Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ ž’’’ ~ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ b® bjbjĻ2Ļ2 % "“ X X o ’’ ’’ ’’ Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ž Ę
Ę
Ę
8 ž
4 2 Ž E ¶ Z Z " | | | | | | $ ū R M Ü 6 É Ź | | | | | 6 Ź Ź | | ’ z z z | ^ Ź | Ź | z | z z Ź Ź | N `éqm |Ź Ę
Ś ü 0 E ) Ö
) Ž Ž Ź Ź Ź Ź ) Ź | | z | | | | | 6 6 Ž Ž $ Ä d Ž Ž Baltikum (Ostsee) koosneb kolmest kubermangust: Kuramaast, Liivimaast ja Eestimaast. Kuigi see ala alates 1876.a. moodustab endast erilise administratiivse üksuse (kindral-kubermangu), kuid paljudes suhetes on seda moodustavad kubermangud erinevad üldiselt väga kõvasti teistest Venemaa paikkondadest. Need iseärasused on seletatavad selle ala ajalooga (vt. allpool).
Kubermang. Pindala. verst. Elanike arv. 1897.a.
Kuramaa 23,977 672,634
Liivimaa 41,325 1,300,640
Eestimaa 17,792 413,724
Kokku: 83,094 2,386,998
Kuramaa ja Eestimaa kubermangud on pindalalt Venemaal kõige väiksemad, erandiks Poola Tsaaririigi kubermangud. Eestimaa kubermangu elanike arv on teistest Venemaa Euroopa osa kubermangudest väikseim, erandiks Arhangelski ja Olonetsi. Mõningad kubermangud Lõunas ja Venemaa Idas ületavad kogu Baltikumi mitte ainult pindalalt, vaid ka elanike arvult. Baltikum mitte ainult ei puutu merega ulatuslikult kokku, vaid ta rannajoon on pikem kui Soomel ja Vene kubermangudest jääb alla vaid Tauria kubermangule.
Baltikumi elanike üldarvust on mehi 1,161,005 ja naisi 1,225,993. Saja mehe kohta 105 naist (Liivimaal 106,3, Kuramaal 105,8 ja Eestimaal 103,3). Elanike tihedus piirkonnas 1 ruutversta kohta ((umbes ruutkilomeetriga võrdne. KL.)) Liivimaal 32,5 elanikku, Kuramaal 28,3 ja Eestimaal 23,9. Linnadest on elanike arvult, kaubanduselt ja tööstuse poolest suurim on Riia, selle kandi ajalooline keskus (256, 000 elanikku). Sellele järgneb Revel ((Tallinn)) ja Libava ((Liepaja)) (mõlemates 65,000 elanikku). Vähem tähtsamad on Mitava (35,000) ja Jurjev (42,000) ((Tartu)), kuid viimane on oluline oma ülikooliga. Kogu piirkonna linnade elanikkond on 600, 489 inimest. ((1/4 elanikest)).
Vaatamata mustmulla ja viljaka pinnase puudumisele on Baltikumis põllumajandus, tänu kõrgele kultuuritasemele, õitsval järjel. Meri annab võimaluse rannalaevanduseks, merevaigu tootmiseks ja muudeks tootmisteks. Kalapüük annab elanikele suurt tulu ja olulise osa tema toidust. Liivimaa kubermang on laevade arvult ja mahult, jäädes alla vaid mõnele Soome kubermangule, Venemaal esikohal. Baltikumi asend on selles suhtes soodsam, et tema sadamad on suhteliselt lähedal Venemaa viljakatele kubermangudele ning Lääne-Euroopale ja sadamate väiksem kinnikülmumise periood on lühem kui Peterburis. Eriti soodsad on selles suhtes Liepajas ja Vindavis. Kolm Baltikumi sadamat kuuluvad Venemaa I klassi: Riia juba ammusest ajast, Tallinn ja Liepaja- 70.aastatest, st. selle raudteega sisekubermangudega ühendamisest. Nende sadamatega liitub arvatavasti ka Vindava, kui see raudteevõrguga ühendatakse.
Saartest on Baltikumis suurim Dago ((Dagö, Moonsundi arhipellaagis, e. Hiiumaa)) (Elanikke on 1897.a. loenduse järgi 14,000 ligikaudu, kuna statistikat peeti suuremate üksuste kohta, pindala 844 ruutversta) ja Öesel ((Saaremaa)), mis kuulus Liivimaa kubermangu (2300 ruutversta ja 64,212 elanikku. Nendel kahel saarel on elanikke rohkem kui kõigil teistel Venemaa saartel kokku. Balti merel on Baltimaade kliimale suur mõju, eriti rannalähedastele aladele (mitte väinadele)- merelise iseloomu. Mõõdukad talved, hiline ja jahe kevad ning suvi ja soe väga vihmane sügis. Maismaa kliimale vastab Kagu-Liivimaa kubermangu maakonnad ja kitsas ala Kuramaa
Valdavad Lääne tuuled, eriti talvel. Jaanuar on Liepajas soojem kui Odessas , m i s a s u b M u s t a m e r e r a n n i k u l 1 0 Ś L õ u n a p o o l L i e p a j a s t . S e e p ä r a s t o n L i i v i m a a r a n n a r i b a l p a l j u , s i s e k u b e r m a n g u d e , k ü l m a k a r t v a i d t a i m i , m i l l i s e i d k o h t a b L ä ä n e - E u r o o p a s . K e v a d i s e d k ü l m a d t e k i t a v a d p a l j u k a h j u E e s t i m a a l j a L i i v i m a a p õ h j a o s a s , e r i t i s o o d e l ä heduses. Öökülm teeb kõige vähem kahju Kuramaa läänerannikul ja Saaremaal ning Hiiumaal. Füüsilis-geograafilistest andmetest vaata üksikuid kubermange käsitlevast artiklist. Elanikkonna rahvuste, usutunnistuse ja seisuste järgi jaotuse kohta täpsed andmed puuduvad, kuna 1897.a. rahvaloenduse andmeid veel töödeldakse ja varem teostatud revisjonid andsid andmeid vaid pearaha võtmiseks.
Sakslased (põhiliselt aadlikud-maavaldajad, kaupmehed, liberaalsete kutsete valdajad nn. kirjastajad) moodustavad umbes 6% elanikest. Lätlasi ja eestlasi selle piirkonna põliselanikke on üle 80%. Nad on taluperemehed, talusulased, linna alamklassid, osa intelligentsist ja kaupmeeskonnast. Eestimaa kubermang ja Liivimaa põhjaosa ning Saaremaa ja Hiiumaa on asutatud eestlastega. Liivimaa Lõuna osa, erandiks Illuksi maakond, lätlastega. Illuksi maakonna elanikkond, ulatudes kitsa tipuna Vitebski ja Kovenski kubermangu vahele on asutatud põhiliselt suurvenelastega, valgevenelaste, lätlaste ja leedukatega. Peipsi järve kallastel Liivimaal ja Eestimaal on üpris palju suurvenelasi, kelle põhiliseks tegevuseks on kalapüük ja ka aiandus. Üpris palju venelasi on Riias, Tallinnas, Tartus ja Liepajas, juute Kuramaal ja Riias ning selle ümbruses.
Sakslased on luterlased, enamus eestlasi ja lätlasi samuti. Valgevenelased on õigeusklikud, suurvenelased osalt õigeusklikud, osa, eriti Riias ja Illuka maakonnas erinevate sektide lahkusulised. Alates 40.a. hakkasid Baltikumi mõnedes piirkondades eestlased ja lätlased minema üle õigeusku. 1836.a. oli õigeusklikke kihelkondi 19 kuid praegu juba 169. Alates 1889 kuni 1895.a. anti riigikassast Baltikumis kirikute ehitamiseks igal aastal 70 tuhat rubla, aga alates 1896.a. 50 tuhat, Õigeusklikke kloostreid on 4, kiriklikke vennaskondi ja hoolekandeasutusi 18.
Baltikumis on valitsevaks klassiks kohalik aadelkond, milline on omavalitsuse asjades peaaegu autonoomne. Selle tuumaks, millise ümber ta ühines, on ladrati kolleegium. See kolleegium, mis asutati rootslaste poolt, oli kaotatud vahetult enne piirkonna Venemaa poolt vallutamist, misjärel Peeter I poolt taastatud, kui nõuandev organ aadelkonna eestseisja (landmarssali juures.), kuid uuesti kaotatud Jekaterina II poolt ja uuesti ellu kutsutud Pavel Petrovitsi poolt. Kolleegiumi ülesandeks oli aadelkonna ning nende asutuste õiguste ja privileegide hoolikas jälgimine ja kaitsmine. Kolleegium tegutseb kahes kubermangus, Eesti ja Liivimaal. Kõrgemaks maaomavalitsuste organiks on maapäev või aadlike koosolek, millise istungid toimuvad iga kolme aasta möödudes. Vaheajal lähevad landtagi õigused ja kohustused landtagi poolt valitud asutustele: Eestimaal aadlike komiteele ja Liivimaal aadli konvendile. Viimased on kui pidevalt tegutsev landtag kuid mis kutsutakse kokku mitu korda aastas. Eestimaal on aadelkonna juhiks (landmarssaliks) ja Liivimaal kas eestseisjaks, või korraliseks landratiks. Landrati täitevorganiks Eestimaal on maaomavalitsuste küsimustes aadelkonna kantselei, selle eestseisja juhatusel, Liivimaal aga ladrati kolleegium, korralise landrati juhtimise all. Nende täitevorganite ettepanekuid vaadatakse läbi ja kinnitatakse landtagis kõigi aadlimõisate valdajate poolt, kes võtavad siis enda peale kinnitatud meetmete täitmise. Kui asi, oma keerukuselt, ületab ühe isiku mõistuse ja jõu, siis seda juhitakse ja teostatakse naabrite koosoleku poolt või nn. konvendi poolt (näiteks posti-ehitus ja posti-hobusemoona konvendid Liivimaal, maaomavalitsuse sildade konvendid Eestimaal). Kõik koormised, riiklikud ja ühiskondlikud, üldnimetusega avalik-õiguslikud, jaotatakse mõisatele nende tulukusele vastavalt, millist mõõdetakse Eestis (umbes 300 rubla tulu), aga Liivimaal taalrites (2478 desjatiini). Analoogilist ülesehitust omab ka aadli omavalitsus Kuramaa kubermangus (vt. XVII. 88). Baltikumi kolmes maapäevas, aadlikud-mõisnikud, olles registreeritud kohalikesse matriklitesse, kasutavad erisuguseid eeliseid.
Kuramaal kulub neile eranditult õigus osaleda asjade otsustamisel, millised puudutavad kohalikku aadelkonda või tema vara.
Liivimaal on vaid neil üksi hääleõigus aadelliku juhtimise ametiisikute valimisel.
Eestimaal aadlikud, kes matriklisse ei ole kantud, omavad hääleõigust vaid maaomavalitsuse poolt maksustamise otsustamisel. Alamaks maaomavalitsuslikuks instantsiks on kihelkonna konvent, millistes, võrdselt aadlike-mõisnikega, istuvad ka talupojad-vallavanemad. Maaomavalitsuste reformist Baltikumis vaata: 8=>2L52L, ?KBL 87;54>20=8O 75<A:>3> CAB@>9AB20 ;8D;O=4A:>9 3C15@=89» ( 1 8 9 5 ) ; ;5:A0=4@>2L, « $5>40;L=>5 75<AB2>» ( 1 8 9 5 ) ; « =CB@5==55 1>7@5=85» 2 !! 9 8 1 0 « 5AB=8:0 2@>?K» 1 8 9 5 . 3.
V a l l a t a l u r a h v a ü h i s k o n d l i k u j u h t i m i s e j ä r e l v a l v e t s e a d u s t e r a k e n d a m i s e üle, milline asus enne kihelkonna (Eesti- ja Liivimaal) või maakonna (Kuramaal) kohtutel 9 juuli 1889.a. seadusega, on usaldatud spetsiaalsetele talurahva asjade komisaridele, kes on nimetatud ametisse siseministri poolt. Komisaridele on pandud veel: mõisnike poolt talupoegadele talude rendilepingute kindlustamine (korroboratsioon õiguste kinnisvarale kinnistamine), 20:5=1CE>2L k i n n i t a m i n e u u t e p i i r i d e k i n n i t a m i n e L i i v i m a a l , t a l u m a a d e o s t m i s e s e a d u s l i k k u s e k i n n i t a m i n e v a l l a ü h i n g u t e p o o l t L i i v i m a a l m õ i s a m a a ( k v o o d i m a a ) h u l g a s t . S a a r e m a a l j a E e s t i m a a l 1 / 6 o s a t a l u p o j a r e n d i m a a s t , m i s v õ e t u d m õ i s a t e k ü l g e . S e l l i s t e t e h i ngute seaduslikkuse tunnistamisel komissar ei käsitle asja selle pooltele kasulikkuse seisukohast. Sellised lepingud, millise seaduslikkust ei kinnitata komissaride poolt, ei võeta (korroboratsiooni) sunnismaisuse institutsioonina. Apellatsiooni instantsina komisaride suhtes olid alguses talurahva asjade komisjon, milline 1893.a. on asendatud kubermangu talurahva asjade kohalolekuga. Viimased koosnevad, kohaliku kuberneri eesistumisel, kubermangu aadelkonna esimehest, asekubernerist, kes juhib riigiasjade koda, riigivarade valitsejast (Liivimaal) või riigivarade ministri poolt nimetatud ametnikust (Eestimaal ja Kuramaal), prokuratuurist, mis asub kubermangu linna ringkonna kohtu juures ja tema abist, kubermangu rahukohtute koosoleku esimehest ning siseministri poolt, tema Kõrguse kaassoovil. nimetatud liikmest. Kubermangu kohalolekud, peale talurahva asjade komisaride peale tehtud kaebuste ja nende vaheliste lahkhelide lahendamise, pani sellele ka administratiivses korra valdade juhtide ametist vabastamise ning kohtu alla andmise küsimusi. Neile talurahva asjade komisaride poolt esitatud kontrollitud ja kinnitatud vallakohtute poolt oma muude liikmete asumisele saatmise otsused, talupoegade ja mõisnike vahel sõlmitud talumaade mõisamaade vastu vahetamisest, vabatahtlike lepingute kinnitamine. Asjade algatamine talurahva seaduste vastaselt talumaade mõisamaadega liitmise suhtes (Liivimaal sunnismaine maa, Saaremaal ja Eestimaal talurahva rendimaad). Vähima talude hulga määratlemine, milline peab olema säilitatud iga uur ümberkorralduse puhul (vt. mõisad elanike ümberasustamisel).
Talurahva ja nende maakorralduse asjade ja asjade, mis puutuvad ühiskondlikku juhtumisse, õige käigu peamiseks korravalvuriks on kuberner, kellel on ta enda vastutusel, õigus peatada kubermangu ja talurahva asjade kohalolu otsuste täitmise, esitades need valituse teise ametkonna äranägemise järgi senatile. Väljaostmise operatsioon on kõige vähem liikunud edasi Eestimaa ja kõige rohkem Liivimaa kubermangus. Ta teostub täiesti ilma riikliku krediidita. Makstes sisse mõisnikuga kokkulepitud summa, muutub talumees maatüki tinglikuks omanikuks. Ülejäänud summa hulk arvestatakse võlana tema maaraamatusse. Talumehed maksavad sellelt mõisnikule 5%-6% aastas. Liivimaa kubermangus, kus 80% talupoegadele kinnistatust maast on välja ostetud, on asja kergendatud Liivimaa krediidiühingu poolt, kes annab mõisnikele võla, mis lebab talupoegade poolt välja ostetud maal, katteks välja obligatsioone. 90. aastate alguseks (uuemaid andmeid ei ole) maksid talumehed sularahas maade esialgsel väljaostmisel 9 milj. rubla ja samapalju hiljem. 19 miljonit kohustusi on kantud mõisniku maalt üle talumaadele. 15 miljonit võivad mõisnikud talupoegadelt veel nõuda, nii viimaste võlgade eest nagu viimaste võlg mõisnike ees oli 34 miljonit rubla. Viimasel ajal on tõstetud küsimus Talupanga tegevusala laiendada ka Baltikumi kubermangude üle.
Baltikumi aadlike õigused on vaid neil ( või täpsemalt, neist igaühel üksikult), kelle suguvõsa on kirjutatud aadlike matriklisse, st. või on tunnistatud kubermangu aadlike raamatusse kandmise vääriliste hulka. Mõisad lähevad tavaliselt üle vanemale pojale ja neid tükeldatakse harva. Neist mõned majoraadid, teised lähevad vanemale pojale testamendiga, mis on Baltikumi seadustega lubatud. Aadlike soo vanemad, kellele mõisad üle lähevad, elavad tavaliselt neis ka enne äsjaseid kohtu ja politseireforme, täites kohalikke administratiivseid ja kohtulikke ametikohti. Nooremad aadlikud asusid enamasti sõjaväe- või tsiviilteenistuses ja jõudnud tihti kõrgetele ametikohtadele, millist positsiooni kasutades soodustasid Baltikumis kõrgemate seisuste privileegide säilimist. Põllundusega tegelevad, peale mõisnike, ka pastorid, kellel on suured maatükid (vidmad ((Lätis))), aga ka mõisnikest ning pastoritest rentnikud. Nad rendivad terveid mõisaid ja riigimõisaid koos ehitustega, nii elus kui elutu inventariga. Suuremal osal talumeestel on samuti asi edenema hakanud. Jõukamad on oma maatükid juba täielikult välja ostnud, milliseid pärandatakse samuti ühele oma poegadest, ega tükeldata. Paljud eestlased ja lätlased on kolinud elama naaberkubermangudesse, Peterburist kuni Koventskini, kus maa on odavam, seal seda alguses rentides, edasi aga, peale väljaostmist, majandades nagu seda Baltikumis tehti.
Baltikumi politsei korralduse isepära seisneb selles, et siin on ka peale 1888.a. säilinud politseireformi mõisapolitsei. Mõisamaa omanik, kui teist isikut politseinikuna ametis ei ole, valvab ja taastab ühiskondlikku korda ning julgeolekut. Annab korraldusi loodusõnnetuste likvideerimiseks, võtab kinni hulkureid ning kurjategijad, täites kõiki üldise politsei seaduslikke ülesandeid. Ta võib kõik need õigused anda asetäitjale, kes on mõisniku poolt valitud ja üldise politsei ülema poolt ametisse kinnitatud. Pastoraatides ei allu kogukonna politsei pastorile (nagu varem) vaid vallavanemale. Kui nad oma seaduslikke ülesandeid ei täitnud või olid selles ametis hooletud võib kubermangu valitsus mõisnikku või tema asetäitjat karistada kuni 25 rublase trahviga. Kubermangu valitsus võib ajutiselt peatada mõisniku või tema asetäitja poolse politseiliste kohuste täitmise. Lõpliku otsuse teeb aga nende suhtes kõrgem kubermangu kohus.
Rahvaharidus 1898.a.
1 ülikool Tartus 2200 üliõpilasega, sealsamas ka veterinaarinstituut (350 üliõpilasega), polütehniline õppeasutus Riias (1283 üliõpilasega), 6 õpetajate ja 3 vaimulikku seminari, 10 gümnaasiumi ja 1 progümnaasium 242 õpetaja ja 3474 õpilasega. Linnakoole oli 27, sealhulgas 12 Liivimaal, 10 Kuramaal ja 5 Eestimaal 216 õpetajaga ja 4164 õpilasega. Kõike tüüpe rahvakoole, nii riigi, ühiskondlike ja era, on 2480, kus õpib 165, 000 mõlemast soost õpilast. Kesk- ja algkoolides on tüdrukuid peagu 50% õpilaste üldarvust. Mõned õppeasutused (näiteks Birkenrue gümnaasium) on viimasel ajal suletud, sest seisused või korporatsioonid, millised neid ülal pidasid, ei soovinud ülal pidada venekeelse õppekeelega kooli. Vaatamata sellele, et Baltikum on Venemaa osa, on selles antud inimeste hulga kohta kõige rohkem igasuguse järgu õppe a s u t u s i .
. .
9 . j u u l i 1 8 8 9 . a . s e a d u s e g a o n B a l t i k u m i s k e h t i v a d A l e k s a n d e r I I K o h t u P õ h i k i r j a d , k u i d o l u l i s t e m u u d a t u s t e g a . K r i m i n a a l a s j u v a a d a t a k s e l ä b i i l m a v a n d e k o h t u n i k e t a . S a m u t i e i o l e s i s s e v i i d u d s e i s u s t e k a a s i s t u j a t e i n s t i t u u t i . R a h ukohtunikud, nii aukohtunikud, kui jaoskonnakohtunikud, nimetab ametisse ja vabastab justiitsminister. Viimasest sõltub ka rahukohtunike kogu esimehe ametisse nimetamine. Baltikumis ringkonnakohtud (Tallinna Eesti-, Riia Liivimaale ja Mitavi ja Libava Kuramaale) on allutatud Sankt-Peterburi kohtukojale, vallakohtud (VII, 96) on allutatud kõrgematele talurahvakohtutele (VI, 72), viimaste jaoks on kõrgemaks instantsiks rahukohtunike kogud. Kohtuasutustes, nii rahukohtutes, kui ka üldistes, on menetlus kirjalik ja suuline, kohustuslikult vene keeles ja seepärast asuvad seal tõlgid. Erand sellest reeglist on lubatud palvete suhtes, mis antud vahi all olevate inimeste poolt, aga samuti suuliste palvete ja kaebuste suhtes, milliseid tehakse rahukohtu asutustes. Valla- ja kõrgemates talurahvakohtutes on ajutiselt lubatud kasutada kohalikku keelt (eesti, läti ja rootsi), millises räägib kohalike elanike enamus. 1889.a. kohtureformis ühendati määrused Baltikumi kubermangude hüpoteegi osas, milliste juhtimise suh t e s r a h u k o h t u n i k e k o g u d e s a s u t a t i :@5?>AB=KO >B45;5=8O, m i s k o o s n e s i d ü l e m u s e s t , s e k r e t ä r i s t j a k a n t s e l e i a m e t n i k e s t . S e l l e r a h u k o h t u n i k e k o g u o s a k o n n a ü l e m a k s o n m a i n i t u d k o g u e s i m e e s . N e e d o s a k o n n a d o n r a h u k o h t u n i k e k o g u j ä r e l e v a l v e a l l , v a a d a t e s l ä b i n e nde ülemate suhtes ebaõigete tegude puhul esitatud kaebusi. Sunnismaiste osakonnad peavad sunnismaiste raamatuid, mis koosnevad originaalsetest aktidest ja dokumentidest, milliste alusel õigused kinnisvarale on kinnitatud antud isikule. Sunnismaiste raamatud on endiste avalike raamatute järglased. Viimastel olid erinevates kohtades erinevad nimetused korroboratsiooni raamatud, angroo raamatud jne. mõlemaid mõisteid tunti Kuramaal, samas kui Eesti- ja Liivimaal eristati korroboratsiooni raamatuid ostmisel kuid angroo raamatuid võlgade puhul. Kohtureformi sisseviimisel mõlemad terminid said ühe tähenduse. Vene keeles vastab neile sõnadele kinnistamine, mis kitsamas mõistes tähendab kinnitamise tava tegevust, kus üht dokumenti kinnitatakse teisega, mis moodustab kinnisturaamatu. 1889.a. reformiga tehtud muudatustest on oluline tähtsus vallasvarale täieliku ja ka osalise hüpoteegi kaotamine. (Vaata Hüpoteek).
Baltikumi ajalugu ja selle Venemaaga ühendamine. (vt. Livoonia ja Kurlandia). Eesti- ja Liivimaa ühendamine toimus Põhjasõja ajal. Veel 1709.a. Peeter Suur käskis avaldada universaali Liivimaa elanikele, milles kutsus kõiki liivimaalasi temale vabatahtlikult alistuma, lubades jätta neile alles kõik õigused ja privileegid. Üleskutse ei andnud soovitud tagajärgi. Sakslastest elanikkond ja aadlikud peitusid linnadesse, rootslaste garnisonid otsustasid võidelda viimase võimaluseni. Tuli need linnad siis vallutada Riia, Kuressaare, Pärnu ja Tallinn lihtsalt jõuga. 1710.a. peale Venemaale edukat sõjategevust, linnade seisused ja aadlikud Riias, saatsid vene vägesid käsutanud Seremetevi juurde oma saadikud, kes teatasid, et nad on valmis astuma vene alamlusse ning tõotama tsaarile ustavust, kui neile säilitatakse nende õigused ja privileegid. Saadikud esitasid Seremetevile nn. akkord punktid, st. üksikasjalik loend neist õigustest ja privileegidest, milliste säilitamist aadli ja linna seisused palusid. Peeter Suure kirjaga 30. septembrist 1710.a. kinnitas nii Liivimaa, kui ka Riia aadlike õigusi ning privileege. Riia allaandmisega sai teoks , võib öelda, rootslaste võimu lõpp kogu Baltikumis. Veel rootslaste käes olevad linnad ei suutnud Vene vägedele erilist vastupanu osutada. Varsti ka Tallinn kapituleerus. Kui Eestimaa seisused andsid 1 märtsil truudusevande, andis tsaar neile 19. märtsil 1712.a. spetsiaalsed annetamise kirjad. Samal aastal Peeter kinnitas mõlemate provintside omavalitsuse ja linnaseisuste õigusi ning privileege, kuid väljajätuga, et hiljem sõltub nende õiguste ja privileegide säilitamine Venemaa isevalitsusliku võimu äranägemisest. Kohalik omavalitsus säilitati seejärel eriliste muudatusteta. Rootslaste ajal oli peajuhtimine Liivimaa ja Eestimaa üle antud kindralkubernerile, kes nimetati neist igale provintsile kuninga poolt. Peeter täpselt samuti, kuid vaid Liivimaa asjad ja Eestimaal tavalist rada, nimetas kuberneri Liivimaale Golitsõni ja Eestimaale Apraktsini. Kuberner juhatas nii tsiviil, kui sõjaväe, jälgis kohtute, õppeasutuste ja teede ning korraliku maksude maksmise üle. Tema peamiseks ülesandeks oli kaitsta suurriigi võimu, rikkumata, siiski maaomavalitsute ja linnade seisuste õigusi ja privileege. Kindralkuberneri abistas rootslaste ajal õukondadest spetsiaalsed regirungsratid, ka need ametikohad säilitati vene valitsuse poolt. Taastati ka Liivimaa provintsi ametkond, st. maaomavalitsuse asutused, millised eksisteerisid XVII saj. enne nende rootslaste poolt tühistamist. Spetsiaalne komisjon, parun Levenvolde eesistumisel, pidi korrastama õigused ja dokumendid mõisatele ja tagastama endistele omanikele need, millised olid rootsi võimu ajal olid ebaseaduslikult võetud riigile. Peale Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu) sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel 10. septembril 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes, olid asutatud sel eesmärgil, nagu ka Liivimaal, nii ka Eestimaal, spetsiaalsed restitutsiooni komisjonid. Provintsi staadi taastamisel ja endistele aadliseisustele mõisate tagasiandmisel Liivimaal ja Eestimaal aadliseisused võtsid oma kätte maaomavalitsuste juhtimise, kohtu, maakonna politsei ja kiriku juhtimise. Mõisnikud oma mõisates, omades oma talupoegade üle täieliku võimu, kuna rootsi 1680.a. seadused, millised määratlesid talupoegade kohustused ja teenistuse mõisnike suhtes, läksid minevikku. Liivimaa aadlikud juba rootslaste võimu ajal 1650.a. koostasid spetsiaalse kõigi aadlike suguvõsade nimekirja. Rootsi valitsus lubas sellist nimekirja koostada, mida nimetati matrikliks, kuid sõjad ja paljud teised asjaolud segasid selle koostamist. 1728.a. Liivimaa aadelkond alustas uuesti aadlike matrikli koostamist. Valitsus lubas sel eesmärgil asutada spetsiaalset komisjoni, mis lõpetas oma töö 1747.a.
Kõik aadlisuguvõsad jaotati klasside kaupa, arvestades nende Livooniasse asumise aega.
Esimesse klassi kuulusid suguvõsad, kes asusid Liivimaale ordu võimu ajal, arvult 52. Teise klassi kuulusid suguvõsad, kes said kohaliku aadlisoo õigused poolakate võimu ajal, arvult 16.
Kolmandasse klassi on võetud aadlisuguvõsad, kes said indigenaadi Liivimaal vene võimu ajal, arvult 59.
Sellest ajast peale matriklisse kantud isikud kannavad rüütliseisuse nime, aga mõisnikke, kes ei ole matriklisse kantud, hakatakse nimetama landsasideks. Vaid matriklisse kantud isikule oli antud landtagis hääleõigus.
Samal ajal koostati aadlisugude matrikkel ka Eestimaal. See kinnitati 1741.a. Esimeses Eestimaa matriklis olid aadlisuguvõsad reastatud mitte vanuse järgi, vaid tähestiku järjekorras. Sellesse oli kantud kokku 127 suguvõsa. Linnasid juhiti veel kaua magistraatide ja gildide poolt, täiesti samadel alustel kui rootslaste võimu ajal. Alates 1722.a. eraldati Tartu maakond Tallinna kubermangust ja liideti Liivimaaga (Riia kubermang). Kubermangu juhatus mõlemates kubermangudes oli asutatud üldistel alustel, väejuhtide instruktsioonide järgi 1719.a., kuid kubermangu ülemustele tehti ülesandeks juhinduda kohalikest seadustest ja privileegidest, mis antud aadliseisustele. 1710-1762 oli aadlike ja linna kihtide täieliku võimu aeg Liivimaal ja Eestimaal ning Baltikumi Venemaast võõrandamise aeg. See ei olnud piirkonnale kasuks, linnad ja külad olid halvasti korraldatud kaubandus ja tööstus ei edenenud, kõikjal oli märgatav seisak. Keisrinna Jekaterina II, kuigi kinnitas, eelmiste valitsejate eeskujul, kõik Liivimaa ja Eestimaa seisuste õigused ja privileegid, väljajätuga isevalitsuse õigustest, tunnistas, et Liivimaal ja Eestimaal seisuslik juhtimine seisab oma ülesannete kõrgusel. Esimene asi, millele ta tähelepanu pööras, oli Riia kaubanduse langus. Ta nõudis Liivimaa kindral-kubernerilt George Brownilt selle languse kohta selgitusi. Kindral-kuberner teatas, et põhjuseks on naabrite - kuramaalaste ja poolakate konkurents, kuid veel enam korratu sisejuhtimine. Valitsejanna andis korralduse Riia kaupmeestele uue põhikirja koostamiseks ja 1764.a. ta külastas Tallinna, Paldiski sadamat, Pärnut, Riiat ja Tartut ( ( 525;L, 0;BB9A:>< >@B5, 5@=>25 8 5@?B5) ) . S e l l e r e i s i t u l e m u s e l t e h t i r i d a r e f o r m e . 1 7 6 5 . a . a n t i v ä l j a e s i m e s e d s e a d u s e d , k u i g i k a u g e l t k i m i t t e t ä i e l i k u d , k u i d m i s i k k a g i k a i t s e s i d t a l u r a h v a s t m õ i s n i k e o m a v o l i e e s t . K e e l a s i d t a l u p o e g a d e v ä l i s m a a l e m ü ümist ja nende müüki turgudel, tunnistas talupoegade õigust nende vallasvarale ning töötasule ja mis keelasid talupoegadele panna suuremaid koormisi, kui need olid enne 1765.a., kehtestati üleastumiste puhuks koduse karistamise määr.
Kubermangude seadus hakkas Liivimaal ja Eestimaal kehtima 1783.a.. Sellele eelnes aadlikele üpris oluline 3. mai 1783.a. manifest, kellele nn. mailenni mõisad olid muudetud pärilikeks mõisateks (alloodid). See manifest lõpetas lõpmatu hulga mõisate üle käivaid vaidlusi ja protsessid. Aadlike kogu kompetents, mis asendas vanad landtagid, olid laiendatud. Aadlike õigusi laiendati suuremale aadlike hulgale. 1787.a. viidi sisse 1785.a. linnamäärus, millised ei jätnud linnu nende õigustest, valdustest ja privileegidest ilma, ning laiendasid neid õigusi linnakodanike massidele, kes senini olid õigusteta. Seisuslikud linnavalitsused loovutasid koha ühiskondlikele ja kasud sellisest muudatusest ilmusid varsti. Nii näiteks, uus Riia linna duuma maksis ära vanad linnavõlad, lõpetas koormavad kohtuprotsessid, viis tasakaalu linna eelarve jne. 1795.a. toimus Kuramaa liitmine. Kuramaa aadelkond 1795.a. märtsis kogunes Mitavi landtagi, Pilteni Hasenpoti; ja nii see kui teine otsustasid loobuda igasugusest läänisuhtest Poolaga, alluda vahetult ja tingimusetult Vene keisririigile ja saata Peterburgi saadikud vene alamsusse mineku vandetõotust andma. 15. aprilli 1795.a. manifestiga on Kuramaa ja Pilten liidetud igaveseks ajaks Vene keisririigiga. Hertsog Petr, sama aasta 16. mail, loobudes kõigist oma õigustest hertsogi riigile. Endised Kura ja Pilteni hertsogiriik liideti viivitamatult, peale vandetõotuse andmist, üheks kubermanguks, millistesse viidi kubermangu asutused sisse täies mahus. Jekaterina II valitsemise lõpuks eksisteerisid kogu Baltikumis kogu keisririigis kehtivad kohalikud asutused. Peale Paul I troonile asumist 28. novembril 1796.a. järgnes määrus, kuigi mittetäielik, endiste linnavalitsuste (magistraatide ja gildide) ning endiste kohaloleku kohtade suhtes. 9. septembril 1801.a. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa ühendati eraldi kindral-kubermanguks, mis eksisteeris kuni 1876.a. Veel Paul I mõtte järgi, kes soovis, et pastorid saaksid hariduse välismaal, asutati Tartus, 1802.a. protestantlik ülikool. Aleksander I pööras suurt tähelepanu juba oma esimestel valitsemise aastatel talurahva eluolu parandamisele. 1803.a. ta käskis Liivimaa aadlikel vadata läbi uued talurahvast puudutavate määruste eelnõu, mis olid koostatud Keisrinna II nõudmisel 1796.a., kuid mis senini kalevi all seisid.
Aadlikud võtsid siis vastu otsuse:
1)tunnistada talurahva poliitilist eksisteerimist;
2)kinnitada nende õigust õiguspäraselt soetatud omandile;
3)kaitsta neid omavoli eest, määratledes täpselt kõik talupoegade kohustused.
Kuid nende aluste teostamise korras suhtes tekkisid sellised erimeelsused, et nende lahendamiseks otsustati luua Peterburis spetsiaalne talurahvaseaduse koostamise komitee. 20 veebruaril 1804.a. see määrus kinnitati Kõige kõrgema poolt. Neli revisjonikomisjoni (täidesaatvad) pidid määratlema talupoegade kohustused iga mõisa suhtes ja koostama igale mõisale vakenbuhi (kohustuste nimekiri). Peremeestele tunnistati maa pärimisõigust. Talupoegade koormised kehtestati rootsi 1680.a. hinnanguraamatu eeskirjade järgi. 1804.a. määrus parandas märgatavalt Liivimaa talupoegade eluolu, kuid tekitas sellise ebamugavuse, et nad ei saanud omale elukohta ega eluviisi valida ning pidid jääma alatiseks aheldatuks oma sünnikohta ning teoorja tööle. Mõisnikele aga oli 1804.a. seadus selle poolest ebasobiv, et see segas neil oma tulu suurendada ratsionaalse majandamisega, mis on sunnitöö, halbade tööriistade ja hobuste korral võimatu. Need puudused olid nii ilmselged, et Liivimaa aadelkond hakkas varsti taotlema talurahva olukorra muutmist uutele alustele. See talurahva küsimus lahendati keisri poolt Eestimaa ja Liivimaa kubermangu suhtes. Eestimaal vakenbuhid (kohustuste nimekirjad) mis sisse toodud rootslaste poolt XVII saj teisel poolel, määratlesid talupoegade tööde ja kohustuste hulga, kuid ei kaitsnud neid nende tõstmise ning üldse mõisnike omavoli eest. Jekaterina II 1795.a., temani jõudnud võimu kuritarvituste kohta saadetud kaebuste alusel, piiras seda võimu, kuid ei andnud välja määrusi, millised selgelt ja täpselt oleksid talupoegade ja mõisnike vahelisi suhteid kindlaks määranud. 1802.a. Eestimaa aadelkond koostas spetsiaalse määruse talurahvast, kusjuures tehti ettepanek asutada uued kohtukohad ja tagada talurahva omandiõigused. 27. augustil 1804.a. olid Kõigekõrgema kinnituse saanud uued määrused Eestimaa talurahva kohta ja nende kohustuste põhikiri. See määrus, nii nagu ka Liivimaa oma 1804.a., omas oma eeliseid ja puudusi. Mõisnikele ta tekitas selliseid samasuguseid ebamugavusi kui Liivimaalgi. Pidades silmas neid ebamugavusi, Eestimaa aadelkond 1811.a. tegi valitsusele ettepaneku talupojad sunnismaisusest vabastada, kui vaid aadlikel lubataks maad täieliku omandiõiguse alusel vallata. Keiser nõustus aadlike ettepanekuga ja käskis moodustada spetsiaalse komisjoni et koostada uus talurahvaseadus. Talurahva seadus 23. mail 1816.a. andis Eestimaa talupoegadele isikliku vabaduse, kuid ilma maata, mis oli pidulikult Tallinnas välja kuulutatud 8 jaanuaril 1817.a. ja mis kehtib senini. Kuramaal olid talupojad kogu aeg sõltuvad oma mõisnikest. Nii ordu kui ka hertsogi ajal ei eksisteerinud seal mingeid seadusi, millised oleksid määratlenud talupoegade ja mõisnike vahelisi suhteid ja kohustusi. Mõisnike omavolile ei olnud mingeid tõkkeid, kes võisid isegi talupoegade üle kriminaalkohut pidada.31. augustil 1814.a. keiser käskis Baltikumi kindral-kuberneril 1819- 1830 Markii Filippo Paulucci, hoolitseda selle eest, et Kuramaal kehtestatakse seadus mis piirab mõisnike omavoli. Moodustati spetsiaalne komitee, milline koostaski vastava seaduse eelnõu, milline oli üpris sarnane Liivimaa 1804.a. talurahvaseadusele. Kuid valitsus ei pidanud võimalikuks sellist eelnõud vastu võtta, kuna Kuramaal ei olnud talurahva maatükkide hindamist tehtud. Aadlikele esitati (5. detsembril 1816.a.) veidi enne seda Eestimaal kinnitatud talurahvaseadust, tehes selles vajalikud muudatused, või siis koostada uus eelnõu. Aadlikud leidsid sobivaks Eestimaa talurahvaseaduse vastuvõtmise, mõningate muudatustega, mis ka kinnitati 25. augustil 1817.a. See seadus on ka praegu kehtiv. 1818.a. juunis Liivimaa landtagis võeti vastu talupoegade vabastamise otsus samadel alustel kui kahes naaberkubermangus, misjärel valiti spetsiaalne komisjon uue määruse koostamiseks, milline sai Kõige kõrgema kinnituse 25. märtsil 1819.a. Kõik Baltikumi kubermangu talurahvaseaduse määrused põhinesid samadel alustel, millistest tähtsaim oli mõisnike ja talupoegade vaheline kahepoolne kokkulepe, mis sidus töö ja maa. 1812.a. sõda, mis riivas osalt ka Baltikumi, mil Prantsusmaa ja Preisimaa väed 1812.a. juunis hõivasid Kuramaa ja juulis jõudsid Riia alla. Kartes piiramist, käskis kindral-kuberner süüdata Riia äärelinnad. See tegi elanikele suurt kahju. Riia all kestis sõjategevus kuni 1812.a. detsembrini, mil vaenlase väed aeti Venemaalt välja. Keiser Nikolai I kinnitas Baltikumi õigusi ja privileege ja pööras erilist tähelepanu kohalike seaduste kogu loomisele, millise kaks esimest osa kehtestati 1 jaanuarist 1846.a. (vt. Baltikumi õigus). Tema valitsemise ajal ilmnes esmakordselt Liivimaa kohalike elanike hulgas õigeusk. Õigeusu võtmine elavnes 1841.a. See oli esile kutsutud , muide, talurahva äärmiselt viletsast eluolust, mis tingitud nende sunnismaisusest ilma maata vabastamisest ning pärisorjusse panekust. Moodustati õigeusu kihelkonnad ja koolid õigeusuga uuesti ühinenud lätlastele ja eestlastele, kelle arv ületas 1846.a. 100 000 hinge piiri. Talurahva olukorra muutmine, mis suunatud talurahva eluolu parandamisele (teoorjuse obrokiga asendamine, omatahtsi talumaade mõisamaadega liitmise ära keelamine, talupoegadel maatükkide ostmise lubamine), olid kinnitatud 1849.a., 6 aastaks, katse eesmärgil. Uue talurahvaseaduse määrusega 1860.a. Liivimaale, mis asendas endised, oli osalt endiste talurahvaseaduste puudused kõrvaldatud. 1864.a. avaldati Baltikumi kubermangude seaduste kogu 3 osa. 1866.a. seaduse alusel moodustati valdade juhtimine. 1870.a. seaduse alusel kujundati ümber linnade juhtimine, mis lõpetati 1878.a. ja mis kaotas arvutud linnaelanike kaebused ebavõrdsuse kohta, millised tekkisid peale seda kui 1796.a. seati sisse linnade seisuslik juhtimine. 28. mai 1880.a. kavatseti viia Baltikumis sisse rahukohus vene eeskuju järgi (mõnede muudatustega), kuid Aleksander II surma tõttu jäi see ellu viimata. Keiser Aleksander III valitsemise ajal viidi Baltimaades lõpule terve rida reforme, millistele eelnes senaator N. A. Manaseini revisjon. 9. juuli 1888.a. seadus asendas endise valitava aadlike politsei valitsuse politseiga, üldistel alustel keskkubermangudega. 9. juuli 1889.a. seadusega pandi valitsuse talurahva komissaride ülesanne teostada järelvalvet valla juhtimise ning seaduste, mis reguleerivad talurahva ja mõisnike maa-suhteid, täitmise üle. 8 ; E K V
¤ q r Æ ° “ µ ŗ ¼ æ Ą Ń Ņ × Ś Ū Ü ß ą ń ņ ÷ ś ż ž
~ T U W X Y ņ
Ė Ģ r ö M N q r { æ t y X Ų Ł , 3 @ t | õńķńķéńķńåńéįńéńįńįńįńįńįńįńįńįńįńįńįŻŁŻŁķŁÕķÕŃŁŃĶÉŃÉÅĮÉĮÉĮɽŽŹµ¹é¹µé hnĻ h4 hjd
h”OČ hea hxU» h¢h
h\7¢ hī-® hNi h hlw hU hs h| hl/q hl/q hl/q CJ aJ G r s § Ø Ä ä
!
Ģ N Ś w' ņ' G( p+ L6 ; A D ĀD ĆD ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō Ä`Ägd4 .® `® żż | Ł Ś = y „ ¬ ] } Ŗ Č" t% v' w' [( * * * * n+ p+ ą, į, . .. x. ;1 Ē2 4 ę4 ģ4 ń4 ņ4 ’4 "5 &6 *6 16 I6 J6 K6 L6 8 8 8 b: v: : üųüōüōšģščšģščäō乣ąŁŃÉÅĮÅŗ¶²®Ŗ¦¦¦ąh2 h8„ hÜk hęh h*Į hŅa! h÷u h÷u h÷u h÷u 5h÷u hļ\ hw h! hf hf hf h¢jC häm) hQ~ mHsH h.@¾ mHsH h.@¾ h.@¾ h.@¾ hQ~ hW hs h_I' h’_[ hxU» hnĻ 2: ~; ; = v? ®? A A £B ĮB ĀB ¬D D ĮD ĀD ĆD ŹF éF źF SG rG (H 8H :H ļJ FN rN }Q
Q ģQ ōR õR S S S øS ĢS ĪS ßT RX fZ |[ ģ[ üųüōšģüģčģčģäÜŃäĶĘĶĀĶŗĶ¶²«§£§££ä}yuq hž~, hv&% h} hŠjĒ h×f¬ CJ aJ h×f¬ h×f¬ CJ aJ h×f¬ hžbõ CJ aJ h×f¬ hžbõ h
f4 h
f4 h
f4 h={ hØaW h ^é mHsH h ~ h ~ h ~ h ^é hp$ hp$ mHsH htiČ mHsH hN Ų htiČ h{I h;° h/Iį h*Į h2 *ĆD H 4H 6H S S ~b ×b c üc Öd ėn x (x [x x äx åx ŪØ ÜØ š ® ® .® @® ś ś ś ś ś ś ś ķ ķ č č č č č č č č č č č č č č Ü ų’ &`#$gd g gd`· Ä9 ^Ä`9 gd`· gdN Ų ģ[ ķ[ ^ [^ o^ s^ ^ ^ _ {` |b Öb ×b -c .c c c śc ūc üc id jd wf h h i Õi ōi üi 3k l Bl Jl Ll ^l Lm źn ėn p r r s s ¤s t t t t $t %t Źt Ōt v 'x (x įx ćx äx y y Ź{ Ś{ Ü{ ß{ ģ{ V} łõńķēķēķćßŪ×Ū×Ū×Ū×Ó×Ļ×ĻķĻĖķēĖÄĖÄĖÄĖĄ×Ą¼ķ¼ø¼ø“ø“ø“øķø°Ą°¬°¬“¬Ø“Ø“Ø h\ hśXŲ hbŹ hÓuō hŹ} hNoM hŽ h WĀ h WĀ h WĀ h@Y hžbõ h`· hG hÉsJ hšh%
hs 0J hs h?/` hž~, hž~, hž~, AV} X} 9~ C~ D 8 D J S [ ] I e é 0 P ¤ ģ¤ ķ¤ ÷¤ צ Ų¦ å¦ UØ eØ ŚØ ŪØ Ŗ pŖ ü« Ā¬ Ņ Ų ī š ō ® ® &® ,® .® 0® <® >® üųōšģōęōęōģāŽŚÖŅĪŅĢČĮČĪ½Ī½ō½¹µ®§
{u{
hqFš 0J j hqFš 0J UhbŹ mHsH hŅFŻ hqFš hŅFŻ hŅFŻ mHsH hŅFŻ hŅFŻ h| h| hqFš hqFš hqFš hśXŲ h{@' hN}6 hN}6 hN}6 Uhd„ h/c+ hš) hĘ8Ų h@t· hU
hs 0J h,ją h!“ hs h®[ h/nv . Samal ajal laiendati ka 1864.a. kohtupõhikirju, mõningate muudatustega, Baltikumi üle. Alates 1884.a. asutatakse ja kujundatakse ümber saksa koolidest terve rida venekeelse õppekeelega linnakoole. 23. mai 1889.a. ja 17. aprilli 1890.a. seadustega viidi sisse kohustuslik vene keeles õppimine kõigis ainetes, peale Luterlaste usuõpetuse, kõigis meeste ja naiste erakoolides. 1895.a. alguseks toimus õpetamine kõigis erakoolides vene keeles. 19 veebruarist 1886.a. järgnes kõigi luterlaste külakoolide ja õpetajate seminaride rahvahariduse ministeeriumile üleandmise korraladus. Samal ajal viidi lõpule keskkoolide ümberkorraldus, millistes 10 aprilli 1887.a. seadusega viidi kõikjal sisse vene keeles õpetamine. Tartu veterinaarinstituudis oli vene keeles õpetamine sisse viidud juba 1883.a. Tartu ülikoolis tuli kõik loengud lugeda vene keeles (peale usuõpetuse õppetooli) juba 1895.a. Riia polütehnilises õppeasutuses hakati vene keeles õpetama 1898.a. Üldse, kõikjal vene keele sisseviimine (näiteks linnavalitsustes jne.) väljendus muuseas ka Derpti ümbernimetamiseks Jurjeviks ((Tartuks)) ja Dinamindi (Alt-Dünamünde) Ust-Dvinskiks, mis olid eriti silmapaistvaks piirkonna venestamisel ilminguks keiser Aleksander III valitsemise ajal.
Kirjandus: Bunge, Liv-Est- und Kurländische Urkundenbuch (enne 1423.a. Revel 1853-73); temalt veel, Archiv f. D. Geschichte Liv-, Est- und Kurlands (1842-59); !1>@=8:L <0B5@80;>2L ?> 8AB>@88 . @0O» ( 830) ; $>@A5=L, « 0;B89A:89 2>?@>AL» ( ! 1. , 1 8 9 4 ) ; « :BK 8 ?8AL<0 : 8AB>@89 10;B89A:>3> 2>?@>A0» ( ! 1. , 1 8 8 9 - 9 3 ) ; « 0B5@B0;K : 87CG5=8N ?>;>65=8O :@5ABLO=L 2 8D;O=488» , 8740=85 ;8D;O=4A:>9 :>;;538 ( 830, 1 8 8 3 ) ; . 0AA8@L, « 7 8AB>@89 ?@02>A;028O 2 . @05» ( 830, 1 8 9 2 ) ; . %0@C78=L, « 0;B89A:0O :>=AB8BCF8O. AB>@8:>- N@848G. G5@:L» ( . , 1 8 8 8 ) ; . . '5H8E8=L, « @0B:0O 8AB>@8O @810;B89A:>3> :@0O» ( 2 . 874. , 830, 1 8 9 4 ) . !<. !B. 81;8>3@0D8O ( I I I , 7 4 0 - 7 5 7 ) .
-! 4 3 1 8 9 8 1 1 0 - 1 1 7
* * *
P A G E
P A G E 9
>® @® D® F® R® T® V® X® Z® ^® `® b® śöģśģįģśöŻÖ hŅFŻ hŅFŻ hE=ß hE=ß 0J mH nH uj hqFš 0J UhqFš
hqFš 0J @® B® D® Z® \® ^® `® b® ö ō č ö ō ō ć gd`· ų’ &`#$gd g h]hgd.@¾ 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 .@¾ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 .@¾ L e h e k ü l j e n u m b e r , X@¢ , s R õ h u t u s 6] “ ’’’’ r s § Ø Ä ä ! Ģ N
¬ ’ 5 l Y `) . 4 Į7 Ö7 ×7 ; .; /; ®D ÆD S ėS ØT U źU 3^ Kg pg £g Żg ,h -h ³
“
P e f o x y z
0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 ` 0 ` 0 ` 0 ` 0 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 "¢³ /; ®D ÆD S ØT U źU 3^ Kg Żg ,h -h ³
O90 T² šiO90 O90 ’’’’ ’’ O90 T² `jO90 O90 ’’’’’’’’’’’’
O90 O90 T² Pj M90 M90 O90 T² | : ģ[ V} >® b® I L M O P X ĆD @® b® J N Y `® K ! !’ ń X (; -; ¹ Õ × A F O R d o q t ¦ © Ć Å ć å ! Ė Ķ M
O
« ¬ ž ’ 4 5 k l X Y _) `) . . 4 4 Ą7 Į7 Õ7 ×7 ; (; -; 1; D °D S S źS ėS §T ØT U U éU ķU 2^ 4^ Jg Mg og pg ¢g £g Üg Żg +h -h ²
“
O R d k n o t © ! Ė (; .; D D Śh i + P R e k n o o ’’ r a u n t s Z å Y g Q~ } jd
¢h
öA ÷u Ł, ÷
U w ! Ņa! p$ v&% šh% {@' _I' š) äm) /c+ ž~, 4
f4 N}6 m; ¢jC {I ÉsJ NoM U W ØaW @Y ¢ Z ’_[ ļ\ ?/` Ni Ō p l/q s /nv ={ ~ ęh bn Ź} G Ük \ | f ®[ lw Y ea 2 \7¢ d„ 8„ ×f¬ ī-® ;° óX³ !“ `· @t· xU» .@¾ *Į WĀ ŠjĒ ”OČ tiČ bŹ nĻ N Ų Ę8Ų śXŲ ŅFŻ Ž E=ß ,ją /Iį ^é qFš Óuō žbõ ’@ =
=
čZ =
=
Ä %
% ” ” " # ; < @ A H\ H] Ų X X @ @ @ @ 0 @ @ * @ X @ @ . @ ` @ @ H @ @ @ N @ @ @ l @ Ü @ @ H@ @ Ŗ @ ¬ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šÄ © SÜmÜ " ž _t E ų _t E ų ! š “ “ r4 * * 2 š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ M B a l t i k u m ( O s t s e e ) k o o s n e b k o l m e s t k u b e r m a n g u s t : K u r a m a , L i i v i m a a j a E s t l a n d r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 “ š ü $ 8 H T
p |
¤ ¬ é N Baltikum (Ostsee) koosneb kolmest kubermangust: Kurama, Liivimaa ja Estland n alt raunts m aun aun Normal.dot s raunts d 34 n Microsoft Word 10.0 @ tKk @ ŚæyŹ@ pR |Ź _t ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 < h p Ø ° ø
Ą é kodu m ų E * A
N Baltikum (Ostsee) koosneb kolmest kubermangust: Kurama, Liivimaa ja Estland Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z ž’’’\ ] ^ _ ` a b ž’’’d e f g h i j k l m ž’’’o p q r s t u ž’’’w x y z { | } ž’’’ż’’’ż’’’ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F P{m |Ź D a t a
’’’’’’’’’’’’ [ 1 T a b l e ’’’’ c ) W o r d D o c u m e n t ’’’’ "“ S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ n D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ v C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q