Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ B D ž’’’ A ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ d3 bjbjĻ2Ļ2 % "> X X J+ ’’ ’’ ’’ ° Ō Ō Ō 8 ° - ¶ @ @ " b b b b b b ¬
®
®
®
®
®
®
$ ć R 5 B Ņ
b b b b b Ņ
b b ē
>
>
>
b b b ¬
>
b ¬
>
>
T
T
b 4 qWt¤nŹ Ō ų
~ T
¬
ż
0 - T
w v ¦ w T
° ° w T
X b b >
b b b b b Ņ
Ņ
° ° $ Ō
" ° ° Ō Inimsoo viimane saatus.
Camille Flammarion.
Muutused.
Vihaselt mässavaid meresid nägin ma kuiva maa asemel; kaugele ulatusid seal kuivad maad, kus enne ainult Neptunus valitses. Merekarbid olid sügavale kuivale maale jäänud ja kõrgel mäeharjal seisis roostetanud laeva-ankur.
Ovidius, Metam. XV, 262.
Inimese silmaring aja ja ruumi otsatuses on liiga kitsendatud ja väike. Meie oleme harjunud arvama, et maakera ikka ja alati on niisamasugune olnud kui praegu. Meil on raske neid muudatusi ette kujutada, mis maakera aastatuhandete ja miljonite vältusel on läbi teinud ja mida ta veel teeb. Aegade pikkus surub meie mõistuse kinni, ruumi otsatus rusub meie mõttelendu rängasti. Inimene loeb oma lühikest eluiga aastakümnetega, loodus oma ajajärke aastamiljonitega.
Kõik on muutlik. Asjade tänane kuju on ainult ajutine. Igavikul ei ole algust ega otsa. Ajaga käivad muutused käsikäes. Aeg lõpetab vana ja sünnitab uut. Aja igavesel mängupõrandal lendavad asjad igaviku silmade eest mööda nagu kaleidoskoobi pildid. Midagi ei jää seal seisma ega kauemaks peatuma. Inimesed tulevad ja kaovad üks põlv teise järel, niisamuti rahvad ja riigid.
Kuna teised Euroopa mandri riigid on kõik Ühisriigiks kokku sulanud, jäi Vene vabariik veel kaua iseseisvaks riigiks, ulatas Peterburist Konstantinoopolini ja oli Hiina väljarändajatele, kes enestele Kaspia mere kallastele juba perekad linnad asutanud, nagu peatajaks tõkkeks ees. Et aga endised rahvused aegade jooksul olid ära kadunud, endiste Saksa-, Prantsuse-, Inglis- ja Itaalia riikide lipud ära kulunud ja katki kärisenud ning ülekäik Euroopast Ameerikasse õhulaevade peal oli hästi kergeks muutunud, siis voolas rahvas üle suure vee õhtupoole Ameerika mandri uutesse maadesse, kus tööstus suuremat tulu tõotas, kui väljakurnatud Õhtu-Euroopa maades.
Juba XXV sajandist peale oli Michigani järve kaldal uus Athena hariduse tulipunktina hiilgama hakanud, milles üheksa miljonit inimest elasid, nagu enne Pariisis. Pariis ise oli oma vanemate õdede nagu Rooma, Kreeka, Atheena, Memfise, Thebeni, Niniwe ja Babyloni teed läinud. Suur rikkus, kuulsus, igasugused abinõud ja teised mõjuvad külgetõmbejõud olid nüüd juba mujal aset võtnud.
Iberia, Itaalia ja Prantsusmaa said näha, kuidas üksilödus ja vaikus enese tiivad nende endiste kuulsate linnade varemete üle välja laotas: Lissaboni rusud kattis meri, Madriid, Rooma, Neapol, ja Florenz olid varemeteks muutunud, ning Pariisi, Lyoni ja Marseillet oli pisut hiljem seesama saatus tabanud.
Inimeste tüübid ja keeled olid nii ümber muutunud, et etnoloogil ja keeleuurijatel on võimatu midagi nende minevikust midagi välja uurida. Juba ammugi ei räägitud enam saksa-, inglise-, prantsuse-, itaalia-, portugali- ega hispaania keelt. Euroopa oli ookeani teisele poolele välja rännanud ja Aasia oli tema asemele Euroopasse tulnud. Hiinlased, kelle hingede arv juba miljardini oli tõusnud, olid aegamööda terve Õhtu-Euroopa täitnud. Anglo-saksidega segunedes oli neist hoopis uus inimesetõug tekkinud. Rahvad, mida praegu modern-rahvasteks nimetame, olid niisamuti kadunud, nagu vanaaegsed rahvad. Euroopa pakkus silmadele sedasama vaadet, nagu praegused Asüüria, Kaldea, Egiptuse ja Kreeka lagendikud. Teised ajad, teised inimesed. Vanades linnades elutsesid hoopis uued olevused. Rooma ja Atheena olid küll täna veel olemas, aga endised roomlased ja kreeklased olid juba elu näitelavalt ammu kadunud.
Hollandi, Belgia ja Põhja-Prantsusmaa seisid mere põhjas, Amsterdami, Utrechti, Rotterdami, Antverpeni, Brüsseli, Lille, Amiensi ja Roueni varemete üle sõitsid ookeani laevad. Esmalt oli meri Pariisi väravate all ja muutnud selle rannalinnaks, aga aastasadade jooksul mattis ta tema täiesti oma niiskesse rüppe ja tõusis viimati üle Notre-Dame torni. Jah, Pariis, vana kuulus ja ilus Pariis, kus kaua aega Euroopa kõige kõrgem teadus oli õitsemas, puhkas nagu mererahn rusuhunnikuna vee sügavuses. Euroopa mandri pind oli Põhja- ja õhtupoolsetes randades aastasaja jooksul 30 sm vajunud. Tuhande aasta jooksul vajus ta seega 3 m ning 8000 aastaga 24 meetrit. Et aga Seine jõe veepind Pariisi juures oli ainult 25 m merepinnast kõrgemal, siis hakkasid veevood juba 8000.a. pärast linna tükk haaval vee alla matma. 17 000 aasta jooksul oli maapind juba 50 m võrra vajunud ja linna sootumaks uputanud. Selles saati oli Pariisi ning kogu Prantsusmaa ajalugu meie planeedil lõppenud. Bretage mägismaa oli saareks muutunud, meri ulatus juba Londonini. Euroopa kaart oli aastatuhandete jooksul hoopis teiseks muutunud. Mannermaade asemele olid ka mujalgi mered tekkinud, mis mineviku mälestused enda alla matsid ja merepõhja peale settiva kõntsa korraga kinni kaeti, et uusi geoloogilisi lademikke luua. Teistes kohtades olid jälle kuivad maad mere asemele tekkinud ning jõgede suhu merre uued saared sündinud, nii et võimatu oli praeguste kaartide järgi ilmajagusid ära tunda.
Kõik niisugused muutused sünnivad pikkade ajajärkude jooksul. Vanade mannermaade kadumine ja uute tekkimise peale kulutab loodus kümneid tuhandeid aastaid, ning miljoni aasta jooksul on üks maakoht juba mitu korda mannermaaks või merepõhjaks olnud.
Oleks meil võimalik ühekorraga neid maapinna tõusmisi ja vajumisi näha, mis paari miljoni aasta jooksul sünnivad, siis näeksime uskumatut imet: maapind on samasuguses lainetuses, samasuguses tõusmises ja vajumises, nagu lainetav meri. Puhu kerkib mägi pilvedeni, siis aga langeb ta alla mere sügavusse. Kindel maa, kus meie praegu elame, on aastamiljonite vältusel juba mitu korda mere põhjaks olnud ja kuivaks maaks muutunud ja käitub nii veel edasi ka tulevikus. Praeguste ookeanide põhjad, mis mitme km sügavuse vee all lamavad, kerkivad sealt üles ja ehivad endid neitslik-noore taimeriigiga. Maakera noores eas sündisid niisugused mere- ja kuivamaa vahetused enamasti äkiliste pöörete, vajumiste, maapinna kohalt nihkumiste, maavärisemiste, maa sisemise tule väljaplahvatamise ja teiste ootamatute äkiliste katastroofide läbi, sest siis oli maakera pealmine kindel koor alles õhuke ja nõrk. Aegamööda kasvab koor ikka paksemaks ja kindlamaks ning äkiliste katastroofide asemel hakkasid pikaldased muudatused sündima. Ja need pikaldased muutused ei lõpe kunagi ja töötavad meile märkamatult edasi. Maakera sisemise eluloo peale tagasi vaadates, võime julgesti väita, et ühe ehk kahe miljoni aasta pärast on praegune Euroopa kas täiesti või osalt mere põhjas ja Atlandi ookeani põhi uuesti Atlantise maailmajaona veest tõuseb. Et üks osa Ameerikat mere alla voob ja praeguste Lõunamerede asemele uus Okeaania ilmajagu Vaikse ookeani põhjast üles kerkib, kuna selle vastu praeguse Hiina vetevood katavad. Kus enne elu õitses, seal valitseb surm, kus enne au ja kuulsus aset leidsid ja rahvad üksteisega võistlesid, seal valitseb nüüd vaikus ja surnuaia rahu. Kui praegune inimsugu Marsi peale välja rändaks, siis ei näeks selle maastik talle vist nii võõrastav, kui siis kui keegi meist paari miljoni pärast Maale tagasi tuleks.
Ühtlasi oli ka terve loomariik ennast aja jooksul ümber muutnud. Metsikud loomatõud, nagu : lõvid, tiigrid, hüäänid, pantrid, kaelkirjakud, kängurud kui ka vaalad, kaselotid ja hülged olid sootuks kadunud. Sellesama saatuse osaliseks olid ka praegused röövlinnud saanud. Inimene oli kõik need tõud, mida ta tarvitas, koduloomadeks muutnud ja teised hävitanud. Vabalt elavaid metsloomi ei olnud enam olemas, sest neil ei olnud vabaks elamiseks enam kohta ega paika. Terve maakera pind oli haritud aiamaaks muudetud, mida teaduslikel alustel hariti. Kevadised öökülmad ei saanud enam viljapuude õisi rikkuda, rahe ei saanud viljapõlde kahjustada, jõed külasid uputada, liigvihm ega põud viljakasvatamist takistada ega palav ja külm orgaanilist elu surmata. Kõikide äparduste vastu oskas inimene ennast kaitsta ja looduse üle igatpidi valitseda. Inimene oli looduse avaldused niisamasuguse korra alla heitnud, nagu seltskondlik elu. Töölistel polnud enam vaja näljasurmaga võidelda, sest päevavargad ja priileiva sööjad, prassijad ja priiskajad olid ilmast kadunud.
Mõistus valitses maailma.
Ideaali lähedal.
Tiivul, tiivul üle elu.
Üle haua, üle surma!
Bückert.
Edenemine ja arenemine on kõige kõrgem seadus, mille alla terve loodus on heidetud. Iga olevus püüab paremusele. Meie ei tea, kust tuleme, veel vähem, kuhu läheme. Päiksesüsteemid juhivad maailmakehasid läbi lõputu taevaruumi. Meie ei näe seal algust ega otsa, ka eesmärk ja siht jääb meile tundmatuks. Kuid siiski endi kitsast, piiratud ja poolikust silmaringist hoolimata, ning selle peale vaatamata, et üksikolevused, terved tõud ja määratumad taevakehad surevad ja kaovad, tunneme ja märkame ometi, et looduses igavene edenemine valitseb ja et iga loodud olevus kõrgemale astmele püüab. Igaüks kipub kõrgemale, ükski ei ihalda madalamale. Isegi purutagurlus püüab kõrgemale, kuid kahjuks: teiste kulul!
Aastatuhandete jooksul oli inimesesugu vahetpidamata edenenud, kuigi see esialgu väga aeglaselt sündis. Elu esimesest liikumisest kuni selle päevani, mil elamise eeltingimused maakeral halvenema hakkasid, olid kõik elusad olevused iluduse, organite mitmekesisuse ja täiuslikkuse poolest edenenud. Maine elupuu, mida sel ajal istutati, kui poolik, peata, pime, kurt, keeletu ja tunneteta algloomake oli tekkinud, on ennast üles valguse poole sirutanud, on aegamööda, imelikud meeleorganid omandanud, on inimeses eneses krooni pähe saanud. Ja inimene ise on aegamisi metsikust inimesest alginimesest, kui looduse orjast, maailma vaimseks valitsejaks tõusnud ning maakerast õnne- esteetilise lõbu- ja teaduseparadiisi loonud.
Teadus oli meie planeedi täiesti ümber muutnud. Tema elanikud tundsid endid viimati selles teadmises nagu taevas elavat, et nad maakeraga ühes taeva kodanikud on. Füüsika ja keemiateadus olid niisama kõrgele tõusnud kui astronoomia. Tööstus oli käsitöö orjuse isetöötavate masinate läbi igas tööharus ära kaotatud.
Inimese närvide tundmus oli imedeni täienenud ja peenenenud. Endised kuus meelt: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kehalik tundmine ja sugumeel olid aegamisi esialgsest jämedast tunnetusest välja jõudnud ja iseäraliku peensuse ja teravuse omandanud. Elusate olevuste elektriliste omaduste uurimine oli seitsmenda elektri meele loonud, nii et igal inimesel tema temperamendi kohaselt enam ehk vähem jõudu oli elusaid ja eluta kehasid kas ligi tõmmata või eemale tõugata.
(Järgneb).
***
((Tegelikult pandi ajakiri 1912.a. (8. Nr. konfiskeeriti ja 9 Nr. oli üpris õhuke, kus vaid kolm artiklit oli.) kinni ja lõpuni sai lugu autori teosest või eraldi raamatust lugeda. Seda tuleviku värki anti välja kaks korda. Tundus, et nende ja ajakirjas avaldatu vahel olid erinevused. Ühel aja samal artiklil oli iga kord uus nimi, või siis loo üksikuid lõike kirjutasid mitu inimest, kes raamatu toimetaja tahtel olid valitud. Proovisin paari nime netist leida, et õigekirja kontrollida, siis leidsin palju vasteid kuid neist keegi ei tunnistanud end antud lugude autoriks. Kuid keda huvitab, see uurigu ise. KL))
***
PAGE
PAGE 4
> H =
Æ ° ā s R Ż # # W# X# Z# ' ' ”' ²' ż' ž' Ā* Ć*
. Ó. Ō. ņ0 ś0 1 3 ?3 @3 I3 J3 K3 Q3 R3 S3 U3 V3 \3 ]3 ^3 _3 `3 c3 d3 üńüęüāüāŽāŽŚÖŅĪŹĪŚĪĘĪʻʌ·Ś·³·³Æ³Æ³Ø³¤ÆƤ hn4
0J mH nH u
hn4
0J j hn4
0J UhU hŅK hy@ hn4
hy@ hń%ā h m h m CJ aJ h m h 5ü h-
hµ)| hF,& hx,ē h Ä hõ0C hŅBD hķH CJ aJ hŅBD hķH CJ, aJ, hķH 3 8 9 H I ( H I J - . ° ā ć o r 2 3 - . X# Y# ' ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdķH J3 c3 žž ' ' ' ' ²' ³' Š' ź' ś' ū' ż' Ć* - - Ō. ·0 Ė0 Ģ0 Ö0 ×0 ?3 @3 J3 S3 T3 U3 ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ļ ć Ś ļ h]hgdķH ų’ &`#$gdķH gdķH Ä`Ägd m U3 `3 a3 b3 c3 d3 ó ź č č č h]hgdķH ų’ &`#$gdķH 1h °. °ĘA!°"°#$%° J `ń’ J ķH N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 ` ņ 2 ķH J a l u s
Ę øp# 6 )`¢ 6 ķH L e h e k ü l j e n u m b e r d+ > ’’’’ 8 9 H I ( H I J - . ° ā ć o
r
2 3 - . X Y ² ³ Š ź ś ū ż Ć" % % Ō& ·( Ė( Ģ( Ö( ×( ?+ @+ J+ S+ T+ U+ `+ a+ b+ e+ 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 ( 0 ( 0 p 0 ( 0 p 0 @ 0 į @ 0 My00 @ 0 @ 0 My0 0 ² 0 = d3 ' U3 d3 c3 ! !’ $ + , 7 ³ » / 6 8 > i o " $ * . 6 ± · ā ė Z a j p u | ® ø
$
Ø w ~ ’
Ļ
Ł
ģ
ó
Ą Ź F M h v > G ń ł ś( ü( J+ b+ e+ $ 7 > G J ' / G K , 1 Æ ± į ä n
s
1 4 , / W Z ” ± ø Ļ Õ é ń ł ž Ā" Ä" % % Ó& Õ& ¶( Ą( Ź( Ņ( Õ( ×( ś( ž( >+ F+ I+ J+ _+ `+ b+ e+ Ž o
q
” ² ø Š Õ ź ń ś Ą( Ė( Ņ( Õ( ×( ž( + :+ J+ _+ `+ b+ e+ ś( ü( J+ b+ e+ ’’ r a u n t s å n4
-
F,& õ0C U m øVo Ō p µ)| qg
ķH y@ Ä ń%ā x,ē 5ü ’@ ś( ś( Äc ś( ś( d+ P @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šÄ © ÓŪŌŪ x ] ķ$ N ] ķ$ N ! š “ “ r4 4+ 4+ 3Q š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 8 un Microsoft Word 10.0 @ ŠĆ @ ¶ÕxnŹ@ Ģ!`¤nŹ ] ķ$ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti N 4+ A
Tiitel
ž’’’! " # $ % & ' ž’’’) * + , - . / 0 ž’’’2 3 4 5 6 7 8 ž’’’: ; < = > ? @ ž’’’ż’’’C ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ^t¤nŹE D a t a
’’’’’’’’’’’’ 1 T a b l e ’’’’ ( w W o r d D o c u m e n t ’’’’ "> S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ 1 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ 9 C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q