Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ> @B?5@%6*bjbj22%".XXttt8,"$?RBEC: U \itT Y0`<td"t Majanduse statistika 1911.a. Phja-Ameerika hendriikide kiire edenemise phjused seisnevad peale maa loodusrikkuste - peamiselt korralikus ja sihikindlas majanduspoliitikas. Oma suurvaimuga on hendriigid maa vitnud, katnud selle tiheda raudteevrguga. Vaadake ainult, kui suur ulatus hendriikide raudteevrgul on, kui palju on seal postiasutusi ja kui suuri summasid seal iga aasta rahva hariduse ja pllumajanduse edendamiseks kulutatakse. Olgugi et hendriigid loodusandide poolt mitmest teisest riigist taha jvad, siiski oskavad nad oma loodusrikkusi niivrd hsti ekspluateerida, et nad teistest maadest kaugele ette judnud. Vrdleme niteks hendriikide nafta tootmist teiste riikidega. Naftat saadi 1908.a. hendriikides 23,942,997 tonni 63% kogu maailma toodangust. Venemaal 8,291,526 21,2 Galiitsias 1,754,022 4,1 Rumeenias 1,147,727 3,2 Hollandi Indias 1,143,243 3 Oma pratu suurtest naftavarudest hoolimata saab Vene riik ainult 21, 2% terves maailmas saadava nafta hulgast, s.o. 3 korda vhem kui Ameerika. Sedasama saame elda malmi tootmise kohta. Malmi valati 1906.a. hendriikides 25,712,106 43% Saksamaal 12,478,068 20 Inglismaal 10,210,178 17 Prantsusmaal 3,319,032 5,5 Venemaal 2,720,861 4,5 Ka puuvilla saaduste tootmisel on hendriigid omale maailmaturul enesele esikoha vitnud. Puuvilla saadi. 1906.a. hendriikides 13,539,663 kimpu Indias 3,505,000 Egiptuses 1,440,107 Hiina 1,200,000 Venemaa Aasias 553,727 Kulda saadi 1906.a. Transvaalis 179,988 kgr hendriikides 144,584 Austraalias 123,751 Venemaal 36,800. Venemaa mahajmust peetakse kulla tootmise korraldamatusega, mitte varude kasinusega. Ka kivise tootmise osas sammub Venemaa philiste tootjate sabas. Kuna hendriikides toodeti. Kivistt toodeti kivistt tootva tlise kohta 1906.a. Ameerika tlise kohta 557 tonni kivistt, Austraalias 491 Kanadas 425 Uus-Meremaal 408 Saksamaal 258 Inglismaal 292 Venemaal 166 Ainus tstusharu, milles Venemaa esimene on, on piirituse valmistamine. 1905.a. toodeti piiritust. Venemaal 453 miljonit liitrit. Saksamaal 438 hendriikides 284 Prantsusmaal 266 Austria-Ungaris 258 Inglismaal 128 Hollandis 35 Belgias 31 Itaalias 29 Rootsis 18 Taanis 15 Rumeenias 11 Norras 3,6 @><KH;.8 ">@3>2;O ! 15 1908 Kultuuri taset iseloomustavaks nitajaks peetakse paberi tarvitamist. Paberit tarvitati elaniku kohta 1906.a. Kanada 28,2 kilogrammi Inglismaa 25,3 Rootsi 24 Soome 22,5 hendriigid 22,4 Saksamaa 19,4 `veits 15 Prantsusmaa 14 Austria 11,1 Belgia 11.1 Hollandis 10,8 Itaalias 7,5 Taanis 6,4 Hispaanias 4,4 Ungaris 3,6 Venemaal 2,2 Kreekas 1,8 Trgis 1,8 See nitab, kui vhe meil ajalehti ja raamatuid tarvitatakse. ((Kuid see seletab seda, mis teatud kohas kimise jrgi peab ksi pesema. K. L.)) Inimene vidab loodust hisjuga. henduses peitub jud, tleb ks deviis, kuid seda Venemaal ei teata ega tohigi teada. Gndbergi aruannete jrgi oli 1905.a. hendriikides ja Kanadas organiseeritud tlisi 2, 5 milj, Inglismaal le 1,8 miljonit, Saksamaal le 1,8 miljoni ja Taanis 92 tuhat. ((Venemaal ???)) Organiseeritud tlised sunnivad vabrikante taega lhendama ning palka suurendama, mille tagajrjel viimased on sunnitud oma vabrikuid uuendama, et t viljakust tsta. Oma raamatus 0@>4=>5 >1@07>20=85 2 N=E5=J kirjutab Obuhov: Hea oli meie vanaisadel kaigastega videlda, sest et naabritel needsamad sjariistad olid. Nd on naabrid enestele tiuslikumad sjariistad valmistanud, kuna meie oma halli aja sjariistaga  kaika  s.o. ! K ` J K f  E!@Ac/2<&'069[<>Bdøøǡǖǒǎǎǎ|x|h hHLhHLhHLhHLCJaJhHLh &chuFLhuFLCJaJhuFLmHsH h?kh?kh?kCJaJh?kh?kCJaJh?khuFLh?kh'CJaJh'h?khWCJaJhWhNCJ aJ hNhNCJ aJ hN/ !  4 P k G H ` a G K f g *5* *@ST  EFs ^`gd?k^gd?k !"ABdu /01>@&(Xx!/?N[kx36[\"?]o`gdHLop.))*%*&*'*2*3*4*5*6*h]hgd; &`#$gd; ^`gd &c`gdHLrahvarumaluse juurde oleme jnud. Et edasi juda, peame rahva pshholoogiat mber harima. Meile on laisk pshholoogia sisse juurdunud: meie teeme halvasti ja vhe td. Vaba, loov t ei meelita oma poole. Seal peaks meie kool kigepealt mber loodud saama, mitte paljaid snu, vaid tegusid peab seal petama. Maa ttavate judude edenemine on elava ja terve organismi, loovate judude ilmutamine, selleprast saagu organism kigepealt seltsielu poolest ja hingelisest kljest terveks arstitud saama. Majapidaja Nr.7 1911.a. lk.129-131. PAGE  PAGE 2 (@())***#*$*%*'*(*.*/*0*1*2*5*6*h;0JmHnHuh; h;0Jjh;0JU hHLh h hHLU 1h. A!"#$%J@J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%6A@6 Ligu vaikefontRiR  Normaaltabel4 l4a *k*Loendita2 @2 ;Jalus  p#6)@6 ;Lehekljenumber. !4PkGH`aGKfg*@ST  EFs !"ABdu  / 0 1 T U  + 7 G V d t h k   W t c ij0`000p0p0p0p0p0 0 00p0p0p00000p0 000 0 0 000 0 000 0 0 00 0 0 0 00(0000p000p000000p000p0p00p0 00 0 00p0 00 0 000 0p0 00 00 0 00 0 0 00(0 00p00p00p000p0000000000p00p00000000000 @0@0My0@0My0 My0 l 6*  o6*5* !!5 G I S jt!35OQjlFK_bFNeh)+?ARV  DGrs&@Dcftw     " . 4 S V   * , 6 8 F H U W c e s u e n   V W s u b d hj45PQklGK`bNfh*+@AS &@Dcfuw  " . 4 T   + 2 7 8 G H V W d e t u ^  W jjtraunts ;HLuFL &c?kN W'@jj `Zjj@5 5 r r@@@@(@@@P@UnknownGz Times New Roman5Symbol3& z Arial"yۆŝۆDoo!r43H)?NrauntsrauntsOh+'0h  $ 0 <HPX`ssrauntsaunaun Normal.dotrauntsd3unMicrosoft Word 10.0@ @tRi@[io՜.+,0 hp  koduTiA  Tiitel !"#$%&'()*+,-.012345689:;<=>ARoot Entry F"d \iCData 1Table WordDocument".SummaryInformation(/DocumentSummaryInformation87CompObjk  FMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.89q