Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ 9 ; ž’’’ 8 ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ Š$ bjbjĻ2Ļ2 % ". X X ¶ ’’ ’’ ’’ ° Ō Ō Ō 8 ° ) ¶ 8 8 " Z Z Z Z Z Z Ø Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ $ ß R 1 l Ī Z Z Z Z Z Ī Z Z ć * * * Z " Z Z Ø * Z Ø * * @ @ Z , l¼d§Ź Ō | R @ Ø ł 0 ) @ Ī F @ ° ° @ h Z Z * Z Z Z Z Z Ī Ī ° ° $ Ō ° ° Ō
Maa riigistamine nn. radikaalse maareformi kava, milline on viimasel ajal esitatud grupi majandusteadlaste ja publitsistide poolt ning milline seisneb maa või sellest saadud tulu riigi omandisse minekus. Langedes selles punktis ühte sotsialistidega erinevad maa riigistamise kaitsjad sellega, et tunnistavad kapitalile omandiõiguse seaduslikkust ja õiglast tulu ja soovi poolest säilitada nii eraõigus kapitali omamisõigusele, nii nagu üldse kaasaegse eraomandil põhineva majandusliku korra iseloom. Esmakordselt öeldi maa riigistamise mõte välja Spensi poolt 1775.a. ettekandes Newcastli filosoofilisele ühingule. Seejärel 1852.a. Hossen oma töös: Entwickelung der Gesetze des menschlichen Verkehrs nägi ühiskonna heaolu peamiseks takistuseks maa eraomandit, milline takistab inimestel leida maal oma tootmisele soodsamaid tingimusi. Ta tegi ettepaneku, et riik ostaks, vabatahtlike tehingutega, ära kogu erakätes asuva maa ja annaks selle seejärel pikaks tähtajaks rendile, neile, kes maksavad kõrgemat renditasu. Mõnevõrra hiljem John Stuart Mill ((1773-1836))oma artiklites ja avalikes kõnedes ütles välja põhimõtteliselt selle, et maa, kui looduse monopol, oleks võetud eraisikute käest ära, sarnaselt raudtee, posti ja rahaga ning pööratud riigi omandiks. Milli osalusel 1870.a. oli asutatud Inglismaal Maaomandi reformimise Liiga, millise programmi kuulus nõudmine, et riik, maksude teel, võtaks enda kasuks kasvavat maarenti. 80- el aastatel maa riigistamise küsimus tõstetakse üles rea kirjanike poolt, kusjuures moodustub kaks suunda: üks soovitab vaid maaomanikelt saadud maarendi ekspropeerida, teised loevad hädavajalikuks võtta maa praegustelt maaomanikelt riigi haldusse, kes siis enda nimel annaks selle eraisikutele rendile. Henry George (vt. XVI, 97) esindab esimest seisukohta. Ta näeb sotsiaalsete hädade parandamise vahendina maarendi riigistamist, erilise maaomanikelt võetavate maksu vahendusel. Maaomanikud säilitavad maaomandi, kuid neilt võetakse ära mittetöise kasu saamise õigus. Maarent, milline tasapisi kasvab, jõuab varsti sellise suuruseni, et muudab liigseks kõik teised maksud ja saab ainsaks maksuks. Teine seisukoht on Wolles. Maa peab kuuluma riigile, kuid maa parandused, millised on tehtud omanike või rentnike tööga, võivad jääda eraomandisse. Riigi omandisse läheb vaid maa siseväärtus, milline ei saa olla vähendatud või hävitatud ja seepärast võib see olla antud eraisikutele rendile, kes peavad seda ise majandama. Rendile antud maad edasi rentida ei või ja selle panti panek on rangelt reguleeritud ning piiratud. Rentnikud võivad maad müüa ja korraldada täiesti vabalt, kuid müüa nad saavad vaid oma rendiõigust, milline on kapitaliseeritud pikaealiste parandustega. Maaomanike huvides, kes peavad olema kindlad oma kulude tulemustes, peavad olema tagatud ühesuguse rendiga. Rentnikud säilitavad oma maa seni, kuni korralikult renti tasuvad. Maa, Wollesi kava järgi, läheb riigi omandisse praegustelt omanikelt omalaadse väljaostmise teel. Viimastele ja samuti neilt pärijatele, kes on sündinud enne maa riigistamist või omanike eluajal, tagatakse igaaastane rendi tasu, milline võrdub endisele maa tulukusele, misjärel igasugused kohustused ja riigi maksed katkevad. Selleks et kergendada maatükkide riigistamist, peab riik andma maa rentijatele laenu, et tasuda maaparanduse eest. Wolles võtab oma peamised argumendid Inglismaa ajaloost ja kaasaegsest eramaa omandamise praktikast. Ta viitab omanike kuritarvitustele (farmerite eemaldamine, kogukonnamaade tarastamine, suurte maaalade muutmine parkideks või jahimaadeks), kõigi kohalike elanike nendest sõltuvusele, ländlordide sekkumist elanike poliitilisse ja religioossesse ellu, inimese takistamist elada ja soetada omale maatükki seal kus ta soovib. Kui inimene ei saa olla alaliseks maavaldajaks, siis vaid tingimusel, et ta seda töötleb, kuid see valdamine ei ole võrdjõuline absoluutse omandiga. Tema üle peab olema miski kõrgem-ülem riigi õigus maale. Vähem määratletud on Flureseimi vaatepunkt, kes juhib maa riigistamise liikumist Saksamaal. Tema teosed paistavad silma erilise segasuse ja vaadete vasturääkivusega. Ta peab võimalikuks era maarendi kaotamise (nimelt selle, milline on tingitud eranditult maatükkide looduslikest eelistest ja ühiskonna üldisest progressist, ega mitte valdaja tööst), kahel viisil: maavaldajate maksustamisega või riigi poolt maa väljaostmisega ja selle andmist eraisikutele rendile. Ameerika ja Inglismaa jaoks ta peab võimalikuks mõlemate viiside üheaegset kasutamist, Saksamaale ta soovitab teist viisi. Riik peab hindama ära kogu maa ja järkjärgult selle välja ostma eelistatu ostuõigusega. Maa väljaostmiseks võib riik saada vahendeid riigi võlapaberite müügist, milliseid hakatakse kustutama alaliselt kasvavast renditasust, milline riigi kasuks laekub, mis annab võimaluse, rendi riigistamisega seoses, protsendi langemisel, kustutada kogu võlg 25 aasta pärast. Nimetatud kirjanikega liitub, ühelt poolt, üpris laialt levinud agitatsioon maa riigistamise kasuks, aga teiselt poolt rida teisejärgulisi autoreid, kes töötavad läbi ja populariseerivad oma õpetajate ideesid. Eriti palju pooldajaid soetas Henry Georg. Tema raamat müüdi sadades eksemplarides ja oli tõlgitud mitmetesse võõrkeeltesse. Ameerikas, Inglismaal, Sotimaal ja Austraalias moodustati tema ideede propageerimiseks mitmeid ühinguid (näiteks, Land Reform Union, hiljem Land Restoration League, Land and Labour League). Enim, suhteliselt, edu omas see propaganda Inglismaal, kus ebanormaalne argaarkord tekitas suurimat rahulolematust. Georg ise sõitis Inglismaa läbi 1884.a. ja pidas seal miitingutel rea kõnesid. Wolles moodustas samuti Inglismaal maa riigistamise ühingu (Land Nationalization Society), kuid ta ei omanud kaugeltki sellist edu, kui Georgi koostööl asutatud ühingud. Saksamaal veel 1874.a. oli asutatud Stammi poolt ühing, mille nimeks oli Verein für Humanismus, milline kujundati ümber 1884.a. Gesellschaft zur Grundbesitz-Verstaatlichung und Erlösung vom köperlich-geistigen Elend, kes muuseas, peab silmas maaomandi riigistamist. 1888.a. Fljurscheim asutas Saksamaal Maaomandi reformimise liidu (Bund für Bodenbesitzreform) ja hakkas välja andma ajakirja Freiland. Saksamaal maa riigistamise propaganda ei leidnud erilist kaasatundmist, osalt sellepärast, et maasuhetel on siin mõistlikum iseloom, kui Inglismaal, osalt ka sellepärast, et sotsiaaldemokraatia, milline kuulutab kõigi tootmisvahendite ühiskonnastamise ideed, juba meelitas enda poole suure osa kaasaegsete majanduskorraga rahulolematuid isikuid. Venemaal võttis Henru George ideed avasüli vastu L. N. Tolstoi, kes kirjutas eessõna Georgi raamatu Ühiskondlikud Ülesanded tõlkele. Maa riigistamise idee oli Venemaal päevakorda võetud 1905-7.a., vasakäärmuslike parteide poolt. Sotsiaaldemokraatlikud partei võttis oma programmi maa sotsialiseerimise, st. üksikute eraomandist üldrahvalikku omandisse pööramine, kusjuures selle kasutamist reguleeritakse rahva omavalitsuste organite kaudu. SDP esitas maa riigistamise nõudmise kui eraomandis maa isevalitsuslike oblastinõukogude valdusse andmise. Üksikasjalikku kirjanduse loetelu vaata Handwörterbuch der Staatswis. (T. III, artikkel Dilja..
Uus ensükl sõnar. T. XXVIII 1916a. lk 95-98. (Vene keeles, vist Granat )
NB! Nimed kontrollimata.
03.08.09.V.K. L.
***
PAGE
PAGE 1
Ļ i j ,
L
! . ² ^ u
? Ų ( ' 2 F Ź ź ė $ ¾ d N! " %" ," /$ 0$ 9$ S$ U$ `$ a$ ~$ $ $ $ ¶$ ·$ ½$ ¾$ æ$ Į$ Ā$ Č$ É$ üńüķęķāķŽŚŽŚŽÖŅÖŅĪŹĪŹĪŹŚŹĘĀĘĀ¾ŗ¶²®²®ü®Ŗ®Ŗ®¦®¦Ś¦ hEp
hEp 0J j hEp 0J Uh9 h*XÅ h$w hg(ż h28æ hŻ4” h8 hXLą hMO= h;S hc hH{) hi-į h Ö h“YĻ hw§ hs hs hs h¢: h¢: CJ$ aJ$ h¢: 7 0$ $ $ $ $ ¬$ $ ¶$ æ$ Ą$ Į$ Ģ$ Ķ$ Ī$ Ļ$ Š$ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgdXLą ų’ &`#$gd8 ¶$ Ļ$ žž É$ Ź$ Ė$ Ģ$ Ļ$ Š$ ōźäąÜ h9 hEp
hEp 0J j hEp 0J UhEp 0J mH nH u 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 XLą J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 XLą L e h e k ü l j e n u m b e r Š . ’’’’ 0 ¬ ¶ æ Ą Į Ģ Ķ Ī Ń 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 xk2 É$ Š$ Š$ Ļ$ ! !’ H Q ¶ Ī Ń / 1 ~ « ² µ ¶ Ī Ń Ī 0 C µ ¶ Ī Ń ¶ Ī Ń ’’ r a u n t s å 9 ¢: 8 H{) MO= ;S Ep s $w c Ż4” pP¤ w§ 28æ *XÅ “YĻ Ö XLą i-į g(ż ’@ L L x*bL L Š ` @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šÄ © Ų&
4Ų
8 ~ 4 8 ~ 4 ! š “ “ r4 Ø Ø 2 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’¢: ’’ M a a r i i g i s t a m i n e n n r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 x ø Ä Ō ą ģ ü
4 @
L X ` h p é Maa riigistamine nn 1 aa raunts g aun aun Normal g raunts g 10 n Microsoft Word 10.0 @ 4
@ |#éKŹ@ vD§Ź 8 ~ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 h p Ø ° ø
Ą ā é kodu g 4 Ø A
Maa riigistamine nn Tiitel
ž’’’ ž’’’! " # $ % & ' ž’’’) * + , - . / ž’’’1 2 3 4 5 6 7 ž’’’ż’’’: ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F Ćd§Ź< D a t a
’’’’’’’’’’’’ 1 T a b l e ’’’’ W o r d D o c u m e n t ’’’’ ". S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ ( D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ 0 C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q