Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ^`þÿÿÿ]ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥Á5@%ð¿µdbjbjÏ2Ï2%"rXX›\ÿÿÿÿÿÿˆœœœœœœœ°t t t 8¬ À °K¶è è " ÊÌÌÌÌÌÌ$RSBðœ ðœœ 000 Vœ œ Ê0 Ê00FœœF Ü €G\SÂmÊt ` ,FÊ0KF•Œ‚•F°°œœœœ•œF„ 0 ðð°°Ät "°°t Traadita ajajärgu imed. Robert Sloss. II Peatükk. Berliinlane krahv Arco, ameeriklane De Forest ja taanlane Paulsen on juba tegelikult näidanud, et 400-500. inglis-penikoorma pikkune kaugus traadita telefoniga rääkimisele enam miskit takistust ei tee ja et laulu ning muusikat niisamuti ilma traadita edasi võib saata, nagu igat inimese ehk muud häält. Ja mis vastastikku kõnelejate isikute üksteise „nägemisse“ puutub, siis on see keerdküsimus ka juba lahendust leidmas, kuid mitte veel täiuslikult, mis aga loodetavasti juba lähema kümne aasta jooksul sünnib. Ja mis eeromobili (õhu-automobili) edasiajamisse selle imestuse väärt jõu abil puutub, mida „traadita jõuks“ nimetame – mispärast ei või siis ka seegi võimalik olla? Just viimastel aastatel on ka see jõutarvitamise küsimus juba kostetud ja laev „traadita jõu“ abil vastuvett veetud. Mis aga õhulaevade ja lennumasinate lennukiirusse puutub, siis on juba nüüd 90 km tunnis edasi jõutud ja õhusõitjate kongressil avaldati arvamust, et seda kiirust „igapäev“ kuni 500 km võidakse suurendada. Kõike, mida praegu traadi abil võime edasi saata ja kätte saada, võime ka traadita teel edasi saata. See on tõsi, mis praegusel silmapilgul kõikides teaduse ja masina maailma vaadetes ja viisides pöörast peapööritust sünnitab ja me võime nende tõeasjade pärast rõõmustada, kuigi vase-isandad selle peale pahase pilguga vaatavad ja traadita ajajärku, mis mitte enam tulema ei pea, vaid see on juba tulemas. Põhimõte, mille peale traadita-jõu edasisaatmine üles on ehitatud on üks kõige lihtsamatest, mis teadus iganes tunneb ja ei või iial muudetud saada, ehk olgu siis kui maailma ja taevakehade rakendus ennast ise muudab. Meie kõik teame, et nägemine ainult seeläbi on võimalikuks saanud, et valgus lainetena meie juurde jõuab, mis meile valgustundlike nägemisnärvideni tungivad. Niisamati läheb hääl lainetena läbi õhu ja tungib meie kõrva trummi-nahani, mis lainete mõju all võdisema hakkab ja meites kuulmist sünnitama.Just niisama viisi läheb ka elektri ärritus või tõuge, ükskõik kus ta algust saab, lainetena läbi eetri, mis iga mateeria igat molekuli ümbritseb ja elektrilised võnked läbi õhu ja vee, läbi maapinna ja vallide ning kivimüüride viib. Ja neid võnkumisi on võimalik igal pool kinni püüda, kui selle tarvis aga lainete pikkuse järele õigesti häälde pandud vastuvõtja aparaat olemas on. Niipea, kui asjatundjate ootused traadita jõu ülekande vallas täide on läinud, võib enesele taskutelefoni saada, mille abil ta ennast, kellega tahate, võib ühendada, ükskõik kus kohas ta ka viibib, kas mere peal või ehk mägedes, kas kodu toas või edasi tormavas raudteerongis, kas sõitval laeval ehk kõrgel õhus hõljuval lennumasinal, või koguni mere sügavuses ujuval veealusel paadil. Igal pool võib ta teisega ühenduses olla, nendega rääkida ja neile enesest teateid anda. Seal juures võib ta neid , kui soovib ka näha, ükskõik kui ta ka tuhat jalga sügaval maa all ehk ookeani põhjas oleks, - teised võivad tema ja teiste kõige väiksemaidki liigutusi näha. Telefon vestitaskus. Traadita ajajärgu inimesed saavad igalpool retsiiveri ehk „vastuvõtjat“ kaasas kandma, mida kas kübara külge ehk kuhugi mujale paigutatakse ja mis ühe nende nende võnkumiste miraadide kinnipüüdmiseks on sätestatud. Ükskõik, kus ta ka viibib, ei ole tal vaja muud teha, kui „hääle-seadet“(Stimm-Zeiger) selle numbri peale lükata, kellega ta rääkida tahab ja kutsutav võib talle silmapilk märku anda, mille peale ta temaga rääkima võib hakata, ehk seda ka tegemata jätta. Niikaua, kui ta haritud rahvaste maades liigub, ei ole tal vaja „saate-aparaati“ kaasas kanda, sest saatejaamu leidub igal uulitsal, igas hoburaudtee vagunis, igas õhulaevas ja igas raudteerongis. Muidugi ei saa see aparaat ka kuskilt avalikust kooskäimise kohast ega üheski elumajas puududa. Nõnda ei jääs siis inimene sõnumi saatmisega kuskil hätta. Et ilmaaegu ruumiraiskamisest hoiduda, saab kaasaskantav retsiiver e. „vastuvõtja“ kõigiti kunstipäraselt teostatud ja pisimehaanika imetöö olema. Traadita telegraafi- ja telefoniaparaatide „hääles-olemise süsteemi“ abil tehtavat elektrivõnkumist saab järgmise nähtuse abil seletada: Kui lahtise klaveri ehk viiuli lähedal seistes mingit teatavat heli lauldakse, siis hakkab see heli klaveri või viiuli keelel iseenesest kaasa kõlama ja helisema. Just niimoodi, kuidas madal heli pikkades ning kõrge heli lühikestes lainetes võngub, nõnda võib ka traadita telegraafi ja telefoni juures ühe isesuguse aparaadi abil väljasaadetud lainete võnkumiste pikkust karvapealt kontrollida. Traadita telefoniaparaat, mis praegu alles lapsekingades viibib, on kaunis üksluine ja suur. Aga Belli telefon tarvitas alguses ka isesugust ja kaunis ruumikat kasti, kuna praegu juba taskutelefonid olemas on, millega 5-6 km kaugusele võib väga hästi rääkida. Juba praegu on traadita telefoni alal uurijaid, kes vihmastel öödel lihtsa vihmavarju abil õhu seest retsiiveriga, mis suurem ei ole kui tikutoos, sõnumeid kinni püüavad. Saab see aparaat edaspidi niivõrd täiendatud, et ka lihtsurelikud teda võivad tarvitada, siis aitab see nende igapäevastes talitustes veelgi rohkem kui praegune harilik telefon. Tööle minnes ehk töölt tulles ei ole tal enam vaja filmile pildistatud ajalehte lugemisega end väsitada, vaid ta võib ennast, ükspuha kus ta on, kas maaaluses tunnelis, hoburaudteel ehk omnibussis, või ka tänaval kõndides „rääkiva ajalehega“ ühenduses olles ja sel teel kõik päevauudised, poliitika sündmused ja rahakursid teada saada.* (* Budapestis on juba niisugune „rääkiv ajaleht“, mis küll veel mitte traadita , vaid traadiga telefoni kaudu „räägib“.) Ja kui teile sellest veel küllalt ei ole, vaid ka miskit paremat ja kõrgemat igatsete, siis võib ka ennast teatri, kiriku, kõne- ja kontserdisaaliga ühenduse võtta ja etendusest, jutustusest, kõnedest ning sümfooniakontsertidest osa võtta. Isegi terve ilma kunstilõbud on talle saadavad, sest teleharmoonia keskjaam võib teda niisama, nagu oma linnaga, ka Pariisi, Viini, Londoni, Berliini ja Peterburiga ühendada. Neid traadita ajajärgu võitusid saame varem ehk hiljem tõesti tarvitama hakata, sest praegu on juba New Yorgis ettevalmistused käsil, milles tervet linna traaditelefoni teel tahetakse ühendada, sest et see rääkimise heli ja kõla palju kergemini kuuldavale toob, kui praegune traadiga telefon. Ainukene, praegu veel kauges tulevikus täideviidav keerdülesanne on see, kuidas vastuvõtuaparaati nii tundlikeks saaks teha, et nad kõik eetrivõnked kinni püüaksid ja et meie sõnumisaatmise niivõrd oma meelevalla alla saame suruda, et saadetav sõnum otseteed teatava retsiiveri (vastuvõtja) juurde läheks, ilma et ta elektrilainetel ennast iga ilma poole laiali leviks, nagu see kivi vette viskamisel lainetega juhtub. Kurjategijat jaht traadita teel. Viimastel aastatel sai muinasjutuline traadita teel päevapiltide edasisaatmine nii kõvasti täiendatud, et see enam kellegi mänguasi ei ole, vaid kahtlemata meie tulevases elus-olus hakkab see tähtsat rolli täitma. Ja kui see leiutis kord täiesti valmis saab, siis me võime tulevikus iga päev uusi imesid näha. Toome siin näiteks ühe sündmuse, milliseid hakkab tulevikus iga päev ette tulema: Elektriturbiinlaeva „Edasi“ esimene leitnant tormab kapteni kajutisse. „Kapten“ , hüüab ta, „praegu saime traadita sõnumi New Yorgi politseivalitsuselt, et sealse linnapanga president Kramington on miljon dollarit kõrvaldanud ja plehku pannud. Arvatakse , et ta on praegu Euroopa poole teel“. Kapten loeb politsei sõnumist tagaotsitava tundemärke ja ütleb pilkava naeratusega: „Peale valge habeme ja valgete juuste ei ole midagi muud märki, mis varast teiste surelike seast äratuntavaks teeks. Ja et ta juuksed muidugi üle värvis ning habeme maha lõikas, seepärast on neil võimatu teda ära tunda, kui politsei meile tema pilti ei saada“. Sell-samal pilgul tuleb teine leitnant kaptenisillale ja ulatab New Yorgi politsei poolt traadita teel järgi saadetud päevapildi telegraafiametniku käsul kapteni kätte. „Tuhat ja tuline“ , hüüab kapten, „see on ju seesama mees, kes meie luksuskajutis kaasa sõidab“. See näis mulle juba ammu kahtlane. Ta ütleb ennast vana misjonäri olevat, kes Aafrikasse tagasi tahab minna ja räägib, et ta põeb palaviku haigust, hoolimata kõikidest moonutamistest mis see inimene enese juures on teinud, on tal sarnasus salgamata tuntav. Silmavaade ja peahoiak on ju tõendiks, et ma oa arvamises eksinud ei ole. Teatage New Yorki, et mehikene meie käes on“. Et sellest aru saada, kuidas tulevikus enam ühelgi kurjategijal võimalik ei ole kohtu käest mere kaudu ära põgeneda, on meil vaid seda endale ette kujutada, et siis kõikidele laevadele traadita telegraafiaparaadid sisse seatakse. Et see aeg varsti tuleb ja et see enam kaugel ei ole, on kindel. Sel-viisil kaoks siis ka praegune tülikas riikidevaheline vangide väljaandmise kombe täitmine ära. Saksamaa kurjategija, kes tahab Saksa laeval Ameerikasse põgeneda, tuntakse ülevalpool kirjeldatud viisil juba merel ära, teatatakse sellest Berliini keskvalitsusele ja ühtlasi ka ühele Saksa sõjalaevale, kes kuskil läheduses viibib ning see tuleb ja võtab kurjategija juba keset merd enese hoole alla. Niisuguse kiire talituse läbi võib pankade kukkumisi ja börsi skandaale ära hoida, sest enamasti saadakse varas juba enne kätte, kui ajalehed jõuavad vargusest sõnumi suurtele hulkadele kanda. Piltide ja päevapiltide saatmine sõidul olevatele laevadele, rongidele, autodele ja õhulaevadele sünnib tulevikus „traadita“ teel. Prof Korni meetod põhineb seleeni omadustel, suuremat või vähemat elektrijõu osa endaga kaasa võtta, mis teatavas vahekorras selle valgusega seisab, mis nimetatud metalli peale langeb. Sedaviisi saavad mitmesugused valguse ja varju kujud, mis negatiivi peale tekivad elektrijuhtmeid pidi edasi saadetud, kus nad lihtsa päevapildi filmile heidavad, mida siis harilikul viisil ilmutatakse. Sel viisil saadud piltide katkendliku välimuse, mis nimelt maastiku ja teiste peenemate üksikasjade puhul kujutistel segavalt mõjub, kaotab Belini poolt Pariisis leiutatud meetod ära. Selle meetodi järgi tehakse saadetavast päevapildist esmalt paks söejoonistus ning selle joonistuse peal lastakse ringikeerleva silindri abil ühe väikese nõela safiirist otsaga ringjooni tõmmata, mis ainult 1/20 mm üksteisest eemal on. Joonistuse pinna kõrguse vahe, millest silmaga vaadates ega käega katsudes arugi ei saa, mõjub aga küllalt niipalju nõelahoidja kangikese peale, et see valguse- ja varjukohtade vahet teeb ja niisuguseid liikumisi ka vastuvõtujaama retsiiveri peale edasi kannab, kus neid valgusnõela otsa peale lastakse mõjuda, mis omast kohast siis suurema ja vähema valguse abil, niisamuti nagu Korni süsteemi juures, lihtsa päevapildi filmi peale mõjub ja sealt harilikul viisil ilmutatakse. Teine meieaegne imeasi on Gray teleautograaf, millega kirjutatud manuskript (käsikiri) läbi õhu traadita teel võib edasi saata. Siin juures võib endale ette kujutada, missugust suurt ja tähtsat osa niisugune võimalus tulevikus kõmuliste veste- ja naljalugude kirjutajate juures saab etendama- Sündmus: Vangimaja, tavas teab kus kohal, Aeg: Tund aega enne ilmsüüta surmale mõistetud inimese hukkamist. Hukkamõistetu ema ja mõrsja paluvad Jumala pärast hukkamise edasilükkamist, sest et uus armuandmise palve on keisrile saadetud. Aga edasilükkamine on võimatu. Hukkamine peab toimuma täpselt kindlaks määratud ajal aga keiser on kaugel Põhjamaa – või Vahemere reisil. „Ilma keisri allkirjata on edasilükkamine võimatu“, öeldakse armupalujatele. Timukas on valmis ja peab oma kohust täitma. Seega on siis kõik lootus kadunud. Aga ei, Mõrsja jookseb traadita telefoni jaama. Tal on keisri number, mida üksi kõige lähemad usaldusmehed teavad. Ta hüüab keisrit ja räägib temaga, kes, jumal teab kus koha peal jahi peal või on riigiasjade talituse juures. Ja äkitselt välgatab valgusesäde, kuuldub nagin ning pikkamisi ilmub lahtirulluva paberlindi peale keisri käekiri. Armuandmine on keisri poolt alla kirjutatud. Naisterahvas jookseb tagasi ja jõuab veel viimasel minutil hukkamise ära keelata. Kui niisugust „võimatut“ sündmust näitelaval juhtute nägema, siis ei ole meil vist enam kuigi kaua selle „võimatu asja“ üle vaja imestada, sest juba nüüd on käekirja edasiandmise keerdküsimus täiesti lahendatud, kuigi teda üleüldisele tarvitamisele ei ole jõutud veel võtta. Gray telautograaf saadab kahe siidiniidi abil need värisevad liigutused edasi, mida nõel sünnitab, millega kiirelt rullilt lahtikeriva paberlindi peale, mis kahe siidiniidi peal jookseb, kirjutatakse. Need liigutused võtab vastuvõttejaama retsiiver eneses vastu ja sünnitab niisamasugused kirjatähed paberlindi peale, nagu väljasaatejaamas on kirjutatud. Iseenesest mõista, võib sedaviisi, mitte üksi käekirja, vaid ka igasuguseid joonistusi ja märke edasi saata. Kõike seda, mida telautograf, traadita piltide edasisaatmisega ühendatult, isikute ja käekirjade sarnasuse võrdlemises kauge maa tagant võib korda saata, on meil praegu veel võimatu ette kujutada ja otsustada, sest see viiks meid asjade juurde, mida praegu unenäoliseks luuleks peame, kuigi nad on kahtlemata tõsiasjad, nimelt tuleviku tõsiasjad. Mingisugune pangapettus ei saa tulevikus enam võimalik olla, ühtki võltsitud tsekki ega teatelehte ei saa tulevikus enam ette tulema. Iga pank saab igat inimest isiklikult tundma, sest kui ta ennast temaga traadita teel ühendab, siis võib ta seda silmaga näha, tema käekirja tunda ja isegi ta allakirjutamist pealt vaadata, ka siis, kui pank on Berliinis ja inimene kuskil Mehikos. Seega saab traadita ajajärk, kuigi mitte kõikidele, siiski väga paljudele kuritöödele otsa peale tegema. Ta saab kõlbluse ajajärguks, sest teatavasti on kõlblus ja kartus üks ja seesama. Aja ja ruumi ots. Isevalitsejad, kantslerid, diplomaadid, pangapidajad, ametnikud ja direktorid võivad igalpool, kus nad ka iganes viibivad, oma äriasju õiendada ja omakäelisi allkirju välja saata. Ühistute direktorid võivad üsna rahulikult omavahelise koosoleku ära pidada, kui üks neist Himaalaja harjal teine Sahaara oaasis, kolmas kuskil suvituskohal ja neljas õhulaevareisul. Nad võivad endid näha, isekeskis kõnelda, akte vastastikku vahetada ja neile allkirju panna, just nagu oleksid kõik ühes kohas koos. Kusagil, kus inimene ka iganes ei oleks ei ole ta üksi. Ta võib neid kõiki näha, keda ta tahab, võib igaühega mõtteid vahetada, wisti, skati, pokkerit, malet ja dambretti mängida, kuigi ta tuhat penikoormat teistest eemal elaks. Ta võib kõige kõrvalisemas ilma-kolkas igasugusest lõbustamisest ja meelelahutustest niisama osa võtta, nagu iga muu inimene. Ta võib Pariisis omas töötoas istudes Siiami kuninga tantsijannasid niisama hästi vaadelda, nagu tal on võimalik raudteevagunis sõidu ajal Monte Carlo suure ooperi etendusest osa saada. Ta võib kõiki kaasaegseid kuulsaid mehi silmaga näha ja võib ka nendega, kui nad sellega nõus on, kõnelda. Ja võib olla, leiutatakse ka niisugune aparaat, mille abil neile võib kätt anda ja nende käepigistust tunda. Ka reisimine muutub traadita ajajärgul muinasjutuliselt ümber. See hakkab toimuma suure kiirusega ja turvalisusega. Juba nüüd on „traadita tehnikaimed“ erofor, mis leiutatud ja sedavõrd täiustatud, et üks ise töötav märguandmise aparaat vedurijuhile teada annab, kui teine rong nendel samadel rööbastel sõidab ja kellest veel kaks inglis-penikoormat eemal on. Muidugi annab aparaat ka seda teada, kas rong tuleb vastu või sõidab eespool. Selle kaudu on rongi juhil võimalus, kas sõidukiirust vähendada, rongi kinni pidada ehk ka teistele rööbastele juhtida. Igatahes on aga rongide kokkupõrkamine täitsa võimatu asi. Seesama aparaat hoiatab ka laevameest paksu udu ajal ja annab teile laeva liikumisest märku, ükskõik, kus võõras laev tema sõiduteest risti läbi sõidab või on vastu tulemas. Niisamuti saab aparaat ka igasugusest muust takistusest kindlat märku anda, mis laeval sõiduteel teataval kaugusel ees on. Isegi kaugus, kus takistus seisab, saab täpselt kindlaks määratletud. Ühtlasi on see aparaat juba nii seadistatud, et ta hädavilet andes ka masinaruumis masinad silmapilk võib seisma panna. Tulevikus saab reisimine täitsa imestamapandavalt teiseks, olgu see merepinnal või mere põhjas, maapinnal või ka maa all, või siis õhuriigis. Kes aga sellegi pärast reisida ei taha, see võib, nagu eespool öeldud, üsna rahulikult toas istudes terve ilma läbi reisida. Aeg ega kaugus enam takistuseks ei ole ja inimene võib rahulikult kodus toas istudes vaadata kõiki põnevaid sündmusi, nagu Mesina ja Kalabria hukkumine, pealt näha, sündigu need kus ilmakohas tahes. Meie võime endid traadita teel õnnetusekohaga ühendada ja kui meil nägemisest üksi veel küll ei saa, vaid hädaohu hirmu st mõju soovime täiesti kaasatundmist saada, siis võime ka inimeste hädakisa, surijate oigamist, näljaste nutmist ja hulluks läinud inimeste sajatusi oma kõrvaga kuulda. Sel viisil võime iga sündmuse juures olla. Terve maakera muutub üheks ainsaks ühiseks kohaks, kus meie elame. Miski ruumiline avarus ega kaugus ei lahuta meid enam muust ilmast. Meie võime igal pool olla ja juba üksi sellepärast, et meie üleüldse olemas oleme. Ka see pilt, mida praegu lugeja silmade ette maalin, ei ole enam sugugi niisuguste hulgast, mida alles saja aasta pärast võib näha. Ei! Aparaat, mis seda võib teha on juba leiutatud ja selle peale 1907.a. on noorele New Yorgi tehnikule Rotshildile patent antud. Üleüldse ei ole see muud midagi, kui kinokaamera, teleautografi, telefoni ja teiste suurepäraste leiutiste vaimukas ühendamine üheks aparaadiks. Ka poliitika elus hakkab traadita telegraaf suurt rolli mängima. Näiteks võib riigivolikogu liikmete valimisi tulevikus ühtainsasse kohta koondada ja seda ainult pealinnades toimetatama. Igaüks võib sealt hääletada, kus ta sel silmapilgul juhtub olema, olgu ta soos või rabas, metsas, põllul ehk mere peal. Riigivalitsejad võivad, kui tahavad isiklikult rahva meeleolust tõetruu pildi saada, sest ükski keiser ega president ei praegu ega tulevikus enam lipitsejate aruannete peale toetuda, vaid võib oma lossis istudes igast rahva koosolkust kuulajana osa võtta ja ennast igaühega ühendada, kellest ta tõelise osaluse võib saada. Tõe hääl hakkab kostma suletuimatesse paleedesse ja seal see ei lähe kuskile kaotsi. Ka kohtutoas saab traadita telegraaf tähtsat osa etendama. Tunnistajaid ei ole enam vaja kaugelt ette kutsuda, vaid võivad lihtsalt oma toas olles ehk oma asju talitades ühtlasi ka kohtumõistmise juures olla. Seeläbi saavad kohtukulud märksa vähendatud, ajaraiskamist, nagu nüüd ei ole enam tarvis ja keegi ei pruugi enam kohtumajas tundide kaupa oodata. Üksainus kutse ja iga tunnistaja, olgu ta kas või põhjanabal, on silmapilk kohal. Röövel, kes Chikaagos elab, võib peatunnistajaga, kes ehk vast Siberis viibib, silm-silma vastu panna. Mõlemad seisavad kohtu ees ja igal pool võib selliseid kohtupidamistest osa võtta. Ainukest segadust tekitaks ajavahe, sest mõned tunnistajad peaksid siis südaööl tunnistusi andma, kui nad niisugusesse kohtuasja on segatud, milliste puhul kohalikud ajavahed suured on. Traadita ajajärk ja mood. 2010.a. juhtum, mil keegi multimiljonäri tütar New Yorgis, kes on pruudiks saanud , nutab meeleheitel oma garderoobis. Hirmus õnnetus on juhtunud, pruutkleit rikutud, sellele on põleva paberossi otsaga auk sisse põletatud. Võimatu on sellise pruutkleidiga lähemal laupäeval laulatusele minna. Parem juba siis mitte mehele minnagi. Ja auku pitsiga kinni katta ei või mitte mingi hinna eest. Kleit peab laitmatult terve olema, muidu ei pane ta seda selgagi. Vast ehk kodulinna rätsepa käest uus kleit tellida? Ei, selle peale ei taha ta mõeldagi. Laulatuskleit peab Pariisist Paquini käest olema. Sellelt maailmakuulsalt, üle saja aasta vanuselt ärilt, mis juba 1910.a. moes tooni andis. „Aga armsam“, ütleb peigmees, „see on ju päris lihtne asi: Meie laseme endid teleautofoni läbi Paquiniga ühendada, otsime sulle uue pruutkleidi välja, anname mõõdu üles ja laseme kleidi traadita õhumootoriga siia saata“. Silmapilk on pruudi südamevalu nagu peoga pühitud. Ta hõiskab rõõmu pärast, plaksutab käsi ja käsib silmapilk oma telautofoni-aparaadi sisse tuua. Viis minutit hiljem rändavad Pariisi väljavalitud pruutkleitide mudelid ta silme eest läbi. Ta mõõdud võetakse õieti ära ja antakse täpipealt edasi, ning kuus tundi hiljem on õnnelikul pruudil uus pruutkleit käes, mis sellest, millele peigmees paberossida augu sisse põletas, kümneid kordi veel ilusam on. Üleüldse saab tulevikus sisseostude tegemine palju lõbusam töö olema kui praegu. Inimene võib lihtsalt kodu toas istudes kõik kauplused läbi käia ja neis jaoskondades pikemalt peatada, kus midagi vaja on välja valida ehk asju lähemalt vaadelda. Poesellid laotavad kauplustes kaubad niisamuti välja, nagu nüüd, kuid ostjad ei lähe enam isiklikult poodi, vaid vaatavad ja näevad kaupu igalpool, kus nad parajasti juhtuvad olema, olgu nad kodus, peol või kuskil mujal. Igal pool nad võivad kaupu välja valida ja sellest saavad ka kõik sõbrannad osa võtta. Kõik ilmuvad selsamal kujul, nagu nad on silma ette, sest kõik pildid on loomulikes värvides. Ka abielu ja armastuse peale saab traadita telegraafil suur mõju olema. Abielupaarid ja armastajad ei ole iialgi üksteisest lahutatud, kuig nad sajad ehk tuhanded kilomeetrid üksteisest eemal on. Alati võivad nad üksteist näha ja vastastikku kõnelda, lühidalt: armastuse õnnejärk saab siis alles õieti alguse, sest tulevikus võib abielu õrnem pool alati peale passida, mis isand teistpool maakera teeb, aga ka mehel on võimalik alati järgi vaadata, kuidas ta abikaasa temast mõtleb ja kas ta ka ainult tema peale mõtleb. Ka sõjapidamise viisid saavad traadita ajajärgule teistsuguseks. Merealuste kaablite ja telegraafiliinide katki lõikamine ei või vägede liikumisele mingit takistust ega viivitust teha. Ühegi käsu valesti arusaamist enam ette ei tule. Väejuhil ei ole enam tarvis seda ära oodata, et temale lahingu käigust sõnumeid saadetaks, vaid ta võib kogu lahinguvälja ise oma silmaga näha, ning kogu maastikku, milles sõditakse vaadelda. Temal on võimalus oma tahtmise järele, mitte ainult suuri väeosi, vaid ka kõige pisemaid väeosasid liikuma panna. Tema pilkk on otsuse andja, sest oma toas ehk telgis võib ta niihästi oma kui ka vaenlase vägede liikumist jälgida. Muidugi seisab ka teadete andmine kõrgel järjel, sest isegi kõige väiksem ajaleht ja iga lugeja võib enesele seda lõbu teha, et ta omas toas istudes kõiki sõjasündmusi ja selle üksikasjalisi peensus võib pealt näha ja vaadata. Lühidalt: kõik traadita imed muutuvad tuleviku suurepäraseks uskumatuteks imede ajajärguks. Uskumatud? Ei sugugi! Meie oleme niisama suuri imesid juba näinud. Kolmekümne aasta eest ei olnud veel elektrivalgust ega telefoni, ega ka fonograafi ning grammofoni. Need suured imeasjad oleme alles nüüd loonud, ning see, mida eespool jutustasin, ei ole muud midagi, kui nende asjade üleüldine tarvitusele võtmine. On võimalik, et põllumees tulevikus 6-10 korda suuremaid vilju kasvatab, kui praegu. On tõenäoline, et ta ühe või kahe lõikuse asemel 6-10 lõikust aastas põllult koju saab viia. On võimalik, et arst terve linnatäie rahvast, kelle hulgas katk möllab, ühe elektrilise tsüklonilainega, millise ta traadita telefoni teel saadab, terveks ravida, ehk katku hävitada. Ilmaennustaja ei kuuluta mitte enam ilmu ette, vaid „teeb“ ilma. Päiksepaistelised ilmad tulevad inimeste tahte järgi. Maakeral võib elektrilainetega igalt poolt talve minema ajada, tormide tulekut hoiatada ja panna valitsema igavese kevade. Ja viimati, võib olla, ilmub üks Marconi, kes ennast Marsi elanikega ühendab ja inimsoole ka võõra maailma saladused avaldab. *** Majapidaja. 1910. PAGE PAGE 6 3BCæH ˆ;þÿz<=)KLž¶·$/)0)V*©,ª,í/3242L6?7@7·=¸=¹=¼=¾=Ï=Ð=ß=R?ù?¶B·B¸BËBðB G G=GüñæüâüâÞÚÖÒÖâÒÎÒÎÊÎÊÃÊ¿Ê¿»¿»·»·³·³¯³¯Ò¯¤œ¤œ•¯‘¯‰‰‰hSKh,&—hPZÝhˆOáhˆOáhˆOáCJ aJ hˆOáhˆOáCJ aJ hˆOáhâ œh–D+hŒ.hü(h…Dáh…Dáh…Dáh«~+h5hC)ÚhÂ !h(´hAh´rhUCJ$aJ$h´rh´rCJ$aJ$h´r623CD/Æ ¡}OäåÚÜ=>ÒêLMŸ·€""ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýôôôô„Ä`„Ägd…Dá›d´dþþ"‚"¦"§"/$0)ª,--42Y3@7#:~;¸=¹=º=Ð=Ñ=·B G›LgO‘R’R“R°R²RŠZ”\ööööööööööööôôôôôôôôôôôôôôôô„Ä`„Ägd…Dá=GôKšL›L›PR‘R’R°R±R²R³RÓTGX‰ZŠZ9]G]L]M]c`d`ú`û`a a¡ašd›dœd¢d£d¤d¥d¦d§dd®d¯d°d±d²d³d´dµdüøôøðøðåÚÒÊðÆÂðÂ¾Â¾ºÂº³º¯º¯¨ž˜ž˜”ž˜ž…ž˜”¯¨h]G0JmHnHuhPZÝh…Dá h…Dá0Jjh…Dá0JUhˆ[Sh]Gh]GhÌhÌhÌh¼LºhéHWhî-hˆ[SCJaJh´rCJaJhˆ[Sh´rCJaJhˆ[Shˆ[SCJaJhˆ[ShSKh,µh“-,”\d`¡ac|d™dšd›d¤d¥d¦d±d²d³d´dµdýýýýýýýñèýñèýýý„h]„hgd…Dá„øÿ„&`#$gdPZÝ 1h°‚. °ÆA!°‰"°‰#‰$‰%°œJ@ñÿJNormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%6A@òÿ¡6Lõigu vaikefontRi@óÿ³RNormaaltabelö4Ö l4Öaö*k@ôÿÁ*Loendita2 @ò2…DáJalus Æ¸p#6)@¢6…DáLeheküljenumberµ\rÿÿÿÿ23CD/Æ¡}O äåÚ Ü =>ÒêLMŸ·€‚¦§/0!ª$-%4*Y+@/#2~3¸5¹5º5Ð5Ñ5·: ?›DgG‘J’J“J°J²JŠR”TdX¡Y[|\™\š\›\¤\¥\¦\±\²\³\¶\˜0€€0˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ˆ˜0€€˜0€€ˆ˜0€€ €˜0€€ˆ˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€ ˜0€˜0€€ ˜0€€(˜0€€p˜0€€(˜0€€0˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€0˜0€€0˜0€€p˜0€€8˜0€€@˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€P˜0€€P˜0€€X˜0€€X˜0€€X˜0€€˜0€€X˜@0€€á˜@0€€My0˜@0€€˜@0€€˜@€€H›=Gµd37"”\µd468´d5!•!ÿ•€+1W[lr†MWYg´ºÄÒ&./9¡¦²»$ 0 xT`çñçñ2%7%='C'=)G)Ò)×)N*R*S0W0X0d0B1K142?2Ì3Ò3ô4ü4'6/6B8G8c8l8¶9»9Q;W;‘@—@›@£@ðCûC?@AþÿÿÿCDEFGHIJKLþÿÿÿNOPQRSTþÿÿÿVWXYZ[\þÿÿÿýÿÿÿ_þÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀFpäeSÂmÊa€Data ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ:1TableÿÿÿÿB•WordDocumentÿÿÿÿ"rSummaryInformation(ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿMDocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿUCompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿkÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ô9²q