Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ ;=ž’’’:’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæ»&bjbjĻ2Ļ2%"2­X­X”’’’’’’ˆœœœœœœœ°ōōō8,@° ¶``"‚‚‚‚‚‚       $7 R‰B& œ‚‚‚‚‚& œœ‚‚; ž ž ž ‚œ‚œ‚ ž ‚ ž ž “ œœ“ ‚T €b‹ŽPiŹō˜Ž“ Q 0 “ Ėv Ė“ °°œœœœĖœ“ L‚‚ž ‚‚‚‚‚& & °°Dōˆ °°ō Tuleviku usk. 1911.a. Björn Björnson. Igal inimesel on oma usk, ka sellel, kes teda salgab, sest usk on aade (Ideaal) ja iga aade võib usuks saada, niisamuti ka tema salgamine. Me näeme, tõepoolest, et jumalasalgamise prohvetid tõusevad ja et nende ümber koguneb jüngreid kes seda järele raagivad, mida nad teavad ja ka seda, mida nad mitte ei tea, nõnda, nagu teaksid nad seda. Põhimõtteliselt on kõikide uskude allikaks ainult meie mitteteadmine, sest kui meie teaksime, siis poleks meil tarvis uskuda. Kes aga selleüle sügavamalt järele mõtleb, millest ta aru ei saa, mitte et seda ainult uskuda, vaid ka teada, et see loob ise enesele usu isegi siis, kui ta just sellepärast usu üle pead murrab, et teda eneses hävitada. Ta murrab just ilma-imede pärast pead ja jõuab viimati sellise punktini, kus ta enam midagi ei tea, ega teada ei võigi. Ja sealt teadmatuse punktist algab – usk, tema mõistuse ja arusaamise kohane usk. Ja ta ehitab selle punkti ümber enesele oma mõistuse kohase maailma ning tõmbab ka teisi sinna sisse. Ja kui see maailm, mille ta endale ehitas, mitte ainult surnud teaduse tagavara ega külma mõistuse peale ei ole rajatud, vaid kui selle ehituse juures ka vaim, süda ja meelsus on kaasa töötanud, nõnda, et ka teised, et paljud, et suur hulk endid sell üle võivad rõõmustada ja seal sees vaimulikku lõbu tunda, siis saab ta uue usu loojaks, millele seda rohkem jüngreid koguneb, mida enam ta selle heli järgi on häälestatud, mis inimese lootustele ja igatsustele päri on ja tema hingesoovidele rahustavalt vastavad. Sest igatsus, - tema igatsus asub iga inimese rinnas, igatsus selle järele, mida maine elu meile siin mitte ei anna. Siin mitte? Kus kohal siis? Ja just see küsimus, mille peale igaüks enesele vastust annab ehk anda laseb, ongi kõikide uskude tuum ja sisu. Nagu lapsele selle tarvis, et tal töötegemise raskused kergemad kanda oleks ja ta neist nagu mängides jagu saaks, missugust rõõmu vaevatasuks lubatakse valmistada, nõndasamuti peab ka inimesele selleks, et ta eluraskustele suudaks vastu pidada, ning missugust palka, mingisugust rõõmu tõotama, sest igal elul peab mingi otstarve olema. Ja igal elul ongi otstarve, aga otstarvet peab ka tundma. Aga et seda sagedasti ka kõige parema tahtmisega tunda ei suudeta, siis peab enesele ise mingi otstarbe looma – otstarbe iseenese jaoks. Peab looma otstarbe, mis meile seletab ära: mispärast ma pean töötama, mispärast vaeva nägema, mispärast kannatama? Mis meil ütleb, et meil nii suur tasu ootab, mis sellesinase elu hing nii suurt tasu ootab, mis sellesinase elu ning veel suuremate hädade ja vaevade väärt on – nii suur palk, mis kõik meie vaevad ära tasub. Millal? Ja just selle „millal“ sees seisab kõikide uskude oluline otstarve. Sellise küsimuse kostmise läbi saavad usud, - ükskõik mis nimelised nad on – inimestesoole suureks troostiks. Ja täisealisele inimsoole on just niisugust troosti vaja, mis mitte kõike lootust, kõike luulet ega kõike ettevõttlust ei lase kaduda minna ega hävineda. Luule! Jah, just luule on see, mida meie tarvitame. Meile ei meeldi elu paljad seinad. Nad peavad ikka ka pisut ilustatud olema. Ja selle usu poole, mis meid elu alasti seinade ilustamisega kõige rohkem rõõmustab, saab tulevikus ka suurem hulk inimesi hoidma. Luulelisele mõttekujutusele ehk fantaasiale, mille peale ju kõik usud on üles ehitatud, peab ka oma jagu õigust jäetama. Temale läheb äratust, elustust ja sigitust tarvis. Kas muinasjutte?! Võib olla! Katsuge lapse käest tema muinasjutud ära võtta, siis hävitate terve ilma tema seest ära. Ja kui teie temale ühtegi muinaslugu ei jutusta, siis loob ta neid enesele ise. Surnud tinasoldatile puhub ta fantaasia abil elu sisse. Pauk, mida ta väiksest mängu-suurtükist välja laseb, kärgatab nagu kõueke ja välgatab tuld nagu pikne ning paiskab terved sõdurite read pikali, kuigi seal rohkem ei olnud kui üksainuke tinasoldat. Ütelge seda lapsele ka teie riisute temalt kõik ära. Ütelge inimesesoole, et Jumalat, usku ega mingisugust tasu peale surma ei ole ja - teie riisute ka temalt kõik ära. Teie ei usu seda? Teie tahate imelikku, tahate imedeusku hävitada? Mispärast? Kas sellepärast, et imesid olemas ei ole? Kas tõesti? Kas seemneterake, mis hiiglasuureks puuks kasvab, ei ole ime? Kas muna, millest jooksja ja laulja kukk välja kasvab ei ole suurem ime, kui lapse muinasjutt karust, kes printsiks ja hanest, kes printsiks saab? Andke lapsele kas see või teine muinasjutt, see on ükskõik, aga andke see talle nõnda, nagu muinasjutte antakse, nõnda, et ta surnud muna sees juba elusat kukke näha võib. Elu on – ime. Usk on – ime. Võtke inimeselt ime ära, siis ajate tema surma ja meeleheite sisse, teete ta hullumeelseks. Inimene on sellest küljest laps ja jääbki lapseks! Uskusid on loodud väga palju ja „ime“ peale üles ehitatud – lahedad, helged, täis päikest ja valgust. Siis tulid aga need, kes usu hoonet tahtsid lukku panna ja kõikide nende eest kinni keerata, kes teises hoones elasid, hoones, mis teistsugune kui nende oma, ehk ta küll nendesamade „imede“ peale oli rajatud ja sellseamaks otstarbeks määratud, nimelt: neile varjupaigaks, kellel kaitset vaja on. Ja nad ehitasid usu jumaliku luulehoone ümber müürid, üksluised, kalgid, kitsendavad, vangistavad müürid ja võtsid usult vabaduse ära. Aga nad ehtisid ta müürid hõbe- ja kuld-ehete ja piltidega ja tegid müüridesse kapid, kuhu igaüks võis selle pildi panna, mis tema südamele kõige lähemal seisis ning süütasid küünlad ja lambid põlema, mis hoone müstilist tumedust üsna nõrgalt valgustasid. Nad täitsid ruumi mirri- ja viirukilõhnaga, pühaliku laulu ja kellahelinaga ja katsusid selle abil hingede ja meele peale mõjuda ning neilt seda tunnet ära võtta, nagu ei oleks nad selles toredas ja meeltülendavas ruumis mitte vabad. Siiski leidus ka teisi, kes sellest hoolimata müüride vahel kitsikust tundsid ja neid purustada tahtsid. Niisamuti leidus ka neid, kes küll müüre pidasid peamiseks asjaks, aga ehted ja pildid maha rebisid ja siis ära läksid, enestele ise niisugust hoonet ehitama mis nende meelt mööda on, üsna ilma ehteta ja müürikappideta, päris paljaste seintega. Leidus aga ka niisuguseid, kes eneses mõtlesid: mis hoonet mul tarvis on? Ma kannan enese viletsust ka ilma selleta. Ükski ei tahtnud teise hoonet maksvaks tunnistada, vaid pidas seda pigihooneks. Ja ometigi olid mõlemite hooned ühtviisi „ime“ aluse peale rajatud… Saab see ikka nõnda olema? Ei! Kivi kivi järel hakkavad usuvabadust kitsendavad kõvad ja kalgid müürid langema ja lagunema. Nad kõdunevad ja purunevad selle silmas, kes näha oskab, juba praegugi ja lahedas iluduses saavad igaveste imede luud jälle elavaks. Neid varjavad sellesama taevalaotuse pilverünkad, neid puistab seesama päikene oma kullaga, neid täidab seesama valgus, nendest voolab seesama õhk puhastavalt ja karastavalt läbi. Nagu fata morgana juures üks maja teisega kokku ujub, nõnda et ei teagi, kust üks lõppeb ja teine algab, nõnda saavad ka hoonete kujud üksteise sisse sulama, et ei tea, missugune see ehk teine on. Nendest tekib üksainus hoone, mis kõik enesesse mahutab ja selles hoones leiab igaüks enesele niisuguse nurgakese, mille järele tema hing igatseb, nurgakese ehk otsatu suure ruumi, just nagu temale tarvis läheb, temale ja teistele, kellel niisamasugused tunded on kui temal. Keegi ei nõua enam teiselt: tunne, mõtle ja usu just nõnda nagu mina, sest üks asi ühendab nende usku siiski ja teeb selle ühiseks usuks, nimelt: ime, ja igaühe usust võib seda imet ära tunda, ning see saab suureks ja vägevaks ja katkematuks sidemeks, mis kõiki kokku seob. Ka tuleviku usk saab imede peale rajatud, kuid mitte lapsikult luuletatud imede, vaid päris tõsiste ja teaduslike loodus-imede peale. See on alles usk – tuleviku usk. *** Majapidaja Nr. 8 .1911.a. lk 154-157. 191109VKL *** PAGE  PAGE 3 &8Ā^ _ ² 3‰ĶĪŌ€‘K§ØāķŪ7 W | } %³%“%Ÿ& &”&¢&Ø&©&Ŗ&¬&­&³&“&µ&üńéįŁĪįŹĘĀŹĀ¾ŗ¶ŗ¶²¶²®²Ŗ²Ŗ®Ŗ¦®¦Ŗ¦¢¦¢›†€†€®†€†uhŹ2]0JmHnHu hŹ2]0JjhŹ2]0JUh[(šhXāCJ(aJ( hXāh]O2h]O2hCtyh6IžhŹ2]hą hƒpPh&OEhŁ …h³EDhbhXāhXāhXāCJaJhXāCJaJhXāCJ(aJ(h[(šCJ(aJ(h[(šh[(šCJ(aJ(h[(š.67_ ² ®3xĪց” JHólzLś Øżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż”&ŗ&žžØ©} !.!3!“%\&]&f&g&&Ž& &”&Ŗ&«&¬&·&ø&¹&ŗ&»&żżżżżżżżżżżżżżńčżńčżżż„h]„hgdŽs9 „ų’„&`#$gdŽs9µ&¶&·&ŗ&»&õļėąh[(šhXāCJ(aJ(hŹ2] hŹ2]0JjhŹ2]0JU 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRi@ó’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *k@ō’Į*Loendita2 @ņ2 Žs9Jalus  Ęøp#6)@¢6 Žs9Leheküljenumber»2 ’’’’67_²®3 x  Ī Ö   ”   JHólzLś Ø©}.3“\]fgŽ ”Ŗ«¬·ø¹¼˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ˆ˜0€€˜0€€ˆ˜0€€p˜0€€˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€ˆ˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€Š ŗ µ&»&Ø»&ŗ& !•!’•€”¹¼&58^`±³‘œž­Æ 2 4 w y € ‚ Ķ Ļ Õ ×   € ‚ “ • Ÿ ” IKGIņōkmy{KMłū §©ØŖ|~-/24³µ[begŒŽŸ”¹¼"#6‘ž®y  Ļ Ö N  ‚ ” •   7lmyū  uØR~/3;[bfgŽ ”¹¼”¹¼’’raunts å ą ]O2Žs9³ED&OEƒpPŹ2]CtybŁ …[(š6IžXā’@€--&āā--»€@’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"ńˆšÄ©†œŪ†kŪ† f 7 7!š‰‰““r4’’3ƒšH)š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’[(š’’rauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0h˜¤°ĄĢŲģ ü $ 0 <HPX`éssrauntsaunaun Normal.dotrauntsd9unMicrosoft Word 10.0@äĶ?@ä„/2iŹ@: €Piʁ ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0ģ hp€ˆ˜  Ø°ø Ą ĶékoduTi7’A  Tiitel ž’’’ !ž’’’#$%&'()ž’’’+,-./01ž’’’3456789ž’’’ż’’’<ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFpŽ’ŽPiŹ>€Data ’’’’’’’’’’’’1Table’’’’"WordDocument’’’’"2SummaryInformation(’’’’’’’’’’’’*DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’2CompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q