Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ ACž’’’@’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæX.bjbjĻ2Ļ2%"@­X­X>&’’’’’’ˆ       “8Pd,“e¶œœ"¾¾¾¾¾¾      RmP  ¾¾¾¾¾   ¾¾ĄĄĄ¾" ¾ ¾Ą¾ĄĄĄ  Ą¾ @O¶Iå Źą„Ą50eĄ½d:½Ą““    ½ ĄH¾¾Ą¾¾¾¾¾  ““dž"““Mis on pettuse ja tarkuse erinevus Rebastest, ehk mis on pettuse ja tarkuse vahe? Millest noor rebane aru ei saa ja mida vana rebane ei räägi, jutustab alljärgnev tekst. Häid rebaseid mahub palju ühte lauta! Vana rebane püüab istudes rohkem saaki kui noor joostes! Rebaste filosoofiast: “Otsetee ei ole õige tee!” „Ülim tarkus on see, mida inimesed ei mõista enne kui see on muutunud rumaluseks.“ „Kavalus on see, mida peale ellu viimist nimetatakse kelmuseks.“ „Tark eksib vaid korra, kui ta valib sapööri ameti“ „Tark eksib vaid korra, kui ta hüppab lennukist ilma langevarjuta alla“. „Rumal eksib korra, kui ta ei vali sapööri ametit.“ Rebase tee läheb alati otse! Rebane ei murra tuttavaid tibusid. Rebaste elus keelatud väljend: “Minul on Sinuga üks kana kitkuda!” (Sellise kasutamine toob halba!). Igal noorel rebasel on unistus – saada vanaks rebaseks. Iga vana rebane soovib jääda nooreks. Kõik urud ei ole rebaseurud! Rebase kõige suuremaks vaenlaseks on teine rebane! Miks rebane läheb seljakotiga kooli? Et käpad vabaks jääksid! Miks tuleb rebane seljakotiga koolist? Sest et käpad on tööd täis! Mida kavalam rebane, seda vähem ta petab! Rebaste paradiis asub tibulas. Rebased käivad ainult kukega kirikus! Rebased tõusevad kanadega ja heidavad koos sigadega magama! Kui noor rebane õpib, siis vana rebane ei õpeta! Mida noor rebane õppis, seda teeb vana rebane! Ei ole häid ega halbu rebaseid – on vaid näljased rebased. Valge kukk kireb enne päiksetõusu – punane pärast. Valge kukk lehvitab hommikul tiibu – punane õhtul! See, mis on vanale rebasele uudiseks, viib noore rebase minevikku! Vana rebase poolt õpetamata tükid viivad noore rebase raudu! Vana rebane saab alati teada selle, mille on noor rebane unustanud! Seal kus on palju tibusid on ka palju rebaseid. Tibusid loetakse sügisel – rebaseid kevadel! Usu seda, mis hammaste taga! Rebane naeratab peale pala söömist – tibu enne! Vana rebane võtab vaid nõnda palju kui korraga kanda suudab – noor joob end purju. Kumb enne: “Kukk või kana?” (Rebaste filosoofia põhiküsimus.) Noor rebane teeb ärakirju spikritest, vana hangib vastused (lahendused)! Noor rebane usub saatusesse, vana valib teed! Noor rebane unistab suurest rahast, vana, et seda jätkuks! Noor rebane otsib õnne, vana väldib ebaõnne! Noorel rebasel on aadress, vana rebane tuleb ise kohale! Kui noore rebase mobiili aku on pidevalt tühi, siis vana rebase kõht on täis. Noor rebane käib diskol samal põhjusel, miks vana rebane seal ei käi! Lume sulamine kurvastab noort rebast, sest jäljed kaovad, vana rebane seevastu rõõmustab! Noore rebase kiitus on vana rebase laitusest hullem! Millest noor rebane unistab, seda vana rebane saab! Mida vana rebane saab, seda noor rebane ei taha! Noor rebane teeb mida teab, vana rebane teab, mida teeb! Noor rebane eputab sabaga, vana narrib! Noor rebane teeb rohkem jälgi kui neid pühkida suudab! Noor rebane leiutas ratta, vana tegi käru! Noor rebane kardab vaid karu, vana teisi ka! Noor rebane ujub vastu voolu, vana läheb vastu tuult! Ka vana rebane oli noor! Noor rebane särab enne kohtumist kallimaga, vana pärast! Ära aja enne urgu kinni, kui ise sealt väljas oled! Karu koopas on hea, kuid oma urus kindlam. Miks rebane üksi jahil käib? (Mida rohkem kokki, seda lahjem leem!) Noorel rebasel on raha kaasas, vana elab võlgadest! Parem värvu kõhus, kui kamm turjas! Vana rebane tuleb vara-valges ja lahkub valge kana hambus. Noor rebane loeb raha peale ostu, vana enne! Mida noor rebane ei ole saanud, seda vana rebane ei taha! Noor rebane austab tugevamaid, vana väldib neid! Noor rebane tuleb ilmavalgele, vana läheb maamusta. Rebaselõksul on seitse sissepääsu ja väljapääsuna vaid mitte sissepääsemine. Eurourul on viisteist sissepääsu täna ja vaid üks väljapääs homme! Eurourgu saab sisse ühekaupa, välja vaid korraga! Miks rebane loeb raamatuid lõpust alguse poole? Seepärast, et jälgi aetakse tagant ettepoole! Miks noor rebane kooli sööklas ainult magusat sööb? Sest vanad rebased söövad paremad palad enne ära! Miks rebane peeglisse vaadates alati ehmatab? Arvab, et nähtu on uus naaber! Miks vana rebane vanu kanu murrab? (Noori passib kukk!) Reklaam: “Müüa urg (kinnisvara)! Seitse sissepääsu ja neli teist väljapääsu!” Ost: “Ostan uru! Omanik võib sisse jääda!” Vahetus: “Vahetada ühe sissepääsuga urg, seitsme väljapääsuga uru vastu!” Ost: “Ostan uru ja raja, või vahetan metsa!” Vahetus: “Vahetan üks ühele ja võtan teise vahelt!” Teenus: ”Tulen kiirelt ja lahkun korralikult!” Teenus: “Kaevan kiiresti varuväljapääse!” Mäkra Märt. Mõistatused. Eest must ja tagant valge? Tuleb punases ja läheb valges? Miks rebasel on sabaots valge? Kui Jum ükskord mõistis, millise ohtliku looma ta oli loonud, siis ta kutsus viimase enda juurde ja ütles: “Nii, Reps! Sa oled üks nurjatumaid elukaid, kes minu kätetööna ilma on sattunud ja ma tahan sind väheke muuta, et kõik juba kaugelt mõistaksid, et Sind kartma peab! Ma otsustasin Su teha triibuliseks nagu Tiigri! Rebane polnud Tiigrit näinud, kuid igaks juhuks kartis ja palus, et ta ise võiks selle väikse ja ebaväärika töö allika-peegli juures ära teha. Jum oli nõus, et kuhu ta ikka pääseb! Rebane kastis sabaotsa valge värvi potti ja lidus võssa. Seal tuli vastu Mäger, kes oli ilusa ühtlase karvaga ja ütles talle, et Jum käskis temal tolle triibuliseks värvida, et too võsast silma ei paistaks! Viimane oli nõus! Nii saigi mäger triibulise kuue, kuid mitte sellise kui tiigril. Kuid, et pettus välja ei tuleks, siis tuli Repsul tihti Mägral külas käia ja mõnikord jäi ta sinna ka ööseks. Nii ei tea Jum senini, kumb on Rebane kumb Mäger! Kuid Repsu võib ära tunda, sest tal on senini sabaots valge. Kuidas Rebane omale koonu hankis. Jum oli märganud, et loomad on pea kõik ühte nägu ja neid on raske ära tunda. Kutsus siis loomad uut koonu valima. Ta oli neid selleks puhuks igas mõõdus ja kujus valmis meisterdanud. Esimesena vaarus kohale krokodill, kes kurtis, et olemasolev koon on lühike ja saaki on raske püüda. Vees silmad petavad ja alati jääb üks lõuatäis maad puudu, et kala kätte saada. Jum andis talle siis pika koonu, mis tegi olemasoleva kolm korda pikemaks. Krokodill oli kingitusest nii rõõmus, et läks tagurpidi vette ja muudkui noogutas tänutäheks pead. Teisena ilmus rebane, kes oli edev elukas ja see küsis omale ilusa pisikese koonu, vähema kui Nirk omale võttis. Läks metsa ja kaotas selle koonukese kuhugi hiireurgu ära, kui püüdis sinna põgenevat hiirt napsata. Tuli siis tagasi ja rääkis oma kurva loo. Jumil läks süda härdaks ja ta andis Vaderile parasjagu sellise koonu, mis enam hiireurgu ei mahtunud, et see enam sinna kaduda ei saaks ja ütles, et kolmandat koonu ta enam ei saa. Hoidku nüüd seda hoolega! Hoidiski, kuid too ei osanud ette arvatagi, et Jum oma viimaseid sõnu peaaegu sööma peab! Kuid sellest järgmises loos. Miks Maol nina keele otsas on ja kuidas Rebane koonu otsa nina sai? Ennevanasti puudusid loomadel ninad ja neil ei olnud lõhnadest kasu ega kahju. Ükskord Jum märkas, et loomad ekslevad ringi, ega märka looduses leiduvaid lõhnu, mis aitaksid neil toitu ja üksteist leida. Kutsus, siis kõik loomad oma töötoa juurde tagasi. Esimene, kes oma pea ukse vahelt sisse pistis oli Madu, kuid Jum ei osanud nii kiiret reageeringut oodata ja lõi ukse kinni, mõeldes, et selle avas tuul. Kuid kui ta ukse poole vaatas, siis nägi miskit peenikest ja kaheharulist olendit ukse vahel ja sai aru, et keegi on nina järele jõudnud. Pani siis selle hargi otsa nina ja avas ukse. Kuid ukse taga nägi ta Madu, kes susises veel valust, kuid nuusutas oma keelega ilma, mis tundus nüüd hoopis teistsugusena, tänas ja vingerdas minema. Jum sulges ukse, sest teisi tulijaid polnud veel näha. Kuid hetk hiljem kaapis keegi uksealust. Jum avas ukse ja nägi, et va Reinuvader on end jälle kohale vedanud. Viimasel oli suurest jooksust võhm pea väljas ja keel ripakil. Jum tahtis siis ka temale nina keele otsa panna, kuid rebane tõmbas järsku keele suhu ja nina sattus koonu otsa, mis seepärast poole pikemaks muutus. Mis tehtud see tehtud. Rebane sai sellega kohe uued augud koonu ja ka hingamine läks kergemaks, kuigi nüüd tuli seda vahel keelega niisutada, et see liiga kuivaks ja tuimaks ei muutuks. Tänas ja läks vastu tuult minema, kuna see tõi ninna miskit isuäratavat hõngu. *** Kuidas Reps pika nina sai! Kord kui looduses korraks ninade mood vabaks lasti, siis otsustas Rebane vahelduseks jälle pisemat nina proovida. Nuusutas üht lilleõit ja teist ning kolmandat ja nõnda pool päeva, kuni ta lõhnadest joobus ja magama jäi. Ärgates aga avastas, et oli nina kaotanud! Midagi! Läks tõi Jummi juurest uue nina, mis oli nii vinge, et võttis jalust nõrgaks ja võis kände juurida. Lõhnu tundis see sama hästi kui eelminegi, kuid juba veerand tunni pärast lohistas ta oma koonu vastu maad, sest ei jõudnud enam pead tõsta. Vastu tuli metskult, kes oli omale tagasihoidliku koonu valinud, sellise kui praegu koeral. Kuid näinud, et Rebane oli kogu ümbruse mustaks pööranud, päris, et miks? Rebane oli nii väsinud, et ei jõudnud isegi vastata. Metssiga vaatas, et teine on end vist selle kärsaga end nii täis tõmmanud, et ei saa rääkida ja pakkus vahetust, enne kui viimane pettusest aru saab. Metsiga oli viimasel ajal kõhnaks jäänud, sest see koera koon ei kõlvanud siin ei mätta pööramiseks ega ka huntidega võitlemiseks. Otsiski lolli, kellega vahetust teha. Nüüd rabas Rebaselt kärsa ja pistis talle koera koonu ette. Viimane ei jõudnud tänadagi, ega rääkida, miks maa mustaks läks, kui esimene juba võssa kadus. Väheke puhanud, läks Reps Jumi juurde, et küsida veidike pikemat nina kui see, kuid viimasel olid uhkemad ninad otsas ja Reinuvader tuli pika ninaga tagasi. Nii öeldakse, kui millest soovitust ilma jäädakse. 2005.-KL. *** PAGE  PAGE 1 "$&/TUVÆ? \ d   z ‚ ‰ ’ “ m‘,y>?[iĄĮĀĻįā .G`dk*M 5 ƒ"„"µ"ś"i(k(t(v(w(–(./.>.?.üųōéŽéųōųŚÖŚŅŚĪŅĪŚųŹųŹųĘųŅųŅųŅų¾ųŅų³ųÆųÆų£ųŅųŅų³ųŸųŸųŸųĘų•jh–Za0JUhŪ=Ÿh–Zahba5CJaJhפh–ZahbaCJaJh–Zahba5h§@õhˆhœ3Ph–ZahZŌhE•h'7Ÿh'7ŸCJaJh'7ŸhbaCJaJh'7Ÿhbahäx:#$UV®ÆÕ ? • Ł  \ “ ° Ó 8 p – ³ ę $ g ‘ ° Ö  C r żżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżż>.W.żżr ­ ą V“×4QŌ[‰Äń*x¾M²ėJu¢ŲżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżŲń*^‰Ķ%`Ēų,y¼īL²’7…°ś'[ŠĄĮĀżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżżĀĻŠė   ./$%&'MN±"²"³"“"µ"¶"ś"ū"h(i(j(k(t(u(ņššššššššššššššššššššššššššš „p„Š^„p`„Šgd–Zau(v(w(•(–(..'./.0.5.6.7.8.:.;.<.=.>.G.H.I.T.U.V.W.X.żżųųżżżżżżżżżżżżżżģćżģćżżż„h]„hgdbOĢ „ų’„&`#$gdbOĢgdŪ=Ÿ?.E.F.G.I.J.P.Q.R.S.T.V.W.X.śšśģšśšįšśģŻŁhbahäxhäx0JmHnHuh–Zajh–Za0JU h–Za0J 1h°‚. °ĘA!°"°# $ %°œJ@ń’J NormaallaadCJ_HaJmH%sH%tH 6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontVió’³V  Normaaltabel :V ö4Ö4Ö laö *kō’Į*Loendita 2 @ņ2 bOĢJalus  Ę_¾$6)@¢6 bOĢLeheküljenumberX&@’’’’#$UV®ÆÕ?•Ł\“°Ó8p–³ę$g‘°ÖCr­ąV“×4QŌ[‰Äń* x ¾  M  ² ė  J u ¢ Ų ń * ^ ‰ Ķ  % `  Ē ų ,y¼īL²’7…°ś'[ŠĄĮĀĻŠė   ./$%&'MN±²³“µ¶śūh i j k t u v w • – &&'&/&0&5&6&7&8&:&;&<&=&>&G&H&I&T&U&V&Y&˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€€˜0€€˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€€˜0€€ €˜0€€€˜0€€ €˜0€€˜0€€€˜0€€ €˜0€€€˜0€€ €˜0€€€˜0€€€˜0€€ €˜0€€˜0€€(€˜0€€ €˜0€€€˜0€€ €˜0€€€˜0€€(€˜0€€ €˜0€€ €˜0€€ €˜0€€ €˜0€€0€˜0€€ €˜0€€ €˜0€€ €˜0€€ €˜0€€ €˜0€€€˜0€€0€˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€ˆ˜0€€˜0€€ €˜0€€ˆ˜0€€ €˜0€€ €˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€ ˜0€€˜0€€ €˜0€€ €˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€0˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€ˆ˜0€€˜0€€ €˜@0€€˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€ ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€ €˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€˜@0€€l„³ ?.X.r ŲĀu(X.W. !•!’•€">&V&Y&#&TV­ÆŌÕ >B”˜ŲÜ[_’“ưŅÓ78op•–²³åę#$fg‘ưÕÖBCqr¬­ßąUV’“Ö×34PQ€ÓŌZ[ˆ‰ĆÄšń) * w x ½ ¾   L M €  ± ² ź ė   I J t u ” ¢ × Ų š ń ) * ] ^ ˆ ‰ Ģ Ķ  $ % _ ` Œ  Ę Ē ÷ ų +,xy»¼ķīKL±²ž’67„…ưłś&'Z[‰ŠæĀĪŠźė -/#*LO°¶łüg p s z ” – &&&&+&.&>&V&Y&&Vé%'&+&=&>&V&Y&">&V&Y&’’ Koit Laineste Koit Laineste Koit Laineste Koit Laineste Koit Laineste Koit Laineste Koit LainestekoitKoitraunts å äxˆœ3P–ZabaE•'7ŸŪ=Ÿ×¤bOĢZŌ§@õ’@X&@@’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"ńˆšŠh”ĘŠėį¦/ųŸŸ EŸŸ E!š ““r4+&+&3ƒšÜH(š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ˆ’’ Koit Lainesterauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0p˜¤°ČŌąō  , 8 DPX`héssKoit Lainesteooitoit Normal.dottrauntsd47nMicrosoft Word 10.0@Š+„"@.ŁO}7Å@Ø,3å ŹŸŸ ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0ģ hp€ˆ˜  Ø°ø Ą ĶéKoduTiE+&A  Tiitel  ž’’’"#$%&'()*+,-./ž’’’1234567ž’’’9:;<=>?ž’’’ż’’’Bž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF0{½Iå ŹD€1Table’’’’’’’’!½WordDocument’’’’’’’’"@SummaryInformation(’’’’0DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’8CompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q