritud, pandi klaastoru sisse, mille mõlemad otsad suleti. Toru keskpaigas oli väike auk, millesse torgati teine väike toru raadiumiga. Ka selle juures hoiduti bakterite ligipääsust. Eriseade abil oli võimalik viia raadium puljongiga kontakti. Nüüd lasti puljongil sellises olukorras seista kolm päeva ja hiljem leiti sellest, mikroskoobiga uurides uus tõug tibatillukesi elusaid loomakesi. See leid näitab, et raadium ka eluärataja on. Teises katseklaasis, mis samuti olid steriliseeritud, sama aja jooksul mingit elu ei tekkinud. Seega oli raadiumi mõju elu loojaks. Ootamatuid tulemusi andsid ka Burke avastusele Genti ülikooli prof. Holstermanni katsed, mida ta meresiili sugutamata munadega tegi. Palja raadiumi mõju läbi oli sugutamata munade sees elu äratada. Raadiumi läbi said munad sugutatud. Kümne katse hulgast õnnestusid neli katset ühtviisi hästi. Nendest, kui ka eespool kirjeldatud katsetest, mis üksteist osavalt tõendavad, osalt ümber lükkavad, ilmub see tõsiasi vastuvaidlematu selgusega, et raadium elu põhjusnähtustega kõige lähemas ühenduses seisab. Selle peale toetudes seati teooria üles, mis esimesel silmapilgul otse uskumatu näib, mis aga ise kõige kahtlustavama vaate ees seisma jääb ja praegu niisama hästi kui kindel on. Üks tähtsamatest raadiumi uurijatest Saksamaal ütleb raadiumi kohta: „On väga tõenäoline, et meie viimati raadiumis selle kaua otsitud abinõu oleme leidnud, mille läbi võimalikuks saab inimese eluiga kolme võrra , võib olla ka kümne võrra pikendada ja uuesti piibli vanaduse kõrgusse tõsta. Juba nüüd on meil korda läinud jõu raugemisele otsekohese raadiumimõju abil nii ootamata viisil vastu hakata, et kõik juba selle peale näitab, et meile tulevikus üsna ülemääralise eluea pikenduse kohta täit kindlust pakub. Niikaua kui elujõu tasakaal meie organismis alles seisab, on „vanaduse märkide“ ilmumine, mille kätte inimsugu praegu nii noorelt langeb, täitsa mõistmata. Ainult siis, kui meie elujõud kas aegamööda ehk äkitselt raugeb, asub vanadusenõrkus meie kehasse, ehk hakkavad vanadusega kaasa käivad märgid ilmuma, mis elu ähvardavad ja eluiga lühendavad. Aga õigel ajal peale hakatud raadiumiga ravitsemise läbi võime kõik vanaduse märgid ja nendest sünnitatud tasakaalu rikkumised kõrvaldada „vanaduse mikroobid“ ära hävitada ja tervel kehal noorenemise protsessi läbi teha lasta, mis „vananemise võimatuks teeb“. Samasuguse lootusrikka pilguga vaatab prof. Metschnikov Pariisis oma arvamuse peale elupikenduse võimalusse tulevikus. Tema on inimese elupikenduse ja elujõu kõvendamise küsimuse kallal juba kaua aega töötanud ja selle oma uurimiste ülesandeks teinud ning võtab suure huvitusega neist katsetest osa, mida ta ametivend prof. Roux Pastöri instituudis toime paneb. Ka Metschnikov räägib igavese nooruse ajajärgust, mis tulemas on ja meie ukse peale juba koputab. Aga kust peab kõik selle suure hulga raadiumi välja võtma, mis terve inimsoo arstimiseks ja imede tegemiseks tarvis läheb ning kuidas tema valmistamise kulusid vähendada, mis praegu tema üleüldise tarvitamisele võtule takistusi seab. Kui neid takistusi ei jõuta ületada, siis jääb see imerohi ainult neile ringkondadele elu-eliksiiriks, kes rikkuses ja külluses priiskavad! Need küsimused tekivad nagu iseenesest igale inimesele kõige esimesena keele peale, aga nende peale võin ma kõige rõõmustavamas mõttes vastata. Raadiumi ei ole tõepoolest mitte nii vähe olemas, kui arvatakse. Asi on hoopis ümberpöördult. Alles hiljuti on prof. Codge selle kohta ootamatult huvitava seletuse andnud, mis sõnasõnalt järgmine: „Raskusi ei sünnita radioaktiivsete olluste leidmine, vaid niisuguste olluste leidmine, mis radioaktiivsed ei oleks“. Kõik mis elab ja ka see, mis nähtavasti elutu on, nagu kivi, mille seest aga ka nüüd on elu leitud, on raadioaktiivsed, s.o. sisaldavad eneses raadiumi. Ja see peabki nõnda olema, sest raadium ise ongi elujõud. Ta on kõige jõu ekstrakt ja sisu, on jõu tipp ja kroon, mis kõike, mis olemas on, üles ehitab ja hävitab, et hävituses uut luua. Ta on Loojavägi, mida inimene viimati ometi enese kätte sai ja millega inimesesoo Prometheuse unenägu täide on läinud. Tõepoolest ei ole mitte üksi maakera raadiumiga ja temast kiirguvate jõuvoolustega (Emanationen) täidetud, vaid ka terve kõiksus, terve taevalaotus. Et maakera temaga täidetud on, on kindel tõeasi ja – vist meie ei eksi liiga palju, kui arvame, et maakera süda puhtast raadiumist võiks olla. Seda arvamist kinnitab nähtus, et mida sügavamale maa sisse tungitakse, seda suuremaks läheb raadiumi hulk. Simploni- Goffhardi tunneli kaevamise juures tehtud mõõtmised näitasid, et viimases 2500 jala sügavusest välja toodud kaljumassis iga grammi kivi sees 3 3 10 biljondikku grammi raadiumi ollust leiti, kuna Simplonitunelist, mis 17 kilomeetrit pikk ja 5600 jalga sügaval maapinna all asub, raadiumi ollus juba 71/2 biljondikku osa peale tõusis. Sellist sügavamale minevat suurenemist nähti ka 1000 ja 1500 jala sügavusele arteesia kaevude puurimiste juures. Mida sügavamale maa sisse minnakse, seda suuremaks läheb soojus. Iga 100 jala peal suureneb ta ühe Celsiuse kraadi. Neljakümne km sügavuses hakkaks elavhõbe juba keema ja raud sulaks tuliseks laavaks. See palavus ei ole aga muud kui raadiumikiirguse tagajärg maakera sisemuses. Uskumatult suur kiirus, millega raadium enese küljest osakesi välja virutab ja hirmus hõõrdumine milline selle juures tekib, sünnitavad sellise suure palavuse, mida meie enesele ettegi ei oska kujutada. Kui nüüd raadium sellist põrgupalavust sünnitada võiks, siis peab teda ka nii määratu hulgal maa sisemuses leiduma, et me maakera pinnal elades sellest veel und näha ei oska. Sellepärast ei tarvitse meil, kes meie raadiumi kui kõige suuremat kõikidest elementidest, alles lühikest aega tunneme, tema hulga üle ei pea muretsema“. Järele jääb ainult veel raadiumi valmistamise küsimus, mis on ühtlasi ka tema hinna küsimuseks. Kui sellele võib rahustava vastuse anda. Nimelt võib pigikivist (Pechblende), millest senini põhiliselt raadiumi toodeti, mitmet liiki raadiumiaineid saada, milledel hinna poolest suur vahe vahel on. Näit. maksab selle raadiumi gramm, mida prof. Curie ja tema proua esimestena valmistasid, 400 000 marka, kuna Thorad-X, millega Dr. Bailey, Dr. Roux ja prof. Körnicke katseid teevad, sellesamas hulgas ainult 6000 marka maksab. Aga ka see hind, olgugi et ta esimesest üle 66 korda odavam on, on ikka veel liig kõrge ja kallis. Siiski ei jää me selle hinna juurde seisma, vaid et tuleb aeg, mis raadiumi massiliselt tootma hakatakse. Inimese vaim oskab kõikidest takistustest üle saada ka kahtlematult suudab ta ka raadiumi tagavarasid hankida, kuigi see esialgu võimatu paistab. Igatahes on juba nüüd raadiumi sorte leitud, mis Tho-rad X hinnast palju odavamad on, aga niisama ülemäärast mõju inimese organismi peale avaldavad, nagu eespool näitasin. Muidugi, on tarvis nendega katseid teha, et teha lõppotsuseid, olles väga noored, aga sellegi pärast võib öelda, et ka nüüd juba niisugune kõigile kättesaadav raadiumrohi olemas on, millega vanu võib noorendada ja kõikide vanadusmärkide vastu heade tagajärgedega võidelda. Gichtihaigus ja luuvalu langevad varsti tundmatute haiguste liiki ja veresoonte lubjastumine (Arteriosklerose) võib takistust teha ning lubja tekkimise veresoonte seintel ära hoida. Rabanduste arv saab vähendatud või ka täitsa ära kaotatud ja inimene olgu ta nii vana ja põdur kui tahes, hakkab eneses jälle uut elu tundma. Ta eluenergia saab uuesti äratatud. Kasvava noorsoo juures hakkab aga raadium juba aegsasti vananemise vastast mõju avaldama, enne veel kui esimesed vananemise märgid võivad ilmneda ja tuleviku inimestest tekib igavesti noor ning igavesti tugev sugu, kelle eluiga muinasjutulise pikkuse omandab. Juba eespool näitasin, et meie tervisveeallikate terveks tegev mõju suuremas osas raadiumi-emanatsioonist tuleb, kuna päris raadiumi ollust ennast peaaegu ühegi sees ei ole. See on põhjuseks, et kõik terviseveed, mida pudelite sees kaugele saadetakse, enese mõju kaotavad. Ehk küll raadium ise peaaegu igavene on, siiski kaob ta enanatsioonimõju seepärast väga ruttu ära, et ta alatasa aatomeid kole suure kiirusega välja kihutab. Igaüks teab, kui hästi tervisveeallikast võetud ja kohe kohapeal joodud vesi mõjub ja kui sealt samast veest saadud tervisesoolade mõju on. Seepärast peab ja ongi juba selliseid vahendeid tarvitama hakatud, milledes raadiumi ennast leidub, raadiumi, mis keha sees ise oma määratut imeväelist emanatsioonijõudu sünnitab. „Aatomite pommitamine“ millest juba alguses kõnelesin, sünnib siis inimese kehas, kus ta kõik haigeks jäänud keha-aatomid ära hävitab ja tervete kehajagude peale edendavat ja kasvamist toetavamalt mõjub. Sellel põhinebki raadiumi suur tagajärg, haiglaste väljaheidete kogumine ja kuhjamine kehaosade sisse jääb võimatuks ja iga haiguse idu saab kohe alguses ära lämmatatud. Siis algab tervise ajajärk algab inimsoole suur vaimse, kehalise ja hingelise tervenemise aeg. Meie aimame selle suure ja imelise ajajärgu koidupuna, meie kuuleme juba selle ajajärgu tiibade kahinat, mis inimsoo täiuse tipule tõstab ja viimase silla purustab, mis meid praegu veel alamate maiste loomadega ühendab. PAGE  PAGE 4 /4‡˜™“a m x õ ö ŽßabC+;ź#=$>$'\+ā+ć+v.w.Ō/3×5Ų5`7¬8­8œ::Ÿ:¢:ŗ:»:½:%=ŗ@»@¼@…BųķųåŚĻČÄĄÄĄÄĄ¼Ą¼Ä¼ø“°¬¼¬Ø¤ ¤¬¤ œ¤œ˜œ˜¼åŒˆÄˆ„ˆ„€hh/h7]]hK‡hÆyCJaJhIC©h›#ßhl[/hvchF DhóWshÅgōhż0EhC5Mh2¹hˆ"jhÆy hÆyhÆyhÆyhÆyCJ,aJ,h7]]hK‡CJ,aJ,hK‡CJaJhK‡hK‡CJ(aJ(hK‡CJ(aJ(00NOPƒ„™šµ¶ö ßb>$ß$w.Ų5z6,7­8±9F:œ::»:¼:l;t<»@śśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśgdK‡E‚^‚žž…B’B“BéFźGėGgHhHśHüHJKrNsN@Pļhė]qh@ 4h»{[hE ‰hÜ5`hų0ćh/h«Nn>»@“BėG=Q$S„X›Z]š`ĄaFc©gviķj~k…n ukuŸ|B‚C‚D‚E‚N‚O‚śśśśśśśśśśśśśśśńńńčńńńÜÓ„h]„hgdE ‰ „ų’„&`#$gd^Ö ĘĄgdęh° ĘĄgdü2µgdK‡,q5qšq›qrrSr]rrs|s¾sÉsŠs–tžtßtęt u u#u+uóuv[v\vww½wÅw5x=xux|xŒx”xĮyĢy½{Ä{ž|¢|ō| }}&}=}¼}Ć}Č}Ļ} ~,~)1AI“™d€m€n€v€A‚B‚D‚E‚F‚L‚M‚N‚P‚Q‚W‚X‚Y‚Z‚łõńõńõńõńõķńķńķńķéķńķńķńķńķńķńķńåńåńåńåńåńåńåįńįńįńįńįńįńįńįńįåįŚŠŹŠŹńŠŹŠæŠhIC©0JmHnHu hęh°0Jjhęh°0JU hK‡hÓhÓhSA»h g°h8 dhęh°hü2µ hü2µhü2µKO‚P‚[‚\‚]‚^‚_‚żńčżżß ĘĄgdü2µ„h]„hgdE ‰ „ų’„&`#$gd^ÖZ‚[‚]‚^‚_‚śöņė hK‡hÓhIC©hęh° hęh°0J 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRió’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *kō’Į*Loendita2 @ņ2 E ‰Jalus  Ęøp#6)@¢6 E ‰Leheküljenumber_z”’’’’0NOPƒ„™šµ¶ößb >ßw&Ų-z.,/­0±1F2œ22»2¼2l3t4»8“:ė?=I$K„P›RUšXĄYF[©_vaķb~c…f mkmŸtBzCzDzEzNzOzPz[z\z]z`z˜0€€0˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€(˜0€€(˜0€€p˜0€€0˜0€€p˜0€€0˜0€€0˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€˜0€€(˜0€€(˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€€˜0€€@˜0€€p˜0€€p˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€ō-+ …B,qZ‚_‚BEGI»@O‚_‚CFH^‚D !•!’•€¤«¬“Žć±øM\†Š1 5 Š  ø Ą ł ŅāR_+9Xdr~ś>G½ĆQT÷žÅɁ…æ"Ī"Š"Õ"Ö"ć"Ģ%Ó%ė%ń%ņ%ś% ))).,.³2¹2Ez]z`z/3MQ‚‡˜ž“·õ÷Žąa c =?Žąv&x&×-Ł-y.{.+/-/¬0®0°1²1E2G2›2¢2¬2»2½2k3m3s4u4ŗ8¼8’:”:ź?ģ?I#K%KƒP…PšRœRUU™X›XæYĮYE[G[Ø_Ŗ_uawaģbīb}cc„f†f m mjmlmžt¢tAzEz]z`z/3Nž“ŗ2»2łTUuXšXßi jEz]z`z³2¹2Ez]z`z’’raunts$å#/t$%T(l[/@ 4F Dż0EC5M»{[7]]Ü5`8 dˆ"j«Nnˆ2qė]qóWsÆyÕ[{K‡E ‰vcM‘IC© g°ęh°ü2µ2¹SA»ӝ^֛#ßų0ć>ļÅgō’@€ŗ2ŗ2”c)TTŗ2ŗ2_zP@’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"qˆšÄ©ŪFĢŪf NūJh>ŽūJh>Ž!š‰‰““r4zz3ƒšH)š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’K‡’’- Meeleolukas vaade tulevikku aastasse 2010rauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0”˜ŠÜģų (4 P \ ht|„Œé. Meeleolukas vaade tulevikku aastasse 2010 1 rauntslaunaun Normal.doturauntsd10nMicrosoft Word 10.0@TÅØ.@ĄĄå°gŹ@ܝŚmŹūJhž’ÕĶ՜.“—+,ł®0 hp€ˆ˜  Ø°ø Ą śékodulŽ>zA . Meeleolukas vaade tulevikku aastasse 2010 Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJž’’’LMNOPQRž’’’TUVWXYZ[\ž’’’^_`abcdž’’’fghijklž’’’ż’’’ož’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFPŠ÷(ŚmŹq€Data ’’’’’’’’’’’’K1Table’’’’S¹WordDocument’’’’"”SummaryInformation(’’’’’’’’’’’’]DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’eCompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q