Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ 8:ž’’’7’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæv(bjbjĻ2Ļ2%",­X­X ’’’’’’ˆœœœœœœœ°8L` °1¶xx"šššššš€‚‚‚‚‚‚$ēR9 f¦Eœššššš¦œœššėśśśš^œšœš€śš€śśœœšl |ŽœqŹų¦€01Ÿ ž:Ÿ °°œœœœŸ œpššśššššš¦¦°°dŲ"°°Opositsioon – lad.Oppositio – vastandamine). See sõna tähendab: esiteks – vastutegutsemist. mingile valdavale jõule; teiseks – seda gruppi või neid inimeste gruppe, kes sellist võitlust teostavad. Opositsiooni objektiks võivad olla ühiskonnas valitsevad usu, filosoofia, poliitilised, kirjanduslikud ja igasugused teised ideed, räägitakse isegi opositsioonist aktsiaseltsides ja muudes ühingutes. Kõige rohkem tarvitatakse seda sõna, kui riigiõiguse terminit. Igasuguses riigis eksisteerivad elemendid, kes ei ole rahul võimul oleva valitsuse tegevuse suunaga ja need elemendid moodustavadki valitsuse suhtes opositsiooni. Despootlikes riikides on opositsioon keelatud: igasugust selle ilmingut jälitatakse ja karistatakse vähem või rohkem karmilt ning siis see väljendub varjatud rahulolematuses ja tavaliselt vähem või rohkem süstemaatilises valitsuste korralduste täitmise takistamises, mõnikord ka vastuhakkudes. Sellist nähtus vahel opositsiooniks ei nimetatagi, kuid seda rakendab selle suhtes 0AB>=L C0AL5, raamatus:  L“opposition sous les Cesars (vene keeles SPb. 1896.a.). Kaasaegsetes konstitutsioonilistes riikides on antud opositsioonile kindel piirkond, millises ta võib vabalt tegutseda ja isegi riigivõimu kaitse all. Temale on antud vabadus vabalt kritiseerida valitsuse ettevõtmisi ajakirjanduses, koosolekutel, rahvakogunemistel jne., kuid samas on igasuguse seaduse rikkumine, igasugune võimudele vastutegevus, mis väljub seaduses näidatud piirid, karistatavad. Sellisel viisil legaliseeritud opositsioon võttis täiesti uued vormid. Selle keskuseks on nüüd: Esiteks – parlamendid. Teiseks – ajakirjandus. Kõik parlamendi liikmed, kes tegutsevad valitsuse poliitika vastu on opositsionäärid, selle sõna kõige levinumas mõttes. Kogu perioodiliselt ilmuv ajakirjandus, milline vähem või rohkem kritiseerib valitsuse tegevust – nimetatakse opositsiooniliseks ajakirjanduseks. Kaasajal Lääne-Euroopa riikides leviva veendumuse järgi ei ole selline opositsioon üldiselt kahjulik, vaid hädavajalik rahumeelse, terve progressi hädavajalik tingimus, kuigi see võib mõnikord pidurdada ka kõige paremaid algatusi, diskrediteerida enam progressiivseid või heatahtlikke valitsusi. Sellegi poolest on enamik juhtudel võimul asuvad parteid eksisteeriva opositsiooni suhtes äärmiselt vaenulikult meelestatud ning mõnikord isegi rikuvad konstitutsiooni, et seda nõrgendada. Euroopa uusimas ajaloos ei ole harvad ajakirjanduse organite ja opositsionääride kohtuliku- ning administratiivse jälitamise juhtumid täiesti ebapiisavatel (eksisteerivate seaduste vaatepunktist) ja tihti ka valefaktide (kärarikkad kohtuprotsessid: kodanik Armini protsess Saksamaal, kindral Boulanger Prantsusmaal, Omladini –Austrias jne.) alusel. Selliste nähtuste hulka võib kanda mõningad Habeas Corpus Act tühistamise juhud Iirimaal. Üldse, on opositsiooni olukord erinevates riikides üpris erinev: ühtedes riikides (Saksamaa) seda vaid sallitakse ja sedagi vastu tahtmist; teistes suhtutakse sellesse suure sümpaatiaga (Prantsusmaa); lõpuks, Inglismaal ja mitte ainult temas, on opositsioon muutunud riigiõiguse hädavajalikuks instituudiks. Seal ta on kutsutud: valitsusele tehtavate järelpärimiste kaudu pidevalt juhtimise asjades osalema, osalema trooni kõne vastuaadressi arutelul jne., ta annab valitsusele võimaluse tegutseda seaduse piires ja valitsus oleks sattunud üpris ebamugavasse olukorda, kui Saadikutekoja valimisel oleksid valitud olnud eranditult tema pooldajad ning kui ta jääks kojas opositsioonita. Seepärast Inglismaal räägitakse mitte ainult „Tema Majesteedi Valitsusest“ vaid ka samal alusel „Tema Majesteedi Opositsioonist“ (Sellist mõistet kasutatakse harva teistes riikides. Saksamaal Sotsiaaldemokraadid enese lõbustamiseks räägivad „Tema Kõrguse Kõige alamlikumast opositsioonist“, soovides sellega rõhutada vabamõtlejate mõõdukat opositsiooni iseloomu). Täpsemalt opositsiooni asend ja iseloom erineb märkimisväärselt sõltuvalt sellest, kas riigis on esinduslik- või parlamentaarne kord. Esindusliku korraga riikides (näit. Saksamaal) opositsioon ei looda sellele, et ta muutub valitsuseks. Seepärast võtab ta tegevus enam printsipiaalse, enam radikaalse ja seega ka enam abstraktse ning vähem praktilise iseloomu. Vastupidiselt sellele, on parlamentaarsetes riikides (enam tüüpiline on Inglismaa), opositsioonil õigus väljendada rahulolematust ministeeriumi suhtes, kui tema poolt on enamus, ning ministeerium peab minema erru ja riigipea (kuningas või vabariigi president) pöördub siis opositsiooni juhi poole, tehes temale uue valitsuse moodustamise ettepaneku ning sellisel viisil saab opositsioonist valitsus ning eilsest valitsusest opositsioon, ehk nagu tavaliselt öeldakse, läheb opositsiooni. On loomulik, et sellistes riikides valituse ja opositsiooni vaheline võitlus võtab enam praktilise, asjaliku ning mõnikord ka tühiasjadesse tungiva iseloomu. Opositsioon kasutab igat võimalust, et valitsust kukutada, kuid samas ei unustata seda, kartes vastutust, milline talle võimule saades lasub, hoiduvad liiga suurte lubaduste andmisest. Ühtedes riikides koosneb opositsioon tavaliselt ühest, kahest või paljudest parteidest. Nii on Inglismaal peaaegu kogu XIX saj kestel väljapaistvat rolli mänginud kaks parteid: konservatiivne ja liberaalne, kes vaheldumisi olid opositsioonis, vaid viimase kahe aastakümne kestel on hakanud mängima Iiri partei, kes on vaheldumisi kord liberaalide kord konservatiivide valitsusega opositsioonis. Prantsusmaal ja Saksamaal on opositsioon erisugustest isegi diametraalselt vastandlikest parteidest, seejuures Prantsusmaal, nagu parlamentaarses riigis, need parteid moodustavad omavahel valitsuse kukutamiseks koalisatsiooni, mis aga Saksamaal on võimatu. Tavaliselt on opositsiooniparteid liberaalsed, radikaalsed või sotsialistlikud, ning tihti ka konservatiivsed ja reaktsioonilised parteid. Nii asuvad Prantsusmaal monarhistid koos radikaalide ja sotsialistidega opositsioonis. Opositsioon eksisteerib mitte ainult parlamendis, vaid ka duumades, krahvkondade nõukogudes, provintsi seimides ja teistes kohalike omavalitsuste organites. .-2. -!  @Abdlnuv’, = y 2 6 – Ø Ŗ ,DE€Ø‹Œ“ą©«¬JÓū$ÜŻŽ4 | – ģ!ų!ś!ž!"((((üųōųšųšųģųčäč䯣ŻäųäōŁäŁÕŃĶŃĶŃÉžź¶²®Ł®Ŗ¦Ŗ¦ž“ž…h6vŚmHsHUh6vŚh„5h8/.mHsHh„5mHsHh„5hŅ68h8/.h.ejh]ģhxP h'K0h'K0h'K0h!Imh›p`he †hHVŲhayH hM?UhM?UhM?Uhe.hUh`HĻh_šhrT±hO4@AvĘŖ E]vŻś!$(B(T(V(X(n(p(r(t(v(żżōōļļļļļļļļ挿挿żļ„h]„hgd”XQ „ų’„&`#$gd”XQgdrT±„Ä`„ÄgdrT±B(t(žž43. 1897 A 38-39 *** PAGE  PAGE 1 ("($(@(B(D(P(R(T(X(Z(f(h(j(l(n(r(t(v(ųńķęÜÖÜÖŅÜÖÜĒÜÖŅĆęh`HĻh`HĻ0JmHnHuh6vŚ h6vŚ0Jjh6vŚ0JU hM?Uh„5h„5 h„5h„5h„5mHsH 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRió’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *kō’Į*Loendita2 @ņ2 ”XQJalus  Ęøp#6)@¢6 ”XQLeheküljenumber$,’’’’@AvĘ>.F_Ęęū  !"%˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€ ˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€“³ (v(v(t( !•!’•€]ds | ßåęčķšóś "%?A]uvÅĘ=?-/EG^_ÅĒÓßåęś  "%]u/Fß  "%]d "%’’rauntsåO„5e.8/.'K0Ņ68ayHxP”XQUM?U›p`.ej!ImŌ pe †rT±`HĻHVŲ6vŚ]ģ_š’@€ddč¤dd@éééé$@@@ @@@ @(’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"qˆšÄ©ĪėŪĒņŪ& €‰ +‰ +!š‰‰““r4žž 3ƒšH)š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p’’Opositisioon  ladrauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0x˜“ĄŠÜčü  4 @ LX`hpéOpositisioon – ladposrauntssaunaun Normal.dotnrauntsd12nMicrosoft Word 10.0@£į@\sŠõpŹ@’tyœqʉž’ÕĶ՜.“—+,ł®0 hp€ˆ˜  Ø°ø Ą ßékodus+ žA Opositisioon – lad Tiitel ž’’’ž’’’ !"#$%&ž’’’()*+,-.ž’’’0123456ž’’’ż’’’9ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFšģ‡ŽœqŹ;€Data ’’’’’’’’’’’’1Table’’’’WordDocument’’’’",SummaryInformation(’’’’’’’’’’’’'DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’/CompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q