Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ © « ž’’’ § Ø ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% ųæ ^Ó bjbjĻ2Ļ2 % "Ü X X H¤ ’’ ’’ ’’ Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ę Ś Ā
Ā
Ā
8 ś
\ V Ś „ ¶ ~ Ģ J " l l l l l l ų ś ś ś ś ś ś $ [ R > A Ę l l l l l Ę Ę l l _ Ź Ź Ź l ² Ę l Ę l ų Ź l ų Ź Ź ą Ę Ę ą l r ąÜ|Ź Ā
ü ą ų u 0 „ ą ė ė ą Ś Ś Ę Ę Ę Ę ą ė Ę ō l l Ź l l l l l Ś Ś $ ž Ä “ Ś Ś ž Baltikumi (Ostsee) tsiviilõigus ((Linnade nimed kaasajastatud, mõni vana ka. KL.)) kujutab endast erilist terviklikku ja iseseisvat normide süsteemi, milline asub lähimas suguluses saksa partikulaarse õiguse grupiga. See on ise imbunud läbi sisemiste partikularismidega, jagunedes elanike üksikute seisuste ja sotsiaalsete klasside (semstvo õigus, linna- ja talurahva õigus) ja üksikute kubermangude, linnade ja kohtade vahel. Kaasaegne selle kodifitseerimine eristab Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Pilteni semstvo õigust. Eestimaa. Liivimaa, Kuramaa linnade õigused ja Narva linnaõigus ning talurahva õigus on igas Baltikumi kubermangus erinev. Nende sisemiste partikularismide moodustumine nagu ka üldise Baltikumi õiguse loomine, mis on vene omast erinev, seisab tihedas seoses piirkonna ajaloolise arenguga ja nende poliitilistes iseärasustes millised seda mõjutasid.
Baltikum õiguse ajalugu algab Liivimaa ja Eestimaa sakslaste poolt vallutamisest. Õigussuhted varasemal ajal ei kujutanud endast mingit kindlaksmääratud süsteemi, mis oleks võinud mingeid jälgi jätta. Nad ei läinud olulisemate deliktide ja kuritegude eest väikese hulga rahatrahvide kehtestamisest kaugemale. Saksa päritolu vallutajad, vastupidi, ilmusid maale täiesti kindlate õiguslike vaadetega ja kehtestasid kiiresti neile tuttava asjade käigu, mis oli läbi imbunud üldsaksamaalist feodaalsest korrast. Sellisel viisil väljatöötatud ja kehtestatud tavaõigus moodustab Baltikumis õiguse arengu aluse kogu episkopaalse ja ordu võimu ajal (1198-1561). Saksa keisri seadusandlusele ja paavstile kuulub selle arenemises vähetähtis roll. Hulga suurem kohalikest piiskoppidest on Eestimaale ja ordu magistraatidele Taani kuningate mõju. Olulist rolli mängisid samuti autonoomsete gruppide valitsevate organite määrused, kelle võimu alla kohalikud elanikud sattusid (landtagid ja linnanõukogud). Baltikumi normide iseloomust ja koosseisust sellel perioodil annab ettekujutuse eelkõige üksikud seaduste kogud. Neist vanima - nn. Valdemar-Erichi õigus, (pärit XIII sajandi esimesest poolest, nimekirjad XV ja XVI) aluseks, on Eestimaa vasallide õigus, milline on nende suhtes kinnitatud Taani kuninga Valdemari (1202-1241) poolt. See on peaaegu tervikuna võetud üle saksa allikatest ja koostatud saksa päritolu vasallide suhtes, mitte taanlastest vasallidele, vaatamata sellele, et Eestimaa on Taani võimu all. Liivimaa vana rüütliõiguse kogumik, mis on koostatud Valdemar-Erichi õiguse järgi XIV saj. I. poolel, sisaldab nimetatud kogumiku ümbertöötlust Liivimaa rüütelkonna huvides, kasutades kohalike õiguslikke vaateid ja Saksoonia keset, millistest paljud Valdemar-Erichi määrused on siin toodud tervikuna ja sõnasõnalt. Liivimaa sertsalo, on arvatavasti XIV saj seaduste kogu, milline näitab mitte ainult lääni õiguse, milline oli ülalpool nimetatud kogumiku asjaks, vaid ka teiste elu valdkondade reguleerimise vajadust. Ta kujutab endast ümbertegemist või üleandmist, tihti tähttähelt, määrusi, mis puudutavad semstvo õigust üldse ja mis sisaldub Saksoonia zertsalis üldse. Hiljem ilmunud kompilatsioonil oli eesmärgiks hiljem seda õigust laiendada üksikutele kohtadele (vik-öseli lääniõigus XV saj lõpus, mis koosneb Liivimaa sertsalast, Liivimaa rüütliõigusest ja viksi talurahva õigusest), vanade normide lisa, laiendamine ja süstematiseerimine (keskmine Liivimaa rüütliõigus, XIV saj 2- poolel, mis on ümbertöötatud Liivimaa rüütliõiguseks XVI saj alguses). Tutvumine Saksamaal kehtiva õigusega (longobardi lääniõiguse ümbertöötamine XV saj alguses, mis võeti Punasesse raamatusse vt. allpool ) v õ i s õ n a s t u s , m i s e i o l e v a n a d e s t k o g u d e s t p u u d u t a t u d p o o l t e õ i g u s e d j a e e l k õ i g e k o h t u m e n e t l u s e ( F o r m u l a e p r o c u r a t o r u m 8>=A8O $01@8, 1 5 3 3 - 3 8 . a . o n o l u l i s e l m ä ä r a l i s e s e i s e v t ö ö ) . N e n d e k o g u m i k e h u l k a t u l e b v õ t t a k a P u n a s e r a a m a t u ( d a s g e m a e i n e f r e i e R i tter- und Landrecht der Lande Harrien und Wierland), mis on koostatud Eestimaa rüütelkonna poolt 1546.a. ja mis sisaldab peaaegu täieliku kogu Eestimaa rüütliõiguse (Valdemar-Erichi õigus, Taani kuningate ja ordu magistraatide määrused ja lõpuks, ülalpool mainitud ümbertöödeldud Longobardi lääniõigusest). Kõik need kogumikud annavad meile sellisel viisil, Liivimaal ja Eestimaal semstvo õiguse järjepideva arengu pildi. Linnade õigustel on oma eriline ajalugu. Varsti peale episkoop Alberti I poolt Riia linna asutamist anti 1211.a. kirjaga Riia erinevatele kaupmeestele igasuguseid soodustusi ja privileege, milliste kogu nimetati hiljem jus Gothorum, kuigi see õigus ei omanud mingit seost Gotlandi saarel kehtiva õigusega. Episkoop Nikolai, Alberti järelkäia, 1238.a. esitas Riia linnanõukogule, selle palvel, et parandataks jura Gothlandie, kuna see ei vastanud eriti linna vajadustele. Linn, sai sel viisil juriidilises valdkonnas autonoomia ja sellest hetkest tekib iseseisev Riia linnaõigus, millise koosseis on tuntud kahe Riias Tallinna ja Haapsalu tellimusel XIII saj. koostatud kogumiku järgi. Parandatud Gotlandi õigus jääb aga varsti aja nõudmistest maha ja Riia võtab (1279 ja 1285.a. vahel) üle Hamburgi õiguse, millise loetelu oli 1270.a. Riias hästi tuntud. Esialgne Hamburgi-Riia õigus oli varsti, tõenäoliselt, juba XIV saj alguses, töötati ümber Riia-Reveli, Riia-Haapsalu, autonoomsete Riia ja osalt ka Lüübeki määrustega. Selle ümbertöötatud kogu kehtis Riias kuni rootslaste valitsemiseni. See õigus ei olnud laiendatud mitte ainult Liivimaa linnadele, mõnede eranditega, ka Eestimaale ja Kuramaale. Riia-Tallinna õiguse puudused viisid Tallinnas Lüübeki linnõiguse retseptsioonile (XVIII, 207), mis anti linnale 1248.a. Taani kuninga Erich IV poolt. Erichi järglased kinnitasid seda annetust ja nõutasid Lüübekist selle õiguse paberid, mis saadi 1257.a. ladina keeles ja 1282.a. alam-saksa keeles. Muutunud Tallinna õiguse põhiliseks allikaks, Lüübeki õigus oli annetatud Taani kuningate poolt ka Eestimaa väiksematele linnadele, täpsemalt Wesenbergile ((Rakvere)) ja Narvale.
Linna ja semstvo õiguse mälestusmärkide kõrval on meieni säilinud ka mõned mainitud perioodi talurahvaõiguse ürikud. Vanimaks neist on Liivimaa talurahvaõiguse kogumik XII sajandi lõpust, mida on hiljem täiendatud ja arendatud teises talurahvaõiguse kogumikus vik-öeseli õigus, milline kujutab endast 4 raamatut vik-öeseli lääniõigust ja sisaldab peale selle, peale määratletavate trahvide ka talupoegade ja härrade suhteid. Peale nimetatud õiguste avaldasid oma mõju, kui mitte otse, siis kaudselt, rooma ja kanooniline õigus, mida peeti subsidiaarseks ja rakendati vahetult vaimulike isikute vahelistel protsessidel.
Poolakate võimu ajal Liivimaal (1561-1621) läks seadusandlik võim Varssavile ja see püüdis õiguse arengut ise reguleerida, kuigi liivlastele lubati Sigmund Augusti Privileegides, jura Germanorum propria ac consueta. Poola valitsus püüdis algul teha tuntuks kehtivat Liivimaa õigust, nõudes õiguse loetelude esitamist, hiljem aga nõudsid täiel mahul võõra Magdeburgi või Saksoonia õiguse retseptsiooni, aga samuti ka Preisi protsessi (Ordinatio 1589.a.). Liivlaste palvel viimane korraldus tühistati ja teise Ordinatio 1598.a. puhul nõustuti Liivimaa aadlikele uue koodeksi väljatöötamisega, mis koostati Poola, Leedu ja Liivimaa vanast rüütliõigusest. Valitud komisjon, Liivimaa esindajate osaluses, töötas välja koodeksi kava, milline tugines peamiselt poola ja preisi õigusele. Kuid seaduse jõudu see ei saanud ja Liivimaa juriidiline areng läks edasi vanaviisi. Aadlike landtagide ja linnanõukogude autonoomne seadusandlus jätkas selle arendamist. Täpsemalt annab Riia linnanõukogu oma õiguse täiendamiseks välja rea statuute, millistest on suuremat tähelepanu väärivad 1581.a. kohtu põhikiri ja 1591.a. hoolekande seadus, millised võeti kasutusele ka teistes Liivimaa linnades.
Rootslaste võim Eestimaal (1561-1710.a.) ja Liivimaal (1629-1710.a.) väljendus õiguse vallas esmalt kuningas Erich XIV ja tema järglaste poolses tunnustamises rea kirjadega, semstvo, aadli ja linnaõiguste vallas Eestimaal ja Liivimaal ja viimasele lubaduses tühistada poola seadusi, millised ei ole Liivimaa aadlike endiste privileegidega kooskõlas. Kuid hiljem, siiski, teeb Rootsi valitsus rea aktiivseid katseid, et kehtestada mõlemas provintsis rootsi õigus. Rootsis XVII saj algus välja antud semstvo (Landslag) õiguse ja vana linnaõiguse (Stadtslag) koodeksid kergendasid rootsi õiguse levitamist Ostsee (Balti) provintsidele. Sama sajandi alguses Rootsi valitsus tegi Eestimaa ja Liivimaa aadlikele ettepaneku kehtestada oma enda seaduste asemele rootsi seadused. Aadelkond oli sellele ettepanekule otsustavalt vastu ja Rootsi valitsus, hertsog Karl Eestimaa suhtes ja Gustav-Adolf Liivimaa suhtes, piirdus rootsi õiguse, kui abistava, tunnistamise nõudmisega. Kuid ka selline nõudmine tekitas vastutegutsemist, kuna selleks ajaks oli Baltikumis kinnistunud abistava õiguse allikana rooma õigus. Eestimaalastel õnnestus viimast selles viimases seisundis kaitsta ja selle suhtes Rootsi valitsus piirdus nõudega, et instituutide suhtes, mis on viidud ellu rootsi seadustega oleksid rootsi õiguse alusel, ega mitte rooma õiguse allikate vallas. Kuid Liivimaa suhtes ta jätkas nõudmist, et abistava õiguse esmaseks allikaks tunnistataks rootsi seadusi. Sellest ajast on pärit rida saksa keelseid rootsi õiguse väljaandeid, et neid ka praktikas ellu viia. Mõnedele kohtadele, nagu näiteks Narva linn, annetati tervikuna rootsi õigus. Hulga otsustavamalt, kui nad üldõigust oma kodumaal kasutasid, rakendas rootsi valitsus seda Baltikumi provintside üle uusi seadusi, mis ei olnud spetsiaalselt viimaste suhtes välja antud, vaid ka nende suhtes kelle eesmärgiks oli reformida Rootsis endas kehtivaid seadusi. Viimane teostus spetsiaalsete ettekirjutuste rakendamisega või spetsiaalse järkjärgulise retseptsiooniga ((Teise riigi seaduste üle võtmine)). Sellisel viisil said Eestimaa ja Liivimaa uued kiriku põhikirjad (1686.a.), hoolekande (1669.a.), veksliõiguse (1671.a.), testamentidest (1686.a.), rea protsessuaalseid koodekseid jne. Rootsi elemendi tugev pealetung kohalikule õiguslikule elule ei lakka, siiski, viimase iseseisev areng väljendub ühest küljest kohaliku õiguse kodifitseerimise püüdest ja teisest rea linnaõiguste reformimisega. Õiguse kodifitseerimine võetakse ette selleks, et seda tutvustada Rootsi valitsusele ja kooskõlastada seda uue õigusega ning samuti selle kaitsmiseks välismaiste mõjutuste eest, kuid mõned kodifitseerimise kavad (Liivimaa ase-esimehe gofgerihti Engelbrehti, Brandisi, Krusiuse) ei saanud kinnitust. Mis aga puudutab kohaliku linnaõiguse reformimisse, siis XVI saj lõpus sai Tallinn uue ümber vaadatud ja täiendatud Lüübeki õiguse (XVIII, 207), milline sellest ajast läheb kasutusse ja säilitab oma kehtiva õiguse tähenduse kuni 1864.a. kodifitseerimiseni. Tallinn, peale selle, retseptseerib sel ajal Lüübeki veksliõiguse põhikirja 1662.a. ja Hansa meresõidu põhikirja 1614.a., annab välja ka heategevuslike asutuste põhikirja 1621.a., hooldamise põhikirja 1697.a., ning levitab oma õiguse ka naaberlinnadele (Haapsalu).
Riias koostati (Meieri ja Fligeli poolt) 1653.a. Riia linnaõiguse kava. 1662.a. koostati selle kava alusel koodeksi projekt, mis ei saanud Rootsi kuninga kinnitust, kuid see läheb Riias kasutusse ja moodustab endast kehtiva õiguse allikat, sarnaselt uuele Lüübeki õigusele Tallinnas, enne 1864.a. kodifitseerimist. Sarnaselt Tallinnaga, ka Riia annab välja rea enda statuute ning annab need üle ka teistele väiksematele Liivimaa linnadele. Selleks, et lõpetada selle perioodi õiguse välise ajaloo ülevaade, peab märkima veel kohtupraktika ümberkorraldusi, mis viis sisse rea uusi norme ja koos sellega ka Saksamaal lõpule viidud rooma õiguse retseptsiooni.
Õiguse areng Kuramaal enne selle Venemaaga ühendamist. Vaatamata sellele, et tunnustati Kuramaa kui ka Liivimaa kohalikku õigust, Sigismund-Augusti poolt, tõrjuti seal kohalikud õiguse allikad üpris varsti välja üldsaksamaalise- ja rooma õigusega, aga ka normide poolt, mis kehtisid ordu Preisimaa aladel, kuivõrd suunda andvaks ei olnud Poola seadusandlus. Viimase roll oli aga siin märkimisväärne. Poola valitsus, oma privileegide responsa, rescripta, declarationes, konstitutsioonidega aga samuti komisjoni aktidega, millised olid määratud hertsogkondade ja rüütelkondade vaheliste vaidluste lahendamiseks viis ta sisse ka rea kehtiva õiguse muudatusi. Seadusandlik roll kuulub hertsogidele, kes andsid välja rea põhikirju, kuid alates 1717.a. piirati nende võimu selles suhtes landtagide nõusoleku vajadusega. Nende otsustel on enamasti seisustega lepingute sõlmimise iseloom. Seadusandluse organite vahel mängivad mõningast rolli ka landtagid. Üldiselt on aga kohalikud õiguse allikad üpris kitsid. Kuramaa linnad ei omanud samuti iseseisvat õigust. Paljud neist kasutavad juba algusest peale Riia linnaõigust, mõned aga Magdeburgi (Jakobstadt) õigust. Iseloomulikuks on see fakt, et aja jooksul tõrjutakse linnaõigus semstvo õiguse poolt välja. Oma seadusandlus koos retseptsiooni õigusega on samuti tagasihoidlik. Tema aktide hulgast omavad suuremat tähtsust vaid Mitavi, Bausksi ja Fridrichstaadti politseilised põhikirjad. Vaatamata sellele oma õigusallikate ebapiisavusele, püüti ka Kuramaal kohalikku õigust kodifitseerida. Neist esimene on teada Sigismund-Augusti ajast, kui vastuseks tema Privileegide nõudmisele, koostada kohalikud kogumikud, püüdis neid rüütelkond, hertsogi nõusolekul, luua. See katse jäigi katseks. Vaid Pilten loob Sigismund III poolt 1611.a. kinnitatud kohalike seaduste kogu, mis koostatud kohalike seaduste, rooma õigus e n i n g s a k s a j a p o o l a s e a d u s a n d l u s e a l u s e l k o g u , m i l l i s e l o n s e n i n i t e a t u d j u r i i d i l i n e i s e s e i s v u s P i l t e n i r i n g k o n n a s ( v t . X X I I I , 6 0 5 ) . K u r a m a a l e t u l e b a b i v ä l j a s t p o o l t . R ü ü t e l k o n n a p a l v e l , 1 6 1 6 . a . p o o l a k o m i s j o n , p i i s k o p >0==0 C:1>@A:03>, ( J o h a n K u k b o rski) eesistumisel, annab välja piirkonna juhtimiseks vajalikud seadused, nn. Formula regiminis, millised sisaldasid administratiivse õiguse norme ja Kuramaa statuute, pealkirja all: Jura et leges in usum nobilitatis Curlandiae et Semigalliae, mis sisaldavad tsiviil- ja kriminaalseadusandluse norme. Need seadused, mis olid kiidetud heaks rüütelkonna ning hertsogi poolt, avaldati 18. märtsil 1718.a. ja said seaduse jõu, kuigi ei ole andmeid selle kohta, et need oleksid olnud Poola kuninga poolt kinnitatud. Oma õigusallikate põud viis Kuramaal laialdasele rooma õiguse ülevõtmisele ja mis senini on valdavad selles kubermangus kehtivate seaduste normides, millised kodifitseeriti sellele kubermangule 1864.a.. Teadusliku juriidilise hariduse taseme tõus viib iseseisva juriidilise kirjanduse ilmumiseni mitte ainult tsiviilõiguses (eriti Kuramaa statuutide ümbertöötlus), vaid ka riigiõiguses. Kuramaa õiguse ajaloolased on märkinud ära terve rea töid, millised puutuvad sellesse õigusse.
Baltikumi Venemaaga ühinemisele järgneb selle õiguse uus ajajärk, milline lõppes 1864.a. kodifitseerimisega, milline on aluseks kaasaegsele Baltikumi õigusele. Nii nagu Poola-Rootsi võimu alla minekul, nii ka nüüd algas see periood vana Balti õiguse ja aadelkonnale ja linnadele kuuluvate privileegide ja eeliste kinnitamisega, milline vormistati Keiser Peeter I poolt (Eestimaale ja Liivimaale) ja Jekaterina II poolt (Kuramaale) annetatud kirjadega. Tsiviilõiguse suhtes neis kirjades antud vana õiguse säilitamise lubadustest Vene valitsus, erinevalt Rootsist ja Poolast, pidas üpris täpselt kinni. Isegi kuni kõige viimase ajani ei ole märgata vene seadusandluse pealetungi Baltikumi õiguslikule elule. Vene seaduste hulk tsiviilõiguse vallas, mis laiendatud üle Baltikumi, on äärmiselt tühine. Ülevenemaaliste üldiste seaduste väljaandmise juures oli üldiseks reegliks, et neid ei laiendata Baltikumi üle ja seepärast vaid väike hulk politseilisi ja rahanduslikke seadlusi osutasid kaudset mõju kehtiva Baltikumi õiguse koosseisule. Samal ajal vene seadusandlus peaaegu üldsegi ei avaldanud mingit suunatud mõju Baltikumi õiguse arengule selle enda allikatest ja paralüseeris kohalike landtagide ja linnanõukogude autonoomse seadusandliku tegevuse tsiviilõiguse vallas. Ümberkorralduste peamiseks faktoriks, kuivõrd jutt käib eksisteeriva õiguse ümberkujundamisest ja täiendamisest, on seepärast rooma õigus. Viimase tähendus õiguse abistava allikana oli tunnistatud vene võimu poolt akkordsetes punktides (Vt. @810;B89A:B9 :@09, 8AB>@8O) , k u s o n ö e l d u d , e t k õ i g i s k o h t u t e s o n L i i v i m a a p r i v i l e e g i d e , m i s a s u t a t u d v a n a d e t a v a d e j a L i i v i m a a s h l a h t a õ i g u s e j ä r g i , a g a k u s n e i d e i o l e , ü l d i s e s a k s a õ i g u s e j ä r g i & o l i k o h u t m õ i s t e t u d j a o t s u s t a t u d , s e n i k u n i e d a s p i d i a r mulikkusest täielik ja täiuslik semstvo seadus Liivimaal kogutakse ja välja saadakse anda. Baltikumi õigus jõudis, sellisel viisil samasugusesse olukorda, millises asus saksamaa õigus enne rooma õiguse ülevõtmise perioodi, kui kohtutel ja juristidel tuli iseseisvalt töötada välja uusi juriidilisi, tava-õiguslikke norme. Saanud päranduseks eelnenud perioodist kuhja vanu seadlusi ja erineva päritoluga õigusi, mis muudetud poola ja rootsi seadustega ning mis on märkimisväärselt vananenud, pidi kohtupraktika neis seadustes selgust leidma ja otsima uusi aluseid nende arendamiseks ning kooskõlastamiseks. Kohtute killustatuse juures, millised pidid juhtima juriidilist arengut, liikus see töö edasi äärmiselt ebaühtlaselt ja sellega kaasnesid samasugused nähtused, millised iseloomustavad saksamaa õigust XVI-XVIII sajandil, samuti olles ilma seadusandluse juhtimisest, toetuti peamiselt rooma õigusele. Praktikud aga ekslesid võõramaisest õigusest arusaamises, oskamata uusi rooma norme nendega kooskõlastada ja jäid selle tõttu ilma kindlatest õigust moodustavatest alustest ja kohtuotsuste ühepärasusest. XVII saj., ajajärk, milline on samas vanade feodaalsete aluste purunemise ning uute eluliste suhete sünni aeg, millised ei mahtunud enam semstvo, linna ja talurahvaõiguse raamidesse. Siit, sellistel asjaoludel, loomulikult tuleneb tungiv vajadus kehtiva õiguse teadustamiseks ning selle ühtsesse süsteemi viimiseks, milline on võimeline olema kohtupraktika toeks. Baltikumi õiguse kodifitseerimise hädavajalikkuse mõte on seepärast valitsevaks ideeks juba XVIII sajandist peale. 1728.a. Liivimaa aadelkond pöördub vene valitsuse poole, viidates ebamugavustele, milline on tingitud seaduste kindlaksmääramatusest, nende, koodeksi koostamise teel, korrastamise palvega. Palve leidis kaastunnet. Selle teostamiseks moodustatakse kohalike elanike poolt valitud isikutest komisjon, kuid kelle töö ei kandnud soovitud vilja. Nimetatud XVIII ja XIX sajandi komisjonile järgnesid veel viis teist ja vaid viimane viib asja lõpuni. Peale üldiste põhjuste, millised pidurdasid XVIII saj vene kodifitseerimist, millisega Baltikumi kodifitseerimine alati tihedalt end sidus avaldasid tema ebaedule mõju veel spetsiaalsed põhjused, mis olid tingitud mitte ainult poliitilistest asjaoludest, kuivõrd asja enese tingimustest. Üksikute Baltikumi seisuste privileegide ja soodustuste seaduseks muutmine ja selle spetsiaalse seadusega kinnitamine oli nende huvides, kui tamm, mis pidi tõkestama vene valitsuse sekkumist piirkonna siseasjadesse, kuid viimane pidas selle Baltikumi provintside koodeksi koostamisel silmas vaid enda huve, mitte nende seal eksisteerivate privileegide üldriiklike huvidega kooskõlastamist. Väljajätt viimastest ja võimu õigustest asub mõnedes annetuskirjades, millised sisaldavad privileege ja kõikides käskudes, millised puudutavad Baltikumi komisjonide poolt esitatud eelnõude läbivaatamist. Üldvene ja Baltikumi õiguse lähendamise võimalikkuse mõtet ei jätnud Vene valitus XVIII sajandil. Jekaterina II kirjutab salajases nõudmises vürst Vjasemskile: Väike Venemaa, Liivimaa ja Soome on provintsid, millised valitsevad nende poolt konfirmeeritud privileegidega ja rikuvad sellega häbitult kõikide teiste omi, kuna aga neid nimetatakse välismaisteks ja käituda nendega samal alusel on enam kui viga, mida võib nimetada täiesti kindlalt rumaluseks. Need provintsid samuti ka Smolenski tulevad kõige kergemal viisil viia selleni, et need venestataks ega vaataks nagu hundid metsa poole. Kohalike huvide esindajate ja Venemaa valitsuse vaatepunktid kodifitseerimisele läksid sellisel viisil lahku. Baltikumi kubermangu seaduste kodifitseerimise esimestel katsetel esitati oma eelnõud suhteliselt kiiresti. Neist igaühe kohta aga järgneb käsk: võttes aluseks endised Liivimaa õigused ja kõrvutades neid selle eelnõuga, vaadelda, nii nagu ühele peaks kuuluma või nõutud mingis mingi muutuse ja täienduse teha, pidades silmas seejuures kõrgemat võimu ja riikliku huvi. Kõrvutamine tekitab suuri raskusi, kuna puuduvad juhtivad isikud, aga parandused tekitavad rahulolematust eelnõude koostajates ja viiteid privileegidega mittenõustumisele. Hiljem kohalike eelnõu koostajate komiteede töö hakkab venima (näiteks 1819.a. komisjon). Baltikumi seaduste kodifitseerimise tööd aktiviseerusid alles siis, kui asuti koostama seaduste kogu, mil Baltikumi kubermangude aadelkond pöördus Nikolai I poole, et ta kinnitaks nende privileege ja kui oli otsustatud, et on vajalik nendes privileegides veenduda. 1828.a. järgnes palve Riiast, et kinnitatakse tema õigusi, aga kindral-kuberner Paylutsi esitas siis ettekande Baltikumi aadlike ja linnade privileegidest. Komitee, milline oli asutatud kuberneri ettekande koos 23 raamatusse kantud privileegidega, mis olid saksa, ladina ja rootsi keeltes ja tema kaalutluste läbivaatamiseks, aga ka üldiste riigi eeliste ning seadustega, ei saanud oma ülesandega hakkama ja andis asja üle Tema Keiserliku Majesteedi enda kantselei II osakonnale. Seal, selleks spetsiaalselt valitud ladrati Samsoni toimetamise all koostati Baltikumi õiguse kogu üksikute osade ee l n õ u d ( !2>4L <5AB=K=L C70:>=5=89 3C1. . ) . S e e e e l n õ u a g a v a j a s s u u r t h u l k a t ä i e n d u s i n i n g k o n t r o l l i m i s t a l l i k a t e p õ h j a l n i n g s e e p ä r a s t s e d a 1 8 4 5 . a . v ä l j a e i a n t u d n i n g a n t i ü m b e r t ö ö t l u s s e , m i l l i s e t e o s t a s o m a a s j a v ä g a h ä s t i t u n d v a j a o s k u s e g a T a r t u ü l i kooli provintsi õiguse professor Friedrich Georg von Bunge ((1802-1897.a.)) (IV, 229). Kuulanud ära ja arutanud läbi kohalike huvide esindajate ning Tartu ülikooli õiguse õppetooli märkused, anti 12. novembril 1864.a. välja Balti Eraseaduse koodeks kahes keeles ja see jõustus 1. juulist 1865.a.
. 5G052L.
K o d i f i t s e e r i m i s e t u l e m u s e l s a a d i m a h u k a s t s i v i i l k o o d e k s ( 4 6 0 0 a r t i k l i t , m i l l i s t e h u l k a , s i i s k i , e i l ä i n u d t a l u r a h v a e r a õ i g u s e m ä ä r u s e d ) , m i l l i s e d m o o d u s t a s i d I I I o s a B a l t i k u b e r m a n g u d e s e a d u s t e k o g u ( 874. 1 8 6 4 . , A ?@>4>;6. 1 8 9 0 . 3. ) , m i l l i n e paistis silma seisuslik-territoriaalse iseloomuga: erinevad isikud mitte ainult ei kasuta erinevaid õigusi, sõltuvalt kuuluvusest ühe või teise seisuse (tiitliga), kuid ka ühe ja sama tiitliga isikute suhtes rakendatakse erinevaid seadusi, sõltuvalt paigast. Nii näiteks, Tallinna elanikud, vastavalt sellele, kas neil on seal alaline elukoht All-linnas või Toompeal, kasutavad esimesel juhul Eestimaa linnõigust, aga teises - Eestimaa semstvo õigust. Need seisuslik-territoriaalsed õigused erinevad viie piirkonnana (Liivimaa, Saaremaa, Eestimaa, Kuramaa ja üks viimase ringkond Piltene); neist igas piirkonnas jaotatakse edasi kahte peamisse seisusesse - semstvo või aadli ning linnaliseks, kellest igaüks sai endistelt võimudelt oma erilised privileegid ja õigused. Nende seisuslik-territoriaalsete õiguste valged laigud täidetakse üle kogu Baltikumi kehtivate üldiste määrustega, millised on üle võetud, peamiselt rooma, saksa ja kanoonilisest õigusest, kuid esimese otsustava ülekaaluga. Baltikumi seadustekogu suur maht on tingitud mitte ainult normide suurest arvust, vaid ka selle tõttu, et paljud selle artiklid kujutavad endast selliseid üldisi määratlusi (näiteks, juriidilisest tehingust, tingimused jne.), millised sobiksid enam õpikusse kui kehtivasse koodeksisse ((Sama asi kordus 100 a. hiljem, kaasaegse EV algusaastatel, kus seadused olid sama moodi vormistatud. Alguses mõisted jne. KL)). Selles suhtes Baltikumi koodeks ületas oma eeskuju Saksoonia tsiviilkoodeksi. Baltikumi koodeksi suurimaks väärtuseks o n l a d u s k e e l , t e r m i n i t e l i h t s u s j a s e l g e s õ n a s t u s .
B a l t i k u m i s e a d u s t e k o g u s ü s t e e m m e e n u t a b m õ n e v õ r r a 1 - 9 G. X ". !2. 0:. s ü s t e e m i . S i s s e j u h a t u s e j ä r e l , m i s s i s a l d a s m ä ä r u s e i d B a l t i k u m i k u b e r m a n g u d e s k e h t i v a t e s t E r a õ i g u s e n o r m i d e s t j n e . , j ä r g n e v a d n e l i raamatut, millised, jagunedes jagudesse, peatükkidesse ja osadesse, toovad ära:
1)perekondlikud õigused ja kohustused,
2)asjaõigus,
3)pärandamise õigus,
4)nõudeõigus.
Koodeksile on lisatud, tähestiku järjekorras, allikate ja aine loend. Baltikumi seaduste kogu õiguse õpetuses selgitatakse rooma õigusel põhinevat isikute jaotamist füüsilisteks ja juriidilisteks, arvates viimaste hulka päranduse. Asjaoludest, mis mõjutavad isiku juriidilisele seisundit, on asetatud esikohale seisus: seisuse esinevusest on tingitud õiguse erinevused, milliseid rakendatakse erinevate isikute eraõiguslike suhete puhul. Isikute õiguste piiramist, tema ühte või teise seisusse kuulumise järgi, sellegi poolest ei eksisteeri: kõigil ristiusku isikutel on võrdsed kodanikuõigused; aadlikud säilitasid vaid erandliku õiguse suguvõsalis-pärandamise liitudele ja fideikomissidele (vt). Mis puutub isiku soost sõltuvat juriidilist seisundit, siis on keskaegse saksa vaate kajastuseks arvamus, millise kohaselt kõik kaitsetud (wehrlosigkeit) isikud asuvad hoolekande all, olemas on ka täisealiste naiste hoolekanne mittesunduslik hoolekanne vallaliste üle ja seaduslik mehe poolne hoolekanne abielunaise suhtes. Meessoost isikul on eesõigused naiste ees ka pärandamise õiguses, näiteks, pärusmõisa suhtes ning maatükkide ja pärandi osas suhtes üldse. Teisest küljest, naistele on antud mõningad privileegid seaduse mittetundmise suhtes, aga samuti 5;;5O=>2C s e n a t u s k o n s u l d i ( V . 8 5 2 ) j ä r g i õ i g u s v a s t u v ä i t e e s i t a m i s e k s . M ä ä r u s t e s e a k o h t a , m i l l i s e d j a o t a v a d v a n u s t k u n i 7 a a s t a n i j a 7 k u n i 2 1 . a a s t a n i , o n a l a e a l i s t e l e a n t u d ä r a o l i j a t e õ i g u s e d , a g a n i m e l t õ i g u s t e t a a s t a m i s e s ( v t . V I , 9 2 3 ) . A l a e a l i s t e l e , nende teovõime suhtes, võrdsustatakse pillajad, kes on sellisteks kohtu poolt tunnistatud. Baltikumi seaduste kogu ei tunne välismaalastele tehtavaid piiranguid, kuid Kõigekõrgema seadlusega 14. märtsist 1887.a. kehtestati sellised piirangud kinnisvara soetamise suhtes Kuramaal ja Liivimal ja ka eeslinnades. Juriidiliste isikute seisund, kes valdavad varalist teovõimet üldiselt avaral määral, määratletakse kooskõlas rooma õiguse alustega. Iseärasus, võrreldes viimasega, kujutab endast, muide, laialt levinud juriidiliste isikute pärandamise õigust ning ei tunnistata riigikassa eelisolukorda, milline on antud kirikule ja heategevuslikele asutustele. Kogu määrused asjade suhtes, üldiselt, kordavad rooma õiguse aluseid, välistamata ka ideed peremeheta asjadest (res nullius) ja nende okupeerimist ((oma valdusse võtmist)), kui omandiõiguse tekkimise alust. Kogu peamise erinevuse moodustavad erinevuse tegemised erinevate kinnisvarade suhtes, mida rooma õiguses ei ole. Siia puutuvad, näiteks, määrused semstvo mõisa d , m i l l i s e d k o o s n e v a d n i i h ä r r a d e k u i t a l u p o e g a d e m a a d e s t , m i l l e s t v i i m a s e d p e a v a d o l e m a m õ i s n i k e p o o l t k o h u s t u s l i k u l t a n t u d t a l u p o e g a d e l e r e n d i l e ( v t . 2>B0, X I V , 8 8 2 ) . K õ i g e v ä h e m o n v õ e t u d r o o m a õ i g u s e s t ü l e a b i e l u s e a d u s e s s e j a a b i k a a s a d e v a s t a s t i k u s t e v a r a l i s t e k o h u s t u s t e s u h t e s , m i l l i s e d p õ h i n e v a d p e a a e g u e r a n d i t u l t s a k s a õ i g u s e l ( v t . !C?@C38 ) . H o o l d u s e j a h o o l e k a n d e s u h t e s o n s e a d u s t e k o g u s m ä ä r u s e d r o o m a õ i g u s e s t , k u i d m ä r k i m i s v ä ä r s e l t t ä i e n d a t u d j a o s a l t k a m u u d e t u d r o o t s i j a v e n e s e a d u s a n d l u s e n i n g kohalike määrustega. Seadustekogu erineb rooma õigusest peamiselt selles, et ta nõuab, vastavalt saksa vaatele, olulise spetsiaalsete (orbude) kohtute osaluse, millised on allutatud omakorda, tavalistele kohtutele. Baltikumi seadustekogu asjaõigus sisaldab rooma õiguse aluseid, mis on täiendatud ja muudetud saksa õiguse mõjutusel. Selle määrused omandamise suhtes ja quasi-possessio taastoota teooriat, mis valitses 1850.aastatel pandektliku õiguse teaduses, milline täitis rooma õiguse kanoonilise õiguse eeskirjadega. Puhtalt rooma konstruktsiooni omavad servituudid, aga maamaksudest (Reallasten) sisaldab kogu määrusi maamaksust või alalisest koormisest, mis vastavad emfitevitsetele suhtele. Rooma õigusel põhinevad tervikuna seadustekogu artiklid, mis puutuvad kuni võlaõiguseni selle sõna sisulises mõttes (Pfandrecht). Ära on toodud ka kõik rooma võlaõiguse puudused (hüpoteegi seadmise vallasvarale, vaikiv ja peamine hüpoteek), millised, muide, on kõrvaldatud 9. juuli 1889.a. seadusega. Kusjuures erinevad seaduslikud pantimise õigused on asendatud seadusliku kinnipidamise õigusega. Sellega seoses on seadusandluses saksa linnavälise valduse instituut (Pfandbesitz, vt XII., 318).
Puhtalt saksa instituudiks on väljaostmise õigus (Näherrecht), mis asub seoses vana-saksa ideega, millise järgi kinnisvara võõrandamine, teatud isikutest mööda minnes, oli amoraalne. Omandit puudutavad määrused kujutavad endast segu rooma määrustest ja saksa alustest. Viimaste mõju väljendus eelkõige omandi mõistes eneses, millise all mõeldakse erinevaid instituute, millised puutuvad pigem õigustesse võõraste asjade suhtes, kuid mis on omandi sarnased, nende avara kasutusvõimaluse tõttu. Seadustekogus jaotatud omand, või otsene omand (dominium directum) ja selle kasutamise õigusteks (dominium utile); viimase näideteks on pastorite maade kasutamine (vt. 84<K, V I , 2 3 5 ) , p ä r a n d a t a v r e n t i m i n e , p ä r a n d a t a v l i n n a l ä h e d a s e o m a n d i v a l d a m i n e . S a k s a m a a a l l i k a t e s t t u l e n e b o m a n d i k i n n i s v a r a k s m u u t m i s e a v a l i k k u s , m i l l i n e v ä l j e n d u b a k t i ( a v a l i k u s a k t i s ) k i n n i s v a r a r e g i s t r i s s e k a n d m i s e s a v a l i k u v õ i m u o s a l u s e l . V a l l a s v a r a puudutavates määrustes väljendus saksa mõju vindikatsiooni ((omandihagi, asjaõiguslik hagi)) (VI, 412-413) piiramises heauskliku soetaja kasuks. Baltikumi seadustekogu kolmas raamat väljendab endas Baltikumis kehtivate allikate mitmekesisust. Kooskõlas rooma õigusega, eristatakse universaalset ja surnu järglaste suhtes singulaarset järjepidevust. Pärijaks nimetatakse vaid isikut, kellel on õigus surnu varalistele suhete tervele kogumile, millist vaadeldakse enne pärijale üleminekut kui juriidilist isikut (hereditas jacens). Peale kaht rooma pärandi avanemise alust testamenti ja seadust tunneb Baltikum veel kolmandat - saksa - nimelt pärandamise lepingut. Testamendi vabadus Liivi- ja Eestimaal on piiratud vastavalt pärandatava ja heausklikult soetatud vara erinevusega, aga Kuramaal vaid sünnipärasuse suhtes (st. mis tulenevad agnaatilistest tõusvatest sugulastest) aadlimõisasse, kusjuures kohustuslik osa (rooma õiguse mõttes) on olemas vaid Kuramaal. Mis aga puudutab seaduse järgsesse pärandamisse, siis selle juurde, nagu ka saksa õiguses, kutsutakse abikaasad koos veresugulastega. Kui neid ei ole siis teatud korporatsioonid ja asutused ning lõpuks riigikassa. Abikaasade suhtes omab tähendust see, kas järgi jäi lesk või teda ei jäänud, kas abielu oli lastega või lastetu (vt. 4>20, V , 6 7 1 ) . P ä r a n d a m i s e l s u g u l a s t e l e o m a b t ä h t s u s t p ä r a n d a t a v a v a r a l o o m u l i k u d j a j u r i i d i l i s e d i s e ä r a s u s e d , e r a l d i a s u v a t e s u g u l a s t e e r i n e v u s k o h a p e a l e l a v a t e g a j a p ä r i j a t e s o o e r i n e v u s . S u g u l u s e a r v e s t a m i s e l p a i s t a v a d s i l m a n i i r o o m a , s a k s a k u i k a k a n oonilise õiguse alged.
Kohustuste osa on Baltikumi seadustekogu enam läbitöötatud lõik. Selles see on paigutatud õpikutes kasutatava süsteemi järgi: Alguses tuleb nn. kohustava õiguse üldosa, millele järgnevad spetsiaalsed ja ülejäänud kohustuste liigid. Selles jaos, eriti selle üldosas, on kuni peensusteni korratud uus rooma õigus, kusjuures teoorias vaidlusalused küsimused on seadusandja poolt lahendatud. Selle juures, siiski, Baltikumi kohustuslik õigus mitte ainult ei sisalda mõningaid iseärasusi, mis põhinevad kohalikel tavadel, vaid arendab tsiviilõigust edasi instituutides, milliseid sellisel kujul rooma õiguses ei ole ja on töötatud välja praktilise elu nõuete, doktriini ja praktikaga, peamiselt saksa, rootsi, vene seadusandluse kui ka kohalike tavade alusel. Sellised on näiteks, dokumendid esitaja nimel, müük avalikul oksjonil, väljaandmise leping, eluaegse rendi leping, kindlustamine, loterii jne. Baltikumis 1889.a. keiser Aleksander II Kohtu Põhikirjade sisseviimisel oleks pidanud tsiviilkohtumenetluse põhikiri olema Baltikumi kubermangudes viidud kooskõlla materiaalse õigusega. See viis ühest küljest tsiviilkohtumenetluse põhikirja muutmisele ja täiendamisele, kuid teisest küljest terve rea Venemaa sisekubermangudes tundmatute tsiviilprotsessi instituutide loomiseni. Neist peamine esimese kategooria muudatustest seisneb hagide esitamise õigusvõime piiramises ja isikute arvu suurendamises, kellel ei ole täielikku õigusvõimet (naine, kes on mehe hoolduse all, pillajad), tunnistajate tunnistuste jõu laiendamises, taandamiste arvu suurendamises (XXII, 384), kohtusse hagi esitamise aegumistähtaja eeskirjade leevendamises. Eriti palju muudeti tsiviilkohtumenetluse põhikirja määrusi vallas ja kinnisvarale pööratud väljanõudmistes, kusjuures seaduseandjal tuli arvestada mitte ainult kohaliku materiaalõiguse iseärasustega, vaid ka Baltikumis eksisteeriva hüpoteegi süsteemiga. Rahukohtute kompetents on ühest küljest piiratud isiklike solvumiste ja solvamiste hagide väljajätmistega, kuna kohalik õigus ei luba kriminaaljuurdlust asendada tsiviilhagiga autuse küsimuses ja teisest küljest laiendatud, andes talle lahendada hagide tagamised (XXI, 496) igasuguses summas enne nende esitamist ja vaadata läbi hagisid vallasvara suhtes. Selliste hagide olemus seisneb selles, et isik, kes kavatseb tõestada õigust vallasvarale ja soovib seda esialgu vaadelda, võib nii omanikult, aga ka igasuguselt asja valdajalt nõuda, et ta seda talle näitaks. Hagejana võib esineda igaüks, kes esitades mingi, kuigi mittetäieliku, temale asj a e s i t a m i s e s e a d u s l i k u h u v i k o h t a . I n s t i t u u t i d e h u l k a , m i l l i s e i d V e n e m a a s i s e k u b e r m a n g u d e s t s i v i i l p r o t s e s s i s e i t u n t a , k u u l u v a d , e d a s i , p r o v o k a t s i o o n ( v t ) j a m õ n e d s p e t s i a a l s e d m e n e t l u s e d ( V t . E@0=8B5;L=>5 AC4>?@>872>4AB2>, X X I I , 5 1 3 ) .
K i r j a n d u s . P e a l e F . G . B u n g e ( I V , 9 2 9 ) , O s v a l d S c h m i d t , R e c h t s g e s c h i c h t e L i v - , E s t - u n d C u r l a n d s ( .@L52L, 1 8 9 4 ) ; C . E r d m a n , S y s t e m d e s P r i v a t r e c h t s d e r O s t s e e - p r o v i n z e n L i v - , E s t - u n d C u r l a n d ( 830, 1 8 8 9 8 A;. ) ; 0AA>, « 17>@L AB759A:03> 3@0640=A:03> ?@020» * .@L52L, 1 8 9 6 ) ; >@=L, « 0<5B:0 ?> 3@0640=A:><C ?@02C . C15@=89» ( .@848G5A:0O 5B>?8AL» , 1 8 9 0 , ! 5 8 6 ) ; "NB@N<>2L, « @0640=A:>5 AC4>?@>872>4AB2> 2 . @05» ( « .@848G5A:89 5AB=8:L» , 1 8 9 0 . , j n e .
-! 4 3 . 1 8 9 8 1 1 7 - 1 2 4 .
* * *
O s w a l d K a r l A l e x a n d e r S c h m i d t ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/19._jaanuar" \o "19. jaanuar" 19. jaanuar HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1823" \o "1823" 1823, HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare" \o "Kuressaare" Kuressaare HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/29._juuli" \o "29. juuli" 29. juuli HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1890" \o "1890" 1890, HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu" \o "Tartu" Tartu) oli HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisakslased" \o "Baltisakslased" baltisaksa õigusteadlane.
Vaimuliku poeg. Õppis HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool" \o "Tartu Ülikool" Tartu Ülikoolis 18421846, töötas sealsamas kohaliku õiguse eradotsendina 18601866 ja professorina 18661890.
***
Friedrich Georg von Bunge
Allikas: Vikipeedia
Mine: HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Georg_von_Bunge" \l "column-one" navigeerimiskast, HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Georg_von_Bunge" \l "searchInput" otsi
HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:FriedrichGeorgvonBunge.jpg" INCLUDEPICTURE "http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/FriedrichGeorgvonBunge.jpg/180px-FriedrichGeorgvonBunge.jpg" \* MERGEFORMATINET
HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:FriedrichGeorgvonBunge.jpg" \o "Suurenda" INCLUDEPICTURE "http://et.wikipedia.org/skins-1.5/common/images/magnify-clip.png" \* MERGEFORMATINET
Friedrich Georg von Bunge
Friedrich Georg von Bunge ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/13._m%C3%A4rts" \o "13. märts" 13. märts ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender" \o "Juliuse kalender" vana kalendri järgi 1. märts) HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1802" \o "1802" 1802 HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Kiiev" \o "Kiiev" Kiiev HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/9._aprill" \o "9. aprill" 9. aprill HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1897" \o "1897" 1897 HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Wiesbaden" \o "Wiesbaden" Wiesbaden) oli HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisakslased" \o "Baltisakslased" baltisaksa HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%95igusteadlane&action=edit&redlink=1" \o "Õigusteadlane (pole veel kirjutatud)" õigusteadlane, HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Ajaloolane" \o "Ajaloolane" ajaloolane ning publitsist.
Bunge oli oluline baltisaksa HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/19._sajand" \o "19. sajand" 19. sajandi ajaloolane. Ta publitseeris trükis suure hulga seni avaldamata allikaid ja avaldas publikatsioonisarju, mille kaudu teisedki ajaloolased (näiteks HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Schirren" \o "Carl Schirren" Carl Schirren ja HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Heinrich_von_Busse&action=edit&redlink=1" \o "Karl Heinrich von Busse (pole veel kirjutatud)" Karl Heinrich von Busse) said oma töid ja allikpublikatsioone avaldada.
Ta sündis Kiievis apteekri pojana, kuid pärast isa surma (märtsis HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1814" \o "1814" 1814) tõi ema ta HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu" \o "Tartu" Tartusse ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1815" \o "1815" 1815). Alates HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1819" \o "1819" 1819 õppis ta HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%BClikool" \o "Tartu ülikool" Tartu ülikoolis HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igusteadus" \o "Õigusteadus" õigusteadust. HYPERLINK T Ū P W Õ õ ž
k l Ē p q ³ © Ŗ + 4 Š ³ ŗ Ų į Ć É “ Ó ō ( l 5 y “ ø × 2 } § / ; G N «" ¬" ¾" # #
$ õńķéåéńéåéįéŻŁŻŁÕŃÕåÕĶÉåĶåĶÅĶĮ½Į¶²É®å®å®å®½å½Ŗ¦¢¦¢é hF<