Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ J L ž’’’ I ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ ŁD bjbjĻ2Ļ2 % "P X X æ< ’’ ’’ ’’ ° 4 4 4 8 l ° ¶ " Ā Ā Ā Ā Ā Ā
$ ?
R B . Ā Ā Ā Ā Ā . Ā Ā C v v v Ā Ā Ā v Ā v v Ā Š½Č2iŹ 4 Ų * Y 0 Ó ^ Ó ° ° Ó | Ā Ā v Ā Ā Ā Ā Ā . . ° ° 4 ` ° ° 4 Tuleviku kool ja kasvatus.
Jean van der Straaten.
Kord elas üks vana ja tark mees, kes peaaegu niisama vana oli kui mägede ladvad. Ta oli nii tark ja tal oli nii suur võim, et kõik päkapikud ja muruneitsid, maa- ja mere- ja metsahaldjad tema sõrmevibutuse peale talitasid ja ta käsklusi täpi pealt täitsid.
Aga sa jumaluke! Ta oli juba nii liiga vana, et ta neist kellestki enam aru ei saanud. Ükski päkapikumees ja haldjas ei suutnud tema huuli naerule meelitada, ükski näkk teda enese veiderdustega rõõmustada ega ükski muruneid temale enese iluga meeldida. Tema oli liiga vana ja see oli väga halb, seda halvem veel, et ta mõnikord hea meelega oleks näinud, et ta nendest olevustest veel uuesti oleks võinud aru saada. Sellepärast hakkas ta arvama, et ta neist ehk vast siis jälle võik aru saada, kui ta nende peale lapse silmade läbi vaataks. Ja ta läks lapse juurde ning ütles: Armas, kallis lapsukene, lase mind korraks sinu silmade läbi ilma ja elu vaadelda! Lapsuke kostis: Miks mitte? Ja siis püüdis vana tark mees armsa lahke lapse silmade läbi vaadata, aga ta ei saanud midagi näha, sest temal puudus lapse hingest arusaamine, millega see rohkem näeb, kui palja silmaga. Veel vähem kui enne, võis ta lapse silmade läbi vaadates päkapikkude ja näkkide naljatustest aru saada ning muruneidude iludusest rõõmu tunda. Siis kahvatas ta nägu surnukahvatuks, ta huuled ja käed värisesid ja ta ütles: Minu aeg on ümber, nüüd on sinu kord! Ja armas lahke lapsukene oma koidusilmadega oli rõõmus ning õnnelik ja tundis, nagu oleks kivine raskus tema rindade pealt maha langenud.
***
Paremini ega mõjuvamalt, kui James Arthur Colton seda nende väheste ridadega teeb, mida ma oma artikli algusse paigutasin, ei ole võimalik seda uskumatut mõistuselagedust enesele ette kujutada, millega meie koolitajad - ei, meie õpetuse- ja kasvatusviisid lastega ümber käivad, kelledest nad kutsutud on mehiseid mehi üles kasvatama. Nõndanimetatud kasvatuse vangikuues jääb praegusel ajal lapseliku vaimu elevus hoopis kängu. Luuleline kujutlusevõim ehk fantaasia, mis nooresoo kaunim varandus on, köidetakse kammitsasse, - ta ei tohi jumalapärast tiibu lehvitada. Mõtted, mis noorest hingest, jumal teab millistesse kaugustesse püüaksid tungida ja kõike seda saladuslikku, mis teda ümbritseb, ära mõista, seotakse külma ja surnud kirjatähe külge kinni, - kirjatähe külge, mille ümber meie praegune kasvatusviis nagu nõiariigis keerleb. Selle asemel, et koolitaja lapsi peaks mõistma, nõutakse, et lapsed peavad koolitajat mõistma, mis juba üksinda meie praeguse õpetusviisi ja kasvatusesüsteemi täielikku meeletust ja lollust tunnistab.
See ei ole sugugi paljas juhus, et just kõige kuulsamad mehed enamasti kõige halvemad õpilased olid, s.o. niisugused õpilased, kes teiste hulgast hooletuma õppimise, rahutuma oleku ja suurema elevuse, seega siis halva ülalpidamise ja tähelepanuta välja paistsid, kusjuures aga koolitajad kõige pealt nende kiirmõtlemise võimet ja kärmet arusaamist on kahe silma vahele jätnud. Kõik ülalpool nimetatud vead ja puudused tulevad enamasti muidugi mitte alati just laste suuremast vaimsest elavusest. Elava vaimu asi ei ole mitte raamatu juures rahulikult istuda. Lapse elav loomulaad ei luba teda mitte tundide kaupa ühe koha peal konutada. See ei ole tema asi, seal ikka ja ainult ühe ja sellesama raamatu lehekülje peale üksisilmi vahtida, kus ta silm välja kaugele kipub, kus nii palju ilusat, mõistatuslikku ja uurimise väärilist näha on ei , ei laps tahab ja peab iseenese seest välja lennata, ta tahab nõnda hinge tõmmata, nagu süda kutsub, ta tahab ise oma kopsuga hingata, ta ei taha et teised temale õhku sisse puhuvad õhku mida ta sisse hingata tahab ja sisse hingata tohib.
Õnneks, hakkab arusaamine meie praeguste kasvatusviiside meeletusest ja sõgedusest ikka enam ja enam maad võtma, nõnda et see aeg küll vist enam kaugel ei ole, kus see hädavarese pesa, mida meie kooliks nimetame, iseenesest sisse langeb ja tema varemetest mõistusetempel aulises hiilguses üles tõuseb. Selleks pole mingisugust revolutsiooni tarvis- - ta tuleb iseenesest.
Alles aega mööda hakkavad inimesed aru saama, et nende eneste sees tundmatud jõud peituvad, mis aga suurema hulga see täiesti uinuma jäävad, nii et inimesel enesel nende olemas olemisest aimugi ei ole ja kui nende jõudude imelist jõudu kellegi juures nähakse, siis seda üleloomuliseks asjaks peetakse. Peale selle hakkavad inimese enese sees needsamad imed sündima, mida meie iga päev teaduses näeme sündimas. Nagu see kahtlemata õige on, et meie praegusel ajal maailma ja tema värve hoopis teisiti näeme, kui inimesed neid tuhandete, kümne tuhandete ja saja tuhandete aastate eest nägid ja nõnda kui meie silm alles aastakümnete eest esmalt kunstis ja pärast looduses violetikarvalised kiired üles leidis, nõndasamuti ei ole ka mingisugust kahtlust selle kohta, et varem või hiljem ka X ja teised kiired meie silmale nähtavaks saavad ja meil saab võimalikuks oma silmavaatega mateeriast läbi näha. Võib olla, et meie sellejuures iseäranis optika riistu peame tarvitama, nagu me praegu mõnesuguseid nägemise vigasid prillidega peame õiendama. Võib aga ka olla, et see on palju tõenäitliku, et meie silm enesele ise need uued omadused omandab.
Aga mitte üksi meie lihalik silm ei sa ennast selles sihis teritada ja täiendada, vaid seda peab ka meie vaimne silm tegema. Talurahval on vana sügavalt sissejuurdunud arvamus, et lastel sündides on juba kõik selle ilma tarkus olemas, mille nad aga enne jälle ära unustavad kui rääkima õpivad, et sellest meile rääkida. Nii lapsik kui see arvamine ka on, siiski peitub temas sügav tõde. Meie õpime väikest ja tühist, et suurt ja vägevat, mis meie sees peitub unustada. Meie õpime ja meid kasvatatakse oma sisemiste jõudude surmamiseks. Meie meeled kaotavad teravuse ja isegi oma liikmeid õpime ainult ühekülgselt tarvitama. Terava nuuskimismeele, mida meie metsarahvaste juures imestame, on kultuur meie juurest juba täitsa ära hävitanud ja lõhna tundmine läheb meil kaotsi, lühike nägemine võtab võimust, tundmismeel, mille peensust ainult veel pimedate juures näha võime, on meil tuimaks ja nüriks läinud ja kuulmismeel tuhandesuguste mürinate ja kärinate sees on nii tuhmiks jäänud, et ta õrnu ega peenikesi helisid enam sugugi ei märka. Kui lugu juba meie jämedate meeltega niisugune on, mida meie vägivaldselt oleme kiduma pannud, millises olukorras siis meie peenemad meeled on? Meie oleme tõepoolest nii kaugele jõudnud, et meie peenikeste vaimsete meelte olemas olemisest enese juures maha salgame.
Just lapse juures on aga peenikeste vaimsete meelte ehk hingekeele värinad iseäranis elavad ja vastuvõtlikud ning häda sellele lapsele, kelle hingekeele värinad ühtegi vastukaja ei leia. Kõige halvem selle juures on just see, et vastukaja on väga raske üles leida. Nii raske, et julgesti võib öelda, et miljonite laste hulgas mitte ühegi lapse hingekeelte helin õiget arusaamist ei leia, ega niisugust vastukajavat keelt suure elukanda pealt, mida ta hing otsib. Niisugune troostita olek, kus lapse hinge see tunne täidab, et keegi teda ei mõista ega keegi temast aru ei saa, võõrutab teda ka teiste tundmisest ja arusaamisest ikka enam ja enam ära. Teised jälle ja see on kaugelt suurema hulga laste saatus kastavad endid äraneetud igapäevalisuse põhja ega jaksa sealt elutühjuse merest, kus sees suurem jagu inimestest endi päevi surma poole saadavad, enam iialgi välja tulla. Nõnda on siis argipäevalisus just nagu elu-normiks, kavaks ja mõõdupuuks saanud. Allpool mõõtu on kõik need olevused, kes kas pärivuse, haiguse, puuduse, halastamatu ümberkäimise jne. läbi on totraks jäetud. Pealpool mõõtu, see tähendab: sattunud olevused on geenisused ehk - narrid. Aga keegi inimene ei tea ega aima seda, et just seda kõike ümbritsev, tegev ja loov vaim, et just geenis looduskorraline ja normaalne inimene on. Iga laps sünnib geeniusena ilmale, välja arvatud vaid need, kes kiduruse vanematelt päranduseks saanud. Sellepärast ei ole sugugi vaja geenisust lapse sees äratada: ta on juba enne ärkvel, ta püüab kõigest jõust ennast avaldama ja ilmutama hakata, aga ta saab surmatud!. Laps kasvatatakse inimeseks(!). Igapäeva inimeseks ilma kõrgema mõttelennuta, ilma energiata, ilma iseteadvuseta ja algatusvõimeta. Juba meie kodune kasvatus paneb sellele aluse ja kool annab lapse geeniusele armupiste (surmahoobi).
Et asja arusaadavamaks teha, toome uuemast teaduslikust leiutisest traadita telegraafist näite. Transmitterist ehk saatjast läheb sõnum välja Hertsilained viivad teda edasi ja ta otsib niisugust retsiiverit ehk vastuvõtjat, mis on temaga ühele lainele häälestatud. Leiab ta sellise, siis jõuab sõnum kohale, saab kuuldavaks ja ta on oma ülesande täitnud. Siis saadetakse uus sõnum ja võetakse omakorda vastu sealt saadetud sõnum. Aparaatide vaheline side on loodud ja üksteisest arusaamine tagatud. Kui, näiteks vastuvõtja ei tööta, või ta on rikkis, või hoopis teisele lainele häälestatud, siis saadetud sõnum kaob vastuvõtjat leidmata, kui mingi kolmas saatja juhuslikult samale lainele ei ole häälestatud, ilmaruumi. Saadetakse uus sõnum ja uus sõnum, viimaks sõnumi saatja loobub kontakti loomisest, kuna see näib tulutust tegevusest. Kuid võib siis end ümber häälestada ja leida vastuvõttu teiste vastuvõtjate juures, nende juures, kes on valmis suhtlema.
See näide on selge ja arusaadav, sest meie hing ei ole õiges mõttes muud kui kõige peenem aparaat, mis kõige peenemate helide peale on häälestatud. Kahtlemata tuleb aeg, mil me hakkama selle aparaadi peensusi mõistma see aeg, kus hinge peenike mehaanika meie eest mitte enam lukustatud mõistatus ei ole, vaid kus hinge ja vaimu täielikule arenemisele pearõhku pannakse.
Meie seisame praegu mõttelugemise nagu mõne tundmatu võõra ja arusaamatu asja ees. Kas aga keegi millalgi last ehk tervet laste salka muinasjuttude kuulamise juures tähele pannud. On keegi seda vaadelnud, kuidas nende hinged jutustaja huule küljes ripuvad, kuidas nad tema huultelt iga sõna ära loevad. Kuidas nad selles mõtteilmas, mis muinasjuttudes avaneb ja mida omaks mõtteilmaks tunnevad, elavaks saavad ja vaimustust leiavad. See tunnistab neile, et luulekujutus ehk fantaasia on see riik, milles laps piiramata võimuga valitseb. Tulevase kasvatuse esimeseks eesmärgiks peab olema seda tundma õppida, aga mitte temale piire seada. Mida suurem fantaasia on, seda suurem on ka vaimne arusaamise võim, mis esimesega käsikäes käib. Juba fantaasia üksi võib neid muljeid, mida vaim enesesse vastu võtab, ümber töötada ja uuteks kujudeks ümber luua.
Seepärast peab kooliõpetaja lapse vaimu sisse tungima, peab kõik tema hingeliigutused ja hingekeele värinad mõistma ja teadma, kui palju muljeid s.o. kui palju teadust ja sellele hingele toiduks tohib anda. Kui palju ja missuguseid teadusi, sest nagu iga kõht kõike toite ära seedida ei jaksa, nõnda ei jaksa ka iga vaim igast teadusest jagu saada. Seepärast peab tulevane kasvatustöö ka palju varemalt algama kui praegu. Ta peab elu esimestest päevast algama ja kooliõpetaja ei ole seal juures mitte õpetajaks, vaid õppijaks. Ta peab oma hooleks antud lapse kõige vähemaid ja peenemaid hingeliigutusi tundma õppima ja peab teadma missugusele teisele kooliõpetajale see ehk teine laps edasiõppimiseks tuleb anda, et vaimse energia varandust, mis lapse hingepõhjas peitub, kasutoovaks teha, sest mitte iga kooliõpetaja ei ole iga lapse edasiõpetajaks kõlblik, mitte iga kooliõpetaja hing ei tunne iga hingekeele värinaid ühesuguse selgusega.
Niisugune hingede vastastikuse tundmuse peale peab kõik tulevane kasvatus ja koolitamine rajatud olema. Kooliõpetaja teadmised ja tundmused peavad lapse hinge sisse minema ja just nii parajal mõõdul, et lapse hing üleliigsusest koormatud ei saaks, vaid talle just niipalju antaks, kui palju tema enesele sellest jäädavaks varanduseks võib tallele panna. Õpetus ei ole ise muud, kui vastastikune kõnelemine ja mõtete vahetamine, nõnda et pealtkuulajal on raske vahet teha , kumb õppijaks on, kas õpetaja või - laps. Igasugustele vaimu- ja hinge omadustele ja oskustele antakse väljaarenemata avarust ja mahti. Kellelegi ei tehta kitsendusi ega takistusi. Lapse vaimujõudude kallal ei pruugita mitte enam vägivalda nagu praegu, vaid tulevane õpetus, on vabastamise töö, mis vaimu igasugustest köidikutest lahti päästab, kuna praegune kasvatus ainult vaimseid pärisorju valmistab.
Selleläbi pääseb aga üks suur energia aimamata tugevusele, nimelt: tahtmisejõud ja see jõud saab imet tegema, imet, mida enne ei ole nähtud, aga mida sellepärast enam imeks ei peetagi, et ta iseenesest mõistetavaks, igapäevaseks nähtuseks saab. Mitte kellegi eest, kes nõnda on kasvatatud ja koolitatum ei jää ükski teise inimese mõte, kui see aga tema võimete piiris hõljub, arusaamatuks, vaid seisab tema vaimu ees niisama selgelt nagu lahtilöödud raamat. Arusaamatusest inimeste vahel kaovad ära ning sellega ühes ka kahtlused ja hingevõitlused. Oma jõuetuse rõhuv tundmus kaob ära ja kõik need geeniused, tööpõllul töötades, mis nende hingedele võõras on , ainult igapäevasteks keskmisteks kuulsusteks tõusevad, saavad tulevase kasvatuse ja õpetuse abil kõik suurteks kuulsusteks ja hakkavad ülesehitavat tööd tegema, niisugust tööd, mida nende oskusevõim ja tahtmine neid tegema sunnib. Igalt poolt imeb vaim enesesse uut toitu. Miski mulje ei lähe kaduma, vaid saab vaba tahtmise suggestivse jõuga nagu raudse krihvliga hinge sisse kirjutatud.
Meie kõik teame, et see, mida hea meelega õpitakse, meile jäädavalt meelde jääb. Ainult jäädav asi kannab jäädavat vilja ja jääb meile eluaegseks omandiks. Raudsel sina pead süsteemil, mis meie praegustes koolides valitseb, on see kurb tagajärg, et meie seda, mida koolis sunduse abil õpime, ainult selleks õpime, et seda elus kohe ära unustada aga mitte, et seda meeles pidada! Miks? Seepärast et ta eluga sugugi kokku ei passi, vaid temale täitsa võõras on ja võõraks jääb.
Teatavasti nagu Saksa õpetlane prof. Dr. Rosenfeld kirjutab, on üks selts lapsi juba ammusest ajast nõnda kasvatatud, nagu ma üleval mõne sõnaga kirjeldasin, nimelt need lapsed Tiibetis, keda Dalai-Laamaks ja Bodhisatva ülempreestriteks seatakse. Nende kasvatajad valavad õpilaste hingedesse just sellesama vaimu, mis nende eneste sees tugev on. Seepärast ei ole sugugi liialdatud, kui üleval nimetatud õpetlane tõendab, et Dalai-Lama silmavaate ees iga hinge pealt kate maha langeb, nii et keegi tema ees oma mõtteid varjata ei saa. Asjata vaev on sõnade abil mõtteid varjama hakata, sest enne veel kui sõna ta huultelt kuuldavale tuleb, annab ta sulle juba vastuse. Tema juures on hinge- ja vaimujõud kõige kõrgema pingutuseni kokku kogutud ja seepärast on siis ka mõlemad nii peenelt tundelikud, et nad ka kõige tasasemaid värinaid, mis teiste hingepõhjas liiguvad, selgesti tunnevad.
Et ka meiegi hingeteadliku kasvatuse abil kõik salajased hingejõud, mida aastatuhandete jooksul meie sees vägivallaga on alla surutud, tegevusse võime panna ja nende abil sedasama kätte saada, mida Dalai-Lama juures imestame, on selge. Ja et praegused koolimüürid langevad ning nende, kui vaimu sunnitöö vangikodade asemele vabad lilleaasad tekivad, kus lapse hing kooliõpetaja käe kõrval loodusest enesesse jõudu ja ilu joob, on kindel. Kas selleks aga veel sada aastat tarvis läheb, enne kui niikaugele jõuame, on väga küsitav, sest eetrilainetel, mis meid ümber piiravad, on juba uus tuhandeaastane riik lapsetiik, õige inimesesoo riik tulemas.
1910.a.
Majapidaja Nr.4.-10. 1911.a.. ***
PAGE
PAGE 4
! < ā Y Z A { ¬! ! <" U& (
( Ó( Ō( * , , - ±- . e1 2 "2 Ž3 5 5 5 ķ5 ū5 y7 7 a8
8 8 8 µ8 üńéüåįåŻŁŻŁÕŃÕŃĶŃĶÉÅĮÅĶ½¹½¹µ¹µ±¦±¢±¢x hqNŁ hqNŁ hqNŁ CJ aJ h!k CJ aJ h U h'* h'* CJ aJ h'* h!k h'* h5(ø CJ aJ h5(ø hč4^ hÖ hŲę h
eY h FY hHL hŽpµ h_ h8_Z hįXÉ h*Õ h9g hB< hČ+« CJ( aJ( hČ+« hČ+« CJ( aJ( hČ+« - 8 9 : < < = F G Z ! Ō( , . e1 5 8 ”< > üA D D D D æD ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż æD ŲD žž µ8 ø: < ”< > > > pB D D ¾D æD ĄD ĘD ĒD ČD ŹD ĖD ŃD ŅD ÓD ŌD ÕD ×D ŲD ŁD üųüųōšōģōģåŪÕŪÕšŪÕŪŹŪÕšĘå h, ž h U 0J mH nH u
h U 0J j h U 0J U hqNŁ hf#× hf#× h U haµ hzó hqNŁ æD ČD ÉD ŹD ÕD ÖD ×D ŲD ŁD ó ź č ó ź č č č h]hgd*Õ ų’ &`#$gdįXÉ 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 *Õ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 *Õ L e h e k ü l j e n u m b e r Ł< P ’’’’ 8 9 : < < = F G Z
Ō $ & e) - 0 ”4 6 ü9 < < < < æ< Č< É< Ź< Õ< Ö< ×< Ś< 0 H 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 8 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 “³ µ8 ŁD # & æD ŁD $ ' ŲD % ! !’ æ< ×< Ś< ! 7 ; ; = ; B E H Y
[
¬ ® Ó Õ $ $ & & d) f) - -
0 0 4 ¢4 6 6 ū9 ż9 < < < < ¶< »< ¾< æ< ×< Ś< ! 8 B F Ī / ¦/ < ¾< æ< ×< Ś< æ< ×< Ś< ’’ r a u n t s å B< 9g Ln HL _ '* U FY
eY 8_Z č4^ !k nx Č+« aµ Žpµ 5(ø įXÉ *Õ Ö f#× qNŁ Ųę zó , ž ’@ ¾< ¾< ¤ĮĮ¾< ¾< Ł< @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © ēŪf+Ū ¾ ī Ń3 n ī Ń3 n ! š “ “ r4 < < 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Č+« ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 9 un Microsoft Word 10.0 @ ōķ @ vhŹ@ #iŹ ī Ń3 ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti n < A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ž’’’* + , - . / 0 ž’’’2 3 4 5 6 7 8 ž’’’: ; < = > ? @ ž’’’B C D E F G H ž’’’ż’’’K ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F °¤Ō2iŹM D a t a
’’’’’’’’’’’’ ) 1 T a b l e ’’’’ 1 W o r d D o c u m e n t ’’’’ "P S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ 9 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ A C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q