Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ I K ž’’’ H ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ /B bjbjĻ2Ļ2 % "N X X : ’’ ’’ ’’ ° 4 4 4 8 l ° i ¶ " Ā Ā Ā Ā Ā Ā č ź ź ź ź ź ź $
R q B Ā Ā Ā Ā Ā Ā Ā # Z Z Z Ā " Ā Ā č Z Ā č Z Z p p Ā V1iŹ 4 ä Ę p č 9 0 i p ³ Ŗ
³ p ° ° ³ p x Ā Ā Z Ā Ā Ā Ā Ā ° ° 4 8 " ° ° 4
Naine ja armastus.
Dora Dyx.
Väga vähestel juhtumitel, millal praegusel ajal armastusest räägitakse on armastus armastus. Nii veider, kui see ka ei ole ja nii ägedat protesti, kui minu väide sellest esile kutsub, kes arvavad, et nad armastavad, pean siiski tunnistama, et meie oleme isegi armastuse mõiste ära kaotanud. Armastus on meie juures nii muutunud, et ta, üksikud juhtumid maha arvates, enam armastus ei olegi. Mitte üksi materiaalne alus, mille peale meie aastasada ennast rajab, ei ole nende õrnade ja peenete hingeliste liigutuste hauaks saanud, millest armastus koosneb, vaid palju rohkem on meie kõlblusemõisted selleks kaasa aidanud, et armastus tundmatuseni on ära mõnitatud ja et just sellest kui armastusest räägitakse, mille armastusega midagi tegemist ei ole, aga sellest, mis armastus on, kas sugugi või ainult kohkumisega kõneldakse. Ei või salata, et naisterahva aktiivne etteaste võitlusse olemise eest, selleks palju on kaasa aidanud, et naisterahva armastuse tarvidust vähendada. Niihästi kehaline väsitamine ja üle jõu töötamine, kui ka vaimne lodevus ei ole kumbki abinõu, mis armastust erutaksid ja me näeme, et artistide, tantsijannade ja akrobaatide kui kergemeelseteks liikideks peetud, armastuse mõttes päriselt ligipääsmatud isikud on, välja arvatud üksi need juhtumid, mil armastus eesmärgile saamise abinõuks võetud. Teiselt poolt on naisterahva elukutselise tegevuse läbi peaaegu kaduma läinud sugude vahettegev lahutus selle saladuste rikka pühaduse sära hävitamiseks, mis senini noori mehi ja naisi vastastikku ümbritses, palju kaasa mõjunud. Ja sellega on üks pea erutus kaduma läinud, sest just saladuslik, nõndanimetatud keelatud asi mõjus meeltefantaasiale kõige erutavamalt. Nagu meie nüüd teame, ei ole armastus muud midagi, kui hinge-fantaasia ja et meelte-fantaasia selle peale suuresti mõjub, on iseenesest mõistetav.
Meie juures leidub sellest, mida armastuseks nimetatakse, kolm peavormi: abielu, prostitutsioon ja vaba-armastus, mille juurde ka neid juhtumeid peab lugema, mis abielu ja prostitutsiooni vahekohal seisavad. Et abielu ainult haruldastel juhtumitel tõsist armusidet loob, seda teame kõik. Suurema hulga juures on abielu hoolekandmiseks saanud ja tunne ma ei armasta teda, saab enesepetliku troostiga, et küll armastus juba abielludes tuleb, surnuks löödud. Enamatel kordadel jääb aga armastus abielus tulemata ja selle asemele astuvad enesesalgamine ning pettus, mille tagajärgedeks põrutavad sündmused ja kurvad draamad on, mis õnnetu armastuse näidenditele ja romaanidele materjali annavad.
Igatahes juhtub ju siin ehk seal ka mõni mõistuseabielu, nagu neid nimetatakse, üsna õnnelik olema. Noored inimesed harjuvad teineteisega ära, üks ei nõua teiselt palju ja on rõõmus, kui ta rohkem leiab kui ootas. Enamasti on need niisugused tagasihoidlikud iseloomud, kelle hing mingeid nõudeid üles ei seagi, kuigi muud elunõuded ei tea, kui suured oleksidki.
Enam jagu abielusid kui juba mitte kõik on õnnetumad ja iga ühe, ka kõige õnnelikuma inimese elus tulevad niisugused silmapilgud, kus ta seda peab tunnistama. Siin juures ei tohi ka sellest vaikides mööda minna, et isegi armastuse abielud õnnetuks muutuvad ja just sellepärast veel palju õnnetumaks, et abielu õhulossiliste ettekujutustega alustati, millele kuiv kainestumine järgnes. Ja nõnda muudab siis ka niisugustes abieludes armastus ükskõikseks hoolimatuks ja hoolimatusest tekib edasi põlgus.
Sellel suurel mõttetargal oli õigus, kes esimesena ütles, et abielu on armastuse haud. Ometi on armastus kõige vabam tundmus, mis hingele iganes on antud ja iga sund milleks abielu armastuse seisukohast peab pidama - peab seda vabadust halvama, kitsendama ja suruma. Prostitutsioonist ma ei räägi. See on teatav Kainimärk, mida meie aeg enesele ise on otsaette surunud.
Mis jääb siis järgi? Kas vaba-armastus? Aga ka siis, kus meie päris palavat, piirita armastuse hõõguvust peaksime leidma, on sellest väga vähe märgata. Harukordadel on see tõeline armastus, mis kahte inimest teineteise juurde viib. Enamasti on see kergemeelsus, tuju, edevus ja ohver, mida naisterahvad peavad tooma. Meie täitsa pahupidi pööratud ilmavaated on armastuse selleks teinud ja kui sellel teel veel kaugemale minnakse, siis ei teata varsti tõepoolest enam üldse, mis on armastus. Meie hinged näivad armastuse lainete liigutuste vastu kalestunud olevat. Hing on kaotanud tundehelluse. Hing on vaja uuesti häälestada.
Ja see aeg tuleb. Kiirsammul tõttame niisugusele ajajärgule vastu, kus inimesele töö mitte tööks, vaid lõbuks, meelelahutuseks ja kosutuseks saab. Elutingimused muutuvad sedavõrd palju, et ülalpidamine enam muret ei tee. Seepärast ei hakka ka südamejahedus enam kõhutühjusest sõltuma, vaid inimene hakkab armastuse laineid jälle tundma, nägema ja mõistma. Armastus ei ole ju muud midagi, kui külgetõmbejõu tulemus ja järelikult siis ka nendesamade seaduste jõu alla heidetud kui külgetõmbejõudki. Nagu Kuud lähemal olevalt Maakeralt rohkem külge tõmmatakse, kui kaugemal asuvalt Päikeselt, nõnda saab ka meesterahvas oma läheduses viibivat armast olevusest loomulikult rohkem külge tõmmatud, kui teisest, kes temast kaugel eemal on. Külgetõmbe jõu seaduse järgi võib süda ühel ajal ka mitmest küljest korraga külge tõmmatud olla. Ei ole ühtegi taevakeha, mida teiste taevakehade külgetõmbejõud ei sunniks kindlaks määratult teelt veidi kõrvale kalduma ja tema loomuliku käigu sisse segadust sünnitab. Niisuguseid väikesi kõrvalekaldumise nimetatakse inimlikus elus patuks, äraandmiseks ja pettuseks. Armastusteleegid muutuvad siis armukadeduse- ja vihkamisleekideks ja puhuti püüavad ühed leegid armastatud olevust uuesti ümbritseda, kuna teised temast, kui vihatavast ja põlastavast olemusest tagasi põrkuvad. Tuleviku maailmas ei saa aga armukadedust enam olema ja seepärast siis ka mingeid armastuse kurbmänge. Siis võib hinge radioaktiivsust ja selle vastasmõju üksteisele näha ja mõõta. Siis võib näha, kuidas armastuseleegid, milledest meie luuletajad juba nii kaua on unistanud ja luuletanud, kahe armastaja vahel palavas ühistundes kokku löövad ja võib karvapealt armastuse ja ühistunde suuruse kraadi selle järgi määrata, kuidas leegid ägedamalt ehk aeglasemalt vastamisi loidavad ja üksteist haaravad. Keegi ei hakka teiselt rohkem armastust nõudma, kui teise süda talle anda võib. Igatahes on ju muidugi ka langemine võimalik, sest südameleegid võivad ühe armastuse väärt olemise peale ka kahest küljest leegitseda, kuna see ise ainult ühele poole külgetõmmet tunneb. Niisugustel juhtudel saab aga see, kelle leegid teise poolt vastamata jäävad, rahulikult lahkuda, sest aegamööda jahtuvad ka kõige tulisemad leegid ja luuletaja ütluste järele jääb ka tulevikus õigus, et aeg on see õli, mis kõik meie südame metsikud vood vaigistab ja silub.
Et tulevikus armastus äratuntavaks ja nähtavaks asjaks saab, siis saavad ja peavadki kõik meie arvamised armastuse kohta teiseks muutuma. Petlikke ettekujutusi enam ei ole. Truudust, selle sõna praeguses tähenduses, ei nõuta ega tahetagi enam nõuda, sest et siis ju pettus ei ole võimalik. Armastajad on niikaua üksteise päralt, kui nende vahel valitseb sümpaatia (vastastikune austus) valitseb ja lähevad siis lahku, kui see kustuma hakkab. See ei sünni mitte viha ega vaenuga, vaid nad lahkuvad üksteisest kui head sõbrad ja meenutavad rõõmuga seda, mis nad teineteisele on olnud. Abielu asemele astub vastastikune osavõtlikus, mis kestab niikaua, kui kestab hingeline ühendus, sest üksteise päralt olemine ilma hingelise osavõtlikkuseta on prostitutsioon, aga prostitutsiooni ei saa siis enam mingil tingimusel enam olla.
Teiselt poolt ei hakka siis ka keegi oma armastust varjama, juba üksi sel põhjusel, et seda on võimatu varjata. Aga ka avalikult ei lähe seda keegi välja kuulutama, nagu praegu tehakse ja kiideldakse: lähemal ajal ehk ühe või kahe aasta pärast tahan ma sellele mehele minna ehk seda või teist neidu enesele kosida. Veel vähem saab tuttavatele, sõpradele või sugulastele pidulikult teada anda, et keegi sel ja sel kindlaks määratud päeval ennast teise omaks annab. Ei, tulevikus ei peeta seda võimalikukski, et meie ajal, mis ennast ise nii kõlbeliseks ajajärguks nimetab, niisugune pruuk võiks olemas olla. Nagu meie praegu selle kohta pead raputame, et keskajal noorpaari pulmaöö saladused avalikult piduliste silma all pidid sündima, nõnda hakkavad ka tulevased põlved sama meie kohta väitma. Niisuguses kommete tooruse vangis, mis hinge kõige peenemad ja palavamad liigutused avaliku kella külge riputavad, ei hakka tulevase aastasaja inimest enam vaevama. Keegi ei saa teada, millal ehk kus kaks inimest ennast on ühendanud, ainult seda nähakse, et nad üksteisega liidu on loonud, mis põhineb hingeliste liigutuste kooskõlal. Sest, nagu öeldud, ei ole selleks miskit teist põhjust olemas, ega võigi olla, kui hingeliigutuste kokkukõla. Praeguse aja madalad, materiaalsed põhjused ei või selle juures enam sugugi mõõduandjad olla, sest et selle järgi enam vajadust ei tunta.
Üks teine tähtis asi aga hakkab raskusi sünnitama, nimelt lapsed. Praegusel ajal peetakse seda viisakuse vastaseks, kui tütarlastele öeldakse, et abielu otstarbeks on lapsed, olgugi, et suguelu küsimuse selgituseks on praegune kasvatus juba teed hakanud tasandama. Teiselt poolt aga vannuvad meie uued, ebamoodsad abielupaarid ilma lasteta abielu peale ja püüavad laste saamist tegelikult takistada. Ka selle ebaloomuliku nähtuse põhjused peituvad meie õnnetutes majanduslikes oludes, mis ainult vähestele teeb võimalikuks selle, et laste kui otseste varandusliku seisundi hävitajate peale, ei vaadata. Mõnede abielupaaride juures on ka see arvamine maad võtnud, et see on viisakuse vastane, kui kellelgi on rohkem lapsi, kui kaks. Näiteks kõneldakse New Yorki kõrgemas kümne tuhandelises ringis, et mrs., Astor mrs. Gouldi (mõlemad kuulsad miljardäride abikaasad) kohta halvakspanevalt olevat öeldud: Midagi otsekohest halba ei või talle küll mitte süüks anda, aga viisakusetu on see temast siiski, et tal nii palju - lapsi on.
Tulevikus, kus armastus iseendast ja ühtlasi ka oma eesmärki silmas saab pidada, ei ole niisuguseid ütlused enam nii hästi võimalikud, sest siis ei saa mitte üksi neiud aga ka noorikud, vaid kõigepealt just emad kõrges lugupidamises seisma. Just emad omandavad enestele inimeste seltskonnas iseäraliku aukoha. Muidugi saab siis tütarlastel peapüüdeks see, et saada emaks, ning naised, terved ilusad ja andekad hakkavad lapsi sünnitama. Ja siis tekib selline järeltulev sugu, kes kehalise ning vaimse jõu ja ilu poolest neist kaugelt üle käivad, keda meie praegu imestame ja ülistame. Sest inimestesugu on hingeliselt ja vaimselt küljest üsna tublil tugevaks saamise teel. Tulevikus on meil terve inimestesugu ette valmimas ja see sugu hakkab ainult armastuse-lapsi sünnitama, ega mitte kohuse-lapsi, nagu nüüd, siis hakkavad kõik ema ja isa omadused kõrgemal, peenemal ja vaimsemal määral laste peale üle minema ja suurendatud jõul nende juures tegevusse asuma. See võib aga ainult seal kindlasti sündida, kus armastus ühendusliitu põimib.
Sugusunni ülesandeks on inimestesugu alal hoida, aga armastuse ülesandeks on teda kaunistada ja parandada. Armastust võiksime soovalikuks, selle sõna kaunimas mõttes, nimetada ja ainult selles mõtte saab ka armastust tulevikus tarvitada. Praegu oleme sellest oma lühinägelikkuse ja kitsarinnalisusest juhitud olude pärast veel kaugel ära ja olema armastuse mõistessegi niivõrd tooreks läinud, et meie loodude majapidamises valitseva targa sisseseade üle õiget otsustki ei oska anda ja - mis veel palju, palju halvem on et meie aeg loomalikud lõbuorjad ja kirglikud prassijaid on üles kasvatanud, kellest tuhatkord tuhanded ohvrid enese elu ja olemasolu ära teotavad.
Ka häbi- ja aumõiste poolest seisame praegu vana äraiganenud ja üksluise seltskondliku dogma vande all, et meie tütarlast, kes emaks on saanud, elukuristiku põhja kukutame ja lapsel, keda ta ilmale tõi, seepärast hukka laseme minna, et tal uskumatu julgus oli, end sünnitada lasta! Ja mitte keegi ei mõtle selle peale, missugune inimlik väärtus nende lastega kaduma läheb. Sest nagu ma juba eespool möödaminnes tähendasin on just niisugused armastuse-lapsed, keda kas tõsine armastus ehk enamjuhtudel armastuse vajadus ja temperament sünnitasid, on vaimselt kõige andekamad, nagu meie abieludes esimesed lapsed enamasti ikka, ka kõige ärksamad on. Siin juures tuleb minul Hiina mõistusõna meelde, mis ütleb: Esimene laps tööle, teine iludusele ja kolmas vaimule. Nähtavasti käib see minu ütlusele küll risti vastu, aga Hiinamaal ja ülepea Idamail, on lugu abielu ja armastusega hoopis teine, kui meie juures. ((Tee tööd, muidu tuleb armastus. Vabandust. K. L)). Keegi hiinlane seletas mulle Euroopa ja Aasia abielude vahet järgmise näite varal: Teie täidate teekannu kohe keeva veega, milles aga see ikka rohkem ja rohkem jahtub, kuni see üpris külmaks muutub, mille joomisest teie miskit rõõmu tunda ei saa, aga meie täidame kannu külma veega, teeme talle siis tule alla, mis vett aeglaselt soojendab ja viimati nii kuumaks teeb, et selle joomine meile lõbu, ergutust ja soojust pakub. Nagu asjad meie juures praegu kujunevad, on hiinlase võrdlusel tema seisukohast vaadates paraku õigus, aga - nad muutuvad teiseks, hoopis teiseks, niihästi nende kui meie juures, muidugi esmalt meie juures. Lapsi, keda armastus on sünnitanud, ei loeta edaspidi mitte enam põlatud paaria kastiseisuse hulka, juba lapseeast peale, et teistsuguseid lapsi enam ei sünnigi ja et üksainus suur armastus kõiki lapsi hakkab ümbritsema, nimelt inimsoo armastus. Kellelgi lastest ei lasta sellepärast, et ta siia ilma sündis, ei hingeliselt, kõlbeliselt ega kehaliselt hukka minna, vaid kõiki lastakse lapsepõlve õnnepäikese paistel endid soojendada. Sündimise järele ei anta ühele suuremat eesõigust kui teisele, ega lange ka sünnitajad seltskondliku mõnitamise alla, nagu praegu. Tulevane ajajärk muutub armastuse, suure, lõpmatu, kõiki ümbritseva armastuse riigiks ja meie aastasajast, kui armuta, õeluse ja karmuse aastasajast minnakse vaikides mööda.
***
Rahva Ülikool. Maailma ja inimesesoo tulevik. Uus Ilmutamise raamat tuleva ilma imedest ja saladustest. Meieaegsete teadusemeeste ettekuulutuste järele kokku seadnud J. G. Spuhl-Rotalia. 1911.a. Ajakiri Majapidaja. Haapsalu.
***
Tuhande aastane masinate riik.
Traadita ajajärgu imed.
Raadiumi ajajärk.*
Tuleviku sõda.*
Rahuriik.*
Tuleviku kool ja kasvatus.*
Tuleviku usk.*
Lovestofi lahing.*
Tuleviku ema.
Tuleviku naine.*
Naisterahvas ja armastus.*
Tuleviku arstiteadus.
Kuritöö ja vaimuhaigus.
Maakera ja komeet.
Maailma ja inimesesoo viimane saatus.
***
Praegune ebaharidus teeb inimesest kooli läbi laisklejaks, abielu läbi koduloomaks, riigi läbi veoloomaks ja tööstuse läbi katseloomaks.
Kiel.
PAGE
PAGE 4
( { J ½
ź Z [ x å
Å u
! ®" Æ" 8% č% é% J( M+ N+ į+ W/ X/ 40 h3 i3 ±4 6 6 }8 ~8 8 ; 1? 2? ,@ Š@ Ž@ ļ@ ÷@
A rA B õķåķįŻŅŻĪŹĘįĘĀĘĀ¾Ā¾ŗ¶²¾²®²®Ŗ®Ŗ¦Ŗ¦¢¦¢¢ h±N, h_ h± hD ś hæ>y h`{ hŖ; hĄ_M hæ hīUT hŪR hś3k hļ~ hŚ
" hI hĮy± h+Ż hĢW hSUÉ hSUÉ CJ aJ hSUÉ h{F¬ hSUÉ CJ, aJ, h{F¬ CJ, aJ, h{F¬ h{F¬ CJ, aJ, 4 & ' [ ž v Æ" é% N+ X/ i3 6 2? 3? y `{ ŪR |@ ĢW {F¬ ± Įy± SUÉ +Ż 1MŻ D ś ’@ ÷8 ÷8 ģ ÷8 ÷8 /: P @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © Ū{Ū ą 1 i 1 i ! š “ “ r4 ų9 ų9 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’{F¬ ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 9 un Microsoft Word 10.0 @ @ŻJ @ tĘiŹ@ ś-51iŹ 1 ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti i ų9 A
Tiitel
! " # $ % & ' ž’’’) * + , - . / ž’’’1 2 3 4 5 6 7 ž’’’9 : ; < = > ? ž’’’A B C D E F G ž’’’ż’’’J ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F æ V1iŹL D a t a
’’’’’’’’’’’’ ( 1 T a b l e ’’’’ 0 W o r d D o c u m e n t ’’’’ "N S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ 8 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ @ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q