Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ H J ž’’’ G ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ +A bjbjĻ2Ļ2 % "L X X 9 ’’ ’’ ’’ ° T T T 8 °
¶ Ą Ą " ā ā ā ā ā ā $ ; R B * ā ā ā ā ā * ā ā ? ā : ā ā ā ā “ ūęgšmŹ T ś U 0
Ļ ^ Ļ ° ° Ļ d ā ā ā ā ā ā ā * * ° ° ¤ T t ° ° T Mineviku ja tuleviku ema.
Baronin ja Hutten.
Oli kord aeg, mil emasid selle ainsama põhjuse pärast põlati, et nad emaks olid saanud. Siiski ei põlatud mitte kõiki emasid, vaid mõningaid ja nimelt neid, kes looduse häält olid kuulanud ja ühiskonna surveseadustest hoolimata kõige kõrgema elukutse omandanud, mida naisterahvas iganes võib kätte saada. Neid mõisteti hukka, pandi seltskonna vande alla, laimati ja põlati ning heideti kui kõlvatud ühiskonnast välja, meeleheitesse, viletsusse ja häbisse, sest neil oli üks häbiplekk küljes, nimelt ema häbiplekk, mida nad eluaeg pidid kandma.
Jah, niisugune aeg on tulnud ja see oli kõlbeliselt alatu, nurjatu aeg, - aeg täis variserlikku vagatsemist ja silmakirjalikkuse pühitsemist. Sel ajal ei tähendanud armastus midagi, ka looduse instinkt ei maksnud midagi. Kõik oli seltskondliku hullumeelsuse ja valede ja eelarvamuste soomusriide sisse rüütatud. Ja mitte ainult emasid ei panduid seltskondlikku vande alla, vaid ka laste peal pange õieti tähele lasus elu lõpuni nende sündimise häbiplekk, mille all nad raskesti said kannatada, veel rohkem kui galeeriorjad bagno kettkuulide all.
Jah, see oli kuri ja õel aeg, täis ülekohut ja mõistuselagedust. Aga sel inetul ajal tunti isegi lugupidamist emade vastu. See aeg kummardas sügavalt nende emade poole, kes selle mehega olid end sidunud, kelle poole nende süda sugugi kokku ei klappinud, vaid kellega nad ainult seisuse ja sündimise poolest üheväärilised olid ja kelle omaks nad endid mitte armastuse, vaid külma arvestusega, võib olla koguni vastikustunne südames, olid antud, et emaks saada. Niisuguste emade ette kummardati sel ajal, niisuguseid emasid austati ja kiideti muidugi mõista siis, kui nad mitte väga tihti - emaks ei saanud.
Jah, see aeg, mille peale meie tagasi vaatame, oli põlastav ja meie arusaamatu aeg, mis meid jälestuse ja läilusega täidab, sest meie kirjutame praegu aasta arvuks 2010. a. ning see aeg, mil kõige kõrgem tunne naisterahva rinnas nii alatuks tehti ja tolmu tallati, oli ainult sada aastat tagasi. Ainult sajand, ei rohkem, palu vähem. Ja selle lühikese aja kestel on imelik muudatus sündinud, mis meie aega päriselt emade ajajärguks on ümber loodud.
Ema! Sellest aulisemat sõna ei ole senini veel keegi suutnud luua. Ükski sõna ei ole iganes austavamat mõistet eneses sisaldanud. Suuremat pühalikku saladust ei ole loodus iialgi soetatud. Kummardage endid, teie naised ja mehed, kummardage endid neitsid, kes teie emaks saada igatsete, selle naise ees, kes juba emaks saanud. Ja teie, lapsed, kogunege tema ümber, sest ainult tema mõistab teistest aru saada, ainult tema, kes selle peale uhke tohib olla, et ta niisuguseid olevusi on loonud, nagu teie olete, olevusi, kes selleks on määratud, et nad inimestesugu kaugel, väga kaugel seisvale täiuse eesmärgile peavad viima.
Ka sellel inetul ajal, millest ma ülemal kõnelesin, nimelt 1910.a., kasvatati juba ema elukutse aimust tütarlapse rinda. Tema tulevasest suurt ülesannet õieti ära tundes, anti talle mängutekikesed kätte ja lasti teda nendega last ja ema mängida. Mindi juba koguni nii kaugele, et asutati spetsiaalsed koolid, millistes last, kelles tulevast ema ette aimati, õpetati, kuidas ta nukuga kui päris lapsega peab käituma ja nende eest hoolitsema. Neis koolides, mida esmalt Londonis ja pärast paljudes teistes Inglismaa linnades asutati, olid kõik elujuhtumid, millisesse laps võib elus sattuda, õppeplaanis, sellised nagu haigused, õnnetused ja muud äpardused. Kõikidega pidi laps tutvuma, et hilisemas elus hakkama saada. Siis aga, kui lapsuke oli õitsvaks neiuks sirgunud, hävitati kõik emakssaamise mõtted ta rinnast ära. Rikuti seeme, mida enne külvati ja kitkuti isegi seeme välja. Seega hävitati kõik ära ja sünnitati tütarlapse tundemaailmas täielik segadus, mille tagajärjeks kõige raskemad hingelised võitlused ja südametunnistuse piinad olid. Loodus suruti surnuks, tema kisendamine ei tohtinud mingit vastukaja täiskasvanud tütarlapse südames sünnitada. Ühiskonna ((seltskondlikud)) raudsed seadused olid looduse nõuded ja seadused kuriteoks ning eksituseks tembeldanud. Niisugune oli sealne kultuur kultuur, millest meie enam praegu sugugi aru saada ei suuda.
Kas ei ole pöörane ja arusaamatu see, et sel ajal kõige hellemad hingelised tunded ja südamete salajasemad ihkamised otse uhkusega maailma kõrvade ees avalikuks tehti? Et kihlusi peeti, millega tervele ilmale teada anti: mina, senini puhas ja kasin neitsi, olen nõuks võtnud, ennast selle ja selle meesterahva kätte anda. Aga mitte täna, mitte kui loodus ja palav armastus mind sunnib armsama rinnale langeda, vaid mõne muu kui või ühe aasta pärast, sel ja sel päeval ning sel ja sel tunnil?. Eks ei tuleta säherdune teguviis meile seda metsikut ja häbematut ajajärku meelde, kus pulmaöö esimest armukaisutust koguni avalikult pidi piduliste silma all etendama, kus kindlaks määratud päeval, mil süüta aus näitsik armastusele esimese ohvri tooma, noorpaari pidurongis läbi uulitsate kõnnitati, kus juures uulitsapoisid ja muud ulakad neile karja kaupa järgi joostes kõiksugu roppust suust välja ajasid. Ja kõik see sündis alles saja aasta eest!
Kui hoopis teiseks on aga asjalugu nüüd (2010) muutunud. Teadmatult, palava igatsuse sunnil langevad armastajad üksteise kaela ja sõnatult ning tunnistajateta, saab loodud pühalik ühendus ja puhta armastuse suudlusega kinnitatud. Selliseid ühendusi loodi ka saja aasta eest, aga need, kes seda tegid, langesid ühiskonna jäleda hukkamõistu alla! Need ühendused, mida sel ajal seaduse järgi, ilma vabaduseta tehti, olid hiljem väga raskelt lahutatavad. Armastust tasuti eluaegse orjapõlvega. Kõige vabam tunne, kõikidest tunnetest, aheldati ja muudeti sunduslikuks orjuseks. Sellepärast ei ole ime, et armastus pidi teist teed otsima ja et sel ajal kõige suurem inimsoo teotus, mida maailm iganes tunneb prostitutsioon loodi ja suureks kasvatati. Ei ole ime, et sunduslik olukord armastust sagedasti põlguseks ümber muutis ja tühjaks jäetud südamed, mis armastuse järele janunesid, seda mujalt otsivad ja leidsid. Seega olid nad aga jälle ühiskonna seadustest üle astunud ja seltskonna pilke ja põlguse alla langenud. Muidugi mitte kõik. Mõningaid hoidis seisus ja nimi põlguse alla saamast, sest sel ajal ei olnud kõik inimesed veel üheõiguslikud.
Ei ole ime, et niisugusel ajajärgul emad mitte selles lugupidamises ega seltskonna esimesel aupaigal ei seisnud, nagu nüüd, kus meie nüüd, õnneks,1910.a. eemal seisame. Sel ajal oli rohkem lapsi, nüüd on rohkem emasid. Ehk see kõlab nüüd veidralt, aga tõsi on see siiski. Imelikul viisil ei hoolitsetud sel ajal kõikide inimeste eest ühtviisi. Sel ajal oli igaühel kohus elada, aga tal puudusid elamise õigused. Et armastada tohtida, selle tarvis pidi ise oma ette majapidamise sisse seadma, mis aasta aastalt üha kallimaks läks, nii määratu kalliks, et tütarlapsed ja naisterahvad, kes enesele ei kaasavara, teenistuse ega seisuse abil meest ei jõudnud osta, ilma meheta pidid jääma. Selle vastuolu tagajärjel tekkis iseäralik liik looduse ülesandest kõrvale tõrjutud nais-isikuid, keda vanatüdruku nimega mõnitati, hoolimata sellest, et nad majandusliku surve all looduse häält ennast-ärasalgavalt enese hinges vaikima sundisid ja endid seltskondlike seaduste alla heitsid, langesid nad siiski sellesama seltskonna salajase ja avaliku pilke alla! Sel-viisil tehti sadadele tuhandetele naistele emakssaamine võimatuks. Selle asemel kandsid aga riiklikult ja seltskondlikult tunnistatud abielud lasterikkuse eest hoolt, sest sundusliku kooselu läbi sai armastus harjumuslikuks asjaks ja ühtejäämine kestis ka niisuguste vahel edasi, kes ilma hingelise kooskõlata tuimalt päevi surma poole saatsid, või koguni üksteist põlgasid ja vihkasid.
Meieaegsetel (2010.a.) naisterahvastel on õige loomusund. Nad kardavad nende meestega ümber käia, kellele nad juba ühe lapse on kinkinud, kuna tütarlapsed just vanematest ja küpsematest meestest kõige rohkem lugu peavad. Seda põhimõtet tunnistati küll ka juba saja aasta eest õigeks, aga ainult koduloomade kasvatamise juures. Alles meie s.o. XXI aastasada, tundis õnnelikult ära, et inimeste kasvatamine koduloomade omast on palju tähtsam. Ja et meie ajal emaks saamist mitte enam teotuseks ei loetud, vaid kõige suuremaks uhkuseks peetakse, seepärast seisab ka meie kaasaegsete naiste kõige suurem au selles, et terveid, ilusaid ja andekaid lapsi sünnitada. Sellepärast tunnevad siis ka meie aegsed neiud nende meeste vastu hoopis rohkem vaimustust, kes juba üle kolmekümne on, kui nooremate vastu. Juba saja aasta eest tagasi (1910.a.) oli kindlaks tehtud, et armastuse lapsed palju ärksamad, tugevamad ja tervemad on kui kohuselapsed, keda selleaegsed kentsakad abielud ilmale tõid. Meie juures on aga kõik lapsed armastuselapsed. Isegi siis, kui mis aga ainult harva juhtub ühel paaril rohkem kui üks laps on. Sest missugune naisterahvas tahaks oma elu (ja seda ta teeb iga sünnitamise juures) kaalule panna niisuguse mehe eest, keda ta ei armasta? Keegi. Aga mitte keegi! Ja sellepärast on ka siis meie lapsed nii ärksad, tugevad ning läbi ja läbi terved ning sel põhjusel läheb meie sugu päev päevalt ikka täiuslikumaks ja tublimaks.
Muidugi, mitte just üksi sellepärast. Ka teadus on meile uued, imelised jõuallikad avanud, mis inimsoo täiendamiseks ja kaunistamiseks on palju kaasa mõjunud. Peamised on sel puhul ikka vanemad, kuid eelkõige ema. Sellest silmapilgust alates, kus naisterahvas emaks on saanud, ei ole tal, kui emal, seltskondlike kohuste täitmist, vaid ta maitseb ema õigusi.
Et kõikidel lastel on teaduslikult põhjendatud eeskirjade alusel ühtviisi õigus üles kasvatatud olla, et aga see eraldi kasvatades võimatu on, siis võetakse lapsed emade käest ära ja antakse lastekodudesse selleks koolitatud ja praktiliste kogemustega emade kätte, kes vastavates majades juhatajateks on seatud. Neis majades ei ole nakkushaigusi ega selliseid haigusi karta, mis neid miljonite kaupa hauda viivad. Samuti ei ole karta, et lapsed neid kasvatusmajades toidupuuduses või halva toidu käes vaevleksid. Iga lapse eest hoolitsetakse ühtviisi. Ka emadel on lubatud neli korda päevas, määratud tundidel, omi lapsi imetamas käia. Sellega saavad lapsed emarinnast looduse poolt määratud toitu, kuid see kõik sünnib tervise kaitse eeskirjade järgi, nii et halba harjumust ega üleliigset toppimist ette ei tule, nagu endistel aegadel, kus last igal karjumisel ehk virisemisel emapiimaga vaigistati. Endine mõistmatu toitmine kandis laste haiguste ja suremuse rohkuse juures suurt süüd ja tegi neid ühtlasi ka kasvatusvõimetuiks. Meie juures algab aga kasvatus juba esimesest päevast. Selle kaudu, et kasvatus emade õlgadelt on ära võetud, saavad ka need hädaohud, mis emaliku kasvatuse juures endisel ajal takistasid, ära hoitud. Ja need hädaohud ei olnud sugugi väikesed, sest kui mingi armastus pime on, siis oli ja on see osalt praegugi veel emaarmastus. Nagu iga inimene ja iga kunstnik seda asja, mida ta ise on loonud, kõige paremaks peab, nõnda peab ka iga ema oma last kõige paremaks, armsamaks ja ilusamaks ning see emade nõrkus on lastele alati rohkem kahju teinud kui kasu. Väga palju poeg- ja tütarlapsi on just sellepärast olelusvõitluses läbi kukkunud ja hukka saanud, et emad neid memmepoegadeks on kasvatanud, kelle kindel iseloom ja vastupidavus puuduvad. Nüüd on asjad ja olud hoopis teised. Võitlus olemise eest , mis XX aastasajal suure ägedusega möllas ja nõrgemaid lahinguväljalt ära pühkis, ei ole meie aastasajal enam olemas. Sotsiaalsed uuendused on olelusvõitluse ära kaotanud. Iga üksik inimene on ühiskonna täieõiguslik liige ja tal on sellepärast õigus ühiskonna varadest osa saada. Töötegemine ei ole mitte enam kibedaks elukoormaks, vaid lõbuks ja rõõmuks ning sellest rõõmust võtavad ka emad niisamuti osa, nagu nad enne lastemängudest osa võtsid., sest töö ongi nüüd nagu mäng. Juba algusest peale saab tööd nagu mängu õpetatud, saab teda nagu mängu harjutatud, seepärast ei tunne keegi töö vastu põlgust ja iga lapsel lubatakse just seda tööd teha, millele tal soovi on. Kasvatuse peahool seisneb selles, et lapse tahtmisi üksi selle peale juhtida, milleks tal andi ja osavust on. Laste vaimne juhtimine selles sihis seisab peamiselt emade käes, sest nemad üksi võivad lapse salajasemaid hingeliigutusi tunda ja nende ihkamisi ning soove mõista. Emade peapüüdeks on seepärast siis oma lapse töövõistlus-mängus võidupärga nõutada ning selle eesmärgi saamiseks püüab iga ema oma lapse vaimuandeid hoolsasti uurida ja neid õigele tegevusele juhtida. Ema on laste tähtsaim nõuandja, isa nende parem sõber. Mitte ainuüksi omade, vaid kõikide, peamiselt aga siiski omade.
Lapsed armastavad kõiki emasid ja isasid, kõige rohkem aga ise oma ema ja isa. Laste armastus põhineb suure ja sügava tänutunde peal kõige suurema kingituse eest, mida surelik iganes võib pärida, s.o. elu eest, sest elu on praegusel ajal (XXI aastasajal) kõige puhtamate ja kaunimate rõõmude palmik, nõnda, et see meile arusaadavaks jääb, miks ta varematel aegadel inimestele aina võitluseks ja kõikide needmiseks oli. Selle suure, õnnetuma mehe lugu, kes peale rasket ja piinarikast noorpõlve eluiga ühel ootamatu õnne silmapilgul, mil rõõmujoovastus südant täitis, oma ema kaela langes ja talle nuuksudes ning hõisates hüüdis: Ema, ema! Ma annan sulle andeks, et sa mind sünnitasid, tabab põrutavalt meie kõikide hingesid.
Meie ajal on selline hingepõrutav elukurbmäng võimatu asi. Meie emad maitsevad ainult laste ülevoolavat tänu, ning sellest tänutundest tekib nii suur austamine nende vastu, et sellest nagu usutaoline tunne välja kasvab, mida emade usuks võib nimetada. Ema läbi on loodus oma kõige suurema imeteo korda saatnud, sellepärast on ka ema meie silmis pühitsetud olevus.
Muidugi pärib ka armastus emade aupaistest ühe osa omale, mispärast teda mitte enam mutta ei tallata, nagu endistel aastasadadel, vaid ainukeseks looduse poolt määratud ja loodusest pühitsetud naisterahva ja emade kõrge elukutse kallimaks omaduseks peetakse. Iialgi ei räägita armastaja paari kohta enam laimujutte, nagu seda enne tehti, iialgi ei käi enam pilkamine ega põlgus nende kannul, sest igaüks teab, et õige armastus alati puhas on ja et loodus seda tahab ning nõuab. Meie aastasajal maksab ainult see, mida loodus meie käest nõuab. Ainult tema seaduste järele käiakse meie aastasajal, sest loodus on inimestele seaduseks saanud.
Igas asjas on valguse ajajärk alanud, hiilgava, kõike üleujutava valguse ajajärk, millest aga emade ja armastuse valguskiir kõige heledamalt välja paistab.
*** Majapidaja 1910.a.
PAGE
PAGE 4
" C V
W
I ~ £ Y o p q “ # $ É Š Ņ ¬ ! y% T& U& * ü+ ż+ e/ 3 L9 9 9 = Ó= Ō= ó@ A A A A A A A A #A $A %A &A üńéįüŻüŻŁŻŁÕŃÕŃĶÉŃÉÅÉÅÉÅĮ½Å½¹½¹µ±¹©©„± h_|ø 0J mH nH u
h1`÷ 0J j h1`÷ 0J U hf- h_|ø h_|ø h„ h h1`÷ hóET hŻMū hźE hļ)ś hü ] h9CO h~ą h+X hµO hqiv hIlĘ hf- CJ$ aJ$ hU CJ$ aJ$ hf- hf- CJ$ aJ$ hf- 3 5 6 W
į £ p $ U& ż+ e- 9 g< Ō= V@ ó@ ō@ A A A A 'A ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ō ō č ß ż č h]hgd+X ų’ &`#$gd+X Ä`Ägd„ A *A žž &A 'A )A *A +A śöņė hf- h_|ø h_|ø h1`÷
h1`÷ 0J 'A (A )A *A +A ö ō ō ė Ä`Ägd„ h]hgd+X 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 +X J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 +X L e h e k ü l j e n u m b e r +9 L ’’’’ 5 6 W į £ p $ U ż# e% 1 g4 Ō5 V8 ó8 ō8 9 9 9 9 '9 (9 )9 ,9 0 ( 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p @ 0 į @ 0 My0 @ 0 @ 0 My0 ² ØK &A +A ! $ 'A +A " % *A # ! !’ " ) - 4 h m 9 )9 ,9 " 4 7 V X ~ ą ā ¢ ¤ o q # % ¬ ® T V ü# ž# d% f% 1 1 f4 h4 Ó5 Õ5 U8 W8 ņ8 ų8 9 9 )9 ,9 ! " 5 ś $ N1 1 ų8 9 9 )9 ,9 9 )9 ,9 ’’ r a u n t s å µO f- źE 9CO óET U +X ü ] Ō p qiv „ _|ø IlĘ Ü.Ė ~ą 1`÷ ļ)ś ŻMū ’@ 9 9 ü/"ōō9 9 +9 p @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šÄ © [ĖŪf¹ĢŪf É d 0 g d 0 g ! š “ “ r4 ō8 ō8 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 6 un Microsoft Word 10.0 @ öQ @ .4ĀmŹ@ VęMšmŹ d 0 ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti g ō8 A
Tiitel
! " # $ % & ž’’’( ) * + , - . ž’’’0 1 2 3 4 5 6 ž’’’8 9 : ; < = > ž’’’@ A B C D E F ž’’’ż’’’I ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F pqšgšmŹK D a t a
’’’’’’’’’’’’ ' 1 T a b l e ’’’’ / W o r d D o c u m e n t ’’’’ "L S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ 7 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ ? C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q