Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ G I ž’’’ F ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ ? bjbjĻ2Ļ2 % "J X X 7 ’’ ’’ ’’ ° “ “ “ 8 ģ °
¶ " B B B B B B $ ·
R
B ¦ B B B B B ¦ B B » ö ö ö B B B ö B ö ö B §=nŹ “ X 6 Ń 0
K
R K
° ° K
t B B ö B B B B B ¦ ¦ ° ° “ ą ° ° “
Kuritegu ja vaimuhaigus.
Prof. Cesare Lombroso.
Praegusel ajal ei ole mitte nii kerge prohvetina üles astuda, kui muiste, veel raskem on aga lugejaid ja kuulajaid ettekuulutusi uskuma panna. Sellegipärast ilmub ka meiegi ajal ettekuulutusi, mis aga mitte vähem kahtlastelt ilmutustelt või koguni vaimude suust ei tule, vaid on neist tõelistest asjadest, milliste suhtes meil enam kahtlusi ei ole tehtud loogilised järeldused.
Kui meie näit. tahame ette kuulutada, et tuleval aastasajal, rahva arvuga võrreldes, viis korda rohkem vaimuhaigeid saab olema, kui praegu, siis ei ole see muud kui statistika peal põhinev järeldus sellest, millisel määral haritud rahvaste hulgas vaimuhaigeid senini on leidunud.
Jacobi poolt kokku seatud statistika näitab, et nõrgameelsete arv Prantsusmaal 33 aasta jooksul 53% on kasvanud, kuna rahva arv sellesama aja sees ainult 11% on suurenenud. Itaalias oli 1880.a. 17, 471 nõrgamõistuslikku, kuid 27 aastat hiljem oli neid juba 45 000.
Inglismaal oli aastal 1889 iga 10, 000 elaniku hulgas 18 nõrgameelset, kuid 1893. aastal oli nende arv juba 29 peale tõusnud ning sellest saati kuni tänapäevani on tõus märksa suurenenud.
Ühendriikides kasvas rahva arv 30 aastaga just poole suuremaks, aga sellesama aja sees kasvas nõrgameelsete arv rohkem kui kuuekordseks, sest ta tõusis 15, 610 pealt 95, 998 peale.
Kahjuks räägivad need kohutavad arvus selget keelt ja on väga arusaadavad, sest põhjused, mis nõrgameelsust sünnitavad, lähevad ikka tugevamaks, sagedamaks ja mitmekesisemaks.
Idamaa ujutab meid oma oopiumi ja haisiga. Põhja-Euroopa annab Lõuna-Euroopale arutu hulga tungalteri (Secale cornutum) ning viimane saadab selle kasuks esimestele oma riknenud maisi. Kõik need ained sisaldavad enestes mürki, mis meie vaimu ja ajusid surmavad.
Nagu vein juba aastasadasid meie hingi on mürgitanud ning õlu, naps, absint ja vermut seda veel õelamini teevad, nõnda mõjub nüüd neile nagu lisaks veel eeter, morfium ja kodeiin surmavalt meie vaimu peale. Hea on küll nende mürkide, iseäranis alkoholi pruukimise vastu jutlustada, kuid sellegipärast juuakse neid ikka edasi, osalt enese uimastamiseks osalt et ikka tumedamaks muutuva elujõe voolust ennast üheks tunnikski välja kiskuda ning joovastusest õnne otsida ja eluraskusi unustada. Ja inimene jääb ikka edasi jooma, et rõõmus olla ja ikka rõõmsamaks muutuda, kuni kord targem, selginenud ja mõistlikumaks saanud inimesetõug inimese ajule, mis alati lõbu järele januneb, teised niisama võimsad aga ilma kahjuliku mõjuta mõnuained muretseb. Kohvist ja teest ma ei räägi, mis ka vaimu ärritavad ained on, aga ei mõju siiski inimeste ettekujutlusele ja meelele siiski nii kõvasti, et alkoholi asendada võiksid. Niikaua, kui maailm nõnda jääb, nagu ta praegu on, tuleb laastamistega arvestada, mida alkohol sünnitab. Võtame sinna juurde veel selle põrgulise tuulekeerise, millesse elu oma õhinaga inimese kisub ja ta töötama, töötama ja ikka veel töötama sunnib, kuni ka kõige tugevam energia otsas ja vastupidamise jõud murtud on. Võtame sinna juurde veel seesuguse elu rahutu oleku, kus puhkust alles siis leitakse, kui see on juba hiljaks jäänud ja mõtleme kõige selle määratuma töö hulga peale, mida igaüks peab ära tegema ja mis, nagu Beard ütleb, igat ameeriklast juba närvihaigeks on juba teinud ja ka igat haritud eurooplase selliseks teeb. Vast see ongi see väsimus, mis ennast kidumise pärandamises avaldub., põhjuseks, et vaimuhaigus viimastel aastatel imelikult on muutunud ja et ta lähemal aastasajal veel rohkem hakkab muutuma. Näiteks jäävad need igasugused vaimuhaiguse, kurbmeele ja jampsituste juhtumised aegajalt ikka harvemaks, mis endisel ajal üsna sagedad olid ja hullumajasid nii paljude vürstide, suurvaimude, leiutajate ning jesuiitide ohvriks langenud vabamüürlastega täitsid. Nüüdsel ajal ilmuvad nende asemel rohkem sellised segased vaimuhaiguste vormid, mida vaimseks mõttelageduseks ehk segaduseks võib nimetada, ehk ka endised hullustuste vormid, mis nüüd noores eas ilmuvad ning mõtetelagedusega ja endise hulluhaiguse ning kurvameelsusega koos niisuguse segavormi moodustavad, mis nende vahelt kõik piirjooned sootumaks ära pühivad. Selle vormi ülesleidmise eest oleme Saksa teadusmehe Kräpelinile tänu võlglased, kuigi see juba enne avastamist, s.o. enne äratundmist ohver ohvri järel oli nõudnud.
Selline noore ea hullus, alkoholi-hullude vormid ja üleüldised progressiivsed halvatused, kui ka langetõve loomuvastased vormid hakkavad tulevikus meie hullumajasid inimestega täitma, kuna totrate ja kõdurite (Cretins) arv märkimisväärselt väheneb. Niisamuti ei hakka ka meie juures Itaalias valitsev pellagrahaigus, mida maisi söömine sünnitab, enam ohvreid nõudma. Nende nimetatud vormide kadumist tuleb ainult kasvava kultuuri ja suureneva jõukuse tagajärjeks lugeda.
Kuritöö.
Kuna hullus ja vaimuhaigused tulevikus suurenevad, siis hakkab kuritöö seevastu niihästi suuruse kui arvu poolest vähenema. Kes Kesk-Euroopa kurjategijate arvustikku ((statistikat)) on uurinud, see ei suuda esimesest pilgust sellest roosilisest arvamusest sugugi aru saada, sest, kuigi rasked kuriteod, nagu riisumised ja tapmised pisut on vähenenud, on sellevastu jälle vargused, pettused ja võltsimised nii rohkesti suurenenud, et nende arv viimase 25 aasta jooksul ligi kahekordseks on tõusnud. Arvu järgi on seega siis kuritegude hulk siiski ikkagi suurenemas.
Kes aga asjale tähelepanelikumalt vaatab, saab sellepärast minu arvamusele tuleviku kohta anda õiguse, kui ta suurte kuritegude vähenemise Austraalias arvesse võtab. Ka ei tohiks see jääda tähelepanuta, et kuritegude suurenemine Põhja-Ameerikas ainult sisserännanud võõraste ning neegrite arvele tuleb panna. Niisamuti annavad ka kuritegude vähenemisele Londoni ja Genfi nähtused lootust, kus kuritegevuse kõiksuguste abinõudega vastu sõdima hakati ja sellega kuritegude arvu märkimisväärselt jõuti alla rõhuda.
Kes seda kõike arvesse võtab, see võib julgesti ette kuulutada, et kuritegude arv lähemas tulevikus märkimisväärselt peab vähenema, mis juures ka seda silmapaari vahele ei tohi jätta, et väga palju kurjategijaid tulevikus eluks ajaks kas hullumajade ehk nõrgamõistuslike hoiupaikadesse kinni pannakse, sest et nendel sellised vaimuhaigused on, mis neid tahtmatult ajab kuritegu sooritama. Kurjategijate kinni pidamine on inimsoole kõige suuremaks kasuks, sest selle läbi saab kuritegevuse hullude edasipärimine võimatuks tehtuks.
Praegune kurjategijate arvu suurenemine, nimelt Euroopas, kus väga palju tagasi langenud* (* Tagasilangejad, kes parandusmajadest välja tulles jälle uuesti kurja tegema hakkasid, oli Itaalias 1880.a. 20% kõigist kurjategijatest, aga aastal 1900 juba 40%. Belgias olid just niisama suured arvud. Itaalias kasvas alaealiste kurjategijate arv, kes lühemaks või pikemaks ajaks karistuse alla langesid, 1890.a. 30,118 pealt 1895.a. juba 64,944 peale) ja alaealisi kurjategijaid arve suurendavad, tuleb meie loomuvastasest seaduse- ja vanglakodade oludest, milles vanade sissejuurdunud eelarvamuste järele talitatakse.
Viimasel ajal on meie arvamine, et kuritegevus ei ole mitte inimese tahteavaldus, vaid vaimuhaiguslik nähtus, ikka rohkem ja rohkem hakanud maad võtma. Sellega ühtlasi on siis ka arusaamisele jõutud, et meie selle vastu endid peame kaitsema, aga mitte kurjategijate vastu julmust väljendades.
Sellele arusaamisele seisavad aga meie üksluised ja raudsed seadused praegu täitsa risti vastu ning nende pehmem tõlgendamine toob palju rohkem kahju kui kasu, sest see annab kurjategija ühiskonnale ikka uuesti tagasi ja teeb seda, et kuritegevuse idu rohkem ja rohkem levib.
Tulevikus aga saavad kõik takistused, mis praegu veel kurjategijatega mõistlikku ümberkäimist keelavad, kõrvale saadetud. Algus on juba tehtud ja tagajärjed igal pool, kus julgust oli uuendusi ette võtta, head olnud. Niihästi Londonis kui Põhja-Ameerikas, kus nüüd kõige agarusega püütakse kurjategijaid moodsa teaduse põhjal ühiskonnale kahjutuks teha, on häid tagajärgi näha. Endiste vangimajade asemele asutatakse suured kurjategijate-haigemajad, kuhu tagasilangenud kurjategijad eluks ajaks asetatakse, ilma et nad kehaliselt või hingeliselt kannatama peaksid. Asutatakse suured töökojad ja hiigla farmid, kus niihästi kurjategijad kui ka parandamatud alkoholi-orjad tööd ja ülalpidamist leiavad. Endiste metsikute karistuste asemele astuvad neis asutustes raha- ja töötrahvid, veega pritsimised, välitööd ja tubane arest. Muidugi langevad nende trahvimiste alla ainult juhtumise kaupa kurjategijaks saanud isikud ja alaealised kurjategijad, kelledest meie praegune kurjategijate arv suuremalt jaolt koos seisabki ja kes praegustes vangikongides täisealisteks kurjategijateks välja õpivad. Keegi neist ei tunne tuleviku parandusmajades trahvi kui karistust, vaid näeb selles katset kuritegevuse haiguseidu tema seest ära hävitada, teda vaimselt jälle terveks teha ja kui tervet seltskonna liiget seltskonnale tagasi anda. Koolid, raamatukogud, ettelugemised ja ümberkäimine vaimselt tugeva iseloomuga inimestega, kui tõsiste hingearstidega, hakkavad paranemist neis asutustes märksa kergitama ja kiirustama.
Sellega ei ole veel öeldud, et tulevikus kuritööd täiesti kaovad. Just selle pärast, et nad osalt meie organismist, osalt meie sotsiaalsetest oludest olenevad, hakkab kuritöö tulevikus küll vähenema ja enesele teistsuguseid kujusid võtma, aga täiesti ära ta ei kao kunagi. Igatahes hakkavad naiste poolt kordapandud kuritööd haritud rahvaste hulgas lähematel aastakümnetel uuesti kasvama, mida juba praegu võib statistiliselt tõestada. Praegu on naiskurjategijate arv meeskurjategijatega võrreldes veel õige väike, aga see vahe jääb aegajalt ikka väiksemaks ning ka suurte kuritööde poolest jõuavad naisterahvad varsti meestele järgi, kui mitte isegi ettegi. Meil on vist veel kõigil madam Humberti lugu meeles, kes rahalistes pettustes ning nii üliosavalt ja kavalalt talitas, et seda keegi mees nõnda ei oleks osanud korda saata. Meie tunneme Gouransee janti, kes ajalehtede kuulutuste osa ja ta enese uskumatult suurt osavust mürgiste rohtude valmistamises selleks kasutas, et isikuid enesega, kui rikka inimesega kutsus abielluma, ning neid, kes talle kosja tulid, ära mürgitas ja oma aeda mattis. Niisamuti tunneme ka Grete Beyeri lugu, kes õigusteadust, mida ta oli omandand, Saksamaal selleks kasutas, et valetestamendi tegi, allkirja võltsis, mürki tarvitas ja viimati oma armukese sellepärast tulirelvast maha laskis, et tema pärandust endale saada. Niisuguste keeruliselt välja mõeldud kuritegude arv hakkab varsti ka meeskurjategijate puhul kasvama, sest keegi muu ei oska uusi tehnilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid leiutisi nii ruttu ega kindlalt oma kasuks tarvitama hakata, kui kurjategijad. Meie oleme juba käesoleval aastasajal näinud tekkimas hoopis üsna uusi kuritöö viise, mille juures jalgrattad, mootorrattad ja autod suurt osa etendavad, ning Ameerikas, kus kuritegude sooritamisel kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid, isegi ka raudteeronge ja aurulaevu. Näiteks põgenes kardetav kurjategija Trasfy Oregoni vanglahoonest välja, hüppas kiirrongi vedurisse ja kihutas sellega edasi. Ainult seetõttu ta saadi kätte, et talle veel kiirema veduriga järgi kihutati ja terved rongitäied politseinikke vastu sõitma telliti.
Praegusel ühingute ja seltside ajastul ei ole imeks panna, kui meie mitmesuguste ühingute hulgas ka kurjategijate organisatsioonide otsa põrkume. Põhja-Ameerikas, Vene- Saksa- ja Inglismaal on koguni varaste, lukulõhkujate ja kaardipetturite aktsiaseltsid leitud, kellel toreda sisseseadega bürood olid ja kes kuritegude kohta raamatupidamise raamatuid pidasid, kuhu kõik sissetulekud ja väljaminekud üles märgiti. Moskvas leiti kurjategijate ühendus, mille liikmeteks 30 mõisnikest isikut olid. See must ühisus ajas kole suure põhikapitaliga äri, mis ulatus miljonitesse. Ühendusel olid linnades toredad elukorterid, paleed ja uhked suvilad ning hulga teenreid, autosid ja ka tõldu. Igal pool olid neil käsilased ja kaasosalised. New Yorgis leidub sadade kaupa kindlustuspettureid, kes sellest enesele just isesuguse pettuseäri on soetanud. Mõne aasta eest pettis seesugune võltsaktsiaselts kaheksalt kindlustusseltsilt viis miljonit dollarit välja. Nad lasksid vanade, suremas haigete inimeste elu suurte summade peale kindlustada, aga arstlikule läbivaatusele toodi kindlustamise ajal haigete asemel täitsa terved inimesed. Peale selle võltsisid nad surmatunnistusi ning läksid omas jultumuses niikaugele, et isegi mängiti vahakuju matuseid, mis toredal matuse leinarongis surnuaeda viidi ja seal maha maeti. See isik, kelle asemel vahakuju maha maeti, sammus ise puusärgi järel ja vaatas enese matmist suure lõbutundega pealt.
Kuulsat mürgisegajat Holmest võib küll tulevase kurjategija tüübiks pidada. Ta laskis oma ohvrite elu elukindlustustes suurte summade peale kindlustada, andis neile siis mürki sisse ja pühkis pärast raha oma taskusse. Ülimoodsa inimesena, nagu ta oli, mängisid ajalehtede kuulutused, telegraaf, telefon ja isegi traadita-telegraaf kõikides tema kuritegudes tähtsat osa. Ta oli moodsates kuritegudes väljaõppinud meister ning oskas kõik kelmustükid nii kunstiliselt ja keeruliselt kui iganes võimalik, läbi teha, et need talle mitte üksi kasu, vaid ka lõbu tekitasid.
Aga kui ka tulevikus kurjategijad kõiki tuleviku aja leiutisi veel paremini kasutada oskavad tarvitada, kui praegused kelmid, siiski saavad nende leiutistega ühes ka sellised leiutised käima, mis kurjategijate mustale ärile otsa peale teevad. Aegajalt läheb kuritegude tegemine ikka raskemaks ja täbaramaks, nii et kurjategijad selsamal silmapilgul, mil ta kuritegu hakkab sooritama, ka ise lõksu langeb. Ja see ongi üheks põhjuseks, mis kuritööde arvu tulevikus vähendab. Igatahes hakkab ka tulevikus leiduma isikuid, keda just hädaoht, mis kuritegude sooritajaid ootab, kuritegevusele meelitab, kes sellega oma vaimusuurust tahavad näidata, et nad ka hädaohtudest hoolimata julgevad kuritegu korda saata. Siiski saavad seda ainult mõned üksikud märatsejad teha.
*** Majapidaja 1910.a.
PAGE
PAGE 2
! ; ¶ · , - 4 + F G µ ¶ ī ļ Č × j D Z [ = "! #! Æ$ "* °+ ±+ . . ŗ. ;0 <0 ©2 Į2 3 4 4 &7 ©9 Ŗ9 ü: õźāźāŽŚŽŚÓŚĻŚĻĖĻĒĻĆæĆæĒ»Ć·¬·Ø¤ ¤·¤ ¤ h«jĻ høPC h i h_2 hē'¢ hBr2 hš}? hĖ[ h Ą h Ą CJ aJ h Ą hRŲ h\T hč h ’ hJ@ hæĀ h5A* h5A* h5A* h
(N h
(N CJ$ aJ$ h
(N h
(N CJ$ aJ$ h
(N hU CJ$ aJ$ 6 8 9 : · Š
Ś M
ž
ļ Ē Č É × Ų Ł #! # Æ$ Ę% ±+ 4 Ŗ9 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ? ? žž ü: ż: ; ā; ć; ß> ą> į> ? ? ? ? ?
? ?
? ? ? ? ? ? ? ? üųüųōšģōåŪÕŪÕŃŪÕŪĘŪÕŃå hJ@ 0J mH nH uhJ@
hJ@ 0J j hJ@ 0J U h
(N hć@d h Ą hBr2 hć@d h«jĻ hZß Ŗ9 ć; ą> į> ?
? ? ? ? ? ? ? ? ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgd Ą ų’ &`#$gdĖ[ 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 Ą J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 Ą L e h e k ü l j e n u m b e r 7 J ’’’’ 8 9 : · Š Ś M ž ļ Ē Č É × Ų Ł # Æ Ę ±# , Ŗ1 ć3 ą6 į6 7
7 7 7 7 7 7 7 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 Łlx ü: ? # Ŗ9 ? ! $ ? " ! !’ 7 7 7 ! 7 ; ¶ ø Ļ Ń Ł Ū L N ż ’ ī š Ę Ī Ö Ś " $ ® ° Å Ē °# ²# , , ©1 «1 ā3 ä3 ß6 ę6 7 7 7 7 ! 7 Ī × §6 ą6 ę6 7 7 7 7 7 7 7 ’’ r a u n t s å Ė[ č 5A* _2 Br2 ó9 š}? J@ øPC
(N \T U ć@d i Ō p ep ē'¢ Ą æĀ «jĻ RŲ Zß ’ ’@ ! ! 0I) ! ! 7 @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © ĶŪfĶŪf ė. d ė. d ! š “ “ r4 å6 å6 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 8 un Microsoft Word 10.0 @ kō @ Ą9śmŹ@ ®Š'nŹ ė. ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti d å6 A
Tiitel
! " # $ % ž’’’' ( ) * + , - ž’’’/ 0 1 2 3 4 5 ž’’’7 8 9 : ; < = ž’’’? @ A B C D E ž’’’ż’’’H ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F š«®=nŹJ D a t a
’’’’’’’’’’’’ & 1 T a b l e ’’’’ . W o r d D o c u m e n t ’’’’ "J S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ 6 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ > C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q