Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ LNž’’’K’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæ8IbjbjĻ2Ļ2%"N­X­X#$’’’’’’ˆŠŠŠŠŠŠŠäĢ Ģ Ģ 8 ,0 ä ¶X X "z z z z z z ØŖŖŖŖŖŖ$ĆR>ĪłŠz z z z z ĪŠŠz z ǐz īŠz Šz ؐz ؐ¦ŠŠ¦z L @Ē!%0ƒŹĢ h ¦ØŻ0 ¦Sų vS¦ääŠŠŠŠ¦"SŠČąz z z z z z z ĪĪäädH „n"ääH  Häbi – 1)Kirjeldav psühholoogia häbi analüüsil ei läinud kaugemale sõna määratlemisest. Kuna selle sõna kõige täpsema määratluse autoriks peetakse Spinozat, kes oma „Eetika“ III osas (31 määratlus) räägib: „Häbi on rahulolematus, milline kaasneb mingi meie teo ideega, milliseid teised, nagu meile näib, hukka mõistavad. Selgitus:… peab pöörama tähelepanu erinevusele, milline eksisteerib häbi ja häbelikkuse vahel. Häbi on rahulolematus, mis järgneb teole, millise tegemise eest meil on häbi. Häbelikkus on aga hirm või kartus häbi ees, millise takistab inimest miskit häbiväärset tegu tegemast. Häbelikkusele vastandatakse tavaliselt häbitus, milline iseenesest afekti ((ld. afekt- meeleolu, tugev erutus, tundeliigitus (näit. rõõm, viha, hirm))) ei kujuta. Viimast kasutatakse pigem kui sõnana, kui selle olemust väljendavana“. 2)Suurt huvi ilmutas häbi uurimisel evolutsiooniline, geneetiline psühholoogia, milline sai märkimisväärse tõuke Darvini uuringutest. Darvin hakkas vaatlema küsimust sellest vaatepunktist, kuidas häbi väljendub inimese organismis ( A@. '. 0@28=L, « 2K@065=88 >ICI5=89» !1., 1872, 3;. XIII, AB@. 261-294) ((vt. C. Darvin,  Tunnete väljendusest )). Edasi, Darvin tõstatas selgelt küsimuse: a)häbi tunde päritolust ja b)häbi järkjärgulisest arengust (vt. '. 0@28=L, «@>8AE>645=85 G5;>25:0»). Huvi äratab mitte kuivõrd küsimuse enese lahendamine, vaid selle ülesseadmine. Kas häbitunnet peab lugema kaasasündinuks või see moodustus kasvatuse ja harjumuste pärandamise teel? Mõned Darvini järelkäiad lahendavad selle küsimuse viimases mõttes, kuid nad jätavad kõrvale selle fakti, et häbi ei teeni üldsegi ühiskondlikku kasu (aga Darvin annab inimese häbile ühiskondliku iseloomu). „Kui on olemas häbi, ei saa juttugi olla kuritarvitustest, aga kui ilmub kuritarvitus, siis ei saa häbist enam miskit rääkida“. Kui häbi tunnet ((lahku kirjutatud poliitilistel põhjustel, et arvutiga paremini välja nopitavam oleks KL)) pidada kaasasündinuks, siis selles võib näha vaid üht inimese tunnust, millise poolest ta loomadest erineb. Kirjanikud, kes väidavad häbitunnet kui omandatud iseloomujoon, lähevad loomulikult loomariigist analoogia otsimise teed. Kui seda juba Darvin ei teinud, siis tema vähem ettevaatlikud järglased väitsid, et häbitunnet võime leida ka mõnede loomade juures (vt., Alix, „Lésprit de nos betes“, P.,1890, lk. 399. jne ; ><5=AL,  #<L 682>B=KEL», !1., 1888; 5=L5, «82>B=KO A?>A>1=KO : CA>25@H5=AB2>20=8N», !1., 1887; Houzeau, «Etudes sur les facultes mentales des animaux , kd.I., Mons 1872.a. lk. 286 jne.), näiteks orangutangidel, koertel, elevantide jne. Senini, siiski, ei saa loota loomade psühholoogiast suuri tulemusi, kuna saadud tulemused on ebatäpsed ja tõlgendamine niivõrd suvaline, et meenutavad Gerome-Gerome ((?. Vist suvaline, üldistus. K L)) jutustusi koertest. 3)Veel, võib-olla, tähtsad uurimistööd inimese häbitunde arengu ajaloo valdkonnas, erinevas eas (vt. Preieri ja Perre tööd lapse hingest) ((A@. 01>BK @595@0 8 5@@5 > 4CH5 @515=:0) ja sõltuvalt soost. Psühholoogia kirjanduses võib leida seda asja puudutavaid märkusi, kuid rohkem materjali selles vallas annab psühhiaatria, mis käsitleb seda kui moraalset hullumeelsust (moral insanity). Eriti tähtis on see psühhiaatria kirjanduse valdkonnas, milline puudutab erotomaaniat ja sugutunde väärastumist (A@. "0@=>2A:89, «72@0I5=85 ?>;>2>2> GC2AB20»; Moreau,  Des aberrations du sens genesiqne ; Kraft-Ebing,  Psyhopathia sexualis“, Stuttgard, 1890), pidades silmas lähedat seost, millises häbitunne sugusfääriga on. 4) Inimese häbitunde arengu ajaloo uurimisel on veelgi huvitavamaks teemaks need muutused, millised ettekujutus häbitundest erinevatel aegadel ja erinevate rahvaste juures läbi elas. Üldiselt, nähtavasti, võib pidada tõestatud see häbitunde idee järkjärgulise täiustumise ja häbelikkuse enese süvenemise fakt. Metsikute ja alamal arenguastmel rahvaste häbituse faktist on rääkinud nii antropoloogid kui ka paljud maailmarändurid. Ka siin esineb erandeid, sarnaselt sellele, nagu kõrgemal arenguastmel olevate rahvaste juures esinevad sügava moraalse languse ajajärgud (vt. Friedländer, „Sittengescichte Roms“; Wiedemeister, „History of European morals“; Jacoby, „Etudes sur la selection“. Häbelikkuse tunde suhtes peaks kirjandusajaloolaste poolt olema tehtud seesama, mis tegid 0?@04L 8 875 looduse tunde suhtes: erakordselt rikas materjal ja sellistest ettevalmistavast töödest  nn. rahva psühholoogia - ei ole puudust, Volkerpsychologie (vt. L. Schmid,  Die Ethik der Alten Griechen ; Lazarus,  Die Ethik des Judenthums ; Fouillee,  La psychologie du peuple francais jne.). Nii on tähelepanuväärsed näiteks Aristotelese arutelud häbist tema  Eetikas (: 8:><0EC) ja nii nagu nad on erinevad kristlikust maailmavaatest, on vaieldamatult aidanud kaasa häbitunde mõiste süvenemisele (Josef Müller,  Die Keuschheitsideen in ihrer geschichtlichen Entwicklung und practischen Bedeutung , Maintz, 1897  mitterahuldav raamat; !CB5@;0=4L, «@>8AE>645=85 8 @0728B85 =@02AB25==>3> 8=AB8=:B0», !1., 1900). 5)Suurt tähtsust omab häbi sotsioloogilise iseloomuga uurimistöödes. Ühiskonna vaatepunktist vaadates paistavad silma kaks nähtust – abielu, selle erinevate vormide (monogaamia, polügaamia, polüandria jne.) tulemustega ja kuritegu. Sarnaselt sellele, kuidas normist psüühilise kõrvalekalde vallas annavad rikkalikku materjali uuringud, nagu ühiskonnas teostatud kuritegudest ja kurjategijatest, mil häbitunne on nüristunud, võib olla sotsioloogile huvitav mitte ainult teoreetilises suhtes. ><1@07> koolkonna teeneks võib lugeda selles valdkonnas vaieldamatut teenet, vaatamata selle tõtates tehtud ja liialdustega teooriale (vt. 8=> $5@@80=8, «8AL<0 ?@5ABC?=8:>2L»; Corre, «Les criminels , P., 1889; Havelock Ellis,  The criminal L., 1890). Sellesse sotsioloogiliste uuringute valdkonda tuleb lugeda ka need viited häbi tundesse, milliseid võivad anda pedagoogid, kes peavad silmas kooli mõju (enamikul juhtudel rumalat), teisest küljest praktilisi juhiseid häbelikkuse säilitamiseks ja arendamise kohta koolieas. Lõpuks, tõsist tähelepanu on ära teeninud riigi suhtumine prostitutsiooni (vt. Prostitutsioon, aga samuti A. Oettingen, „Moralstatistik“, Erlangen, 1882) ja sallivusmajadesse, kui asutusse, millises kristlik riik ametlikult tunnistab häbitunde hävimist ühtede olendite poolt, et säilitada teiste häbitus. Kaasaegse riigi asend on häbituse ilmingute suhtes on seetõttu märgatavalt raske ka teistes küsimustes (meenutame, näiteks tormi, milline tekitas Saksamaal 59=F5 ((Geintsi ?)) seadusega s ØŖÆ°ŠŅ£ ¤ „ ¦ [ B D E f h Š ä ų Ŗ Ü Ž .tx 4ĮĀĆBCDMNU°±¢ĄŌŽß=ĢāŖüųōšōšōģōčüģčäąčąÜÕąŹąÜąÜÿܻ·Æ¤·œ¤·æ·æ˜·”·”·””‰‚ hP2īhP2ī hÖD²hÖD²hP2īhÖD²h—Gåhī'āmHsHhP2īhP2īmHsHhOHmmHsHhī'āh¼Mmhøf hOHmhOHmhn5‚hn5‚mH sH  hn5‚hn5‚hOHmhn5‚hķvėhä+,h[n/hļHZhšIWh%ąhßUž3  ŃŅ„ ¦ E F P R ¦ Ž vxĀĆCDŃŅhiī%š%+88żżżōōōōōōōōōōōōōōōōōōōōōōōōō„Ä`„Ägd%ąI6IžžŖ¬ŠŃdĢ>ģ$(,@FZ\ln|‚ghÖ¢¦öœ":#ˆ#ä#$$$"$R%ģ%ī%š%ō% &&&;&n&üųōųšéšüåŻŅŻŅŻŅŻŅŻŅåųåĖåĖåĒüø“°©¢ž¢ž¢ž¢Ż–‹ž‡ƒ‡ƒh8ŗh’ ¢h’ ¢hźmH sH hźmHsHhź hźhź hźhļHZhļHZh5Nhfce hŠc\hŠc\hŠc\hauY h69th69th69th69tmH sH h69tmHsHh69t h"{ūh"{ūh"{ūhī'āhP2īhZZt1n&z&}&„&×&ą&Ķ'((¼()")$)4):)F)H)b)x)J*++ģ,ņ,--&-ą-ä-č-ź-.8888Ŗ8Ź8ō8&9ˆ9ņ;<<<]<^<&= >">0><>÷óėóėóēßŌĢßĮßĮßĮßĮē½¹½µ½µ½µ®µ®µ¬µØµ¤¤¤™•µ•‘‘•…hĮ3įmHsHh÷z’h@NhÕo”h—Gå høfhøfhøfhźU hRHbhRHbhRHbhĶ9hh{L"h{L"mH sH h{L"mH sH h{L"h{L"mH sH h{L"mHsHh{L"hqhq5hqhqh8ŗ53eoses). 6)Häbi tunne võib olla uurimiste asjaks ja eetika valdkonnas. Selles suhtes ;04. !>;>2L52L esmakordselt viitas («?@0240=85 4>1@0» 3; I) (( Headuse õigustamine )) sellele, et häbi tunne ei ole mitte ainult inimest muust loomade maailmast eristav tunnus, vaid et siin inimene ise eristab end materiaalsest olemusest. Häbenedes oma loodusest pärit kalduvusi ja oma organismi funktsioone, inimene selle samaga näitab, et ta – ei ole mitte ainult loodusnähtus, vaid miskit kõrgemat. Häbitundega määratletakse eetiline suhe materiaalsesse olemusse. Inimene häbeneb seda eneses või täpsemalt öeldes, häbeneb oma allutatust sellele ja selle samaga tunnistab oma sisemise sõltumatuse suhtelisust ja kõrgemat väärikust, millise jõul ta peab seda valdama ega olema selle poolt allutatud. 7)Lõpuks, häbi tunne võib olla uurimisasi esteetika valdkonnas. Kirjanduses, vaadeldavas küsimuses „mis on häbi“ võib olla näitajaks mitte ainult ajaloolises, vaid ka esteetilises, palju uuritud küsimus sellest, millistes tüüpilistes kujundites suured kunstnikud sõna häbi väljendasid ja mitte ainult kirjandus, vaid ka teised kunstiliigid (näiteks maalikunst ja skulptuur), võivad olla võetud uuritavasse piirkonda (vt. näiteks I. B. Delestre, „Etudes des passions appliquees aux beaux arts&  , P., 1853). -. 04;>2L -! XXXI 1900 AB@.857-859. Vaata. -@=5AB 5>?>;L4>28G  (1854 - 1928) - @CAA:89 8AB>@8: D8;>A>D88, ?5@52>4G8:. !CI5AB25==>5 2;8O=85 =0 04;>20 >:070;8 D8;>A>DA:85 8458 ;. !>;>2L520, ... www.biblioclub.ru/book/36341/ **** Häbi – tunne, mis tekib inimesel tegude sooritamisel, millised ei vasta tema moraali nõudmistele või mis alandavad ta eneseuhkust. Häbi tekib inimesel siis, kui ta teadvustab seda, et tema poolt on rikutud ühiskonna poolt tunnistatud käitumisnorme. Häbitunne, kui spetsiifiline inimlik, moraalne tunne, formeerus ühiskondliku-töise protsessi käigus. Tegude sisu, mis kutsub häbi esile, on ajalooliselt muutlik ja sõltub moraalinormide evolutsioonist. Häbi tuntakse kui painavat rahutust, enesega rahulolematust, oma käitumise hukkamõistu, oma käitumise kahetsemist. Häbi võib tunda ka teiste inimeste, eriti lähedaste inimeste käitumisest. Häbitunne tekib ka minevikus sooritatud ebasobiva-alandava teo meenutamisel. Häbitunde läbielamisel on ka välised sümptoomid – punastamine, silma vaatamise vältimine jne. Häbitunne arendatakse välja kasvatuse käigus teatud käitumisviiside lubatavuse või mittelubatavuse ning väärtushinnangute väljakujundamise teel. 8<">F>€>Š>˜>š> @ @@@AéBJCŻCŽC2H4H@HRHTHšHņHIIöööööööńļļļļļļļļļļļļļļļļć „ų’„&`#$gd69tgd«uü„Ä`„Ägd%ą<>D>F>H>N>X>z>~>€>Š>–>˜>š>Ā>Ī>n?|?Ī?Ō?Ö? @ @@˜@AABčBėBÜCŻCDHH0H2HTHīHšHIIIIIIųķéįŻįéŁéŁÕĪŁČŁČŁĮٻٷ³Æ«Æ§«§£Ÿ•§Ż‰Ż‰‚xrxr hĶ90JjhĶ90JU hĮ3įhĶ9hĶ9hņ8”mHsHhYqœmHsHUho1hUhYqœhšIWhWUh¶ĻhßUž h«uü0J h«uü5\ h«uü0J høfh«uühÕo”h«uühĮ3įhĮ3įmHsHh÷z’h÷z’h÷z’mHsHh÷z’mHsH, !- 41 1956 AB@.168-169 *** Ehk kuidas käsitleti mõistet vanasti, enne 1900.a. ja mitte väga ammu 1950.a *** PAGE  PAGE 3 III0I2I4I6I8Iöōčöōōō „ų’„&`#$gd69t„h]„hgd69tIII(I*I,I.I0I6I8IüņģņįņģüŚ hĮ3įhĶ9hĶ90JmHnHu hĶ90JjhĶ90JUhĶ9 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH%P@2P «uü Pealkiri 3¤d¤d@&[$\$5CJ\aJ6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRió’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *kō’Į*Loendita2 @ņ2 69tJalus  Ęøp#6)@¢6 69tLeheküljenumber4U@¢4 «uü Hüperlink >*ph’,X@¢!, «uüRõhutus6](žO¢1( «uüstd nobr6a@¢A6 «uü HTML-tsitaat6]žO¢Q «uügl=$N’’’’ ŃŅ„¦EFØ©Óļ;<ĀĆCD% & ó ō Ö×ÕĖĢ×ŌęĪĻŁŚÕ ¬" # #”#ŗ#»#Į#Ź#Ė#$$#$,$-$.$9$:$;$>$˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€ ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€ ˜0€€˜0€€ ˜0€€˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ €˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€p˜0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€š›³Ī>$O90²¤Ó¦O90€Oy0€š€€øRIJ Ŗn&<>I8I#&8I8I"%6I !•!’•€s|  ! + . 8 9 A B I ףĆĖĢTU]`fgtwŪåēźļ¢#¹#Ģ#Ļ##$;$>$ ŠÓ¤¦DF§©ŅÓīļ:=ĮĆBE$ & ņ ō Õ×ŌÕŹĢÖ×ÓŪåē­®ĶŌŲŚŌ × «"®" ##Ÿ#¢#¹#Ę#É#Ė#’#$$"$#$;$>$ žE4hŸŌ¢#¹#Ę#Ź#$"$#$;$>$Ģ#Ļ##$;$>$’’rauntsk¤Włdpk¤W2å15N,cĶ99(ź{L"ä+,[n/uJ@NUWUšIW/#YauYļHZŠc\RHbfceøfOHm¼MmŌ pq69tZZtn5‚Ä%Yqœo1ņ8”Õo”’ ¢ÖD²8ŗ¶ĻīLŠÄNÓ%ąĮ3įī'āKä—GåķvėP2ī"{ū«uüßUž÷z’’@€Ģ#Ģ##Z//Ģ#Ģ#ōT T ‹ ‹ ‹ ßßßßĆĆĆĆĆĆĆ”#=$P@P P @PP,@PPP8@P P"P$PL@P(PT@P,P8Pt@P>P€@PH’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"ńˆšÄ©3¤Üų“ÜF%lPÓAPÓA!š‰‰““r4$$ 3ƒšH)š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p’’~Häbi  tunne, mis tekib inimesel tegude sooritamisel, millised ei vasta tema moraali nõudmistele või mis alandavad ta eneseuhkrauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0䐘 ,<HTh x„   ¬ øÄĢŌÜéHäbi – tunne, mis tekib inimesel tegude sooritamisel, millised ei vasta tema moraali nõudmistele või mis alandavad ta eneseuhkäbirauntstaunaun Normal.doterauntsd37nMicrosoft Word 10.0@ˆ§Ł2@¢؃Ź@ø0ƒŹPÓž’ÕĶ՜.“—+,ł®0l hp€ˆ˜  Ø°ø Ą KékodutA$A Häbi – tunne, mis tekib inimesel tegude sooritamisel, millised ei vasta tema moraali nõudmistele või mis alandavad ta eneseuhk Tiitel  !"#$%&'ž’’’)*+,-./ž’’’123456789:ž’’’<=>?@ABž’’’DEFGHIJž’’’ż’’’Mž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF 0%0ƒŹO€Data ’’’’’’’’’’’’(1Table’’’’0SWordDocument’’’’"NSummaryInformation(’’’’’’’’’’’’;DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’CCompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q