Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’
ž’’’
’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ ½ bjbjĻ2Ļ2 % "T X X £ ’’ ’’ ’’ hb hb hb 8 b $ Äb ō į ¶ Äc Äc " ęc ęc ęc ęc ęc ęc ` b b b b b b $
R é X ęc ęc ęc ęc ęc ęc ęc 6~ 6~ 6~ ęc Ņ ęc ęc ` 6~ ęc ` 6~ 6~ L~ : @ , Č ęc øc šŲx~Ź hb øh
l
ģ t ± 0 į v R A Ā} R A Č A Č $ ęc ęc 6~ ęc ęc ęc ęc ęc d_ a ä ~ " a Mis on pank.
Ettevõte.
Tuleb leida toetajaid lähedalt ja kaugelt ja moodustada kohe asutamiskoosolekul panga juhatus.
Juhatus peab nädala jooksul oma esimesel koosolekul valima juhatuse esimehe ja tema asetäitja. Juhatus palkab asjaajaja, kes jääb panga operatsioonide ja raamatupidamise tegelikuks juhiks, kuid ta ei või olla samal ajal laekahoidjaks.
Juhatuse liikmed peavad jälgima, et pangas oleks asjaajamine ja arvepidamine seaduse, põhikirja, kodukorra nõuete ja juhatuse, nõukogu ning peakoosolekute otsuste kohaselt.
Juhatus peab ka selle järgi vaatama, et panga raamatupidamine oleks alati korras ja kõik tehtud operatsioonid oleksid hiljemalt järgmisel tööpäeval raamatusse kantud, peale nende, mis peavad olema juba samal päeval sisse kantud.
Juhatus peab toimetama kassa saldo ülelugemist oma äranägemise järgi, kuid mitte vähem kui kord kuus. Kassa ülelugemise tagajärjed peab protokollima. Tuleb pidada kassa-käsiraamatut.
Juhatus ja nõukogu on väikelaenu ettevõtte asutuse seaduse §3 põhjal kohustatud hoolitsema, et kassas, jooksval arvel teistes pankades ja kindlustatud vaba krediit oleks alati olemas 10% määral panga kohustuste summast.
Panga liikmeks astujate soovid tulevad esitada, koos juhatuse seisukohaga, nõukogule vastuvõtmiseks.
Juhatus peab igati ergutama raha kokkuvoolu ja hoolt kandma, et hoiusummade tagasimaksmine toimuks tõrgeteta. Tuleb oma korraliku asjaajamisega võita hoiusummade omanike usaldus.
Äriosad ja sissemaks.
Äriosakud tuleb kõigilt liikmetelt põhikirja ja peakoosolekute otsuste kohaselt sisse kasseerida. Ühispanga tegelastel tuleb silmas pidada, et lahkunud liikme äriosak või selle osa osaline tagasimaksmine toimuks alati põhikirjas ettenähtud korras.
Pearaamatu äriosakapitali arvele tuleb pidada abiraamatut äriosade reskontrot, kuhu iga liikmele eraldi arve avatakse ja märgitakse ära sissemakstud äriosa ja lisavastutuse summa, mille kohta on allkiri olemas.
Aasta lõpul tuleb teha äriosade reskonrost väljakirjutus. Igale liikmele tuleb anda äriosa vastuvõtmisel vastav liikme arveraamat, kuhu vastuvõetud äriosa sisse märgitakse. Äriosa tasumise puhul tuleb kviitung vastavalt tempel-maksustada, nimelt 1%, kui osakapital on kuni 5000 krooni ja kui osakapital on üle 5000 krooni, siis 2% määral vastuvõetud äriosa summast.
Sisseastumismaks tuleb põhikirja järgi kanda tagavarakapitali arvele ja ei kuulu enam liikmele tagasimaksmisele.
Hoiusummad.
Pangad võtavad raha hoiule kolmel viisil:
1.Liht jooksvale arvele.
2.Jooksvale arvele tingimustega.
3.Tähtajalisele arvele.
Juhatus peab töötama välja ja nõukogu peab kinnitama hoiusummade vastuvõtmise tingimused, mis tuleks iga jooksva kui ka tähtajalise arve raamatusse trükkida.
Juhatus peab hoolitsema, et igasugused elu-, tulekindlustuse jne muud seltsid oma rahad panka hoiule tooks.
Liht jooksvad arved.
Hoiusummade vastuvõtmine peab toimuma hoiuleandja poolt allkirjastatud kirjaliku sooviavalduse-lepingu alusel.
Pangad avavad jooksvad arved igale isikule ja asutusele, seades harilikult tingimuseks, et arve avamisel tuleb vähemalt üks kroon sisse maksta.
Arve avamisel tuleb märkida üles arve omaniku täpne nimi ja aadress.
Kui arve omanik ise arve avamisel raha sisse maksab, siis ta peab andma panga hoiuarve reskontrosse oma allkirja näidise.
Asutused, kes kasutavad jooksvat arvet pangas volinike kaudu, peab juhatuse poolt olema antud pangale teada, kes on õigustatud selle asutuse jooksvat arvet käsutama.
Liht jooksvalt arvelt hoiusummade väljamaksmine peab toimuma esimesel nõudmisel, kui see esitatakse panga töö ajal.
Hoiusummade väljamaksmine peab olema tehtud samuti kirjaliku korralduse alusel.
Summade vastuvõtmine kui ka väljamaksmine peab olema märgitus samuti arve omaniku arveraamatusse.
Jooksvat arvet võib kasutada ka teki kaudu, kusjuures tuleb täita tekiseaduse nõudmistest, mis on avaldatud RT nr. 54 1927.a.
Tekiraamat antakse panga poolt arveomanikule välja allkirja vastu.
Jooksvad arved tingimustega.
Tingimustega jooksev arve erineb lihtjooksvast arvest selle poolest, et lepitakse kokku selles, et raha välja võtmise kavast teatatakse ette kas mõni kuu, nädal või päev. Sellel arvel olevale rahale makstakse suuremat protsenti kui jooksval arvel. Sel juhul tekiraamatut ei kasutata.
Tähtajalised hoiustamised.
Tähtajaliste hoiusummade puhul on lepitud kokku tähtaeg, mille kestel see raha on panga käsutuses. Pangad annavad tähtajalise hoiuse vastuvõtmisel selle toojale nimelise hoiuraamatu. Tähtajalise hoiusumma suhtes tehakse hoiuleping, mis praeguse tempelmaksu seaduse järgi maksustatakse 1/10 % määral hoiulepingu väärtusest. Tähtajalised hoiusummad on kauem panga käsutuses ja seepärast makstakse nende pealt ka kõrgemat protsenti. Praegusel rahapuuduse ajal maksavad pangad ka tähtajalisi hoiusummasid inimestele välja enne tähtaega, kuid siis arvestatakse sellelt vaid lihtjooksva arve protsenti, mõned pangad ka alla 1%.
Jooksva arve protsendid kantakse pangas aasta lõpul arvele juurde, tähtajalistele hoiusummadele protsendid kantakse aga eriarvele, nn. väljamaksmata protsentide arvele ja nende summade pealt pank protsente ei maksa.
Tähtajalise hoiusumma väljamaksmisel võetakse hoiupilet või arve lõpetamisel hoiuraamat tagasi.
Tähtajaliste hoiusummade jaoks peetavas reskontros avaldatakse hoiuraamatute väljaandmisel iga arve omanikule, hoiupiletite väljaandmisel aga igale piletile eriarve.
Hoiusummade vastuvõtmist kui ka väljamaksmist tuleb pangas operatsiooni tegemisel vastavatesse abiraamatutesse ja jooksva arve päevaraamatusse üles märkida. Iga kuu ja aasta lõpul tuleb teha jooksvate kui ka tähtajaliste hoiusummade abiraamatust väljakirjutused, mis peavad vastavate pearaamatu arvetega kooskõlas olema. Kõik arvete väljakirjutused peavad olema korralikult tindiga kirjutatud olema ja juhatuse, asjaajaja ning raamatupidaja poolt allkirjastada.
***
Pangale toodud hoiusummade kohta ja muude panga sisemiste korralduste kohta ei tohi mingisuguseid teateid kõrvalistele isikutele välja anda. Pangaametnikkudelt, juhatuselt, nõukogult ja revisjonikomisjonilt tuleb panga saladuste hoidmise asjas võtta järgmine allkiri:
Allkiri.
Sellega tõotan, kui
ühispanga revisjonikomisjoni (juhatuse, nõukogu) liige, krediidiseaduse ja panga põhikirja §42 kohaselt kõiki panga tegevusesse ja klientide arvetesse puutuvaid teateid saladuses hoidma.
Tallinnas,
19.. a.
.
***
Laenud.
Laenude andmist toimetatakse ühispankade poolt peamiselt liikmetele. Et ühispank on loodud kõigi tema liikmete jaoks, siis tuleb krediitide avamisel alati silmas pidada, et ühispangal kasutada olevatest summadest jätkuks võimalikult kõikidele liikmetele, kes laenu tootmistegevuses vajavad ja laenu vajalikul määral kindlustada suudavad. Laenu tuleks eeskätt anda uute väärtuste loomiseks ja majapidamise korraldamiseks, nagu põllutöö- ja käsitööriistade muretsemiseks, elusa inventari ostmiseks, ühisettevõtete loomiseks ja nende sisseseade muretsemiseks. Kaubanduslikuks otstarbeks laenude andmisel peaks ühispangad eriti ettevaatlikud olema. Tuleks peaasjalikult finantseerida ühiskauplusi, kuid ka seal kõigist laenu väljaandmise nõudmistest rangelt kinni pidades.
Laenude andmist peab tegema nõukogu otsuse põhjal peakoosoleku poolt määratud krediidi ülemmäära piirides.
Ühispankadel on lubatud väikelaenu asutusi käsitava seaduse §2. p. 4 järgi laenusid välja anda lühikese aja peale, mitte kauem kui ühe aasta peale ja pikaajalisi laenusid kuni viieks aastaks.
Lühiaegsete laenude väljaandmisega:
tuleb hoida panga portfelli likviidsust. Ühispankade poolt tuleks lühiajalisi laene anda ainult vekslite vastu. Sellejuures tuleb tegelastel kõrvalekaldumatult kinni pidada väikelaenu asutusi käsitava seaduse §4 nõuetest, kus on öeldud, et ühistulised laenuasutused võivad diskonteerida veksleid ja teisi tähtajalisi võlakohustusi ainult siis, kui nendel dokumentidel on vähemalt kaks allkirja. Ühe allkirjaga veksleid (soolovekslid) võib diskonteerida ainult realkindlustuste vastu.
Laenude liigitamisel lühikese- ja pikaajalisteks tuleb arvesse võtta laenu iseloom, s.o., mis otstarbeks on laen antud ja kuna kuulub see laen lõplikule tasumisele.
Panga juhatusel on uue laenu väljaandmisel suur ja tähtis ülesanne, et ta oskaks vahet teha, kas laen on oma iseloomu poolest lühikese- või pikaajaline.
Selle kohta ütleb üks Inglise panga direktor Hanke: Kõik hea pangajuhataja kunst seisab tema oskuses vahet teha veksli ja hüpoteegi vahel.
Pank võib lubada ainult niisugust krediiti, missugust ta ise tarvitab, s.t. missugused on tema omakapitalid, hoiusummad ja kasutada olevad krediidid. Seega on passiv-operatsioonide iseloom suurelt mõõtuandev ka aktiiv-operatsioonide kohta.
2.Pikaajalisi laene võivad ühispangad välja anda:
kuni 5 aasta peale. Kuna ühispank kuulub peaasjalikult lühiaegsete krediidiasutuste hulka, siis on tal võimalik pikaajalisi laene ainult omakapitalide ja osalt tähtajaliste hoiusummade piirides välja anda.
Kui nõukogu on liikmele krediidi kindlaks määranud, siis märgitakse lubatud krediidi summa vastavasse krediitide registreerimise raamatusse, missugusest krediidimäärast tuleb juhatusel laenude väljaandmisel kinni pidada, vaatamata, kas laen on lubatud ühe või mitme laenu-liigi järgi.
Laenude andmisel tuleb liikmelt äriosa, vastavalt peakoosoleku poolt vastuvõetud otsusele sisse võtta ja liikme lisavastutuse summat vastavalt äriosale täiendada.
Laenud võlakohustuste vastu käemeeste vastutusel.
Sääraseid laene annavad kõige rohkem meie väiksemad maaühispangad. Laenu kestvus ulatub võlakohustuste järele harilikult kuni 5 aastani.
Iseenesest on võlakohustuslaen kõige vastuvõetavam laenajale, eriti põllumehele. Kuid panga seisukohast, kes väljastpoolt krediiti tarvitab, on võlakohustus vähem vastuvõetav ja tuleb püüda lühikeseajalistele võlakohustustele eelistada lühikeseajalisi veksleid.
Võlakohustus on pikaajalise iseloomuga võladokument; tähtpäeva möödumisel jäävad nõudmise õigused võlakohustuse järele endisteks ja käemeeste vastutus ei kustu ära. Võlakohustuse järele käib nõudmine harilikus kohtu-protsessi korras, kuna protestitud veksli järgi kiires sundtäite korras nõuda saab. Võlakohustuse tekstis on ette nähtud, et laenu võidakse ka enne tähtpäeva tagasi nõuda.
Pangas laenu andmisel võlakohustuse vastu tuleb võlakohustus korralikult täita ja vastava tempelmaksuga katta, s.t. 2/10 % laenusummast.
Võlakohustused tulevad paigutada tähtpäevade järjekorras võlakohustuste portfelli.
Võlakohustuste vastu antud laenude pikendamisel sama võlakohustuse järgi ei nõuta käemeeste uusi allkirju ega ka tempelmaksustamist.
Soovitav oleks siiski, et panga juhatus sama võlakohustuse järgi laenu pikendamise korral kirjalikku nõusolekut laenu pikenduse asjas käemeestelt nõuaks.
Tähtajalised laenud võlakohustuste vastu realkindlustusel.
Selliseid laene tuleb ühispankades harva ette, sest harilikult nõutakse realkindlustusi kas soolovekslitele või teistele võlakohustustele lisakindlustuseks.
Iga kuu lõpul tuleb teha nimekiri möödunud tähtpäevadega võlakohustuste kohta, mille järele on laen või laenuprotsendid tasumata jäänud. Täheldatud nimekiri tuleb asjaajaja, raamatupidaja ja juhatuse poolt alla kirjutada ning ühes kuu arveteseisuga nõukogule läbivaatamiseks esitada.
Diskonto laenud.
Need on laenud lühikeseajaliste vekslite vastu käemeeste vastutusel või realkindlustustel. Diskonto laenudest tuntakse meie ühispankades peamiselt veksli diskonteerimist, kuna kupongide ning loosiläinud väärtpaberite diskonteerimisega meil vähe tegemist tehakse.
Vekslit diskonteeritakse või veksli laenu antakse nõukogu poolt lubatud krediidi piirides veksli vastu, millel on vähemalt kaks allkirja, või sooloveksli vastu realkindlustusel.
Panga juhatus peab alati järele kaaluma, kas diskontoks esitatud vekslid on vastuvõetavad, kas veksli väljaandja ja veksli järele vastutajad käemehed suudavad tähtpäeval laenu veksli järgi ära tasuda, kas veksel on likviidne.
Kui veksel on pangale vastuvõetav, siis arvatakse diskonto protsendid, komisjon ja porto välja ning peetakse kohe laenu väljaandmisel kõige laenu kestvuse kohta kinni ja makstakse selle võrra vähem raha kassast välja. Kui veksli tähtpäev ulatub ühest aastast teise aastasse, siis tulevad kohe diskonto ja komisjoni protsentidest saadud summad vastavalt ajale kahe aasta peale ära jaotada. Veksli diskonto operatsiooni on pangas soovitav diskonto orderite kaudu arvestada.
Raha kassast väljamaksmisel tuleb tingimata arvestada kassa või diskonto orderile vastav allkiri rahasaajalt võtta, vaatamata sellele, et allkirjad on vekslil olemas. Veksel on pangas diskonteerimisel võlga kindlustavaks dokumendiks, kuna raha vastuvõtmine üle tuleb alati pangas allkiri anda. Veksli tasumisel antakse diskonteeritud veksel ilma allkirja võtmata veksli väljaostjale tagasi. Kui veksel pangast veksli väljaandja poolt või ülesandel välja ostetakse, siis tuleb veksel läbitembeldada kui makstud. Kui aga veksel enne tähtpäeva, tähtpäeval või protestituna pealekirjutajate poolt välja ostetakse, siis tuleb veksel puhtalt tagasi anda.
Pangas tuleb iga veksel korralikult täita, nummerdada ja põhjalikult järele uurida, kas ta kõigiti vastab seaduste nõuetele ja kas veksli väljaandja ning allakirjutajad kahe viimase aasta jooksul protestitud vekslite nimekirja ei ole sattunud.
Veksli juures pikendust või osalist tasumist ei tunta. Veksli juures pikendust või osalist tasumist ei tunta. Veksli pikenduse või osalise tasumise juures tuleb täielikult läbikanda vana vekslilaenu tasumine ja uue järgi väljaandmine.
Diskonteeritud vekslid tulevad paigutada, tähtpäevade järele korralikult veksli portfelli. Veksliportfelli korraldamine tuleb anda juhatuse otsusel ühe isiku hoolde, vähemates ühispankades asjaajaja, suuremates pankades diskonto osakonna juhataja hoolde, kes ka veksli portfelli eest on vastutav.
Soolovekslid.
Väikelaenu asutusi käsitava seaduse järgi võivad ühispangad laenu sooloveksli vastu anda realkindlustusel. Soolovekslil on ainult veksli väljaandja allkiri, kuna pealekirjutajad puuduvad.
Pangad annavad laenu soolovekslite järele harilikult heade obligatsioonide vastu.
Obligatsiooni vastuvõtmisel tuleb panga juhatusel silmas pidada järgmisi nõudeid:
1.Ühispank võib ainult blanko- või panga nimele tehtud obligatsioone laenu kindlustamiseks vastu võtta.
2.Laenu sajal ja obligatsiooni andjal tuleb esitada pangale väljakirjutus vastava kinnisvara kinnistusraamatust kinnisvara suuruse ja koormatuse üle, mille kaudu saab kindlaks teha, kas obligatsioonil on mingit väärtust. Kui panga juhatus ja nõukogu kohapeal oleva kinnisvaraga tuttav ei ole, siis tuleb koha peale vaatama minna.
3.Obligatsiooni omanikule tuleb obligatsioon üles ütelda allkirja vastu.
4.Obligatsioonidele hoonete peale tuleb tulekindlustuse poliisid juurde nõuda vastuvõetava kindlustuse seltsi poolt, mis on varustatud märkusega, et õnnetuse korral kahjutasu summa pangale välja antakse.
5.Obligatsiooni hindab pank oma äranägemise järgi järele. Harilikult hinnatakse obligatsiooni laenu 75-90% suuruses selle nominaal väärtusest ja võetakse vastavalt laenu kindlustuseks.
Obligatsioonid tulevad vastavast obligatsioonide registrist läbi kanda. Iga obligatsiooni omaniku poolt pangale sisse antud obligatsioonid, ülesütlemise allkiri, kinnistu jaoskonna väljakirjutus ja tulekindlustuse poliisid tulevad pangas erikausta koondada ja järjekorras obligatsioonide portfelli paigutada. Obligatsioonide vastuvõtmisel tuleb panga poolt kviitung obligatsiooni omanikule välja anda, ära märkides, missuguste laenude kindlustamiseks obligatsioon vastu võetud.
Kui obligatsioon laenaja poolt sisse antakse, siis on tarvis obligatsiooni ülesütlemise allkirja juures või eraldi võetud allkirjas ära märkida, et pangal on õigus oma äranägemise järgi nõuda selle obligatsiooni järgi kas laenaja laenu summat või temalt vastutuse või pealkirjutuse tõtu selles pangas tasuda tulevad summasid.
Obligatsioonide tagasiandmisel tuleb vastav allkiri obligatsioonide registrisse võtta.
Tulekindlustuse poliiside tähtpäevad tulevad pangas üles märkida ja jälgida, et õigel ajal kindlustust uuendataks.
Veksli protest.
Kui vekslit tähtpäevaks ära ei tasuta, siis tuleb see hiljemalt kahel järgmisel päeval protestimiseks esitada, vastasel korral kaotab veksel oma jõu ja käemehed vabanevad vastutusest selle veksli järgi. Veksel esitatakse protestimiseks selle notari juures, kelle piirkonda on vekslil maksukoht ära märgitud.
Vekslit võib notarile protestimiseks esitada tähtpäeval peale panga tööaega või kahel järgneval päeval. Linnas ja alevis, kus asub notar, saadetakse panga poolt vekslid protesti vastava saateraamatu järgi. Kui notari elukohast ollakse eemal, siis tuleb veksel tähtkirjaga saata ning vekslil peab kaaskiri olema, millest ärakiri panka jääb.
Protestitud vekslite kohta tuleb pidada vastav register, millest iga kuu lõpul väljakirjutus tehakse, vastavalt alla kirjutatakse ning kuu arvete seisuga nõukogule esitatakse. Iga kuu lõpul tuleb toimetada vekslite ja võlakohustuste portfelli ülelugemist, saadud andmed tulevad pea- ja abiraamatutega võrrelda. Portfellide ülelugemise akt tuleb kokku seada ja (ülelugejate poolt) alla kirjutada.
4.Kontokorrent laenud.
Kontokorrent laenu tarvitab eriti kaubandus ja tööstus, kus laenu vajatakse kiireks ringkäiguks ja see varsti ära tasutakse. Need laenud peavad oma iseloomu poolest õige liikuvad olema ja neile nõuetele vastavalt võib ka kontokorrent laenusid välja anda. Meil ei ole seda nõuet ei aktsia- ega ka ühispangad täielikult silmas pidanud. On antud välja kontokorrent laene, mis juba algusest peale on omandanud pikkaajalise laenu kuju.
Kontokorrent laenu arve on kliendile mitmeti kasulik, sest siin arvestatakse laenu eest protsente laenu kasutamise päevade eest ja iga kolme kuu järgi. Pangad harilikult võtavad kontokorrent laenude pealt 1% rohkem kui diskontolaenude eest. Kontokorrent arve kreedit saldo või kontokorrent hoiu arve pealt makstakse lihtjooksva arve protsent.
Kontokorrent arve avamisel võetakse kliendilt peale liikmekohustuse veel eriline kontokorrent arve kohustus, mis tuleb tempelmaksustada ühe krooniga. Kontokorrent ((jooksev arve)) kohustuses on üksikasjaliselt kontokorrendi avamise, laenude kindlustamise ja tagasinõudmise kord ette nähtud. Kontokorrent kohustuses on ette nähtud, et pank võib igal ajal osaliselt või täielikult laenu tasumist nõuda, sellest kliendile teatades. Kontokorrent arveid avatakse mitmesugustel kindlustustel. Iga kindlustusliigile tuleb pidada eriarved. Näiteks, tuntakse kontokorrent arvet vekslite kindlustusel, väärtpaberite kindlustusel, kaupade ja pantide kindlustusel. Väärtpaberite, kaupade ja pantide kindlustusel avatud kontokorrent laenude arvete juurde nõutakse veel sooloveksleid.
Kõik kontokorrent kindlustused tulevad pangas saatekirja järgi vastu võtta ja vastavate eriliikide järgi hoida.
Kontokorrent arve kindlustusvekslid paigutatakse tähtpäevade järgi veksli portfelli. Harilikult võetakse kontokorrent arve kindlustamiseks a vista vekslid. Tuleb silmas pidada, et seaduse järgi tähendatud vekslite tähtaeg ei või olla pikem kui kaksteist kuud, arvestades veksli väljaandmise päevast. Säärase vekslid tulevad alati enne tähtaja möödumist ümber vahetada. Kõik kontokorrent arvele sisse- ja väljamaksud peavad olema tehtud kirjaliku korralduse põhjal.
Iga kuu lõpul tuleb teha kontokorrent arve reskontrost väljakirjutus, vastavalt alla kirjutada ja esitada ühes arvete seisuga nõukogule.
Iga kolme kuu järgi, s.o. 31. III , 30. VI., 30. IX ja 31. XII tuleb pangas kokku seada kontokorrent arve aruleht arvete lõpetamise ja protsentide väljaarvutamise kohta. Suuremates pankades, kus kaontokorrent arveid on mitmesugustel kindlustustel. Tuleb iga kindlustusliigile eri aruleht koostada.
Pangas tuleb iga kolme kuu järgi kliendi arve väljakirjutus teha ja tähitud kirjaga kliendile saata, juurde lisades vastav kontokorrent arve õigekstunnistamise plankett, mis tuleb kliendi poolt kahe nädala jooksul alla kirjutada ja pangale tagasi saata.
Juhatusel tuleb valvata, et klient ei kasutaks kontokorrent arvet üle kindlustatud krediidi piiride ja kui peaks laenu protsentide juurdearvamise teel võlg üle krediidi piiride tõusma, siis tuleb viibimata tasumist nõuda.
Pandikindlustused.
Ühispangad on eriti viimasel ajal sunnitud laenude lisakindlustuseks liikuvat varandust pandiks võtma. Pangas tuleb varanduse pandiks võtmist juhatuse ja nõukogu otsuse järgi toimetada. Pantimise üle tuleb täiesti vormiline pantimise leping kokku seada ja see vastavalt tempelmaksustada, 2/10% pandilepingu väärtusest. Panditava varanduse kohta tuleb nimekiri kahe tunnistaja juuresolekul kokku seada ja pant pangale üle anda, mis peab olema lepingus ära märgitud. Panditud varandusele tuleb nähtavasse kohta sildid külge panna. Pank võib ka väikelaenuasutusi käsitava seaduse järele pandiks võetud liikuvat varandust laenajate kasutusse ehk hoole alla jätta, ülalnimetatud pandilepingu nõudeid silmas pidades. Kui panditud varandus antakse lepingu järele kolmandale isikule hoiule, siis tuleb hoiule andmise leping veel tempelmaksustada 2/10% suuruses lepingu väärtusest. Panditud varandused tulevad tuleõnnetuse vastu kindlustada 10% kõrguselt, kui selle pandi vastu on välja antud laenu. Tulekindlustuspoliisid tulevad panka anda ja pangas paigutada pandilepingu juurde. Tulekindlustuspoliisid tulevad aegsasti enne tähtpäeva uuendada.
Garantiilaenud.
Viimasel ajal tuleb meie ühispankadel ikka rohkem ja rohkem tegemist teha garantiilaenude või garantiikirjade väljaandmisega. Suuremate lepingute täitmise kindlustuseks nõutakse tagatisi. Need tagatised võivad olla harilikult kas sularahas või jälle panga garantiina, kus pank vastutuse enda peale võtab krediitori ees selle üle, et see isik või asutus, kelle eest garantii on välja antud, täidab oma peale lepingu järgi võetud kohustust ning siis, kui see isik oma peale võetud kohustusi ei täida, täidab see pank, makstes garantiis ette nähtud summa teisele lepingu poolele välja.
Garantiilaenude väljaandmine peab sündima samal alusel ja kindlustustel, nagu teiste laenude väljaandmine, st. nõukogu poolt määratud krediidi piirides, äriosa olgu vastavalt tasutud, kindlustuseks olgu võetud garantiiveksel ja tarviduse korral veel lisakindlustused. Pangal tuleb enne garantii väljaandmist selle lepingu sisuga tutvuda, mille garanteerimist vajatakse.
Garantiivõtja peab vastava kirjaliku sooviavaldusega esinema pangast garantii saamiseks. Kui garantii andmine on otsustatud ja vastavad kindlustused saadud, siis annab pank vastava garantii- (vastutuse) kirja välja. Garantiikirjal on järgmine kuju:
N. firmale.
Garantiikiri Nr.
Käesolevaga vastutame hr, Jaan Kivi eest Kr. 500 (viiesaja krooniga) selles, et tema oma peale võetud N. firma hoonete remonditööd korralikult teeb. Meie vastutame selle garantii järgi, kui omavõlaline käemees ja meie vastutus on maksev kuni 15. oktoobrini 1930.a. (viieteistkümnenda oktoobrini üks tuhat üheksasada kolmekümnenda aastani) kell 12 päeval.
Kui tähendatud tähtpäevaks meie vastu mingisugust nõudmist ei ole esitatud, kaotab garantii automaatselt oma maksvuse.
Tempelmaks Kr. 1.- markides tasutud ja kustutatud.
Kui garantii tähtpäevaks mingisuguseid nõudmisi selle garantii järgi panga vastu ei esitata, siis loetakse garantii maksvusetuks.
Garantiikirja väljaandmisel tuleb sellest ärakiri pangale jätta, mille teisele küljele allkiri garantii võtjalt võetakse garantiikirja kättesaamise üle. Väiksemad pangad kasutavad seda ärakirjade akti kui garantii registrit.
Garantii deebitorite reskontros peetakse iga garantii laenajal eriarve. Garantii kindlustamiseks võetud vekslid tulevad garantii vekslite registrisse üles märkida. Garantiikindlustusi ei tohi pank edasi anda. Ühispangad võtavad garantiilaenude pealt 3-6% kuna teiste laenude pealt võetakse harilikult 12%, seega on garantiilaenu kasulik tagatiseks kasutada.
Mõned ühispangad toimetavad veel garantii shiirode andmist vekslitele, mida aga soovitatavaks ei saa pidada.
Obligatsioon laenu kindlustusena.
M. Köstner. Põllumeeste Keskpanga juhataja.
Viimasel ajal võtavad ühispangad suuremal määral obligatsioone laenu kindlustuseks vastu. Laenu andmine veksli vastu käemeeste vastutusel ei ole ühispangale mitte alati küllalt kindel, sest tihti juhtub, kus käemehed, nähes et neil tuleb laenusumma välja maksta, kõrvaldavad oma varandust, müüvad selle ära, kirjutavad kellegi teise nimele, kas või fiktiivselt.
Tuleb aga tähele panna, et ühispanga laenud ei tohi liiga pikaajalised olla ja kuna obligatsioon on üks pikaajalise krediidi vahendeist, siis ei ole otstarbekohane liiga palju obligatsioone vastu võtta.
Laenu tähtaeg ei olene mitte viisist ega kindlustusest, mille vastu see antakse, vaid laenu pikaajaline iseloom oleneb selle otstarbest, milleks see laen antakse. Harilik veksli-laen talukoha ostmiseks on pikaajaline, kuna seda pikendatakse palju kordi ja selle tasumine kestab aastaid. Sellegipärast on soovitav ühispankadel võimaluse korral võtta obligatsioone laenu lisakindlustuseks.
Väikelaenu asutuste krediidiseaduse §2 lõik c alusel võivad ühispangad laenu anda ja krediiti avada kinnisvara kindlustusel, soolovekslite ja liht võlakohustuste vastu. Järelikult, ühispangad ainult obligatsiooni vastu laenu anda ei või, vaid peavad tingimata selle juurde võtma veksli ehk võlakohustuse.
Sama seaduse §2 lõik b punkt 1. näeb küll ette, et laenu võib anda ka sisse- ja välismaa obligatsioonide vastu kuni 75% nende börsi väärtusest, kuid meie harilik talukoha ehk maja obligatsioon ei ole börsil noteeritav, vaid seadusandja on mõelnud mitmesugused raudteede ja teisi võlakirju obligatsioone, mille turuhinna määrab kindlaks börs.
Mõnede ühispankade põhikiri näeb ette, et laenu kinnisvara kindlustusel võib anda ainult juhatuse üksmeelsel otsusel.
Laenu võib ühispank anda obligatsiooni lisakindlustusel:
1.võlakohustuse vastu,
2.veksli vastu,
3.konto-korrent arvel,
4.garantiilaenu.
Võlakohustuse peale teevad käemehed vahest märkuse, et nad vastutavad võlakohustuse järele ainult peale obligatsiooni realiseerimist. Kui soovitakse pangale panditud obligatsiooni ees anda eesõigus mõnele hilisemale võlausaldajale, näiteks Eesti Maapangale, siis tuleb tingimata võtta käemeestelt selleks nõusolek, vastasel korral käemehed vabanevad vastutusest.
Vekslite vastu laenuandmisel on soovitav võtta allkiri, et pangal on õigus oma laenu sisse nõuda kas obligatsiooni ehk vekslite vastu, või korraga mõlemate järele. Sarnased märkused on mitmete pankade diskonto krediidi määruses.
Eriti tähtis on obligatsioon garantiilaenude kindlustusel, sest siin on suuremate summadega tegemist ja sissekukkumise juures katsuvad käemehed vastutusest kõrvale põigelda. Suuremate garantiide väljaandmisel on soovitav võtta kindlustuseks ainult obligatsioone ja muid realkindlustusi.
Riigimaksu obligatsiooni-laenude juures tuleb maksta: 0,396% riigimaksu, kui laen on kindlustatud tähtajata (a vista) vekslitega blanko obligatsioonide lisakindlustusel (konto-korrent arvel) ja 5% riigimaksu siis, kui obligatsioon on panga nimele tehtud ja pank saab obligatsiooni järel protsente (v. Ühisjõud nr.2 1929.a.).
Obligatsiooni tegemine.
Kinnisvara saab pantida sel teel, et tehakse võlakiri ehk obligatsioon, missugune kantakse sisse kinnistusraamatusse kinnitus-jaoskonnas. Kinnitusjaoskonnad asuvad iga rahukogu juures. Obligatsioonil märgitakse:
võla summa,
makstav %,
kelle nimele tehtud,
kinnisvara nimetus,
asukoht,
suurus ja selle kinnisvara kinnistu number,
ülesütlemise tähtaeg (6 kuud) ehk märkus, et protsentide tasumata jätmise korral võib kohe laenu sisse nõuda.
Obligatsiooni võib teha kas otsekohe kinnistusjaoskonnas või notari kaudu. Tempelmaks on 1% + muud kulud. Obligatsiooni tegemine läheb maksma ligikaudu 1,5% obligatsiooni summast. Peab tähele panema, et obligatsioon oleks kinnistusraamatusse sisse kantud (ingrosseeritud); see märkus peab olema obligatsioonil kinnistusjaoskonna ülema ja sekretäri allkirjaga. Obligatsioon võib olla nimeline või blanko. Praegusel ajal saab obligatsiooni blankoks muuta ainult pärast obligatsiooni sissekandmist kinnistusraamatusse, kuna enne 1926.a. võis blankoks teha ka enne kinnistusraamatusse sissekandmist. Nüüd on see vastava Riigikohtu otsusega keelatud. Enne 1926.a. tehtud obligatsioonid on siiski maksvad, sest protesti aeg oli 1 aasta ja see on möödunud.
Pank saab siis obligatsioone vastu võtta, kui ta on blanko pealkirjaga ehk panga nimele tehtud.
Obligatsiooni edasiandmine blanko ehk nimelise pealkirja teel (tähendab ka obligatsiooni blankoks tegemist) tuleb tempelmaksustada tempelmaksu tariifi nr.16 F. Kohaselt 0,05% obligatsiooni hinnast (Riigikohtu üldkogu otsus 4. märtsist 1929.a.).
Välismaa obligatsioonide vastuvõtmisel tulevad need ühe nädala jooksul peale üleandmist tempelmaksustada 1% obligatsiooni summast.
Kinnisturegistri väljavõte.
Obligatsiooniga käib koos kinnisturegistri väljavõte, millest on näha panditava varanduse koosseis ja selle omanikud.
Kinnistu registri täielik väljavõte koosneb 4 osast:
1)kinnisvara kooseis ja asukoht,
2)omanik ja tema õigused,
3)omandiõiguse kitsendused (servituudid jne.),
4)võlad.
Lühendatud kinnistu väljavõttes on märgitud ainult kinnisvara koosseis, omanik ja võlad (obligatsioonid), kuid obligatsiooni juurde ei ole märgitud, kui kõrge protsendiga nad on, mis on aga väga tähtis obligatsiooni hindamisel.
Kinnistusregistri väljavõte olgu hilisema kuupäevaga, kui see, millal pangale esitatud obligatsioon on kinnistusraamatusse sisse kantud. Muidu võib juhtuda, et samal päeval, tund või paar hiljem on veel mõni obligatsioon sama kinnisvara peale tehtud, mis osutub üheõiguslikuks samal päeval varem tehtud obligatsiooniga ja seega vähendab eelmise väärtust. Samuti peab vaatama, et kinnistu väljavõte oleks vastava kinnisvara peale tehtud, so. samale kinnisvarale, millele tehtud obligatsioon on pangale esitatud.
Obligatsiooni esitamine pangale laenu kindlustusena.
Obligatsiooni esitamisel pangale tuleb juurde lisada:
1)kinnisturegistri väljavõte,
2)tulekindlustuse poliis koos märkusega, et tuleõnnetuse korral kahjutasu summa panga le laenude katmiseks makstakse; poliisi summa peab olema vähemalt 10% võrra laenu summast suurem olema;
3)obligatsiooni ülesütlemise allkiri; allkiri on parem võtta kinnisvara omanikult eneselt, muidu tuleb seda notari kaudu teha ja siis venib laenu sissenõudmine.
Obligatsiooni ülesütlemise allkiri võib olla tehtud järgmisel kujul:
***
Obligatsiooni ülesütlemise allkiri.
Mina, Jaak Jalakas, tunnistan sellega, et minu talukoha Põllu nr,18 peale, mis asub Aakre vallas, Aakre mõisast eraldatud kinnistu nr. 666 all, tehtud obligatsioon 500 (viissada) krooni suuruses, mis on sisse kantud kinnistu raamatusse (korrobeeritud*) (*Korrobeerimise all mõistetakse juriidilise akti kohtulikku kinnitamist ja see koosneb 1) akti sissekandmisest raamatutesse (ingrosseerimisest) ja 2) tunnistuse väljaandmisest tehtud sissekandest (Balti Eraseadus §3002), 20. jaanuaril 1930.a. nr. 1234 all, on N. ühispanga poolt ülesöeldud ja et N. ühispank on õigustatud nimetatud obligatsiooni järgi igal ajal minu kohustuste järgi N. ühispangale võlgnevat summat nõudma.
Pangal on õigus obligatsiooni ilma minu erilise nõusolekuta edasi pantida.
Tunnistan käesolevaga obligatsiooni maksvaks.
Tartus, 16 oktoobril 1930.a.
Jaak Jalakas (allkiri).
***
Märkus. Ülesütlemise allkirjas tähendab tunnistan obligatsiooni maksvaks on siis tarvilik, kui obligatsiooni esitaja on ühtlasi ka selle kinnisvara omanik. Ilma sarnase märkuseta võib muidu sekeldusi tulla, sest ühe Riigikohtu seletuse kohaselt loetakse dokumendid, mis olid edasi antud ja omaniku kätte tagasi läinud, kustunuks (nagu näiteks veksel veksliandja käes ei ole enam rahaline dokument).
Obligatsiooni hindamine.
Obligatsiooni vanust arvatakse nende sissekandmise päevast kinnistusraamtusse. Järelikult tuleb arvestada obligatsioonide vanusega. Ühel ja samal päeval kinnistusraamatusse sissekantud obligatsioonid loetakse ühevanusteks. Näiteks kui 26. septembril on kinnistusraamatusse sissekantud 1.000 kroonine, aga 3. okt. kolm obligatsiooni nr. 434, 435, 436, a 50 kr., siis on kõik kolm viimast ühe vanused ja üheõiguslised. Näiteks, müüdi kinnisvara Kr. 2.000. eest ära, siis esimese obligatsiooni peale langeb täisväärtus Kr. 1000.- , kuna iga viimase 500 kr. obligatsiooni peale langeb ainult 333 kr.
Peale selle on õigus nõuda obligatsiooni järgi 3 aasta %%, kui üks päev enne oksjoni esitatakse obligatsioon kohtupristavile. Neil %% on ühesugune vanus vastava obligatsiooniga.
Kinnisvarade hindamisel võetakse arvesse mitte turuhind, vaid kõige madalam hind, mida võidakse oksjonil kinnisvara eest saada.
Umbkaudse hindamise juures võetakse arvesse linna majade juures,
mis materjalist on maja,
ja kui vana see on,
milline on maja aastane sissetulek.
Maamaja juures:
Maja suurus,
maatüki suurus,
puhaskasu rublad,
palju on Eesti Maapangale võlga, arvestades sellega, et E. Maapank üle 40-60% talukoha väärtusest laenu ei anna.
Talukoha hindamisel võib üht adrasajandikku umbkaudselt arvestada 100 kr. eest.
Puhaskasu rubla 50 krooni eest.
Näide.
Talukoha väärtus 5000 kr., enne on Eesti Maapanga võlga 2000 kr., tähendab laenu võib juurde anda kuni 2000 kr., aga 3000 kr. juures tuleb juba käemehe allkiri juurde nõuda.
Maja tegelik väärtus on 7000 kr., esimene obligatsioon 3000 kr. 10%, järelikult see koormab kinnisvara kuni 3900 kr + 3 aasta %% 900 kr. = 3900); pangale pakutakse teist obligatsiooni 5000 kr. väärtuses - võiks anda selle peale kuni 3000 kr. laenu.
Maja väärtus on 8000 kr., esimene 10. IV 30.a. sissekantud obligatsioon 3000 kr. 10% , teises järjekorras 6.IX 30.a. sissekantud ühel ajal 3 obligatsiooni nr. 236, 237, 238 a 2000 kr., pangale pakutakse laenu kindlustuseks obligatsiooni nr. 237, mis on 2000 kr. suur.
Palju võiks selle peale laenu anda?
Võiks arvata, et laenu võib anda 1000 kr., kuid see ei ole õige. Oksjoni korral peab samal päeval sissekantud 2 teist obligatsiooni rahuldama täies väärtuses, kui nende omanikud ise nõudmisest osa ei võtnud. Esimese obligatsiooni pidajale läheb ühes 3.a. %% kokku 3900 kr., teiste kahe üheõigusliku eest kokku 4000 kr. kõik kokku 7900 kr. Ülejääk 100 kr. läheb pristavi kuludeks ja pangale ei jää sentigi. Kinnisvara aga alla 7900 kr. ei saagi müüa. Asi oleks teisiti kujunenud, kui nõudjaiks oleks kõik kolm üheõigusliku obligatsiooni omanikku. Siis iga omanik oleks saanud 1330 kr.
Ühel päeval sissekantud obligatsioonide vastu laenu andmisel on soovitav kõik sarnased obligatsioonid panka koondada, vastasel korral võib pank kahju saada ja laenu sissenõudmine muutub võimatuks.
Obligatsiooni hindamise juures tuleb arvesse võtta võimalikud sissenõudmise ja kohtukulud. Eesti Maapanga võla protsent tuleb hindamisel arvestada 12 peale, sest mõnel juhtumil (maaparanduslaenu sissenõudmisel) on Eesti Maapangal õigus laenu tagasi nõuda koos trahviprotsendiga, mille kõrgus on 1% kuus.
Koormatused ja kitsendused (servituudid).
Pangale esitatava obligatsiooni kinnisvara peale varem kinnitatud üüri- ja rendilepingud, eriti pikaajalised lepingud ja samuti vanemate ülalpidamise lepingud, vähendavad tunduvalt kinnisvara väärtust, sest müügi hind on siis palju madalam. Hiljemalt kinnistatud kitsendused ei tähenda midagi, sest müügile laskmise juures võib nõuda varanduse müüki ilma rendilepinguta ehk mõne teise kitsenduseta.
Obligatsioon mõttelise osa peale.
Obligatsiooni juures mõttelise osa peale tuleb tähele panna, et:
1)müüa võib ainult tervet kinnisvara mitte selle üksikuid osasid,
2)kinnisvara ei saa odavamalt müüa (ka teisel oksjonil mitte ja üldse mitte), kui on nende nõudmiste summa, mis kinnisvara oksjonile ajaja ees, tähendab, kinnisvara ei saa müüa alla eesõigustatud nõudmiste summast.
Kui iga kaasomaniku osa suurus on märkimata, siis on neil võrdsed mõttelised osad. Näiteks on kinnisvaral 4 omanikku, varanduse väärtus 10 000 kr. A. esitab pangale oma mõttelise osale tehtu 4000 kr. obligatsiooni. Sealjuures selgub, et tervel kinnisvaral senini ühtegi obligatsiooni ei olnud. Pank võib selle laenu anda kuni 2000 kr. Aga kui teisel kaasomanikul B-l oli tehtud obligatsioon 2000 kr. ja kolmas D tegi oma osale hiljem 3200 kr. siis pank võib siiski A-le 4000 kr. obligatsiooni järgi 2000 kr. laenu anda, sest maja võib siiski A. nõudmisel mitte alla 8000 kr. ära müüa. Kui D. oli oma 3200 kr. obligatsiooni teinud samal ajal või varem kui A., siis pank enam A-le laenu anda ei saa, sest siis on kinnisvara alla 12. 800 kr., panga nõudmisel ära müüa ei saa.
Tuleb eriti ettevaatlik olla laenude andmisel obligatsiooni vastu mõtteliste osade peale.
Obligatsiooni võib kahel viisil realiseerida.
Kinnisvara müük enampakkumisel.
Kui selgub, et veksli või võlakohustuse järele pank tervet summat kätte ei saa, siis pöörab ta nõudmise obligatsiooni järgi.
Peale kohtuotsust antakse asi kohtupristavi kätte, kes annab kinnisvara omanikule 2 kuud aega vabatahtlikuks maksmiseks ja ühtlasi tehakse märkus kinnisvara kinnistu registrisse.
Kui 2 kuu jooksul ei ole võlg vabatahtlikult tasutud, siis asutakse kinnisvara üleskirjutamisele, hindamisele ja müümisele.
Peale üleskirjutamist ei tohi kinnisvaral leiduvat metsa raiuda. Nõudja on kohustatud müüdava vara hinna teatavaks teha.
Sellele hindamisele võib omanik 2 päeva jooksul vastu vaielda, hinnates varandust viimase 5 aasta keskmise puhta sissetuleku järgi (ehk lühema aja eest, kui varandus tema kasutuses vähem aega oli).
Oksjonid peetakse rahukogu juures harilikult 4 korda aastas. Oksjoni kuulutus peab olema enne Riigi Teatajas avaldatud olema:
Vähemalt 1 kuu, kui varanduse väärtus on alla 500 kr.
Vähemalt 2 kuud, kui varanduse väärtus on 500 10 000 krooni.
Vähemalt 3 kuud, kui varanduse väärtus on üle 10 000 krooni.
Kinnisvara oksjonist osa võtta soovija maksab tagatiseks enne oksjonit 10% algpakkumisest ja ostmise korral hiljemalt ühe kuu jooksul puuduva summa +1% templimaksu.
Raha asemel võib esitada omad hüpoteegilised nõudmised. Hüpoteekvõlad kantaks kinnisvara peale ainult krediitori nõusolekul.
Peale oksjonit kuulutatakse kustunuks:
1)kõik kinnistusraamatuse sissekantud obligatsiooni võlad, peale nende, mis ostja oma peale võttis,
2)kõik koormatused ja kitsendused, missuguste kustutamine müümise juures oli tingimuseks.
Kui oksjon ei läinud ostjate puudumisel korda, siis kohalviibivad kreeditorid häälte enamustega (nõudmiste suuruse järgi) võivad paluda määrata teistkordse oksjoni ehk jätta varandus hindamise summaga eneste kätte. Varanduse enda kätte jätmisel hindamissummaga on eesõigus kõige pealt sellel, kelle nõudmisel läks kinnisvara oksjonile ja siis sellel, kelle nõudmine on suurem.
Teistkordsel oksjonil võib kinnisvara ka alla hinnatud summat ära müüa, kuid mitte alla eelõigustatud ehk vanema nõudja summast.
Laekunud summa makstakse rahukogusse. Ühesuguse vanusega kapitali võlga arvatakse 3 aasta protsendid. Kui aga nende protsentide nõudmist ei ole üks päev varem esitatud pristavile, siis saab neid ainult sellest päevast, millal oli tehtud märkus obligatsiooni nõudmise asjus kinnistu raamatus.
Kuue nädala möödumisel peale summa sissemaksmist rahukogudusse ei saa enam isiklikult krediitorid nõudmisega ühineda, kui nad võivad pöörata nõudmist kostja muu vara peale ehk paluda tunnistada maksejõuetuks.
II Obligatsiooni müük enampakkumisel.
Pank võib ka ise obligatsiooni enampakkumise teel ära müüa väikelaenu asutuste krediidiseaduse §6 kohaselt. Kui laenaja tähtajaks oma laenu õiendamata jätab, annab pank laenajale 7 päeva aega oma laenu õiendamiseks, peale seda võib panditud väärtusi kas ise või börsimaakleri kaudu enampakkumisel ära müüa.
Oksjon kuulutatakse vähemalt 7 päeva enne määratud aega Riigi Teatajas ja ühes kohalikus ajalehes välja.
Näidis.
Oksjoni kuulutuse tekst:
Oksjon.
N. Ühispank kuulutab, et 23. oktoobril 1930.a. kell 10 hommikul müüakse panga ruumes, Võrus, Kreutzvaldi t. 4, panga põhikirja §20 alusel avalikul suusõnalisel enampakkumisel Andres Laane poolt pangale kohustuste kindlustuseks panditud
***
Näidis.
Obligatsioon
Kr. 1000.- suuruses 10% aastas, mis kinnistatud 10. detsembril 1926.a. nr. 246 all Mäksa vallas asuvale Andres Laane talukohale Meiga kinnistu nr. 1416, mille suurus 48 tiinu. See obligatsioon on müümiseks hinnatud Kr. 640. - , millisest summast algab enampakkumine.
Enampakkumisest osa võtta soovijail tuleb enne oksjonit panga kassasse tagatiseks 10% sellest summast s.o. Kr. 640.- , sisse maksta ja ostmise puhul hiljemalt oksjonile järgneva päeva kella 12-neks kogu pakutud summa ühes ostuga seotud tempelmaksuga 1% suuruses ostuhinnast ära tasuda. Ostuhinna ja tempelmaksu tähtajaks mittetasumisel jääb sissemakstud tagatis panga omanduseks ja müük loetakse mitte kordaläinuks.
N. Ühispanga Juhatus.
***
Oksjoni reeglid.
Oksjon tuleb pidada selle korra järgi, mis ette nähtud seaduses vallasvara müügi jaoks oksjoni teel.
Oksjonist osavõtja peab vähemalt kaks pakkujat osa võtma. Pakkumisest ei või osa võtta võlgnik, tema hooldaja ehk volinik, isikud, kes võtsid osa tema vara üleskirjutamisest, varanduse müüja, juuresolija politseiametnik või vallavalitsuse liige.
Müüa, kelleks harilikult on panga juhatuse liige või ametnik, avab pakkumise, ütleb hinnatud summa ja küsib, kes pakub rohkem. Kui on juurde pakutud ja peale 3-me kordset küsimist mitte keegi rohkem , keegi juurde ei pane, lööb müüja haamriga ja kuulutab asja müüduks.
Müügi üle koostatakse akt, mis peab sisaldama järgmised andmed:
1.müügi kuupäev,
2.asja number nimekirja järgi,
3.kõrgem pakutud hind,
4.ostja nimi, millele ostja isiklikult sisse kirjutab,
5.kas oksjonil viibis võlgnik või tema asemik.
Protokollile kirjutavad alla müüja, kohal viibinud vallavalitsuse liige või politsei ametnik ja ostja.
Keelumärkus.
On dokumendi tähtaeg kätte jõudnud ja on karta varanduse kõrvaldamist, siis võib nõuda kinnisvarale keelumärkuse tegemist. Peale keelumärkust ei saa varandust müüa ega obligatsioone teha.
Kui mõne laenu sissenõudmine kahtlaseks muutub, ehk shirandid või laenaja on varandust kõrvaldanud ehk kõrvaldavad, siis võib pank enne laenu tähtaja kättejõudmist nõuda kohtu otsust tulevase nõudmise hüpoteegilises korras kindlustamiseks (mida igakord kohtud anda ei taha).
Selle järgi tehakse märkus vastava kinnisvara kinnistusregistrisse. Tähtpäeva kättejõudmisel nõutakse juba kohtu otsust laenu sissenõudmise üle, mille alusel saab kohtust vastava dokumendi, millel on obligatsiooniga ühesugune õigus ja vanus sellest ajast peale, millal esialgne märkus laenu eelkindlustuse kohta kinnistu registrisse tehti.
****
Vallasvara ja väärtpaberid laenu kindlustusena.
M. Köstner. Põllumeeste Keskpanga juhataja.
Ühispank annab tihti laene väärtpaberite ja mitmesuguse vallasvara kindlustusel ehk võtab neid laenu lisakindlustuseks. Kahjuks ühispangad pantimist ei toimeta mitte igakord seadusepäraselt, mille tõttu ei ole pandid küllaldaselt kaitstud kolmandate isikute nõudmiste vastu ja selle tagajärjel võivad ühispangale kahjud tekkida.
Ka lepingute tempelmaksustamisel eksitakse tempelmaksu seaduse vastu. Ühe likvideerimisel oleva ühispanga juhatus, kui ka liikmed, kes oma varandust olid pangale pantinud, langesid puuduliku tempelmaksustamise tõttu ränga trahvi alla.
Laenu andmine vallasvara kindlustusel.
Väikelaenuasutuse krediidiseaduse (R. T. nr. 65/66 -1920.a.) §2. punkt b kohaselt võib ühispank riknemise suhtes vastupidavate kaupadele ja igasuguse muu vallasvara, kui ka mitmesuguste kaupade raudtee veokirjade, konossamentide vastu laenu anda kuni 2/3 panditud varanduse väärtusest. Ainult ühispanga juhatuse ja nõukogu ühemeelsel otsusel võib laenusummat kuni 80%-ni panditud kaupade väärtusest tõsta, tingimusel, et sarnane kõrgendatud laen ei kestaks mitte üle 2 kuu. Kaupade nimekirjad, mille vastu võib suurendatud määral laenu anda, kinnitab majandusminister. (Senini sarnast nimekirja ei ole koostatud ega ka kinnitatud).
Seadus nõuab, et panditud vallasvara peab olema tule vastu 10% kõrgemalt kindlustatud, kui on laenu antud. Tegelikult aga pantija huvides peaks vallasvara tule vastu kindlustatama täies väärtuses, sest muidu saab pantija tuleõnnetuse puhul kahju. Kuna aga pank laenab ainult 2/3 varanduse väärtusest, siis on loomulik, et vallasvara on tegelikult ikka 50% võrra laenu summast kõrgemalt tule vastu kindlustatud.
Pantimist toimetatakse kahel viisil:
a)pandid paigutatakse ühispanga ladudesse ja
b)pandid jäävad kolmandate isikute ehk pantija enese hoole alla.
Pantimise kohta koostatakse järgmine leping:
***
Näidis.
Pantimise leping.
N. Ühispanga juhatusele,
Siin.
M. Majandusühistu.
Rakveres.
Käesolevaga pandime Teie käsipandina meie poolt Teilt saadud laenude kindlustamiseks allpool nimetatud järgmise kinnisvara:
Vallasvara n.HulkHindKokkuJalgrattad Corona meestele.
Tsingitud veepanged 32 cm.
20 tk
400
Kr. 85.-
1.20.-
Kr. 1.700.-
480.- Kaupade väärtus kokku: Kr. 2.180.-
Juhtumil, kui pangale panditud varanduste väärtus olevate andmete järgi väheneb, oleme kohustatud panga nõudmisel täiendavaid kindlustusi andma nõutavas väärtuses, või vastavalt osa laenust tasuma.
Kui meie tähtpäevaks ei ole täitunud panga nõudmist, siis on pangal juhatusel õigus ilma oksjonita ostjaga vabalt kokkulepitud hinnaga panditud väärtusi müüa ja saadud summat laenu, viivitusprotsentide ja muude kulude katteks tarvitada, juhtuvalt ülejääki meile tagasi makstes.
Ühtlasi vastutame oma võlgade eest mitte ainult pangale ülesantud pantidega, vaid kogu oma muu varandusega, kui laenusid panditud varandus ei kata.
Pank võib ühel ajal panditud vara realiseerimisega või enne seda kogu või osa võlga sisse nõuda ja nõudmise pöörata meie muu varanduse peale.
Pank ei vastuta, kui panditud varandused vääramatu jõu (vis major), streigi, rahva mässu või vaenlase pealetungi puhul kaduma või riknevad.
Pank ei vastuta panditud varade omaduste, kaalu ja väärtuse kahanemise ja algupära eest.
Pank on vastutav tema hoole all olevate panditud varade eest ainult sel korral, kui leitakse, et tema otsekohese süü läbi mingisuguse kuritarvitus nendega ette on tulnud.
Panditud varandus peab olema kahju vastu kindlustatud panga nimele panga poolt vastuvõetavaks peetud kindlustusseltsis, kusjuures kindlustussumma poliiside järele peab olema vähemalt 50% suurem meie laenu summast. Poliisid on panga käes hoiul. Kui meie 5 päeva enne kindlustuse tähtaja lõppu ei esita pangale uut poliisi, on pank õigustatud, kuid mitte kohustatud, kindlustama neid varandusi meie arvel. Mitte otseselt panga nimele väljaantud poliisid peavad olema varustatud märkusega, et tuleõnnetuse korral kahjutasu ainult pangale välja makstakse ja kahjutasu suuruse üle võib pank kindlustusseltsiga kokku leppida ilma meie juures- ja nõusolekuta. Meil pole õigust ilma panga nõusolekuta kindlustusseltsiga kokkuleppeid sõlmida kahjude likvideerimise asjus.
Pangal on õigus panditud varandusi ilma meie erilise nõusolekuta edasi pantida.
Laenust tekkinud vahekordade lahendamisel on meie aadressiks, kuhu pank tarviduse korral saadab oma teadaandeid, Rakvere, Tallinna t. 8., kui meie selle muutmisest Teile kirjalikult teatanud ei ole.
Ülalnimetatud panditud vara anti üle M. majandusühistu esindaja A. Savi poolt N. Ühispanga esindaja J. Jänese kätte.
Panditud varanduse nimekiri on kokku seatud N. Ühispanga esindaja J. Jänes, pantija M. majandusühistu esindaja A. Savi ja tunnistajate A. Malmi ja E. Metsa juuresolekul.
Ülalmärgitud vara külge pandi pandiksvõtmise tõenduseks sildid: Panditud N. ühispangale. Siltidel on N. ühispanga pitser.
Tempelmaks Kr. 4.36 tasutud.
Rakveres, 26. novembril 1930.a.
Pantija esindaja : (allkiri)
N. majandusühistu: (allkirjad)
N. ühispanga esindaja:(allkiri).
Tunnistajad (allkirjad).
***
Pantimise lepingus võib ka muutusi olla, kuid tähtis on see, et sellega oleks ühispanga huvid täiesti kaitstud. Pantimise juures on tähtis, et käsipant oleks tingimata pandivõtjale üle antud, muidu ei ole pantimise õigus maksev. Peale selle on tähtis, et ühispangal oleks õigus kaupu vabalt kokkulepitud hinnaga ära müüa, sest oksjoni teel seda tehes saab neist palju vähem hinda küsida, kui vabalt müües. Kui laenaja oma laenu tähtpäevaks ei tasu, siis peal väikelaenu asutuste krediidiseaduse §6. ettenähtud 7- päevalist tähtpäeva võib vallasvara oksjoni teel ära müüa. Oksjoni toimetatakse harilikus vallasvara müügi jaoks ettenähtud korras. Samuti on tähtis tingimus, et tuleõnnetuse korral kahjutasu pangale välja makstaks (kui poliis ei ole panga nimele kirjutatud, mis veel parem), ja pangal on õigus kahjutasu suuruse üle kindlustusseltsiga ilma pantija nõus- ja juuresolekuta kokku leppida sest on olnud juhuseid, kus pangad ei saanud kahjutasu summat kätte, sest pantija kas või jonni pärast ei taha kindlustusseltsiga kahjutasu suuruse üle kokku leppida.
Panditud vallasvara külge pannakse pandiõiguse tõenduseks sildid, plommid, pitserid.
Kui panditud vara paigutatakse panga lattu, siis ei ole pantimise juures tunnistajaid tarvis, sest et siis on kaup juba panga valduses. Kuna pangal oma lao pidamine läheb kalliks, siis tihti toimetatakse niimoodi, et pantija üürib kirjaliku üürilepinguga oma ruumidest ühe pangale, kuhu siis panditud vallasvara paigutatakse. Selle ruumi võtmed peavad muidugi panka ametniku ehk voliniku käes olema.
Pantimise juures tempelmaksustatake pantimise leping 0,2 % (2 senti iga 10 kr. pealt). Tempelmaksu tariif nr. 23-F näeb ette, kui panditud varandus hinnatav ei ole, siis võib lepingut tempelmaksustada ühe krooniga. Tegelikult ei saa pangad seda tempelmaksus soodustust kasutada, sest pantimisega seotud laenu andmine, kusjuures see ei või ületada 2/3 pandi väärtusest, mispärast peavad pandid olema tingimata hinnatud.
Kuuldavasti on mõnel pool (isegi mõned notarid) pantimise lepinguid peale nõutava 0,2% veel 1% tempelmaksustanud, põhjendades sellega, et lepingus on tähendatud, et vallasvara on üle antud ja et õiguste üleandmine (sessio) tuleb tempelmaksu tariifi nr. 16 kohaselt tempelmakustada 1% iga lepingu summast. Ehk jälle tempelmaksu kartusel on nimetatud lause, panditud vallasvara on üle antud lepingus märkimata jäetud.
Peab tähendama, et Balti Eraseaduse järgi (mis meil kehtib) ei ole pantimine ilma käsipandi üleandmiseta üldse mõeldav ega maksev, mispärast pantimist tuleb võtta kui üht toimingut aga mitte kui kaht, so. pantimist ja üleandmist ja seepärast tuleb leping ainult 0,2% tempelmaksustada. Siin toodud pantimise ja hoiule andmise lepingud on Maksude-valitsue poolt läbi vaadatud ja nende poolt nõutakse lepingu tempelmaksustamist ainult 0,2 % summast tariif nr. 23 p. A järgi.
Panditud vallasvara hoiuleandmine.
Kui panditud vallasvara ei saa panga lattu mahutada, siis võib seda hoiule anda kas kolmanda isiku või pantija enese kätte.
Väikelaenuasutuse krediidiseaduse §2 punkt 4. juures oleva märkuse kohaselt võib ühispank panditud vallasvara ka laenaja enese hoiu alla jätta tingimusega, et selle varanduse üle vähemalt kahe tunnistaja juuresolekul nimekiri kokku seataks ja et nende pandiks võtmise tunnistuseks nendele nähtavad märgid peale pandaks (sildid, plommid, pitserid). Kui varanduse peale sarnaseid märke ei panda, siis ei ole laenuasutuse pandiõigus, kolmandate isikute suhtes, kes laenajaga lepinguid on teinud, maksev.
Kui riigi või eranõude peale see varandus, mis selle paragrahvi põhjal on välja antud laenud kindlustuseks oli, ära müüakse, siis tasutakse laenuasutuse võlg ühes protsentidega enne riigi- ja eranõudmisi.
Hoiuleandmise üle sõlmitakse alljärgnev leping:
(Hoiuleandmine kolmandale isikule)
***
Näidis
Allpool nimetatud N. ühispangale panditud vallasvara:
Vallasvara nimetus: Hulk:
Jalgrattad Corona, meesterattad 20 tükki
Tsingitud ämbrid, 32 sm 400
Võtan käesolevaga oma hoiu ja hoole alla ja vastutan selle allesoleku eest. Olen kohustatud hoiule võetud varandust hoidma ja selle järgi valvama heaperemeheliku hoolega.
Hoiule võetud varandust ei ole minul õigust ilma N. ühispanga juhatuse nõusolekuta müüda, pantida ehk muul teel võõrandada. Ühtlasi on minul teada, et mind pantide ärapeitmise ja võõrandamise eest vastutusele võetaks, nii nagu see hoiuleusaldaja varanduse raiskamise kohta määratud (Kriminaal- Seadustiku §§ 1681 ka Rahukohtu Karistusseadustiku §177 ja teised).
Hoiule võetud varanduse olen kohustatu igal ajal N. ühispanga nõudmisel tema poolt kohustatud ajal N ühispanga nõudmisel tema poolt määratud isikule üle andma.
Tempelmaks Kr. 4.30 tasutud.
Rakveres. 26. novembril 1930.a.
Hoiulevõtja: E. Saar.
Tunnistajate allkirjad: A. Malm.
E. Mets.
Panga esindaja allkiri: J. Jänes.
***
Lepingu tekst nii pantijale hoiuleandmise juures enesele kui ka kolmandale isikule on ühesuguse sisuga.
Väikelaenuasutuse krediidiseaduses on märgitud, et hoiulevõtja vastutab raiskamise korral ka kriminaalseaduse §1682 kohaselt, kuid see on aegunud seaduse paragrahv, kuna ta näeb ette seisuste (munga, vaimuliku, aadli seisuse, aukodaniku jne.) eesõiguste äravõtmist.
Hoiuleandmise juures kolmanda isiku kätte ei ole tunnistajate allkirjad nõutavad, kuid ka mitte ülearused.
Panditud vara kolmandale isikule või pantijale enesele hoiuleandmise leping kuulub tempelmaksustamisele 0,2 % määral hoiule antud varandustest tariif nr. 21, p. A järgi, vaatamata sellele, kas hoiuleandmise lepingus on varanduse väärtus tähendatud või mitte, kuna panditud varanduse hind on teada pantimise lepingu järgi. (Maksudevalitsuse seletus 17. jaanuar 1931.a. nr. 3061/g Põllumeeste Keskpangale tempelmaksu asjus).
Tariif nr. 21. p. B järgi tuleb hoiuleandmise leping 1 krooniga ainult siis tempelmakustada, kui hoiule antav (järelikult ka panditud) vara on hindamata.
Panditud varanduse hoiuleandmist laenajale enesele ei saa soovitavaks pidada, sest on küsitav, kas laenajat panditud varanduse raiskamise ja kõrvaldamise eest saab üldse kriminaal-korras vastutusele võtta, võib vaid tekkida tsiviil-vahekord, mis ühest küljest ei kohuta laenajat vara kõrvaldamisest ja teiselt küljest ei kindlusta panka kahjude eest. Ja ka laenaja maksujõuetuks jäämisel tekkivad pangale kahjud. Sellepärast on soovitav panditud varandust alati kolmanda isiku kätte hoiule anda ehk mahutada seda panga ruumidesse. Kuid ühispank võib panditud varandust siiski anda pantija ühistu juhatuse liikme hoole alla, sest siis vastutavad juhatuse liikmed, aga mitte ühisus.
Koduloomade pantimine.
Hobuste, sarvloomade, sigade jne. pantimist võib toimetada kas eelpool toodud lepinguga ehk ka erilepinguga, kusjuures võib hindamine ära jääda (tempelmaksu pärast), sest keskmised hinnad on enam-vähem teada. Lepingus tuleb märkida, et vallasvara on panditud Balti Eraseaduse §1376 alusel, mille mõte seisab selles, et ka loomade juurdekasv (varsad, vasikad, põrsad) loetakse pangale pandituks. Loomad tulevad surma ja hädatappe ning tuleõnnetuse vastu kindlustada ja poliisid pangale üle anda.
Näidis.
Pantimise leping.
N. ühispangale,
Tallinnas.
Mina, M- Kõiv, tunnistan sellega, et olen pantinud Balti Eraseaduse §1376. alusel ja üle andnud N. ühispangale viimase poolt minule antud laenu kindlustamiseks, minu päralt olevad 2 hobust, 6 lehma (numbrid, tundemärgid), mis asuvad minu talus
Ühtlasi tõendan, et minu poolt panditud varanduse peale mingisuguseid võlgu ega kohustusi tehtud ei ole ega ka edaspidi ilma N. ühispanga loata ei tehta.
Mina kohustun valvama, et loomad surma, hädatappe ja tuleõnnetuse vastu alati täies väärtuses oleksid kindlustatud ja poliis pangale üle antud ühes märkusega, et kahjutasu pangale välja makstakse, vastasel korral on pangal õigus panditud varandust minu kulul kindlustada lasta.
Pangal on õigus kahjutasu suuruse üle kindlustusseltsiga ilma minu nõus- ja juuresolekuta kokku leppida.
Nii kaua kui mina ei ole N. ühispangalt saadud laenu täielikult tasunud, ei ole minul mingisuguseid samme ega korraldusi õigus ette võtta, mis pandi väärtust vähendavad. Ühtlasi ütlen end igasugustest õigustest kahjutasu nõudmise alal ära N. ühispanga vastu sel korral, kui panditud vara on kahju kannatanud isiku või ühistu süü läbi, kelle hoiule varandus on antud.
Panditud varanduse nimekiri seati kokku N. ühispanga esindaja J. Jänese, pantija M. Kõivu ja tunnistajate A. Lepa ja E. Oja juuresolekul. Ülaltähendatud varanduse asukohta asetati sildid pandiksvõtmise tõenduseks panditud N. ühispangale. Siltidel on N. ühispanga pitser.
Tempelmaks Kr. 1.- tasutud.
Raplas, 20. veebruaril 1931.a.
Pantija: (allkiri).
Tunnistajad:(allkirjad).
N. ühispanga esindaja: (allkiri).
*****
Näidis.
Hoiule võtmise leping.
N. ühispangale,
Tallinnas.
Mina,
, tunnistan sellega, et olen N. panga käest oma hoole ja hoiu alla võtnud 2 hobust, 6 lehma, kes asuvad
.
. , ja kes minu poolt 20. veebruaril. 1931.a. N. pangale panditud ja pandina üle antud.
Kohustun selle järgi valvama, et panditud varandust ei vähendata ega ka kellelegi välja ei anta ilma N. panga kirjaliku loata.
Ühtlasi tunnistan, et jään nii kauaks N. panga poolt minu hoolde antud varanduse hoidjaks, kuni mind pank sellest kohustusest on vabastanud sellekohase kirjaliku teate kaudu.
Juhuks, kui mina käesoleva hoiutunnistuse järgi minu hoiu alla antud varandust nii ei hoia, nagu seadused ja käesolev kohustus seda nõuavad, on minul vastuvaidlematult selge ja teada, et olen sunnitud vastutust kandma mitte üksnes tsiviilkohtu korras, vaid ka kaelakohtu seaduse järgi, nagu võõra vara raiskaja (Rahukohtu karistuse seaduse §177 ja kriminaalseaduse §1681 ja teised).
Ma hoian eelpoolnimetatud N. panga panti viimaselt saadud juhtnööride järgi ja kohustun Balti Eraseaduse §3737 kohaselt esimese N. panga nõudmise peale panditud varandust üle andma selleks määratud panga ametnikele.
Tempelmaks Kr. 1.- tasutud.
Raplas, 20. veebruaril 1931. Hoiulevõtja: (allkiri).
Tunnistajad:(allkirjad).
N. panga esindaja: (allkiri).
***
Panditud varandust võib küll laenaja enese hoiu alla anda (mis kõige parem ei ole), sest pantija peab karja üleval pidama ja võib seda kasutada.
Balti Eraseaduse §3767 mõiste seisab selles, et omanik üleandmise tõttu üldse oma üleantud varanduse omanikuks ei loeta, kuid erandiks on juhus, kus pandiks antud asjad antakse võlgnikule kasutada vastava erilepingu alusel.
Koduloomi, kui iseseisvat kindlustust, ei ole soovitav vastu võtta, on küll sünnis lisakindlustuseks võtta, juhul, kui peakindlustust ei loeta küllalt kindlaks.
****
Eesti Panga aktsiate ja teiste väärtpaberite pantimine.
Laenude andmisel väärtpaberite kindlustusel tuleb silmas pidada, et väikelaenuasutuste krediidiseaduse §2 punt b-1 kohaselt tuleb väärtpabereid laenu kindlustusena kahesugusel määral hinnata. Kuni 90% väärtpaberite börsihinnast võib laenu ainult riigi ehk riigi poolt tagatud väärtpaberite kindlustusel või maa ja linna hüpoteekpankade pantkirjade vastu anda. Säärasteks tuleb lugeda:
1)Eesti Vabariigi 1928.a. välislaenu pabereid,
2)Eesti Vabariigi võidulaenu pileteid (laen kustutamisel),
3)võõrandatud maade tasumaksmise pantkirje (börsikurss neil puudub, kuid neid võetakse riigi hangete tagatiseks vastu kursiga a.39,5),
4)Tartu Eesti hüpoteegi-panga pantkirje,
5)Eestimaa maade krediidiselts pantkirje,
6)Eesti Maapanga pantkirje, kui viimaseid vabal turul saada on.
Need on kõik ülaltähendatud pantkirjade liigid. Kõikide teiste mitmesuguste sisse- kui välismaa väärtpaberite, nagu aktsiate, osatähtede, pantkirjade jne. vastu võib laenu anda mitte üle 75% nende börsihinnast. Viimasesse liiki kuuluvad ka Eesti Panga aktsiad, nende viimane börsihind on 65 krooni iga 50 krooni nimiväärtuse eest.
Aktsiaid antakse üle ja panditakse järgneva pantimislepingu järele:
***
Näidis.
N. pangale,
Siin.
M. ühistu.
Käesolevaga pandime Teile meie laenu kindlustamiseks Teie juures juurdelisatud Eesti Panga 20 aktsiat nr. nr.32.151 32.170, kogusummas nominaalväärtuses Kr. 1000.-, kursiväärtuses Kr. 1300.- (ükstuhat kolmsada krooni).
Aktsiate börsihinna langemisel kohustume N. ühispanga nõudmisel, mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul, sellekohase nõudmise kättesaamise päevast arvates, lisakindlustust andma või vastavat osa laenust ära tasuma.
Kui meie tähtpäevaks ei ole täitnud panga nõudmist, siis on panga juhatusel õigus aktsiaid kursi väärtusega oma nimele lasta kirjutada või neid oksjoni teel või börsi kaudu ära müüa ja saadud summat laenu viivitusprotsentide ja muude kulude katteks kasutada.
Ühtlasi vastutame oma võlgade eest mitte ainult pangale üle antud aktsiatega, vaid kogu oma varandusega, kui laene panditud aktsiad ei kata.
Pank võib ühel ajal panditud aktsiate realiseerimisega või enne seda kogu või osa võlga sisse nõuda ja nõudmisega pöörata meie muu varanduse peale.
Pangal on õigus panditud aktsiaid ilma meie erilise nõusolekuta pantida.
Lisa: nimetatud aktsiad.
Tempelmaks Kr. 2.60 markides tasutud ja kustutatud.
Tallinnas, 6. veebruaril 1931.a.
M. ühistu: (allkirjad).
****
See on küll Eesti Panga aktsiate pantimise lepingu vorm, kuid teiste väärtpaberite pantimisel tuleb lepingu kolmandas osas lause õigus aktsiaid kursi väärtusega oma nimele lasta kirjutada ehk neid välja jätta.
Näide.
***
N. pangale,
Siin.
M. ühistu.
Käesolevaga pandime Teile meie laenu kindlustamiseks Teie juures juurdelisatud Eesti Panga 20 aktsiat nr. nr.32.151 32.170, kogusummas nominaalväärtuses Kr. 1000.-, kursiväärtuses Kr. 1300.- (ükstuhat kolmsada krooni).
Aktsiate börsihinna langemisel kohustume N. ühispanga nõudmisel, mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul, sellekohase nõudmise kättesaamise päevast arvates, lisakindlustust andma või vastavat osa laenust ära tasuma.
Kui meie tähtpäevaks ei ole täitnud panga nõudmist, siis on panga juhatusel õigus neid oksjoni teel või börsi kaudu ära müüa ja saadud summat laenu viivitusprotsentide ja muude kulude katteks kasutada.
Ühtlasi vastutame oma võlgade eest mitte ainult pangale üle antud aktsiatega, vaid kogu oma varandusega, kui laene panditud aktsiad ei kata.
Pank võib ühel ajal panditud aktsiate realiseerimisega või enne seda kogu või osa võlga sisse nõuda ja nõudmisega pöörata meie muu varanduse peale.
Pangal on õigus panditud aktsiaid ilma meie erilise nõusolekuta pantida.
Lisa: nimetatud aktsiad.
Tempelmaks Kr. 2.60 markides tasutud ja kustutatud.
Tallinnas, 6. veebruaril 1931.a.
M. ühistu: (allkirjad).
***
Kuna Eesti Panga aktsiad on nimelised, siis tuleb pantijal veel erikiri Eesti Panga nimele võtta, mille põhjal võib tarbekorral Eesti Panga aktsiaid panga nimele last kirjutada. Aktsiatel enestel tuleb teha veel üleandmise pealkiri (võib blanko olla) ja selle juures tempelmaksu maksta 0,05% tariif nr. 16-F kohaselt väärtpaberi nominaal-hinnast.
Näidis.
***
Eesti Pangale,
Tallinn.
N. panga kaudu.
Teatame käesolevaga, et oleme meile kuuluvaid Eesti Panga aktsiad nr. nr. 32.151 kuni 32.170 20 tükki nominaalhinnaga kogusummas Kr. 1000.- (ükstuhat krooni) N. pangale üle andnud ja palume nimetatud aktsiad N. ühispanga nimele ümber kirjutada.
Tallinnas, 6. veebruaril 1931.a.
Kõige austusega
M. ühistu: (allkirjad).
****
Eesti Panga aktsiaid võib laenude kindlustuseks ainult selline pank vastu võtta, mis on ise Eesti Panga aktsionär. Vastasel korral võib juhtuda, et panditud aktsiad jäävadki realiseerimata, sest Eesti Pank võib alati keelduda mõnd asutust-isikut oma aktsionääriks vastu võtmast. Eesti Pank (Põhikiri §8) ei tunnista küll oma aktsiate koormamist pandi või muude kohustustega, kuid käesolevad lepingud on sisu poolest rohkem üleandmise kui pantimise lepingud. Pealegi on Eesti Panga aktsiad paremaist kindlustustest.
Ühistuliste asutuste osatähti-osamakse otsekohe pantida ei saa, kuid võib küll oma õiguse osamaksu summa peale edasi pantida. Sealjuures on erandiks, et ühistegelik asutus võib liikme osamaksu liikme laenu katteks arvata, seesugusel juhusel muutub pandiõigus nulliks. Sellepärast ühistegelike asutuste osatähtede pantimist juhtub harva.
Käsipant ja konkurss
Kui laenaja, kellel on pangale mõnesugused väärtused laenude kindlustamiseks panditud, maksujõuetuks jääb, siis peab pank oma huvide kaitsmiseks välja astuma.
Sarnasel korral võib toimetada kahesuguselt:
1)anda panditud väärtused maksujõuetuks jäänud laenaja hooldajatele üle ja oma nõudmised pöörata konkursi tombu vastu üldistel alustel teiste krediitoritega, nagu käsipanti poleks olnudki; selle talitusviisi juures saab pank harilikult teatava protsendi oma võlast kätte,
2)paluda käsipantidega kindlustatud nõudmiste eraldamist konkursi tombust (tsiviil-kohtpuid. Seadus §1899- lisa p. 22), selle juures jäävad pangale nõudmiste kindlustamiseks käsipandid. Kuid pantide realiseerimisel saadud summa ei kata panga võlgu, tuleb sellega leppida, sest konkursi tombust õigust osa võtta ei ole; tuleb aga pantide realiseerimisel rohkem raha sisse, kui laenu antud, siis kuulub ülejääk üleandmisele konkursi tombule.
Laenaja maksujõuetuks jäämisel tuleb 4 kuu jooksul, arvates maksujõuetuse teate ilmumise päevast Riigi Teatajas, teatada vastavale rahukogule oma nõudmiste summast ja kavatsustest käsipantide suhtes. Ei ole pank üldse oma käsipantidega kindlustatud nõudmistest rahukogule tähtajaks teatanud, siis kuuluvad käsipandid üleandmisele konkursi tombule ja pank võtab oma nõudmistega konkursi tombust harilikus korras osa.
Pank muidugi kasutab neist kahest võimalusest seda, mis talle tulusam.
Balti Eriseaduse §1491 näeb veel ette, et pangal on võimalik ainult siis käsipantidega kindlustatud nõudmiste eraldamist konkursi tombust saada, kui käsipandid on tema enese valdamisel. On aga pandid laenaja kätte hoiule antud, siis, konkursi korral, pank seda vara kui käsipanti kasutada ei saa ja kindlustus pangale muutub nulliks. Sellepärast tuleb loobuda käsipandi hoiuleandmisest laenaja enese kätte.
***
Kirjandus. Kasut. Ühistöö kirjavara. Praktilised õpetused ühistegelasele. I. 1931.a. lk.5-40.
***
PAGE
PAGE 1
¶
Ģ
4 ± “ Į Ņ ń H! P! Q! R! - M- d2 ”2 ¤2 Ń2 a4 r4 t4 v4 {4 > > > Į> xG G ¢K ½K æK ÉR ŠR ©W »W ¼W 2\ ųķéķéķéķéŽų×éĢéĢé×éĮéĮųŗéĮųéŗéÆųØééųééųx h{ h¤ h ] h¤ CJ aJ h3gŠ h¤ 6hķi h¤ CJ aJ hERL h¤ CJ aJ h| h¤ h| h¤ CJ aJ ho^ń h¤ ho^ń h¤ CJ aJ hÄ,é h¤ CJ aJ h45 h¤ hC3 h¤ CJ aJ h¤ hO@ū h¤ CJ aJ h¤ CJ aJ ,
l
ø ü °
±
²
Ģ
Ķ
Ę Č
~ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ń ń ń ń Ä`Ägd¤ gd¤ £ ¼ žž » ¼ Õ ö ° 4 5 „ 6 | ö c Ę J ² ³ Ń Ņ ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ń ń ń gd¤ Ä`Ägd¤ Ņ Ó ń ņ a : B C ) * + 9 : ; ! ! *! +! 7! 8! A! B! C! P! R! T$ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ T$ Ą$ % % % §% Ø% ' 2( Ķ( Ī( [) ]) N* O* * * Q+ R+ p, - - - M- N- Ų- ß. d0 ī0 ś ś ś ś ņ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś
& F gd¤ gd¤ ī0 B1 Č1 c2 d2 e2 ¢2 £2 A3 ^4 _4 b4 s4 t4 }5 26 7 ļ8 {; p< \= > > > > > > Y? ¬? ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ņ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś
& F gd¤ gd¤ ¬? ž? ’? g@ ±A śA ĘB C ^E „F żF qG rG tG G G G æH J ”K ¢K £K ¾K æK oM ČN ĢQ =R T T ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ T ÅU ÄV £W ¤W „W ¼W ½W ¾W 2\ 3\ 4\ H\ I\ ^ ` ž` ’` a a a a (a )a b c ;c c ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ 2\ 3\ H\ T] a (a ~f f ¢f f y °y Į} ö} Æ ō ) * A
Z
ģ - ą
¢ Ä Ā ā "£ G£ J£ ųķęā×āĢĽā²ā§āāāā~ā~āsāsāhā] hoT h¤ CJ aJ hķ% h¤ CJ aJ hf^ h¤ CJ aJ håT h¤ CJ aJ hC ō h¤ CJ aJ h¤ CJ aJ hN h¤ CJ aJ h, h¤ CJ aJ hU h¤ CJ aJ hžZ h¤ h¤ CJ aJ hŠI h¤ CJ aJ hø7 h¤ CJ aJ h¤ h{ h¤ h{ h¤ CJ aJ h¤ CJ aJ !>c Įc £d
f xf yf zf {f f ”f Īf Ļf Šf ;h i i j Ąk m m m Ģm Ķm äm ōm n n n o op ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ op q Łr Śr Ūr ör ÷r Ģs Ūs és t t #t Pt æt Ąt ±w ²w x x
y y y y y °y ±y ²y )z *z ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ *z az bz z z Ģz Õz Öz »{ ¼{ ½} ¾} æ} ö} ÷} ų} /~ M~ ¬ ® ō ł ś + , ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń gd¤ Ä`Ägd¤ , Ł % T U t ¦ § :
;
<
=
Z
[
\
¶ i ė ģ - . I ] ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ś ń ń ń ś ś Ä`Ägd¤ gd¤ ¢ ² Ä 6 7 Ŗ « ¬ µ ¶ e f a b o p ą į § Ø Ł Ś Ü Ż
ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ Ä Ę M $ % . » ¼ ½ ¾ ā ä d ß ą a b × ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ × » ½ ; < e f Ź $ % ” #” I¢ £ £ £ H£ I£ }¤ ~¤ ź¤ ė¤ ÷¤ ų¤ „ „ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ J£ O£ „ „ ¦ 1¦ © #© « Ö« ó¬ ’¬ 8° h° Ņ² ų² ū² ī· ’· ø Š BŠ éŽ ß ß į į !į ē Øē ļ ļ łõźõßõŌõŌõÉĮŗõÆõ¤Įõõõ{õtõiõ^ hJ& h¤ CJ$ aJ$ hŠ>ż h¤ CJ$ aJ$ hUfČ h¤ hUfČ h¤ CJ aJ h0» h¤ CJ aJ h¤ CJ aJ h¹ G¹ H¹ I¹ P¹ Q¹ R¹ ^¹ _¹ `¹ f¹ ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö ö $If gd¤ f¹ g¹ ³¹ ^ U $If gd¤ kdo $$If F Ö Ö\ ’Ęų
*] 2 2 2 3
t ąÖ0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’ ’ ’ ’Ö ’ ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ ’ Ö ’ ’ ’ ’4Ö 4Ö
l aö ³¹ “¹ µ¹ |ŗ }ŗ » » *¼ +¼ »¼ H½ I½ £½ ¤½ P¾ Q¾ MĮ gd¤ i kdŽ $$If F Ö &Ö ’] É ’’’’’’’’’’’’
t ąÖ0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ ö 6ö ö Ö ’Ö’’’’ Ö’’’’ Ö’’’’4Ö 4Ö
l aö MĮ NĮ Į Į hĀ jĀ ąĀ įĀ Ć Ć Ä
Ä ,Ä -Ä OÄ qÄ Ä »Ä ŁÄ ŚÄ ŪÄ äÄ åÄ É hÉ iÉ ūŹ Ģ AĪ Š ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ Š Š Š BŠ CŠ DŠ ĮŠ ·Ņ
Ó ¶Ó ŻÓ ęÓ ķÓ īÓ %Ō &Ō EŌ FŌ HŌ vŌ Ō Ō DÕ °Ö Q× o× × «× Ń× ā× ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ ā× Ų
Ų Ų Ų Ų Ų Ł öŁ Ū ¢Ū =Ü ēŽ čŽ éŽ źŽ ß ß öą ÷ą ųą łą į į 2į 3į Hį Iį Ūā óć ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ óć ]ä Ģå Żę śę ē ē 5ē Sē yē zē {ē
ē ē ē ē Øē «ē Ęē Śē Ūē Üē č -é Żé ]ė 6ģ Sģ ģ ś ś ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś Ä`Ägd¤ gd¤ ģ ¬ģ Šģ Ńģ Ņģ Ūģ Üģ Żģ Žģ pķ Qī óī õī öī ļ ļ =ļ >ļ Āš Ćš ņš -ń “ń Żń ņ Hņ Iņ ó ó ó ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ ļ ļ <ļ >ļ ó Ūó åó ęó ņó ō Šł Ńł ׳ ęł £ ¤ Ŗ « ¬ ® Æ µ ¶ · ø ¹ ½ ųķųéŽÖŽéĖéÄéĖé¹±é飣飣£é h¤ 0J mH nH u
h¤ 0J j h¤ 0J UhU h¤ CJ aJ h4VR h¤ CJ aJ hJ& h¤ h h¤ CJ aJ h¤ CJ aJ h h¤ CJ aJ h¤ hJ& h¤ CJ$ aJ$ h¤ CJ$ aJ$ ó Üó Żó ęó īó ļó žó ō ō ō %ō õ Ūõ ßö m÷ ų Lų gų ų ¾ų Üų Żų Žų ßų éų źų Ął Įł Čł Ńł ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ Ńł Ņł ćł ģł ūł üł ś ąś øū ü ż ¦ż šż ž ?ž bž ž ž ž ž ē’ č’ š’ ö’ ’’ & > ? ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd¤ ? 9 c x ” ¢ £ § ł ś ū ü ¶ ä ō ¬ O
/ 0 1 : £ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ų ų gd¤ £ ¬ ® ¹ ŗ » ¼ ½ ó ź č ó ź č č č h]hgd¤ ų’ &`#$gd¤ 1h °. °ĘA!°"°#$%° m $$If Ś’!v h5Ö 25Ö25Ö25Ö3#v 2#v3:V F
t ąö 6ö 5Ö 25Ö3m $$If Ś’!v h5Ö 25Ö25Ö25Ö3#v 2#v3:V F
t ąö 6ö 5Ö 25Ö3Y $$If Ś’!v h5Ö É #v É :V F &
t ąö 6ö 5Ö É /Ö ’’’’’’’’ J `ń’ J ¤ N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a n `³ ó n ¤ K o n t u u r t a b e l 7 :V Ö0 ’ ’ ’ ’ ’ ’ 2 @ 2 ¤ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 ¤ L e h e k ü l j e n u m b e r ½ T ’’’’
l ø ü ° ± ² Ģ Ķ Ę Č
~ » ¼ Õ ö
°
4 5 „ 6 | ö
c Ę J ² ³ Ń Ņ Ó ń ņ a : B C ) * + 9 : ; * + 7 8 A B C P R T Ą § Ø 2 Ķ Ī [! ]! N" O" " " Q# R# p$ % % % M% N% Ų% ß& d( ī( B) Č) c* d* e* ¢* £* A+ ^, _, b, s, t, }- 2. / ļ0 {3 p4 \5 6 6 6 6 6 6 Y7 ¬7 ž7 ’7 g8 ±9 ś9 Ę: ; ^= „> ż> q? r? t? ? ? ? æ@ B ”C ¢C £C ¾C æC oE ČF ĢI =J L L ÅM ÄN £O ¤O „O ¼O ½O ¾O 2T 3T 4T HT IT V X žX ’X Y Y Y Y (Y )Y Z [ ;[ <[ =[ >[ Į[ £\
^ x^ y^ z^ {^ ^ ”^ Ī^ Ļ^ Š^ ;` a a b Ąc e e e Ģe Ķe äe ōe f f f g oh i Łj Śj Ūj öj ÷j Ģk Ūk ék l l #l Pl æl Ąl ±o ²o p p
q q q q q °q ±q ²q )r *r ar br r r Ģr Õr Ör »s ¼s ½u ¾u æu öu ÷u ųu /v Mv w ¬w w ®w ōw łw św x x +x ,x Łz %{ T{ U{ t{ { { { ¦{ §{ :} ;} <} =} Z} [} \} ¶ i ė ģ - . I ] ¢ ² Ä 6 7 Ŗ « ¬ µ ¶ e f a b o
p
ą į § Ø Ł Ś Ü Ż
Ä Ę M $ % . » ¼ ½ ¾ ā ä d ß ą a b × » ½ ; < e f Ź $ % ” # I H I } ~ ź ė ÷ ų 1 2 B ć ä ” ”
” ” #” $” ” ” ¢ ¢ £ £ £ Ö£ ×£ é£ ¤ ¤ V¤
¤ ķ¤ ī¤ ļ¤ „ „ ¾„ Ņ¦ 'Ø (Ø )Ø 3Ø 4Ø 5Ø 6Ø hØ iØ jØ Ø Ø Ø ā© ĪŖ ĻŖ ŠŖ łŖ śŖ t Æ Æ 7Æ 8Æ fÆ §Æ ØÆ ÖÆ ×Æ ŲÆ įÆ éÆ źÆ ° ° ° )° D° U° V° Ó° Ō° Õ° ć° č° ķ° ó° ō° ± -± .± /± 5± 6± 7± <± =± >± G± H± I± P± Q± R± ^± _± `± f± g± ³± “± µ± |² }² ³ ³ *“ +“ »“ Hµ Iµ £µ ¤µ P¶ Q¶ M¹ N¹ ¹ ¹ hŗ jŗ ąŗ įŗ » » ¼
¼ ,¼ -¼ O¼ q¼ ¼ »¼ Ł¼ Ś¼ Ū¼ ä¼ å¼ Į hĮ iĮ ūĀ Ä AĘ Č Č Č BČ CČ DČ ĮČ ·Ź
Ė ¶Ė ŻĖ ęĖ ķĖ īĖ %Ģ &Ģ EĢ FĢ HĢ vĢ Ģ Ģ DĶ °Ī QĻ oĻ Ļ «Ļ ŃĻ āĻ Š
Š Š Š Š Š Ń öŃ Ó ¢Ó =Ō ēÖ čÖ éÖ źÖ × × öŲ ÷Ų ųŲ łŲ Ł Ł 2Ł 3Ł HŁ IŁ ŪŚ óŪ ]Ü ĢŻ ŻŽ śŽ ß ß 5ß Sß yß zß {ß
ß ß ß ß Øß «ß Ęß Śß Ūß Üß ą -į Żį ]ć 6ä Sä ä ¬ä Šä Ńä Ņä Ūä Üä Żä Žä på Qę óę õę öę ē ē =ē >ē Āč Ćč ņč -é “é Żé ź Hź Iź ė ė ė Üė Żė ęė īė ļė žė ģ ģ ģ %ģ ķ Ūķ ßī mļ š Lš gš š ¾š Üš Żš Žš ßš éš źš Ąń Įń Čń Ńń Ņń ćń ģń ūń üń ņ ąņ øó ō õ ¦õ šõ ö ?ö bö ö ö ö ö ē÷ č÷ š÷ ö÷ ’÷ ų ų &ų >ų ?ų 9ł cł xł ł ł ”ł ¢ł £ł §ū łü śü ūü üü ż ż ¶ż äż ōž ¬ O / 0 1 : £ ¬ ® ¹ ŗ » ¾ 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 p @ 0 @ 0 ( @ 0 ( @ 0 @ 0 ( @ 0 p @ 0 0 @ 0 0 @ 0 p @ 0 0 @ 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 8 @ 0 8 @ 0 @ 0 8 @ 0 8 @ 0 8 @ 0 8 @ 0 p @ 0 p @ 0 8 @ 0 @ 0 8 @ 0 p @ 0 @ @ 0 @ @ 0 @ @ 0 @ @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ @ 0 @ @ 0 @ 0 @ @ 0 H @ 0 H @ 0 H @ 0 H @ 0 H @ 0 H @ 0 p @ 0 P @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 P @ 0 p @ 0 P @ 0 @ 0 P @ 0 p @ 0 p @ 0 X @ 0 @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 X @ 0 p @ 0 @ 0 X @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ` @ 0 ` @ 0 ` @ 0 ` @ 0 p @ 0 ` @ 0 ` @ 0 ` @ 0 ` @ 0 ` @ 0 @ 0 ` @ 0 ` @ 0 @ 0 ` @ 0 h @ 0 @ 0 p @ 0 h @ 0 @ 0 @ 0 h @ 0 @ 0 h @ 0 h @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 h @ 0 @ 0 h @ 0 p @ 0 h @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 x @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 x @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 x @ 0 p @ 0 x @ 0 @ 0 p @ 0 x @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 Ø @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 Ø @ 0 p @ 0 Ø @ 0 p @ 0 Ø @ 0 p @ 0 ° @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 ° @ 0 ° @ 0 ° @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 ° @ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 @ 0 $ ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 ©@ 0 @ 0 ©@ 0 @ 0 $ @ 0 @ 0 ° @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ° @ 0 ° @ 0 ° @ 0 p @ 0 ° @ 0 ° @ 0 ° @ 0 @ 0 ø @ 0 @ 0 ø @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 ø @ 0 p @ 0 ø @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 ø @ 0 p @ 0 @ 0 ø @ 0 ø @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 Ą @ 0 Ą @ 0 Ą @ 0 Ą @ 0 Ą @ 0 @ 0 p @ 0 Č @ 0 @ 0 Č @ 0 Č @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 Č @ 0 @ 0 @ 0 Č @ 0 Č @ 0 p @ 0 Č @ 0 p @ 0 Č @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 Č @ 0 @ 0 Č @ 0 Č @ 0 Č @ 0 p @ 0 Š @ 0 p @ 0 @ 0 p @ 0 Š @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 Š @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 p @ 0 Š @ 0 Š @ 0 Š @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 Ų @ 0 @ 0 Ų @ 0 p @ 0 Ų @ 0 @ 0 @ 0 Ų @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 Ų @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 Ų @ 0 p @ 0 Ų @ 0 p @ 0 Ų @ 0 Ų @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 ą @ 0 ą @ 0 ą @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 ą @ 0 ą @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 ą @ 0 @ 0 p @ 0 p @ 0 ą @ 0 ą @ 0 ą @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ą @ 0 @ 0 ą @ 0 ą @ 0 č @ 0 č @ 0 č @ 0 p @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 č @ 0 č @ 0 č @ 0 č @ 0 č @ 0 č @ 0 @ 0 @ 0 č @ 0 @ 0 č @ 0 @ 0 @ 0 č @ 0 @ 0 @ 0 č @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 š @ 0 p @ 0 š @ 0 @ 0 p @ 0 š @ 0 š @ 0 š @ 0 č @ 0 @ 0 @ 0 č @ 0 š @ 0 @ 0 č @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 š @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 š @ 0 ų @ 0 @ 0 @ 0 ų @ 0 @ 0 p @ 0 ų @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 ų @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 p @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 p @ 0 į @ 0 My00 @ 0 į My0 0 My0 0 ² 0 4Q
Ń Ņ Ó ń ņ R ¾ Oy0 0 š ,Oy0 0 Oy0 0 @ 0 Oy0 0 Oy0 0
0 ² čQ
2\ J£ ļ ½ „ Ņ T$ ī0 ¬? T >c op *z , × „ ׫ Š² čø 6¹ f¹ ³¹ MĮ Š ā× óć ģ ó Ńł ? £ ½ ” ¢ £ ¤ ¦ § Ø © ¼ ! !’ æ É Ó ß Ä Ī Ó2 į2 8 8 ĄC ĢC D ©D E )E pE |E "F .F aF mF
F F ÉF ÕF G &G @G PG _G kG G ØG ģG ųG vH H ļH ūH I I ŅI ŽI >J JJ §J ³J ĖJ ŠJ “K ĄK )L 5L ;L FL óL ’L ^M kM AN MN fN nN ōN O ĶP ŻP ōR S SY VY [ [ \ ø\ ¹\ Ć\ 5^ =^ „^ ^ ’i j j j :j Gj Įm Ļm Nn Un xn n Żn ån ęo ģo 0p 6p np vp p p dq tq x x x x y +y 0y >y ¬y ½y f i ~ 3 6 µ ŗ
® ± ó„ ü„ mØ uØ Ņ« ą« ± ± >± A± R± U± §± Ŗ± ō“ ÷“ ¼ ¼
Ć Ć “Ć ÄĆ ’Ä Å wÅ }Å ©Å øÅ MĒ ^Ē Ē £Ē TĢ ZĢ ]Ļ `Ļ ļÓ žÓ éŽ ģŽ Bä Eä Įģ Äģ Üģ ßģ čģ šģ rš uš ņ ”ņ ¹ņ ¼ņ Åņ Ķņ ö ö z÷ ÷ Åų Čų Ńų Łų ś «ś E K ¢ £ » ¾ ~ k m ’ · ¹ ū ż Æ ¶ Ė Ī Å É
} ŗ ¼ Ō Õ õ ö
Æ
°
3 5 ¤ „ 5 6 { | õ ö
b c Å Ę I J ± “ Š Ö š ó ` b 9 ; A D ( 0 8 < ) 3 6 = @ H O S S U æ Į ¦ Ø 1 3 Ģ Ī Z! ^! M" P" " " P# S# o$ q$ % % L% O% ×% Ł% Ž& ą& c( e( ķ( ļ( A) C) Ē) É) b* g* ”* ¤* @+ B+ ], b, r, v, |- - 1. 4. / / ī0 š0 z3 |3 o4 q4 [5 ]5
6 6 6 6 X7 Z7 «7 ¬7 ż7 ’7 f8 g8 °9 ±9 ł9 ś9 Å: Ę: ~; ; ]= _= ¤> ¦> ü> ž> p? x? ? ? ¾@ Ą@ B B C §C ½C ĄC nE pE ĒF ÉF ĖI ĶI J L L L L ÄM ĘM ĆN ÅN ¢O ©O »O æO 1T 8T GT JT V V X X żX Y Y Y (Y *Y Z Z [ [ :[ ?[ Ą[ Ā[ ¢\ ¤\ ^ ^ w^ ~^ ^ ¢^ Ķ^ Ń^ :` <` a
a b b æc Įc e e e e Ėe Ķe će äe óe ōe
f f f f g g nh ph i i Ųj Žj õj ųj Ėk Īk Śk Żk čk ėk ’k l l l "l $l Ol Ql ¾l Įl °o ²o p p q q q q Æq ³q (r +r `r br r r r r Ėr Ģr Ōr ×r ŗs ½s ¼u Įu õu łu .v /v Lv Mv
w w «w Æw ów ’w x x *x -x Ųz Śz ${ &{ S{ W{ s{ {{ { ¢{ „{ Ø{ 9} A} Y} ]} µ · h j ź ģ , / H I \ ^ ” ¢ ± ² Ć Ä 5 7 © ¬ “ · d g ` c n
q
ß ā ¦ © Ų ą ¢ Ć Ē L M # & - 1 ŗ Ā į å c f Ž į ` b Ö × ŗ ¾ : = d f É Ź # & ¢ " $ H J " G J | é ė ó ų !
$ 0 3 A C ā ķ ” ” ” ” "” %” ” ” ¢ ¢ £ £ Õ£ ×£ č£ é£ ¤ ¤ ¤ ¤ U¤ V¤ ¤
¤ ģ¤ ó¤ ’¤ „ ½„ æ„ Ń¦ Ó¦ &Ø .Ø 2Ø 8Ø gØ jØ Ø Ø į© ć© ĶŖ ŅŖ ųŖ ūŖ s u Æ Æ 6Æ 8Æ eÆ fÆ ¦Æ ©Æ ÕÆ ŻÆ ąÆ įÆ čÆ īÆ ’Æ ° ° #° (° 0° C° K° T° W° Ņ° Õ° ā° ć° ē° č° ģ° ķ° ņ° ō° ± ± ,± /± 4± 7± ;± >± F± I± O± R± ]± `± e± ± ²± ¶± {² ~² ³ ³ )“ ,“ ŗ“ ¼“ Gµ Jµ ¢µ „µ O¶ R¶ L¹ O¹ ¹ ”¹ gŗ kŗ ßŗ āŗ » »
¼ ¼ +¼ .¼ N¼ T¼ p¼ v¼ ¼ ¼ ŗ¼ Ą¼ Ų¼ ą¼ ć¼ ę¼ Į Į gĮ jĮ śĀ üĀ Ä Ä @Ę BĘ Č Č AČ EČ ĄČ ĀČ ¶Ź øŹ Ė Ė µĖ ŗĖ ÜĖ āĖ åĖ ęĖ ģĖ ļĖ $Ģ (Ģ DĢ HĢ uĢ vĢ Ģ Ģ CĶ EĶ ÆĪ ±Ī PĻ RĻ nĻ pĻ Ļ Ļ ŖĻ °Ļ ŠĻ ŁĻ įĻ ēĻ Š Š Š Š ~Š Š Ń Ń õŃ ÷Ń Ó £Ó <Ō >Ō ęÖ ķÖ × × õŲ łŲ Ł Ł Ł !Ł 1Ł =Ł GŁ JŁ ŚŚ ÜŚ ņŪ ōŪ \Ü ]Ü ĖŻ ĢŻ ÜŽ ŽŽ łŽ ūŽ ß !ß 4ß :ß Rß Wß xß ß ß ß ß ß §ß µß Åß Ļß Łß Żß ¬ą ®ą ,į .į Üį Žį \ć ^ć 5ä 7ä Rä Sä pä tä ä ä «ä ²ä Ļä ×ä Śä ßä oå qå Pę Rę ņę ūę ’ę ē <ē @ē Įč Ćč ńč ņč ,é -é ³é “é Üé Żé ź ź Gź Jź ė ė Ūė āė åė ęė ķė ņė żė ģ
ģ ģ ģ &ģ ķ ķ Śķ Üķ Žī ąī lļ nļ š š Kš Nš fš gš š š ½š Äš Ūš äš čš ėš æń Įń Ēń Ķń Šń ×ń āń ęń ėń šń śń ņ ßņ įņ ·ó ¹ó ō ō õ õ „õ §õ ļõ ņõ
ö ö >ö @ö aö hö ö ö ö ö ę÷ č÷ ļ÷ ū÷ ž÷ ų ų ų %ų .ų =ų @ų 8ł Ał bł hł wł ~ł ł ł ł ¤ł ¦ū Øū ųü ż ż ż µż ·ż ćż äż óž ōž « N P . 6 9 : £ » ¾ Ø b, t, Õ° µ± ¢ £ » ¾ ¢ £ » ¾ ’’ r a u n t s ĄBł¬ö0’’’’’’’’’ K®wōĄ0’’’’’’’’’ x žĘ x ^x `žo( .
HžĘ H^H`žh H .
L’Ę ^`L’h H .
čžĘ č^č`žh H .
øžĘ ø^ø`žh H .
L’Ę ^`L’h H .
X žĘ X ^X `žh H .
( žĘ ( ^( `žh H .
ų"L’Ę ų"^ų"`L’h H . ŠžĘ Š^Š`žo( .
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . K®w ĄBł ’’’’’’’’’’ ’’ % % % % % % % % % % % % % % % % % % å U Ō p ¤ Õ° ć° č° ķ° ó° ō° -± <± P± f± g± ³± “± ¾ ’@ ¢ ¢ Ä1¢ ¢ ¢ ½ Ą @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šÄ © ņÜföÜf T& OŽ
Ś T& OŽ
Ś ! š “ “ r4 3Q š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ M i s o n p a n k r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 p ¬ ø Č Ō ą ō
, 8
D P X ` h é Mis on pank is raunts p aun aun Normal.dot raunts d 1 un Microsoft Word 10.0 @ FĆ# @ 0x~Ź@ ¬
æx~Ź T& OŽ ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ų h p Ø ° ø
Ą Ų é kodu p Ś
A
Mis on pank Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ ž’’’¬ ® Æ ° ± ² ž’’’“ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ē č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ž’’’ł ś ū ü ż ž ’ ž’’’ ž’’’ż’’’ż’’’ż’’’ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F Š$Ųx~Ź D a t a
’’’’’’’’’’’’ « 1 T a b l e ’’’’ ³ U W o r d D o c u m e n t ’’’’ "T S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ ų D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q