Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ N P ž’’’ M ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ &M bjbjĻ2Ļ2 % "X X X E ’’ ’’ ’’ ° t t t 8 ¬ Ą ° C ¶ ą ą " Ā
Ä
Ä
Ä
Ä
Ä
Ä
$ ł R K D č
č
ż
(
(
(
Ā
(
Ā
(
(
>
>
Ō ° Ś¢ZhŹ t ¢ >
Ā
0 C >
ŗ X >
° ° >
(
č
č
° ° Ä t
° ° t Tulevikusõda.
(Nägemus 1911.a)
Rudolf Martin.
Sõdimine hakkab saja aasta pärast praeguse aja sõjapidamise viisidest erinema, nii nagu enne püssirohu leiutamist ja peale selle leiutamist. Terve sõjaasjandus sai püssirohu tarvitusele võtmisega 14. aastasajal keskel Euroopas täitsa ümber loodud. Röövrüütlid kadusid. Laenumaade soldatite asemele astus alaline sõjavägi. Laenuriigid kadusid. Enamates riikides sai maksvaks kuninga piiramatu võim.
Selle kõrval näitas Euroopa püssirohi ka mujal ilmas oma mõju, nimelt maadeavastuste ajajärgul, mis 1492.a. algas. Ameerika ja Ida-India pärisrahvaste kultuur langes Euroopa maadevallutajate sõjariistade all. Siiski oli püssirohi ainult üks osa sellest, mis eurooplastele ülemvõimu andis. Suuremaid tulemusi andis meresõidu osavus. Juba kompassi leiutamine umbes 1310.a. saadik oli meresõidule kindlust toonud ja teinud võimalikuks kaugete avastusreisid. Edusammud astronoomia- ja geograafiateaduses ning usupuhastuse aegne hariduse tõusmine tegid võimalikuks kasutuskõlblike merekaartide valmistamise. Samuti mõjutas seda trükikunsti leiutamine 1462.a., mida kasutati ka kaartide valmistamisel.
Kõige suurema tähtsusega oli purjelaevade kasutusele võtmine endiste aerulaevade asemel. Kuni 1300.a. tegi suure hulga aerutajate toidumoona suure varu vajadus võimatuks kõik pikemad reisid. Purjelaevad, milliseid üha suuremaid ehitama hakati, võis teha pikemaid reise ja võtta kaasa ka rohkem sõdureid. Poleks peale 1300.a-1500.a. loovimise kunsti avastatud, ei oleks Euroopa meresõidu laevad pikki reise ette võtta saanud.
Tulevikus hakkab aga tehnika ümberloov mõju sõjapidamist hulga suuremas ulatuses mõjutama. Mootorlaevad, allveelaevad, traadita telegraaf ja telefoni tehnika ja vist ka tugevate elektrivoolude traadita teel edasi andmine hakkab lõhkeainete ja suurtüki tarvitamise täiustumise kõrval sõdimist täiesti teistele alustele seadma ja paneb poliitika täiesti uutele alustele.
Iseäraliselt hakkab aga mootorõhulaeva sõit senist sõdimise viisi muutma. Mootorõhulaevad annavad neile suurriikidele, kelle õitsev tööstus, suur kapitali rikkus, vaimselt kõrgele arenenud rahvas ja suured alalised maaväed on, suure ülemvõimu nende riikide üle, kes kapitali ja maavägede suhtes vaesed ja kelle alamad hõredalt elades maatööd teevad ning teistest vaimselt maha on jäänud.
Mida rohkem mootorõhulaevu kellelgi suurriigil sõja ajal tarvitusel on, seda suurem on ta tugevus. Neid õhulaevu ei saa aga ükski suurriik enesele ise mitte nii suurel arvul ehitada, vaid ta võtab sõja puhul kõik riigialamate õhulaevad sõjateenistusse. Seda tehakse ka õhulaevade sadamatega. Nagu Saksariik praegu kõik raudteed, mis riigis iganes olemas on, sõja puhul silmapilk enese kätte võib võtta, nõnda võtab ta tulevikus ka kõik riigialamate lõbusõidu õhulaevad oma sõjaväeteenistusse.
Juba sellepärast hakkab tuleviku sõda hoopis isemoodi toimuma, sest vaenulikud vastasjõud on muutunud, võrreldes varasemate ajaloost tuntud sõjaviisidega. Saksa-Prantsuse, Saksa-Inglise ehk Saksa-Austria vahel on sõjapidamine täitsa võimatu. Kõik Euroopa riigid, mitte ükski välja arvatud, asutavad tulevikus riikide ühenduse, kus on vastastikku sõdimine niisama võimatu kui praegu Baieri ja Preisimaa vahel. Aegajalt suurenev õhulaevasõit loob juba nii suure hulga ühiseid tarbeid ja huve, et tulevikus kõikidel Euroopa riikidel, kui riikide ühendusel, on ka ühine Euroopa parlament ja ühine Euroopa seadus. Ühine valitsus ja ühine seadus aga keelavad omavahelise sõdimise täiesti ära.
Tulevikus võivad Euroopa Ühisriigid ainult kollase tõuga s.o. hiina, jaapani ja Siiamiga ehk ka Ameerika Ühisriikidega sõda pidada.
II
Tulevikus on Euroopa sõjavägede ülesandeks vaid mässude mahasurumine ja sisemise rahu alal hoidmise ülesanne. Kuid ka mässude tekkimine saab Euroopas võimatuks asjaks, sest niihästi Euroopa ühisvalitsus kui ka üksikute osariikide omavalitsus saavad juba hästi vabameelsed ja rahva tahtmise kohased olema. Sellevastu hakkavad aga Aafrikas neegrite ja teiste rahvatõugude ning Aasias hindulaste ja Ees-Aasia elanikkude seas suured mässud tekkima. Et aga terve Aafrika on heidetud Euroopa Ühisriikide valitsuse alla, siis hakatakse sealseid mässe õhusõjalaevade abil alati ruttu ja mõjuvalt maha suruma. Ka Inglise ülemvalitsus 400 miljoni India elaniku üle oleks juba ammugi otsas olnud, kui mitte Euroopa Ühisriikide valitsus sellel kohase lepingu põhjal Inglastele India mässude maha surumiseks oma õhusõjalaevad ja õhusõidulaevnike väesalgad poleks abiks antud.
Põhja- ja Lõuna-Ameerika Ühendatud Ühisriikide ja Euroopa Ühisriikide vahel valitseb tulevikus kõige parem kord ja rahu. Sellegi poolest on niihästi sealsed kui siinsed kindralstaabid igasuguse sõjalise juhtumi jaoks ette valmistatud. Et nende vahel iganes sõda peaks tulema, seda oleks raske uskuda.
Ainuke tõsine ilmasõda, mis juba lähema saja aasta sees kätte tuleb, on sõda Euroopa Ühisriikide ja ühendatud Hiina ning Jaapani vahel. Selle neljakuise, ülemäära verise sõja ajal jäävad Ameerika Ühisriigid täiesti erapooletuks. Siiski teevad nad Euroopa Ühisriikidele niipalju head, et nad kollase tõu rutulisemaks allaheitmiseks sõjamaterjali Aasiasse sisseveo ära keelavad.
Selles ilmasõjas tuleb edenenud sõjatehnika, nagu ka mootorõhulevanduse esimesel aastasajal jõudis välja areneda, täiel mõõdul tarvitamisele. Euroopa Ühisriigid tungivad Hiinale ja Jaapanile maapoolt küljest, seega Lääne poolt kallale. Kallale tungimist toetab Euroopa ühendatud laevastik Vaikses ookeanis. Sõja alustamiseks annab põhjuse järgmine sündmus: Hiina ja Jaapan tunnistavad ühel nõul mootorõhulaevastiku riigi eesõiguseks ja keelavad eurooplastele Hiinas ning Jaapanis õhulaevasadamate ehitamise ja inimeste- ning kraamiveo õhulaevadel ära. Euroopa riikide Ühenduse juhatus lükkab selle, kui vanasti kombeks olnud õiguse rikkumise ühel häälel tagasi. Sellest hoolimata pannakse Hiinas ja Jaapanis 1. juunil 2010.a. uus seadus maksma, mis juures valitsuse ametnikud mõlemates riikides kõik õhulaevasadamad riigi kätte võtavad ja Euroopa õhulaevad maalt välja ajavad. Et Saksa, Vene, Inglise ja Praeguse õhulaevade ja õhulaevasadamate ametnikud sellele Hiina Valituse uuele seadlusele vastu panid ja et paljudes Hiina linnades alam rahvas eurooplaste kallale tungis, millest ka hiina ametnikud ja soldatid osa võtsid, seepärast otsustas Euroopa Ühisriikide valitsus Hiinale silmapilk sõja kuulutada.
Kõik Euroopa seltside mootorõhulaevad kutsuti traadita telegraafi teel Hiinast ja Jaapanist ära ja kästi neid, kui võimalik, kõiki Euroopa alamaid kaasa võtta ja Euroopasse, Indiasse ehk Siberisse tuua. Ühtlasi algas ka kohe Euroopa õhulaevade sõjakorda seadmine. Siiami valitsus teatas Euroopa Ühisriikide Valitsusele, et ta jääb erapoolikuks ja Euroopa õhulaevade sõjakorda seadmisele Siiamis takistusi ei tee.
Mõne tunni jooksul said kõik õhulaevasadamad ringi ümber Hiina riigi, Vladivastokist Samarkandini ja sealt edasi kuni Leeni (mis 3734 m. Himaalaja mägedes asub), niisamuti ka Kalkutas, Siiamis ja Tonkingis sõjakorda seatud. Rohkem kui tuhat mootorõhulaeva olid Siberist, Indiast ja Tonkingist juba esimese kolme tunni jooksul peale Hiinale sõjakuulutust teele läinud, et Euroopa alamatele õhulaevadele pääsemise juures abiks olla ja neile õhulaevadele kodusõidul abi anda, kellel bensiinist ehk gaasist puudus kätte tuleb. Igalt poolt õhulaevasadamatest ja õhus sõitvatelt laevadel saadetakse traadita telegrammisid asjade seisukorda üle Siberisse, Annamisse, Indiasse ja Vene-Turkestani. Et paljud eurooplaste õhulaevasadamad Hiina ametnike ja rahva kallaletungimise vastu kaitstes hädas on, seepärast peab neile kõige esmalt sõjaõhulaevu appi saatma. Seepärast sõidavad esimesed suured sõjajõudude õhulaevade salgad Vladivastokist, Hanoist /Annamis) ja Kalkutast otsekohe Hiina sisemistesse maakondadesse. Tulevaste sündmuste ootusel oli juba Inglise valitsus niisamuti, nagu rahvusvahelised õhusõiduseltsid, Tiibeti pealinna Lassasse määratu suure ja tugeva õhulaevastiku kokku kogunud. Tiibeti põhjapoolse raja peal olevatesse õhulaevasadamatesse olid koguni eriti suured õhulaevad paigutatud.
Niisuguses sõjas ei ole alumiiniumi- ega ballonet-õhulaevad ega lennumasinad otsustavateks. Tulevase õhulahingulaevastiku laevadeks on vaakumõhulaevad, mida mitte gaas üleval ei kanna, vaid nende sisemine tühi ruum. See vanaaegne idee, mida jesuiidipaater Franzeska Lana juba 1670.a. avaldas, sai uuesti unustuse hõlmast välja toodud. Saksa õpetlane G. J. Derb kirjutas selle kohta 1908.a. Õhusõidu Teatajas pika juhtkirja ja sellest saati on õhulaevanduses selles sihis püsimatult edasi mindud. Aastal 2010 on Euroopa õhusõiduseltsidel kokku rohkem kui 10 000 vaakumõhulaeva, kuna Euroopa Ühendriikide maa- ja mereväevalitsustel neid umbes 5000 tükki on. Iga vaakumõhulaeva suurus on 300 000 kuupmeetrit. Nende seinad on peenest nikkelterasest tehtud, mis on kindlam kui praeguste sõjalaevade teras-soomus. Nende õhulaevade kokkuseade kohta annab minu hiljuti ilmunud raamat Von Ikarus bis Zeppelin täieliku seletuse. Niisugune õhulaev pumbatakse enne sõitu suurte õhupumpadega õhust täitsa tühjaks. Selleks on igas õhulaevasadamas olemas pumbad. Ka õhulaeva enda pardal on selline pump, mida mootorite abil töös hoitakse. Vaakumlaevade suur eelis on selles, et neil vesinikugaasi hädaohtusid ei ole. Nende puhul plahvatust ega põlemist ei esine. Peale selle maksab alumiiniumi- ja ballonet-õhulaevade vesinikugaas palju raha ja laeva tuleb alati uue gaasiga täita. Vaakumõhulaev võib aga niikaua õhu sees seista, kui õhupumbad korralikult töötavad, seega siis kuude ja isegi aastate kaupa.
Nende hiiglasuuruse tõttu on neil ka suur kandejõud. Igatahes kaalub 300 000 kuupmeetri suuruse vaakumõhulaeva raske teraskest 200 000 kg kuid sellegi pärast jääb veel 100 000 kg ehk 100 tonni kandejõudu järgi, nii et laev lühema reisi peal 1000. aga pikema reisi puhul 600 inimest võib kaasa võtta.
Üks osa vaakumõhulaevu, mis Siberis, Kesk-Aasias ja Indias olid, täideti sõduritega, teine osa dünamiiditorpeedodega. Üleüldse läksid juba esimese kolme tunni jooksul peale sõjakuulutamist kohe 200 vaakumõhulaeva korraga Hiina riigi sisemiste maakondade kohale. Ühtlasi võeti kõik Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaal vaakumõhulaevad, mis reisijaid ja kaupa vedasid, sõjaväeteenistusse ja saadeti otse teed Hiina piiril olevatesse õhusõidulaevade baasidesse. Neile vaakumlaevadele, mis Berliini ja Ida-Aasia ehk Berliini ja Kalkutta vahel teel olid, anti kohe käsk silmapilk lähimatesse baasidesse maanduda, seal reisijad ja kaup alumiiniumõhulaevadele panna ja ise viivitamatult Hiina piirile sõita. Niisuguse kiire talituse ja korralduse tõttu, olid juba esimese 24 tunni jooksul kõik 1000 vaakumõhulaeva Hiina piiril koos ning 3 päeva jooksul oli vaakumõhulaevade arv sõjaväljal juba 12, 000.
Kõige suurem vahe praeguse ja ka tulevase sõja vahel seisab, peale õhusõjalaevade, vististi ka selles, et sõda mitte vaenuliku riigi piiril, vaid kohe tema sisemises algab. Niipea kui saatkonnad Pekingist vaevalt jõuavad lahkuda, algab kohe linna, eriti riigihoonete ja keisri paleede pommitamine, Hongkongist, Annanist ja Valdivostokist olid kohe peale sõja kuulutamist 20 alumiiniumõhulaeva välja lennanud, et Euroopa saatkondi Hiinast ärasõidul Hiina õhulaevade rünnakute eest kaitsta.
Hiina riigil enesel oli aastal 2010 umbes 300 alumiinium- ja 600 balloonõhulaeva, ega mitte ühtegi vaakumlaeva. Hiina õhulaevade arv oli sellepärast nii väike, et Euroopa õhusõiduseltsid terves Hiina riigis kõik õhulaevanduse oma kätte jõudnud kiskuda. Et suurt iseseisvat õhulaevastikku soetada, seepärast tahtsidki Hiina ja Jaapani Euroopa õhusõiduseltside rasket iket enese pealt ära heita.
Seevastu oli Jaapani õhulaevastik õige heal järjel ja sealsete õhusõiduseltside laevad tegid korralisi sõite Tokio, Vladivostoki, Pekingi ja Shanghai vahel. Jaapanlaste isamaameelsus oli niivõrd arenenud, et nad ainult oma seltside laevadel sõitsid, kui neil oli vaja võõrasse riiki lennata, nagu Vene- ehk Hiinasse sõita. Sisemine suhtlemine koduriigis oli aga juba algusest saati ainuüksi Jaapani oma õhuseltside käes. Siiski ei olnud Jaapani õhujõud pooltki nii suur, kui Inglise oma. Saksa omast oli ta kümme korda väiksem. Headuse poolest aga Jaapani õhulaevad maha ei jäänud. Hiina õhulaevastik oli Jaapani omast pisut suurem ja laevade headuse poolest igatpidi parem. Üheskoos võis Hiina ja Jaapani õhulaevastik, mis Euroopa Ühisriikide üksikutele õhulaevastiku salkadele, mis pealaevadest kaugele ette juhtusid, võisid hõlpsaks saagiks saada.
Praegusel aja ((1911.a.)) inimestele ei ole sugugi kerge endale ette kujutada pilti sellest, kuidas aastal 2010 lahingut lüüakse. Igas lahingus, peetagu seda kuival maal või mere peal, toimub pealetung põhiliselt ülevalt õhust. Üksi see, kes Zeppellini alumiiniumi õhulaeva 4/5 aug. öösel või Parsivali motoballooni 23. okt. 1908.a. 1500 m kõrgusel nägi pilvede vahelt äkki välja paistvat ja kohe jälle pilvedesse kaduvat, võib tulevase sõja lahingu löömist enesele umbkaudu ette kujutada.
Võitudel, mis maal või merel ilma õhulaevastikuta osaluseta saadakse, ei ole miskit sõjalist väärtust. Mis kasu oleks näit. kuue väekorpuse suurusel sõjaväel sellest, kui ta veristes lahingutes teise niisama suure väe ära võidaks ja siis ise järsku 3000 motoõhulaeva tule alla jääks? Midagi ei ole kergem, kui sõjavägedega täidetud kohti ja välilaagrit õhulaevadelt pommitada ehk maanteedel marssivaid väeüksusi hävitada. Tahab näit õhulaevastik maanteel marssivat sõjaväge purustada, siis sõidavad õhulaevad pikas rivis, neli laeva kõrvuti sõjaväe kohal ja pilluvad neile surma ja hukatust kaela. Ütlema, et üks jalaväe rügement sellviisil, ning pilves ilmaga täitsa ootamatult 400 õhulaeva tule alla satuks, siis saaks ta viimse meheni hävitatud. Ühe tunni jooksul võib üks ainus õhulaevastik selliselt mitu rügementi ära hävitada ja nii kaua surma ning hukku külvata kuni dünamiiditorpeedode tagavara jätkub.
Üksainus normaalsuurusega vaakumõhulaev võib lühema sõidu peal 500 sõdurit ja 950 suurt 75 kg ehk 4750 väiksemat 15 kg dünamiiditorpeedot kaasa võtta. Missugune pataljon võiks 4750 dünamiiditorpeedo rahe välja kannatada? Kui aga nüüd 20 niisugust vaakumõhulaeva üksteise järel lendavad ja 1500 m kõrguselt, kuhu üles lastud kuulid enam ei ulata, torpeedosid alla pilluvad, siis võivad nad terved jalaväe rügemendid viimse meheni maha niita.
Suured pildumiste aparaadid, mis kuus korda laiemad on kui maantee, lasevad vaht pidamata dünamiiditorpeedosid alla sadada, mis juures sihtimist ei ole tarvis, sest iga torpeedo tabab ja nõuab ohvreid. Sellepärast on vägede ja väeosade edasiliikumine suurtel maanteedel, mida vaenulikud õhulaevad vahi all peavad, tulevikus täitsa vaenulikud õhulaevad vahi all peavad, tulevikus täitsa võimata.
Kui meie praegused õhusõidu-sõjanduse tundjad sellele arusaamisele veel ei ole jõudnud, siis tuleb see sellest, et nad ainult ühe ehk kõige rohkem kolme Zeppelini kujulise alumiinium-õhulaeva peale mõtlevad, kuna nad selle võimalusega veel sugugi ei ole rehkendanud, et tuleviku sõja puhul 1000 ehk 10 000 õhulaeva võivad sõjaväljale ilmuda. Saksa rahalist rikkust arvestati 1910.a. umbes 225 miljardi marga peale, aga aastal 2010 saab selle suuruseks juba 450 miljardit marka ja seda tarvitatakse suuremalt osalt Aafrika ning Ees-Aasia ettevõtete peale. Ühtlasi seisab sellest rahvuslikust rikkusest 2010.a. juba umbes 10 miljardit marka mootorõhulaevade ja õhulaevabaaside all. Sellepärast ei maksa imestada, kui õhulaevastik tuleviku sõjas otsustavat osa mängib.
Eespool kirjeldatud maailmasõjas 2010.a. ei olla Euroopa meresõjalaevastikul muud otstarvet, kui aegsasti sõja algusel Ida-Aasias vetesse koonduda. Nende peaülesandeks ei ole seal mitte merelahingu pidamine, vaid mootorõhulaevade, milliseid vaenlase vastu kasutatakse, baasiks olla. Kohe sõja alguse esimese 24 tunni jooksul lasksid selleks ehitatud motoballoonõhusõidukite baaslaevad 100 draakonlendajat ja 50 motoballongi Tonkingi lähedal lendu tõusta. See merepoolt tulev õhulaevastik ühines Pekingi kohal maa poolt juba varem sinna jõudnud õhulaevastikuga ja tungis just pealinna kohal Hiina õhulaevastiku kallale. Kui Euroopa Ühisriikide õhulaevadel ei oleks olnud võimalik Taku lähedal ankrus seisvatelt eriveolaevadelt alati uut materjal suurde saada, siis oleksid nad juba esimesel sõdimise päeval materjali puuduse kätte jäänud. Et nad alati uut materjali (bensiini ja dünamiiditorpeedosid) asemele saavad, seepärast oli neil võimalik ühe ainsa päevaga Pekingi kohale kokkuvõetud Hiina õhulaevastiku ära võita.
Et sõda neli kuud kestis, nagu ülalpool öeldud, tuli sellest, et Jaapani õhulaevastik suutis pikalt vastu panna, kui ka sellest, et iga Hiina linna oli vaja üksikult pommitada, enne kui need sõjakulusid maksma ja süüdlasi ametnikke karistama hakkasid.
Alles selle sõja kaudu jõudis kollane rahvatõug arusaamisele, et valgete rahvatõule nende parema õhulaevastiku pärast ka tulevikus on igasugune vastupanek asjatu. Laeva-, jala- ja suurtükivägi kaotavad sellest saati sõjapidamises ikka enam ja enam oma tähtsust, kuna ratsavägi juba 1950- aastatel on pea kõikjal kaotatud. Aastal 2010 peab igaüks, kes tahab olla tubli sõdur, hea õhusõitja olema. Õhusõitja nimi saab nii igapäevaseks asjaks, et lapsed Euroopas ja Aasias seda sõduri nimega segi ajavad ja sellest enam arugi ei saa, et mitte iga sõdur õhusõitja ei ole. Ja tõepoolest saabki jala- ja suurtükiväe meeste arv tulevikus suureviisiliselt vähendatud, sest suurem hulk nendest võtavad draakonõhulaevade peal lahingutest osa. Saksamaa terve sõjaväe selgrooks on aga vaakumsõjalaevade sõjamehed.
***
PAGE
PAGE 5
% . 2 3 D Ń Ņ Ę Q ¦ § " 2 K É Ź q Ē ø ¹ 1 ę ē ä š ÷ Ī ! ! # U# u# £' ²' ¶' Ģ' Ķ' ž' ( 4, „- ¦- B2 P2 Q2 J6 Æ7 9 9 +9 79 : : üšüģčģčüčüäüäąäąÜąÜŲÜŲÜŲčŲčŲčŲčŌŠčŠĢŠĢČŠČÄĄÄ¼ø¼Č¼ø¼“¼ø°ø°¬ģ°ģØģØ hė,² hn h>}Ä huX h!æ hå5ņ h} h§E h)K hżK hboō h`4Ķ h%I% hõ!³ h h8 he h4) hč hč 5CJ( aJ( hč @ - . B C Ņ 5 § , Ź O P X Y ¹ ē a ! ¹" Ķ' ¦- Ó. Q2 <4 Ē5 9 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż M %M žž : : : : ; ; = = ü= ż= > > > „@ ¦@ ąA ½C ŽD ßD &H ÜH ŻH I I
I I I I ŚI M
M M M M M M M M M !M "M $M %M &M üųüųōüšüšüšüšģščģčģäģäąäąäąäąÖŠÖŠĢÖŠÖĮÖŠĢ½ą h} h} 0J mH nH uh[g
h[g 0J j h[g 0J Uh:Ž hŲ)² hŖB÷ hžY hF h4) hė,² hĢ#² + 9 ; > T@ ąA ßD ŻH ŚI M M M M M M "M #M $M %M &M ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgd)K ų’ &`#$gduX 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 )K J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 )K L e h e k ü l j e n u m b e r &E
X ’’’’ - . B C Ņ 5 § , Ź
O P X Y ¹ ē a ¹ Ķ ¦% Ó& Q* <, Ē- 1 3 6 T8 ą9 ß< Ż@ ŚA E E E E E E "E #E $E 'E 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 ( 0 ( 0 p 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 p 0 @ 0 p 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ,N : &M ' * 9 &M ( + %M ) ! !’ E $E 'E , 3 A D Ń Ó 4 6 ¦ Ø + - É
Ė
N U W Z ø ŗ ę č ` b ø ŗ Ģ Ī „% §% Ņ& Ō& P* R* ;, =, Ę- Č- 1 1 3 3 6 6 S8 U8 ß9 į9 Ž< ą< Ü@ Ž@ ŁA ŪA E E E E $E 'E D U X ½D E E E E $E 'E E $E 'E ’’ r a u n t s å [g } %I% 4) §E uX 8 żK )K n F e UM žY Ģ#² Ų)² ė,² õ!³ !æ >}Ä `4Ķ :Ž č å5ņ boō ŖB÷ ’@ 6? 6? /ŻŻ6? 6? &E @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © ŪfŪf '
å: # } '
å: # } ! š “ “ r4 éD éD 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’č ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 14 n Microsoft Word 10.0 @ Ģ
$ @ (śr6hŹ@ ś”ZhŹ '
å: ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 š h p Ø ° ø
Ą Ī é kodu Ti } # éD A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , ž’’’. / 0 1 2 3 4 ž’’’6 7 8 9 : ; < ž’’’> ? @ A B C D ž’’’F G H I J K L ž’’’ż’’’O ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ć¢ZhŹQ D a t a
’’’’’’’’’’’’ - 1 T a b l e ’’’’ 5 W o r d D o c u m e n t ’’’’ "X S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ = D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ E C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q