Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ Š Ņ ž’’’ Ī Ļ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ = bjbjĻ2Ļ2 % "8 X X #
’’ ’’ ’’ ģ ģ ģ ģ ģ ģ ģ h h h 8 T ō < . ¶ < < " ^ ^ ^ ^ ^ ^ - - - - - - - $ Ē. R 1 D ¶- ģ ^ ^ ^ ^ ^ ¶- ģ ģ ^ ^ Ė- R- R- R- ^ " ģ ^ ģ ^ - R- ^ - R- R- h- ģ ģ h- ^ 0 ³Ų·fŹ h 4 h- - į- 0 . h- ]1 “, | ]1 h- ģ ģ ģ ģ ]1 ģ h- ( ^ ^ R- ^ ^ ^ ^ ^ ¶- ¶- $ $ D 0- " $ Brest-Litovski-rahuleping-03-03-1918
(NB! Arvatavasti mittetäielik tekst, kuid piisav, et mõista selle põhimõttelisi erinevusi hiljem sõlmitud lepingutest.)
***
Rahuleping.
Nõukogude Venemaa, ühelt poolt ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vahel, teisest küljest.
(Brest-Litovski rahuleping ) 3. Märts 1918.a.
Artikkel I
Venemaa, ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi, teiselt poolt deklareerivad, et nende vaheline sõjaseisukord on lõppenud. Nad otsustasid edaspidi elada koos rahus ja sõpruses.
Artikkel II.
Lepinguosalised hoiduvad igasugusest teiste osapoolte Valitsuste või valitsuse- ja sõjaväe asutuste vastasest agitatsioonist või propagandast. Kuivõrd see on kohustus puudutab Venemaad, siis see laieneb ka Nelikliidu poolt hõivatud alade suhtes.
Artikkel III
Piirkondades, mis asuvad lepinguosaliste kindlaks määratud joonest Lääne pool ja mis varem kuulusid Venemaale, ei asu enam tema ülemvõimu all; kindlaksmääratud joone asukoht on märgitud lisatud kaardil ...*, mis on selle rahulepingu oluline osa. Selle joon määratletakse täpsemalt Vene-Saksa Komisjoni poolt.
Puhul eespool nimetatud piirkondade suhtes, nende eelnevast Venemaaga seotusest ei tulene Venemaa suhtes mingit vastutust..
Venemaa hoidub nimetatud piirkonnas selle siseasjadesse mistahes sekkumisest. Saksamaa ja Austria-Ungari kavatsevad nende piirkondade tulevikku määratleda koostöös nimetatud alade elanikega.
Artikkel IV.
Saksamaa on valmis niipea, kui sõlmitakse üldine rahu ja Venemaal on viidud läbi täielik demobiliseerimine, puhastada täielikult ala, mis asub Ida pool Artikkel III 1.lõikes täpsustatud joont, kuivõrd Artikkel VI määrustes ei sätestata teisiti.
Venemaa teeb kõik endast oleneva, et tagada kiire Ida-Anatoolia provintsi evakueerimine ning selle Türgile korrektse tagastamise. Ardahan, Kars ja Batumi ringkonnad peavad samuti olema puhastatud vene vägedest. Venemaa ei sekku nende ringkondade riiklik- ja rahvusvaheliselt õiguslikeks uuteks riikideks korraldamisse ja annab nende piirkondade elanikkonna need alad, et luua, kooskõlas teiste naaberriikidega, täpsemalt Türgiga, uus kord.
Artikkel V.
Venemaa viib viivitamatult läbi täieliku sõjaväe demobiliseerimise, sealhulgas ka praeguse Valitsuse poolt loodud sõjalised üksused.
Pealegi, Venemaa viib oma sõjalaevad Venemaa sadamasse ja hoiab neid seal kuni üldise rahu sõlmimiseni või muudab need relvituks.
Sõjalaevad, mis jäävad Nelikliidu loal, Vene riigi suveräänsuse kaitsmiseks alles, on Vene sõjalaevad.
Põhja Jäämeres asuvad laevad peavad jääma sinna seniks kuni sõlmitakse üldine rahu. Läänemeres ning Mustas meres, nii kaugele kui Vene võim ulatub, peavad miinid olema ära korjatud üheaegselt. Kaubalaevastiku liiklus on nendes merepiirkondades kõikjal üheaegselt vaba. Segakomisjoni poolt koostatakse fikseeritud vahendustasusid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad, eelkõige teavitatakse kaubalaevadele määratud veeteedest. Laevateed peavad olema alati vaba ujuvatest meremiinidest.
Artikkel VI.
Venemaa on kohustatud sõlmima kohe rahu Ukraina Rahvavabariigiga ja tunnustama nimetatud riigi ja Nelikliidu Riikide vahel sõlmitud rahulepingut. Ukraina territooriumilt viiakse koheselt välja Vene väed ja ka Vene Punaarmee. Venemaa lõpetab kogu Ukraina Rahvavabariigi valitsus-või riigiasutuste vastase agitatsioon ja propaganda.
Eesti-ja Liivimaa puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja ka Vene Punaarmeest. Eesti Idapiiriks saab üldjuhul Narva jõgi, Liivimaa piir kulgeb üldiselt üle Peipsi ja Pihkva järve, selle Edela-nurgast, sealt üle Lubani järve Livengofu ja Lääne-Dvina suunas. Eesti- ja Liivimaa okupeeritakse Saksamaa politsei võimu poolt seniks, kuni nendes riikides tagatakse oma ametivõimude poolt ühiskondlik julgeolek. Venemaa vabastab korraga kõik Eestimaal ja Liivimaal arreteeritud või küüditatud elanikud ja kindlustab kõigi eestlaste ja liivlaste ohutu tagasipöördumise.
Soome ja Ahvenamaa puhastatakse samuti kohe Vene vägedest ja Vene Punaarmeest ning Soome sadamad - Vene laevastikust ja Vene mereväest. Niikaua kui jää takistab sõjalaevade Vene sadamatesse viimist, võib laevadel viibida selle hädavajalik meeskond.
Venemaa peab viivitamatult lõpetama igasuguse Soome Valitsuse või avalik-õiguslike asutuste vastase agitatsiooni ning propaganda.
Ahvenamaal ehitatud kindlused tuleb võimalikult kiiresti lammutada. Seoses nende saarte demilitariseerimisega ja nende sõjalise navigatsiooni tehnika suhtes parandamise küsimustega Saksamaa, Soome, Venemaa ja Rootsi vahel sõlmitud erikokkulepetega peab arvestama Saksamaa nägemust sellest, et nendes küsimustes peab arvestama Läänemerega piirnevate Riikide arvamusega.
Artikkel VII.
Arvestades sellega, et Pärsia ja Afganistan on vabad ja sõltumatud riigid, peavad konventsiooni osalised riigid arvestama nende riikide poliitilist ja majanduslikku sõltumatust ning nende riikide territoriaalset terviklikkust.
Artikkel VIII.
Mõlema poole sõjavangid peavad olema vabastatud ja nende kodumaale saadetud. Nendega seotud küsimuste lahendamine reguleeritakse Artikkel XII määrustes ettenähtud erikokkulepetega.
Artikkel IX.
Lepinguosalised loobuvad vastastikku oma sõjaliste kulutuste hüvitamise nõudmistest, st riiklikud sõjapidamise kulud, samuti sõja kahjude hüvitise, st neid kahjusid, mis olid tekitatud neile või nende kodanike poolt sõjategevuse piirkonnas sõjaväelise tegevusega, sealhulgas kõigi vaenlase riigi territooriumit teostatud sundkoormistega.
Artikkel X
Lepinguosaliste vahel jätkatakse diplomaatiline ja konsulaarkaitse suhteid jätkatakse kohe pärast rahulepingu ratifitseerimist. Mis puutub konsulite vastastikku vahetust, see reguleeritakse eraldi kokkulepetega.
Artikkel XI.
Nelikliitu ja Venemaad puudutavad majanduslike suhete küsimused reguleeritakse Lisa II-V määruste sätetega.
Artikkel XII.
Avaliku ja erasektori suhted ja sõjavangide ning interneerimist ning amnestiat ja ka vastase kaubalaevade tagastamist puudutavad küsimused reguleeritakse eraldi Venemaaga sõlmitud lepingutega, mis moodustavad üldise rahulepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad niivõrd, kui see on võimalik, koos üldise rahulepingu jõustumisega.
Artikkel. XIII
Käesoleva Lepingu tõlgendamisel on saksa- ja venekeelsed tekstid autentsed suhetel Saksamaa ja Venemaa vahel; ungari ja venekeelsed tekstid on suhetes Austria-Ungari ja Venemaa vahelistes suhetes; bulgaaria ja venekeelsed tekstid Bulgaaria ja Venemaa vahelistes suhetes ja türgi ning vene keelne tekst Türgi ja Venemaa vahelistes suhetes.
XIV artikkel.
Käesoleva rahuleping jõustub pärast selle ratifitseerimist. Ratifitseerimise dokumendid vahetatakse, niipea kui see on võimalik, Berliinis. Vene Valitsus kohustub, kui Nelikliit seda soovib, vahetama ratifitseerimisdokumendid kahe nädala jooksul. Kui teiste selle Lepingu Lisades ja muudes dokumentides ei ole ette nähtud teist tähtaega, siis käesolev Leping jõustub kohe peale selle ratifitseerimise hetke.
Ütluste kinnituseks on täievolilised esindajad kirjutanud Lepingule alla ise oma käega.
Käesolev Brest-Litovski Rahuleping on tehtud 3. märtsil 1918.a.
****
Avaldatud osalt (1914-1945 a.). ajaloos. M., 1996. S. 640-642. Tervelt avaldatut, vaata: Dokumendid Nõukogude Liidu välispoliitika. 1957. T. 1. 47-51. * In the West, Venemaa tagasilükkamiseks Poola, Balti riigid, osa Valgevene. Nõukogude valitsus on lubanud oma väed Ukraina ja lahendada piiriküsimustele oma valitsust (Kesk-Rada).
***
5. Venemaa Keskriigid.
I Lisa,
mis on sätestatud 3. märtsi 1918.a.(1) Venemaa ja Keskriikide vahelise Rahulepingu Artikkel 3.
[Tõlge koos rekonstruktsiooniga. Kaldkirjas osad on lisatud Moskvast Ühendriikide Välisministeeriumi saatmiseks 20 aprill 1918.a. Mõned lehekülge on parandatud vastavalt Andree's Handatlas.]
Kooskõlas Venemaaga sõlmitud Rahulepingu Artikkel 3. määruste sätetega, piir, mis Läänes kulgeb piki Venemaa suverääniteeti, läbib saared Dago ja Worms vahel Mohn ja mandri saarte vahel Runo ((Ruhnu)) ja Kuno ((Kihnu)) ja segmentide kõver läbib Riia lahe, jõuab Mandrile veidi Loodes, [Northeast] Liivimaa Aa suust, siis see kõver jätkudes ümbritseb Riia Ida ja Üxküll (Öger Galle) [lääne], risti üle Düna (Dvina). Siis läheb edasi Düna Dwinsk (Dünaberg) Ida kohta, kus lõppes endine Kuramaa piir, peaaegu Druja, ja selle koha ta ulatub sirgjooneliselt Edelasse joostes Strusty järvest kuni Driswjaty järve lõunaosas, jättes Driswjaty asula ise joonest Itta. Siit rida kõverusi Kagu-edela suunas Mjelengjany lähedal Saksa poolel. Paikkonnad Widsy ja (1) Lisa koosneb kaardist, ametlikud koopiad, mis ei tundu olevat avalikkusele kättesaadavaks tehtud. Lisatud koopia, vt. vastas olevat lehte, mis on võetud Vorwaerts, 5. märts 1918.
Tweretsch jääb joonest Itta. Ta läbib alates Swenziany-Lyntupy raudteeliini, umbes keskelt.. Joon läheb siis mööda oja paikkonnad Michalischki ja Gerwjany poolt, mis mõlemad on jäetud Läände, edasi piki jõgesid Oschmjanka ja Loscha. Edasi jookseb mitmesugused põikeid tehes ja jõuab raudteele Wilna-Smorgon, mida ta ületab Slobodka veidi Läänes. Siin teeb rea kõverusi, joostes otse Klewisa, Saksa poolel teel Oschmjany ja Dsewenischki Ida ja Geranony Lääne poolt, piki jõgesid Opita ja Gawja kuni Niemen.
Nüüd jookseb piir allapoole mööda Niemen sängi Mosty eespool asuva punktini, ja siin on kurvides otse Lõunasse mööda Selwianka jõkke sängi, mis sellest jookseb Roshanyni, mis jääb joonest Itta. Sealt see möödub Edela suunas (mööda Temra) kuni Ukraina piirini, kus see on Prushanyni.. Siit ta läheb Borowiri (?) ja Szolzhentiza vahelt (?), Koski (?) ja Dobruschin vahelt (?), ja jookseb edasi Lääne pool Prushany - Vidoml teed, jookseb otse ja paindub Liesna jõe juures, jättes Vidoml koha Vene poolele. Piir lõpeb Liesna jõest Brest-Litovski Põhja pool, Szmolienitza (?) ja Bobruschin (?) jäävad Ida pool joont, Riia, Jacobstadt, Dwinsk, Svenzjany, Vilnius, Lida, Wolkowysk ja Konstantinow on Saksa poolel . Piirjoone täiesti täpselt kindlaks määramiseks luuakse Vene-Saksa kooskõlastamise komisjoni. 6. VENEMAA-SAKSAMAA.
II lisa.
3. märts 1918. Brest-Litovski Rahuleping (1) (1) Ratifitseerimise vahetada Berliinis, 29 märtsil 1918.a. (Neue Freie Presse, 6. juuli hommikul väljaanne, vt infra, lk 139). [Tõlge.]
Seoses Saksamaa ja Venemaa vaheliste majandussuhted on kokku lepitud: 1. Vene-Saksa kaubandusliku leping 1894/1904 ei ole veel jõustunud. (2) Lepinguosalised kohustanud ise alustama läbirääkimisi, millega seoses sõlmitakse uus kaubandusleping võimalikult kiiresti, pärast üldise rahu sõlmimist, Saksamaa ühelt poolt, ja praegu temaga sõdivate Euroopa riikidega ja Ameerika Ühendriigid ning Jaapaniga teiselt poolt.
2. Kuni ajani, ning igal juhul kuni 31. detsember 1919.a., normidega, mis sisalduvad käesolevas lisas, ja mis moodustavad käesoleva rahulepingu lahutamatu osa, tehakse alus omavahelistele kaubandussuhetele. Mõlemad lepinguosalised, võivad siiski vabalt need määruste pärast 30. juunit 1919.a. tingimused tagasi lükata, teatades sellest kuus kuud ette. Kui seda hülgamise õigust on kasutatud enne 31. detsembrit 1922.a. ja seejärel kuni 31. detsembrini 1925.a. juhul, kui tingimused öeldi üles peale 31. detsembrit 1922.a. (2) 86 British and Foreign State Papers, pp. 442, 449, 482, 461, 473; 97 British and Foreign State Papers, lk 1040.
tähtajaga kolm aastat, võttes arvesse käesolevas lisas sätestatud tegevuse erinõuete võtmise kuupäeva, , äri-, tööstus-ja finantsettevõtete, sh kindlustusseltsid, põllumajandus- ja tööstustoodete tootjad, subjektid mõlemate lepingupoolte kaupadel on kõige soosituma rahva asend teise poole territooriumil. Neid eeskirju laiendatakse eelkõige: a) vallas-ja kinnisvara omandamise ja omamise ning võõrandamisele ja samadele kaubanduse elukutsetele, ameti-ja kutsealadele, samuti nimetatud juhtudel tasutavatele maksudele; b) impordile, ekspordi- ja transiidile, tolli maksetele- ja tolliformaalsustele ja tarbimise riigimaksudele jms, ning liikluskeeldudele; c) tingimustele, mida valitsus või riigi monopolidele ühe lepinguosalise ostjatele või müüjatele kontrollitavad ametid teisele poolele hindade või muude ettevõtjate tegevuse suhtes kehtestavad; d) veole ja veo tariifide raudteedel ning muudel suhtlemise teedel; e) laevadele, nende meeskondade ja lasti vastuvõtule ja staatusele, nagu ka laevade maksudele; f) Erinevate reisijate edasi saatmise asutuste, sealhulgas transpordikulude, emigrantide maa- ja mere- ja muude väljarände liikide suhtes. 3. Kogu eelistatud rahva põhimõtete kohaldamise ajal, ei või ükski pool kehtestada vastaspoole kahjuks oma territooriumi piiridel, kõrgemaid impordi-või eksporditollimaksud, kui mis tahes muul piiril. Peale selle, selle aja jooksul Venemaa ei keela eksportida töötlemata ja kanditud puitu, ega ekspordi tollimaksu samast maksust, kuivõrd see ei ole eriti nimetatud eksporditollimaksude Tabelis nr 6; ei tohi see keelata mis tahes maakide eksporti või maksustama ekspordi tollimaksu. 4. Venemaa ei nõua soodustuste suhtes, mida Saksamaa annab Austria-Ungarile või mõnele teisele riigile temaga keemia tolliliiduga seotud riigile ja mis külgnevad Saksamaaga kas otse või on sellega seotud tema või Austria-Ungari poolt tolliliidu kaudu. Kolooniad, äärealade omand ja protektoraadi all olevad territooriumid, on sellega seoses turul samadel alustel nagu emamaal. Saksamaa ei nõua soodustuste suhtes, mida Venemaa annab teistele riikidele, mis on seotud tema poolt tolliliiduga ja mis piirnevad Venemaaga kas otse või läbi teiste riikide, mis on sellega seotud tema poolt tolliliidu või kolooniatega, äärealadevaldustega või protektsiooni aluste territooriumitega, riikide suhtes mis on temaga seotud temaga tolliliidu kaudu. 5. Kuivõrd neutraalses riikides asuvad kaubad Saksamaalt pärit või Venemaa ja tingimusel, et teise lepinguosalise territooriumil importi keeld või otse või vahepealses teises riigis, sellised piirangud, et käsutustehing selliste kaupade suhtes tühistatakse lepinguosalised osas. Mõlemad lepinguosalised seetõttu kohustuvad kohe nõustama neutraalsete riikide valitsusi eespool nimetatud tühistamise piirangutest. 6. Privileegid, mis antud ühele lepinguosalistest sõja ajal teistele riikidele kontsessioonide või muud riiklikud meetmete vormis, tuleb tühistada või pikendada, nii et andes vastaspoolele võrdsed õigused. 7. Kuivõrd on tariifi Lisas, või mujal, ei ole erinõudeid, et vastupidi, üldine Vene tollitariifistiku 13/26 jaanuar 1903 (1) kohaldatakse praegu ja kogu kehtivuse perioodi jooksul komisjonitasu samuti, nagu enim eelistatud rahvaste suhtes, mis garanteeritud lepingu Klausel 2. järgi. 8. Lepingute, mis on olemas Saksa impeeriumi ja Venemaa vahel 31. juulil 1914.a., mis puudutavad Vene suhkrut, suhtes kehtivusaja jooksul käesolevaga ettenähtud aja jooksul, kehtivad vastastikuse kohaldamise suhtes kõige soosituma riigi põhimõtte järgi, Klausel 2. määruste kohaselt.
???? 9. Lepinguosalised on kokku leppinud, et kui sõlmitakse rahu, siis sõda lõppeb ka majanduse ja rahanduse valdkonnas. Need tegelevad mitte osaleda kas otse või kaudselt omavad meetmed nende eesmärgiks jätkuv vaenutegevus majanduslikud või finantsnäitajad valdkondades, kuid takistada selliste meetmete piires territooriumil oma riigi kõigi vahenditega, mis nende võimuses. Käigus vahe kuluvat aega sõja tagajärgede eemaldamise ja uusi suhteid korralduse lepinguosalised seovad end mitte panna, kuivõrd see on võimalik, mis tahes raskused viis omandamine vajalike kaupade kehtestatakse kõrgeid imporditollimakse ja nad väljendavad oma valmisolekut alustada kohe läbirääkimisi, mille eesmärk on säilitada ja laiendada nii palju kui võimalik tolli sõda ajal kehtestatud erandeid.
7. VENEMAA-SAKSAMAA.
1. Lisa alalisa.
3. märtsi 1918.a. Venemaa ja Keskriikide vaheline Rahuleping, mis allkirjastati Brest-Litovskis. (1) (1) Ratifitseerimisdokumendid vahetada Berliinis, 29 märts 1918.a. (Neue Freie Presse, 6. juuli hommikul väljaanne, vt. Infra, lk 139).
[Tõlge.] Artikkel 1. Ühe lepinguosalise subjektid, kes on vastaspoole väljakujunenud territooriumil või elavad ajutiselt samal poolel, tal on oma äri-ja tööstustegevus, samad õigused kui kohalikel elanikel, ja seda ei saa allutada kohalikest kõrgemate või muude maksudega. Teise poole territooriumil on neil, igas aspektis, samad õigused, eesõigused, frantsiisid, eeliseid ja erandi kui kõige eelistatud rahva subjektidel. Mõlemad pooled on siiski kokku leppinud, et eri seadused, seadlused ja korraldused, mis on seotud kaubanduse, kauplemise, tööstuse ja politseiga, mis reguleerivad või hakkavad reguleerima ostja riigis, ning mis kehtivad kõigile välismaalastele, ei mõjuta nendel kaalutlustel. Artikkel 2. Mõlema lepingupoolte subjektidel hakkavad olema teise poole territooriumil õigused, lähtuvalt võrdõiguslikkusest kohalike elanikega, omandada, omada ja hallata igasugust vallas-ja kinnisvara ning samuti müüa ja sama viisi müüa, vahetada, kinkida, abiellumisel või vanematelt pärandiks, või mis tahes muu meetodi teel, samuti saada pärimise teel, seaduse alusel, ilma, et selle suhtes, mis tahes nimetatud juhtudel, ühel või teisel moel, oleksid suuremad lõivud, maksud või lõivud kui kohalikel elanikel. Iga lepinguosalisel õigus teha erandeid kõnealuse Lepingu klauslite nende osade suhtes nende riikide territooriumidel, millised on deklareeritud rajoonide või linnuse piirkondade piiril. Kuid mitte ühelgi neist eespool nimetatud juhtudest ei või ühe poole subjektide territooriumil teine pool pandud vähem soodsasse seisundisse kui mis tahes kolmandas riigi subjektid. Mõlemad lepinguosaliste subjektid, tingimusel et nad järgivad riigi õigusakte, võtta takistamatult nende vara ja üldiselt oma asjade müügist saadud raha välja, ilma kohustuseta, nende pädevuses välismaalaste suhtes rakendada erilist või kõrgemat maksu kui samadel asjaoludel kohalikele elanikele. Arvestades kohalikke seadusi, on neil vaba pääs õigusemõistmise juurde, kus nad võivad esineda nii hagejate kui kostjatena, ning tal on selles suhtes kõik kohalike elanike õigused ja immuniteedid ja ka nagu viimased, siis on tal õigus võtta igas õiguse valdkonnas advokaate ja vastavalt kohalikele seadustele lubatud esindajaid. Artikkel 3.
Iga lepinguosalise subjektide suhtes, vastaspoole territooriumil, ei ole kohalike omavalitsuste juriidilised-, haldussubjektid ja munitsipaalmaksudest, välja arvatud kaitse. Nad on samuti vabastatud isiklikust teenistusest armees, laevastikus, territoriaalse armee- ja mereväe reservteenistusest, riigi miilitsas, kui ka kõigist tollimaksudest, kohustuslikest laenudest, sõjalistest sundkoormistest ja mis tahes kehtestatud teenustest, sõja juhul või erandlike asjaolude tõttu; igasuguse subjektiga seotud maksukohustustega mingi maatüki omandiõigusele ja ka sõjalise tollimaksu neljaks jaotamisele ja muude tegevarmee spetsiaalsete teenistuste, mis võivad kohalikku elanike ja kõige eelistatud rahvaste subjekte suhtes oma võimu kus omanike ja rentnike kinnisvara on välja arvatud. ??? Artikkel 4.
Aktsiaseltsid ja muud kaubandus-, tööstus- või finantsettevõtted, sh kindlustusseltsid, mis on seaduslikult asutatud ühes kahest riigist, kooskõlas kehtivate seadustega ja on seal oma kontor olemas, tuleb tunnustada teise riigi poolt seaduslikult olemasolevaks ja teeb, eelkõige esimestel kriisi juhtudel, kasutada samu õigus täismahus kohtuasjade algatamiseks koos hagejate ning kostjatega. Mõlemad osapooled, siiski, võivad kokku leppida, et eespool nimetatud säte ei mõjuta küsimusi, kas sellised ettevõtted, mis on asutatud ühes riigis, peavad olema lubatud või mitte, teises riigis tegelema kaubandusliku või tööstusliku tegevusega. See küsimus sõltub sellest kas seni on nende kohta käivad määrused juba olemas või võetakse kõnealuses riigis kasutusele. Igal juhul on eespool nimetatud äriühingutel ka teises riigis samad õigused, nagu on antud või antakse samalaadsetele ettevõtetele mis tahes muus riigis. Artikkel 5. Lepinguosalised kohustanud ise ega takista kahe riigi omavahelised suhted mis tahes impordi, ekspordi või transiidi keeldudega, ning võimaldavad vaba transiiti. Erandid on lubatud üksnes selliste esemete suhtes, mis on, või võetakse arvesse kui riigimonopol ühe lepinguosaliste territooriumil, kuid ka teatavad tooted, milliste suhtes tuleb hügieeni-, veterinaar-järelevalve, inimeste ohutuse ja või muudel kaalukatel poliitilistel või majanduslikel põhjustel, eriti seoses pärast sõda kestva üleminekuperioodiga, anda välja erakorralisi keelustavaid eeskirju. Sõjajärgse üleminekuperioodi kestel, mille eesmärk on ületada sõja tagajärjed, võib normidega piirata suhtlemist, samuti keelata impordi, ekspordi ja transiidi: neid tuleb täita nii, et need annaksid tunda kui vähe kui võimalik, ja niipea, kui asjaolud seda võimaldavad, tuleb need tühistada. Artikkel 6.
Venemaa põllumajanduse-ja tööstuse Saksamaale imporditud tooted ja Saksamaa põllumajanduse- ja tööstuse Venemaale imporditud toodete puhul, peab riik nende importimisel olema samal alusel kui enam soositud riigi poolt tarnitud toodete puhul, olenemata sellest, kas nad on nähtud ette tootmiseks või ladustamiseks, reekspordiks või transiidiks. Mitte mingil juhul ja mitte mingil puhul ei tohi nad olla suuremate või muude maksude, lõivude, või sissemaksete või lisatasude või impordi keeldude subjektideks, kui sama, jms ei kehti mis tahes muu riigi toodetele. Eelkõige kõigi tehingute vabastamist ja imporditollimaksu vähendamist üldiste ja tavapäraste tariifideni, mille üks lepinguosalistest, alaliselt või ajutiselt, ilma vastava, kompensatsiooni, toetuseta kolmanda riigis kasuks või vastu, peab olema antud teise riigi põllumajanduse ja tööstuse toodetele ilma täiendavate formaalsusteta ja ilma mingite tingimuste, reservatsioonideta või hüvitisteta. Artikkel 7.
Saksamaa põllumajanduse ja tööstuse tooted, mis mainitud Lisas Tariif A , mis imporditakse Venemaalt ja Venemaa põllumajanduse ja tööstuse tooted, mis täpsustatud Lisa Tariif B, importimisel Saksamaale, ei ole eri-või kõrgema imporditollimaksu subjektiks, kui on sätestatud nimetatud lisadega. Kui ühe lepinguosalise kodumaine toode või tootmine, mis on täpsustatud määratletud Artikli Lisade A ja B, mis on kasulikud riigi rahandusele, pidades silmas mis tahes uut sisemist maksu või aktsiisi-või lisaks neile siseriiklikku maksu või aktsiisi, mis on sarnastele esemetele, kui nad on imporditud, võib maksustada võrdse või vastava tollimaksuga tingimusel, et see kohustus peab olema sama kõigile samadele toodetele riikides. Artikkel 8. Siseriiklikest tollimaksudest, mida nüüd nõutakse või võidakse nõuda tulevikus ühe lepinguosaline riigi territooriumil selle arvele, komisjoni või ühiskonna, või tootmise, ettevalmistamise, edastamise, müügi või jms toote artikli tarbimise puhul, võib nõuda teine pool, kuid mitte mingil ettekäändel kiiremini või rohkem ahistavamal moel kui toodangu eest kodumaal. Kuivõrd sisemisi tollimakse nõutakse tooraine ja pool-valmistoodete tegemise puhul, siis selliste toodete impordi, sobiv maksustamise kokkulepe, mis on tehtud sellise toormaterjali ja pool- valmistoodete puhul võtmiseks, isegi sarnaste kodumaistele toodetele juhul kui need ei ole otse maksustatud. Kõigil lepinguosalistel on vabadus, mille eesmärk on saada riigi tulu, kehtestada monopoolne seisund sobivatele esemetele, või kohaldada, sarnaselt monopolile, samu määrusi. Sel juhul on eeltoodud regulatsioonid edaspidi vastavalt kohaldatavad. Artikkel 9. Kummagi riigi kaupade eksportimisel teise riiki, ei või olla muud ega kõrgemat ekspordi hinda, millisega maksustatakse need ekspordil kõige enam soositud riiki. Lisaks mingile eelisele, mis antud eksportimisel ühe lepinguosalise poolt kolmandale riigile, siis automaatselt ja tingimusteta laieneb see ka teistele pooltele. Artikkel 10.
Igasugused poolte territooriumi läbivad kaubad, peavad olema vastastikku vabastatud mis tahes transiidiprotseduuri maksudest, olenemata sellest, kas nad lähevad läbi kohe või on transiidi ajal maha laaditud, ladustatud ja seejärel uuesti laaditud.. Artikkel 11.
Käesoleva Lepingu eriklauslid ei mõjuta: 1. Eelised, mis antakse kohe või mida võib anda tulevikus ka teistele naaberriikidele, mis hõlbustavad kohalikke vahekordi viieteistkümne kilomeetri laiuses piiri tsoonis. 2. Eelised, mida kumbki lepinguosalistest garanteerivad või annavad tulevikus teisele riigile olemasoleva või tulevase tolliliidu alusel. 3. Impordi-või ekspordi eeliseid, mis on antud nüüd, või milliseid võib anda tulevikus Archangeli provintsi elanikele. ((Arhangelski ???)) Siiski, Saksa import kõnealusele territooriumile ei naudi, võrdsel määral kõiki tolli soodustusi, mis on garanteeritud igale Euroopa või Põhja-Ameerika riigile. Artikkel 12.
Kaupmehed, tootjad ja teised isikud, kes tegelevad tööstusettevõtlusega, kes tõendavad oma kodumaal nende asutustele välja antud juriidilise tõendi esitamisega, et neil on õigus osaleda ärisuhetes riigis, kus nad elavad alaliselt, võivad kas isiklikult, või tööle võetud kaubareisija vahendusel, osta kaupu teise lepingupoole territooriumil või võtta vastu tellimuste pakkumisi, tuues endaga kaasa proovikaupa. Mainitud kaupmehed, tootjad või teised isikud, kes tegelevad tööstusega, samuti kaubareisijad peavad vastastikku nautima mõlemas riigis samu õigusi passide ja tasud kaubanduslike tehingute tasude suhtes, kui omavad enim eelistatud rahvaste subjektid. Isikud, kellele on määratud sertifikaadi neil tegeleda tööstusasjadega (kaubanduslik reis) võivad kanda nendega mingit proovitoodet, kuid mitte kaupa. Artikleid, võib eespool sätestatud tollimaksuta, millisest on nimetatud mõlemad poole isikud vabastatud, nii impordi-kui eksporditollimaksust, kuid tingimusel, et kui neid esemeid ei müüda, tuleb need taas, aasta jooksul ja et ei oleks kahtlust, peale artiklite identifitseerimisi, nad viia välja. Pole oluline, millise tollipunkti kaudu kaupu välja viiakse. Proovikaupa läbi viimine peab olema tagatud, importimisel, tasudes hoiuste summast vastavad tollimaksud või andes mõned muud tagatised. Lepinguosalised teatavad teineteisele, millistel asutused on õigus anda välja sertifikaate privileegist tööstusettevõtetes osalemiseks, vormi, millisel kuju need tõendid antakse ja eeskirjad, mida need reisijad peavad täitma oma tööstuslikku tegevuse jooksul. Kummagi lepinguosalise subjektide laskumine teise territooriumi messidele ja laatadele kauplemiseks või oma toodete müümiseks, peab olema vastastikuline, mille mõlemad pooled on samas olukorras nagu kohalikud elanikud ja nende suhtes ei tohi kehtestada kõrgemaid makse. Artikkel 13.
Seoses vastastikuse autori õiguste kaitsega kirjandus-, kunsti-või foto toodetele ning erinõudeid, vastavalt kuupäevale, 28. veebruaril l913,a Saksa impeeriumi ja Venemaa vahel sõlmitud kokkulepet kohaldatakse Saksamaa ja Venemaa suhetes. Seoses vastastikuse kaubamärkide kaitse deklaratsiooni 23/ll juuli, 1873 (1) eriklauslitega, reguleerib see ka tulevikus. (1) Käesolev märkus on rasvatatud on paberkandjal ja suuresti loetamatu. Toimetaja.
Artikkel 14.
Saksa laevade ja nende last Venemaal, samuti Vene laevad ja nende last Saksamaal, pannakse ühele pulgale kohalike laevade ja lastiga, sõltumata sellest, kust laev on tulnud või kuhu sealt sõidab, hoolimata ka nende päritolust või nende lasti sihtkohast. Iga eesõigust ja iga puutumatust, mis võib-olla antud ühe lepinguosalise poolt kolmandale riigile, pikendatakse automaatselt ja tingimusteta teisele poolele. Samas on eeltoodust erinõuetele tehtud erand:
a) arvestades neid erilisi eeliseid, mis on, nüüd olemas mõlemas riigis, võib neid anda ka tulevikus kodu kalanduse ja selle toodangule: b) seoses antavate õigustega on nüüd või tulevikus garanteeritud riigi kaubalaevastik. Eriklausleid käesolevat kokkulepet ei kohaldata ranniku laevandusele, mis, nagu seni, peab olema reguleeritud nii riikide olemasolevate või tulevaste õigusaktidega. Kuid igal juhul Saksa ja Vene laevadel lubatakse ühe lepinguosalise sadamast lahkuda ühte või mitmesse sadamasse samas riigis, kas täielikult või osalist lastiga täidetult, mis toonud välismaalt või välismaale viidava lasti võtmiste kohtadesse. Artikkel 15.
Laeva riikkondsust tunnustavad mõlemad pooled, kooskõlas iga riigi seaduste ja määrustega vastavate asutuste poolt väljaantud dokumentide ja patendikirja alusel ja leitud laevalt. Mahutavuse mõõdu sertifikaadid, mis on antud välja kummagi lepinguosalise poolt on vastastikku tunnustatud, vastavalt sõlmitud kokkulepetega või mis sõlmitakse lepinguosaliste vahel. Artikkel 16. Saksa laevade saabumisel Vene sadamasse ja teisest küljest, Vene laevade saabumisel Saksa sadamasse, vaid selleks, täita oma lasti või samaga osaliselt täitmisel, võivad säilitada ja tuua esile veel kindla osa lastist, mis mõeldud samas riigis või teises riigis asuvale sadamale, tingimusel et nad järgivad kõnealuse riigi õigusnorme, sellisel juhul nad ei ole kohustatud maksma kõiki makse selle lasti osa pealt, välja arvatud inspekteerimislõivude, mis peab siiski tasuma, maksustatakse ainult kohalikele laevadele kehtestatud määra järgi.
Artikkel 17.
Alates tonnilõivust ja tollivormistuse tasudest on kummagi riigi sadamas täielikult vabastatud: 1. Laevad mis saabuvad kohale ballastiga ja lahkuvad sealt uuesti ballastiga; 2. Laevad, mis saabuvad sadamasse ühest kahest riigist, ühte või mitmesse sama riigi sadamasse, ja kes võivad tõestada, et nad maksavad nimetatud tasu sama riigi teises sadamas; 3. Laevad, kes vabatahtlikult või vajadusel saabuvad koos lastiga sadamasse ja sealt lahkuvad ilma et oleks sooritatud miskit kauplemist. See erand ei laiene majaka, lootsimise, pukseerimise, karantiini või muude tasude suhtes, mida makstakse laeva teenindamise või kasutatavate seadmete kasutamise eest ja mis on kehtestatud liikluse huvides ja mis on võrdselt maksvad kohalike laevade suhtes ja kes kuuluvad kõige eelistatud rahvaste hulka. Kui laev jõudis sadamasse kauba maha-ja ümberlaadimise vajaduse tõttu, laevale vajaliku remondi tegemiseks, lasti teise laevale üleandmiseks, senise kauba väärtusetuks muutumisel, meeskonnale vajalike ostude tegemiseks, tolli nõusolekul riknenud kauba müümiseks, ei käsitata kaubandusliku tehinguna.
Artikkel 18.
Kui ühelepinguosaliste laev on teise riigi rannikul hukkunud või avariiline, siis laeva ja samuti selle lasti suhtes on samad soodustused ja puutumatus, mis selles riigis seadustega on sarnastes olukordades laiendatud oma laevadele. Kaptenile ja laevaperele, mis puudutab neid inimesi, laeva ja lasti, antakse igasugust abi. Pooled lepivad kokku, et päästetud kauba suhtes ei kohaldata suuremaid tollimakse, kui on ette nähtud kohaliku tarbimise puhul. Artikkel 19.
Teede ja muude läbikäidavad, kanalid, lüüsid, praamid, sillad ja silla avamine, sadamad ja kaid, kanali-märgid ja tuled, lootsid, tõstmise kraanade ja kaalud, laod, ranniku-piirded ja institutsioonide päästetööd ja ohutu säilitamine laevade lasti ja nii edasi kasutamine, kuivõrd need konstruktsioonid või institutsioonid on mõeldud üldiseks suhtluseks ning üldise avaliku liikluse ja kaubanduse jaoks, sõltumata sellest, kas neid haldab riik või riigi nõusolekul eraisikud, antakse teise lepinguosalise subjektidele samadel tingimustel võrdse tasu ja lõivude eest, mis subjektide kodumaal. Välja arvatud eelkäsitletud kõrvalekalded, seoses tuletornide ja lootsidega võidakse neid tasusid nõuda vaid siis, kui eespool nimetatud ehitisi ja institutsioone on ka tegelikult ära kasutatud. Artikkel 20.
Mõlemad Lepinguosalised jätavad endale õiguse kehtestada oma raudtee tariifid oma äranägemise järgi. Siiski, mingite prahihindade osas, ega aja ja edastamise meetodiga seoses, peavad kõik vahed, mis tehakse kummagi lepingupoole subjektide vahel, olema kaotatud. Eriti Venemaalt pärit kaubasaadetiste ja mis mõeldud Saksa jaama saatmiseks või läbivad Saksamaa transiidi korras, ei või olla kõrgema määraga maksustatud kui Saksamaa raudteedel sarnane Saksa või välismaiste toode, mis läheb samas suunas ja sama tee lõigul. Sama kehtib Venemaa raudteedel Saksamaa kaubasaadetiste puhul, mis mõeldud Vene jaamadele või läbivad Venemaa transiidi korras. Eespool toodud erinõuete erandid võetakse vastu üksnes juhul, kui saadetised on muretsetud alandatud hinnaga avalikel või heategevuslikel eesmärkidel.
*** Välja otsitud andmebaasist "http://wwi.lib.byu.edu/index.php/Including_Appendices:_Russia-Germany.
Rahuläbirääkimised. Venemaa ja Keskriigid . 21. november 1917 3. märts 1918.a. (Washington, Government Printing Office, 1918)
Brest-Litovski rahulepingu rahukonverentsi materjalid.
Rahuläbirääkimistel Venemaa ja Keskriigid ((Nelikliit))
21. november 1.917-3 märts 1918
Lisad: Venemaa-Saksamaa
(Washington, Government Printing Office, 1918) Sissejuhatus.
Need Brest-Litovski rahulepingu läbirääkimiste materjalid, Venemaa (sh Ukraina) ühelt poolt, ja Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria ja Türgi vahel, teisest küljest, on võetud erinevatest allikatest.
Ametlikud istungite protokollid, mis esitati 3. detsembri istungil, kui need kunagi on ka avaldatud, siis neid ei ole selle teksti koostamise hetkel saadaval. Enamik järgmisi materjale on võetud (Suurbritannia) igapäevase ülevaate, Daily Review of the Foreign Press ja Deutscher Reichsanzeiger, millised viitavad iga esitatud artikli täpsele allikale. Ametlik Vene väljaandja Isvestia ei ole kättesaadav, kuid enamik neist paistab olevat välja saadetud Venemaa traadita telegraafi teel ja on avaldatud (British) Foreign Press igapäevases ülevaates. Esitatud Deutscher Reichsanzeiger avaldatu on ilmselt ametlikult Saksamaal avaldatud teksti allikaks. 8. VENEMAA-SAKSAMAA. Lõpp-protokolli 1. liite II liites rahuleping Venemaa ja Keskriigid. ALLKIRI 3 märts, 1918.a. [Tõlge. St. vene keelne tekst, või teisel juhul saksakeelne tekst] ESIMENE OSA
Lepingu tekstile viidates. Artikkel 1. Majatarbed, mis on juba kasutusel ja kummagi lepinguosalise vallasvara, kes kavatsevad arveldada teise poole territooriumil, vabastatakse viimase territooriumil kohaldatavatest imporditollimaksudest. Venemaale lähetatud saksa konsulaatide ja diplomaatiliste ja eelnimetatud konsulaarkaitse institutsioonide palgalistel ametnikel on õigus saada ajalehed ja teaduslikud tööd, kunsti- ja kirjandusteosed, vene tsensuurist täiesti vabastatuna. Privileegid ja immuniteet, nagu on Artikkel 2 alusel Saksamaa ja Venemaa 8. December/26 november, 1874,2 konsulaarkaitse töötajat, on suunatud ka spetsiaalsetele ametnikele kes lisatud Saksa konsulaatidele Venemaal ja ka Vene rahandusministeeriumi agentidele ja nende sekretärid (või ataeed) Saksamaal. 1: Ratifitseerimisdokumendid on vahetatud Berliinis, 29. märtsil 1918.a. (Neue Freie Presse, 6. juuli hommikul väljaanne, vt. Infra, lk 139). 2: 65 British and Foreign State Papers, lk 244. Artiklite 1-12. juurde. Mis puutub mõlemate riikide subjektide passi, siis nad on asetatud enim eelistatud rahva alusele. Nimetatud pass on Venemaal kehtiv kuus kuud. Otsus sisaldab nimetatud passi, mis on antud välja Hebrea usku tunnistavatele saksa kaubareisijatele. Venemaal elavatelt sakslastelt ei või välispassi eest võtta üle 50 kopika. Venemaa võib tulevikus anda välja ka 28 päevase kehtivuse tähtajaga seaduslikuks hõlpsaks piiri ületamiseks sertifikaate piiridega külgneval 30 kilomeetri laiusel piirialal, võimaldades omanikule korduva piiriületamise õiguse eri kohtades nagu see on erinevates punktides praegu kehtestatud. Kehtivuse tähtaega tuleks arvestada poolte poolt alates päevast, mil sertifikaati on esimene kord piiri ületamisel kasutatud, kuid sertifikaadid kaotavad kehtivuse, kui neid ei kasutata esimest korda hiljemalt viieteistkümne päeva jooksul pärast väljaandmise kuupäeva. See tähtaeg 28 päeva, ei ole mingil viisil sõltuv sellest kui selle kehtimise ajal saabus uus aasta, mille kohta on uus sertifikaat olemas. Need sertifikaadid, mis antakse välja kahes keeles, saksa ja vene keeles, tuleb esitada kas riik ainult oma võimudele kui sellised võimud on teise riigi omad, kes elavad riigis, kus sertifikaat on väljastatud. Päev, mil välispiiril on ületatud, peab tulevikus olema märgitud sertifikaadil nii Vene kui Saksa ametiasutuste poolt vastavalt nii vene kui saksa kalendrile. Tunnistused antakse tulevikus, nagu ka praegu, nii kristlaste kui heebrealastele. Kõik lepinguosalised võimaldavad oma subjektidel edasi ajutiselt liikuda teise poole territooriumile põllumajanduslikel ja tööstuslikel eesmärkidel ning sellele, eelkõige passi normidega takistusi tegema ei hakata. Esindajate Riikide kontrolli organisatsioonid, kes on asutatud ühe lepinguosalise territooriumil ja kes tegutseb asutustele sellised töötajate värbamine, kelle kohta selle poole Valitsus teatab teise poole Valitsusele, on ilma täiendavate formaalsusteta lubatud viimase territooriumil teostada takistamatult oma esindajate ülesannete täitmist. Vene töömehed kes tulevad Saksamaale põllumajandus-või muu sugulasametitega tegelema, antakse nagu seni tasuta luba, need seaduslikud dokumendid kehtivad alates l. veebruarist ja kuni 20. detsembrini, uue kalendri järgi. Need paberid peavad olema kirjutatud vene ja saksa keeles. Artikkel 3. Kuivõrd kolmanda riigi subjektid, olemasolevate lepingute ja kokkulepete jõul, on vabastatud Venemaal eestkoste alt, siis Saksa subjektidel Venemaal on samad privileegid eestkoste suhtes kui mitte-saksa vähemustel. Artikkel 5. Saksamaa valitsus ei või Venemaa impordi suhtes võtta, seoses loomade nakkushaigustega, kohaldada rangemaid veterinaarmeetmeid, kui liikmesriikide suhtes, millises veterinaar-institutsioonid on tunnistatud samas seisundis olevaks nagu Venemaal. Käesolevat määrust ei kohaldata Saksamaa ja Austria-Ungari vahel sõlmitud veterinaarkontrolli puudutavate meetmete suhtes.
Elussigade arv, milline kehtivate määruste kohaselt võib Ülem-Sileesiast imporditud olla, on suurendatud nädalas kahe tuhande viiesajani. Liha, mis 3. juuni 1900.a. Saksamaa Lihainspektsiooni seaduse järgi, loetakse töödelduks, on lubatud importida Saksamaale vastavalt määrustes osutatud õigusaktidega. Soodustused mis on sätestatud eelnevates lõigetes 3 ja 4., võib ajutiselt peatada või tühistada, kui seda tingivad erakorralised kaalutlused, mis tulenevad veterinaarsest järelevalvest. Artiklite 5, 6, 7, 9 ja 10. suhtes. Arvestades, et Venemaal on praegusel hetkel teatud kaupade suhtes kõrgem tollimaks kui neid imporditakse üle maismaapiiri, kui siis, kui neid on imporditud üle Balti mere. Pooled on kokku leppinud, et alates päevast, kui käesolev Leping jõustub, siis impordil üle maismaapiiri vähendatakse vastavaid tollimaksu määrasid võrdseks Balti mere kaudu impordiga ja et ühtegi uut mere kaudu impordi kasuks diskrimineerivat tariifi kehtestada ei või. Saksa Valitsus oma poolt seob ennast kohustusega mitte kehtestada Saksa impeeriumi teistel piiridel eri või soodsamad tollimakse kui ida piiril. Artikkel 6. Saksa Liidunõukogu ei kasuta ise käesoleva Lepingu eksisteerimise ajal oma eesõigust, tühistada Königsbergi, Danzigi, Altona, Mannheimi ja Ludwigshafeni ladudest teravilja transiidiks antud luba. Artikleid 6, 7 ja 11. Kui kolmanda Riigi põllumajandus-ja tööstustooteid, mida veetakse läbi ühe lepinguosalistest territooriumi, imporditakse muust riigist, ei tohi neid maksustada teise või kõrgema tollimaksuga kui siis, kui need oleks imporditud otse nende päritolus Riigist.. Artiklite 6-9. Vene valitsus deklareerib ise, et on nõus tunnistama Saksa kuld münte tollimaksude tasumiseks, vahetuskursiga 1000 Marka kullas 462 rublaga (1 rubla = 1 / 15 Imperial). Vene tolliasutused aktsepteerivad sama Saksa Imperiaal Panga poolt tollimaksude tasumiseks märgitud vahetuskursi. Artiklite 6 ja 7. Seoses kauba impordiga, mille suhtes, vastavalt nende päritoluriigist erinevate tollimaksudele, on lepinguosalistel õigus nõuda päritolusertifikaati, tõendina kodumaisest tootmisest või valmistamisest.. Mõlemad pooled hoolitsevad, et eespool nimetatud sertifikaadid piiraksid kaubavahetust nii vähe kui võimalik. Artikli 12 juurde. Venemaa kasutab, artikli 12 1.lõikes ette nähtud õigust nimetatud isikute suhtes, kes peavad olema varustatud spetsiaalse kaubanduse sertifikaatidega, milliste eest Valitsuse ei tohi võtta üle 150 rublades aasta ja 75 rubla poole aasta kohta. Kui isik soovib kasutada Artikli 12 lõikes 1 sätestatud õigust varustada nimetatud kaubanduse sertifikaatidega oma palgalised kaubareisijad, siis neile antakse spetsiaalseid isikliku kaubanduse sertifikaadid, milliste eest võetav tasu ei tohi ületada 50 rubla terve aasta, või 25 rubla poole aasta eest.. Kaubandus tunnistusi, mis on sätestatud käesoleva määruse lõike 1 kohaselt, võivad olla välja anda isikute nimel, kes lähevad Venemaale ja sel juhul sellised isikud ei pea esitama enda isiklikke kaubanduse sertifikaate. Väljaantavate kaubanduse sertifikaatide eest võetavad tasud samad ja ristiusku ja heebrea religiooni tunnistavate isikute vahel vahet ei tehta. Kuivõrd import tulirelvade Venemaale ei ole keelatud, siis saksa kaupmehed võivad viia endaga selliseid relvade näidiseid, kuid ainult selgesõnalisel tingimusel, et need kaupmehed peavad esitama kõik üld-ja kohalike eeskirjadele vastavad dokumendid, mis kehtivad tulirelvadega seoses hetkel või ka tulevikus. Artikli 14 kohaldamisest. Lepinguosalised jätavad endale õiguse sõlmida erikokkuleppe seoses laevajuhtimise ja parvetamisega sisevetel, mis võivad otseselt või kaudselt ühendada mõlemad riigid. Kuni käesoleva Lepingu sõlmimiseni võivad Saksa laevad, nende meeskonnad ja saksa parvetajad Venemaa siseveekogudel ning vene laevadel, nende meeskondadel ja vene parvetajatel Saksamaa siseveekogudel, tegeleda puksiir-ja kaubandusliku meresõiduga, sealhulgas reisijate-kui ka parvede suhtes samadel tingimustel kui kohalikud elanikud ise. Saksa laevu, mis suunduvad Venemaa siseveeteedele, mis ühendavad neid Riike ja kes kavatsevad sõita tagasi Saksamaale, on lubatud Venemaale sõita ilma impordi-või muu tagatise maksmiseta. Tähtaeg, mille jooksul peavad laevad Saksamaale tagasi tulema on kaks aastat alates nende Venemaale saabumisest. Kuid kui laev, mida müüakse Venemaal võib jääda sinna rohkem kui kaheks aastaks, siis sel puhul tuleb maksta vastavat imporditollimaksu. Kui laev on kinni peetud kaptenist mitteolenevatel põhjustel, nagu madal keskmine veetase, või märkimisväärse remondi vajadus ja muud sarnased põhjused, siis tuleb eespool nimetatud aega pikendada. Imporditollimakse ei kehtestata, kui laev hävineb tulekahju või laevahukku tõttu. Tunnistused mis sätestavad laeva uuesti väljumise või imporditollimaksude tasumise, antakse välja tasuta. Laeva gabariidi tunnistus antakse laeva Venemaal viibimise ajaks hoiule Vene tolli.
Artikkel 20. juurde. Lepinguosalised toetavad teineteist nii palju kui võimalik, raudtee tariifide küsimuses, eriti mis puudutab kauba läbiveo tariife. Sellised kauba läbiveo tariifid tuleb kehtestada Venemaale kauba ekspordi hõlbustamiseks, samuti nagu Venemaalt importimiseks, vastavalt kaubanduse nõudmistele, eriti Saksa sadamates, Danzig (Neufahrwasser), Königsborg (Pillau) ja Memel. Esemete suhtes, mis on Vene raudtee tariifi alusel liigitatud teravilja, lina, kanepi ja puidu kaubaveo tariifide alla, Vene jaamadest väljumisel eespool nimetatud sadamatesse, koostatakse ja jaotatakse osalevate saksa ja vene raudtee transpordi vahel, kooskõlas olemasolevate õigusaktidega, millist Vene raudtee kasutab Liepaja ja Riia sadamatesse veo puhul, või sellise, millist võetakse hiljem kehtestatud sätete alusel. Sama kehtib juhul, kui kaupu veetakse uuesti edasi. Ekstra tasud, milliseid võib võtta lisaks kauba tariifimääradele, koostatakse samal viisil ja kogusummas, kooskõlas Vene normidega, jagatakse raudteede ettevõtete vahel; seoses sellega, ja saavutatud kokkuleppele vastavalt, ühe poole piiril kogutud maks jagatakse võrdselt Vene ja Saksa piirini viivate liinide vahel. Erisätted, mis reguleerivad Königsberg ja Danzigi konkurentsi, mis on praegu jõus, jäävad sellisteks ka tulevikus. Tariif, mis eelistab meritsi imporditud kaupu Saksa või Vene raudteede kaudu imporditud kaupadele, peab asjast huvitatud Valitsuste nõudmisel, laienema piirile viivatele raudteedele samalaadsetele toodetele üle raudtee ulatuvad piirijaama vastuvõtva jaama. Sel juhul ulatub eelistamine kilomeetri või ühe versta, liiklusel üle maismaa piiri, mis peaks olema sama, nagu liiklusel läbi sadamate. Seoses tariifide määradega, ei tohi teha mingit vahet, importivate lepinguosaliste laevade rahvuse suhtes ja ka juhtudel, mil imporditud kaupa transporditakse raudteel või siseveekogudel. Vene Valitsus hoolitseb selle eest, et Venemaalt Saksamaale phosphorites ja muud fosfaatide, samuti maakide, transpordil raudtee-kaubaveo tariifid, mis kehtisid 1. augustil 1914.a. ei tohi suurendada rohkem, kui see vastab üldisele keskmine tõus Venemaa raudtee tariifide tõusule vastavalt vahemaadele, samamoodi nagu need olid aluseks olevate tariifidega seotud enne nimetatud 1. augustit / 19. juulit 1914.a. ((19. juuli on vana kalendri kuupäev)). Saksamaa Valitsus nõudmisel, kohaldatakse uute lähte-ja sihtkoha jaamade suhtes mere tariife.
Lepinguosalised lepivad kokku, et seoses raudtee küsimustega, on Saksamaa ja Venemaa vastastikuse liikluse suhted samad nagu enne sõda, ning puudused, mis võivad tuleneda Venemaa raudteesüsteemi osa moodustavast sõltumatust raudteevõrgust, likvideeritakse nii kiiresti kui võimalik. Selleks on mõlemad pooled valmis nõustuma konventsioonis, mis seovad Saksamaa, Venemaa ja Euroopa riikide raudteid ja laiendada territooriumite üle, millised on end Vene keisririigist eraldunud, reguleerida selles mõttes käesoleva Lepingu eriklausleid sisalduv Artikkel 20. ja sõlmida selles protokollis, eriti raudtee tariifide järjepidevuse taastamise suhtes, millised eksisteerisid enne sõda suhtlemisel Läänemere, Musta- ja Aasovi mere sadamatega.
TEINE OSA.
Tollieeskirju puudutavad määrused. § 1. Luba tollikontrolli all lähetada kaupa muudesse tolli kontrolliks kohandatud ladudesse on pikendatud mõlemate poolte poolt esimese klassi tolliladude suhtes, millistega ei ole raudtee sidet. Siiski on kindlaks määratud, et selliste saadetiste suhtes kohaldatakse jätkuvalt asjakohaseid seadusi ja määrusi. § 2. Mõlemad pooled nõustuvad, et mõlemas riigis asuvad tollihooned on avatud iga päev aastas, välja arvatud pühapäeviti ja riigipühadel. § 3. Tabelid vastuvõtuaegadega peavad olema välja pandud mõlema riigi tollihoones. Passide ja seaduslike sertifikaatide kontrolli tööaeg määratakse kindlaks spetsiaalse lepinguga iga piirkonna poolt ja igale piiripunktile ja mis on lepitud kokku kahe Riigi vastavate ametkondade osakondade vahel.. Mõlemad pooled nimetavad samal tunnid, arvestades kohalikke vajadusi, ning seda teostatakse selleks kohandatud kolmanda klassi maja ruumides ja piiri ülekäiguradade juures ja kus on töötajatele garanteeritud puhkus toitumiseks. § 4. Kaubalt võib võtta tollimaksu, mille impordib isik, kellel on nõuetekohaselt vormistatud piiri ületamise luba, mida võib deklareerida suuliselt mõlemas riigis ja kõigis tema pädevuse piires, selleks kohandatud majades kui imporditud kaup ei ole mõeldud kaubanduslikeks eesmärkideks ja kui tollimaksuga tasumisele kuuluv summa ei ületa:
viisteist rubla Venemaale impordil ja; kolmkümmend viit marka Saksamaale impordil. Ülemineku punktide kontorid on volitatud puhaste toiduainete (välja arvatud brändi ja muud alkohoolsed vedelikud), samuti ainult kodumajapidamises kasutamiseks ettenähtud esemete suhtes. § 5. Kahjustamata erieeskirju, mis käsitlevad jõe laevu, igat liiki sõidukeid koos nende tarvikutega, millal importimise eesmärk on tarvitada neid reisijaid või kaupade vedamisel, ja mis on ainult sellel eesmärgil viia ajutiselt Venemaale vene või saksa tolli isikud teadmisel, on lubatud, mida Venemaa ametivõimud vabad maksudest ja ilma tagatise seadmine selline maks, kui vedaja kohustub asuma reekspordile sama kindlaksmääratud aja jooksul. Sellise kohustuse võtmise avaldus tuleb esitada kirjalikult ja see tehakse tasuta. § 6. Venemaale importimisel ei ole vaja erilisi kaubadeklaratsioone, kui kaupadele on lisatud saateleht. Sellistel juhtudel piisab, kui esitada saateleht piiriületamise ajal tolliametnikule. Vedavate hobuse-ja sõidukite, samuti kõigi saatekirjade ja pakendite arv on kantud ühest kuni viiele saatelehele, mille sissekande on allkirjastanud vedajate juht. § 7. Lilled ja elustaimed, värsked puuviljad ja värske kala, samuti kõik kiiresti riknevad kaubad, välja arvatud vääramatu jõu tõttu, peavad olema läbinud mõlemad pooled 24 tundi jooksul, peale kauba tollilattu saabumist. § 8. Tasu kaupade identifitseerimistunnuste kinnitamisele ei tohi ületada 5% tollimaksust. Tollitõkendite juhul, nööbid, paelad, pits, tikandid ja karusnahad identifitseerimise kinnitamise tasu ei tohi ületada 1 kopikat igalt pitserilt. Koguhulk, iga juhtumi puhul, eraldi sulgemiseks, ei või ületa 5%. imporditollimaksu suurusest. Aga kui huvitatud isik soovib, et kaup peab olema suletud üle kindlakstegemise vajaduse, siis nimetatud isik on kohustatud maksma lisatasu seeläbi tekkinud kulude eest.. Tembeldatud Saksa kuld- ja hõbe nõude ei maksustata teisiti kõrg-või erimaksudega kui omamaist sarnast tembeldatud jms tooted. § 9 Imporditud kaupu ladustatakse Vene tolli võimude lattu ainult kindlaksmääratud ajaks, alates neljandast päevast peale tolli uurimise algust. Kuid ajavahemik, mille puhul ladustamise tasusid ei võeta, peab olema piiratud ajavahemiku jooksul igas Tollimajas imporditud kauba tunnistamiseks, mis on 5 kuni 14 päeva, millele lisatakse eelnevas 1.lõikes ette nähtud 3 päeva. § 10. Niikaua kui käesolev Leping kehtib, Venemaa valitsus seob ennast sellega ega muuda seda mingil moel 14. oktoobri 1890/1a. Berni konventsiooni artiklite 15 ja 16, eriklauslitega, mis reguleerivad saatjate õigusi kaupade valitsemisel. 1: 82 British and Foreign State Papers, pp. 771, 796. § 11. 15. mai 1901.a. Vene Määruste Artikli 292 säte, käsitleb kaupade import, mille kohaselt juhtudel kui mass erineb deklareeritust ja tegelikult läbivaatusel näidanud kaupade kaalust, kui see ei ületa 5% kauba kogukaalust, on muudetud ja lubatud erinevust piiri suurendatakse 10% kogumassist. § 12. Vene Tollimaja ametivõimude trahvide otsuste suhtes, ebaõige või pettusega deklaratsiooni või seoses tariifse klassifikatsiooniga, kaebuse esitamise õigus kuulub kaupade saatjale ja samuti deklarandile. Sellised kaebused võivad olla koostatud sakslasest kauba saatja poolt saksa keeles. § 13. §-s 12. nimetatud juhtudel on nii saatja kui deklareerija kaebuse esitamise tähtaeg määratud kahe kuuga, alates päevast, mil otsus Tolliasutus on sellest deklarandile teatanud. Mis puudutab kauba klassifikatsiooni tariifi, siis saatjal on õigus esitada kaebust eespool nimetatud tähtaja jooksu mõistes üksnes juhul, kui kaubad on endiselt tollilaos. § 14. Saksa konsulitel Venemaal ja vene konsulitel Saksamaal on õigus suhelda otse, endise Vene tolliga ning viimane esindajatega Saksa Tolliasutustes (ja maakonna tolli direktoriga, jne), mis puudutab tolli kaebusi menetluses selliste ametiasutustega. § 15. Mõlemate lepinguosaliste vagunisaatjad, vedurijuhid ja teised raudtee töötajad, kes on tabatud teise lepingupoole territooriumile minevatelt rongidel kaupade salakaubana edasitoimetamiselt, pädeva Tolliasutuse taotlusel ja nõudmisel, kaotavad õiguse saata piiri ületavat rongi. § 16. Kõik karantiini- ja veterinaarkontrolli politseilised meetmeid, nimelt: igasuguse kauba tellimustele piiri sulgeda või avamine või vastavate kohalikele määrustele muutmine ja nii edasi, kohe peale avaldamisest, edastatakse mõlemate lepinguosaliste poolt teineteisele. Kõik kohaliku (Landrat Saksamaal, maavanem, maakonna politseiülem Venemaal) algatusel võetud meetmed peab ringkonnakohtu esindaja otse edastama teiste asjaomastele riikide vastavate ringkondade juhtidele. Selline teatis peab sisaldama meetmete motiive, kui need ei ole iseenesestmõistetavad. Saksamaa provintsi (Oberpräsident) haldusjuht või valitsuse juhatuse esimehe poolt võetud meetmed need, ja mis võetakse Venemaal kindralkuberner või kuberner poolt, edastatakse vastastikku ametliku korrespondentsi saatmise korras. Kui see on põhjendatud, siis informatsioon selliste meetmete kohta tuleb toimetada edasi diplomaatilisi kanaleid kasutades. Meetmed, mida kahe riigid keskvõimud võtavad, koos põhjendustega, peavad olema samad, mis edastatakse igale poolele diplomaatiliste kanalite kaudu. Mõlemad pooled nõustuvad, et veterinaarseid meetmeid puudutav teave peab olema teineteisele võimaluse korral edastatud enne nende avalikustamist ja igal juhul mitte hiljem kui samal ajal nende avaldamisega. Mõlemad valitsused vahetavad nimekirjad, mis näitavad ära mõlemal pool asutused, kes peavad omavahel sidet vastavalt eespool kirjeldatud menetlusele. § 17. Epideemiliste haiguste vastase karantiin norme kohaldavad mõlemad pooled kõigi piir ületavate reisijate suhtes enne piiri ületamist, olenemata nende kodakondsusest, kooskõlas nakatumise ohuga. § 18. Kumbki lepinguosaline ei takista reisijate tagasi naasmist passi puudumise või tollimaksude mittetasumise tõttu; nimetatud asjaoludel võib mõlemale poolele tagasi isegi välismaa subjekte, eriti kui viimased ei ole veel jõudnud riiki siseneda. Mõlema poole vastavate asutuste võimud lepivad kokku, selleks vajalike meetmete suhtes. Vene päritolu juudi emigrandid, kellel on vene emigratsiooni tunnistused ja muude isikute saadetakse tagasi Venemaale Saksa ametivõimude ja nad peavad olema poolt Vene piiriasutuste poolt tagasi võetud, eeldusel et need isikud ei ole viibinud Saksamaal rohkem kui üks kuu, lugedes päevast, kui nad ületasid Vene - Saksa piiril. § 19. Mõlema lepinguosalise piirivalvevõimudele tuleb selgitada, et nad on kõik hulkurid ja teised isikud, kellel ei ole passi, kes soovivad teise poole territooriumile tagasi, mille subjektid need on, toimetada üksnes sellistesse piiripunktidesse, millistes on sobivad reisijate väljasaamise tingimused.
***
Maailmasõda dokument. Arhiiv> 1918 Dokumendid> Brest-Litovski rahuleping> sealhulgas liited: Venemaa-Saksamaa II osa Välja otsitud andmebaasist "http://wwi.lib.byu.edu/index.php/Including_Appendices:_Russia-Germany, _Part_II" * Viimane muutmine: 7. juuli 2009, kell 23:30. * Seda lehekülge on külastatud 1304 korda. Materjal alla laaditud 7. nov.2009.
Vene laevastiku olukord 14. september 1918.a.
Rahuläbirääkimised Venemaa ja Keskriikide vahel. 21. november, 1917- 3. märts 1918.a. (Washington, Government Printing Office, 1918)
Järgmised andmed Vene mereväe praeguse olukorra kohta on saadud kõiki olemasolevaid allikaid kasutades. Informatsiooni on antud teemal palju, sageli vastuolulist ning kaheldava usaldusväärsusega; kõik sellised aruanded on hoolikalt võrreldud ja tähelepanu on suunatud ainult neile, mis tundusid väärtuslikena. On usutav, et järeldused mis sellest infost tehakse on üldiselt õiged, kuid siin on võimatu tagada iga siin toodud detaili täpsust. Oktoobrirevolutsiooni ajal, 1917.a. oli Vene merevägi jagatud neljaks jõuks, nimelt: 1. Balti laevastik. 2. Musta mere laevastik. 3. Arktika ja Valge mere eskaader. 4. Vaikse ookeani eskaader. Peale nende peamine jõudude, ristlejate on kahuripaadid ja erilised abilaevad, mis tegutsevad iseseisvalt (1) Doonau jõe ja (2) Kaspia meri. Nende hetkeseisu ja paigutust käsitletakse allpool. 1. Balti laevastik. Lahingulaevad (Liinilaevad), drednoot, (dreadnought). * Gangut * Poltava * Petro Pavlosk * Sevastopol Uued lahingulaevad on kõik on Kroonlinnas, Nõukogude Valitsuse valduses. Lahingulaevad (ristlejad) * Respublika * Andrei Pervozvanni. Vanemad lahingulaevad. Teadete järgi nad on kõik Kroonlinnas Nõukogude Valitsuse valduses. * Grazhdanin Petrogradi Kell. Ristlejad. * Izmail * Kinburn * Borodino * Navarin Need neli ristlejat olid ehitusel Petrogradis ja vähemalt kaks olid peaaegu valmis jaanuaris 1918. Nad kõik on Nõukogude Valitsuse käes. Soomuslaevad.. * Gromoboi * Bayan * Admiral Makharoff * Rjurik Need ristlejad on Kroonlinnas või Petrogradis, Nõukogude Valitsuse valduses. Samas on väidetud, et admiral Makharoff tabas miin ja vajus Reveli lähedal 9. aprillil 1918.a. põhja, kuid see on kinnitamata. Samuti on kinnitamata teade, mis väidab, et Rjurik jäi jäävangi Reveli all ja langes sakslased kätesse märtsis 1918.a. Varyag
Demonteeritud Liverpoolis juunis 1917.a. Kergeristlejad. * Aurora * Bogatir * Oleg * Rossija * Diana (minu kiht) Kõik need ristlejad teatatakse olevat Kroonlinnas või Petrogradis, Nõukogude valitsuse valduses. Ehitatavad kergeristlejad. * Admiral Butakov. * Admiral Spiridov Need olid ehitusel Petrogradis ja peaaegu valmis jaanuaris 1918.a. Nad on kahtlemata Nõukogude Valitsuse käes. * Admiral Creig * Admiral Svietlana Sama klassi, mis on ehitatud ja peaaegu lõpule viidud Revelis ((Tallinnas)). Need sattusid kahtlemata sakslasete kätte, kui nad vallutasid selle sadama juba 1918.a. . Torpeedokandjad.
Jaanuaris 1918.a. hõlmas Balti laevastiku umbes 86 hävitajat, millest 14 olid uued suured laevad, alates 1200 kuni 1600 tonni. Oli ka mitu väiksemat Torpeedo paati. Suur hulk hävitajat, ehk 30, neil ei olnud võimalik, arvestades jääd Helsingforsist lahkuda, kui sakslased okupeerisid selle sadama aprillis 1918.a., nad on vahepeal relvadest vabastatud või tõenäoliselt need eemaldatakse. Nad on Saksa-Soome valitsus kontrolli all. Ülejäänud hävitajad ja torpeedode paadid on Kroonlinnas või Petrogradis, kuid mõned on öelnud, et osa on leidnud varjupaiga Laadoga järvel. Kõik need on muidugi Nõukogude valitsuse kontrolli all. Kuusteist hävitajat, mis olid Revelis ehitamisel, on kahtlemata sakslaste käes aga 10 on Petrogradis ehitamisel. Allveelaevad. Jaanuaris 1918.a.arvati Balti laevastiku hulka 32 allveelaeva. Kuus või kaheksa neist langes Revelis sakslaste kätte ja ligikaudu 15 on Helsingforsis. Ülejäänud on Petrogradi pea baasis või Kroonlinnas Nõukogude Valitsuse kontrolli all. On võimalik, et mitmed olid lastud õhku nende endi meeskondade poolt Hangos, vahetult enne sadama Sakslaste poolt okupeerimist. Seitse Briti allveelaeva, mis olid tegutsenud koos Vene laevastikuga Balti merel olid hävitatud väljaspool Helsingforsi 3. kuni 8. aprillini1918.a. Admiraliteedi korraldusel. Pooleli olevad allveelaevad võivad olla langenud sakslaste kätte Revelis. Petrogradis on ka veel mõned lõpetamata allveelaevad. Abilaevad.
Suur hulk abilaevu peetakse olevat osalt Kroonlinnas ja Petrogradi lähedal Nõukogude Valitsus kontrolli all, kuid mõned langesid sakslaste kätte Revelis ja Abos ning märkimisväärne hulk seisis Helsingfors enne Saksa okupatsiooni. Viimased on kinni peetud Soome Valitsuse poolt. KOKKUVÕTE.
Kõik liinilaevad, lahingulaevad, lõpetamata raskeristlejaid ja kerge ristlejaid on Nõukogude Valitsuse käes, võimalikuks erandiks ristleja Admiral Makharoff, mis võivad olla miinitabamusest pöördumatult uppunud nagu ka ristleja Rjurik, kes võib-olla jäi Revelisse ja on kukkunud sakslaste kätte. Kergeristlejad Admiral Greigh ja Svietlana, milliseid ehitati Revelis, on sakslaste käes. Torpeedopaatide ja allveelaevade ning nende lisaseadmed on osaliselt Nõukogude Valitsuse, osaliselt Saksa või Soome Valitsuse käes ja osaliselt hävinud. Nõukogude Valitsus käes olev laevastik on täiesti demoraliseerunud, paljud laevad on nende meeskondade poolt rüüstatud; distsipliin on praktiliselt olematu, ja kõigil juhtudel on meeskonnad palju kahanenud. Balti laevastikku ei saa pidada võitlusvõimeliseks jõuks, see on praktiliselt säilinud tänu vaenlase jõudude halastusele, kuid kes võivad hõivata Kroonlinna või Petrogradi. 2. Musta mere laevastik.
Lahingulaevad. * Volja (endine Imperator Alexander III): Enne Sevastoopoli sakslaste poolsesse okupatsiooni 4. mail 1918.a. see uus lahingulaev, mis põgenes Sevastoopolist Novorossiiskisse, kuid sakslased nõudsid, et ta tuuakse Sevastoopolisse juba juuni algusest peale 1918.a. tagasi ja on nüüd nende kätes. * Swobodnaya Rossia: (endine Imperatriza Ekaterina II): See laev põgenes samamoodi Novorossiskisse mais 1918.a, kuid kui sakslased nõudsid tema Sevastoopolisse tagasi toomist, siis juunis 1918.a. laskis selle meeskond ta õhku, ning see uppus. * Imperatriza Maria:
Lendas õhku ning vajus põhja (sisemise plahvatuse ajal Sevastoopolis 19. oktoobril 1916.a., kuid Venemaa alustas päästeoperatsiooni, millist jätkasid edukalt sakslased, tõstes ta juulis 1918.a. pinnale ja nüüd ta on sakslaste käes Sevastoopolis ja arvatakse olevat remondis. * Demokratia (endine Imperator Nicolai I): See laev, viimane oma klassis, millise ehitamist alustati Nikolajevis 1914.a. ja lõpetati oktoobris 1916.a. Ta peab olema peaaegu lõpetatud, kui ta sattus sakslaste kätte pärast nende poolt Nikolajevi okupeerimist märtsis 1918.a. Lahingulaevad.. * Rostislav * Sinop * Georgi Pobodonosetz * Tri Sviatitelya * Boretz Za Svobodo * Ioann Zlatoust * Evstafi Kõik need vanemad lahingulaevad langesid sakslaste kätte, kui nad vallutasid Sevastoopoli 4. mail 1918.a. Nad ütlesid, et need hakkavad seilama Ukraina lipu all. Neilt võeti viivitamatult meeskond maha ja nad jäid Sevastoopolis sakslaste kätte. Kergeristlejad. * Pamjat Merkuriya * Ochakov * Almaz (jaht) Need on Sevastoopolis sakslaste valduses. Prut (endine Türgi Medjidieh).
See laev, varem türgi ristleja "Medjidieh" oli uppunud Läänemerel miini tabamuse tõttu, 3. aprillil. 1915.a. kuid venelased õngitsesid ta välja ja nimetasid ümber "Prut;" Ta langes aga Sevastoopolis mais 1918.a. sakslaste kätte, ning anti kohe edasi Türgile, ning ta jõudis Konstantinoopoli. Neli suurt abiristlejat. Sattusid ilmselt samuti sakslaste kätte mais 1918.a. Ehitusel olevad kergeristlejad. * Admiral Lazareff * Admiral Makhimoff * Admiral Kornilov * Admiral Istonin Need neli Jälitus-ristlejat ((Laevade tüübid vajavad kontrolli, igas keeles oma liigitus. K: L:)) olid ehitatud Nikolajevis ja langesid sakslaste kätte, kui nad viibisid selles sadamas, 15. märtsil. 1918.a. Torpeedokandjad. Sel ajal kui toimusid läbirääkimised Brest-Litovski rahulepingu küsimuses, kuulusid Musta mere laevastiku hulka 27 hävitajat, millistest 17 olid suured kaasaegset tüüpi, ülejäänud aga väikesed teise klassi laevad, milliste maksimaalne kiirus 14 sõlme ((25 km/h)). Mõned neist hävitajad langesid peale Sevastoopoli hõivamist 4. mail 1918.a sakslaslaste kätte., ülejäänud põgenesid Novorossiiskisse. Kui juunis sakslased nõudsid viimaste tagasitoomist Sevastoopolisse, vastavalt Brest-Litovski Rahulepingu määrustele, üheksa või kümme olid lastud õhku nende endi meeskondade poolt, ülejäänud sõitsid Sevastoopolisse tagasi, vastavalt Saksa nõudmistele. Seega vähemalt 17 või 18, on neist laevadest nüüd sakslaste käes, kuid puudub teave selle kohta, mis laevad need täpselt olid. Märtsis 1918.a.neli suurt kaasaegset hävitajat, mida ehitati Nikolajevis ja mis on peaaegu lõpule viidud, langesid sakslaste kätte peale nende sadamate okupeerimist. Allveelaevad. Vähemalt 14, ja võib-olla 16, allveelaeva mis olid kogu Musta mere laevastikus, sattus sakslaste kätte ja on Sevastoopolis, 4. mail 1918.a. Samuti langes nende kätte Nikolajevis, märtsis l918.a. kaks peaaegu lõpetatud allveelaeva, ning samuti veel kuus, millele tehti lisatöid.. Kahuripaadid.
* Donetz * Teretz * Mubanstz Kõik on Sevastoopolis sakslaste käes. Abilaevad.. Palju muid abilaevu langes sakslaste kätte Sevastoopolis, kuid olemasolevast teabest ei piisa, et anda nende täpne loetelu. KOKKUVÕTE.
Sakslaste käes on: Ehitatud:
2 Liinilaeva. 7 Lahingulaeva. 4 Kergeristlejat. 4 Abiristlejat. 17-18 hävitajat. 14-16 allveelaeva. 3 kahuripaati. Abilaevad. Ehitamisel:
1 liinilaev. 14 kergeristlejat. 4 hävitajat. 8 allveelaeva.
On teatatud, et sakslased on demobiliseeritud vene meeskonnad ja laevad on nende kontrolli all, ning kogu Musta mere laevastiku mehitamisel see täiendab saadud laevadega Saksa mereväge. (3) Põhja jäämere ja Valge mere eskaader. Lahingulaev. Chesma: Valvelaev, Koola Inlet; demobiliseeritud; vasakpoolsete hoole all. Ristleja.
Askold: At Murmansk; mehitatakse varsti Briti poolt tellitud personaliga. Hävitajad.
Kaks Valge mere hävitajat on käesoleval ajal Liverpoolis remondis ja ülejäänud neli on Murmanskis, iga laev on mehitatud kuue mehelise meeskonnaga. Kõigi nelja laeva eest vastutab üks ametnik. Allveelaevad.
Üks on Archangel ja üks Alexandrovsk. Abilaevad.
Väga suur raudteevagunite praam, transpordi ja laevastiku abilaevad on erinevates Valge mere ja Murmanski sõjasadamates. KOKKUVÕTE. Kõik Valge mere ja Arktika väed, kuigi suuresti demobiliseeritud, on Liitlas- ja nendega Ühinenud Riikide ja USA kontrolli all. (4). Vaikse ookeani eskaader. Hävitajad. Kaksteist hävitajad on Vladivostokis, Nõukogude Valitsus, 22. veebruaril 1918.a. ja juulis 1918, need laevad olid relvastamata. Kaks hävitajat käesoleval ajal on Hongkongis, mis on ristleja Orjol ((Kotkas)) abilaevadeks. Abilaevad.
Meremiinide paneku ja korjamise laevade arv, ning muud abilaevad, millised moodustavad nimetatud merejõudude osa ei ole teada ja nende kohta ei ole piisavalt infot saadaval. Jõe suurtükipaadid. Sõjalaevastiku 28. kahuripaati, millised patrullisid varem Amuuri jõel. On teada, et enamikult neilt on enamlased nende mootorid ja relvad eemaldanud, kuid enam usaldusväärne informatsioon puudub. KOKKUVÕTE. Eelöeldu põhjal näib, et Vaikse ookeani eskaadrit ei saa enam pidada vastase vastu võitlemise jõuna. ((Nimetatud eskaader purustati-uputati 1905.a. Jaapani-Vene sõjas)). Doonau sõjalaevastik. Mitmed praamid, jõe suurtükipaadid ja abilaevad, millised varem olid põhiliselt tollimaksu korjamiseks Doonau jõel on liidetud kahte mereväe brigaadi. Kõik sõjalaevad on ilmselt langenud sakslaste valdusse. Kaspia mere sõjalaevastik.
Kaks kahuripaati ja neli abilaeva hoiti varem Kaspia merel. Nende laevade saatuse kohta puutuvad andmed.
***
Maailmasõda dokument Arhiiv> 1918 Dokumendid> rahulepingu Brest-Litovski rahuleping> sealhulgas liited: Vene laevastik
NB- Nimed vajavad kontrollimist. Sama lugu piiride kirjeldusega, kuna tõlgitud on ilma näpuga kaardil järge vedamata. Täpne kaart on nimetatud lepingu originaali koopia vahel, kuid seda kasutades on vaja luupi ja palju kannatust. Kaardil väga palju infot, mis häirib. Ärge minu tõlke järgi kirjeldatud piiri eriti uskugem, sest teksti on juba enne mind tõlgitud ja vigu juurde tehtud. Kui Teid piir huvitab, siis kasutage kaarti ja lugege siis kirjeldust. Nimed ja piirid on mitu korda aja jooksul muudetud ja üpris oluliselt, kui arvestada peaaegu sõjakaardi täpsust. Samuti on piirid märgitud maha ja kirjeldatud erineval viisil. Versailles“ rahulepingus näiteks jookseb piir mööda mägede tippe ja jõgede sängide keskel, Brest-Litovski piirid nii ei jookse. Bukaresti rahus on näiteks kõik piiriäärsed mäetipud Ungarile antud. Jne. Edu Teile!
161109 VKL
PAGE
PAGE 1
% & § Ø ® ŗ ¼ " ' B C E F G H R U × Ų p q “% Ä% Å% Š% Ń% Ó% Ś% ā% 8( 9( ]) ^) ö) ł) ųķųåųįŻŃŻĘŻ»Żå»å°»åŻ©Ż¢ŻŻŻ}ŻvŻj hzt3 h7@ 5CJ aJ hzt3 h7@ hĆp h7@ h{W h7@ CJ aJ h7@ CJ( aJ( h{W h7@ CJ( aJ( h)[ h7@ hk% h7@ hx_ h7@ CJ aJ hwWņ h7@ CJ aJ hwWņ h7@ CJ$ aJ$ hp
h7@ 5CJ, aJ, h7@ hp
h7@ CJ aJ hwWņ hp
CJ aJ hp
CJ aJ % & ' Ø © ŗ » % & W i 4
G
A U
Õ
é
ā µ = Į (
ś ś ś ś õ õ õ õ õ ģ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ õ ć ć Ä`Ägd7@ L^Lgd7@ gd7@ gd7@ # < žž
# $ r « Ŗ , ± ² « ¬ b w Ļ į ¹ ŗ Ė Ģ 8 9 K L ö ö ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń gd7@ Ä`Ägd7@ L Ŗ « ž! ’! " # ®# $ H$ I$ J$ U$ V$ Ø% ©% Ŗ% ³% “% Ó% ā% B& ' ±* , ķ/ ż/ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ų ų ń ń ń ń ń ń ń ń ¤š gd7@ gd7@ ł) ±* x. y. Ņ/ ė/ ķ/ ż/ 00 ±0 ¼0 Ų0 ā0 1 q4 ä4 18 28 Æ8 °8 ·: ø: ų: ł: < < < < U? V? `C aC F F 8G CG öI ’I J łM śM ņīēīÜīŃīĘīŃ¾Ńī³ī¬ī¬ī„ī„īīīīī
īzī¾oīh h%f h7@ h(m h7@ CJ aJ ha< h7@ CJ aJ ha< h7@ CJ$ aJ$ hGb h7@ h7@ h7@ hr[N h7@ hjKä h7@ h¦ h7@ hrKÕ h7@ CJ aJ h7@ CJ aJ hrKÕ h7@ CJ aJ h„3Ē h7@ CJ aJ h„3Ē h7@ CJ aJ hrKÕ h7@ h7@ hzt3 h7@ 56CJ aJ (ż/ ¼0 a2 ę4 óB F F 5F (G žO 'S CZ ^ f g ¼i q Ńr år µt Hw ķz üz P e D p ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ų ķ ų ų ų ų ų
¤š ^ gd7@ ¤š gd7@ śM ŌO ÕO ńO üO S &S ĒV ŅV ŲX ŁX 7Z BZ ¶Z ·Z N] O]
^ ^ _ _ ś` a Bd Cd d Ŗd ņe óe ųe f g g g g Üg Żg oh üõüźüßüŌüĶüĀü»ü“ü©ü¢üüü
üzrzügrgü`ü hķg- h7@ hķg- h7@ CJ aJ h7@ CJ aJ hgu h7@ CJ aJ hŃu h7@ CJ aJ h0IĮ h7@ hNĢ h7@ CJ aJ hNĢ h7@ hRax h7@ CJ aJ hRax h7@ hęXü h7@ h
TJ h7@ CJ aJ h©2 h7@ hņuö h7@ CJ aJ hŠ h7@ CJ aJ hPTß h7@ CJ aJ hPTß h7@ h7@ %oh ph ®i ŗi Zo [o žp
q ņq óq Ńr år īt ļt v v :w Fw æx Ėx īz üz }{ ~{ ā~ ć~ ė~ ģ~ W e 6 B \ o Ė x łõźõćõŲõŃõĘõæõøõõ¢õõõõõ~õsõhõ]õ hĪhõ h7@ CJ aJ h4t h7@ CJ aJ hTiŠ h7@ CJ aJ h²vŠ h7@ CJ aJ h²vŠ h7@ hö( h7@ hŅB h7@ CJ aJ h.s} h7@ CJ aJ h>9w h7@ CJ aJ h>9w h7@ hW1 h7@ h ÷ h7@ CJ aJ h ÷ h7@ h { h7@ CJ aJ h { h7@ h„M h7@ CJ aJ h7@ hNA° h7@ $ Ī ) B Q ° C Ė° ]ŗ ?½ Q½ ĢĀ ėŻ ōŻ õŻ ß ß øß Aą ų ė Ž ų ų ų ų ų ų ų Ó ų ų ų ų ų ų ų ų ų Ī É É gd5p< gd7@
¤š `gd7@ Ä^ `Ägd7@
&d PĘ ’ gd7@ ¤š gd7@ x
ą ū ü ? A J K Y ¤ Æ ° ¶ Ļ Ł ä " # ¶ é ź Õ Ś Ż ą ¼ Ē Ź Ķ M N 8 [ ³” ø” »” ¾” x¢ õńęńŪńŪńŪńŠČĄęńŪń¹ń¹ń®ń§ńńńńwńllń hė S h7@ CJ aJ hqų h7@ CJ aJ hżĘ h7@ h\1Ø h7@ CJ aJ h7@ CJ aJ hAG h7@ CJ aJ hAG h7@ h* h7@ CJ aJ hĪ2 h7@ h7@ CJ aJ h7@ CJ$ aJ$ hĘŌ h7@ CJ$ aJ$ hĘŌ h7@ CJ aJ hĘŌ h7@ CJ aJ h7@ hĪhõ h7@ CJ aJ )x¢ y¢ ¢ ¢ µ¢ ¶¢ ¬£ ŗ£ Ś¤ Ū¤ ߤ š¤ -¦ .¦ D¦ E¦ «Ø ¬Ø « 7« 8« Ė° ä° 4± 5± ©µ Ŗµ ŗ ŗ >ŗ ?ŗ 0½ 1½ ?½ Q½ V½ c½ w½ x½ ½ ½ łõźõćõŲõĶÅĶõŗÅŗõ³õÅØõõõõõõõvõkÅkõg h5p< h< h7@ CJ aJ h< h7@ CJ$ aJ$ h_C h7@ h]S h7@ hB h7@ hV2 h7@ hV2 h7@ CJ aJ hö h7@ CJ aJ h, h7@ hŃ/ h7@ CJ aJ h7@ CJ aJ h$“ h7@ CJ aJ hEgä h7@ CJ aJ hF~ h7@ hF~ h7@ CJ aJ h7@ hü÷ h7@ (½
½ Ā¾ Ę¾ Væ Zæ mĮ yĮ {Į ÓĮ ŌĮ ąĆ ėĆ Ę Ę pĒ vĒ WČ [Č É É ŽŹ įŹ BĢ CĢ _Ģ dĢ Ķ Ķ 3Ī 4Ī DĪ EĪ ĆĪ ČĪ õĻ õńęńęńŪŌńĶńĀń·ń¬ń”ńńńńń}ńvńońdń häg h7@ CJ aJ h«k h7@ hd0I h7@ hd0I h7@ CJ aJ hk1 h7@ hk1 h7@ CJ aJ h`N" h7@ h`N" h7@ CJ aJ hŅz h7@ CJ aJ hĪs h7@ CJ aJ hG7 h7@ CJ aJ hO h7@ h }¾ h7@ h }¾ h7@ CJ aJ hÓ+3 h7@ CJ aJ h7@ h< h7@ CJ aJ #õĻ śĻ ŌŠ ÕŠ eŃ jŃ lŅ pŅ EÓ FÓ Ó Ó Ó Ó Ö Ö nÖ oÖ ;Ł @Ł Ś Ś
Ś Ś ®Ü ÆÜ ¶Ü ½Ü ß ß ·ß øß ā ā 'ā 4ā ć ”ć oä ä 8å 9å Aå Kå ę )ę šē ’ē ¼č Öč Yź õńźńßńßńŲńĶÅĶń¾ń¾ń³ń³Å³ńØÅØń¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤¤h[ h5p< CJ aJ hżi h5p< h5p< CJ$ aJ$ h N h5p< CJ$ aJ$ h5p< hź4 h7@ CJ aJ hŠW h7@ CJ aJ h×>0 h7@ h7@ CJ aJ h5C² h7@ CJ aJ h5C² h7@ h (Ż h7@ CJ aJ h (Ż h7@ h7@ hz[Ó h7@ CJ aJ 2Aą Bą Äē kź š 8ń ōō K÷ źū Š Į ā x ø ` 4 h
Ų
D M N Ę Ē Č É ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś õ õ õ õ gdö9B gd5p< Yź jź ģ
ģ Tķ aķ š š
š ,ń 6ń Łō ņō ōō õ ł ł Bū Qū Ėž Ūž 3 4 ¤ µ æ k v u ” ż T ^ $ 2 ] g å ļ s
= P $ Ņ č ½
×
Ę õńźńõńāõńõńõńõńõńõńõńŪńõńŠńÅńÅńÅńÅńŗńŗńŗńŗńŗń³Øńāāńńńńń hIL h5p< CJ aJ h9im h5p< CJ aJ h9im h5p< hÕ$r h5p< CJ aJ hč^C h5p< CJ aJ h $Y h5p< CJ aJ hæ^G h5p< h5p< CJ aJ h h5p< h5p< h[ h5p< CJ aJ <Ę ® ę ī
" # $ * + , . / 5 6 7 8 9 ; < = üųüųüųüīčīčüīčīŻīčüųü hp
0J mH nH u
hö9B 0J j hö9B 0J Uhp
hö9B # , - . 9 : ; < = ś ś ī å ć ī å ć ć ś h]hgd5p< ų’ &`#$gd5p< gdö9B
1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J 7@ N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a N ^@ ņ N 7@ N o r m a a l l a a d ( v e e b ) ¤d ¤d [$\$ 2 @ 2 7@ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 7@ L e h e k ü l j e n u m b e r =
8
’’’’ & ' Ø © ŗ » % & W i 4 G A U Õ é ā µ = Į (
# $ r
« Ŗ , ± ² « ¬ b w Ļ į ¹ ŗ Ė Ģ 8 9 K L Ŗ « ž ’ ® H I J U V Ø © Ŗ ³ “ Ó ā B ±" $ ķ' ż' ¼( a* ę, ó: > > 5> (? žG 'K CR V ^ _ ¼a i Ńj åj µl Ho ķr ür Pw ew Dy p| Ī ) B Q °
C ĖØ ]² ?µ Qµ Ģŗ ėÕ ōÕ õÕ × × ø× AŲ BŲ Äß kā č 8é ōģ Kļ źó Šū Įü āü xż øż ’ `’ 4 h Ų D M N Ę Ē Č É
#
,
-
.
9
:
;
>
M90 M90 M90 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 M900 M900 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 Q Ø Ø © Ŗ i Ńj åj µl ķr ]² ?µ Qµ Ģŗ ėÕ × × Ę >
Oy0 0 Oy0 0 °
@ 0 ³ Š @ 0 ³ Oy0 0 ° Oy0 0 Oy0 0 @ 0 @ 0 Oy0 0 ä #Oy0 0 Oy0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ³ Oy0 0
0 ³ `= ł) śM oh x x¢ ½ õĻ Yź Ę =
L ż/ Aą = < ! !’ ¤ § #
;
>
% ' Ø ® ¹ ½ $ & V ] h l 3 : F J @ G T X Ō Ü č ģ į ć g h © “ ø < ? Ą Į '
(
" & q
u
Ŗ ® © Ŗ + - £ ° ³ Ŗ ¬ a i v z Ī Õ ą ä ø ¾ Ź Ģ 7 = J L © « ż ¬ Æ G P T Z ń ņ § Æ ² ¹ Ņ Ś į ć A C ! ! °" ²" ¬$ ®$ s' u' Ņ' ×' ģ' ō' ü' ( °( ²( »( ½( `* b* m, q, å, ē, s1 u1 >2 @2 Z3 \3 Õ4 ×4 C6 E6 ā7 ä7 ²8 “8 Ņ9 Ō9 ń: ó: ÷: ų: l< n< > > > $> 4> 6> '? )? 2? 8? D? F? Ł@ Ū@ ļA öA B B žC D »D ½D sE uE F F éG ńG żG ’G K K &K (K ±L ³L #N %N æN ĒN ÓN ÕN vO xO Q
Q /R 7R BR ER V
V V V ?W AW ņX śX Y Y ”[ £[ \ \ «\ \ ń] ų] ^ ^ _ _ _ _ ģ_ ī_ x` z` a a §a ®a »a ½a Sd Ud Tf Vf Žf ąf åg čg ÷h žh i
i üi ži xj |j Šj ×j äj ęj äk ęk l l “l ¶l m m 4o :o Go Io żo ’o øp æp Ģp Īp ģr īr ūr żr īt št !v #v Ow Ww dw fw ¬x ®x .y 6y Cy Fy { { [| b| o| q| Ö| Ų| ż~ [ \ Ķ Ļ ( ) A B P R ß å ś ü Z
[
Æ
¶
Ń
Ł
å
ē
Æ ± ¢ ¤ Ō Ų f i · ø H J ± “ ³ “ Ī Õ į ć » Ā Ī Š Å Ē B C Ķ Ļ u w 1 8 \ ^ ¬ ³ æ Į
” £ „ ¬ » ½ Ł ß ń ó , 3 F I = ? p r N” P” į” ć” £ £ 9£ ;£ 6„ 8„ õ„ ÷„ Ø Ø uØ wØ ŹØ ŃØ ęØ ēØ XŖ [Ŗ v x ė ķ xÆ {Æ 8° :° \² ]² =µ Eµ Pµ Vµ yµ µ µ µ ŗ¶ Ā¶ Ē¶ ɶ N· V· [· ^· ¬· °· l¹ t¹ y¹ {¹ Ėŗ Ķŗ "» $» ß» ē» ģ» ī» ś½ ¾ ¾ ¾ hæ pæ uæ wæ PĄ WĄ \Ą ^Ą “Ą ·Ą ØĮ ©Į TĀ WĀ ÖĀ ŽĀ qĆ sĆ XÄ _Ä eÄ gÄ PÅ RÅ Å Å Å Å »Ę ĆĘ ÉĘ ĢĘ Ē Ē ķĒ õĒ ūĒ żĒ ®Č °Č ]É eÉ kÉ mÉ dŹ lŹ rŹ tŹ Ė Ė Ė Ė §Ģ ©Ģ ĶĶ ŠĶ 4Ļ 6Ļ ŹĻ ĢĻ Š Š 3Ń ;Ń AŃ DŃ Ņ
Ņ Ņ Ņ `Ó cÓ Ō ¶Ō ¼Ō æŌ źÕ šÕ óÕ öÕ #× )× z× × ·× ¹× Ų Ų @Ų CŲ żŁ ’Ł kŚ mŚ Ś Ś «Ś Ś ÉŚ ĖŚ Ū Ū ¢Ū ¤Ū ŚŪ ąŪ mÜ oÜ øÜ »Ü Ż Ż ?Ż AŻ LŻ SŻ Ž Ž *Ž 1Ž ŗß ¼ß Ćß Åß īß šß ą ą »ą ½ą Ųą ßą ņą ųą ~į
į Wā Xā jā lā Rå Tå bå då č č č č *é ,é 7é 9é Wė Zė )ģ +ģ Ųģ Śģ óģ õģ ķ ķ 2ī 9ī -ļ 5ļ Jļ Sļ gš pš ń
ń ń ń Aó Bó Ró ]ó Éó Ėó éó ėó õ õ _õ aõ õ õ Éö Ėö Üö Žö ėł ķł ś ś „ś §ś Ąū Āū Ļū ×ū )ü *ü 6ü 8ü “ü µü Ąü Āü įü ćü ńü ņü ż ż ż ż &ż 'ż 8ż 9ż Lż Mż \ż ]ż hż kż wż yż ż ż §ż Øż ·ż ¹ż sž už ž ”ž ®ž °ž ūž żž ’ ’ R’ T’ _’ a’ # % 3 5 [ ] g j ć å š ņ r t ” ~ ; = Q R % ' Ń Ó é ė » ½ × Ł B I L N Å É
"
#
;
>
% ¤ ® Æ ² µ µ
"
#
;
>
¤ § #
;
>
’’ r a u n t s å 7@ p
5p< ö9B ’@ § § $ § § =
Ą @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © gŪ&Ū& #' ć ä #' ć ä ! š “ “ r4 2Q š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’7@ ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 2 un Microsoft Word 10.0 @ xAĖ @ ¢c±fŹ@ 6“Š·fŹ #' ć ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 š h p Ø ° ø
Ą Ī é kodu Ti ä A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
ž’’’ ” ¢ £ ¤ ž’’’¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ž’’’æ Ą Į Ā Ć Ä Å ž’’’Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ ž’’’ż’’’ż’’’Ń ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F pŲ·fŹÓ D a t a
’’’’’’’’’’’’ 1 T a b l e ’’’’ „ ]1 W o r d D o c u m e n t ’’’’ "8 S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ ¾ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ Ę C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q