Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ z | ž’’’ y ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ p bjbjĻ2Ļ2 % " X X Va ’’ ’’ ’’ ° $ $ $ 8 P$ , |$ T °
/ ¶ Ü$ Ü$ " ž$ ž$ ž$ ž$ ž$ ž$ ą. ā. ā. ā. ā. ā. ā. $ ;0 R 2 B / 9 ž$ ž$ ž$ ž$ ž$ / ž$ ž$ ?/ Ž- Ž- Ž- ž$ ž$ ž$ ą. Ž- ž$ ą. Ž- Ž- ō- ō- ž$ Š$ 0½6ĖŹ $ % ō- ą. U/ 0
/ ō- Ļ2 Ŗ, Ļ2 ō- ° ° Ļ2 ō- ģ ž$ ž$ Ž- ž$ ž$ ž$ ž$ ž$ / / ° ° ! 4# ä Č- ° ° 4#
Revideerimine ja bilansi hindamine.
Instruktor-revident H. Leiman.
Revisjonikomisjoni kui järelevalve organi ülesandeks ühistulises asutuses on aruannete ja eelarvete läbivaatamine ning otsuste andmine selle üle peakoosolekule, ühistu varanduste ja kõigi tegevusharude revideerimine, tal tuleb ka valvata selle järele, et ühisuse asjaajamine juhatuse ja vastavate ametnike poolt sünniks korralikult ja et ühisuse tegevuse kohta oleks arvepidamine korras hoitud.
Sellega on revisjonikomisjonil täita tähtis ülesanne ja ühisuste revisjonikomisjoni liikmetel tuleb oma kohustusi võtta tõsiselt.
Revideerida tuleb ühistu asjaajamist ja arvepidamist võimalikult sageli ja sealjuures tungida asja sisuse, aga mitte vaadata selle kui ainult vormitäitmise peale.
Peale valimisi, ühe kuu jooksul, peab juhatus revisjonikomisjoni kokku kutsuma. Ei tee seda juhatus ühe kuu jooksul, peab revisjonikomisjoni kokku kutsuma see revisjonikomisjoni liige, kes valimisel sai kõige enam hääli. On aga valimised toimunud ühel häälel, siis kutsub kokku see revisjonikomisjoni liige, kelle nimi on tähestikus esimene.
Esimesel koosolekul tuleb valida esimees ja kirjatoimetaja ja kindlaks määrata järjekorraliste koosolekute päevad. Peale korraliste revideerimiste tuleks aeg-ajalt võtta ka korralisi, etteteatamata revideerimisi.
Otstarbekohasuse kui ka aja kokkuhoiu mõttes tuleks revideerima asudes revisjonikomisjoni liikmetel töö omavahel ära jaotada ja revideerimise lõpul kannaks iga liige oma erialal ette oma revideerimise tagajärjed.
Tarvilisel korral on juhatus kohustatud revisjonikomisjoni nõudmise peale andma tarvilikke seletusi.
Revideerimise tulemused tulevad kõik protokollida protokolliraamatusse ja kõikide revisjonikomisjoni liikmete poolt alla kirjutada. Leitud puudused ja korraldused tulevad juhatusele ja nõukogule, kus see on olemas, teatavaks teha ja nõuda nende kõrvaldamist teatud tähtajaks. Kui aga korratused edasi kestavad, tuleb revisjonikomisjonil juhatuselt nõuda erakorralise peakoosoleku kokkukutsumist. Kui juhatus seda ei tee, siis kutsub erakorralise peakoosoleku revisjonikomisjon kokku ja teeb sellele väärnähtused teatavaks, kes siis vastavad abinõud nende kõrvaldamiseks tarvitusele võtab
Kõigepealt tuleks asutuse asjaajamise revideerimisel revisjonikomisjoni poolt kindlaks teha:
1.Kas juhatus on tegutsenud põhikirja ja kodukorra piirides ja kas peakoosoleku otsused on täidetud. Kas juhatuse koosolekud on põhikirjas määratud korras peetud ja tehtud otsused protokollitud.
Protokollid peavad olema korralikult kirjutatud ja allkirjadega kinnitatud olema. Parandused, kui neid protokollides leidub, peavad protokollide lõpul õigeks tunnistatud olema.
2.Kas liikmete vastuvõtmine sünnib põhikirja alusel, kas liikmetelt liikmekohustused on võetud ja kas sisseaste- ja äriosamaksud on põhikirja ja peakoosoleku otsuse kohaselt tasutud.
Kas liikmete väljaastumise korral ja neile äriosamaksude tagasimaksmisel on põhikirjas määratud korrast ja tähtaegadest kinni peetud.
3. Kas asjaajamises ja arvepidamises on juhatus kindla kava maksma pannud.
4.Kas sisse tulnud kirjad vastatakse õigel ajal, kas neist ärakirjad on olemas ja kas kirjad hoitakse kindlas korras alal.
5.Kas ühistu nimel välja antud vekslid kui ka nõudevekslite edasiandmine on juhatusel protokollitud.
6.Kas vastutavate ametnikega on kirjalikud teenistuslepingud sõlmitud ning lepingud seaduse nõude kohaselt tempel-maksustatud ja kautsjonid kindlustuseks sisse nõutud.
7. Kas varandused on tuleõnnetuse vastu kindlustatud.
8.Kas maksude ja võlgade tasumine sünnib tähtaegadel, et asjata trahvisid ja kulusid kanda ei tuleks.
9.Kas aruanded ja muud tarvilikud teated on vastavatele asutustele õigel ajal esitatud.
10.Kas ärikulud on tehtud eelarve piirides.
11.Kas kassa ja muud väärtused vastavad raamatutele.
Selle juures tuleb silmas pidada, et avansi kviitungeid ei ole lubatud kassas (rahana) hoida ja need tulevad raamatutes arvestada.
12. Ka välisrevisjoni protokollis ülesseatud nõudmised on täidetud ja märgitud puudused on juhatuse poolt kõrvaldatud.
Pankades.
Tuleb revisjonikomisjonil peale selle veel kontrollida:
1.Kas ühispankadele toimetada lubatud operatsioonide kohta on olemas peakoosoleku otsus.
2.Kas üldine kohustuste summa, mis ühispank oma peale võtta võib, on peakoosoleku poolt kindlaks määratud ja kas sellest on kinni peetud (väikelaenu asut. Seaduse §11 järgi ei või see tõusta üle kahekümne viiekordse omakapitalide summa).
3.Kas üldine ühispanga kohustuste summa on 1/10 osas kaetud ühispanga päralt oleva sularahaga, kallite metallide ja E. Vabariigi oma väärtpaberitega ning Eesti Vabariigi poolt kindlustatud väärtpaberitega (väikel. Asut. Seaduse §3. nõue).
4.Kas on ühispanga nimel alla kirjutama õigustatud isikute kohta olemas vastav nõukogu otsus.
5.Kas hoiu- ja laenuprotsentide normid on nõukogu poolt kindlaks määratud ja neist kinni peetud.
Kas hoiu- ja laenu-protsendi vahekord vastab ühispanga eduka töötamise tingimustele.
6.Kas hoiusummade vastuvõtmine sünnib hoiuleandja poolt alla kirjutatud sooviavalduste põhjal ja kas hoiusummade tagasimaksmine sünnib takistusteta ning maksma pandud korra järele.
Kas hoiuprotsentide juurdearvamine sünnib korrapäraselt.
7.Kas äriosa ja laenu vahekord on kindlaks määratud ja äriosad sellele vastavalt laenude väljaandmisel kinni peetud.
8.Kas üldised krediidi piirid füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on peakoosoleku poolt kindlaks määratud ja sellest ka kinni peetud.
9.Kas laenude väljaandmine sünnib juhatuse otsuste põhjal ja nõukogu poolt arvatud krediitide piirides ja kas laenude pikendused juhatuse otsusel tehtud.
10.Kas vekslid ja võlakohustused on korralikult tekstiga täidetud ja kas võlakohustustele on pikendamise korral võlasumma ja tasumise tähtaeg ära tähendatud ning laenaja poolt alla kirjutatud.
11.Kas laenude väljaandmist toimetatakse küllaldase ettevaatlikkusega ja hoolitsetakse panga likviidsuse eest.
Väikelaenuasutuse seaduse järele ei ole lubatud ühistulisel laenuasutustel välja anda lühikeseajalisi laenusid kauemaks ajaks kui 1.a. peale ja pikaajalisi laenusid kauemaks ajaks kui 5 a. peale ja ainult nii palju, kui palju on neil omakapitalisid ja vastavaid pikaajalisi hoiusummasid.
12.Kas kõik laenud on tarviliselt kindlustatud.
Väikelaenuasutuse seaduse §4 järele võivad ühistulised laenuasutused diskonteerida veksleid ja teisi tähtajalisi kohustusi ainult siis, kui nendel dokumentidel on vähemalt kaks allkirja. Ühe allkirjaga soolo-veksleid võib diskonteerida ainult kinnisvara varandusega kindlustamisel.
Kindlustuste kontrollimisel tuleb tähele panna, et pante ei ole lubatud hinnata kõrgemalt kui on väikelaenu seaduse §2., lõik b, punkt 1, 2, 3 ja 4 ette nähtud.
Samuti tuleb silmas pidada tähendatud seaduse §7 nõuet, et võlglaste liikumatu vara ostmine, tekkida võivate kahjude vältimiseks, ehk pantide, võtmine peab sündima laenuasutuse juhatuse üksmeelsel otsusel ja nõukogu heakskiitmisel, kusjuures obligatsioonide tähtajad ei tohi pikemad olla kui diskonteerivate vekslite harilik tähtaeg.
13.Kas obligatsioonid on inblanco ehk panga nimele tehtud, allkirja vastu üles öeldud, väljakirjutused kinnisvararaamatust kinnisvara suuruse ja koormatuse üle olemas ja tulekindlustuse poliisid vastava märkusega juurde nõutud.
14.Kas kindlustused on vastu võetud vastava kaaskirja järele ja kindlustusi hoitakse lahus teistest väärtpaberitest tähtaegade järele ja peetakse vastavat raamatut kindlustuste liikide järele ja tähtaegade raamatut.
Kui väärtused on pantija kätte hoiule jäetud, kas siis on vastavad nimekirjad kokku seatud ja need kahe tunnistaja poolt alla kirjutatud. Kas pantide on nähtavad märgid pandiks võtmise tõenduseks külge pandud.
15.Kas kindlustuste edasipantimine on sündinud arvete omanikkude kirjalikul nõusolekul ja mis piirides, kui palju pangast nende vastu laenu on antud.
Kas väärtuste edasipantimise kohta on tehtud sissekanded vastavasse raamatusse.
Kas teistes rahaasutustes avatud konto-korrent arvete kindlustuseks olevate vekslite tasumine, vahetamine ja tagasinõudmine sünnib korralikult vekslite tähtpäevaks.
16.Kas konto-korrent arvete omanikkudelt on võetud vastavad kohustused ja kas need arved on liikunud avatud krediitide piirides.
17.Kas laenude kui ka protsentide tasumine sünnib tähtaegselt ja kas nõukogu poolt määratud protsentide ja komisjoni tasunormidest on kinni peetud. Kas laenude %%, mille tähtaeg ulatub järgmisse aastasse, on vastavalt arvestatud.
18.Kas vekslid, mis ei ole tähtpäevaks õiendatud, on protestitud ja kas on asutud tähtajaks tasumata ehk pikendamata jäänud laenude sissenõudmisele.
19.Kas üksikutele korrespondentidele ei ole nende Loro arvete järele üle 30 päeva ilma kindlustuseta summe võlgu jäetud.
Väikelaenuasutuse seaduse §2 lõik, g. Järgi võib laenuasutuse juhatuse ja nõukogu üksmeelsel otsusel iseäranis mõjuvatel põhjustel teiste isikute ja asut. Arvel väljamaksusid toimetada ilma kindlustusteta. Niisuguste kindlustamata laenude kogusumma ei või aga üle 1/10 laenuasutus omakapitalidest tõusta ning nende laenude tähtaeg ei tohi üle 30 päeva olla.
20.Kas inkasso dokumendid on vastu võetud vastava kaaskirja järele ja need tarvilistesse raamatutesse kantud. Kas komisjoni tasu on inkasso dokumentide järele kindlaks määratud normide järele sisse nõutud.
21.Kas sissenõudmise ning transfert operatsioonidest sissetulnud summad on tasutud korrespondentidele õigel ajal.
Revisjon kaubandus- ja tootmisühistutes.
Kaubanduses.
Tähtis on järgi vaadata, et:
1.Et ärijuhiga (suuremates ühistustes ka vastutavate müüjatega) oleks sõlmitud kirjalik teenistusleping, kus vahekord ühistuga oleks üksikasjalikult määratletud, eriti kaubapuudujääkide suhtes ja kindlustuseks tarvilik kautsjon sisse nõutud.
Lepingus tuleb ette näha, kui suur võib olla kauba kahanemine (harilikult on see sega kaupade juures 0,5 % läbimüügist), mis jääb ühistu kanda. Selle juures tuleb aga silmas pidada, et kui mõnda kaupa müüakse juhatuse kaudu (nagu kunstväetist, põllurammu, jne. kivisütt), siis seda ei tule kahanemise arvestamisel läbimüügi hulka võtta. Samuti ei tule abikauplustesse (kus need on olemas) saadetud kaupade pealt peakaupluse ärijuhi kasuks kahanemise protsenti arvata, sest kahanemine võib peamiselt väiksel hulgal müümisel ja kauemat aega laos seismise tõttu. Ka oleks see teistkordne kahanemise arvutamine, kuna ka abikaupluse ärijuhile teatatud % läbimüügist tuleb kahanemiseks arvata.
Sel juhusel kui kauba tegelik kahanemine lepingus ette nähtud kahanemisest väiksem on, ei tule seda ärijuhi kasuks arvata, vaid see jääb ühistule.
2. Kas suuremad kaubaostmised on sündinud juhatuse protokollitud otsuste põhjal. Kas kauba ostmisel on hoolega silmas peetud ja soodsamaid ostutingimusi nõutatud.
3.Kas kauba hindamine sünnib juhatuse kontrolli all ja ka hinnad on fikseeritud.
Kauba hindamist tuleb toimetada viivitamatult, peale selle kohale jõudmist.
Selleks, et ärijuht (ehk suuremates ühistutes vastava osakonna juhataja) müügihinnaga vastuvõetud kauba eest vastutav oleks, tuleb kauba ostuarvete teisel poolel, saatelehtedel ehk kauba päevaaruannetel temalt peale hindamist kauba üleandmise juures allkiri võtta.
4. Kas peetakse kinni määratud müügihindadest ja kas oma- ja müügihinnad on kaupadele peale märgitud.
Kui juhatuse poolt on lubatud mõnel juhusel müümise juures ostjatele hinnaalandust teha, siis tuleb hinnaalanduse summad kaubamüügi tsekkidele ehk sellekohasesse raamatusse kirjutada, mille põhjal need siis vastavalt arvestatakse.
Kui aga mõne kauba hind turul muutub, nii et ka ühistu on sunnitud hinda muutma, siis hinna muutused, s.o. alandamised või kõrgendamised, võivad sündida ainult juhatuse protokollitud otsuste või erilehele kirjutatud akti põhjal, mis on juhatuse liikmete allkirjadega kinnitatud ja mille põhjal tuleb ka siis raamatutes vastavad arvestused teha.
Hinna muudatused tulevad arvestada kauba ja kauba-kontrolli arve kaudu, aga mitte kulude-tulude arve kaudu.
5. Kas kõlbmatu ja rikutud kaupade mahakandmised on sündinud juhatuse protokollitud otsuse põhjal.
6.Kas võlgu müügid on kindlustatud vekslitega ehk võlakohustustega ja kas võlgade tasumine sünnib korralikult.
Soovitavaks tuleb pidada veksleid, sest neid saab ühistu kergemini kasutada ja vekslite järele on nõudmine lihtsam ja kergem.
Kui kaupa lahtisel arvel võlgu müüakse, siis kas seda on toimetatud allkirjade vastu. Selleks peab olema vastav raamat, milles kauba saajalt allkiri võetakse.
Tuleb silmas pidada, et üksikutele isikutele ei müüdaks liiga palju võlgu ja et kauba võlgu müük ei sünniks pikema aja peale, kui ühistu ise on kaubahankijatelt saanud.
7. Kas kauba sisseostmisel kaubaga koos saadud ja müümiseks kõlblik pakkematerjal on vastavalt arvestatud.
8.Kas äri tarvituseks võetud kaupade arvestamine toimub korralikult.
9. Kas lao seis vastab kauba läbimüügile.
10. Kas laos ei leidu praak või ka seisvaid kaupu, mis tuleks püüda realiseerida ja selleks hinda alandada.
11. Kas vekslite tähtpäevad on korraldatud nii, et neid tegelikult suudetakse ka välja osta.
Tootmises.
Tootmises on revisjonikomisjonil tähtis järele vaadata, kas toodete müük on otstarbekohaselt ja vastavalt peakoosoleku otsusele korraldatud. Kas toodete hind saadakse korralikult kätte ning liikmetele raha õigel ajal välja makstakse.
Kas üksuse hind on õieti välja arvutatud ja tööstuse kuludeks võetav maks peakoosoleku otsuse kohaselt kinni peetud.
Arvepidamise ülesandeks on:
a)registreerida kõiki ühistu ärilisi toiminguid,
b)näidata nende toimingute rahalisi tagajärgi,
c)võimaldada kontrolli ühisuse juhatuse ja ametnikkude kätte usaldatud varade üle,
d)võimaldada igal ajal kindlaks teha ühisuse varanduslikku seisukorda ja vahekorda kolmandate isikutega.
Sellepärast tuleb revisjonikomisjonil arvepidamist revideerides valvata ja nõuda:
1)et kõik ärilised operatsioonid, mis ühistus teostatakse, oleks raamatutes arvestatud,
2)et raamatud oleks õigel ajal täidetud,
3)et raamatud oleksid õieti ja puhtalt täidetud.
Kõik parandused, mis on raamatutes tehtud, peavad parandaja poolt õigeks tunnistatud olema. Arvude ümbertegemine ja väljapuhastamine ei ole lubatud. Kui neid nõudmisi arvepidamises ei täideta, siis võib esile tulla segadusi ja ka kuritarvitusi, mille tagajärjeks on kahjud ja m i s v õ i b l õ p u k s s a a d a i s e g i e t t e v õ t t e k o k k u v a r i s e m i s e p õ h j u s e k s .
Ü h t e g i s i s s e k a n n e t e i o l e l u b a t u d r a a m a t u s s e t e h a i l m a a l u s e t a , i l m a v a s t a v a d o k u m e n d i t a .
S e d a t u l e b r e v i s j o n i l k o n t r o l l i d a p õ h i r a a m a t u ( k a s s a - m e m o r i a a l , ~u r n a a l ) s i s s e k a n n e t e v õ r d l u s e l tõendavate dokumentidega. Dokumendid peavad olema korralikud ja vastavalt tempemaksustatud.
Dokumendi puudumisel ehk puuduliku dokumendi leidmisel, so. kui dokumendil pole ära tähendatud, kellele see on välja antud, rahasummat, allkirja ehk kas raha on vastu võetud, kui see tegelikult on ära makstud, tuleb see revisjonikomisjonil protokollida ja nõuda, et juhatus teatud tähtajaks korralikud dokumendid sissekannete kohta muretsetaks.
Tihti puudub ühistus sissetuleku kviitungiraamat ja kassa sissetulekud kirjutatakse lihtsalt kassapidaja ütluse järgi raamatusse.
See on lubamatu.
Sissetulekute jaoks tuleb pidada vähemalt kassa sissetuleku kviitungiraamatut, mille kontsul kassapidaja oma allkirjaga tõendab märgitud summa vastuvõtmist. Kui aga rahamaksja soovib kviitungit vastu saada, tuleb talle ka kviitung selleks eriti kviitungiraamatust vastu anda. Kassa orderid on mõeldud ühistu sisemise asjaajamise dokumendina ja on tempelmaksust vabad.
Mõnes väiksemas pangas ei ole senini kassa ordereid tarvitatud. Laenude väljaandmisel võetakse allkiri ainult vekslite ehk võlakohustustele, kuna orderit selle kohta ei kirjutata. Samuti ka protsentide tasumisel võlakohustuse pikendamise korral märgitakse protsentide summa ainult võlakohustuse peale. Sarnase asjaajamise juures ei jää, peale selle, kui laenaja oma võla ehk võlakohustuse ära tasub ja mille järele ta on õigustatud oma veksli ehk võlakohustuse tagasi saama, panka nende sissekannete kohta mingisugust dokumenti. Veksel kui ka võlakohustus on vaid laenu kindlustuseks, kuna allkiri raha vastuvõtmise üle tuleb laenajalt võtta eraldi kas kassa- või diskonto-orderile.
Peale põhiraamatu sissekannete võrdlemist dokumendiga tuleb vaadata, et ka summad oleks õigetesse arvetesse kantud.
Alati peavad korras olema ka kõik abiraamatud, sest vastasel korral ei ole võimalik põhiraamatu kollektiiv-arvetest selget pilti saada.
Üksikutest abiraamatutest, mille õigeaegse ja täpse pidamise järel revisjonikomisjonil tuleb valvata, oleks kõikides ühistutes eriti tähtsad reskonto ja kulude jaotuse raamat.
Pangas peavad kõik operatsioonid hiljemalt järgmisel äripäeval vastavatesse raamatutesse kantud olema, peale hoiu, rahasaatmise, korrespondentide korraldusel väljamakstud ja nende inkasso dokumentide järele vastuvõetud summade operatsioonide, mis tulevad arvestada samal päeval.
Kassa käsiraamatus tuleb kassapidajal iga päeva lõpul kassa saldo välja arvata.
Tootmisettevõtetes tuleb eriti kontrollida, et oleks korras peetud ja pearaamatuga kooskõlas kaubahankijate reskonto, kauba võlgnike reskonto, müügi kontrollraamat, laenude ning hoiusummade raamatud ja vekslite registrid.
Samuti tuleb vaadata üksikasjalikult läbi kuuarvete raamat ja tööstuse raamat.
Kuuarvete kontrollimisel tuleb kindlaks teha, kas tarnijatele on rahasummad õieti välja arvutatud. Ühiku hinna väljaarvutamise kohta peavad igal kuul kokku seatud korralikud aruanded, mis on juhatuse ja raamatupidaja poolt alla kirjutatud. Tööstuse raamat peab päeva pealt peetud olema ja lao seis peab samuti olema ära märgitud.
Tuleb kontrollida toote väljatulekut dr. Hittcheri valemi järgi. Kui raha maksmine toimub osade kaupa, nagu suuremates ettevõtetes, siis on kuuarvete raamatus juba välja arvutatud toote hulk, mis peab kuu jooksul antud materjalist toodetud olema. Seda summat võrreldes näeme, kas on toote väljatulek normaalne või mitte.
Peale asjaajamise ja arvepidamise revideerimise on revisjonikomisjonil tähtsamaks ülesandeks äriaasta lõpul
osaleda inventuuri tegemisel,
osaleda koos juhatusega. Selle kohta tuleb vastavad nimekirjad kokku seada, mis kõigi ülelugemisest osavõtvate poolt alla kirjutatakse. Revisjonikomisjonil tuleb ka nimekirju raamatutega võrrelda. Vallasvara ülelugemisel ilmsiks tulnud kaduma läinud ja kõlbmatuks muutunud asjade kohta tuleb akt kokku seada, mille põhjal need siis varanduse arvelt maha kantakse.
Ühispangas tuleb revisjonikomisjonil äriaasta vahetusel üle lugeda ja kindlaks teha ning vastavate raamatutega võrrelda:
a)kassas olev sularaha ning muud väärtused,
b)ühispanga päralt olevad väärtpaberid ja hoiul olevad väärtused,
c)portfellis olevad diskonteeritud vekslid,
d)laenude võlakohustused,
e)portfellis olevad konto-korrent arvete kindlustusvekslid,
g)portfellis olevad inkasso vekslid,
h)garantiide kindlustused,
i)laenude kindlustuseks olevad pandid.
Kaubandus- ja tootmisettevõtetes on eriti kauba inventuuri tegemisel suur tähtsus ja sellepärast peab revisjonikomisjon valvama, et see oleks õige ja täpne. Ainult õige kaupade ülelugemine ja hindamine võimaldab kaupade müügist saadud kasu õieti välja arvestada ja kindlaks teha, kas ärijuhile müügile antud kaupa raamatule vastavalt tagavaras on olemas.
Kaubad peavad inventuuri üles võetama oma- kui ka müügihinnaga. Sealjuures tuleb aga silmas pidada, et kaupa turuhinnast kõrgemalt üles ei võetaks, vaid et sarnased kaubad, mille hind langenud, vastavalt kohalikule turuhinnale ümber hinnataks.
Kaupadel, mis laos juba pikemat aega seisnud ostjate mitteleidmise tõttu, tuleks inventuuris hinda alandada. (Kui kauba kontrolli teostatakse kontrollraamatu või kontroll-arve kaudu, siis tuleks tehtud hinna muudatuste kohta akt kohta seada ja vanal aastal raamatutes arvestada.)
Rikkiläinud ja kõlbmatute kaupade kohta tuleb akt kokku seada ja need selle põhjal vanal aastal maha kirjutada.
Oleks tähtis, et kauba ülelugemist toimetataks ka aasta keskel selleks, et ülevaadet saada ühistu seisukorrast ja et oleks võimalik vajaduse korral kahjude vältimiseks vajalikke ümberkorraldamisi teha. Piinaühistustes tuleb äriaasta vahetusel üle kaaluda ja hinnata laos olev või, kaseiin jne. Hinnaks tuleb võtta viimase kuu keskmine müügihind, sellest võimalik kahanemine kui ka veokulud tulevad maha arvata.
Samuti tulevad kindlaks teha alal-olevate tarbeainete ja materjalide tagavarad ja nimekirjad selle kohta kokku seada. Nimekirja tulevad need üles võtta omahinnaga.
Peale äriaasta lõppu, kui raamatud on lõpetatud ja kõik sisekanded on dokumentide järgi võrreldud,
tuleb revisjonikomisjonil läbi vaadata ka bilanss
enne selle peakoosolekule esitamist ja oma otsus selle kohta teha.
Bilansi revideerimisel tuleb kindlaks teha:
1.Kas see on raamatute järgi õieti kokku seatud ja kas bilansis näidatud summad on õiged.
Selleks tuleb bilansis näidatud summasid võrrelda pearaamatu lõppsaldodega ja aasta vahetusel toimetatud väärtuste ülelugemiste andmetega. Abiraamatutest peavad olema tehtud väljakirjutused, mis on juhatuse ja raamatupidaja poolt alla kirjutatud. Ärisõpradelt peavad olema nende arvel seisvate summade tõelikkuse kindlakstegemiseks arvete väljavõtted. Pangas peab olema ka konto-korrent, jooksva arve kui ka korrespondentide Loro arvete omanikkudelt saldode õigeks tunnistamised.
2.Kas kuludeks on kantud kõik protestitud vekslid ja möödunud tähtaegadega laenud, millede kättesaamine kindlustatud ei ole.
3.Kas üleminevate summade ja mitmete arvel ei seisa summasid, mille kättesaamine on kahtlane.
4.Kas kõik aruande-aasta kulud ja tulud on vastavalt arvestatud ja sellega üle- ehk puudujääk õieti välja arvatud. Kas vara on tarvilisel määral amortiseeritud ja kas passivas näidatud amortisatsiooni kapital vastab tegelikule varanduse vananemisele.
Revisjonikomisjonil tuleks ka võtta seisukohti ühistu üldise seisukorra kohta, s.o. hinnata, kas ühistu tegevuses on üldiselt edu või tagasiminekut märgata.
Kas ärikulusid võib normaalseks pidada.
Kas ühistu ei kannata mitte omakapitali puuduse all, nii et tuleb opereerida liiga palju võõra kapitaliga ja selle pealt suuri protsente maksta.
Kas omakapitalid on ehk vähenenud ja mis selle põhjuseks.
Kas kapitali ei ole paigutatud väärtuste alla, mis mingit kasu, vaid isegi ehk kahju annavad.
Kuidas on korraldatud võlad kas need on lühikeseajalised, mille pealt tuleb võrdlemisi kõrget protsenti maksta ja millede pikendamine palju sekeldusi ning lisakulusid nõuab ja mida tuleks püüda pikaajaliseks korraldada.
Kas on äriaasta jooksul suudetud võlgasid vähendada või on need kasvanud.
Ühispangas on tähtis, et hoiusummad on kasvanud ehk vähenenud ja kas välja antud laenud on küllaldaselt kindlustatud.
Kaubandus- ja majandusettevõttes on tähtis selgusele jõuda, kas lao seis ei ole aasta jooksul liiga suur olnud või on laos liiga rohkesti seisvaid kaupu, mis vähendab kaupade ringkäigu kiirust ja selle tagajärjel seisab kapital selle all kasuta kinni. (Raha, kauba ringkäik peaks olema 6-8 korda aastas).
Kas ei ole kauba hindades puudusi olnud (liiga kõrged või liiga madalad), nii et tuleks kalkulatsiooniks uued juhtnöörid välja töötada.
Kas kauba läbimüük ei ole langenud ja kui langes, mis võiks selle põhjuseks olla.
Kas kaupa ei ole liiga palju võlgu müüdud.
Piimaühistus tuleks juurelda, kas ümbertöötlemiseks kokku toodud piima hulk on suurenenud või vähenenud.
Kas ümbertöötlemise kulusid võib normaalseks pidada.
Kõigi nende küsimuste üle ainult bilanss äriaasta lõpuks ei võimalda otsust teha. Bilansist võib näha ühistu varalist seisukorda ja vahekorda kolmandate isikutega ainult teatud momendil, aga mitte seda, missugune oli seisukord varemalt ja kas see on paranenud või halvenenud. Et selle üle otsustada, tuleb võrrelda aruande-aasta lõpubilanssi eelmiste bilanssidega. Samuti ei näita ka bilanss, millest ühistu tulu on saanud ja missuguseid kulusid ja kas need normaalsetes piirides on äriaasta jooksul tehtud.
Sellepärast tuleb, et selget pilti saada ühistu tegevuse ja seisukorra üle, kokku seada täielik aruanne, kus on peale bilanssi äriaasta lõpuks ka veel leida arvete läbikäigud äriaasta jooksul, bilanss aasta algul ja samuti ka üksikasjalik tulude-kulude aruanne. Piimaühistute aruannetes peaks peale selle leiduma veel andmed kokkutoodud piimahulga ja selle tarvitamise kohta.
Täielikud aruanded tulevad kokku seada igas ühistus. Senini on kahjuks paljudes väikestes ühistustes, nagu masinatarvitajate ja teistes, peakoosolekutele esitatud vaid kassa aruanded sissetulekute ja väljaminekute kohta.
Ainult siis võib ühistu tegevust edukalt juhtida ja liikmete usaldust ühistu vastu olla, kui on tegelastel ja liikmetel täielik ja selge ülevaade ühistu seisukorrast.
***
. / Q ” ¼ Ī j k , . ° š ń ó ÷ ų
t u Ó Ō Ö 4 5 R A { | ń ņ Ż Ž A B C G üńęüāŽüŽÓĖĆæ»·³»·»·»·Æ¤······hĆ haJį h h«j® hC huų CJ aJ hC hC CJ aJ hC h b huų hu
h> h> CJ aJ hd- CJ aJ hd- hd- CJ aJ hd- h] hxØ hU CJ aJ hxØ hxØ CJ aJ hxØ 6 / 0 O P Ü `
[ 1
m ŗ » Ż G Ī ł ” × = ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż V o žž Į ö z ń ņ ó ; <
t u Ó Ō 5 A { | ń ņ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ž ß N o p »! ]" ¬# # $ $ l% ?& @& Ö& '' Ķ' Ī' O( P( 6) 7) Ģ) Ķ) H* Æ+ °+ ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż G m ! ŗ! »! ¼! 9" M" \" ]" # <# # «# ¬# $ k% l% «( 5) 6) , }, ~, ń, ņ, ó, ō, ö, - - - 2- 3- 4- Q- C. D. F. õ0 ö0 T2 2 2 2 3 ×3 Ų3 V7 Ā7 Ć7 5; D; üųüōüōšģšōšģšģšģčģčäčäąäąÜŃʻʻʻ·³Ø³·³¤³¤ ¤ h0Ł h0Ł CJ aJ h0Ł h'_ hA-L h”=å h÷D§ h8>Ł hµAf CJ aJ hµAf hß h8>Ł h0Ł CJ$ aJ$ h8>Ł hß CJ$ aJ$ hß hß CJ aJ huų h3/ h¼
f h FG h-| h:x8 h5rŅ hĆ h«j® 5°+ ~, , ń, ņ, ó, ō, - !- 2- 3- Q- R- D. E. ö0 1 1 .2 /2 2 Ī2 Ų3 Ł3 ?4 '5 6 ļ6 š6 S7 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż S7 T7 Ć7 B8 ā8 9 9 ų9 ł9 >: ?: i: j: Ö: ×: 4; 5; 6; E; F; 2< Ø< ©< Ŗ< Ē< Č< ł< (= {= ä= ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż D; G; Ó; 1< 2< Ŗ< «< Ē< ę= 8> ķ> ? @ @ @ :A >A ĄA ĪA B JB [B \B ]B rB ·C øC ĒC Ł h8>Ł CJ aJ htQø h0Ł h8>Ł hyÖ h0Ł CJ aJ 1ä= å= 8> 9> > ŗ> ė> ģ> @ @ A \B ]B øC ŗC =D OD PD ĮE oH pH åH nI J J 8K K K lL ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż lL mL ¾L N KO øO ¹O ŪO ÜO HQ ĀQ ĆQ šQ 3R `R {R ¹R ßR üR $S %S T ~U V W ¤X IY JY ÆY °Y ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż $S `S W W ¢W ŅW £X ¤X ±Y ćY äY åY 'Z (Z UZ WZ YZ [Z ¼Z v^ Å^ Ź^ _ >_ ?_ Ń_ Ņ_
` a Æa b b _ ?_ Ń_ Ņ_
` ` m` n` Na Oa a ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō Ä`ÄgdpC a a a b b Dc Ec Ļc Šc #d $d Pd Qd ¼d ¾d ōd õd öd óf ōf mh nh Li Mi õi öi ’i j L M ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gdpC %h .h fh lh mh Ni ōi õi j U V W ] ^ _ a b h i j k l o p üųüųüōüōņōėįŪįŪōįŪįŠįŪōė h;N[ 0J mH nH u
h;N[ 0J j h;N[ 0J U hD h;N[ Uh;N[ h¤rL h} Ühistöö kirjavara. Praktilised õpetused ühistegelasele. I 1931.a. lk 79-91.
***
PAGE
PAGE 9
M V _ ` a l m n o p ś ī å ć ī å ć ć ś h]hgdu
ų’ &`#$gduų gdpC 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 u
J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 u
L e h e k ü l j e n u m b e r pa ’’’’ / 0 O P Ü ` [ 1 m ŗ » Ż
G Ī ł ”
×
= Į ö z ń ņ ó ; <
t u Ó Ō 5 A { | ń ņ Ž ß N o p » ] ¬ l ? @ Ö ' Ķ Ī O P 6! 7! Ģ! Ķ! H" Æ# °# ~$ $ ń$ ņ$ ó$ ō$ % !% 2% 3% Q% R% D& E& ö( ) ) .* /* * Ī* Ų+ Ł+ ?, '- . ļ. š. S/ T/ Ć/ B0 ā0 1 1 ų1 ł1 >2 ?2 i2 j2 Ö2 ×2 43 53 63 E3 F3 24 Ø4 ©4 Ŗ4 Ē4 Č4 ł4 (5 {5 ä5 å5 86 96 6 ŗ6 ė6 ģ6 B8 C8 8 8 \9 ]9 ø: ŗ: =; O; P; Į< o? p? å? n@ A A 8B B B lC mC ¾C E KF øF ¹F ŪF ÜF HH ĀH ĆH šH 3I `I {I ¹I ßI üI $J %J K ~L M N ¤O IP JP ÆP °P äP åP (Q )Q VQ WQ ³Q S S T T wT sU tU uU V V >V ?V ŃV ŅV
W W mW nW NX OX X X X Y Y DZ EZ ĻZ ŠZ #[ $[ P[ Q[ ¼[ ¾[ ō[ õ[ ö[ ó] ō] m_ n_ L` M` õ` ö` ’` a La Ma Va _a `a aa la ma na qa 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 ( 0 p 0 ( 0 p 0 0 ( 0 ( 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 8 0 p 0 0 p 0 8 0 p 0 0 p 0 0 8 0 8 0 p 0 8 0 8 0 8 0 p 0 @ 0 0 0 @ 0 p 0 0 @ 0 @ 0 0 0 @ 0 p 0 @ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 H 0 H 0 H 0 p 0 H 0 p 0 0 0 0 P 0 p 0 P 0 p 0 P 0 p 0 P 0 P 0 p 0 p 0 p 0 p 0 P 0 P 0 p 0 P 0 p 0 P 0 p 0 0 0 P 0 0 0 p 0 P 0 0 X 0 p 0 0 X 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 X 0 p 0 X 0 p 0 X 0 X 0 ` 0 0 0 0 0 p 0 ` @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ¬³ ¹I ßI üI $J %J åP qa O90 ø² øŁ M90 M90 m M90 O90 ² Ūw G D; $S %h p 5 : = @ C °+ S7 ä= lL °Y a M p 6 8 9 ; < > ? A B E o 7 ! !’ Va na qa . 0 N Q Ū Ż _ a Z \ 0 2 l n ¹ ¼ Ü Ž
F H Ķ Ī ų ł
”
Ö
×
< = Ą Į õ ÷ y z š ÷ : <
s u Ņ Ō 4 6 @ B z | š ņ Ż ß M O n p ” ŗ ¼ \ ^ « k m > @ Õ × & ( Ģ Ī N P 5! 7! Ė! Ķ! G" I" ®# °# }$ $ š$ ö$ % %% 1% 4% P% R% C& F& õ( ÷( ) ) -* /* * * Ķ* Ļ* ×+ Ł+ >, @, &- (- . . ī. š. R/ T/ Ā/ Ä/ A0 C0 į0 ć0 1 1 ÷1 ł1 =2 ?2 h2 j2 Õ2 ×2 33 :3 D3 G3 14 34 §4 «4 Ę4 Č4 ų4 ł4 '5 (5 z5 {5 ć5 ę5 76 96 6 6 ¹6 ŗ6 ź6 ķ6 A8 C8 8 8 [9 ^9 ·: »: <; >; N; Q; Ą< Ā< n? q? ä? ę? m@ o@ A !A 7B 9B B B kC oC ½C ¾C E E JF LF ·F ½F ŚF ÜF GH IH ĮH ÄH ļH ńH 2I 4I _I aI zI |I øI ŗI ŽI ąI ūI żI #J &J K K }L L M M N N £O „O HP KP ®P ±P ćP åP 'Q *Q UQ YQ ²Q “Q S S T T vT xT rU vU V V =V @V ŠV ÓV W W lW oW MX OX X X Y Y CZ FZ ĪZ ŃZ "[ %[ O[ Q[ »[ æ[ ó[ ÷[ ņ] õ] l_ o_ K` N` ō` ū` ž` a Ka Ra Ua Va na qa N ÷ ö$ % %% 4% :3 D3 «4 Č4 9 J9 >; O; ½F ŚF aI {I |I ¹I ąI üI P IP *Q UQ S S Z CZ ū` ’` a a 8a Ka Ra Ua Va na qa Va na qa ’’ r a u n t s 5 å 4 b Ę^ > '_ ¹t } 7< B! d- 3/ :x8 C pC FG =I A-L ¤rL U - Y ;N[ ¼
f µAf Ō p -| D ] u
½2 Ć Ī vr š ÷D§ xØ ŲZ« «j® tQø ÓlĒ Č 5rŅ ½NÓ yÖ 0Ł 8>Ł ß aJį ”=å Ņ ź S8ė ±xš uų ’@ ’` ’` ¤ ’` ’` 4 8 9 a pa ` @ ` @ ` @ ` @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © ŁÜ¦±ÜĘ % M P S 1 ± P S 1 ± ! š “ “ r4 %a %a 3 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 37 n Microsoft Word 10.0 @
. @ >ĀŹ@ &¶)ĖŹ P S ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti ± 1 %a A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F ž’’’H I J K L M N ž’’’P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h ž’’’j k l m n o p ž’’’r s t u v w x ž’’’ż’’’{ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F xÉ6ĖŹ} D a t a
’’’’’’’’’’’’ G 1 T a b l e ’’’’ O Ļ2 W o r d D o c u m e n t ’’’’ " S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ i D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ q C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q