Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ L N ž’’’ K ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ 8I bjbjĻ2Ļ2 % "N X X #$ ’’ ’’ ’’ Š Š Š Š Š Š Š ä Ģ
Ģ
Ģ
8 , 0 ä
¶ X X " z z z z z z Ø Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ Ŗ $ Ć R > Ī ł Š z z z z z Ī Š Š z z Ē z ī Š z Š z Ø z Ø ¦ Š Š ¦ z L @Ē!%0Ź Ģ
h ¦ Ø Ż 0
¦ S ų
v S ¦ ä ä Š Š Š Š ¦ " S Š Č ą z z z z z z z Ī Ī ä ä d H
n " ä ä H
Häbi
1)Kirjeldav psühholoogia häbi analüüsil ei läinud kaugemale sõna määratlemisest. Kuna selle sõna kõige täpsema määratluse autoriks peetakse Spinozat, kes oma Eetika III osas (31 määratlus) räägib:
Häbi on rahulolematus, milline kaasneb mingi meie teo ideega, milliseid teised, nagu meile näib, hukka mõistavad. Selgitus:
peab pöörama tähelepanu erinevusele, milline eksisteerib häbi ja häbelikkuse vahel.
Häbi on rahulolematus, mis järgneb teole, millise tegemise eest meil on häbi. Häbelikkus on aga hirm või kartus häbi ees, millise takistab inimest miskit häbiväärset tegu tegemast. Häbelikkusele vastandatakse tavaliselt häbitus, milline iseenesest afekti ((ld. afekt- meeleolu, tugev erutus, tundeliigitus (näit. rõõm, viha, hirm))) ei kujuta. Viimast kasutatakse pigem kui sõnana, kui selle olemust väljendavana.
2)Suurt huvi ilmutas häbi uurimisel evolutsiooniline, geneetiline psühholoogia, milline sai märkimisväärse tõuke Darvini uuringutest. Darvin hakkas vaatlema küsimust sellest vaatepunktist , k u i d a s h ä b i v ä l j e n d u b i n i m e s e o r g a n i s m i s ( A@. '. 0@28=L, « 2K@065=88 >ICI5=89» !1. , 1 8 7 2 , 3;. X I I I , AB@. 2 6 1 - 2 9 4 ) ( ( v t . C . D a r v i n , T u n n e t e v ä l j e n d u s e s t ) ) .
E d a s i , D a r v i n t õ s t a t a s s e l g e l t k ü s i m u s e :
a ) h ä b i t u n d e p ä r i t o l u s t j a
b ) h ä b i j ä r k j ä r g u l i s e s t a r e n g u s t ( v t . '. 0@28=L, « @>8AE>645=85 G5;>25:0» ) .
H u v i ä r a t a b m i t t e k u i v õ r d k ü s i m u s e e n e s e l a h e n d a m i n e , v a i d s e l l e ü l e s s e a d m i n e . K a s h ä b i t u n n e t p e a b l u g e m a k a a s a s ü n d i n u k s v õ i s e e m o o d u s t u s k a s v a t u s e j a h a r j u m u s t e p ä r a n d a m i s e t e e l ? M õ n e d D a r v i n i järelkäiad lahendavad selle küsimuse viimases mõttes, kuid nad jätavad kõrvale selle fakti, et häbi ei teeni üldsegi ühiskondlikku kasu (aga Darvin annab inimese häbile ühiskondliku iseloomu).
Kui on olemas häbi, ei saa juttugi olla kuritarvitustest, aga kui ilmub kuritarvitus, siis ei saa häbist enam miskit rääkida.
Kui häbi tunnet ((lahku kirjutatud poliitilistel põhjustel, et arvutiga paremini välja nopitavam oleks KL)) pidada kaasasündinuks, siis selles võib näha vaid üht inimese tunnust, millise poolest ta loomadest erineb. Kirjanikud, kes väidavad häbitunnet kui omandatud iseloomujoon, lähevad loomulikult loomariigist analoogia otsimise teed. Kui seda juba Darvin ei teinud, siis tema vähem ettevaatlikud järglased väitsid, et häbitunnet võime leida ka mõnede loomade juures (vt., Alix, Lésprit de nos betes, P.,1890, lk. 399. jne ; ><5=AL, #<L 682>B=KEL» , !1. , 1 8 8 8 ; 5=L5, « 82>B=KO A?>A>1=KO : CA>25@H5=AB2>20=8N» , !1. , 1 8 8 7 ; H o u z e a u , « E t u d e s s u r l e s f a c u l t e s m e n t a l e s d e s a n i m a u x , k d . I . , M o n s 1 8 7 2 . a . l k . 2 8 6 j n e . ) , n ä i t e k s o r a n g u t a n g i d e l , k o e r t e l , e l e v a n t i d e j n e . S e n i n i , s i i s ki, ei saa loota loomade psühholoogiast suuri tulemusi, kuna saadud tulemused on ebatäpsed ja tõlgendamine niivõrd suvaline, et meenutavad Gerome-Gerome ((?. Vist suvaline, üldistus. K L)) jutustusi koertest.
3)Veel, võib-olla, tähtsad uurimistööd inimese häbitunde arengu ajaloo valdkonnas, erinevas eas (vt. P r e i e r i j a P e r r e t ö ö d l a p s e h i n g e s t ) ( ( A@. 01>BK @595@0 8 5@@5 > 4CH5 @515=:0) j a s õ l t u v a l t s o o s t . P s ü h h o l o o g i a k i r j a n d u s e s v õ i b l e i d a s e d a a s j a p u u d u t a v a i d m ä r k u s i , k u i d r o h k e m m a t e r j a l i s e l l e s v a l l a s a n n a b p s ü h h i a a t r i a , m i s k ä s i t l e b s e d a k u i m o r a a l s e t h u l l u m e e l s u s t ( m o r a l i n s a n i t y ) . E r i t i t ä h t i s o n s e e p s ü h h i a a t r i a k i r j a n d u s e v a l d k o n n a s , m i l l i n e p u u d u t a b e r o t o m a a n i a t j a s u g u t u n d e v ä ä r a s t u m i s t ( A@. "0@=>2A:89, « 72@0I5=85 ?>;>2>2> GC2AB20» ; M o r e a u , D e s a b e r r a t i o n s d u s e n s g e n e s i q n e ; K r a f t - E b i n g , P s y h opathia sexualis, Stuttgard, 1890), pidades silmas lähedat seost, millises häbitunne sugusfääriga on.
4) Inimese häbitunde arengu ajaloo uurimisel on veelgi huvitavamaks teemaks need muutused, millised ettekujutus häbitundest erinevatel aegadel ja erinevate rahvaste juures läbi elas. Üldiselt, nähtavasti, võib pidada tõestatud see häbitunde idee järkjärgulise täiustumise ja häbelikkuse enese süvenemise fakt. Metsikute ja alamal arenguastmel rahvaste häbituse faktist on rääkinud nii antropoloogid kui ka paljud maailmarändurid. Ka siin esineb erandeid, sarnaselt sellele, nagu kõrgemal arenguastmel olevate rahvaste juures esinevad sügava moraalse languse ajajärgud (vt. Friedländer, Sittengescichte Roms; Wiedemeister, History of European morals; Jacoby, Etudes sur la selection. Häbelikkuse tunde suhtes peaks kirjandusajaloolaste poolt o l e m a t e h t u d s e e s a m a , m i s t e g i d 0?@04L 8 875 l o o d u s e t u n d e s u h t e s : e r a k o r d s e l t r i k a s m a t e r j a l j a s e l l i s t e s t e t t e v a l m i s t a v a s t t ö ö d e s t n n . r a h v a p s ü h h o l o o g i a - e i o l e p u u d u s t , V o l k e r p s y c h o l o g i e ( v t . L . S c h m i d , D i e E t h i k d e r A l t e n G r i e c h e n ; L a z a r u s , D i e E t h i k d e s J u d e n t h u m s ; F o u i l l e e , L a p s y c h o l o g i e d u p e u p l e f r a n c a i s j n e . ) . N i i o n t ä h e l e p a n u v ä ä r s e d n ä i t e k s A r i s t o t e l e s e a r u t e l u d h ä b i s t t e m a E e t i k a s ( : 8:><0EC) j a n i i n a g u n a d o n e r i n e v a d k r i s t l i k u s t m a a i l m a v a a t e s t , o n v a i e l d a m a t u l t a i d a n u d k a a s a h ä b i t u n d e m õ i s t e s ü v e n e m i s e l e ( J o s e f M ü l l e r , D i e K e u s c h h e i t s i d e e n i n i h r e r g e s c h i c h t l i c h e n E n t w i c k l u n g u n d p r a c t i s c h e n B e d e u t u n g , M a i n t z , 1 8 9 7 m i t t e r a h u l d a v r a a m a t ; !CB5@;0=4L, « @>8AE>645=85 8 @0728B85 =@02AB25==>3> 8=AB8=:B0» , !1. , 1 9 0 0 ) .
5 ) S u u r t tähtsust omab häbi sotsioloogilise iseloomuga uurimistöödes. Ühiskonna vaatepunktist vaadates paistavad silma kaks nähtust abielu, selle erinevate vormide (monogaamia, polügaamia, polüandria jne.) tulemustega ja kuritegu. Sarnaselt sellele, kuidas normist psüühilise kõrvalekalde vallas annavad rikkalikku materjali uuringud, nagu ühiskonnas teostatud kuritegudest ja kurjategijatest, mil häbitunne on nüristunud, võib olla sotsioloogile huvitav mitte ainult teoreetilises suhtes. ><1@07> k o o l k o n n a t e e n e k s v õ i b l u g e d a s e l l e s v a l d k o n n a s v a i e l d a m a t u t t e e n e t , v a a t a m a t a s e l l e t õ t a t e s t e h t u d j a l i i a l d u s t e g a t e o o r i a l e ( v t . 8=> $5@@80=8, « 8AL<0 ?@5ABC?=8:>2L» ; C o r r e , « L e s c r i m i n e l s , P . , 1 8 8 9 ; H a v e l o c k E l l i s , T h e c r i m i n a l L . , 1 8 9 0 ) . Sellesse sotsioloogiliste uuringute valdkonda tuleb lugeda ka need viited häbi tundesse, milliseid võivad anda pedagoogid, kes peavad silmas kooli mõju (enamikul juhtudel rumalat), teisest küljest praktilisi juhiseid häbelikkuse säilitamiseks ja arendamise kohta koolieas.
Lõpuks, tõsist tähelepanu on ära teeninud riigi suhtumine prostitutsiooni (vt. Prostitutsioon, aga samuti A. Oettingen, Moralstatistik, Erlangen, 1882) ja sallivusmajadesse, kui asutusse, millises kristlik riik ametlikult tunnistab häbit u n d e h ä v i m i s t ü h t e d e o l e n d i t e p o o l t , e t s ä i l i t a d a t e i s t e h ä b i t u s . K a a s a e g s e r i i g i a s e n d o n h ä b i t u s e i l m i n g u t e s u h t e s o n s e e t õ t t u m ä r g a t a v a l t r a s k e k a t e i s t e s k ü s i m u s t e s ( m e e n u t a m e , n ä i t e k s t o r m i , m i l l i n e t e k i t a s S a k s a m a a l 59=F5 ( ( G e i n t s i ? ) ) s e a d u s e g a s Ø Ŗ Æ ° Š Ņ £ ¤ „ ¦ [
B D E f h Š ä ų Ŗ
Ü
Ž
. t x 4 Į Ā Ć B C D M N U ° ± ¢ Ą Ō Ž ß = Ģ ā Ŗ üųōšōšōģōčüģčäąčąÜÕąŹąÜąÜÿܻ·Æ¤·¤·æ·æ··· hP2ī hP2ī hÖD² hÖD² hP2ī hÖD² hGå hī'ā mHsH hP2ī hP2ī mHsH hOHm mHsH hī'ā h¼Mm hø f hOHm hOHm hn5 hn5 mHsH hn5 hn5 hOHm hn5 hķvė hä+, h[n/ hļHZ hIW h%ą hßUž 3
Ń Ņ „ ¦ E F P
R
¦
Ž
v x Ā Ć C D Ń Ņ h i ī% š% + 8 8 ż ż ż ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō ō Ä`Ägd%ą I 6I žž Ŗ ¬ Š Ń d Ģ > ģ $ ( , @ F Z \ l n | g h Ö ¢ ¦ ö " :# # ä# $ $ $ "$ R% ģ% ī% š% ō%
&