Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ ©«ž’’’§Ø’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%ųæ^ÓbjbjĻ2Ļ2%"Ü­X­XH¤’’’’’’ˆĘĘĘĘĘĘĘŚĀ Ā Ā 8ś \VŚ„¶~ĢJ"llllllųśśśśśś$[R­>AĘlllllĘĘll_ŹŹŹl²ĘlĘlųŹlųŹŹąĘĘąlr ąÜŒ™|ŹĀ üąųu0„ąėšėąŚŚĘĘĘĘąėĘōllŹlllllŚŚ$ž Ä“ŚŚž Baltikumi (Ostsee) tsiviilõigus ((Linnade nimed kaasajastatud, mõni vana ka. KL.)) – kujutab endast erilist terviklikku ja iseseisvat normide süsteemi, milline asub lähimas suguluses saksa partikulaarse õiguse grupiga. See on ise imbunud läbi sisemiste partikularismidega, jagunedes elanike üksikute seisuste ja sotsiaalsete klasside (semstvo õigus, linna- ja talurahva õigus) ja üksikute kubermangude, linnade ja kohtade vahel. Kaasaegne selle kodifitseerimine eristab Liivimaa, Eestimaa, Kuramaa ja Pilteni semstvo õigust. Eestimaa. Liivimaa, Kuramaa linnade õigused ja Narva linnaõigus ning talurahva õigus on igas Baltikumi kubermangus erinev. Nende sisemiste partikularismide moodustumine nagu ka üldise Baltikumi õiguse loomine, mis on vene omast erinev, seisab tihedas seoses piirkonna ajaloolise arenguga ja nende poliitilistes iseärasustes millised seda mõjutasid. Baltikum õiguse ajalugu algab Liivimaa ja Eestimaa sakslaste poolt vallutamisest. Õigussuhted varasemal ajal ei kujutanud endast mingit kindlaksmääratud süsteemi, mis oleks võinud mingeid jälgi jätta. Nad ei läinud olulisemate deliktide ja kuritegude eest väikese hulga rahatrahvide kehtestamisest kaugemale. Saksa päritolu vallutajad, vastupidi, ilmusid maale täiesti kindlate õiguslike vaadetega ja kehtestasid kiiresti neile tuttava asjade käigu, mis oli läbi imbunud üldsaksamaalist feodaalsest korrast. Sellisel viisil väljatöötatud ja kehtestatud tavaõigus moodustab Baltikumis õiguse arengu aluse kogu episkopaalse ja ordu võimu ajal (1198-1561). Saksa keisri seadusandlusele ja paavstile kuulub selle arenemises vähetähtis roll. Hulga suurem – kohalikest piiskoppidest on Eestimaale ja ordu magistraatidele Taani kuningate mõju. Olulist rolli mängisid samuti autonoomsete gruppide valitsevate organite määrused, kelle võimu alla kohalikud elanikud sattusid (landtagid ja linnanõukogud). Baltikumi normide iseloomust ja koosseisust sellel perioodil annab ettekujutuse eelkõige üksikud seaduste kogud. Neist vanima - nn. Valdemar-Erichi õigus, (pärit XIII sajandi esimesest poolest, nimekirjad XV ja XVI) aluseks, on Eestimaa vasallide õigus, milline on nende suhtes kinnitatud Taani kuninga Valdemari (1202-1241) poolt. See on peaaegu tervikuna võetud üle saksa allikatest ja koostatud saksa päritolu vasallide suhtes, mitte taanlastest vasallidele, vaatamata sellele, et Eestimaa on Taani võimu all. Liivimaa vana rüütliõiguse kogumik, mis on koostatud Valdemar-Erichi õiguse järgi XIV saj. I. poolel, sisaldab nimetatud kogumiku ümbertöötlust Liivimaa rüütelkonna huvides, kasutades kohalike õiguslikke vaateid ja Saksoonia keset, millistest paljud Valdemar-Erichi määrused on siin toodud tervikuna ja sõnasõnalt. Liivimaa sertsalo, on arvatavasti XIV saj seaduste kogu, milline näitab mitte ainult lääni õiguse, milline oli ülalpool nimetatud kogumiku asjaks, vaid ka teiste elu valdkondade reguleerimise vajadust. Ta kujutab endast ümbertegemist või üleandmist, tihti tähttähelt, määrusi, mis puudutavad semstvo õigust üldse ja mis sisaldub Saksoonia zertsalis üldse. Hiljem ilmunud kompilatsioonil oli eesmärgiks hiljem seda õigust laiendada üksikutele kohtadele (vik-öseli lääniõigus XV saj lõpus, mis koosneb Liivimaa sertsalast, Liivimaa rüütliõigusest ja viksi talurahva õigusest), vanade normide lisa, laiendamine ja süstematiseerimine (keskmine Liivimaa rüütliõigus, XIV saj 2- poolel, mis on ümbertöötatud Liivimaa rüütliõiguseks XVI saj alguses). Tutvumine Saksamaal kehtiva õigusega (longobardi lääniõiguse ümbertöötamine XV saj alguses, mis võeti „Punasesse raamatusse“ vt. allpool) või sõnastus, mis ei ole vanadest kogudest puudutatud poolte õigused ja eelkõige kohtumenetluse (Formulae procuratorum 8>=A8O $01@8, 1533-38.a. on olulisel määral iseseisev töö). Nende kogumike hulka tuleb võtta ka Punase raamatu (das gemaeine freie Ritter- und Landrecht der Lande Harrien und Wierland), mis on koostatud Eestimaa rüütelkonna poolt 1546.a. ja mis sisaldab peaaegu täieliku kogu Eestimaa rüütliõiguse (Valdemar-Erichi õigus, Taani kuningate ja ordu magistraatide määrused ja lõpuks, ülalpool mainitud ümbertöödeldud Longobardi lääniõigusest). Kõik need kogumikud annavad meile sellisel viisil, Liivimaal ja Eestimaal semstvo õiguse järjepideva arengu pildi. Linnade õigustel on oma eriline ajalugu. Varsti peale episkoop Alberti I poolt Riia linna asutamist anti 1211.a. kirjaga Riia erinevatele kaupmeestele igasuguseid soodustusi ja privileege, milliste kogu nimetati hiljem jus Gothorum, kuigi see õigus ei omanud mingit seost Gotlandi saarel kehtiva õigusega. Episkoop Nikolai, Alberti järelkäia, 1238.a. esitas Riia linnanõukogule, selle palvel, et parandataks jura Gothlandie, kuna see ei vastanud eriti linna vajadustele. Linn, sai sel viisil juriidilises valdkonnas autonoomia ja sellest hetkest tekib iseseisev Riia linnaõigus, millise koosseis on tuntud kahe Riias Tallinna ja Haapsalu tellimusel XIII saj. koostatud kogumiku järgi. Parandatud Gotlandi õigus jääb aga varsti aja nõudmistest maha ja Riia võtab (1279 ja 1285.a. vahel) üle Hamburgi õiguse, millise loetelu oli 1270.a. Riias hästi tuntud. Esialgne Hamburgi-Riia õigus oli varsti, tõenäoliselt, juba XIV saj alguses, töötati ümber Riia-Reveli, Riia-Haapsalu, autonoomsete Riia ja osalt ka Lüübeki määrustega. Selle ümbertöötatud kogu kehtis Riias kuni rootslaste valitsemiseni. See õigus ei olnud laiendatud mitte ainult Liivimaa linnadele, mõnede eranditega, ka Eestimaale ja Kuramaale. Riia-Tallinna õiguse puudused viisid Tallinnas Lüübeki linnõiguse retseptsioonile (XVIII, 207), mis anti linnale 1248.a. Taani kuninga Erich IV poolt. Erichi järglased kinnitasid seda annetust ja nõutasid Lüübekist selle õiguse paberid, mis saadi 1257.a. ladina keeles ja 1282.a. alam-saksa keeles. Muutunud Tallinna õiguse põhiliseks allikaks, Lüübeki õigus oli annetatud Taani kuningate poolt ka Eestimaa väiksematele linnadele, täpsemalt Wesenbergile ((Rakvere)) ja Narvale. Linna ja semstvo õiguse mälestusmärkide kõrval on meieni säilinud ka mõned mainitud perioodi talurahvaõiguse ürikud. Vanimaks neist on Liivimaa talurahvaõiguse kogumik XII sajandi lõpust, mida on hiljem täiendatud ja arendatud teises talurahvaõiguse kogumikus – vik-öeseli õigus, milline kujutab endast 4 raamatut vik-öeseli lääniõigust ja sisaldab peale selle, peale määratletavate trahvide ka talupoegade ja härrade suhteid. Peale nimetatud õiguste avaldasid oma mõju, kui mitte otse, siis kaudselt, rooma ja kanooniline õigus, mida peeti subsidiaarseks ja rakendati vahetult vaimulike isikute vahelistel protsessidel. Poolakate võimu ajal Liivimaal (1561-1621) läks seadusandlik võim Varssavile ja see püüdis õiguse arengut ise reguleerida, kuigi liivlastele lubati Sigmund Augusti „Privileegides“, „jura Germanorum propria ac consueta“. Poola valitsus püüdis algul teha tuntuks kehtivat Liivimaa õigust, nõudes õiguse loetelude esitamist, hiljem aga nõudsid täiel mahul võõra Magdeburgi või Saksoonia õiguse retseptsiooni, aga samuti ka Preisi protsessi (Ordinatio 1589.a.). Liivlaste palvel viimane korraldus tühistati ja teise Ordinatio 1598.a. puhul nõustuti Liivimaa aadlikele uue koodeksi väljatöötamisega, mis koostati Poola, Leedu ja Liivimaa vanast rüütliõigusest. Valitud komisjon, Liivimaa esindajate osaluses, töötas välja koodeksi kava, milline tugines peamiselt poola ja preisi õigusele. Kuid seaduse jõudu see ei saanud ja Liivimaa juriidiline areng läks edasi vanaviisi. Aadlike landtagide ja linnanõukogude autonoomne seadusandlus jätkas selle arendamist. Täpsemalt annab Riia linnanõukogu oma õiguse täiendamiseks välja rea statuute, millistest on suuremat tähelepanu väärivad 1581.a. kohtu põhikiri ja 1591.a. hoolekande seadus, millised võeti kasutusele ka teistes Liivimaa linnades. Rootslaste võim Eestimaal (1561-1710.a.) ja Liivimaal (1629-1710.a.) väljendus õiguse vallas esmalt kuningas Erich XIV ja tema järglaste poolses tunnustamises rea kirjadega, semstvo, aadli ja linnaõiguste vallas Eestimaal ja Liivimaal ja viimasele lubaduses tühistada poola seadusi, millised ei ole Liivimaa aadlike endiste privileegidega kooskõlas. Kuid hiljem, siiski, teeb Rootsi valitsus rea aktiivseid katseid, et kehtestada mõlemas provintsis rootsi õigus. Rootsis XVII saj algus välja antud semstvo (Landslag) õiguse ja vana linnaõiguse (Stadtslag) koodeksid kergendasid rootsi õiguse levitamist Ostsee (Balti) provintsidele. Sama sajandi alguses Rootsi valitsus tegi Eestimaa ja Liivimaa aadlikele ettepaneku kehtestada oma enda seaduste asemele rootsi seadused. Aadelkond oli sellele ettepanekule otsustavalt vastu ja Rootsi valitsus, hertsog Karl Eestimaa suhtes ja Gustav-Adolf Liivimaa suhtes, piirdus rootsi õiguse, kui abistava, tunnistamise nõudmisega. Kuid ka selline nõudmine tekitas vastutegutsemist, kuna selleks ajaks oli Baltikumis kinnistunud abistava õiguse allikana rooma õigus. Eestimaalastel õnnestus viimast selles viimases seisundis kaitsta ja selle suhtes Rootsi valitsus piirdus nõudega, et instituutide suhtes, mis on viidud ellu rootsi seadustega oleksid rootsi õiguse alusel, ega mitte rooma õiguse allikate vallas. Kuid Liivimaa suhtes ta jätkas nõudmist, et abistava õiguse esmaseks allikaks tunnistataks rootsi seadusi. Sellest ajast on pärit rida saksa keelseid rootsi õiguse väljaandeid, et neid ka praktikas ellu viia. Mõnedele kohtadele, nagu näiteks Narva linn, „annetati“ tervikuna rootsi õigus. Hulga otsustavamalt, kui nad üldõigust oma kodumaal kasutasid, rakendas rootsi valitsus seda Baltikumi provintside üle uusi seadusi, mis ei olnud spetsiaalselt viimaste suhtes välja antud, vaid ka nende suhtes kelle eesmärgiks oli reformida Rootsis endas kehtivaid seadusi. Viimane teostus spetsiaalsete ettekirjutuste rakendamisega või spetsiaalse järkjärgulise retseptsiooniga ((Teise riigi seaduste üle võtmine)). Sellisel viisil said Eestimaa ja Liivimaa uued kiriku põhikirjad (1686.a.), hoolekande (1669.a.), veksliõiguse (1671.a.), testamentidest (1686.a.), rea protsessuaalseid koodekseid jne. Rootsi elemendi tugev pealetung kohalikule õiguslikule elule ei lakka, siiski, viimase iseseisev areng väljendub ühest küljest kohaliku õiguse kodifitseerimise püüdest ja teisest – rea linnaõiguste reformimisega. Õiguse kodifitseerimine võetakse ette selleks, et seda tutvustada Rootsi valitsusele ja kooskõlastada seda uue õigusega ning samuti selle kaitsmiseks välismaiste mõjutuste eest, kuid mõned kodifitseerimise kavad (Liivimaa ase-esimehe gofgerihti Engelbrehti, Brandisi, Krusiuse) ei saanud kinnitust. Mis aga puudutab kohaliku linnaõiguse reformimisse, siis XVI saj lõpus sai Tallinn uue ümber vaadatud ja täiendatud Lüübeki õiguse (XVIII, 207), milline sellest ajast läheb kasutusse ja säilitab oma kehtiva õiguse tähenduse kuni 1864.a. kodifitseerimiseni. Tallinn, peale selle, retseptseerib sel ajal Lüübeki veksliõiguse põhikirja 1662.a. ja Hansa meresõidu põhikirja 1614.a., annab välja ka heategevuslike asutuste põhikirja 1621.a., hooldamise põhikirja 1697.a., ning levitab oma õiguse ka naaberlinnadele (Haapsalu). Riias koostati (Meieri ja Fligeli poolt) 1653.a. Riia linnaõiguse kava. 1662.a. koostati selle kava alusel koodeksi projekt, mis ei saanud Rootsi kuninga kinnitust, kuid see läheb Riias kasutusse ja moodustab endast kehtiva õiguse allikat, sarnaselt uuele Lüübeki õigusele Tallinnas, enne 1864.a. kodifitseerimist. Sarnaselt Tallinnaga, ka Riia annab välja rea enda statuute ning annab need üle ka teistele väiksematele Liivimaa linnadele. Selleks, et lõpetada selle perioodi õiguse välise ajaloo ülevaade, peab märkima veel kohtupraktika ümberkorraldusi, mis viis sisse rea uusi norme ja koos sellega ka Saksamaal lõpule viidud rooma õiguse retseptsiooni. Õiguse areng Kuramaal enne selle Venemaaga ühendamist. Vaatamata sellele, et tunnustati Kuramaa kui ka Liivimaa kohalikku õigust, Sigismund-Augusti poolt, tõrjuti seal kohalikud õiguse allikad üpris varsti välja üldsaksamaalise- ja rooma õigusega, aga ka normide poolt, mis kehtisid ordu Preisimaa aladel, kuivõrd suunda andvaks ei olnud Poola seadusandlus. Viimase roll oli aga siin märkimisväärne. Poola valitsus, oma privileegide – responsa, rescripta, declarationes, konstitutsioonidega aga samuti komisjoni aktidega, millised olid määratud hertsogkondade ja rüütelkondade vaheliste vaidluste lahendamiseks viis ta sisse ka rea kehtiva õiguse muudatusi. Seadusandlik roll kuulub hertsogidele, kes andsid välja rea põhikirju, kuid alates 1717.a. piirati nende võimu selles suhtes landtagide nõusoleku vajadusega. Nende otsustel on enamasti seisustega lepingute sõlmimise iseloom. Seadusandluse organite vahel mängivad mõningast rolli ka landtagid. Üldiselt on aga kohalikud õiguse allikad üpris kitsid. Kuramaa linnad ei omanud samuti iseseisvat õigust. Paljud neist kasutavad juba algusest peale Riia linnaõigust, mõned aga Magdeburgi (Jakobstadt) õigust. Iseloomulikuks on see fakt, et aja jooksul tõrjutakse linnaõigus semstvo õiguse poolt välja. Oma seadusandlus koos retseptsiooni õigusega on samuti tagasihoidlik. Tema aktide hulgast omavad suuremat tähtsust vaid Mitavi, Bausksi ja Fridrichstaadti politseilised põhikirjad. Vaatamata sellele oma õigusallikate ebapiisavusele, püüti ka Kuramaal kohalikku õigust kodifitseerida. Neist esimene on teada Sigismund-Augusti ajast, kui vastuseks tema „Privileegide“ nõudmisele, koostada kohalikud kogumikud, püüdis neid rüütelkond, hertsogi nõusolekul, luua. See katse jäigi katseks. Vaid Pilten loob Sigismund III poolt 1611.a. kinnitatud kohalike seaduste kogu, mis koostatud kohalike seaduste, rooma õiguse ning saksa ja poola seadusandluse alusel  kogu, millisel on senini teatud juriidiline iseseisvus Pilteni ringkonnas (vt. XXIII, 605). Kuramaale tuleb abi väljastpoolt. Rüütelkonna palvel, 1616.a. poola komisjon, piiskop >0==0 C:1>@A:03>, (Johan Kukborski) eesistumisel, annab välja piirkonna juhtimiseks vajalikud seadused, nn. Formula regiminis, millised sisaldasid administratiivse õiguse norme ja Kuramaa statuute, pealkirja all: „Jura et leges in usum nobilitatis Curlandiae et Semigalliae“, mis sisaldavad tsiviil- ja kriminaalseadusandluse norme. Need seadused, mis olid kiidetud heaks rüütelkonna ning hertsogi poolt, avaldati 18. märtsil 1718.a. ja said seaduse jõu, kuigi ei ole andmeid selle kohta, et need oleksid olnud Poola kuninga poolt kinnitatud. Oma õigusallikate põud viis Kuramaal laialdasele rooma õiguse ülevõtmisele ja mis senini on valdavad selles kubermangus kehtivate seaduste normides, millised kodifitseeriti sellele kubermangule 1864.a.. Teadusliku juriidilise hariduse taseme tõus viib iseseisva juriidilise kirjanduse ilmumiseni mitte ainult tsiviilõiguses (eriti Kuramaa statuutide ümbertöötlus), vaid ka riigiõiguses. Kuramaa õiguse ajaloolased on märkinud ära terve rea töid, millised puutuvad sellesse õigusse. Baltikumi Venemaaga ühinemisele järgneb selle õiguse uus ajajärk, milline lõppes 1864.a. kodifitseerimisega, milline on aluseks kaasaegsele Baltikumi õigusele. Nii nagu Poola-Rootsi võimu alla minekul, nii ka nüüd algas see periood vana Balti õiguse ja aadelkonnale ja linnadele kuuluvate privileegide ja eeliste kinnitamisega, milline vormistati Keiser Peeter I poolt (Eestimaale ja Liivimaale) ja Jekaterina II poolt (Kuramaale) annetatud kirjadega. Tsiviilõiguse suhtes neis kirjades antud vana õiguse säilitamise lubadustest Vene valitsus, erinevalt Rootsist ja Poolast, pidas üpris täpselt kinni. Isegi kuni kõige viimase ajani ei ole märgata vene seadusandluse pealetungi Baltikumi õiguslikule elule. Vene seaduste hulk tsiviilõiguse vallas, mis laiendatud üle Baltikumi, on äärmiselt tühine. Ülevenemaaliste üldiste seaduste väljaandmise juures oli üldiseks reegliks, et neid ei laiendata Baltikumi üle ja seepärast vaid väike hulk politseilisi ja rahanduslikke seadlusi osutasid kaudset mõju kehtiva Baltikumi õiguse koosseisule. Samal ajal vene seadusandlus peaaegu üldsegi ei avaldanud mingit suunatud mõju Baltikumi õiguse arengule selle enda allikatest ja paralüseeris kohalike landtagide ja linnanõukogude autonoomse seadusandliku tegevuse tsiviilõiguse vallas. Ümberkorralduste peamiseks faktoriks, kuivõrd jutt käib eksisteeriva õiguse ümberkujundamisest ja täiendamisest, on seepärast rooma õigus. Viimase tähendus õiguse abistava allikana oli tunnistatud vene võimu poolt „akkordsetes punktides“ (Vt. @810;B89A:B9 :@09, 8AB>@8O), kus on öeldud,  et kõigis kohtutes on Liivimaa privileegide, mis asutatud vanade tavade ja Liivimaa shlahta õiguse järgi, aga kus neid ei ole, üldise saksa õiguse järgi& oli kohut mõistetud ja otsustatud, seni kuni edaspidi armulikkusest täielik ja täiuslik semstvo seadus Liivimaal kogutakse ja välja saadakse anda“. Baltikumi õigus jõudis, sellisel viisil samasugusesse olukorda, millises asus saksamaa õigus enne rooma õiguse ülevõtmise perioodi, kui kohtutel ja juristidel tuli iseseisvalt töötada välja uusi juriidilisi, „tava-õiguslikke“ norme. Saanud päranduseks eelnenud perioodist kuhja vanu seadlusi ja erineva päritoluga õigusi, mis muudetud poola ja rootsi seadustega ning mis on märkimisväärselt vananenud, pidi kohtupraktika neis seadustes selgust leidma ja otsima uusi aluseid nende arendamiseks ning kooskõlastamiseks. Kohtute killustatuse juures, millised pidid juhtima juriidilist arengut, liikus see töö edasi äärmiselt ebaühtlaselt ja sellega kaasnesid samasugused nähtused, millised iseloomustavad saksamaa õigust XVI-XVIII sajandil, samuti olles ilma seadusandluse juhtimisest, toetuti peamiselt rooma õigusele. Praktikud aga ekslesid võõramaisest õigusest arusaamises, oskamata uusi rooma norme nendega kooskõlastada ja jäid selle tõttu ilma kindlatest õigust moodustavatest alustest ja kohtuotsuste ühepärasusest. XVII saj., ajajärk, milline on samas vanade feodaalsete aluste purunemise ning uute eluliste suhete sünni aeg, millised ei mahtunud enam semstvo, linna ja talurahvaõiguse raamidesse. Siit, sellistel asjaoludel, loomulikult tuleneb tungiv vajadus kehtiva õiguse teadustamiseks ning selle ühtsesse süsteemi viimiseks, milline on võimeline olema kohtupraktika toeks. Baltikumi õiguse kodifitseerimise hädavajalikkuse mõte on seepärast valitsevaks ideeks juba XVIII sajandist peale. 1728.a. Liivimaa aadelkond pöördub vene valitsuse poole, viidates ebamugavustele, milline on tingitud seaduste kindlaksmääramatusest, nende, koodeksi koostamise teel, korrastamise palvega. Palve leidis kaastunnet. Selle teostamiseks moodustatakse kohalike elanike poolt valitud isikutest komisjon, kuid kelle töö ei kandnud soovitud vilja. Nimetatud XVIII ja XIX sajandi komisjonile järgnesid veel viis teist ja vaid viimane viib asja lõpuni. Peale üldiste põhjuste, millised pidurdasid XVIII saj vene kodifitseerimist, millisega Baltikumi kodifitseerimine alati tihedalt end sidus – avaldasid tema ebaedule mõju veel spetsiaalsed põhjused, mis olid tingitud mitte ainult poliitilistest asjaoludest, kuivõrd asja enese tingimustest. Üksikute Baltikumi seisuste privileegide ja soodustuste seaduseks muutmine ja selle spetsiaalse seadusega kinnitamine oli nende huvides, kui tamm, mis pidi tõkestama vene valitsuse sekkumist piirkonna siseasjadesse, kuid viimane pidas selle Baltikumi provintside koodeksi koostamisel silmas vaid enda huve, mitte nende seal eksisteerivate privileegide üldriiklike huvidega kooskõlastamist. Väljajätt viimastest ja võimu õigustest asub mõnedes annetuskirjades, millised sisaldavad privileege ja kõikides käskudes, millised puudutavad Baltikumi komisjonide poolt esitatud eelnõude läbivaatamist. Üldvene ja Baltikumi õiguse lähendamise võimalikkuse mõtet ei jätnud Vene valitus XVIII sajandil. Jekaterina II kirjutab salajases nõudmises vürst Vjasemskile: „Väike Venemaa, Liivimaa ja Soome on provintsid, millised valitsevad nende poolt konfirmeeritud privileegidega ja rikuvad sellega häbitult kõikide teiste omi, kuna aga neid nimetatakse välismaisteks ja käituda nendega samal alusel on enam kui viga, mida võib nimetada täiesti kindlalt rumaluseks. Need provintsid samuti ka Smolenski tulevad kõige kergemal viisil viia selleni, et need venestataks ega vaataks nagu hundid metsa poole“. Kohalike huvide esindajate ja Venemaa valitsuse vaatepunktid kodifitseerimisele läksid sellisel viisil lahku. Baltikumi kubermangu seaduste kodifitseerimise esimestel katsetel esitati oma eelnõud suhteliselt kiiresti. Neist igaühe kohta aga järgneb käsk: „võttes aluseks endised Liivimaa õigused ja kõrvutades neid selle eelnõuga, vaadelda, nii nagu ühele peaks kuuluma või nõutud mingis mingi muutuse ja täienduse teha, pidades silmas seejuures kõrgemat võimu ja riikliku huvi“. Kõrvutamine tekitab suuri raskusi, kuna puuduvad juhtivad isikud, aga parandused tekitavad rahulolematust eelnõude koostajates ja viiteid privileegidega mittenõustumisele. Hiljem kohalike eelnõu koostajate komiteede töö hakkab venima (näiteks 1819.a. komisjon). Baltikumi seaduste kodifitseerimise tööd aktiviseerusid alles siis, kui asuti koostama seaduste kogu, mil Baltikumi kubermangude aadelkond pöördus Nikolai I poole, et ta kinnitaks nende privileege ja kui oli otsustatud, et on vajalik nendes privileegides veenduda. 1828.a. järgnes palve Riiast, et kinnitatakse tema õigusi, aga kindral-kuberner Paylutsi esitas siis ettekande Baltikumi aadlike ja linnade privileegidest. Komitee, milline oli asutatud kuberneri ettekande koos 23 raamatusse kantud privileegidega, mis olid saksa, ladina ja rootsi keeltes ja tema kaalutluste läbivaatamiseks, aga ka üldiste riigi eeliste ning seadustega, ei saanud oma ülesandega hakkama ja andis asja üle Tema Keiserliku Majesteedi enda kantselei II osakonnale. Seal, selleks spetsiaalselt valitud ladrati Samsoni toimetamise all koostati Baltikumi õiguse kogu üksikute osade eelnõud (!2>4L <5AB=K=L C70:>=5=89 3C1. .). See eelnõu aga vajas suurt hulka täiendusi ning kontrollimist allikate põhjal ning seepärast seda 1845.a. välja ei antud ning anti ümbertöötlusse, millise teostas oma asja väga hästi tundva ja oskusega Tartu ülikooli provintsi õiguse professor Friedrich Georg von Bunge ((1802-1897.a.)) (IV, 229). Kuulanud ära ja arutanud läbi kohalike huvide esindajate ning Tartu ülikooli õiguse õppetooli märkused, anti 12. novembril 1864.a. välja Balti Eraseaduse koodeks kahes keeles ja see jõustus 1. juulist 1865.a. . 5G052L. Kodifitseerimise tulemusel saadi mahukas tsiviilkoodeks (4600 artiklit, milliste hulka, siiski, ei läinud talurahva eraõiguse määrused), millised moodustasid III osa  Balti kubermangude seaduste kogu (874. 1864., A ?@>4>;6. 1890.3.), milline paistis silma seisuslik-territoriaalse iseloomuga: erinevad isikud mitte ainult ei kasuta erinevaid õigusi, sõltuvalt kuuluvusest ühe või teise seisuse („tiitliga“), kuid ka ühe ja sama tiitliga isikute suhtes rakendatakse erinevaid seadusi, sõltuvalt paigast. Nii näiteks, Tallinna elanikud, vastavalt sellele, kas neil on seal alaline elukoht All-linnas või Toompeal, kasutavad esimesel juhul Eestimaa linnõigust, aga teises - Eestimaa semstvo õigust. Need seisuslik-territoriaalsed õigused erinevad viie piirkonnana (Liivimaa, Saaremaa, Eestimaa, Kuramaa ja üks viimase ringkond Piltene); neist igas piirkonnas jaotatakse edasi kahte peamisse seisusesse - semstvo või aadli ning linnaliseks, kellest igaüks sai endistelt võimudelt oma erilised privileegid ja õigused. Nende seisuslik-territoriaalsete õiguste valged laigud täidetakse üle kogu Baltikumi kehtivate „üldiste määrustega“, millised on üle võetud, peamiselt rooma, saksa ja kanoonilisest õigusest, kuid esimese otsustava ülekaaluga. Baltikumi seadustekogu suur maht on tingitud mitte ainult normide suurest arvust, vaid ka selle tõttu, et paljud selle artiklid kujutavad endast selliseid üldisi määratlusi (näiteks, juriidilisest tehingust, tingimused jne.), millised sobiksid enam õpikusse kui kehtivasse koodeksisse ((Sama asi kordus 100 a. hiljem, kaasaegse EV algusaastatel, kus seadused olid sama moodi vormistatud. Alguses mõisted jne. KL)). Selles suhtes Baltikumi koodeks ületas oma eeskuju – Saksoonia tsiviilkoodeksi. Baltikumi koodeksi suurimaks väärtuseks on ladus keel, terminite lihtsus ja selge sõnastus. Baltikumi seadustekogu süsteem meenutab mõnevõrra 1-9 G. X ". !2. 0:. süsteemi. Sissejuhatuse järel, mis sisaldas määruseid Baltikumi kubermangudes kehtivatest Eraõiguse normidest jne., järgnevad neli raamatut, millised, jagunedes jagudesse, peatükkidesse ja osadesse, toovad ära: 1)perekondlikud õigused ja kohustused, 2)asjaõigus, 3)pärandamise õigus, 4)nõudeõigus. Koodeksile on lisatud, tähestiku järjekorras, allikate ja aine loend. Baltikumi seaduste kogu õiguse õpetuses selgitatakse rooma õigusel põhinevat isikute jaotamist füüsilisteks ja juriidilisteks, arvates viimaste hulka päranduse. Asjaoludest, mis mõjutavad isiku juriidilisele seisundit, on asetatud esikohale seisus: seisuse esinevusest on tingitud õiguse erinevused, milliseid rakendatakse erinevate isikute eraõiguslike suhete puhul. Isikute õiguste piiramist, tema ühte või teise seisusse kuulumise järgi, sellegi poolest ei eksisteeri: kõigil ristiusku isikutel on võrdsed kodanikuõigused; aadlikud säilitasid vaid erandliku õiguse suguvõsalis-pärandamise liitudele ja fideikomissidele (vt). Mis puutub isiku soost sõltuvat juriidilist seisundit, siis on keskaegse saksa vaate kajastuseks arvamus, millise kohaselt kõik kaitsetud (wehrlosigkeit) isikud asuvad hoolekande all, olemas on ka täisealiste naiste hoolekanne – mittesunduslik hoolekanne vallaliste üle ja seaduslik mehe poolne hoolekanne abielunaise suhtes. Meessoost isikul on eesõigused naiste ees ka pärandamise õiguses, näiteks, pärusmõisa suhtes ning maatükkide ja pärandi osas suhtes üldse. Teisest küljest, naistele on antud mõningad privileegid seaduse mittetundmise suhtes, aga samuti 5;;5O=>2C senatuskonsuldi (V. 852) järgi õigus vastuväite esitamiseks. Määrustes ea kohta, millised jaotavad vanust kuni 7 aastani ja 7 kuni 21.aastani, on alaealistele antud äraolijate õigused, aga nimelt õiguste taastamises (vt. VI, 923). Alaealistele, nende teovõime suhtes, võrdsustatakse pillajad, kes on sellisteks kohtu poolt tunnistatud. Baltikumi seaduste kogu ei tunne välismaalastele tehtavaid piiranguid, kuid Kõigekõrgema seadlusega 14. märtsist 1887.a. kehtestati sellised piirangud kinnisvara soetamise suhtes Kuramaal ja Liivimal ja ka eeslinnades. Juriidiliste isikute seisund, kes valdavad varalist teovõimet üldiselt avaral määral, määratletakse kooskõlas rooma õiguse alustega. Iseärasus, võrreldes viimasega, kujutab endast, muide, laialt levinud juriidiliste isikute pärandamise õigust ning ei tunnistata riigikassa eelisolukorda, milline on antud kirikule ja heategevuslikele asutustele. Kogu määrused asjade suhtes, üldiselt, kordavad rooma õiguse aluseid, välistamata ka ideed peremeheta asjadest (res nullius) ja nende okupeerimist ((oma valdusse võtmist)), kui omandiõiguse tekkimise alust. Kogu peamise erinevuse moodustavad erinevuse tegemised erinevate kinnisvarade suhtes, mida rooma õiguses ei ole. Siia puutuvad, näiteks, määrused semstvo mõisad, millised koosnevad nii härrade kui talupoegade maadest, millest viimased peavad olema mõisnike poolt kohustuslikult antud talupoegadele rendile (vt. 2>B0, XIV, 882). Kõige vähem on võetud rooma õigusest üle abieluseadusesse ja abikaasade vastastikuste varaliste kohustuste suhtes, millised põhinevad peaaegu eranditult saksa õigusel (vt.!C?@C38 ). Hoolduse ja hoolekande suhtes on seadustekogus määrused rooma õigusest, kuid märkimisväärselt täiendatud ja osalt ka muudetud rootsi ja vene seadusandluse ning kohalike määrustega. Seadustekogu erineb rooma õigusest peamiselt selles, et ta nõuab, vastavalt saksa vaatele, olulise spetsiaalsete (orbude) kohtute osaluse, millised on allutatud omakorda, tavalistele kohtutele. Baltikumi seadustekogu asjaõigus sisaldab rooma õiguse aluseid, mis on täiendatud ja muudetud saksa õiguse mõjutusel. Selle määrused omandamise suhtes ja quasi-possessio taastoota teooriat, mis valitses 1850.aastatel pandektliku õiguse teaduses, milline täitis rooma õiguse kanoonilise õiguse eeskirjadega. Puhtalt rooma konstruktsiooni omavad servituudid, aga maamaksudest (Reallasten) sisaldab kogu määrusi „maamaksust või alalisest koormisest“, mis vastavad emfitevitsetele suhtele. Rooma õigusel põhinevad tervikuna seadustekogu artiklid, mis puutuvad kuni võlaõiguseni selle sõna sisulises mõttes (Pfandrecht). Ära on toodud ka kõik rooma võlaõiguse puudused (hüpoteegi seadmise vallasvarale, vaikiv ja peamine hüpoteek), millised, muide, on kõrvaldatud 9. juuli 1889.a. seadusega. Kusjuures erinevad seaduslikud pantimise õigused on asendatud seadusliku kinnipidamise õigusega. Sellega seoses on seadusandluses saksa linnavälise valduse instituut (Pfandbesitz, vt XII., 318). Puhtalt saksa instituudiks on väljaostmise õigus (Näherrecht), mis asub seoses vana-saksa ideega, millise järgi kinnisvara võõrandamine, teatud isikutest mööda minnes, oli amoraalne. Omandit puudutavad määrused kujutavad endast segu rooma määrustest ja saksa alustest. Viimaste mõju väljendus eelkõige omandi mõistes eneses, millise all mõeldakse erinevaid instituute, millised puutuvad pigem õigustesse võõraste asjade suhtes, kuid mis on omandi sarnased, nende avara kasutusvõimaluse tõttu. Seadustekogus „jaotatud omand, või otsene omand (dominium directum) ja selle kasutamise õigusteks“ (dominium utile); viimase näideteks on pastorite maade kasutamine (vt. 84<K, VI, 235), pärandatav rentimine, pärandatav linnalähedase omandi valdamine. Saksamaa allikatest tuleneb omandi kinnisvaraks muutmise avalikkus, milline väljendub akti (avalikus aktis) kinnisvara registrisse kandmises avaliku võimu osalusel. Vallasvara puudutavates määrustes väljendus saksa mõju vindikatsiooni ((omandihagi, asjaõiguslik hagi)) (VI, 412-413) piiramises heauskliku soetaja kasuks. Baltikumi seadustekogu kolmas raamat väljendab endas Baltikumis kehtivate allikate mitmekesisust. Kooskõlas rooma õigusega, eristatakse universaalset ja surnu järglaste suhtes singulaarset järjepidevust. Pärijaks nimetatakse vaid isikut, kellel on õigus surnu varalistele suhete tervele kogumile, millist vaadeldakse enne pärijale üleminekut kui juriidilist isikut (hereditas jacens). Peale kaht rooma pärandi avanemise alust – testamenti ja seadust – tunneb Baltikum veel kolmandat - saksa - nimelt pärandamise lepingut. Testamendi vabadus Liivi- ja Eestimaal on piiratud vastavalt pärandatava ja heausklikult soetatud vara erinevusega, aga Kuramaal – vaid sünnipärasuse suhtes (st. mis tulenevad agnaatilistest tõusvatest sugulastest) aadlimõisasse, kusjuures kohustuslik osa (rooma õiguse mõttes) on olemas vaid Kuramaal. Mis aga puudutab seaduse järgsesse pärandamisse, siis selle juurde, nagu ka saksa õiguses, kutsutakse abikaasad koos veresugulastega. Kui neid ei ole – siis teatud korporatsioonid ja asutused ning lõpuks riigikassa. Abikaasade suhtes omab tähendust see, kas järgi jäi lesk või teda ei jäänud, kas abielu oli lastega või lastetu (vt. 4>20, V, 671). Pärandamisel sugulastele omab tähtsust pärandatava vara loomulikud ja juriidilised iseärasused, eraldi asuvate sugulaste erinevus kohapeal elavatega ja pärijate soo erinevus. Suguluse arvestamisel paistavad silma nii rooma, saksa kui ka kanoonilise õiguse alged. Kohustuste osa on Baltikumi seadustekogu enam läbitöötatud lõik. Selles see on paigutatud õpikutes kasutatava süsteemi järgi: Alguses tuleb nn. kohustava õiguse üldosa, millele järgnevad spetsiaalsed ja ülejäänud kohustuste liigid. Selles jaos, eriti selle üldosas, on kuni peensusteni korratud uus rooma õigus, kusjuures teoorias vaidlusalused küsimused on seadusandja poolt lahendatud. Selle juures, siiski, Baltikumi kohustuslik õigus mitte ainult ei sisalda mõningaid iseärasusi, mis põhinevad kohalikel tavadel, vaid arendab tsiviilõigust edasi instituutides, milliseid sellisel kujul rooma õiguses ei ole ja on töötatud välja praktilise elu nõuete, doktriini ja praktikaga, peamiselt saksa, rootsi, vene seadusandluse kui ka kohalike tavade alusel. Sellised on näiteks, dokumendid esitaja nimel, müük avalikul oksjonil, väljaandmise leping, eluaegse rendi leping, kindlustamine, loterii jne. Baltikumis 1889.a. keiser Aleksander II Kohtu Põhikirjade sisseviimisel oleks pidanud tsiviilkohtumenetluse põhikiri olema Baltikumi kubermangudes viidud kooskõlla materiaalse õigusega. See viis ühest küljest tsiviilkohtumenetluse põhikirja muutmisele ja täiendamisele, kuid teisest küljest terve rea Venemaa sisekubermangudes tundmatute tsiviilprotsessi instituutide loomiseni. Neist peamine esimese kategooria muudatustest seisneb hagide esitamise õigusvõime piiramises ja isikute arvu suurendamises, kellel ei ole täielikku õigusvõimet (naine, kes on mehe hoolduse all, pillajad), tunnistajate tunnistuste jõu laiendamises, taandamiste arvu suurendamises (XXII, 384), kohtusse hagi esitamise aegumistähtaja eeskirjade leevendamises. Eriti palju muudeti tsiviilkohtumenetluse põhikirja määrusi vallas ja kinnisvarale pööratud väljanõudmistes, kusjuures seaduseandjal tuli arvestada mitte ainult kohaliku materiaalõiguse iseärasustega, vaid ka Baltikumis eksisteeriva hüpoteegi süsteemiga. Rahukohtute kompetents on ühest küljest piiratud isiklike solvumiste ja solvamiste hagide väljajätmistega, kuna kohalik õigus ei luba kriminaaljuurdlust asendada tsiviilhagiga autuse küsimuses ja teisest küljest laiendatud, andes talle lahendada hagide tagamised (XXI, 496) igasuguses summas enne nende esitamist ja vaadata läbi hagisid vallasvara suhtes. Selliste hagide olemus seisneb selles, et isik, kes kavatseb tõestada õigust vallasvarale ja soovib seda esialgu vaadelda, võib nii omanikult, aga ka igasuguselt asja valdajalt nõuda, et ta seda talle näitaks. Hagejana võib esineda igaüks, kes esitades mingi, kuigi mittetäieliku, temale asja esitamise seadusliku huvi kohta. Instituutide hulka, milliseid Venemaa sisekubermangudes tsiviilprotsessis ei tunta, kuuluvad, edasi, provokatsioon (vt) ja mõned  spetsiaalsed menetlused (Vt. E@0=8B5;L=>5 AC4>?@>872>4AB2>, XXII, 513). Kirjandus. Peale F. G. Bunge (IV, 929), Osvald Schmidt,  Rechtsgeschichte Liv-, Est- und Curlands (.@L52L, 1894); C. Erdman,  System des Privatrechts der Ostsee-provinzen Liv-, Est- und Curland ( 830, 1889 8 A;.); 0AA>, «17>@L AB759A:03> 3@0640=A:03> ?@020» *.@L52L, 1896); >@=L, «0<5B:0 ?> 3@0640=A:><C ?@02C . C15@=89» (.@848G5A:0O 5B>?8AL», 1890, ! 5 8 6); "NB@N<>2L, «@0640=A:>5 AC4>?@>872>4AB2> 2 . @05» («.@848G5A:89 5AB=8:L», 1890., jne. -! 43. 1898 117-124. *** Oswald Karl Alexander Schmidt ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/19._jaanuar" \o "19. jaanuar" 19. jaanuar  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1823" \o "1823" 1823,  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Kuressaare" \o "Kuressaare" Kuressaare –  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/29._juuli" \o "29. juuli" 29. juuli  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1890" \o "1890" 1890,  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu" \o "Tartu" Tartu) oli  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisakslased" \o "Baltisakslased" baltisaksa õigusteadlane. Vaimuliku poeg. Õppis  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool" \o "Tartu Ülikool" Tartu Ülikoolis 1842–1846, töötas sealsamas kohaliku õiguse eradotsendina 1860–1866 ja professorina 1866–1890. *** Friedrich Georg von Bunge Allikas: Vikipeedia Mine:  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Georg_von_Bunge" \l "column-one" navigeerimiskast,  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Georg_von_Bunge" \l "searchInput" otsi  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:FriedrichGeorgvonBunge.jpg"  INCLUDEPICTURE "http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f5/FriedrichGeorgvonBunge.jpg/180px-FriedrichGeorgvonBunge.jpg" \* MERGEFORMATINET   HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:FriedrichGeorgvonBunge.jpg" \o "Suurenda"  INCLUDEPICTURE "http://et.wikipedia.org/skins-1.5/common/images/magnify-clip.png" \* MERGEFORMATINET  Friedrich Georg von Bunge Friedrich Georg von Bunge ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/13._m%C3%A4rts" \o "13. märts" 13. märts ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Juliuse_kalender" \o "Juliuse kalender" vana kalendri järgi 1. märts)  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1802" \o "1802" 1802  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Kiiev" \o "Kiiev" Kiiev –  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/9._aprill" \o "9. aprill" 9. aprill  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1897" \o "1897" 1897  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Wiesbaden" \o "Wiesbaden" Wiesbaden) oli  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Baltisakslased" \o "Baltisakslased" baltisaksa  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=%C3%95igusteadlane&action=edit&redlink=1" \o "Õigusteadlane (pole veel kirjutatud)" õigusteadlane,  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Ajaloolane" \o "Ajaloolane" ajaloolane ning publitsist. Bunge oli oluline baltisaksa  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/19._sajand" \o "19. sajand" 19. sajandi ajaloolane. Ta publitseeris trükis suure hulga seni avaldamata allikaid ja avaldas publikatsioonisarju, mille kaudu teisedki ajaloolased (näiteks  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Schirren" \o "Carl Schirren" Carl Schirren ja  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Karl_Heinrich_von_Busse&action=edit&redlink=1" \o "Karl Heinrich von Busse (pole veel kirjutatud)" Karl Heinrich von Busse) said oma töid ja allikpublikatsioone avaldada. Ta sündis Kiievis apteekri pojana, kuid pärast isa surma (märtsis  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1814" \o "1814" 1814) tõi ema ta  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu" \o "Tartu" Tartusse ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1815" \o "1815" 1815). Alates  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1819" \o "1819" 1819 õppis ta  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%BClikool" \o "Tartu ülikool" Tartu ülikoolis  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95igusteadus" \o "Õigusteadus" õigusteadust.  HYPERLINK TŪP W Õ õ ž  k l Ē pq³ž©Ŗ+4Š˜³ŗŲįĆÉŸ“Óō(l5y€”“ø×2}„’§ / ; G N «"¬"¾"Š#š# $õńķéåéńéåéįéŻŁŻŁÕŃÕåÕĶÉåĶåĶÅĶĮ½Į¶²É®å®å®å®½å½Ŗ¦¢¦ž¢žéžš–’hF<hśHhŽaįh„·h oØh @Žh•Vfhą-5hs+° hCņhCņh¶}ƒhCņh vöhķChŠ#Ch”¹h|}hł\?håŌhUhJwh;sŃhGGhéhGGhGGCJaJ9l m < ¬"­"R'S'%4&4ø6¹6ćCåC*cddhlQnyn‡nn­n°‚ā›ä›|Ÿ~ŸŖŸżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżDÓ]Óžž $&$C$>%P&Q'R'( (!(A((˜(²($)G)N)Ž*m-u-}--˜-70ž1$4%4C4P4m4v4„6œ6¶6·6ø6J8Ā8ƒ;Š; ;å=>? \ h _h _h _h¦V¢h9 Ņh® xh²ChkŁh-"@hĶDąhf¶hu _hѽh_kihŹ1‡ hŹ1‡hŹ1‡-ŗeŽečeźeņefff fffff(f)f3f5f¢f¤f¦f¹gĄg—hžhĘikAk½kĘkflhljlĪlŚlŽlślPnQnņnÆpŅpÜp.qIrHsĢuŅuŌuōvw%w)x*x_x…x=yōyųķųķāķāķāķāķāķāķŽŚŽŚÖŚÖŚŅĪŅÖŅŹŅƿƿ»Ņ»·³·³Æ«§£Ÿ§›§›—›“›h vh70Śhø~’hÕ\xhfbh§?§B§C§†§‡§§‘§’§“§Ģ§Ķ§Ń§Ņ§Ó§Ō§ØØ!Ø"Ø(Ø)ØvØwØ÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ąŲą÷ó÷ó÷ąŲąĖą÷óÄó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ hS'Ó5\jŲ,hS'ÓB*Uph’hS'ÓB*ph’jhS'ÓB*Uph’ hS'Ó0JhS'ÓjhS'ÓUMw؁؂؃؄Ø©©©©© ©e©f©p©q© ©”©ę©ē©ņ©ó©†Ŗ‡ŖŅŖÓŖąŖįŖåŖęŖ«€«—«˜« ¬ ¬E¬F¬J¬K¬X¬Y¬”¬•¬¬ž¬ ¬”¬Ś¬Ū¬ß¬ą¬ź¬ė¬$­%­)­*­4­5­…­†­•­–­—­˜­ä­å­ń­ņ­ō­õ­®Ä.Ä/Ä3Ä4ÄJÄKÄŹÄĖÄŲÄŁÄŪÄÜÄÅÅÅÅ Å!ÅfÅgÅsÅśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśņīņīģīņśņīņīņśņīņīņśņīņīņśUhS'ÓjhS'ÓU hS'Ó0J]"http://et.wikipedia.org/wiki/1823" \o "1823" 1823 habiliteerus ta seal  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eradotsent&action=edit&redlink=1" \o "Eradotsent (pole veel kirjutatud)" eradotsendina.  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1826" \o "1826" 1826 sai  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Heidelberg" \o "Heidelberg" Heidelbergis juuradoktoriks ning  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1831" \o "1831" 1831 Tartu Ülikooli provintsiaalõiguse erakorraliseks ja  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1832" \o "1832" 1832 korraliseks professoriks.  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1842" \o "1842" 1842 sai ta  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Tallinn" \o "Tallinn" Tallinna  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/B%C3%BCrgermeister" \o "Bürgermeister" bürgermeistriks ja  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=S%C3%BCndik&action=edit&redlink=1" \o "Sündik (pole veel kirjutatud)" sündikuks.  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1844" \o "1844" 1844– HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1858" \o "1858" 1858 oli ta Tallinna  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raeh%C3%A4rra&action=edit&redlink=1" \o "Raehärra (pole veel kirjutatud)" raehärra ja  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tallinna_linnakonsistoorium&action=edit&redlink=1" \o "Tallinna linnakonsistoorium (pole veel kirjutatud)" linnakonsistooriumi president,  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1856" \o "1856" 1856– HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1864" \o "1864" 1864 töötas Imperaatori isikliku kantselei II osakonnas provintsiaalõiguse kodifitseerimise alal. Ta oli  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Riia" \o "Riia" Riia ja Tallinna  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Aukodanik&action=edit&redlink=1" \o "Aukodanik (pole veel kirjutatud)" aukodanik ning Tartu Ülikooli auliige. Jäänud pimedaks, lõpetas ta teadustegevuse ja elas aastast  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1865" \o "1865" 1865 Saksamaal. Ta oli Balti provintsiaalseadustiku kolmanda jao ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Eraseadus" \o "Balti Eraseadus" Balti Eraseaduse) koostaja. See hakkas kehtima 1865. aastal ning vähemalt nimeliselt kehtis  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4ti" \o "Läti" Lätis  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1937" \o "1937" 1937. ja  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti" \o "Eesti" Eestis  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1945" \o "1945" 1945. aastani. Von Bunge abiellus Tartus 11/ HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/23._detsember" \o "23. detsember" 23. detsembril  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1825" \o "1825" 1825 apteekri tütre  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Wilhelmine_von_Bunge" \o "Wilhelmine von Bunge" Wilhelmine Wegeneriga ( HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1804" \o "1804" 1804 –  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/1876" \o "1876" 1876). Neil oli kolm poega ja neli tütart. Oma teenete eest Balti Eraseaduse kodifitseerimisel immatrikuleeriti Friedrich Georg von Bunge 15/ HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/27._m%C3%A4rts" \o "27. märts" 27. märtsil 1865  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Eestimaa_r%C3%BC%C3%BCtelkond" \o "Eestimaa rüütelkond" Eestimaa ja 14/ HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/26._juuni" \o "26. juuni" 26. juunil 1865  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Kuramaa_r%C3%BC%C3%BCtelkond" \o "Kuramaa rüütelkond" Kuramaa rüütelkonda. Von Bunge oli  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95petatud_Eesti_Selts" \o "Õpetatud Eesti Selts" Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige. Tema vend  HYPERLINK "http://et.wikipedia.org/wiki/Alexander_Georg_von_Bunge" \o "Alexander Georg von Bunge" Alexander Georg von Bunge oli silmapaistev botaanik. *** PAGE  PAGE 4 sÅtʼnŊÅĆÅÄÅČÅÉŞŒÅ8Ę9Ę=Ę>ĘYĘZĘ“Ę”Ę˜Ę™Ę”Ę¢ĘįĘāĘźĘėĘģĘķĘ=Ē>ĒMĒNĒRĒSĒĻĒŠĒŁĒŚĒÜĒŻĒČČČČČČWČXČ\Č]ČnČoČļČšČųČłČżČžČŸÉ É³É“ÉĄÉĮÉśÉūÉ’ÉŹŹŹ;Ź<Ź@ŹAŹ¦Ź§ŹąŹįŹåŹęŹóŹōŹqĖrĖ{Ė|Ė‘Ė÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó hS'Ó0JhS'ÓjhS'ÓUV‘Ė˜ĖÕĖÖĖĢĢĢĢSĢṬ̵̤̓ĢĶĶ@ĶAĶFĶGĶHĶIĶ‚ĶƒĶ‡ĶˆĶĶŽĶÉĶŹĶŠĶŃĶŅĶÓĶ Ī ĪĪĪ:Ī;Ī†Ī‡Ī•Ī–Ī—Ī˜ĪŃĪŅĪÖĪ×ĪēĪčĪAĻBĻWĻXĻZĻ[Ļ”Ļ•Ļ™ĻšĻĻžĻ×ĻŲĻÜĻŻĻfŠgЯалмŠĀŠĆŠ$Ń%Ń-Ń.Ń5Ń6ŃyŃzфŃęāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌŚāŚāŚŌ hS'Ó0JjhS'ÓUhS'Ó1hS'ÓB*eh@fHĄphĢ3qŹ ’’ŻŻrŹĢ33@T„Ń…Ń‹ŃŒŃėŃģŃ’ŃŅŅŅoŅpŅ…Ņ†ŅŸŅ ŅÓÓÓÓCÓDÓEÓKÓLÓMÓOÓPÓVÓWÓXÓYÓZÓ\Ó]Ó^Ó÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷ó÷ó÷ķ÷óęÜÖÜÖŅÜÖÜĒÜÖŅĆęhéhé0JmHnHuhJw hJw0JjhJw0JU h˜H†h˜H† hS'Ó0JhS'ÓjhS'ÓU#OÓZÓ[Ó\Ó]Ó^Óóźččč„h]„hgd”¹ „ų’„&`#$gd[yN 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°Ų,Dd šH² š s š$AĮ:’Ć‚þæ180px-FriedrichGeorgvonBungeŠÉźyłŗĪŒ‚ŖK© ąÉźyłŗĪŒ‚ŖK© ’http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:FriedrichGeorgvonBunge.jpgyXō;HÆ,‚]ą'c„«š€Rš<+ŅOØÕš›‚_æD”€gü’+Dƒ Fš+ŅOØÕš›‚_æD”€gü’’Ų’ąJFIFdd’ŪC   %# , #&')*)-0-(0%()(’ŪC   (((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((((’Ąū“’Ä’Ä<!1AQ"a2q‘#”B±ĮŃšR3įńbcr‚¢’Ä’Ä#!1AQa"q2’Ś ?śB1ż»WĪYHœLšjyž(ß8±)™`R ŅEDŠŹy9ŖłF#<ŅTĢM čƒÜņ>ō§¤Ą€ ^QāĒō« Lō”#uD$mī9¤+Ģꔔž3R1kŒ'žjŌP©«KŃłŌ ŸHįņ©0y©=µсļA$Ļ"~ŃÖ¤UęÆÄh\`óTO(ŹzĮĶ_ØŠDžcūŅ ²2MŠ0(ŗ”wŒ÷ÄD»8Ę)Oy¼é©#.NR WĶ_Ś8س»ż"ƒ$ü© ˜ŻQG3ź;‰ę(IA0jTāG=éo!@@+6”©T÷jĆŹˆĶZŽĻjA†~”"qR0ĢĻCRxœv„x1ČķŚ¤Å‡n=øØ£IrŌdācj88 A']q-”ņ'RķŲH0'9<Ņ‚9~¬I’-@/\Z¹!]A§—óN |JÅ@¢ńiU&¬:™:‚£Ž¬šŌˆXŻö¬"ķļŅń‚ Č¢Ä/ĶFܡȚ²…˜÷šp'v@‘ļY꙼ uā©*ūõŠ1*3źĒj'VA3ĢҊĶQĆ 9ؘ õ<ńRśĆi)1Ÿ­fų3ČU)d‚TJøłÖ6µˆ“tÜwéĘEk‘A^_­nH"cӜև€ź½VÄ©P;ž€V™ÄJ¹le* Ić8ėLDrń)õśN{ē­;%ź‰Ł“ŌѰżC»©¹ø”„ Nd́EėäæÄĘŌ©$•@”ń5}æWŌ¶÷„YpØˆĻæ½’&ĻąH»l"RsČ ŠmŠE–vįHR”<²goCō«˜­]پn'ÕūšÓ"‘Įė4XbPv‘ŠQĮ[ŗņ(ÄöĄL‚sļR=\Ē>õ$dē1ļš‘Hłw©#;wā»Tƒ<„@”\ē“Śč…vI Ü@'ÆjÅ÷ĄÜ%·=ÖJµ×B–™T$`Čę· Ż JÕ»æādŸüV¤ Ė‹…©G”#€™¬ŚdAłĪā Õ”7–ź” Ÿ¦ƒ>£ƒļŠ­2$S)ō©‹ŃČR`S*¦®Āé,…” ŒØ(DVóYźŅ”Ø'*“ŗNzQ})H‡¶Æ”ąĻ^”–ļyØ8żÅ8–Ö— )ōĘßé[ŒU•½Ém@Ž'™ĶAyeØ%ĄĢ§„ĮåÄH%\GZͳp”ļŚ˜Ž"Ię¬E#'Ś„Œą‰8ž(I'JD©CjH. $Ž`ūVmjEUżĄI~Ušb–åä©$ØĮVEØW¬,Įˆ™+ė…īA Pē=Ö¶čVø¤¹źAŒņĶ]‹Ø‘ś ÜPĄĒV5„Ÿ”­%I _U+4ZŌ‡>ÖōŹef{})äYRZ!mŸ‡ć×lšå/•v¦ZRŠÓē)!r“GGzO-J6 ‚¬O§?©™[‰A$‚œ€3ĒCZŠfį+%)”ŖEB¬­ßRĒi>ԁöėP‚ĪjKķ5ņā6ØĮļļY¦,ÓķAʀ42Lq$p*ī!8#½Hé”Į4£gÆ3RT޾[Ä'ł«•ŗÜŠWŠTT}=ćµ0*®$ˆ#©Ø7Eµ(¤ģö¦jō‚\Ż)× Š‰ˆūŠQZ¹µŠV©TŠT—Ś:÷Y%Õ Ź_؟z/²)/Ņ±b¤™jR%KI é‚“ÉąmY)”ąÄT“}»Ä29ėģ* ®²ī?ÅEqgt °B°9lŠZvVŚT ĻQÖ±IJчL1")!5"`Ž ©Dķē5&sVv_>¢B³‘¬tÜT?s "yϵ=Ū…SņćļQW8į‚ žßZ’Æ^?ܚˆF⒬޿,T•—Ž3»Ń\M˜“mÖŚ„‡\Jz8«ź~Ękš¶·/Y®Sp…8Ÿ-²µm9ĄœņJßk=h-ļ‹€»bóĪ8“صqµ˜‘1“ņ=Ž:×LŒyjõfŗmnøŅxmp”++$üńéPTź/)żxŁ nKĮ*l(.T™I= o1õéJ]†”DĄ‘óš0éĖR …dDń1H=bøē?ڤR½³'wæJD܆ל ĄļUK‹WĮdPu„ÓÆJPrf#°«®°¤‚84b*ąŠÉ2dżł¢£sb7D˜ąu¦Ó&£SŖ ‚ÆO°ķDō™=IŅ\Į’dd’OjÅj)ßt…‘#ØūÓW]„*1ļž“ąŠ.9[Ž3Ļւød؞²?zŸ˜Ą•¤)æęI?Ę)ßŋōŪK¶\råĀXO©Ā@€9ķV¬~ͳh“Kś†ŅÉXIځ'gr üų­s?GBZ]•³ļN‚Ó£x‘#$˜‘ņöŠčÅgY»7ŚÅŹÕš4Łsj—œM!&ˆķć(øaÄŗ „oP2$=£µ_Š[9…@Äæ:R5Øź1ö#VčųœŌžqÖŪ RŌ€ ©XķR›Ū[—Šy%YŪ8'óÅKWŪ …&Oō&‚ŌķRLąćš žŁņ–„LŠG©P0((¦O|Qķ#øõ6rO\ Õgƒ¾ęŪW“ ?½fL¦„r„¶āˆ%Ōę~óڌJājqiB n'Aż’Ķ?ń!}Ҥ…#‚ yȧP&T'wJR¢¢¢¬@ĘxĮ£ūk «e\¼TA3µ2yäūP¢µĶoKæÓ?=h·bÕā-®XōŖ ü¹łõ¦{WŠ„éŽjcVkIՔ a”µ n9VU€L˜Ÿ„juc7™|Æķļī/ĶŅE£ģ­~¤„ŌqdĄ ¦s¦µĻLŽWŽš=ŹķF­wå"é^cČa_Ŗä.īŸ”Ÿ•jō$¬¦æā/ i>&kƖ/ŪŁŗ–Ēé"v} _G9ī*œõŸclߨõŻ(”DAė“j>Ēźf£Ø3§Ū;qxJ[mBrIŽµķŒA¦ė6:•šnšp„µu$dAPł «²ī­wW7לwŸrņQęĀ”€}°;ćƒL‚™¢ź(¾¼-¾“l%n-M+Ė•L¦TfA‰:t¢łSĒ„‹WmÜØłK˜D‘·™Ž+9cfØAō‰&?x©6hm¦lü—HJ6؟–~µ‹ķ¦%ļ ;g¢;k„\6¦Öš¹ ¾22?~{Ö„šĪ ·ŗŃõ‹6)³7JRPśTØZ0AłTWž×4·5‹­5«†•}jŲu([8;{pzäĻ[<µĪVńkńu:YøŠü.ņMūi)¹½J±nO)kŗū«„üųķń|?oöļӗÉņÉć—Ļ®ĒœT„)kRŒ“2s'߯5ģÆ3”xń%VVé°ńqęšIKWI–˜˜ Ģ=łł×“āżåן“ó¦‹Ä^&Ó5«e+OŌŁt4Š-’•—$‚č>ŌNlö­—ŅāÕē-“ū{יBąyćņ§jNåIR’}ĘłŌƒøżĘ›dņ›sNS7*p‡,^W¤ļ•%xąN#éĶ jĶĮüŖ-Z ŗMéB@Bü“-;„%F Oō…•›?ƙu„Łģ_ęVµB’„%8Ś;>b¤Ņų}ä¼ŹÓt¦X€`© õłŌqŠ*iģZ¬™SŠ%ddĻ9ꦛ"œ\õ£85»HSo) Ļ98¬ŅĶÜ7pÓŪ„¦~ ®LUcµFīŸp¾Ņdˆ0Æc“Mš™}jŁēžó“tĄ\ĮPø|äĒҳ«÷‚ŃÄ„µ€–Ÿ¢BĻÆĪŅ© zØÓRķšM½¶Ą§œR¬ˆā8š¬ÕéwųOØņė­cW[E6ö.6Å«$ń¹**q]Õ=…gäŸ\qžŽ[ĖĒŚB|¢R³ń(ąķę±#ZČj·Ļß\©ī~Y”„Æā=ŒšŌŒŚå_ŠZ“AŅtķ-¦p§\% ¬„P!D’ČÉ®ß}µ“Æ®bŠ×]ÕXY)³³¹y*H¹RČS(ųL(śRI1ŗ'±©ńó<łgzõv:cZĘ·£i ŌģŲRį‡.@S‰IR‰Lzéöśsz±œūY%i4m7Ć:æ‡ō„+p»»…™uēÜ̬ū$&usųzėæö鯒N|G=m•ĮWĀNA<ĶzOK;’ y"I'ö«RÖĻVŌ,JµÓČI$„•zOÓ"¬§q cÅāģ:Ö¦ŚOŸO6 9'ļ׊ēy³Ė[hU–‚ķŃBeL•7+”T ąōpL”~–’ŽŹÜŪ¦Õ—‹oyIBĪTIŽOǽU-“÷š“+øt­ˆ.mÉA˜$ƒÓōTÜiOƒ§0\P•'p1‚I€ŠÓ~bk›H”OØ=±R ~ęĘ &d÷ˆūUÆ\)6÷ PO„ķ“ē&µƒ\ĆXÕTČJ·vņŠ3“żź¹Š_,ŪŗšÖāRu ä& = V ĘšC©SĪyB „glĄ­Ä:ŗµGĆ ØžMŠW&@“ÜĶvē‰<±n™įxƒĮļ\'C¹mĻ()Ūw[KˆqC»ƒ=|\÷<ū\÷yōŃÜ~/Ż]›Ķ†ŚQ—EĀš*Ę@$+lūqҹó’æó1ž°üBŌ4ķ ŚĘŚŁ„­”)åå$™ŪĘ&3‘Xʵ•×µ\¼¶½Ķµ[™_讼sžXźė;z”²Ņ•:¤śH8g ś®¾Ųō¬S>ZTwóō­ ņ v¤ō&=³J1‚¼Ä’<ĢŠq¦ŁÅLł©Y̘õŸr™āĶ}ÜĖÉy–nT—[$¤béĶ|Ųö2æŠŗšĆĶMō—Ÿm6­ęēNÓūVøēķÖ®GŹ—hGęDHŒZ÷s<<½{%«[ahNń„• c½n°ņŠzē$€ź„]>)©&±qÖ÷üęÉĀ ULŅRś)ĻEAŹsÓåYō”ļ!l<—”ŗ…H šB«^ąv_ėŽ"ÓŪøyK·¼e/©„”œĪC™ķ\¬Ęšķ9~K­\%Ä-­ØKŠ*ÉH;…{PWÖöβ•æå)ÕeJÓõ>Š1Ś¢ķ‚ŖäŁ‹&q>ō„n¶öŪt˜žsDUĶ|d]S’Hž ū փ˜ŽKŹĒ p#qśE1ŸńÉ·e“%_Ŗń$ę Nc÷Ŗy yd0.vLØ$RČäū×i劮)R–^¹ 8p; {VŁWŽ(É 8 <Ó ±$˜R³Ē?ā‘K°„‘ÉhŲrˆÕ ·NŲ^ā>g’qwWSÓė?ĮqZßįŽš§ öi6n޾Œ$żSął9śõ^Ī.óśŌå­HJ¦wŽ­=āÜØ×O‚y½9ü·Ę8MŽõŗ™;U3Ó1Ķzē‡A*‘ ‰Ģü&>c" āēzÜKjW–„“¹\«ÜūV€½ Zt·@%#$d™1ņÅ /†ķ,ŁmŅźŪ)H’ĒJĻŗ}+®ķ’ąJĄŖ$¹­Ÿ€µ#„ėŒ™Cą4č0A˜{ļYźģ)³óžüīŒóh <ŹÓ†ČPž±ö®õ¦āŹĶH¶D\-š@!jJr#Ś‚ė<“\Ū1i$w>õ%F¶‘å%sŸø¦*Ąų‰”łuØę2kL×:Ō-n¢āGSǽY«\’UqW:£ī‚BQæ„$N~_ֵϦk1Ø^ Ü „2™ć‰0:žk¤ŒUkÆ-ķŪ¹VTbIćŅµé, q$"pÄ£ž*“Ä.AqjžxĘSŠhǜāF$ęyĘf³ÕkŸ)µŖŌˆLś‘ ’M\’åuķÖ’éÓ\ž¬źZMĄ>UÓaöÄš“ąžĒöÆ?ĻĪēNßĻ ÆĘ]Sų‡ā¦SźnĶ X ŒĪŠ æž”Æµkā™ĢݬF7oié’!Šļjk]2óTKģ鬮įęŚ/ŗ„¦V©Ļ«dóV~DZķ¶m©=l¶¬^t²ŅÖ wŖ $c“Į¦u-ČÆ75ķĀŪe$J‚÷IćļµTEõ•’”ėŅ¢„R¹8Ļś+6“sśp?ؔd@'ļ́L-ƒoLLā'ŽŌķ‡ oR+uwN6źŚK^ZR%DøēŚ=ėj:B®ŁÓPݶõHH$`D :±DÅq•ŠŠ<N„f°„)‚§]ƒ„¦µŸx–Ķ ¤½pC aqCŽ{óNŒrMBśÜ]­›w¼ą¢A^ĄpzĻĖ­UŽk«Ü>“–Ä ‰Ś¤…|Lēķ]¹Ÿ¬_é]m§!)S·7) ė“Ź¹ę·µœ6åĖKbĆJZ€²¬Ž*ʵ\°T|×HŚ0<œbÆčšĖ{ķT±#Փ8«ÕĮķm£¶Y ZĮĪŒÅsīė|R’ö³t>%‰'+^¹ƒßK]VwEÖģõ&Įó-œ’^B’~bEsöäĖ”ķBåŪ¢żĶĘ}Å\*{­[Œ}č“.vVÖZüĀ’ķ pNI1WIü0ģ…v6_Ą“«†t÷,õ­EćnķŅŌ¢]nwļą$ģ9&¼ß-’lß׉ćV~;µÓvܱ­Ū]ź6öl¢ķ¶› H(! „€AĻ#“YāŻŽORg—ŅßmWėSM%“ÆŌ–ŅJ‚cŒœšöY<^6Vµ%×=m„@@̟ŸJĖGT%E @S Ī2:ՃQ»p—@ōmP ’Œ÷ėŽŒÅķŃƙkU~ŽąAq0ŁWņ«Ö³ŃŽĖ~»¼”Ż )Ĥ Ŗ1XmՔŒErĘõ †cҬA/ƒT)ˆśŠŠsoč¬*њƒ‘ø%¹ ÷“’MTĒ&¾Ńß$%@O ©FBĮ’;€~ƋԳ,–«įKk…®įwŒ¶ī’ŌV?ü³Ö'Ś·ĻÉc7‰¬³śC-8ālõVÜ…əōļ?“WYݾćOģ ¬_o‡ģž„œöéÅnXμ.o)uMödE ^˜¬ÜŲæPpqÓÖzöŌō““lÊ<ŸÜĶs­ĘaCõÜ3ŗU8äf»ž0>Ģ&īį°āÖŪ›Ē˜Hōø;ĻE@ėĶfųSŹęń°©R ÉRf’jēĖWŪ5|ń¹y!™ #'¦OĪŗÉŽvėgįŸ_Ų·r½ZęāõHmŃ É|ā¹÷ńĖé¾z³ŚĒÄž;¾ŌٳøŠļ¶ŗ¹ÜŻÓ;Wø@*2“ĄŽr |Rčõݾœż«‡¼/¤$8Uø„jIƒ"š+¶xrÖ»Mx^!jBŽLXPäEs¾‡¢ÖŃN>ÓĢ:æŠUŽ­‘zC£õmT‡P‚ $Į戫ģWž R-µ†_)ņÖ2¦Ö&;}cķYŖ;Ž©¦Łź·p..ŅÆ) Phˆ˜ž½r+[×csÆĪ°Ń(A^ąbAĻlRœ÷^J]mm½r©Ś>Øöšjq4žēóĖ B7"[Į>‘žžŲš=&fźÜÜ_%‹ao½~¤=\1?īiÜ^Ō—séŌķģ‚Āøt"`ĀD§$õ&Gjé:™¬YT÷ļŲ© 9*LS‹*Ż“+“ĢtćÜōę_Ön~ Õ4ÕŁ^&Ńjmė„mP)ČŚ •$īķļZ—Y©4„‹†Ō‰T•NAƒĒι÷|ŹéĢŃīĆvĪĘv'ŪūV=Ö„fŠ‘L ÉžõŪo§!ŚzŅ»–$!”Ų@9=ĶcÆ©äšÅŃuja懗T ü“ż&µĢĻ#« ķķXāR:Œ’źµnØĘ,Ņńa”„ÕØ&\VĤc$œfÓõw/ĆÆ”é—źŚŽÆlĮMž¬_¶“)*J] BŠJ“ŃXœkĶß~|_Üsžć“ųŪĮźšÆš«w<×®žCŖz䤆”°²-ö„É<ć¤W§ćł>ņŲćßZ­µd-ʒA8²ÆRLgzh’M¦ŖJP’‚ōD‡N?ÜV0­mœŅŻI ivīÄĢĄćæ·ZÉ\[X²v:æ2å®!)žēڤé>uz¦˜—„»MŠ-yk’ØļBĒpXČö®Np3RBįūjӌ†²ÉSnYhØĢ;‰ Sk:E•ö£Ŗ«P'kčM²TBT•ē)ÉQćķŅŗs'¦mV\<Żé“mhM²l6TÓ*õŌłFOĪŗyžwu”½ŅļueŻ!„–ŁmK”"‘=ńšyŸY”YmÓt×Ō›Ö|Å$‚‚Єȑ9%æµ×Žķ³ų­[±{«ß:›ķhi·oÅ«÷7ŹÕ”É$‘Ū½tēÆõĒ>§G`īK¼lā^C„Ī:j¶’(b|9c|„*ĀķŌ,trN Ń ÷“Qd’.Ä-(éČ^9żųéV•Ÿ‡“f鰛…G#'ļ'HµņK ¶€¹ų”ž ļAwfF~•ɳHŸ…øS^„ī0zÓ«Ū-­—Š¢€™ČVH5›ÕjHē^#ћ)S–”Wś@;Õ†)X/2¹īؖ×r«$ŪøAd!M„2$`ō޲fµ×^“Ź¢ėĮ×jYūVPOØ”*WnŃTļ#_]@æ4—ęµK„ŹGż¶Ņ™Įļ4’–’鵹ĶĶ+y»—O’qÓ=@ŠĻł:kė ×t­2ÓĀś‰µ°e§|”µÄ'Ō“¹$Ē1ŽõsÕūMY3ĆŖķVšŪĶü/AN}„ĻÖ»óāåsėŠm>ÅfŻ.¶±*Čœō§®²³ĢŲ,³vÓØCŹVÕ“ŗ=Sˆ¬Ū/¦¤ŗå ;NŁ?ZÜæ¬Ų¶<Ą‰#]+Z1 Š¼2ķņvé% `üĖȱĶc®óÓSŸå“±±·e)i¤–Š Byā¹Kū[Ŧ–Ū$)°É8$ŒÜūS+=C™mĖەZis(qŽ–V)ӛsĖzŻ$ƒ˜*C­<Õ2Rž©XqĪzŃ —alĖiRmŲLz¤69ö¤.4ķ ūVew,•!½å#Õb¢ė®$qżė‹Ŗ?->­ €F&ŒHcĢhōs ¦óŖ\U]Z—ZSj?·Zēõ±½Ö^śŁL«pA3žy¦ūL)¼]ūecƒc‘ĄAē¾+_ o•}Żŗ‚f#8?jU>Ņ·”D’ē ęŒHRƒą$ŖTsœsWčnTHmA%*ōĮČŖ—æ%›'mVŌbį`Fc÷šõsvė—^év*Rš[›Š!*ą.'ØąŠ»źOˆŃ±nPź^ZŪv-A@Ēe}żėŁ×?SižÕ5ōt].āń¤„ĘÓčcw|‰łÖ¾óŸte«7ĮNi%.jöŹüĄQ BŠRŚH$zä·Šśā÷Ź,#`m ƒøƒžkN"Ś›¦Į ->žsŽ8žÕ­K 4¶Ņ¤(„d‘·ÜŠŌĘnŃļZžm{Ō”©)źIéK#-mŹ~ķ'¹ė¶·²³ø·’Ķ!R]XŲ9ŖŽ±hĀBJ”K3„ rh2k£ŲXŖĪÕ ‡ŽNŽDNk?hŽ.•ƒó¬cZE:R &Pf¤p°½ Ä ĮŖ„EżqŌø ”(摮³õÖµŽÕķ]ņÖ¦ŪŸPr>’Öµo†qAuhVL³ˆ®rėx¤ŗÓ”ÉJ€Ÿ‘ØUrmV—’F 9ē“Іս$ˆŒg„G9ń†–ž¹Ø”šPĢt$’ZéĻv3×:}šģæJVŽŃ2{™Äę³nÖ¼ceą/1­\9}xNœQä$m/ÆØē “ō¢Ś¤ß.Ńdݽ³-Ś[“„4Źceŗv¶ß¶+ŸżtIv”\0¦®—„yB>³TgāŸå·mĮ6W&Kj ŸnžÕӟ,_ ÓmRH*Ź€ļŠph „8_m ¤ąī„óĒQN+W:z—č!*;¤€~]…ts­-„«ėe„“ŌÄż9„–†ŪM¹XĆqśŌ[ß é)Ó­Ö¢”łŽÄ؁ŗsż«4ÅŚ’'#5ŠŠ•ēéA0ĪюjØ;Ą«§~“ž%zÕ*ˆwąŠĘ· gĮX(ÉDd3Xµ©{ż%Šź[JĀ­•Ęé*GX÷§v,ŹėO)’h“ .4żČH‘÷­hTÆMZ^F?Q5Z±伦ēĖܱńE¾ Š-gInćPqÖ·ķ]AT Ōŗ,ÅX±Z‚Y+ dmČ„–æĀĖŗŅ“ŁeE+ +…¶wHާĻvßh)lĒ T «nŅ„ž¢g½QR*ŚA ®N8ćštłvŠAŻ"b&™r«‹|ä©ʧ" i‘¬Ų¶w©  ž•ÆØŃ¬6ÆJŅ6Ŗ ”™Ÿ„ÕėŹyˆ;O_zŪ±µ²C-ķ#q&I&bŠ`§“¬mˆĪ3Xźł3HųAµ/€Ą āuƒ’@Óµ -ŠTH085U—Ļ"Ż”—1Õ#ß›65ąUķØ <żØFœ±Ž­/(¤sņķR!Iʧj‘ę"iEJDg<÷¤ C2‚āN">TĪ|k:bŚRB¤ČŻ}iūĐ“(ć$Ēz³Ź—ĮÄn¤HÄÓ m®Ż˜€A“]9Œt-0HNs¦DļF$‰Õˆā‘ŠĪźGҤōu©„ ˆĪ*›ś¼|‡U ˜H¢łš`G–V„¬% IQ1:Ǧ§”M<ŪÄ%ƒüŹP€õ§5n%zŠ„½óøi¼bsōĻØ»ėūW<ĘądŽ6\ؐéTLyJ¼EI*”@PŒ™(„ҧ2{u¬Łå­H…$§tĪzfµ<3JBÖ¤%A[p@éŠ`ŌÖ®¶BĮżOićė[–Olß>…7 ˆĀ“×éZŸĆ'ķ€Hˆwo½IÅŠĻķB…-¬ŖdJLsūUš¶Al) hB’®}CŠė#‰iAf@:Ņ“$ĻLŠ’'Ŗ’ÉF0zT‹Ō˜9”“ƒ§ēJäś° ‰ĮŠĶ*ū²‚@qiŖFäąüė65”\Jāןq ’BBp³ņ(÷&Oµ<£wd“1 JŒ1‚zMj]ö,Tźźóš^Ō< nŹ@ė sŽ:Ö:E]­ŠjŁ“{·­^X«¹ū÷č+ž5§~iJømĒwŹ ;R sĪ:ÜՇN]Łyō[„!'+Y&æ~ŲÕį JRÓa)ojF@АIĘÓk+Z7nS@Č=dĒ"zuāµņ™»ä"Ų”0éR@ÜBNģcžsļ×5bŃ֗hø}ĘZC„mĘõDž=¾]³Ö·%bžŽ¦Ņ•µL*ph’b¤Ü’’’’lm<¬­RS%+&+ø-¹-ć9å9’VWW;^X_€_Ž_¤_“_Qpzõ„ö„†Æنچć†4‰ ŠŠ0ŠDŠ‹ü‹ĀŒÜŒ‡Ķ’%!Ÿ”£™£>¤?¤H¤Q¤R¤S¤^¤_¤`¤c¤˜0€€˜0€€€˜0€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€˜0€€€0€€€ 0€ā‰€˜0€ü‰€˜0€ü‰€˜0€ü‰€˜0€ü‰€˜0€ü‰€˜0€ü‰€˜0€ü‰0˜0€ü‰p˜0€ü‰˜˜0€ü‰˜˜0€ü‰ ˜0€ü‰ ˜0€ü‰ ˜0€ü‰˜@0€€€˜@0€€€˜@0€€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€€ŃųIlm<zõ„ö„†Æنچć†4‰ ŠŠ0ŠDŠ‹ü‹ĀŒÜŒ‡Ķ’%!Ÿ”£™£>¤?¤c¤O90€M90€O90O90œ ³ŒĪO90O90O90O90O90O90O90Oy0€Oy0€Oy0€Oy0²Oy0²Oy0²Oy0²Oy0²My0€My0€My0€My0€My0€My0€My0€My0€My0€ @Xš€€³Ūw  $Jŗeōyą›F£wØső˄Ń^ÓWZ[\]^`ajklŖŸOÓ^ÓX_m]ÓY‡J‡V‡X‡’‡—‡š‡ą‡ė‡ļ‡3ˆ=ˆ?ˆyˆ~ˆˆ½ˆĆˆŹˆ‰#‰J‰›‰«‰JŠŸŠ°Š³Š ‹‹‹[‹\‹÷‹ł‹ś‹ü‹UŒVŒ½ŒæŒĄŒ÷Œ@JMŸ³æłžŽ<ŽBŽFŽŠŽ”Ž–ŽŠŽÕŽ×Ž%,z…‡ #it¤źöŠ‘Ö‘ä‘鑃’›’“I“N“\“˜“”“¤“Ž“ć“ī“(”-”8”‰”™”›”č”õ”ų”2•7•N•Εܕߕ––$–j–w––Ē–Ģ–—<—A—]———œ—„—å—ī—š—A˜Q˜V˜Ó˜Ż˜ą˜™™!™[™`™r™ó™ü™š£š·šÄšžš››?›D›Ŗ›ä›é›÷›uœœŁœW§øžDžJžLž†ž‹ž‘žĶžŌžÖžŸŸ>ŸŠŸ™Ÿ›ŸÕŸŚŸėŸE [ ^ ˜  ” Ū ą j”³”æ”Ę”(¢1¢9¢}¢ˆ¢¢ļ¢££s£‰£££¤!¤b¤X’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’C’ģŒX’C’ģŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’ŒX’Œ !•!’•€öżWWäWüWXXXXXXX/X0X:Xérīry y!y1yɄō„Æ؆H¤`¤c¤kn;>«®QT$+'+·-ŗ-ā9ę9žVWWW:^<^W_Y_____£_„_³_“_PpRpzzō„÷„Į†Ć†Ų†ß†ā†ć†3‰4‰ ŠŠŠŠ/Š0ŠCŠDŠ‹ĀŒŪŒÜŒ†‡Ģ’Ķ’ų”3•ß•–]—˜—ą˜™$% Ÿ!Ÿ””££˜£™£=¤D¤G¤H¤`¤c¤WWY_€__Ž__¤_„_³_‹e•eɄõ„Æ؆߆ć†DŠ‹D¤G¤H¤`¤c¤H¤`¤c¤’’raunts‚@‘1{åzŽwå+²9÷ \ _u _Aa,afb•Vf¹sgTYh_ki lvnŌ p 7r“-vŒjw® xÕ\xqyyŁzeM{„n¶}ƒ¾4…So…˜H†Ź1‡ī‡«/ˆ+KŒ1jŒ @ŽŁXŽVeŽŪ%ø~’Ó•–c6šBRšpgžč|Ÿ¦V¢ź?¤Q§ oØ`3¬¤i¬¬®s+°ß^°f¶„·”¹Ń½Y/¾HMæ wĮE<Ā6Ē`UĢWĻķ;Š;sŃ9 ŅS'ÓåŌž)Ō ÖkŁ70Ś-tßĶDą"&įŽaįQ7čžSė—iļCņ vö3\ųƒcų0Hü¹e’’@€̦<56Õ?Õ@ÕTÕUWX^_”d”e”i”j”kérésyz„…‡•b¤@@@@0@@>@€@@J@˜@@`@Ä@@d@Ģ@@l@Ü@@t@ģ@@z@|@ü@@†@@@Ž@ @@š@œ@@@@ˆ@’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"qˆšÄ©Ź\ܦćlÜe( ŒS*( ŒS*!š‰‰““r4õ£õ£ 2ƒšH)š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p’’~Baltikumi (Ostsee) tsiviilõigus  kujutab endast erilist terviklikku ja iseseisvat normide süsteemi, milline asub lähimas sugurauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0䐘 ,<HTh x„   ¬ øÄĢŌÜéBaltikumi (Ostsee) tsiviilõigus – kujutab endast erilist terviklikku ja iseseisvat normide süsteemi, milline asub lähimas sugualtrauntsmaunaun Normal.dotOrauntsd30nMicrosoft Word 10.0@ž")@älńzŹ@:R˜|Ź( Œž’ÕĶ՜.“—+,ł®0l hp€ˆ˜  Ø°ø Ą Kékodum*Sõ£A Baltikumi (Ostsee) tsiviilõigus – kujutab endast erilist terviklikku ja iseseisvat normide süsteemi, milline asub lähimas sugu Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnž’’’pqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†ž’’’ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–ž’’’˜™š›œžž’’’ ”¢£¤„¦ž’’’ż’’’ż’’’Ŗž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFĄĆ˜™|ʬ€Data ’’’’’’’’’’’’o/1Table’’’’‡ėWordDocument’’’’"ÜSummaryInformation(’’’’’’’’’’’’—DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’ŸCompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q