Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ 9 ; ž’’’ 8 ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ V( bjbjĻ2Ļ2 % ". X X » ’’ ’’ ’’ ° t t t 8 ¬ Ą ° M ¶ ą ą " “ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ ¶ $ R U B Ś - Ś 2 2 2 “ 2 “ 2 2 H H Ō šū ń pŹ t ² H “ 0 M H Ź R H ° ° H l 2 Ś Ś ° ° Ä t ° ° t Mürgitamine, kui kelleltki elu võtmine.
Mürgitamist esines tihti moraalse languse perioodil. Tuntud on jutud Kleopatra mürkidest. Roomas olid kuulsad Locusta mürgid (XVII,927), mis paistis silma erineva mõjuga, alates kohesest surmast kuni ohvri idioodiks muutmiseni. Eriti kasutati mürki keskaegsete Itaalia vabariikide õitsemise ajal. Erilist õudust tekitas Borgias või Borjase mürgid. Alates XV kuni XVIII saj. Veneetsia Kümne Nõukogu pidas üleval riiklikke mürgitajaid, kes vabastasid teda poliitilistest vaenlastest. Inglise kuninga Henry VII minister Leicester kõrvaldas oma konkurente salapärase mürgiga, mis tekitas surmahaiguse, milline algas aevastamisega (Leicesteri aevastamine). XVII sajandil oli Neapolis tuntud oma mürkidega Gulia Tofana, kes müüs oma Tofana vett väikestes pudelites, millistel oli etikett püha Nikolai kujutisega (vt. Akva Tofana, I, 278), ((milline oli värvitu ja maitsetu vedelik, mida ohvri toidu või joogi hulka valati. Selle koostis on ka praegusel ajal teada.)) aga Prantsusmaal markiis Brenvili nime (IV 645). Uuemal ajal on salapäraste mürkide süüks aetud Neapoli kuninga Ferdinand II (1859.a.) surm.
Prantsusmaa kriminaalkuritegude statistika järgi on mürgitamise juhtumid harvemaks jäänud. 1836 40.a. oli Prantsusmaal kohtus arutusel keskmiselt 41 mürgituse kahtlusega protsessi 50 süüdistatavaga. 1840.a. kukkus see arv järsult 25% ja hiljem vähenes veelgi. 1881-90.a. tuvastati aastas keskmiselt 9 -10 mürgitamist milles kahtlustati 10-12 inimest. Seda vähenemist seletatakse teaduse eduga, et kuna avastatakse igasugused salamürgid ja et mürgiste ainete müügi üle on kehtestatud range kontroll.
Prantsuse politsei statistika järgi 1825-80.a. oli 43% mürgitamise sooritatud ebaselgel põhjusel, 9% kättemaksuks, 5% õnnetu armastuse pärast, 9% omakasu pärast ja 24% emade poolt, kes tahtsid saada lahti oma vastsündinud lapsest.
Kriminaalkoodeksid on alati mürgitamise tõstnud teiste tapmiste viisidest eraldi, kui eriti raske kuriteo. Rooma õigus nägi mürgitamises (veneficicum) kahe kuriteo liitu tapmist ja reetmist, mis eriti oli esile tõstetud keskaegse rooma ümbertöötatud õiguse doktriinis. Kanooniline õigus, oma vaate järgi pidas mürgi salapärast mõju liiduks kuradiga ja seadis mürgitamise nõidumise kõrval, mis teostatud puhtalt maagilisel teel sosistamise, sõnumise, needmise (incontatio) ja rohtude ning jookidega (veneficium) tapmisega. Vaade mürgitamisele kui usu vastasele kuriteole, läks üle ilmalikku seadusandlusse, kus see kinnitus XVI sajandil. Bamberovi seadusandlus aga selle järel Karolina olid esimesteks koodeksiteks, millistes mürgitamine sai vastava koha tapmiste hulgas ja selle eest mõisteti surmanuhtlus (mehed rattale ja peale mõnitamist naised uputati).Kvalifitseeritud surmanuhtlus mürgitamise eest säilis koodeksites kuni eelmise sajandi lõpuni ja isegi Bavaaria koodeksites 1813.a. Code penal see ei erista juhuslikku mürgitamist ettekavatsetud mürgitamisest. Teiste sõnadega mürgitamine loetakse ettekavatsetuks, kuigi tegelikult ettekavatsetud mürgitamine kujutab endast mitte üldist reeglit vaid tavalist nähtust.
Ja prantsuse kui saksa seaduste järgi loetakse mürgitamiseks kannatanu organismi mürgi või mingite teiste ainete viimist, millised võivad elu või tervist kahjustada, millised ei oleks ka antud tegevuse tagajärjed; teiste sõnadega, kallaletung mürgitamise teel seatakse ühele pulgale mürgitamisega. Muide, saksa kriminalistid (Last) peavad mürgitamist kallaletungiks, kui viimast sooritamist ei lõpetata või teostatakse selleks kõlbmatute ainetega. Prantsuse ja saksa kriminaalseadused piiritlevad ja kehtestavad-sätestavad mürgi peamise tunnuse (Code penal: aine, mis võib põhjustada surma lühema või pikema aja kestel, üks kõik millisel viisil seda ka ei tarvitatud või sisse ei viidud). Igal konkreetsel juhul tehakse nende tunnuste olemasolu, kui fakti küsimus, kindlaks kuulamisel vandekohtunike poolt peale ekspertide arvamuse ärakuulamist. See süsteem puudutab lähedalt süsteemi, milline on võetud vene kehtivasse kriminaalkoodeksisse, millises rääkides mürgitamisest, üldsegi ei viidata sellele, mida mürgiks lugeda. Kohtumeditsiin ei ole senini andnud mürgile konkreetset määratlust ja seepärast ka eksperdid ei saa anda otsustavat vastust, eriti juhtudel, kui antud aine soovitud tulemust ei andnud.
Venemaal, nagu ka Lääne-Euroopas, seati mürgitamine nõiduse ja nõidumisega ühele pulgale. 1649.a. kriminaalseadus ei sätesta mürgitamise eest kvalifitseeritud surmanuhtlust, kuid lubab võimaluse, et mürgitamine võib kergelt saada harjumuseks, muutuda tootmisharuks, mistõttu seab sisse iga kord mürgitamises kahtlustatava piinamise, et kas ta või keegi teine seda ei sooritanud. Sõjaväe eeskiri toob mürgitamise eest sisse rattale tõmbamise. 1832.a. Seaduste Kogu ei anna mürgitamisele mitte mingit erilist tähendust ja mainib seda kui tavalist tapmist. Praegu kehtivate seaduste sõnastajad (§864 ja 1453 5 punkt, 1885.a. va.), leides, et mürgitamine eeldab alati ettekavatsetust ja seda, et seda on alati kerge teostada, loevad seda eriti ohtlikuks ja peavad mürgitamise teel sooritatud kuritegu kui tapmise süü eriti raskendavat asjaolu. 1453.a. seaduse tekstist võib välja tuua, siiski, et ettekavatsetust mürgitamisel ei eeldata, vaid see peab igal üksikul juhul olema konstateeritud. Kassatsiooni praktika, edasi, tunnistab, et mürgitamine loetakse sooritatuks mitte siis, kui mürki anti, vaid siis, kui selle tõttu saabus surm (kassatsioonikohtu otsus 1872.a., Nr. 1439), ja et mürgi andmine, milline ei saavutanud tulemust tänu õigeaegsele vastumürgi tarvitamisele, tuleb lugeda, kui mürgitamise abil elule kallalekippumist. Sellisel viisil, vene õiguse järgi loetakse mürgitamist karistust karmistava asjaoluna vaid ettekavatsetud tapmise puhul. Ettekavatsetud mürgitamise eest mõistetakse karistuseks sunnitöö 15-20.a aastaks või tähtajatu ((eluaegne)). Uue kriminaalkoodeksi eelnõu ei sisalda mitte mingeid spetsiaalseid määrusi mürgitamise kohta. Vt. Tagantsev, "030=F52L « ?@5ABC?;5=8OE ?@>B82L 687=8 ?> @CAA:><C ?@02C» ( B. I I ! 1. , 1 8 7 1 ) ; a j a l o o l i n e k ä s i t l u s R o b i n e - d e C l e r i V i e C o n t e m p o r a i n e ( 1 8 9 4 , j u u n i ) .
-! B. X X I I , 1 8 9 8 .
* * *
V a a t a n e t i s t m a i n i t u d n i m e s i d , e n a m u s o n p i k e m a l t k ä s i t l e t u d . K L .
) * 1 ”
ź
~ £ ¦ § ® x { a b c å / h i ņ ō ' < ,! .! 0! >! J! V! `! b! " ( ( (
( üńéńįŚüÖŅĪŹĘŹĀŹĀŹĀĘĀüĘĀ¾ŗ¶²¶®Ę®²Ę²ĘŖ¦¦Ā¦¦ hE/“ U hu hu hu hu hŗ hŗ h hō Š hÄM; hPiB h)) h ` h G hu hłbŁ hCpČ h^0M haŽ h¦ h¦ hU CJ aJ h¦ CJ aJ h¦ h¦ CJ aJ h¦ 5 * + y b c 0 1 ó ō .! b! d! v! x! ü! ž! ( ( 2( 3( <( E( F( G( R( ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń h]hgdu ų’ &`#$gdu <( U( žž ***
Kuidas oleks, viinaga mürgitamine???
***
PAGE
PAGE 2
( ( ( 2( ;( <( =( C( D( E( G( H( N( O( P( Q( R( U( V( óźóęßÕĻÕĻĖÕĻÕĄÕĻĖß hY; 0J mH nH uhY;
hY; 0J j hY; 0J U hu hu hu hl 5CJ( aJ( hE/“ hu 5CJ( aJ( R( S( T( U( V( ö ō ō ō h]hgdu 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 u J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 u L e h e k ü l j e n u m b e r Õ . ’’’’ * + y b c 0 1 ó ō 0 1 : ; } ~ ± ² » Ä Å Ę Ń Ņ Ó Ö 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ¬Ņa
( V( R( V( U( ! !’ » Ó Ö ) , ~ x { a d / 4 ņ ō / 6 9 ; | ° · ŗ » Ó Ö 0 6 : y | ŗ » Ó Ö » Ó Ö ’’ r a u n t s å u )) u Y; ÄM; PiB G ^0M U Ō p l ` ¦ E/“ lµ ŗ CpČ ō Š łbŁ aŽ ’@ ŗ ŗ ¤ ŗ ŗ ( Õ ` @ ` ` P @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © ĒāŪĘrćŪĘ ¢ £ - £ - ! š “ “ r4 Æ Æ 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 6 un Microsoft Word 10.0 @ L” @ ”$
pŹ@ ¤öé pŹ £ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti - Æ A
Tiitel
ž’’’ ž’’’! " # $ % & ' ž’’’) * + , - . / ž’’’1 2 3 4 5 6 7 ž’’’ż’’’: ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ą)ń pŹ< D a t a
’’’’’’’’’’’’ 1 T a b l e ’’’’ W o r d D o c u m e n t ’’’’ ". S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ ( D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ 0 C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q