Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ G I ž’’’ F ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ > bjbjĻ2Ļ2 % "J X X 6 ’’ ’’ ’’ ° 8 L ` ° ¶ " ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ $ G
R B 6 ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ 6 ¢ ¢ K z z z ¢ " ¢ ¢ z ¢ z z ¢ t ĄŽb*whŹ Ä 6 a 0 Ū ś ^ Ū ° ° Ū ¢ ¢ z ¢ ¢ ¢ ¢ ¢ 6 6 ° ° d X " ° ° Rahuriik.
Bertha von Suttner.
Kuulsa Brasiilia ajalooprofessori Dr. Pedro Diazi poolt oli saadetud välja teade, et ta esineb 1. märtsil 2010.a. Euroopa Sorbonnes oma ettekandega. Iga nädal käis selles tuleviku ühis-ülikoolis ehk Sorbonnes keegi välismaa kuulsaim õpetlane ettekandeid esitamas. Aga mitte ainult kuulajad, vaid ka kuulajad tulid välismaalt, teistest ilmajagudest maailmakuulsaid õpetlasi kuulama. Nagu saja aasta eest tagasi tuli rahvast kõikidest maadest Bayreuthi pidumängudele kokku, nüüd nad rändavad lennumasinate ja õhulaevade peal teistest maailmajagudest Schweitsi mägismaale kokku, kuhu tore Sorbonne oli ehitatud, milles kõige kuulsamad õpetlased õpetavad..
Ülemal nimetatud õpetlaste poolt 1. märtsiks välja kuulutatud kõne aineks oli: Uueviisiline rahuvalitsus ja tema ajalooline arenemine!.
Nagu ajalooprofessorid alati teevad, nõnda algas ka Dr. Pedro Diaz kõige kaugemast muinasajast peale ning jõudis alles pooleteist tunnise kõnelemise järgi sammasehitajate ajajärgust kahekümnenda aastasaja juurde. 1908 a. juurde jõudes ütles ta: see on see tähtis aasta, mil inimkond õhuookeani võitis. Selle aastaga algab uus ajajärk meie ajajärk peale ja sellepärast tahame selle tagasivaate juures pikemalt viibida. Enne aga peame paar minutit vaheaega.
Peale lühikese vaheaja kõneles professor järgmist:
Riigikaitsehullus oli sel ajal juba määratuseni jõudnud. Iga maa on nagu kindlustatud sõjaleer. Mida inimese mõistus tehnika vallas leiutas, seda hakati kohe inimeste mahanottimiseks ja suureviisiliseks surmamiseks tarvitama. Sõjavägede ja sõjalaevastike ülalpidamise kulude katmiseks pandi rahvale nii rängad maksud, mis nende jõupiirist juba üle ulatas ja riigivõlad tõusid kohutavalt kõrgeks, aga sellest hoolimata suurendati ja täiendati sõjavägesid ühtsoodu edasi. Maapind oli kindlustega üle külvatud ja alt miinidega urbsed uuristatud. Meri oli pealt- ja allpool laineid surmariistadega täidetud. Vaevalt olid esimesed õhusõidu katsed õnnestunud, kui juba väejuhatused kohe ka õhumerd oma lõhkeainete pildujatega täitma hakkavad. Tõepoolest, väga lootusrikas olukord meie armsas Jumala maakeses! Juba see maakene ise ei ole väga inimesesõbralik, mida ka 1908.a. sellega näitas, et ta üheainsa ootamatu raputusega terve maakoha selle 200 000 elanikuga hävitas. Aga see katastroof oli ainult mänguasi selle kõrval, mida haritud inimestesugu ise enese hävitamiseks agaralt ette valmistas.
Kui meie praegusest ajajärgust (2010.a.) hambuni relvastatud ja ikka enam, ikka enam rohkem relvastuva Euroopa peale tagasi vaadata, siis näitab asjatundmatule, et nagu poleks sel ajal rahvavalitsusest, millest meie praegu rõõmu tunneme, aimugi olnud ja nagu oleks praeguste täitsa ümbermuudetud olude loomiseks mõnda suurt aja äkilist revolutsiooni, näit. õhu vallutamist tarvis läinud. See pole õige. Õiglane ajaloo tundja saab aru, et juba sel ajal meie praegune ilma sõjata ilmakord tekkimas oli, et tema moraalsed ja ainelised eod juba tärkasid, ilma et suur hulk seda oleks märganud. Ainult üksikud tundsid seda. Ta saab aru, et tuhanded jõud, isegi niisugused, mis pealt näha vastupidises suunas töötasid, siiski neis arenemisjoontes liikusid, mis meid moodsale rahuvalitsusele viisid.
Ka juba sel ajal, nagu ma enne seletasin, oli otsekohene rahuliikumine olemas, mille tagajärjeks järgmised nähtused ja sündmused olid, nagu: Vene tsaari reskript, riikide lepingud, suur hulk vahekohtute lepinguid, rahuseltsid ja rahukongressid, terve ülemailmne rahuaateline kirjandus, Põhja- ja Lõuna-Ameerika leping, Andrew Carnegie asutatud rahupalee Haagis jne. Kõik need rahu aate nähtused olid sel ajal juba olemas, kuigi neid mitmet moodi eitati ja mõtetuks peeti. Nad ei jõudnud aga eesmärgile, sest nende kõrval kasvasid sõjaväelised asutused ja institutsioonid, mis suurendasid sõja ohtusid ja isegi sõjad pääsesid lahti, mistõttu oli kerge rahuaateid asjatuteks pidada. Aga need jõud, mida mina mõtlen, ettenägematud, kaudsed jõud, töötasid vahetpidamatult maailma organiseerimise alal, et seda saavutada riikide ühinemisega ja rahvaid üha kõrgemale kultuuritasemele tõstes. Ikka koomale tõmbus rahvusvaheliste huvide võrk. Riigivalitsused tegid lepingud, mis pidid tüliküsimusi kaotama. Sõpruslepingud, millede terav ots kellegi vastu ei sihtinud, ulatusid ühest riigist ja ilmajaost teise. Prantsuse-Inglise, Saksa-Ameerika, Ameerika-Jaapani vahel olid lepingud olemas ja mis puudutab eriti Euroopat, siis kasvas neist mitmesugustest sõpruslepingutest aegapidi välja ühendatud Euroopa. Veel ei kandnud ta seda nime, aga ta näitas ennast juba seesugusena välja. Ka moraalilt oli ühistunne olemas: Sitsiilia õnnetuse puhul tuksus juba Euroopa ühine süda kaastundlikult õnnetute vastu ja tõttas neile tegelikult appi. Poliitika väljal avaldas ühistunne ennast selles, et Balkani tülides kõik suurriigid agaralt selle heaks töötasid, et sõja hädaohtu ära hoida. Calablanka juhtum anti Haagi vahekohtu arutamise alla, Maroko küsimuses tegid kaua-aegsed vastased Saksa- ja Prantsusmaa omavahelise lepingu. Vastikustunne inimeste suurearvuliste mahanottimiste vastu ja lugupidamine rahuaate vastu läksid aegajalt suuremaks. Kõige vägevamad sõjaisandad hakkasid seda enestele juba au asjaks pidama, kui neid rahuvürstideks kiideti, lühidalt: üleminek vägivalla ajajärgult õiguse ajajärku oli juba saja aasta eest tekkinud ja oleks ka ilma taevalaotuse võitmiseta inimsoo praegusele seisukorrale toonud.
Professor vaatas taskukella ja ütles: Aeg ei luba viimase aastasaja sündmusi üksikasjalikus ettekandes edasi anda, seepärast tahan ainult veel neid aluseid ja põhijooni arutada, millede peal meie praegune rahuvalitsus seisab.
Kahjuks, ei või ma praegust ajajärku veel mitte kuldseks ajajärguks nimetada. Meie kirjutame endi aastaarvuks praegu 2010 ja oleme sellepärast endisele keskaja barbaarsusele (metsikusele) veel väga ligidal. Inimesesugu, kellel veel sajad tuhanded, võib olla ka miljonid aastad ees seisavad, viibib praegu ikka alles lapsepõlve eas. Igatahes kannab ta praegu ikka veel rohkem loomasarnasust, kellest ta on välja võrsunud, enese küljes, kui jumalasarnasust, milliseks saamise eesmärk tal päriselt on. Alatust loomalaudast tulles ja kõrgeaatelise, auväärse jumaluse poole reisides, viibime alles selle tee esimese kolmandiku peal. Kui selle peale mõtleme, et inimene alles saja aasta eest tagasi inimesele murdja hunt oli, et tal kellegi muu poolt nii suurt veristamise ega surnuks löömise hädaohtu karta ei olnud, kui just iseenese tõu poolt ja kui siis sinna juurde veel tema põhjatu viletsuse ja suure rumaluse liidame, milles tervelt üheksa-kümnendikku tervest inimsoost siples ja rabeles, siis ei võigi nõuda, et nad nii lühikese aja sees hariduse tippu oleksid jõuda võinud ja et praegusel kõrgusel olev haridus juba igasse kolpa ja kolkasse oleks jõudnud. Ei, meil on veel väga palju viletsuste ja hädaohtudega võidelda ja meie jätame sellest võitlusest ka oma lastele ning järeltulijatele veel õige suure päranduse maha. Sellegipoolest võime endid esivanematega võrreldes, kes saja aasta eest elasid, õnnelikeks kiita. Kõige pealt on meil seda, mida neil ei olnud, mille tarvis neil ainult nimi olemas oli, aga mida ennast ei olnud see on rahu. Mis nende juures rahu nime kandis, ei olnud muud kui sõdade vaheaeg. Enese kindlustamiseks ei oldud muud paremat üles leitud, kui ähvarduste abil hirmu peale ajada. Sõja seisukord ükskõik kas äge ehk aeglane - oli valitsevaks seisukorraks. Igapäevaseks harilikuks jutuks ja ajalehtede sõnumite materjaliks oli, et siin ehk seal jälle sõda tulemas on jne. Igavest rahu ei ole küll meil veel praegugi, sest veelgi võivad madalama haridusega rahvad teiste kallale tungida, kuid niisugust tegu peetakse korravastaseks nähtuseks ja kuriteoks. Meil on ikka veel maa ja mere peal ning õhus sõjaväed, õigem öelda kaitsesalgad, kes meie esivanemate aegseid sandarmi ja politsei vägesid meenutavad, keda aga isegi maade võitmiseks ega viha ja kättemaksu eesmärgil ei peeta, vaid riigi sisemise rahu alahoidmiseks ja sinna abi andmiseks, kus inimesed hädasse ehk õnnetusse satuvad. Selle auväärse ülesande pärast peetakse sõjamehe seisust peaaegu niisamuti, nagu enne vanasti, ikka veel esimeseks seisuseks.
Missugustel alustel siis seisab meie rahuvalitsus?
Lihtsalt sellel alusel, et sõda on võimatu pidada. Meie käes on nii vägevad hävitamise jõud, et võitlus kahe vastalise vahel ei ole muud, kui kahekordne enesetapp. Kui ainukese nupule vajutamisega igas kauguses inimesi ja maju võib pihuks ja põrmuks purustada, siis ei tea ma mitte, missuguste taktikaliste ja strateegiliste reeglite järele niisuguste abinõudega veel rahvaste duelli võiks välja kannatada.
Kord vabandas end keegi linnapea, maa valitseja vastuvõtu puhu, et tema auks ei saa suutrükki lasta. Minul on seitseteist põhjust ütles ta, esiteks ei ole meil ühtegi suurtükki, ütles ta, - Siis jätke ka kuusteist põhjust välja ütlemata, ütles maa valitseja vahele.
Niisama võiksite ka minule öelda, et ilmaaegu oleks veel rohkem rahuvalitsuse aluseid üles lugeda, kui juba tõendatud on, et sõdimine on võimatuks asjaks saanud. Aga ma ei taha seda arvamist tekitada, et meie enam sellepärast ei sõdi, et sõdimine võimatu on. Meie sellest õigusest lahtiütlemisel, et inimene võib inimest vastastikku surnuks lüüa, on hoopis kõrgemad põhimõtte ja kindlamad pandid:
On ära tuntud, et kõik kultuur-inimeste huvid on ühised. Aastatuhandeid on inimeste sugu omi arvamisi ja tegusid tugevama õiguse järgi põhjendanud, mõteldes. kel jõud, sel võim ja loodusteadust uurides lendsõna võitlemises olemise eest loodud. Kogu terve arenemine arvati selles seisnevat, et vägevam väetima, suurem väiksema nahka paneb. Alles hiljem tuldi arusaamisele ja selles arusaamises elamegi praegu et päris teguriks, niihästi looduses kui seltskonnas , vastastikune aitamine on, mis meid elu kõrgematele astmetele viib.
Meie rahuvalitsuse aluste hulka kuuluvad ka usud. Ristiusk on rahuaate sügavama mõiste leidnud,. Juudi usk peab Moosese käsku, Sina ei pea tapma. Buddha usk käsib tervet loodust armastama tat wam asi (See oled sina) järgi. Konfutsiuse järelkäiad on algusest peale seda põlanud ja oikumeenilise usu, s.t. niisuguse usu tunnistajad, kes kõikide muude usuõpetuste hulgast ainult jumaluse aimduse teaduse ilmutamiste hulka on alles jäänud, põlgavad sõda kui jumala eitamist enese rinnas.
Saja aasta eest tagasi on kuni imetegudeni ulatuvad tehnika võidud suhtlemistes ja loodusjõudude tarvitamistes hoopis uued elutingimused loodud, aga moraalne muutus ei jõudnud füüsiliste muutuste ega uuendustega järgi. Muudetud oludest hoolimata peeti veel kaua vanade harjumuste ja mõtteviisi järgi: ühe sõnaga inimesed ei suutnud sendid uute oludega kokku sobitada. Aga mis surra ei taha, see peab ennast uuega kokku sobitama ja siis algas niisugune ajajärk, kus nad vaimsete ja moraalsete jõudude väljal niisama palju uut ja ümberloovat lõid, nagu enne füüsika vallas.
Hingejõud, mis enne niisamuti olemas oli, nagu loodusjõudki, said siis alles leitud, see tähendab: said kasutoovaks tehtud, elu teenima pandud ja poliitilise läbikäimise roobastesse juhitud, kust nad senini välja tõrjutud olid, näiteks said heldus, ausus ja usaldus elu juhtivateks teguriteks. See lõi hoopis uue õhustiku, mida meie praegu sisse hingame, milles sõjaviha- ja kättemaksu kihvtiollus iseenesest pidi ära lämbuma.
Mis aga loob meie rahuvalitsusele kõige kindlamat alust igasuguste tagasikiskumiste ja juhtumiste vastu loob, on see: Meie teame, et midagi tardunud, midagi igavesti ühesuguseks jäävat olemas ei ole. Meie eelkäiad teadsid seda ka, aga sellegipärast rajasid nad eneste riigid ja riiklikud asutused selle eelarvamuse peale, et nende piire keegi ei tohi kõrvale nihutada ega nende institutsioonide kohta ka keegi ei või nuriseda. Sellega nad sünnitasid jäiga tardunud olukorra. Et aga piirid ka paigalt nihkuvad ja valitsemisviisid ka muutuma peavad, siis e jäänud neil oma tardunud olukorra alalhoidmiseks muud abinõud üle, kui vägivalda tarvitada. Ja nõnda tekkisid siis ikka parajal ajal sõjad ja revolutsioonid.
Seevastu teeme meie hoopis teisiti ja laseme painduvuse põhimõttel valitseda. Meie teame, et rahva arv kas kasvab ehk kahaneb ja et rahvas kasvamise puhul endistest radadest peab üle tungima. Meie teame, et uued ühendused ja uued lahkuminekud võivad tekkida, teame, et vajadused valitsemise vormide kohta muutuvad ja et püüd suurema vabaduse poole alati kasvab. Seepärast on meie elu ennast niisuguste loomulike tarvidustega kokku sobitatud. Meie ei hakka nendele nõuetele mitte vastu seisma ja seeläbi saadame need põhjused kõrvale, mis sagedasti sõdadele ja kodusõdadele põhjust on andnud. Õhusõit tõi meile vabakaubanduse ja tollivabaduse ning kaotas endised tollisõjad sootumaks ära. Ülesse õhuriiki pole võimalik tollimajasid ehitada ega tollivahte panna, seepärast valitseb kaubanduse asjus igalpool lahtise ukse poliitika, - lühidalt: tööstuslikule ja vaimsele võistlusele on praegu ilm veel lahti sõjariistadega võitlemise eest on ta aga jäädavalt lukku pandud.
Neist varanduslikest rikustest ja vaimsetest jõududes, mida enne inimeste hävitamise peale ära kulutati, aga nüüd vastastiku aitamise peale ära tarvitatakse ja mis juba rahva jõukust ning head käekäiku aimamata kõrgele järjele on tõstnud, ei maksagi mul kõnelda, ainult seda, meie ajajärgu kõige kaunimat võitu tahan ma veel nimetada, et meie üle kõikide pikkuse- ja laiuskraadide omi kaasinimesi armastada ja neist lugu pidada võime ja et piirinaabrite umbusaldus ega kadedus, tigedus ega vihkamine meie hingesid enam ei kurvasta ega tumesta. Meie võime rahuaate eelvõitleja, mõttetarga Kantiga öelda: Inimene ei suuda iialgi küllalt kõrgelt inimesest mõtelda.
***
Majapidaja. 1911 Nr. 3 lk 121. 153-154.
PAGE
PAGE 2
' ) y
E
Ī ¬ r : ! " Q R ē ž$ ’$ % 9( :( n( * ķ* ī* + „, ¦, Ź. ³0 “0 D2 ļ2 š2 ń2 ć3 ū3 r4 4 üńéįŁŅŁĖĒĆĒĆæ»Ć»·³Æ«§«·«££«|x h~± hńz& hńz& CJ aJ hńz& hMi hQzÖ hĆ hHź hõKz h¹ Ą h³Ū hn- h¦ ¹ h]j| hēbø h% ] hČkĒ hK hN hij hij hij hēbø hij hij CJ aJ hij CJ, aJ, h.D CJ, aJ, hij hij CJ, aJ, h.D / ' ( »
E
H
I
¬ R 6 :( n( * + ¦, É. “0 ń2 4 g7 8; Ō= Õ= Ž= > ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż > > žž 4 4 v8 : : 7; 8; a= Ó= Ō= Õ= Ž= > > >
> > > > > > > > > > > > üųōšōųōšéåšįŚŠŹŠŹĘŠŹŠ»ŠŹĘŚ hn- 0J mH nH uhn-
hn- 0J j hn- 0J U hij h}· h}· hij hij hMÆ h ] hMÆ h~± hńz& > > > > > > > > > ó ź č ó ź č č č h]hgdBm ų’ &`#$gdBm 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 Bm J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 Bm L e h e k ü l j e n u m b e r 6 J ’’’’ ' ( » E H I ¬ R 6 : n " # ¦$ É& “( ń* , g/ 83 Ō5 Õ5 Ž5 6 6 6 6 6 6 6 !6 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 0 0 0 0 @ 0 į @ 0 My0 @ 0 @ 0 My0 ² ä 4 > # > > ! $ > " ! !’ ( 6 6 !6
& ) ŗ ¼ D F G I « Q S 5 7 9 ; m n " " # # „$ Ø$ Č& Ź& ³( µ( š* ņ* , , f/ h/ 73 :3 Ó5 Ś5 Ż5 Ž5 6 6 6 !6
& ī H Ś5 Ż5 Ž5 6 6 6 !6 ( 6 6 !6 ’’ r a u n t s å ] Ć ńz& Å+; .D IE % ] Mi ij Bm õKz ]j| K n- N MÆ ~± É+³ }· ēbø ¦ ¹ ¹ Ą ČkĒ QzÖ ³Ū Hź ’@ " " °, " " 6 @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © ŪfļŪf Å ń . b ń . b ! š “ “ r4 ė5 ė5 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’.D ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 12 n Microsoft Word 10.0 @ ŽD
@ ś”ZhŹ@ Ā%!whŹ ń . ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti b ė5 A
Tiitel
! " # $ % ž’’’' ( ) * + , - ž’’’/ 0 1 2 3 4 5 ž’’’7 8 9 : ; < = ž’’’? @ A B C D E ž’’’ż’’’H ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ći*whŹJ D a t a
’’’’’’’’’’’’ & 1 T a b l e ’’’’ . W o r d D o c u m e n t ’’’’ "J S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ 6 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ > C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q