Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ g i ž’’’ d e f ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% ųæ .Å bjbjĻ2Ļ2 % Ģ X X |N ’’ ’’ ’’ | | | | | | | Xz Xz Xz 8 z { Æ 4| l } " Ā} Ā} Ā} Ā} š ²~ , Ž~ :® <® <® <® <® <® <® $ '± R y³ B `® į | Ā} Ā} `® | | Ā} Ā} AÆ £ £ £ ® | Ā} | Ā} :® £ :® £ £ ®£ r ŗ« T | | N¬ Ā} (| Ą1ŽŹ Xz B z ¬ ®¬ WÆ 0 Æ ¬ 2 »³ ¼” Ę »³ N¬ | | | | »³ | N¬ ` ö~
£ $ p ö~ ö~ ö~ `® `® W [ D £ [ Õppekava. (Tõlge
keelest).
Piiratud juurdepääsuga materjalide käsitlemise kursuse läbiviimise kava.
Avatud asjaajamine.
Piiratud levikuga dokumentide kasutamise iseärasused.
Salastatud materjalidele ja dokumentidele piiratud juurdepääsu kord.
Salastatud materjalide kasutamine.
Hädavajalikud teadmised instruktsioonidest, määrustest. Andmete loetelud.
Automatiseeritud juhtimissüsteemi salastamine.
Töö salastatud materjalidest infolekke ennetamiseks.
Valve ja läbipääsusüsteem.
Objekti sisene kord (vt. Instruktsioon Nr
)
.
Piiratud juurdepääsuga materjalide käsitlemise kursuse läbiviimise küsimused.
1.Avatud asjaajamine.
1)Asutuses väljaantavad tööd korraldavate dokumentide liigid.
2)Organisatsiooniliste materjalide ja teatmeteoste liigid.
3)Asutuse osakondade vahelise infovahetuse kord.
4)Dokumentide tekstide vormistamise nõuded.
5)Dokumentide koostamise ja vormistamise põhinõuded.
6)Dokumentide mustandite vormistamise ja nende trükki andmise kord.
7)Dokumentide paljundamise kord.
8)Dokumentide täitmine: tähtajad, vastutavad isikud, täitmise tähtaja pikendamine, märge täitmisest.
9)Dokumentide täitmise kontrolli organiseerimine.
2.Piiratud kasutusalaga dokumentide käitlemise kord.
1)Piiratud kasutusalaga dokumentide liigid.
2)Piiratud juurdepääsu tinginud informatsiooni sisaldavate dokumentide erinevus tavalistest dokumentidest.
3)Dokumendi ametialaseks kasutamiseks kuulutamise vajaduse kindlaksmääramine. Millest on vaja lähtuda, kui dokument kuulutatakse ametialaseks kasutuseks.
4)Kes kannab ametialaseks kasutamiseks kuulutatud materjalide arvestuse, hoidmise, paljundamise ja kasutamise eest vastutust? Kes kontrollib?
5)Nõudmised kaastöölistele, kellele on antud õigus töötada dokumentidega, mis on liigitatud märkega - Ametialaseks kasutamiseks .
6)Väljastpoolt saadud Ametialaseks kasutamiseks mõeldud dokumentide paljundamine.
7)Ametialaseks kasutuseks liigitatud dokumentide mustandite kasutamise kord.
9)A k liigitatud dok. paljundamise ja arvestuse kord.
10)Paljundatud Ak dokumentide laial i s a a t m i s e k o r d .
1 1 ) A k m õ e l d u d m a t e r j a l i d e g a t ö ö t a m i s e l e l u b a m i s e k o r d .
1 2 ) S a l a s t a t u s e r e ~i i m i n õ u e t e t a g a m i n e i s i k u t e p o o l t , k e s o n n e n d e m a t e r j a l i d e g a t u t v u n u d .
1 3 ) T e i s t e o r g a n i s a t s i o o n i d e e s i n d a j a t e s a l a s t a t u d d o k u m e n t i d e k a s u t a m i s e j u u r d e l u b a m i s e k ord.
14)Salastatud dokumentidest koopiate tegemise kord.
15)Salastatud dokumentide säilitamiseks ning hävitamiseks valiku kord.
16)Salajaste dokumentide säilivuse kindlustamine.
III. Salajaste dokumentidega töötamise juurde pääsu kord ( OK vormistav grupp).
1)Kui pikaks ajaks koostatakse ametikohtade nomenklatuur?
2)Dokumentide vormistamise kord isikutele, kes on saanud ligipääsu, turvaklass.
3)Millised dokumentide vormid ja mitmes eksemplaris neid täidetakse 2. vormi ligipääsu puhul?
4)Millised dokumentide vormid ja mitmes eksemplaris neid täidetakse 3. vormi ligipääsu puhul?
5)Teistest ettevõtetest saabunud isikute, kes omasid ligipääsu salajastele materjalidele, vormistamine.
6)Salajaste dokumentidega töötama lubatud isikute töölt vabastamise või üleviimise kord.
7)Kaadrite osakonna töötajate tegevus juhul, kui saadakse andmeid isikute, kellele on antud ligipääs salajastele dokumentidele, elulooliste andmete muutumisest.
IV Salastatud informatsiooni käitlemine.
1)Informatsiooni jaotamine salastuse a s t m e j ä r g i .
2 ) M i l l i s t e l e d o k u m e n t i d e l e o m i s t a t a k s e m ä r g e T ä i e s t i s a l a j a n e ?
3 ) M i l l i s t e l e d o k u m e n t i d e l e o m i s t a t a k s e m ä r g e S a l a j a n e ?
4 ) S a l a s t a t u d i n f o r m a t s i o o n i , a r u a n n e t e j a k o k k u v õ t e t e e d a s t a m i s e l u b a t u d v i i s i d .
5 ) K a s s a l a s t u s - r e ~i i m i i n s p e k t o r i l o n õ i g u s n õ u d a s a l a s t u s r e ~i i m i . r i k k u m i s t e k o h t a k i r j a l i k k e s e l e t u s i ?
6 ) K e d a l u b a t a k s e s a l a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n n a r u u m i d e s s e ?
7 ) S e i f i d e j a t e r a s k a p p i d e , m i l l e s o n l u b a t u d t ö ö a j a l h o i d a s a l a j a s i d o k u m e n t e , v õ t m e t e h o i d m i s e k o r d .
8 ) S a l a j a s t e d o k u m e n t i d e h o i u r u umi koristamise kord.
9)Salastatud dokumentidega töötavate isikute kohustused.
10)Salastatavate dokumentide mustanditega töötamise eeskirjad.
11)Alles saadud salajaste dokumentide hoidmise kord.
12)Dokumente kasutavate isikute tegutsemise kord juhtumitel, mil avastatakse dokumentide puudujääk, ülejääk või arvele võtmata dokumente.
13)Dokumente kasutavate isikute tegutsemise kord juhtudel, mil nad lähevad puhkusele või ametilähetusele.
14)Salastatud dokumentide koostamisel kasutatavad s a l a s t u s r e ~i i m i j ä r g i m i s e p r i n t s i i b i d .
1 5 ) K e s m ä ä r a b k i n d l a k s l o o d a v a d o k u m e n d i s a l a s t u s a s t m e ? K e l l e p o o l t j a m i l l e a l u s e l m ä ä r a t a k s e k i n d l a k s d o k u m e n d i s a l a s t a t u s e a s t e v õ i s e l l e s t t e h t u d v ä l j a v õ t e ?
1 6 ) T e i s t e o r g a n i s a t s i o o n i d e e s i n d a j a t e l e s a l a s t a t u d d okumentide tutvustamise kord.
17)Saabuvate dokumentide töötlemise kord.
18)Salastatud dokumentidega töö kord käitlemise toas või töökohtadel.
19)Dokumentide üleandmise kord antud allüksuse teisele töötajale.
20)Tööpäeva lõpus dokumentide tagastamise kord.
21)Dokumentide mustandite trükiks ettevalmistamise kord.
22)Dokumentide mitmele aadressile adresseerimise kord.
23)Dokumentide käitleja tegutsemise kord, kui ta saab masinkirjas trükitud dokumendid.
24)Mis on salajaste dokumentidega tegelevatele isikutele keelatud?
25)Millist informatsiooni on keelatud saata tavalises kirjavahetuses?
26)Kas hädavajadusel on lubatud võtta koju, töö lõpetamiseks, kaasa salastatud dokumente?
27)Dokumendid, mille alusel määratakse kindlaks salastamise aste.
28)Salastuse astme muutmise kord.
29)Informatsiooni avalikustamise võimaldamise võimaluse leidmiseks läbivaatamise kord, et seda kasutada massimeedias, loengutel, demonstratsioonidel või näitustel.
30)Konstruktsioonilis-tehnilise dokumentatsiooni salastusastme muutmise kord.
31)Salastatud dokumentide paljundamise võimaldamiseks nõutavad tingimused?
32)Salastatud dokumentide paljundamise loa vormistamise kord.
33)Salastatud dokumentide paljundamise ruumile esitatavad nõuded.
34)Eelneva arvestuse kasutamine.
35)Eelnevalt arvele võetud paberite ning blankettidega töö teostamise kord.
36)Tehnoloogiat käsitlevatesse dokumentidesse täienduste tegemise kord.
37)Mobilisatsiooni dokumentide vormistamise erinevus teistest salastatud dokumentidest.
38)Mobilisatsiooni puudutavate dokumentidega tööle lubamise kord.
39)Salastatud dokumentidest väljavõtete ja koopiate tegemise kord.
40)Kuidas määratletakse salastatud dokumendi saatekirja salastusaste?
41)Kes võib saata tutvumiseks salastatud käske, määrusi, valitsuse ja riigiasutuste otsuseid ning nende täitmiseks väljaantud Ministeeriumi ja Pea...käske ja korraldusi.
42)Kes toimetab salajaste dokumentide alalisele või alatisele hoidmisele või hävitamisele andmist?
43)Kes valmistab dokumendid ette, et neid esitada ekspertkomisjonidele?
44)Milliste eeskirjade alusel ja kuidas määratletakse dokumentide säilitamise tähtaega?
45)Salajaste märkmete tegemine ametilähetustel.
46)Ametilähetusele saabunud isikute salastatud dokumentide kasutamisele lubamise kord.
47)Ametilähetusele saabunud isikutega läbirääkimiste läbiviimise kord, mis puudutab nende tööd salastatud dokumentide või spetsiaalsete toodetega.
48)Saladustega töötavate isikute vastutus saladuse ning dokumentide hoidmise tagamiseks.
V. Vajalikud andmed instruktsioonidest, määrustest, ja teatmikest.
1)Andmed info Loetelust..., mis kuuluvad salastamisele (töö teostaja töö teostuse valdkonnast ).
2)Ettevõtte nimetuste avatult kasutuse eesmärk.
3)Millistel juhtudel kasutatakse ettevõtte avalikku nimetust?
4)Millistes tingimustes kasutatakse ettevõtete tinglikke nimetusi?
5)Millistel tingimustel on lubatud pidada läbirääkimisi internetti kasutades?
6)Millistes küsimustes võib pidada riikidevahelisi telefonikõnesid?
7)Interneti vahendusel edastatavate ametkondlike teadete koostamise kord.
8)Sal a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n n a õ i g u s e d o r g a n i s a t s i o o n i s a l a s t u s t ö ö t e o s t a m i s e j a r i i g i s a l a d u s e n i n g s a l a s t u s r e ~i i m i t a g a m i s e k o n t r o l l i m i s e l e t t e v õ t t e a l l ü k s u s t e s .
V I . A u t o m a t i s e e r i t u d j u h t i m i s e s a l a s t u s e r e ~i i m i t a g a m i n e .
1 ) N õ u d e d r u u m i d e l e , k u s k a s u t a t a k s e a r v u t u s t e h n i k a t n i n g j u h t i m i s s ü s t e e m e .
2 ) M i l l i s e d d o k u m e n d i d , m i s s a a b u v a d a r v u t u s - j a j u h t i m i s k e s k u s t e s s e , k u u l u v a d a r v e l e v õ t m i s e l e s a l a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n n a s ?
3 ) T ö ö t l e m i s e l e t u l e v a t e d o k u m e n t i d e n i n g t e h n i l i s t e i n f o k a n d j a t e s a l a s t u s e a s t m e k i n d l a k s m ä ä r amine.
4)Töö tekstidega, mis sisaldavad väljaminevat salajast informatsiooni.
5)Salajaste tehniliste infokandjate hävitamise kord.
6)Arvutus- ning juhtimiskeskuses salastatud informatsiooni töötlemisel saladuste hoidmine.
7)Salajaste andmekandjate dubleerimise kord ja nende arvele võtmise kord.
8 ) S a l a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n n a v o l i n i k e p õ h i ü l e s a n d e d .
9 ) V o l i n i k e p o o l n e s a l a j a s e a s j a a j a m i s e t e o s t a m i n e j a s a l a j a s t e d o k u m e n t i d e h o i d m i n e .
1 0 ) S a l a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n n a v o l i n i k e õ i g u s e d .
1 1 ) S a l a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n n a v o l i n i k e k o h u s t u s e d .
1 2 ) V o l i n i k e t ö ö e e s k i r j a d s a l a s t u s - r e ~i i m i o s a k o n d a s a a b u n u d m a t e r j a l i d e k ä i t l e m i s e l .
V I I . T ö ö s a l a j a s e i n f o r m a t s i o o n i l e k k e ä r a h o i d m i s e k i n d l u s t a m i s e k s .
1 ) M i s o n s a l a i n f o l e k e ?
2 ) P õ h i l i s e d s a l a i n f o l e k k e p õ h j u s e d .
3 ) S a l a i n f o l e k e t s o o d u s t a v a d t i n g i m u s e d .
4 ) K e s v õ t a v a d o s a s a l a s t u s - r e ~i i m i t a g a m i s e s t ?
5 ) S a l a i n f o l e k k i m i s e ä r a h o i d m i s e k s t e h t a v a a n a l ü ü t i l i s e t ö ö e e s m ä r g i d n i n g k o r d .
V I I I . V a l v e j a l ä b i p ä ä s u k o r d .
1 ) V a l v e j a l ä b i p ä ä s u k o r r a ü l e s a n n e .
2 ) L ä b i p ä ä s u l o a h o i d m i s e k o r d t ö ö - j a p u h k e a j a l .
3 ) T ö ö t a j a v a s t u t u s l ä b i p ä ä s u l o a a l l e s h o i d m i s e t a g a m i s e l .
4 ) T ö ö t a j a k o h u s t u s e d k o n t r o l l - l ä b i l a s k e p u n k t i l ä b i m i s e l .
5 ) R u u m i d e s s e p a i g u t a t u d t e h n i l i s t e k o n t r o l l v a h e n d i t e k a s u t a m i s e k o r d .
K a s u t a t a v i n f o r m a t s i o o n :
1 ) I n s t r u k t s i o o n 0 0 0 0 ;
2 ) M ä ä r u s 1 0 1 0 1 A;
3 ) I n s t r u k t s i o o n a s j a a j a m i s e organiseerimisest Ministeeriumi süsteemis
.
4)Instruktsioon piiratud levikuga mittesalajaste dokumentide arvestuse, ringluse, hoidmise ja väljaandmise korrast.
.a.
5)Instruktsioon telefonikõnede kaudu tellimuste vormistamise kord.
6)Interneti kasutuse instruktsioon, läbirääkimiste pidamisest, kirjade vastuvõtt ja edasiandmine, ja ametkondliku kirjavahetuse pidamine interneti kaudu.
7 ) M e t o o d i l i s e d j u h i s e d o b j e k t i s i s e s e s a l a s t u s - r e ~i i m i o r g a n i s e e r i m i s e k s j a t e o s t a m i s e k s . & .
8 ) M e t o o d i l i n e j u h e n d s a l a s t u s - r e ~i i m i r u u m i d e k a i t s e o r g a n i s e e r i m i s e k s & .
9 ) Ü l e v a a d e p r o f ü l a k t i l i s e - k a s v a t u s t ö ö s e i s u k o r r a s t t ö ö t a j a t e v a l v s u s e t õ s t m i s e k s n i n g s a l a s t u s - r e ~i i m i k i n d l u s t a m i s e k s & . .
1 0 ) R i i g i s a l a d u s t m o o d u s t a v a t e a n d m e t e j a t e i s e i n f o r m a t s i o o n i l o e t e l u , m i s k u u l u b M i n i s t e e r i u m i s s a l a s t a m i s e l e & j a l i s a l o e t e l u L o e t e l u . . . .
1 1 ) M e t o o d i l i s e d s o o v i t u s e d p r o f ü l a k t i l i s e k a s v a t u s t ö ö l ä b i v i i m i s e k s a m e t k o n n a a s utustes
.
12)Määrus salajase informatsiooni lekke ärahoidmise organiseerimiseks ja elluviimiseks.
***
Kirjandus, seadused jne.
rge :VV, RTI, 26.08.2004, 63, 443
Infosüsteemide turvameetmete süsteemi kehtestamine Vabariigi Valitsuse 12. augusti 2004. a määrus nr 273
Määrus kehtestatakse « HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?replstring=33&dyn=791875&id=745339%21pr53lg7" Andmekogude seaduse» (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) § 53 lõike 7 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§1. Reguleerimisala
(1) Määrusega kehtestatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel kasutatavate infosüsteemide ning nendega seotud infovarade turvameetmete süsteem.
(2) Turvameetmete süsteem koosneb turvanõuete spetsifitseerimise korrast ning andmete organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete kirjeldustest.
(3) Määrust ei kohaldata riigisaladust töötlevate infosüsteemide turbeks.
§2. Turvameetmete süsteemi rakendamine
Turvameetmete süsteemi rakendamine seisneb infoturbe eesmärkidele vastavate turvaklasside määramises ja nendele vastavate turvameetmete valimises vastavalt infosüsteemide kolmeastmelise etalonturbe süsteemi (edaspidi ISKE) rakendamisjuhendile ja nende rakendamises.
§3. Mõisted
(1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) andmete turvaanalüüs turvaklassi määramiseks sooritatav andmete tähtsuse hindamine ning andmete turvalisuse puudumisest tulenev kahjude hindamine; 2) etalonmeetmed tüüpsed katalogiseeritud ja valimismetoodikaga varustatud turvameetmed, mille hulgast tehtav valik sõltub turvaklassist ja andmeid töötleva infosüsteemi koostisest; 3) etalonturve turvameetmestik, mille rakendamine on vajalik andmete turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks; 4) infosüsteem andmeid töötlev, salvestav või edastav tehniline süsteem koos tema normaalseks talituseks vajalike vahendite, ressursside ja protsessidega; 5) infoturve turvameetmete loomise, valimise ja rakendamise protsesside kogum; 6) turvameetmed organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine andmete ja infosüsteemide andmete turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks; 7) turvaklass andmete tähtsusest tulenev andmete nõutav turvalisuse tase, väljendatuna neljaastmelisel skaalal ning neljakomponendilisena, st nelja turvaosaklassi ühendina; 8) turvaosaklass andmete tähtsusest tulenev infoturbe eesmärgi saavutamise nõutav tase väljendatuna neljaastmelisel skaalal; neljast infoturbe eesmärgist tuleneb neli turvaosaklassi.
(2) Määruses kasutatakse termineid standarditega EVS/ISO/IEC 2382 (Infotehnoloogia. Sõnastik) ja EVS ISO/IEC 13335 osade 15 (Infotehnoloogia. Infoturbe halduse suunised) määratud tähenduses.
2. peatükk TURVAKLASSID JA TURVAMEETMED
§4. Turvanõuete spetsifitseerimine
(1) Infoturbe eesmärke arvestava turvaklassi määramiseks korraldab andmekogu vastutav töötleja andmekogu andmete turvaanalüüsi.
(2) Andmekogu vastutav töötleja on kohustatud üks kuu enne andmekogu pidamiseks kasutatava infosüsteemi kasutusele võtmist või olemasoleva infosüsteemi vastavate arendustööde käivitamist edastama «Andmekogude riikliku registri «volitatud töötlejale andmete turvaanalüüsi tulemusena kindlaksmääratud turvaklassid.
(3) «Andmekogude riikliku registri» volitatud töötlejal on õigus andmekogu vastutava töötleja poolt määratud turvaklass vajadusel vaidlustada ja teha ettepanekuid selle muutmiseks.
§5. Turvaklassi määramine
(1) Andmekogu vastutav töötleja korraldab andmete turvaanalüüsi tulemusena üksteisest sõltumatute turvaosaklasside määramise infoturbe eesmärkide ja nende saavutamise olulisuse alusel.
(2) Turvaklass määratakse andmekogus töödeldavatele andmetele. Ühe andmekogu erinevatel andmeliikidel võib olla erinev turvaklass. Turvaklassile vastavad turvameetmed rakendatakse neid andmeid töötlevale infosüsteemile või selle osale töödeldava andmestiku alusel.
(3) Turvaklassi määramisel lähtutakse andmestiku enim kaitset vajavate andmete infoturbe tasemest.
(4) Turvaklassi tähistuses kasutatakse vastava infoturbe eesmärgi nimetusele viitavat tähte ja taseme numbrit.
§6. Turvatasemed
(1) Turbeaste võib olla kõrge (H), keskmine (M) või madal (L).
(2) Nõutav turvatase määratakse vastavalt infoturbe eesmärkidele tervikluse, konfidentsiaalsuse ja käideldavuse parameetrite kaudu.
(3) Teabe terviklus (T) on teabe volitamata muutmise võimatus ja teabe allika tuvastatavus.
(4) Teabe konfidentsiaalsus (S) on töödeldava teabe kättesaadavus ainult selleks volitatud isikutele ja asutustele.
(5) Teabe käideldavus on kasutamiskõlblike andmete õigeaegne ja hõlbus kättesaadavus selleks volitatud tarbijale. Teabe käideldavuse kriteeriumideks on teabe hilinemise tagajärgede lubatav kaalukus (R), mis on võimaliku hilinemisest tekkida võiva kahju jäämine lubatavasse ulatusse, ja aegkriitilise teabe käideldavus (K), mis on teabe kasutuskõlblikuna kättesaadavus lubatava hilinemise piires oleva ajaga.
§7. Turbetaseme astmed
Infoturbe eesmärgi saavutamise nõutavale tasemele määratakse number järgmisest astmikust: 1) 0 eesmärgi saavutamata jäämine ei too kaasa mingeid kahjusid; 2) 1 eesmärgi saavutamata jäämisel tekkida võivad kahjud ei ole olulised; 3) 2 eesmärgi saavutamata jäämisel võivad tekkida olulised kahjud; 4) 3 eesmärgi saavutamata jäämisel võib olla võimatu täita andmekogu funktsiooni.
§8. Turvaosaklassid
(1) Teabe tervikluse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest astmikust: 1) T0 andmete terviklus ei ole oluline; 2) T1 andmete kõik volitamata muudatused peavad olema tuvastatavad; 3) T2 andmete allikas peab olema tuvastatav; 4) T3 andmete allikat peab saama tõestada kolmandale osapoolele.
(2) Teabe konfidentsiaalsuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest astmikust: 1) S0 andmeid tohivad teada kõik soovijad; 2) S1 andmete avalikustamine võib põhjustada materiaalset või moraalset kahju; 3) S2 andmete avalikustamine häirib riigi või asutuse funktsioneerimist või rikub inimese privaatsust; 4) S3 andmete avalikustamine on ohtlik riigi, asutuse või inimese julgeolekule või on vastuolus inimõigustega või andmete avalikustamine võib põhjustada kontrollimatuid muudatusi riigi või asutuse olulistes infosüsteemides.
(3) Teabe hilinemise tagajärgede lubatava kaalukuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest astmikust: 1) R0 teabe saamata jäämisega ei kaasne olulisi tagajärgi; 2) R1 andmete saamata jäämine põhjustab häireid riigikorralduses või asutuse tegevuses, ohtu inimeste tervisele või keskkonnasaaste ohtu; 3) R2 andmete saamata jäämine põhjustab olulist kahju riigi suveräänsusele, ohtu inimelule või keskkonnasaastet; 4) R3 andmete saamata jäämine põhjustab suveräänsuse kaotamise ohtu, mitmeid hukkunuid või ulatuslikku keskkonnasaastet.
(4) Aegkriitilise teabe käideldavuse alusel määratakse turvaosaklass järgmisest astmikust: 1) K0 teabe saamisele ei ole seatud tähtaegu; 2) K1 teabe saamisele on seatud tähtaeg päevades; 3) K2 oluline on teabe saamine tundide jooksul; 4) K3 oluline on teabe saamine sekundite jooksul.
§9. Turvaklasside moodustamine
Andmete turvaklassi tähis moodustatakse osaklasside tähistest nende järjestuses RKTS (näiteks R1K2T3S1).
§10. Teabe konfidentsiaalsuse taseme määramine delikaatsete ja eraeluliste isikuandmete töötlemisel
Isikuandmete töötlemisel määratakse teabe konfidentsiaalsuse turvaosaklassiks S2.
§11. Turvaklassidele vastavate turvameetmete valimine
(1) Andmekogu andmeid töötleva infosüsteemi infoturbe eesmärkide tagamiseks peab rakendama turvameetmeid, mis vastavad selles infosüsteemis peetava andmekogu andmetele määratud turvaklassile.
(2) Turvameetmed valitakse vastavalt turvaklassile ISKE rakendamisjuhendi alusel.
(3) ISKE rakendamisjuhendi töötab välja Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus ja see avaldatakse Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse veebilehel.
3. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§12. Määruse rakendamine enne määruse jõustumist kasutusele võetud infosüsteemide suhtes
(1) Enne määruse jõustumist asutatud andmekogu andmetele määrab andmekogu vastutav töötleja turvaklassid ja rakendab andmekogu andmeid töötlevale infosüsteemile etappide kaupa vastavad turvameetmed hiljemalt 1. jaanuaril 2008. a.
(2) Andmekogu andmetele määratud turvaklassid edastab andmekogu vastutav töötleja «Andmekogude riikliku registri» volitatud töötlejale.
§13. ISKE rakendamisjuhendi ajakohasuse tagamine
Etalonmeetmete ajakohasuse tagamiseks viib Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus iga aasta 1. jaanuariks läbi ISKE ajakohasuse kontrolli ning teeb selles vajadusel muudatusi.
Peaminister Juhan PARTS
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis ATONEN
Riigisekretär Heiki LOOT
***
Avaldamismärge :RK, RTII, 03.01.2001, 1, 3
HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp?link=print&akt_vorminduseta=1&id=26705" \l "o" (õ) 8.06.09 10:30
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 21. detsembri 2000. a otsusega nr 953
ISIKUANDMETE AUTOMATISEERITUD TÖÖTLEMISEL ISIKU KAITSE KONVENTSIOONI RATIFITSEERIMISE SEADUS
Vastu võetud 6. detsembril 2000. a
§ 1. Ratifitseerida juurdelisatud HYPERLINK "https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=78300&replstring=33" isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon, mis on koostatud 1981. aasta 28. jaanuaril Strasbourgis ning mille Eesti Vabariik kiitis heaks ja allkirjastas 2000. aasta 24. jaanuaril.
§ 2. Vastavalt konventsiooni artikli 3 lõike 2 punktile a deklareerib Eesti Vabariik, et konventsiooni ei kohaldata füüsiliste isikute poolt kogutud isikuandmete töötlemisele isiklikuks otstarbeks.
§ 3. Vastavalt konventsiooni artikli 13 lõike 2 punktile a nimetab Eesti Vabariik volitatud ametiasutuseks Andmekaitse Inspektsiooni.
Riigikogu esimees Toomas SAVI
Õiend Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed.
***
HYPERLINK "http://www.avinurme.ee/img/avinurmevapp.gif" INCLUDEPICTURE "http://www.avinurme.ee/img/avinurmevapp.gif" \* MERGEFORMATINET
AVINURME VALLAVALITSUSE
M Ä Ä R U S
AvinurmeVallavalitsuse
infosüsteemi kasutamise eeskiri 14.01.2008.a.nr.2
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 3 , arvestades vajadust kehtestada Avinurme Vallavalitsuse infosüsteemi lülitatud arvutite kasutamisele ühtsed reegid
Avinurme Vallavalitsus m ä ä r a b:
§ 1 Kehtestada Avinurme Vallavalitsuse infosüsteemi kasutamise eeskiri ( lisa määrusele )
§ 2 Eeskiri jõustub 1.veebruaril 2008.a.
/ ALLKIRI / / ALLKIRI /
Indrek Kullam Imbi Kaarama
Vallavanem Vallasekretär
Kinnitatud
Avinurme Vallavalitsuse
14. jaanuari 2008
määrusega nr 2
AvinurmeVallavalitsuse
infosüsteemi kasutamise eeskiri
Avinurme Vallavalitsuse infosüsteemi kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused ning need kehtivad kõigi Avinurme Vallavalitsuse(edaspidi vallavalitsus) infosüsteemi lülitatud arvutite kohta eesmärgiga vähendada infosüsteemi halduskulusid ning tõhustada süsteemi toimimise turvalisust ja efektiivsust.
§ 1. Üldsätted
(1) Vallavalitsuse infosüsteem - vallavalitsuse arvutid ja nendega seonduv tarkvara ning seadmed, arvutivõrk ja selle komponendid.
(2) Kasutaja ametisolev ametnik, töötaja
( 3 ) Infosüsteemi hooldaja- vallavalitsuse lepinguline IT-spetsialist.
§ 2. Infosüsteemide hooldaja kohustused:
(1) Tagada arvutivõrgu tõrgeteta toimimine ja teenuste kättesaadavus.
(2) Pidada saladuses andmeid, mis on saadud seoses töökohustuste täitmisega ja mille kohta puudub luba andmeid edasi anda, v.a. juhud, mil seadus kohustab info teatavaks tegema.
(3) Jälgida hoolduses olevate süsteemide töökorras olekut ja turvalisust. Häirete avastamisel tuleb nendest vajaduse korral kasutajatele teada anda.
§ 3. Infosüsteemi hooldaja õigused:
(1) Hooldajal on kohustuste täitmiseks õigus ajutiselt piirata arvutite ja -võrgu kasutamist.
(2) Arvuti või -võrgu häireolukorra kiireks selgitamiseks on hooldajal õigus avada kasutajate faile.
(3) Hooldajal on vältimatu vajaduse korral õigus takistada või piirata infosüsteemi kasutamist väärkasutuse uurimise ajaks.
§ 4. Kasutajate kohustused:
(1 ) Vallavalitsuse infosüsteemi kasutajatel on kohustus kasutada ainult oma kasutajanime ja parooli. Parooli edasiandmine teisele isikule on keelatud.
(2) Saabuva elektronposti jälgimiseks peavad teenistujad regulaarselt kontrollima neile kinnitatud elektroonilise postkasti sisu vähemalt kaks korda tööpäeva jooksul v.a. juhul kui ollakse puhkusel, haige, komandeeringus vmv juhul kui ei ole võimalik elektronposti kontrollida.
(3) Säilitada arvutite väline heakord.
(4) Järgida hooldaja poolt kehtestatud piiranguid (mitte saatma e-postiga suuremaid faile kui 5MB, mitte laadima võrgu kaudu suuremaid faile kui 100 MB).
(5) Kasutajad , kes töötavad delikaatsete isikuandmetega, peavad enne ruumist lahkumist end süsteemist välja logima.
(6) Keelatud :
1)infosüsteemi võimalike turvaaukude kasutamine täiendavate juurdepääsuõiguste ja -privileegide saamiseks. Kasutajal on kohustus turvaaukudest teadlikuks saamisel koheselt teavitada infosüsteemi hooldajat.
2) arvutite või seadmete omavoliline ühendamine arvutivõrku, nende ümberühendamine ja nendele mistahes seadmete ühendamine;
3) igasugune muudatuste tegemine arvuti konfiguratsioonis;
4) arvutile installeerida ega kopeerida infosüsteemi hooldaja loata tarkvara, programme ja arvutimänge;
5) käivitada või avada faile, mille päritolu ja otstarve ei ole teada;
6) kasutada seadmeid ja tarkvara mittesihtotstarbeliselt;
7) kasutada teistele isikutele omistatud kasutajaparoole;
8) arvutivõrku ühendatud arvutites hoida ja levitada illegaalselt omandatud tarkvara;
(7) Kasutaja on kohustatud kontrollima enda poolt vallavalitsuse ruumidesse toodava tarkvara ja/või andmefaile viirusetõrje programmiga , vajadusel kasutama infosüsteemi hooldaja abi.
(8) Kasutajal on rangelt keelatud peatada hooldaja poolt paigaldatud viirusetõrje programmi. Kõik kahtlused mis on seotud arvuti võimaliku nakatumisega viirustega peavad olema koheselt edastatud infosüsteemi hooldajale.
§ 5. Kasutajate õigused:
(1) Kasutusõiguse saanud isikul on õigus kasutada infosüsteemi igal ajal, kui see ei ole vastuolus muude kehtivate reeglitega;
(2) Teha ettepanekuid infosüsteemi töö ja teenuste paremaks korraldamiseks. Ettepanekud tuleb edastada infosüsteemi hooldajale;
(3) Lõpetada arvuti kasutamine (lülitada välja) enne tööaja lõppu ebasoodsate ilmastiku- tingimuste (äike) ja muude eriolukordade korral.
§ 6. Kasutusõiguse saamise kord
(1)Vallavalitsuse infosüsteemi kasutusõigus antakse kasutajakonto
väljastamisega vallavanema kaudu:
1) vallavalitsuse teenistujatele;
2) vallavalitsuse IT teenuseid osutavatele isikutele, kes vajavad
selleks kasutusõigust;
3) erandkorras võib anda kasutusõiguse teistele isikutele, kui
esitatakse põhjendatud taotlus organisatsiooni poolt, millega see isik
on seotud.
(2) Vallavalitsuse teenistujate kasutusõigus kehtib reeglina nende teenistussuhte aja jooksul.
(3) Kasutusõigus on personaalne ja seda pole lubatud ühelt isikult teisele edasi anda (unikaalne kasutajatunnus identifitseerib kasutajat ja kõiki tema tegevusi, mida võetakse aluseks ka rikkumiste jälgimisel).
(4) Iga kasutaja peab esmasel kasutusõiguse väljastamisel oma allkirjaga kinnitama, et on tutvunud infosüsteemi kasutamise eeskirjaga ning kohustub järgima selles kehtestatud nõudeid.
(5) Kasutusõiguse saamisel omistatakse taotlejale kasutajakonto(d) kasutajanime ja parooliga.
(6) Koos kasutusõigusega omistatakse kasutajale ka e-posti aadress.
(7) Kasutaja õigusi ei muudeta ilma vallavanema kinnituseta.
§ 7. Paroolide haldamine
(1) Paroolide koostamise nõuded:
1) Parool peab olema vähemalt 6 kirjamärki pikk, sisaldama vähemalt ühte igast märgitüübist: väike täht, suur täht, number.
2) Parool ei tohi olla liiga äraarvatav , sisaldada kasutajanime või kasutaja isikuga seonduvat
informatsiooni , sarnaneda teistele kasutajate paroolidele.
( 2 ) Paroolide hoidmise nõuded:
1) paroole tuleb hoida konfidentsiaalsena (talletada mällu, mitte paberile või faili);
2) parooli ega viiteid selle sisule ei tohi anda teada teistele isikutele;
3) Kasutajad on kohustatud oma paroole vahetama koheselt kui on tekkinud kahtlusi parooli või kasutusõiguste lekkimises teistele isikutele.
§ 8. Töökoha turvalisus
(1) Kasutaja peab tema kasutajakonto kasutamise vältimiseks teiste isikute poolt töökohalt pikemaks ajaks lahkudes arvutist välja logima- või kasutama parooliga ekraanisäästjat või arvuti välja lülitama (sh ka ööseks).
(2)Kasutaja on kohustatud tagama, et tema käsutuses olev oluline informatsioon ei satuks kõrvaliste isikute kätte:
1) Andmekandjaid (floppy, CD, ZIP, magnetlint, mälupulk jms.) ei tohi jätta kergesti nähtavatesse või ligipääsetavatesse kohtadesse või jätta neid arvuti vastavasse seadmesse.
2) Võimalusel on soovitav kasutaja eemalolekul hoida andmekandjaid lukustatavas sahtlis või kapis (see kehtib ka lukustatavate kabinettide puhul, kui sellele omab juurdepääsu rohkem kui üks inimene).
§ 9. Interneti kasutamine
(1) Interneti kasutamine töö ajal on lubatud eelkõige ainult tööülesannete täitmiseks.
(2) Salastatud ja konfidentsiaalse informatsiooni edastamine Interneti kaudu krüpteerimata kujul on rangelt keelatud.
(3) Keelatud on Interneti kasutamine isikliku tulu saamiseks, ebasündsaks käitumiseks, ebasündsate failide vaatamiseks või allalaadimiseks, Interneti ühenduse või vallavalitsuse arvutiressursside raiskamist põhjustades või muul moel, mis ei ole vallavalitsuse huvides.
(4) Keelatud on internetist tundmatute failide käivitamine või allalaadimine (vältimaks nakatumist viirusega või rünnakut pahatahtliku tarkvara läbi).
§ 10. E-posti kasutamine
(1) Kasutajale antud e-posti kasutusõigus ja e-posti aadress on ette
nähtud tööülesannetega seotud kirjavahetuse jaoks.
(2) E-posti saatmisel tuleb erilist tähelepanu pöörata sellele, et kiri ei sattuks valele adressaadile.
(3) Keelatud on avada e-postiga saadetud kahtlasi või tundmatuid faile tundmatutelt isikutelt. Kahtluse tekkimisel tuleb konsulteerida IT spetsialistiga.
(4) Keelatud on edastada e-posti vahendusel krüpteerimata konfidentsiaalset informatsiooni
(5) Keelatud on e-posti ressursseraiskav, ebaviisakas või sündusetu kasutamine.
§ 11. Kaasaskantavate arvutite kasutamine
(1) Kaasaskantava arvuti kasutamisele kehtivad samad reeglid nagu statsionaarsetele arvutitele.
(2) Kõik reeglid kehtivad kaasaskantava arvuti kasutamisel nii vallavalitsuses kui ka vallavalitsuses väljaspool.
(3) Kaasaskantavatele arvutitele, mida kasutatakse väljaspool vallavalitsuse infosüsteemi, kehtivad järgnevad lisareeglid:
1) kaasaskantavat arvutit on rangelt keelatud jätta üldkäidavates kohtades ilma järelvalveta (k.a. pargitud sõiduautodes);
2) kaasaskantaval arvutil ei tohi töödelda konfidentsiaalseid andmeid avalikus kohas või kohtades, kus töödeldavaid andmeid võivad näha kõrvalised isikud;
3) kaasaskantava arvuti kasutusvõimalust on keelatud edasi anda isikutele, kellel puudub selleks vallavalitsuse poolt antud spetsiaalne kasutusõigus koos vastava kasutajakontoga (k.a. kasutaja pereliikmetele);
4) Konfidentsiaalseid andmeid sisaldav või töötlev kaasaskantav arvuti peab olema lisaks kasutaja paroolile kaitstud haldaja poolt seatud BIOSi parooliga;
5) Kaasaskantaval arvutil asuvate oluliste failide tagavarakoopiate olemasolu eest vallavalitsuse failiserveris vastutab kaasaskantava arvuti kasutaja ise.
(4) Infosüsteemi hooldaja vastutab ainult failiserveris olevate andmete turvakoopiate ja taastamise eest.
(5) Kaasaskantava arvuti ühendamisel Internetti või mistahes võrku väljaspool vallavalitsuse sisevõrku tuleb kasutada personaalset tulemüüri.
(6) vastavalt vajadusele võib vallavalitsus kehtestada kaasaskantava arvuti kõvaketta või selle osa krüpteerimise nõude spetsiaalse tarkvara abil.
§ 12. Konfidentsiaalse informatsiooni transport infosüsteemides
Konfisensiaalset informatsiooni transporditakse krüpteeritud kujul
(Nt: e-postiga pannakse kaasa krüpteeritud dokument).
(2) Informatsiooni krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk info salastada.
(3) Krüpteerimiseks kasutatakse tarkvara DigiDoc ja ID kaarti.
(4) Krüpteerimisel tuleb arvestada, et dekrüpteerimise võimalus on vaid
adressaatide hulka lisatud sertifikaatide kasutajail. Seetõttu tuleb ise ennast adressaatide hulka lisada, et hiljem oleks võimalik vajadusel faili(e) avada.
(5) Paragrahv 12 ja selle lõiked kehtivad ainult andmete turvaliseks transportimiseks, mitte pikaajalisel säilitamisel.
§ 13. Konfidentsiaalse digitaalse informatsiooni hävitamine
(1 ) Juhul kui arvuti kasutajal on vajadus, digitaalset konfidentsiaalset informatsiooni hävitada, annab ta sellest teada infosüsteemi hooldajale, kes viib läbi vastava tegevuse andmete turvalise kustutamise.
(2 ) Iga sellise tegevuse kohta koostatakse akt, kus märgitakse kuupäev, milliseid andmeid hävitati, kes viis vastava protseduuri läbi ning millist tarkvara kasutati.
§ 14. Sanktsioonid
(1) Eeskirja mittetundmine ei vabasta rikkumistega kaasnevast vastutusest.
(2) Eeskirja rikkumise kahtluse korral võib infosüsteemi hooldaja peatada kasutusõiguse kuni asjaolude väljaselgitamiseni.
(3) Eeskirja rikkumises kahtlustataval on õigus esitada omapoolne selgitus.
(4) Eeskirja rikkumist käsitletakse kui vallavalitsuse huvide otsest ja sihilikku kahjustamist.
(5) Eeskirja rikkumisel on vallavanemal õigus rikkujat karistada distsiplinaarkorras.
(6) Eeskirja korduva või tahtliku rikkumise puhul võib vallavanem
arvutispetsialisti ettepanekul kitsendada kasutaja õigusi vallavalitsuse huvisid silmas pidades vastavalt oma äranägemisele.
(7) Kasutajatelt, kes antud eeskirja rikkumisega kahjustavad vallavalitsuse vara või tekitavad lisakulutusi (teenindajate lisatöö aeg, väljakutsed väljaspool põhitöö aega vms.) võib vallavalitsus nõuda tekitatud kahju hüvitamist.
§ 15 Määruse jõustumine
( 1 ) Määrus jõustub 01.veebruarist 2008.a
***
Info töötlemine ja kasutamine äritegevuses.
ERAL (Eesti Reklaamiagentuuride liit).
Sissejuhatus Käesolev ICC rahvusvahelise otseturustamise juhise väljaanne järgib ICC kehtestatud põhimõtteid, mis edendavad turunduses kõrgeid eetilisi standardeid isereguleeruvate normide kaudu, mille ülesandeks on täiendada olemasolevat siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse raamistikku. Nagu 1978. aastal kehtestatud otsepostitusjuhiste puhul, tunnustavad äriringkonnad ka käesolevate, esmakordselt 1992. aastal välja antud juhiste kaudu oma sotsiaalset vastutust seoses ettevõtluse ja ärikontaktidega. Maailmamajanduse globaliseerumise ja sellest tuleneva tiheda konkurentsi tõttu peavad rahvusvahelised äriringkonnad vastu võtma ühtsed reeglid. Selliste enesedistsipliinireeglite vastuvõtmise kaudu saavad äriringkondade juhid kõige paremini tõestada, et neid motiveerib sotsiaalse vastutuse tunnetamine, eelkõige arvestades turgude suuremat liberaalsust ja uute teabevahendite kasutuselevõttu. Käesolev väljaanne ühendab juba saadud kogemusi praeguse mõtteviisiga, mis põhineb arusaamal, et otseturustus on konkurentsi ja kommunikatsiooni puhul üks võtmeteguritest, millel on turumajanduses tähtis osa. Rahvusvahelise kaubanduskoja arvates kehtestab kõnesolev juhis õiglase tasakaalu kõigi asjaomaste poolte - tootjate, turustajate ja tarbijate vahel. ICC arvates on esmatähtis ja ühiskonna kui terviku huvides, et õiglase konkurentsi põhimõtteid järgival ärimaailmal on võimalik valida eri turundusmeetodite vahel. Kehtestatud juhis on mõeldud kasutamiseks eelkõige enesedistsipliini vahendina, kuid seda võivad kehtivate õigusaktide raames baasdokumendina kasutada ka õigus- ja haldusasutused. ICC on veendunud, et juhise käesolev väljaanne aitab soodustada kõrgetest standarditest kinnipidamist otseturustuse puhul. Olles teenäitajaks edasisel rahvusvahelisel harmoneerimisel, hõlbustab see vaba piiriülest kauplemist, aitab kaasa elujõuliste turgude tekkimisele ja suurendab tarbijate saadavat kasu. Juhise reguleerimisala Käesolev juhis kehtib kõigi otseturustusega seotud, mis tahes vormis ja sisuga ning mis tahes kujul vahendatavate tegevuste suhtes. Seda tuleks käsitleda koos teiste ICC turundusalaste juhistega. Käesolevas juhises on sätestatud eetilise käitumise standardid kõigile otseturustuse ja teabevahenditega tegelevatele isikutele - turustajatele, müüjatele, kaupade levitajatele ja muudele lepinguosalistele, kes pakuvad otseturustusteenuseid. Nimetatud juhist tuleb kohaldada kehtivate seaduste kontekstis. Tõlgendamine Tuleb järgida nii juhiste mõtet kui ka teksti, võttes arvesse nende isikute teadmiste, kogemuste ja eristamisvõime erinevat taset, kellele otseturustustegevus on suunatud. Mõisted Käesoleva juhise tähenduses hõlmab otseturustus igasugust kommunikatsiooni, mille eesmärgiks on pakkuda kaupu ja teenuseid või edastada mis tahes kujul kaubandusliku sisuga sõnumeid, mis teavitavad adressaati ja/või ootavad temalt reageeringut; ning mis tahes teenuseid, mis on kõnesolevate tegevustega otseselt seotud. Käesolevas juhises kasutatakse järgmisi mõisteid: tarbija - iga isik, kellele otseturustustegevus on suunatud või kes tõenäoliselt kuulub selle sihtrühma; andmekontrollija - isik või organ, kes vastutab turundusfaili sisu ja/või kasutamise eest; andmesubjekt - iga identifitseeritud või identifitseeritav füüsiline isik; internet - arvutivõrkude avalik võrk, mis võimaldab andmete edastamist kasutajate või kasutajate ja teatava võrgukoha vahel; ka kõik interaktiivsed teabevahendid ja elektronvõrgud; turundusalane loend (ingl. k. marketing list) - otseturustuse eesmärgil loodud või kasutatav andmebaas; pakkumine - kaupade või teenuste esitlemine või pakkumine; ettevõtja (ingl. k. operator) - mis tahes isik, firma või ettevõte peale kaupade või teenuste müüja, kes pakub otseturustusteenuseid müüja eest või müüja nimel; isikuandmed - mis tahes informatsioon identifitseeritud või identifitseeritava isiku kohta; prognoosiv numbrivalija (ingl. k. predictive dialler) - valimissagedust kohandav automaatvalija, mis edastab vastuvõetud kõned kohe kättesaadavale operaatorile; eelistatud teenused (Robinsoni loend) (ingl. k. preference service; Robinson List) - tarbijatest, kes on teatanud, et nad ei soovi saada omaalgatuslikke turundusalaseid sõnumeid, kogutud andmetest moodustatud salastatud faili (ingl. k. suppression file) haldamine või kasutamine; selle failiga võrreldakse ka turundusalaseid loendeid. tasuline number (ingl. k. premium rate number) - telefoni- või faksinumber, mille kõneminuti maksumus on kõrgem kui telefonikõne tavatariif; töötlemine - isikuandmetega tehtav mis tahes tegevus või tegevused; toode - mis tahes kaubad või teenused; müüja - mis tahes isik, firma või ettevõte, kes pakub kaupu ja/või teenuseid otseturustuse teel või teatava ettevõtja kaudu; telefoniagent (ingl. k. tele-operator) - müüja või ettevõtja, kes tegeleb otseturustusega telefoni teel; kolmandad isikud - iga füüsiline või juriidiline isik peale andmesubjekti, andmekontrollija ja teiste isikute, kellel on lubatud andmeid töödelda kontrollija volitusega või kontrollija asemel. Üldsätted Artikkel 1 Põhimõtted Kogu otseturustusalane tegevus peab olema seaduspärane, sünnis, aus ja tõepärane. Iga otseturustusalase tegevuse puhul tuleb kohaselt arvesse võtta sotsiaalset vastutust ja järgida ettevõtluses üldtunnustatud õiglase konkurentsi põhimõtteid. Tegevused ei tohi õigustada või õhutada vägivalda ega soodustada õigusvastast või taunimisväärset käitumist. Ükski tegevus ei tohi kahjustada otseturustuse usaldusväärsust avalikkuse ees. Artikkel 2 Ausus Otseturustustegevuste käigus tuleb tarbijaid kohelda õiglaselt. Tegevusi tuleb kavandada ja läbi viia nii, et need ei annaks põhjust õigustatud kaebuseks. Kõikidest teguritest, mis tõenäoliselt mõjutavad tarbija otsuseid, tuleb teatada sellisel viisil ja ajal, et tarbijal oleks võimalik neid enne pakkumise vastuvõtmist või muude kohustuste võtmist arvesse võtta. Otseturustustegevusest tulenevad kohustused tuleb täita õiglaselt, viivitamata ja tõhusalt. Ühtegi otseturustustegevust ei tohi tarbijale esitleda kui teatavat turundusuuringu vormi. Artikkel 3 Lapsed ja noorukid Lastele ja noorukitele suunatud otseturustustegevus ei tohi ära kasutada nende loomulikku kergeusklikkust ja kogenematust. Keelatud on igasugune otseturustustegevus, mis võib lapsi vaimselt, moraalselt või füüsiliselt kahjustada või kõigutada nende usaldust vanemate või hooldajate vastu. Lastele tooteid pakkuvad müüjad ja ettevõtjad peavad: tähistama materjalid, mis on mõeldud ainult täiskasvanutele; julgustama lapsi küsima oma vanemalt ja/või hooldajalt luba enne informatsiooni edastamist võrku ning astuma vajalikke samme, et tagada lapsevanemate nõusolek; peavad informeerima lapsevanemaid ja/või hooldajaid sellest, kuidas tagada oma laste onlain-tegevuse turvalisus. Sõnumi edastamine
Artikkel 4 Sündsus ja sobivus Võttes arvesse oma sihtgruppide mitmekesisust, peavad otseturustustehnikate kasutajad tagama, et sõnumid ei oleks ebasündsad, solvavad ega sobimatud. Sõnumid peavad vastama üldtunnustatud sündsusstandarditele. Artikkel 5 Selgus ja arusaadavus Otseturustusalase informatsiooni kogumisest tuleb asjassepuutuvaid tarbijaid alati teavitada. Iga pakkumise puhul tuleb tarbijat otseselt või pakkumise ajal kättesaadavate müügitingimuste kaudu teavitada kõigist müüja, ettevõtja ja tarbija poolt endale võetavatest kohustustest. Trükikirja, mille suurus või muud nähtavad tunnusjooned võivad oluliselt raskendada pakkumise loetavust või arusaadavust tuleb vältida. Võimaluse korral tuleb reklaammaterjalides selgelt ja arusaadavalt esitada kõige olulisemad pakkumist iseloomustavad omadused. Iseloomulike omaduste hajutatud esitust reklaammaterjalides tuleb vältida. Artikkel 6 Esitlemine Toote esitlemisel ei tohi kasutada kirjalikke, audio- ega visuaalseid elemente, mis võiksid tarbijaid otseselt või kaudselt eksitada, eriti selliste näitajate puhul nagu toote omadused, koostis, valmistamise viis ja aeg, kasutusvõimalused, tõhusus ja otstarbekus, kogus, kaubanduslik või geograafiline päritolu ning keskkonnale avaldatav mõju. Kui toote esitlemisel kasutatakse teiste toodete esitlemiseks tehtud illustratsioone, kuid need tooted ei kuulu selle pakkumise hulka, või kui tarbija peab pakutava toote kasutamiseks ostma täiendavalt muid tooteid, tuleb see pakkumises selgelt ja arusaadavalt ära märkida. Pakkumise tingimused peavad olema selged ja arusaadavad, et tarbija saaks täpselt aru pakkumise olemusest. Vältida tuleb pealetükkivaid pakkumismeetodeid, mida võidakse käsitada rünnakuna. Kõigi reklaamide koostamisel tuleb täpselt lähtuda ICC Rahvusvahelisest Reklaamitegevuse Eeskirjadest. Artikkel 7 Võrdlused Võrdlusi sisaldavad pakkumiste esitlused tuleb koostada nii, et võrdlused ei oleks eksitavad ning need peavad olema kooskõlas õiglase konkurentsi ja kaubamärkide kaitse põhimõtetega. Võrdlusaspektid peavad põhinema õiglaselt valitud ja põhjendatud faktidel. Artikkel 8 Tunnistused Pakkumise esitlused ei tohi sisaldada ega viidata ühelegi tunnistusele või heakskiitvale arvamusele, mis ei ole tõepärane, tõendatav, asjakohane ja isiklikul kogemusel või teadmisel põhinev. Iganenud ning sellest tulenevalt eksitavaid tunnistusi või arvamusi ei tohi kasutada. Artikkel 9 Tagatised Pakkumised võivad sisaldada sõnu "garantii", "garanteeritud", "tagatis", "tagatud" või teisi sama tähendusega sõnu ainult juhul, kui ostjale tagatud garantiitingimused ja muud heastavad meetmed on pakkumises selgelt sätestatud või kirjalikus vormis kättesaadavad. Garantii andja nimi ja aadress ning garantiiaeg peavad olema selgelt ja arusaadavalt esitatud. Artikkel 10 Müügijärgne teenindus Müügijärgse teeninduse pakkumise korral tuleb nende üksikasjalik kirjeldus esitada koos garantiiga või koos kauba või teenuse pakkumisega mõnel muul viisil. Kui tarbija on pakkumise vastu võtnud, tuleb teda informeerida müügijärgsete teenuste kasutamise ja teenindusagendiga suhtlemise võimalustest. Artikkel 11 Müüja andmed Pakkumine peab sisaldama andmeid müüja ja/või ettevõtja ning tema asukoha kohta, et tarbijatel oleks võimalik nendega otse ja tõhusalt suhelda. Toote kohaletoimetamisel peab tarbijal olema võimalik saada endale müüja nimi, aadress ja telefoninumber. Artikkel 12 Kaubad, mida ei ole tellitud Müüja ega ettevõtja ei tohi kohale tuua tooteid ja nende eest tasu nõuda, kui ta ei ole eelnevalt saanud käsku nende toodete tarnimiseks. Ei tohi teha pakkumisi, mida võib segamini ajada arvete, faktuurarvete või muude sarnaste dokumentidega, mis on seotud toodetega, mida ostja ei ole tellinud. Artikkel 13 Stimuleerivad meetmed Stimuleerivate meetmete kasutamisel otseturustustegevuses tuleb lähtuda ICC rahvusvahelisest juhisest müügiedendamise kohta. Artikkel 14 Ohutus ja tervise kaitse Tooteinformatsioon peab sisaldama korrektset kasutusjuhist ning vajaduse korral tervishoiu- ja ohutusalaseid ettevaatusabinõusid. Vajalikud ettevaatusabinõud peavad olema arusaadavad ning nende selgitamisel võib kasutada pilte, teksti või mõlemaid. Kaupade ja vajaduse korral ka kaubanäidiste pakendid peavad olema sellised, et neid on võimalik tellijale kohale toimetada ja vajaduse korral ka tagastada vastavalt kehtivatele tervishoiu- ja ohutuseeskirjadele. Täitmine
Artikkel 15 Tellimuste täitmine Kui pakkumises ei ole sätestatud teisiti, tuleb tellimused täita 30 päeva jooksul alates tarbijalt tellimuse saamisest. Müüjad või ettevõtjad peavad kõigist viivitustest tarbijale teatama nii ruttu kui võimalik. Sel juhul tuleb tellimus tarbija taotluse korral tühistada, isegi juhul, kui toote kättetoimetamist ei ole võimalik tühistada, ning maksta vajaduse korral viivitamata tagasi kogu tellija poolt makstud käsiraha. Artikkel 16 Toodete asendamine Kui toodet ei ole võimalik saada müüjast või ettevõtjast olenematutel põhjustel, ei tohi seda asendada mõne teise tootega, kui tarbijale ei ole asendustootest teatatud, asendustoode ei ole algselt tellitud tootega sama heade või paremate tooteomaduste ja kvaliteediga ning sellel ei ole algselt tellitud tootega sama või sellest madalam hind. Sel juhul tuleb tarbijale esitada selgitus toote asendamise kohta ja tema õiguse kohta asendustoode müüja kulul tagastada. Artikkel 17 Toodete tagastamine Muul viisil kui tarbija poolt vigastatud defektsete toodete tagastamiskulude eest vastutab müüja tingimusel, et tarbija teatab sellistest toodetest õigeaegselt. Müüjad, kes annavad tooteid tarbijale "tasuta tutvumiseks", "tasuta proovimiseks", "tasuta proovisaadetisena" jne, peavad pakkumises selgitama, kes vastutab selliste toodete tagastamiskulude eest, ning nende tagastamise viisi võimalikult lihtsaks tegema. Toodete tagastamisaeg tuleb selgelt ja arusaadavalt avaldada. Krediit ja võlgade sissenõudmine Artikkel 18 Hinnad ja krediiditingimused Olenemata sellest, kas tellimuse eest tasutakse sularahas või ositimaksetena, tuleb pakkumises selgelt ja arusaadavalt avaldada toote hind ja maksetingimused ning kõik täiendavad kulud (näiteks posti- ja käitluskulud, maksud, jne) ning võimaluse korral ka nende täpsed summad. Ositimaksetega tasumise korral tuleb pakkumises vajaduse korral selgelt ja arusaadavalt avaldada krediiditingimused, sealhulgas käsiraha suurus või pangakontolt tehtava väljamakse summad (ingl. k. payment on account), ositimaksete arv, suurus ja perioodilisus ning kauba kogumaksumus võrreldes sularahahinnaga. Kogu informatsioon, mida tarbijal on vaja teada seoses maksumuse, intresside ja mis tahes krediidivormide tingimustega, tuleb avaldada pakkumises või krediidi pakkumise ajal. Kui pakkumise ja hinna kehtivusaega ei ole pakkumises selgelt ja arusaadavalt avaldatud, tuleb kehtestatud hindu mõistliku aja jooksul säilitada. Artikkel 19 Maksed ja võlgade sissenõudmine Maksete ja võlgade sissenõudmise kord ei tohi tekitada tarbijale põhjendamatuid ebamugavusi ja selles tuleb lubada teatavaid tarbijast olenematuid viivitusi. Võlgnikke ei tohi kohelda ebakohasel viisil ning võlgade sissenõudmisel ei tohi kasutada dokumente, mille võib segamini ajada ametlike dokumentidega. Artikkel 20 Kommunikatsioonikulud Tasulise numbri kasutamisel peab müüja või ettevõtja teatama, et tegemist on tasulise numbriga ning avaldama ka vastava minuti- või kõnehinna. Müüja või ettevõtja peab tagama, et tarbijal ei tuleks kõne eesmärgi täitmiseks asjatult oodata. Kõne vastuvõtmisel peab müüja või ettevõtja informeerima tarbijat sellest, et tegemist on tasulise kõnega. Loendite ja andmebaaside kasutamine Artikkel 21 Andmete kogumine Isikuandmete kogumisel üksikisikutelt peavad müüja ja/või ettevõtja teavitama andmesubjekti järgmisest: andmekontrollija andmed; andmete kogumise eesmärk; kavatsetavad isikuandmete üleandmised kolmandatele isikutele. Andmesubjekti saab nimetatud faktidest informeerida andmete kogumise käigus spetsiaalse teate või sõnumi, lepingu või asjakohase kollektiivteate vormis. Kui andmesubjekti ei ole võimalik nimetatud faktidest informeerida andmete kogumise käigus, tuleb seda teha pärast seda nii kiiresti kui võimalik. Artikkel 22 Andmete kasutamine Kooskõlas käesoleva juhisega kogutavad isikuandmed: kasutatakse piiritletud ja õiguspärastel eesmärkidel ja neid ei kasuta ühelgi viisil, mis ei ole kooskõlas nimetatud eesmärkidega; on adekvaatsed, asjakohased ja mitte ülemäärased võrreldes nende kogumise ja/või töötlemise eesmärgiga; on täpsed ja ajakohastatud; säilitatakse ainult senikaua, kuni neid on vaja eesmärgil, milleks neid koguti ja/või töödeldi. Andmekontrollijad peavad astuma vajalikke samme tagamaks, et andmetöötlejad ja kolmandad isikud järgivad käesoleva juhisega kehtestatud andmekaitsepõhimõtteid. Andmekontrollija müügiagente ei käsitata kolmandate isikutena. Artikkel 23 Andmesubjekti õigused Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada tarbija õigus: turundusalases loendis olemisest loobuda; nõuda, et tema andmeid ei avaldata kolmandatele isikutele; korrigeerida tema kohta saadud ebaõigeid andmeid. Artikkel 24 Eelistatud teenused ja andmete salastamine Müüjad ja/või ettevõtjad peavad täitma andmesubjekti taotluse mitte edastada talle adresseeritud reklaami posti teel, kaubandusliku sisuga telefonikõnesid, fakse, elektronposti või muid adresseeritud online-kommunikatsioone eelistatud teenuste, salastatud failide või muude vahendite kaudu. Eelistatud teenuste salastatud failides sisalduvaid nimesid ja muid isikuandmeid tohib kasutada ainult vastava informatsiooni salastamiseks turundusalastes loendites, mida kasutatakse omaalgatuslike kaubandusliku sisuga pakkumiste edastamiseks. Eelistatud teenuste loendites (ingl. k. preference service list) sisalduvaid nimesid ei tohi tasu eest kasutusse anda, müüa ega vahetada, välja arvatud nende andmete salastamise eesmärgil. Faksi, elektronposti või mis tahes muude online-kommunikatsioonide kasutamisel tuleb minimeerida tarbijale soovimatute sõnumitega tekitatavaid ebamugavusi. Artikkel 25 Andmete töötlemise turvalisus Võttes arvesse informatsiooni delikaatsust, peavad andmekontrollijad tagama piisavad turvameetmed, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu isikuandmetele või nende andmete avaldamist. Andmekontrollijad peavad kindlaks tegema, et kõik nende poolt tööle võetud kolmandad isikud ja/või andmetöötlejad kasutavad piisavaid turvameetmeid. Artikkel 26 Piiriülesed tehingud Andmesubjekti andmekaitseõiguste säilitamist tuleb eriti silmas pidada juhul, kui isikuandmed edastatakse nende päritoluriigist mõnda teise riiki. Kui andmekontrollijad lasevad andmeid töödelda mõnes teises riigis, peavad nad astuma vajalikke samme tagamaks, et kasutataks piisavaid turvameetmeid ning järgitaks käesolevas juhises sätestatud andmekaitsepõhimõtteid. Soovitatakse kasutada ICC näidislepingut, mis hõlmab turundusalase loendi koostaja ning mõnest teisest riigist pärit andmetöötleja või -kasutaja vahelisi kokkuleppeid. Adresseerimata otsepostitus Artikkel 27 Tarbija soovidega arvestamine Kui on loodud teatav süsteem, mille kaudu tarbijad saavad teatada oma soovist mitte saada adresseerimata posti, tuleb nende soovidega arvestada. Telefoni kasutamine otseturustuses Artikkel 28 Telefonikõne sisu Väljahelistamine Kui telefoniagent helistab tarbijale, peab ta tegema järgmist: nimetama kohe tema poolt esindatava müüja nime; avaldama selgelt ja arusaadavalt kõne eesmärgi; lõpetama viisakalt kõne, kui selgub, et kõne vastuvõtja ei ole pädev isik, ei soovi kõnet vastu võtta või kui kõne vastuvõtjaks on laps (juhul kui telefoniagent ei ole saanud asjaomaselt täiskasvanult luba kõne jätkamiseks). Sissehelistamine Tarbija kõnele vastamisel peab telefoniagent kohe nimetama tema poolt esindatava müüja nime. Artikkel 29 Mõistlik aeg Kui tarbijad ei ole selgesõnaliselt taotlenud teisiti, tohib neile helistada ainult ajal, mida üldiselt peetakse mõistlikuks helistamisajaks. Artikkel 30 Kõnede pealtkuulamine Turustuseesmärgil võetavate telefonikõnede pealtkuulamisel, sealhulgas lindistamisel, tuleb võtta asjakohaseid ettevaatusabinõusid ja selle eesmärgiks on kontrollida telefonikõne sisu, kinnitada äritehingu toimumist, koolitada töötajaid ja kontrollida teeninduse kvaliteeti. Kaupade turustajad peavad tagama, et telefoniagent, ja võimaluse korral ka tarbija, on kõnede pealtkuulamisest teadlik ning et lindistatud kõnesid ei avaldata ilma mõlema poole teadmata. Artikkel 31 Avaldamata telefoninumbrid Tarbijale, kelle telefoninumbrit ei ole avaldatud, ei tohi turustuseesmärgil teadlikult helistada, välja arvatud juhul, kui tema number valitakse juhuslikult välja turundusuuringute tegemiseks või juhul, kui tarbija ise on andnud müüjale või ettevõtjale oma telefoninumbri. Artikkel 32 Automaatvalimisseadmete kasutamine Prognoosiva numbrivalija kasutamisel peavad seadmed võimaldama kõne katkestada ja telefoniliin maksimaalselt ühe sekundi jooksul vabastada, kui telefoniagendil ei ole võimalik numbrivalija poolt võetud kõnet alustada. Teisi automaatvalimisseadmeid võib kasutada tarbijale helistamiseks ainult juhul, kui kõnet alustab telefoniagent või kui tarbija on eelnevalt andnud nõusoleku selliseid kõnesid telefoniagendi sekkumiseta vastu võtta. Prognoosivat numbrivalijat ega ühtki teist automaatvalimisseadet ei tohi kasutada juhul, kui seadmed ei katkesta kõnet kohe pärast kõne lõpetamist tarbija poolt. Enne järgmise numbri valimist peavad valimisseadmed alati eelmise ühenduse katkestama. Artikkel 33 Online-kommunikatsioonid Müüjad ja/või ettevõtjad peavad arvestama, et teatavatel elektronuudistegruppidel, -foorumitel ja teatetahvlitel on avalike kogunemiskohtadena oma eeskirjad ja standardid vastuvõetava äritegevuse kohta. Müüjaid ja/või ettevõtjaid julgustatakse avaldama oma privaatsuspoliitika põhimõtted oma võrgukohas. Kui nimetatud põhimõtted on avaldatud, peavad nad olema kergesti leitavad ning kergesti kasutatavad ja mõistetavad. Müüjad ja /või ettevõtjad peaksid pakkuma andmete salastamise võimalust tarbijatele, kes ei soovi tulevikus saada kaubandusliku sisuga sidussõnumeid. Omaalgatuslikud adresseeritud kaubandusliku sisuga sidussõnumid peavad olema vastavalt märgistatud ning sisaldama andmeid müüja või ettevõtja kohta. Vastutus, tõendused ja rakendamine Artikkel 34 Tarbija soovidega arvestamine Peamine vastutus otseturustustegevuste mis tahes vormi või sisuga aspektide eest lasub alati müüjal. Otseturustustegevuste kavandamises, algatamises ja elluviimises osalejad kannavad vastutust, mis on samaväärne nende vastutusega käesoleva juhise järgimise tagamisel. Peale müüjate peavad käesolevaid norme järgima ka: ettevõtjad või andmekontrollijad või nende alltöövõtjad, kes tegevuses või teabevahetuses osalevad; kirjastajad, teabevahendite omanikud ja lepinguosalised, kes avaldavad, edastavad või levitavad pakkumisi või muud informatsiooni. Artikkel 35 Reeglid kehtivad kõigi otseturustusalaste kommunikatsioonide puhul Käesolevas juhises sisalduvad reeglid hõlmavad kõigi otseturustusalaste kommunikatsioonide sisu ja nende kõiki vorme, sealhulgas tunnistusi, avaldusi ja visuaalseid esitlusi, mis pärinevad teistest allikatest. Otseturustusalaste kommunikatsioonide sisu või vormi osaline või täielik pärinemine teistest allikatest ei vabasta käesolevate reeglite järgimisest. Artikkel 36 Isereguleeruvate otsustega arvestamine Ükski müüja, ettevõtja, kirjastaja, teabevahendi omanik ega lepinguosaline ei tohi osaleda sellises otseturustustegevuses või informatsiooni avaldamises ega levitamises, mis on asjassepuutuvate isereguleeruvate organite või vaidluste lahendamise mehhanismide (ingl. k. dispute-resolution mechanism) kaudu vastuvõetamatuks tunnistatud. Artikkel 37 Juhisest üleastumiste heastamine Olenemata sellest, et juhisest üleastumise hilisem korrigeerimine ja asjakohane heastamine vastavalt vaidluste lahendamise süsteemile on soovitatav, ei õigusta see põhimõtteliselt sellest üleastumist. Artikkel 38 Tõendused Kontrollitavad faktid, mis tõendavad teatava otseturustustegevuse vastavust käesolevale juhisele, peavad olema kättesaadavad ja tuleb esitada, kui neid nõuab asjaomane isereguleeruv organ. Artikkel 39 Rakendamine Käesolevaid enesedistsipliini juhiseid peavad siseriiklikul tasandil kohaldama sel eesmärgil loodud organid ja rahvusvahelisel tasandil ICC rahvusvaheline turundusnõukogu, kui selleks tekib vajadus.
***
Teave. Otseturundusest
Mõisted Käesoleva juhise tähenduses hõlmab otseturustus igasugust kommunikatsiooni, mille eesmärgiks on pakkuda kaupu ja teenuseid või edastada mis tahes kujul kaubandusliku sisuga sõnumeid, mis teavitavad adressaati ja/või ootavad temalt reageeringut; ning mis tahes teenuseid, mis on kõnesolevate tegevustega otseselt seotud. Käesolevas juhises kasutatakse järgmisi mõisteid: tarbija - iga isik, kellele otseturustustegevus on suunatud või kes tõenäoliselt kuulub selle sihtrühma; andmekontrollija - isik või organ, kes vastutab turundusfaili sisu ja/või kasutamise eest; andmesubjekt - iga identifitseeritud või identifitseeritav füüsiline isik; internet - arvutivõrkude avalik võrk, mis võimaldab andmete edastamist kasutajate või kasutajate ja teatava võrgukoha vahel; ka kõik interaktiivsed teabevahendid ja elektronvõrgud; turundusalane loend (ingl. k. marketing list) - otseturustuse eesmärgil loodud või kasutatav andmebaas; pakkumine - kaupade või teenuste esitlemine või pakkumine; ettevõtja (ingl. k. operator) - mis tahes isik, firma või ettevõte peale kaupade või teenuste müüja, kes pakub otseturustusteenuseid müüja eest või müüja nimel; isikuandmed - mis tahes informatsioon identifitseeritud või identifitseeritava isiku kohta; prognoosiv numbrivalija (ingl. k. predictive dialler) - valimissagedust kohandav automaatvalija, mis edastab vastuvõetud kõned kohe kättesaadavale operaatorile; eelistatud teenused (Robinsoni loend) (ingl. k. preference service; Robinson List) - tarbijatest, kes on teatanud, et nad ei soovi saada omaalgatuslikke turundusalaseid sõnumeid, kogutud andmetest moodustatud salastatud faili (ingl. k. suppression file) haldamine või kasutamine; selle failiga võrreldakse ka turundusalaseid loendeid. tasuline number (ingl. k. premium rate number) - telefoni- või faksinumber, mille kõneminuti maksumus on kõrgem kui telefonikõne tavatariif; töötlemine - isikuandmetega tehtav mis tahes tegevus või tegevused; toode - mis tahes kaubad või teenused; müüja - mis tahes isik, firma või ettevõte, kes pakub kaupu ja/või teenuseid otseturustuse teel või teatava ettevõtja kaudu; telefoniagent (ingl. k. tele-operator) - müüja või ettevõtja, kes tegeleb otseturustusega telefoni teel; kolmandad isikud - iga füüsiline või juriidiline isik peale andmesubjekti, andmekontrollija ja teiste isikute, kellel on lubatud andmeid töödelda kontrollija volitusega või kontrollija asemel.
Artikkel 3 Lapsed ja noorukid
Lastele ja noorukitele suunatud otseturustustegevus ei tohi ära kasutada nende loomulikku kergeusklikkust ja kogenematust. Keelatud on igasugune otseturustustegevus, mis võib lapsi vaimselt, moraalselt või füüsiliselt kahjustada või kõigutada nende usaldust vanemate või hooldajate vastu. Lastele tooteid pakkuvad müüjad ja ettevõtjad peavad: tähistama materjalid, mis on mõeldud ainult täiskasvanutele; julgustama lapsi küsima oma vanemalt ja/või hooldajalt luba enne informatsiooni edastamist võrku ning astuma vajalikke samme, et tagada lapsevanemate nõusolek; peavad informeerima lapsevanemaid ja/või hooldajaid sellest, kuidas tagada oma laste onlain-tegevuse turvalisus.
Artikkel 24 Eelistatud teenused ja andmete salastamine Müüjad ja/või ettevõtjad peavad täitma andmesubjekti taotluse mitte edastada talle adresseeritud reklaami posti teel, kaubandusliku sisuga telefonikõnesid, fakse, elektronposti või muid adresseeritud online-kommunikatsioone eelistatud teenuste, salastatud failide või muude vahendite kaudu. Eelistatud teenuste salastatud failides sisalduvaid nimesid ja muid isikuandmeid tohib kasutada ainult vastava informatsiooni salastamiseks turundusalastes loendites, mida kasutatakse omaalgatuslike kaubandusliku sisuga pakkumiste edastamiseks. Eelistatud teenuste loendites (ingl. k. preference service list) sisalduvaid nimesid ei tohi tasu eest kasutusse anda, müüa ega vahetada, välja arvatud nende andmete salastamise eesmärgil. Faksi, elektronposti või mis tahes muude online-kommunikatsioonide kasutamisel tuleb minimeerida tarbijale soovimatute sõnumitega tekitatavaid ebamugavusi. Artikkel 25 Andmete töötlemise turvalisus
Võttes arvesse informatsiooni delikaatsust, peavad andmekontrollijad tagama piisavad turvameetmed, et takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu isikuandmetele või nende andmete avaldamist. Andmekontrollijad peavad kindlaks tegema, et kõik nende poolt tööle võetud kolmandad isikud ja/või andmetöötlejad kasutavad piisavaid turvameetmeid. Artikkel 26 Piiriülesed tehingud
Andmesubjekti andmekaitseõiguste säilitamist tuleb eriti silmas pidada juhul, kui isikuandmed edastatakse nende päritoluriigist mõnda teise riiki. Kui andmekontrollijad lasevad andmeid töödelda mõnes teises riigis, peavad nad astuma vajalikke samme tagamaks, et kasutataks piisavaid turvameetmeid ning järgitaks käesolevas juhises sätestatud andmekaitsepõhimõtteid. Soovitatakse kasutada ICC näidislepingut, mis hõlmab turundusalase loendi koostaja ning mõnest teisest riigist pärit andmetöötleja või -kasutaja vahelisi kokkuleppeid.
Telefoni kasutamine otseturustuses Artikkel 28 Telefonikõne sisu Väljahelistamine Kui telefoniagent helistab tarbijale, peab ta tegema järgmist: nimetama kohe tema poolt esindatava müüja nime; avaldama selgelt ja arusaadavalt kõne eesmärgi; lõpetama viisakalt kõne, kui selgub, et kõne vastuvõtja ei ole pädev isik, ei soovi kõnet vastu võtta või kui kõne vastuvõtjaks on laps (juhul kui telefoniagent ei ole saanud asjaomaselt täiskasvanult luba kõne jätkamiseks). Sissehelistamine Tarbija kõnele vastamisel peab telefoniagent kohe nimetama tema poolt esindatava müüja nime. Artikkel 29 Mõistlik aeg Kui tarbijad ei ole selgesõnaliselt taotlenud teisiti, tohib neile helistada ainult ajal, mida üldiselt peetakse mõistlikuks helistamisajaks. Artikkel 30 Kõnede pealtkuulamine
Turustuseesmärgil võetavate telefonikõnede pealtkuulamisel, sealhulgas lindistamisel, tuleb võtta asjakohaseid ettevaatusabinõusid ja selle eesmärgiks on kontrollida telefonikõne sisu, kinnitada äritehingu toimumist, koolitada töötajaid ja kontrollida teeninduse kvaliteeti. Kaupade turustajad peavad tagama, et telefoniagent, ja võimaluse korral ka tarbija, on kõnede pealtkuulamisest teadlik ning et lindistatud kõnesid ei avaldata ilma mõlema poole teadmata. Artikkel 31 Avaldamata telefoninumbrid
Tarbijale, kelle telefoninumbrit ei ole avaldatud, ei tohi turustuseesmärgil teadlikult helistada, välja arvatud juhul, kui tema number valitakse juhuslikult välja turundusuuringute tegemiseks või juhul, kui tarbija ise on andnud müüjale või ettevõtjale oma telefoninumbri. Artikkel 32 Automaatvalimisseadmete kasutamine Prognoosiva numbrivalija kasutamisel peavad seadmed võimaldama kõne katkestada ja telefoniliin maksimaalselt ühe sekundi jooksul vabastada, kui telefoniagendil ei ole võimalik numbrivalija poolt võetud kõnet alustada. Teisi automaatvalimisseadmeid võib kasutada tarbijale helistamiseks ainult juhul, kui kõnet alustab telefoniagent või kui tarbija on eelnevalt andnud nõusoleku selliseid kõnesid telefoniagendi sekkumiseta vastu võtta. Prognoosivat numbrivalijat ega ühtki teist automaatvalimisseadet ei tohi kasutada juhul, kui seadmed ei katkesta kõnet kohe pärast kõne lõpetamist tarbija poolt. Enne järgmise numbri valimist peavad valimisseadmed alati eelmise ühenduse katkestama. Artikkel 33 Online-kommunikatsioonid Müüjad ja/või ettevõtjad peavad arvestama, et teatavatel elektronuudistegruppidel, -foorumitel ja teatetahvlitel on avalike kogunemiskohtadena oma eeskirjad ja standardid vastuvõetava äritegevuse kohta. Müüjaid ja/või ettevõtjaid julgustatakse avaldama oma privaatsuspoliitika põhimõtted oma võrgukohas. Kui nimetatud põhimõtted on avaldatud, peavad nad olema kergesti leitavad ning kergesti kasutatavad ja mõistetavad. Müüjad ja /või ettevõtjad peaksid pakkuma andmete salastamise võimalust tarbijatele, kes ei soovi tulevikus saada kaubandusliku sisuga sidussõnumeid. Omaalgatuslikud adresseeritud kaubandusliku sisuga sidussõnumid peavad olema vastavalt märgistatud ning sisaldama andmeid müüja või ettevõtja kohta.
****
Autor: Andrus Kahn Ilmunud ajalehes Eesti Ekspress
Telefonikontakt on üks kiiremaid kontakteerumise võimalusi. Sinu telefonikontakti õnnestumise määrab enamikel juhtudel ära see, kuidas Sa ennast väljendad.
1. Häälesta ennast mentaalselt positiivseks kontaktist. Tulemuslik kontakt saab alguse seisundist ja meeleolust, mistõttu on enese eelnev positiivne häälestamine määrava tähtsusega. Selleks võib korrata positiivse laenguga afirmatsioone, nagu näiteks Iga päevaga õnnestuvad minu suhted klientidega ikka paremini ja paremini. Säran ja kiirgan armastusest kliendi vastu, sest ta on minu jaoks kõige tähtsam isik. Tema maksab mulle palka. Tema on kogu minu töö mõtteks ja sisuks- ta on minu ettevõtte tegevuse ainus eeldus, põhjus ja eesmärk.
2. I s t u m u g a v a l t , n i i , e t S i n u s e l g o l e k s s i r g e j a ü l a k e h a v a b a ~e s t i k u l e e r i m i s e k s , m i s a i t a b k a a s a v a b a l e e n e s e v ä l j e n d a m i s e l e . V õ i m a l u s e l s e i s a p ü s t i ( v õ i m a l d a b r u u m i s r i n g i l i i k u d e s m õ t t e i d k o g u d a ) .
3 . L o o e n d a s u p - t i m e s e i s u n d , s t p ö ö r a k o g u o m a t ä h e l e panu jagamatult väljapoole, oma vestluspartnerile. Selleks ära tegele kõrvaliste asjadega ja välista kõik segavad tegurid. Torust kestev arvutiklaviatuuri klõbin rääkimise ajal võib mõjuda solvavalt.
4. Sobitu hääleomadustega. Kui sõnad on meie teadvustatud suhtlemisprotsessi osa, siis kehakeel ja hääletoon toimivad alateadvuse tasandil. Sageli tuleb lõplik otsus see inimene on usaldusväärne! just alateadvusest. Et luua inimesega alateadvuse tasandil positiivne kontakt, on tarvis sobituda teise inimese hääleomadustega (toon, tempo, rütm, tugevus, diktsioon). Pea meelse, et madal hääletoon mõjub rahustavalt, sugereerivalt ning empaatiliselt, samas kui kõrge hääletoon võib mõjuda ärritavalt, külmalt või kiretult. Rääkides huvitavast aspektist kiirenda kõnelemise tempot ja modulatsioone (aitab inimest jõulisemalt kaasa haarata), olulist puudutades aga aeglusta (aitab paremini haarata teksti). Doseeritud pausid aitavad saavutada mõjujõudu ja hääletooni modulatsioonid (tõusud ja langused) aitavad muuta häält kütkestavamaks.
5. Häälda selgelt välja kõik sõnade ja lausete lõpud. Telefonis kaldutakse rääkima kiiremini ning sõna- ja lauselõppe ära sööma. Seetõttu jälgi oma kõne rütmi ja kiirust ning räägi telefonis teadlikult natukene aeglasemalt.
6. Naerata! Inimesed tajuvad intuitiivselt, kui Sa naeratad ja tunned siirast rõõmu helistamisest. Positiivsus on aga enamasti nakkav.
7. Kasuta teise inimesega rääkides tema dominantse meelesüsteemi, ehk tema enda sõnu (vt tabel). Kui kasutad oma teate edastamiseks vaid kinesteetilist keelt, võid kindel olla, et umbes 80% juhtudel jääb Sinu jutt teistele kaugeks ning Sinu ettepanek lükatakse tagasi. Rääkides suuremale kuulajate rühmale (nt videotelefoni konverentsil või koosolekul), on arukas kasutada erinevate meelesüsteemide sõnu, et visuaalse dominandiga osalejad näeksid, auditiivse dominandiga kuuleksid ja kinesteetilise dominandiga osalejad saaks sinu jutu mõttest kinni haarata.
Näited eelistatud meelesüsteemi arvestamisest jutu ümbersõnastamisel. Nägemisdominandiga vestluspartnerile Teie seisukohast vaadates
, Te peate silmas, et
Mul tekib teie jutust pilt, et
, Te tahate mulle näidata, et
Kuulmisdominandiga vestluspartnerile Nagu ma kuulen, tahate te
, Ridade vahelt kuulen ma hoopis
Mul käis nagu plõksatus ja ma sain järsku aru, et te
Kinesteetilise dominandiga vestluspartnerile Teie jaoks on see peaga vastu seina jooksmine, kui ..., Ma suutsin teie jutust kinni püüda mõtte, et ..., Mul hakkavad sipelgad üle selja jooksma, kui sellest räägite
Segadominandiga vestlus- partnerile Te usute tõega, et ..., Teie arvates
, Teile tundub, et
Te siis annate endale selgelt aru, et
, Te olete veendunud
****
Teabe-arvudesse-kujundamine-DD
Krüpteerimine DigiDoc-iga
HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "Mis_on_kr%C3%BCpteeriminekk" Mis on krüpteerimine? HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "Kuidas_toimub_kr%C3%BCpteerimine_DigiDoc%E2%80%99iskk" Kuidas toimub krüpteerimine DigiDocis? HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "Failiformaat" Failiformaat HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "Kr%C3%BCpteerimine_kasutades_DigiDoc_teeke" Krüpteerimine kasutades DigiDoc teeke
DigiDoc süsteemi komponentidele on alates versioonist 2.0 lisandunud info salastamise (krüpteerimise) võimalus. Krüpteerimisfunktsionaalsust sisaldav DigiDoc klientprogramm on alates 17. märtsist 2005 saadaval aadressil HYPERLINK "http://www.id.ee/installer" www.id.ee/installer.
HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "top" INCLUDEPICTURE "http://www.sk.ee/gfx/u_02.gif" \* MERGEFORMATINET
Mis on krüpteerimine?
Faili krüpteerimise eesmärgiks on muuta failis asuvad andmed võõrastele loetamatuteks ehk teisisõnu öeldes info salastada. Krüpteerimine on võimalik kasutades kas sümmeetrilist või asümmeetrilist krüptoalgoritmi. Krüpteerimisalgoritm on põhimõtteliselt matemaatiline valem, mis ifreerib andmefaili. Ainukeseks mooduseks selle deifreerimisel on krüptovõtme kasutamine. Sümmeetrilisel krüpteerimisel krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse fail ühe ja sama salajase võtmega. Asümmeetrilisel krüpteerimisel kasutatakse aga krüpteerimiseks ühte ja dekrüpteerimiseks teist võtit (millest üks on avalik ja teine salajane ehk kasutaja ainuomanduses).
HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "top" INCLUDEPICTURE "http://www.sk.ee/gfx/u_02.gif" \* MERGEFORMATINET
Kuidas toimub krüpteerimine DigiDocis?
DigiDoc“is koosneb faili(de) krüpteerimine kahest etapist. Kõigepealt krüpteeritakse fail(id) kasutades sümmeetrilist algoritmi, mille jaoks genereeritakse juhuslik võti(edaspidi transpordi võti). Seejärel krüpteeritakse transpordi võti adressaadi (kelle jaoks info salastatakse) avaliku võtmega kasutades asümmeetrilist algoritmi. Kui adressaate on mitu, siis krüpteeritakse transpordi võti iga adressaadi avaliku võtmega eraldi.
ID-kaardiga krüpteerimise funktsionaalsus on eelkõige mõeldud failide turvaliseks transpordiks mitte aga pikaajaliseks säilitamiseks. Põhjuseks on asjaolu, et ID-kaardiga dekrüpteerimiseks on vajalik autentimissertifikaadis olevale avalikule võtmele vastava salajase võtme kasutamine, mis asub AINULT kasutaja ID-kaardil. Juhul, kui kasutaja kaotab oma ID-kaardi, pole failide dekrüpteerimine võimalik. Samamoodi ei ole võimalik varasema sertifikaadiga krüpteeritud failide dekrüpteerimine pärast seda, kui kasutaja on uuendanud oma ID-kaardi sertifikaate, sest uute sertifikaatide väljastamisel genereeritakse ka uus salajane ja avalik võti.
Krüpteerimisel tuleb arvestada, et dekrüpteerimise võimalus on vaid adressaatide hulka lisatud sertifikaatide kasutajail ja seetõttu ei tohi unustada ka ennast adressaatide hulka lisada, kui võib olla hiljem vajadus faili(e) avada.
Adressaatide leidmiseks on DigiDoc klientprogrammis 4 võimalust: leida sertifikaadi hoidlast, pärida LDAP kataloogist, laadida failist või ID-kaardilt. Kõige lihtsam moodus ongi krüpteerimiseks kasutada juba sertifikaadi hoidlas olevat sertifikaati. Kui sinna ei ole veel jõutud vajalikku sertifikaati talletada, siis teades inimese ees- ja perekonnanime või isikukoodi saab otsida LDAP kataloogist. Kui juhtub, et sama ees- ja perekonnanimega on rohkem kui üks indiviid, kuvatakse kõik sellenimelised sertifikaatide omanikud. õige isiku saab tuvastada teades sünnikuupäeva. Kolmandaks võimaluseks on laadida sertifikaat ID-kaardilt, mis eeldab kaardilugejaga ühendatud arvutit ja vastavat ID-kaarti lugejas. Neljandaks võimaluseks on laadida sertifikaat failist, kui näiteks sertifikaat on e-mailiga saadetud. Kord juba krüpteerimiseks kasutatud sertifikaadid talletab DigiDoc klient Other People sertifikaadi hoidlasse, kust neid saab hiljem lihtsalt leida.
HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "top" INCLUDEPICTURE "http://www.sk.ee/gfx/u_02.gif" \* MERGEFORMATINET
Failiformaat
Krüpteerimisel tekitatav fail (.cdoc) vastab W3C XML Encryption standardile HYPERLINK "http://www.w3.org/TR/xmlenc-core/" http://www.w3.org/TR/xmlenc-core/.
HYPERLINK "http://www.sk.ee/pages.php/0202070101,734" \l "top" INCLUDEPICTURE "http://www.sk.ee/gfx/u_02.gif" \* MERGEFORMATINET
Krüpteerimine kasutades DigiDoc teeke
Tarkvaraarendajatel on võimalik luua oma rakendus, mis on suuteline krüpteerima ja dekrüpteerima cdoc formaadis faile. Krüpteerimisfunktsioonid on lisandunud CDigiDoc, JDigiDoc ja DigiDocCOM teekidesse alates versioonist 2.0. DigiDoc teeke on võimalik alla laadida HYPERLINK "http://www.sk.ee/link.php/1464" \t "_self" siit.
***
Valetamine
autor: Andrus Kahn Ilmunud ajalehes Äripäev, 7.mai 2008
Valetamise avastamise treening annab vastuse küsimustele kas, miks ja kuidas inimesed valetavad ning kuidas seda ära tunda.
Stern koolituses valetamiseavastamise praktilisi treening- koolitusi läbi viiv Andrus Kahn on koolitanud põhiliselt Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ning Maksu- ja Tolliametitöötajaid, samuti politseinikke. Teisisõnu inimesi, kes tööspetsiifika tõttu puutuvad kokkuisikutega, kes võivad mingite hüvede nimel valetada.
Sterni avatud kursustel on osalenud ka eraisikuid. Kahn soovitab aga neil, kes tahavad paremini abikaasa valetamist avastama õppida, osaleda pigem isiksuse arengu kursustel. Nii saab olla aus iseenda ja teiste suhtes ning luua ausust teiste üle kohtumõistmise asemel. Koolituselt saadud teadmised õpetavad kahtlema ning kes otsib, see ka leiab, lisab Kahn. Ei õpeta mitte valetama, vaid valesid ära tundma
Ka Tartu suveülikoolis on mõned aastad toimunud valetamiseavastamisest rääkiv kursus. Lisaks on alates 2004. Aasta sügisest toimunud vähemalt korra aastas TÜ psühholoogiainstituudi täiendkoolitusena ka põhjalikum e-kursus. Kätlin Konstabel, kes kursuseid läbi viib, soovitab õpet neile, kellele populaarpsühholoogias pakutavast ei piisa ja kes sooviksid teada saada teadusliku psühholoogia seisukohti valetamiseavastamise ja kehakeele vallas. Konstabeli sõnul võiksid kursusest kasu saada kõige enam need, kelle amet eeldab kokkupuudet valetajatega: politseinikud, tolliametnikud, finantskontrolliga tegelevad inimesed ning õpetajad. Nende ametite esindajad ongi toimunudkoolitustel teistest sagedamini osalenud. Koolitusi on läbi viidud ka ülalmainitud gruppidele eraldi valed, millega politseinik ja lasteaiakasvatajakokku puutuvad, on erinevad, nagu on erinevad ka võimalused ja viisid neile jälile saada, selgitab Konstabel.
Konstabel ei usu, et koolituseltsaadud teadmised võiksid kellegi igapäevaelu segama hakata.Mind ennast pole küll valetamisalased teadmised seganud enda teada pole ma kahtlustavamaks muutund ega rohkem valetama hakanud, selgitab ta.
Valetamine on Konstabeli sõnul igapäevane tegevus. Siiski ei vaevu me enamasti teisi kahtlustama või endalt küsima, kas sõbrannal hammas valutas, et ta ei saanud kohvikusse tulla, või oli ta lihtsalt meist tüdinenud. Ja kas kompliment on ikka ehtne või mitte. Pidev kahtlustamine oleks stressitekitav. Koolitus keskendub pigem juhtudele, kus kedagi juba valetamises kahtlustatakse, ning sellele, kuidas oleks võimalik kahtlusi kontrollida.
Kahni sõnul pole maailmas arvatavasti inimest, kes poleks elus kordagi valetanud. On ka valged valed ehk n-ö lubatud valed. Kas vale on hea või halb, on tegelikult filosoofiline küsimus. Kui varas tuleb ukse taha ja küsib üksi kodus olevalt lapselt, kas see on üksi kodus, siis vale, et isa on ülakorrusel, aga ema küpsetab köögis, polegi ju halb, selgitab Kahn näite abil.
Sterni kursusel õpetatakse tähelepanu pöörama keelevääratustele, mis ei ole juhuslikud, vaid seotud valetamisest tekkiva mõtlemise konfliktiga, samuti pausidele ja nende täitmisele, hääle kõrgusele ning intonatsioonile. Ülevaade antakse ekslikult valetamisega seostatavatest illustraatoritest nagu käteliigutused. Käsitletakse punastamist, kahvatumist, higistamist ja neelatamist, millest viimane ei ole üldiselt seotud mitte valetamise, vaid pigem emotsiooni kogemise intensiivsusega. Kahni sõnul on valetamise äratundmiseks üsnagi usaldusväärsed erinevad näoilmed. Näolihased alluvad esmalt emotsioonidele, enne kui inimene jõuab nad kontrolli alla saada.
Samuti annavad valetamisest aimu inimese pupillid ja silmaliigutused. Viimased näitavad, millist aju osa parasjagu kasutatakse. Lihtsustatult paremale vaadates paremakäeline inimene loob ehk valetab ja vasakule vaadates meenutab. Esmalt tuleks aga paika panna inimese tavapärane silmaliigutuste süsteem, mis eelnevat mõjutab. Kui valetajal on palju kaalul, on seda lihtsam läbi näha
Küsimusele, kuidas valetamist ära tunda, vastab Konstabel, et kui oleks võimalik anda paar kindlat juhtnööri, mis kehtiksid kõigi inimeste puhul ja kõigis situatsioonides ühtemoodi, poleks eraldi koolitusi või sel teemal kirjutatud pakse raamatuid vajagi. Üks oluline teadmine, mille koolitusel osalejad kaasa saavad, on see, et unustada tuleks stereotüüpsed ettekujutused tüüpilisest valetamisest, sest iga juhtum on isesugune.
Kui valetajal on palju kaalul, käitub ta ühtemoodi, ja kui kaalul pole suurt midagi, siis hoopis teisiti, selgitab Konstabel. Palju sõltub ka sellest, kas tegemist on tavaelus emotsionaalse või külmaverelise ja rahuliku inimesega. Valetamisele on lihtsam jälile jõuda suurte panustega vale puhul, sel juhul on tõenäolisem, et inimene kogeb tugevaid emotsioone, mis võivad endast kas kõnes või kehakeeles märku anda. Kui emotsioone püütakse varjata, võib see muuta valetaja käitumise ebaloomulikuks.
Kui vale on ette valmistatud, on seda raskem avastada, kui mitte, siis lihtsam, lisab Kahn. Tema sõnul võiks kursusest saadav kasu seisneda eeskätt selles, et osataks vaadata õigeid aspekte ja jätta tähelepanuta need, mida valetamisega seostatakse, mis tegelikult aga seotud ei ole.
****
Umbusaldus.
Ma ei usalda kolleege, mulle tundub et nad petavad mind, tahavad mind ülemuse ees mustata ja mu ideid varastada. Kuidas sellest lahti saab? Kuigi konfliktide ja probleemide lahendamine töökohal on ressursimahukas, on see siiski vajalik. Ilma konfliktideta ei toimuks edasiliikumist, muutuseid ega arengut.
Muutuste esilekutsumiseks on esimese sammuna vaja defineerida olukorra olemus. Selleks kutsu kokku kõik osapooled ja selgita välja, millisel tasandil erimeelsustega on tegu rollid, võim, vastutusala, juhtimispuudujäägid, puudulik suhtlemisoskus vms.
Küsimuse aitab likvideerida selle süvapõhjuse leidmine ja mõistmine. See eeldab koostööd töökollektiivis, kuna probleemil võib olla lai põhjustering, mille mõjuulatus võib väljuda ettevõttega seotu raamidest.
Juhul, kui küsimus määratletakse probleemina, on vaja kasutada probleemilahendamise strateegiaid, kui aga konfliktina, on kasulik silmas pidada konfliktide lahendamisel kasutatavaid taktikaid.
Probleemi defineerimist võib alustada ka tagajärgedest, vastates sellistele küsimustele nagu: mida see situatsioon täpselt mõjutab, mis on selles halba, keda see konkreetselt puudutab, kus ja millal see ilmneb?
Selgitanud välja tagajärjed, analüüsi saadud informatsiooni ja hakka otsima põhjuseid. Kuna sageli põhjustavad probleeme muutused (enne oli kõik korras, nüüd enam mitte: järelikult on midagi muutunud), siis püüa välja selgitada, KUIDAS konkreetselt on olukord muutunud.
Enne probleemi lõplikku defineerimist on kasulik võimalike põhjuste nimistut kontrollida. Eesmärgiks peab olema kindel teadmine, et probleemi põhjus on leitud. Õige probleemi defineerimine on alustalaks hästi formuleeritud eesmärgi püstitamisele. Teinud selgeks küsimuse olemuse, määra soovitud eesmärk, määratlege koos oodatavad tulemused (tähtajaliselt!), vajadusel kaasa sobivad liikmed oma meeskonnast ning asu otsuseid ellu viima!
Võimalik aga, et tuleb hoopis aeg maha võtta ja mõelda, millised muud (isiklikud) tegurid leitud põhjuse enesega kaasavad.
Konfliktide lahendamise organisatoorsed võtted
Tööjaotuse konkretiseerimine Täpsustatakse, selgitatakse või põhjendatakse töötajate või allüksuste ülesandeid, vastutusala jms.Allüksuste reorganiseerimine Viiakse sisse muutuseid allüksuste meeskondades, kui vastuolu meeskonna sees või juhtkonnaga on pidevVahendamine Eesmärgiga vähendada meeskonnaliikmete või allüksuste vahel tekkinud vastuolusid või ühildada nende huve Ühendamine Mõlemad konfliktipooled viiakse kurssi teineteise probleemidega Tasude fikseerimine Räägitakse läbi võimalikud muutused töötasudes, karjäärivõimalustes jms Positsiooni kasutamine Kasutatakse ressursside puudumisel või mittekonstruktiivsete konfliktide ennetamiseks ja lahendamiseks
***
Reetmine: reetmise põhjused. Analoogia truudusetusega või mingi muu ambitsiooniga.
Ehk: truudusetus.
autor: Andrus Kahn Ilmunud ajalehes Postimees, 7.detsember 2004
See, et asutuse sisestel pidudel võib aset leida suhteväline nn kõrvalhüpe pole iseenesest kuigi haruldane. Küsimuse rõhuasetuse kese võiks aga siinkohal olla sellel, miks nii juhtus ja kuidas seda tulevikus vältida. Kõrvalhüpped on tavaliselt seotud tööalaste probleemide kuhjumisega. Oma osa mängivad siin ka uskumused, hoiakud ja perest alguse saanud väärtushinnangud.
Näiteks:
Reetmisele võib inimest tõugata rahulolematus oma eluga, isikliku ambitsiooni rahuldamatus või hingeline üksiolek, lisaks loomulik emotsionaalse pinge-jahikire ja riski-kire rahuldamise vajadus, kellegi väljakutsuv hoiak ja valmisolek riskirohkeks eluks. Jne jne.
Truudusetusele võib inimest tõugata rahulolematus oma elukaaslasega, seksuaalne rahuldamatus või hingeline üksiolek, lisaks loomulikult kauni ja veetleva töökaaslase flirtiv hoiak ja valmisolek seksuaalsuhteks.
Psühholoogid on leidnud, et truudusetus on seotud lapsepõlves kogetud hülgamishirmuga või sooviga lahen " k ż
d
x
¹ µ ² Ū Ü$ å$ é$ ö$ Ć' ( H) b) ) ”) ²) ¾) B+ ø+ . . č. ł. 2 3 ā4 5 F7 z7 ¢7 ¦7 ŗ7 ¼7 ¾7 Ą7 Ā7 Č7 *8 +8 ¢8 £8 §8 ·8 ė8 ÷8 9 õźõŽõÖõŽŹõŹõĀõŽõŗõŽõĀõĀõŽõĀõĀõĀõŽõĀõĀõÆõÆõÆĀõĀõĀõĀ õĀõĀõĀõõh»m CJ aJ h(Vŗ h(Vŗ CJ OJ QJ aJ h(Vŗ h(Vŗ CJ aJ h(Ŗ CJ aJ h(Vŗ CJ aJ h(Vŗ h(Vŗ 5CJ aJ hk, CJ aJ h(Vŗ h(Vŗ 5CJ aJ hk, h(Vŗ CJ( aJ( h(Vŗ h(Vŗ CJ aJ < ! k l ¶ ū h Ģ ē
c
d
z
{
¹
ō
% Q Ź ė P ś ś ś ś ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ņ ś ś ś é ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś Š`Šgd(Vŗ
& F gd(Vŗ gd(Vŗ Å -Å żż ¹ ŗ ę Q
ķ
} U ¤ Ü " L 9 ² ³ “ @ ī L “
® ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd(Vŗ ® Æ Ū Ü ² ō Ā O Ć M · P H Š 9 p Ē
P Ŗ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd(Vŗ Ŗ ģ ! ²! " K" " Ė" ģ" 8# # Ų# $ ]$ £$ M% °% ų% P& & ×& j' Ć' Ä' (
( n( ( Ü( ) ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd(Vŗ ) m) ²) ü) :+ <+ >+ ø+ ŗ+ P, F- . N. . ß. )/ h0 1 r1 Ö1 2 2 3 3 >3 3 Ś3 84 Ś4 ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ń ś ś ś ś ś ś ^ gd(Vŗ gd(Vŗ Ś4 Ü4 Ž4 5 "5 l5 Ģ5 >6 °6 >7 @7 x7 z7 ¦7 Č7 -8 §8 ė8 9 ø: J; @< `=
> c> d> e> m> n> > ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd(Vŗ 9 *9 +9 29 u9 9 : “: $; F; ; Ä; 8< << ā< = > > b> c> d> e> m> n> > > > > ±> ć> ä> ? 1? 2? ? ? ©? Ŗ? @ @ .B TB .C 3C aC lC pI I L L øN ČN śQ R S ØS =Z [Z ĒZ *[ ųķųķųķųķųķųķųķųķųķåųŻÕŹæŻŹų»“»¬»¤»¤¤»“»“»»“»“»“»“»“»“»“»“ h»m 6]
h»m 0J j h»m Uh»m CJ aJ h»m 5\ h»m h»m h»m CJ aJ h»m h(Ŗ CJ aJ h(Ŗ CJ aJ h»m CJ aJ h(Vŗ CJ aJ h(Vŗ h(Vŗ CJ aJ h»m CJ aJ ;> > > > Æ> °> ±> ? m@ @ @ ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ $If gd»m $$If a$gd»m gd(Vŗ VB aC nC H GI pI I J OK L L ŚL äM HN øN ŹN
O O ģO aP śQ R S ŖS ŲT õV Y =Z ]Z ś ś ś ś ņ ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś $a$gd»m gd»m ]Z ĒZ ,[ [ ¶[ w\ Ź\ Y] Z] e] f] w] Ń] ø^ A_ s_ ` !` :` ś ś ś ś ś ś ś ś ņ ņ ņ ś ś ś ś ś é é $If gd»m $a$gd»m gd»m *[ [ “[ Y] Z] d] f] w] Ļ] A_ q_ !` 8` ;` <` =` p` s` t` u` ` ` ` ` ` ”` Š` Ń` 4a 5a 8a 9a a ūa #b 'b Eb Fb b b Öb ×b dc hc c c +d /d dd ed µd Ōd e e e e We üõüńüńüõüõüõüģüõüģüõüįÖĪÖüĘüĘĄĘüõüõüĘüĘĄĘüõü¹üõü¹ü³üĪ« h»m CJ OJ QJ aJ j h»m CJ OJ QJ UaJ hU CJ aJ
h»m 0J h»m 6]
h»m 0J j h»m Uh»m CJ aJ h(Vŗ h(Vŗ CJ aJ h(Vŗ h»m CJ aJ h»m <h(Ŗ h»m 5\ h»m 8:` ;` <` =` r` s` t` u` Ø £ C £ W kd $$If Ö0 Ó’© ø ö6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ $If gd»m gd»m W kd $$If Ö0 Ó’© ø ö6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ u` ` ` ` ` ` ` ”` ¢` ³` Ī` ö ö $$If a$gd»m gd(Vŗ gd»m W kd $$If Ö0 Ó’© ø ö6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ $If gd»m
Ī` Ļ` Š` Ia La a Ø ” $$If a$gd»m $If gd»m gd»m ¤š gd»m W kd $$If Ö0 Ó’Ž ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ a a a üa b #b dc +d ²d µd Öd Ø £ £ £ £ £ $If gd»m $a$gd»m gd»m W kd $$If Ö0 Ó’W ø Š ö6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’
Öd ×d Śd Żd e e e °e ±e ße $f %f &f =f tf uf vf wf Ø £ £ £ £ ” gd»m $a$gd»m gd»m W kd $$If Ö0 Ó’W ø Š ö6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ We Xe Ye «e ¬e e ®e Æe °e ±e Ēe Öe Že ße
f f $f &f [f tf uf vf wf g ļŚŹŚµŚļ±¢¢vk]k]RkF h$G? h»m \nH tH hųE¾ h»m nH tH hųE¾ h»m 5\nH tH h»m 5\nH tH "h$G? h»m 5CJ \aJ nH tH h»m 5hg h»m 5CJ aJ h»m 5CJ aJ h»m 5CJ \aJ nH tH h»m (j h»m B*CJ OJ QJ UaJ ph ’ h»m B*CJ OJ QJ aJ ph ’ (j h»m B*CJ OJ QJ UaJ ph ’ j h»m CJ OJ QJ UaJ wf 1g 2g Vg Wg ±g ²g Ūg Üg Żg ūg h ;h h ?h @h Ah Bh Ch Dh Eh Fh Gh Hh Ih Jh Kh Lh ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś ś gd»m g g g °g Żg śg h h >h Oh Wh h h Æh ęh Kj Zj [j ßj k k (k Ck Rk Sk Tk }k ~k Äk Åk Ęk Ēk l l Kl Ll wl zl “l µl ól ōl
m m 2m 3m zm {m ~m m m m Ųm Łm ÷m ųm >n ?n Kn Ln un öźöźöźöźßŃÅŗÅŃŗ®¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦®¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ¦ŗ hÆ@ h»m 5nH tH h»m nH tH h v- h»m 5nH tH hųE¾ h»m nH tH hųE¾ h»m \nH tH hųE¾ h»m 5\nH tH h»m 5\nH tH h$G? h»m \nH tH h»m \nH tH E 2G ś õ ī é é é é é é é é é é é é é é é é é é é é é é é é gdpk ¤š gdV| gd, L gd, L 2G 5G PH QH ZH fH I J jK -L M N ĢO IP LP OP RP UP XP P P ©P
Q ś ó ś ģ ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē ē Ž Ž $If gdpk gdpk ¤š gdV| ¤š gdpk gdpk
Q Q .Q Q Q §Q R Ø H W kdu" $$If Ö0 Ó’D ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ $If gdpk W kdõ! $$If Ö0 Ó’D ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ R R 'R iR jR R ČR Ø H W kdu# $$If Ö0 Ó’D ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ $If gdpk W kdõ" $$If Ö0 Ó’D ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ ČR ÉR įR IS JS KS LS Ø H C < ¤š gdV| gdpk W kdu$ $$If Ö0 Ó’D ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ $If gdpk W kdõ# $$If Ö0 Ó’D ö 6Ö ’ ’Ö ’ ’ Ö ’ ’ Ö ’ ’3Ö 4Ö aö pÖ ’ ’ ’ ’ P KS LS ØS ¼S ½S ĻS ŠS éS źS üS ’S T xU U »U ŌU ģU ]V aV V
V V cW gW ĻW ø Ūø ēø Å Å Å Å Å Å Å Å Å Å õķāŚĻÉĀɼÉø±¦¦¦¦¦¦¦¦}±¦rhbhb
h»
Ļ 0J j h»
Ļ 0J Uh iā h»m CJ aJ h iā h >ß CJ aJ h >ß CJ aJ hÓ^ž CJ aJ Uh½m h½m CJ aJ h iā h iā CJ aJ h iā h iā h iā
h»
Ļ 0J h iā 5\
h iā 0J hpk hV| CJ aJ h iā CJ aJ h-T2 h iā CJ aJ h, L CJ aJ hpk hpk CJ aJ &LS US ØS ©S ŖS ½S żS T xU zU U V V dW eW īø i¹ ½ŗ Ģ½ ¾ S¾ ¾¾ qæ Ęæ ,Ą /Ą ų ó ó ó ó ī ī é é é é é é é é é é é é Ś Ś Ś Ś Ś é
& F ¤d ¤d [$\$gd iā gd iā gd iā gd6m ¤š gdV| dada mingi enda sisemine konflikt, rahuldamata tarve. Sageli otsivad just mehed seksist leevendust oma sise- ja perekonfliktide lahendamiseks, mis on õpitud käitumine, põgenemaks/varjumaks hetkeks kohustuste ja stressi ((rutiini)) eest.
Töökeskkonnas võib kõrvalhüppe otseseks põhjuseks olla ka rahuldamata tunnustusevajadus: Näe, tegigi sekretärile ära!.
Püsisuhtes on raske olla truu inimestel, kes pole valmis või ei taha võtta täiskasvanu rolli ja eelistavad näha partneris kaitsvat vanemat või abitut, hoolitsemist vajavat last. Kõrvalhüppe põhjuseks töökohal, kus töötavad mõlemad partnerid, võib olla ka irratsionaalne käitumine, püüd ennetada või tasa teha partneripoolset kõrvalhüpet.
Seksuaaltungi suurendab alkoholijoove, kuigi viimane võib toimida suguaktile hoopis pärssivalt. Kui asutusesisesel peol on mingil põhjusel astutud töökaaslasega või juhiga seksuaalsesse kontakti, tuleks asjaosalistel see kaine peaga hiljem rahulikult selgeks rääkida, soovitavalt alles siis, kui esimesed tugevad emotsioonid on jahtunud. Nii töö- kui elukaaslasega on kasulik vestelda juhtunust ausalt ja avameelselt, ning kehtestada piirid, mis aitavad tulevikus selle teo taaskordumist vältida. Samuti on soovitav kokku leppida ühtne käitumisstiil või -juhis juhuks, kui sellel teemal peaks tulevikus töökaaslaste keskel juttu tulema. Kontorisisesed kõrvalhüpped ei pea olema ilmtingimata kõigile töökaaslastele teada ja avatud nagu vaba mikrofon üldiseks kommenteerimiseks.
Prantslaste abieluväliste suhete eetika koodeksist:
Suhe on kahe inimese omavaheline asi, sellest ei räägita kõrvalistele isikutele.
Oma meest/naist ei halvustata ega räägita taga. Kui seda on tehtud, on teist reedetud ja ennast alandatud.
Täiendav liit sõlmitagu kindlas teadmises, mida see olemasoleva suhtega võrreldes juurde annab. Naised otsivad sagedamini hellust, mehed tunnustust ja seksuaalset mitmekesisust.
Suhet ei sõlmita sama tutvusringkonna piires: parem kui rivaalid ei tunne üksteist.
Suhe lõpetatakse kohe, kui see avalikuks tuleb ja kui selgub, et see kellelegi osapooltest valu teeb.
Kõrvalhüppe konstruktiivse lahendamise 8 sammu:
Määrake juhtunu arutamiseks kindlaks osapooltele sobiv aeg, koht ja viis.
Arvestage teis(t)e osapool(t)e emotsionaalset seisundit.
Sõnastage juhtunu kirjeldades fakte ja vältides vastastikust süüdistamist, solvamist ja karjumist. Vajadusel kasutage kolmanda osapoole (nõustaja, psühholoogi) abi.
Püsige ainult teema raamides, muutmata või laiendamata selle konteksti.
Väljendage kõiki oma tundeid, ründamata seejuures teist (ühed mustad mõlemad)
Tehke ettepanek soovitud muutuseks, olles aus ja konkreetne. Mõelge läbi, milline on teie ja teie ettevõtte ning partneri jaoks kõige parem ja kõige halvem lahendus. Mis võib olla kompromissi-tagajärjeks. Milline näeks välja selles olukorras võit võit lahendus? Hinnake ettepanekuid ja kirjeldage teie poolt soovitavate muudatuste positiivseid tagajärgi.
Lõpetage delikaatse vahejuhtumi arutelu (vajadusel kirjaliku) kokkuleppe sõlmimisega, vastuettepaneku või uue vestlusaja määramisega.
Pidage kinni kõikidest kokkulepetest ja lubadustest ning võtke juhtunust õppust. Analüüsige, millised teie uskumused, hoiakud ja väärtushinnangud oleks kasulik ümber hinnata. Vajadusel vabandage avalikult kogu kollektiivi ja/või oma partneri ees.
Jne.jne.jne.
PAGE
PAGE 2
/Ą _Ą ©Ą āĄ Į ŠĮ Ā Ć
Ä Å Å Å Å Å Å Å Å Å *Å +Å ,Å ś ė ė ė ė ė ė ė Ó Ź Ź Å ś Ć · ® Ć · ® Ć h]hgd»m ų’ &`#$gd»m gd iā ^ gd >ß
& F ¤d ¤d &d PĘ ’ [$\$gd iā
& F ¤d ¤d [$\$gd iā gd iā Å Å Å &Å 'Å (Å )Å *Å ,Å -Å .Å üņģņįņģüŻŅ h iā h»m CJ aJ h(Ŗ h(Ŗ 0J mH nH u
h»
Ļ 0J j h»
Ļ 0J Uh»
Ļ
,Å -Å .Å ż ż °. °ĘA!°"°# $ %° ~ $$If ā’!v h5Ö “5Ö· #v “#v· :V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ $$If ā’!v h5Ö Ö5Öö #v Ö#vö :V ö6ö 5Ö ø 5Ö3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ $$If ā’!v h5Ö Ö5Öö #v Ö#vö :V ö6ö 5Ö ø 5Ö3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ $$If ā’!v h5Ö Ö5Öö #v Ö#vö :V ö6ö 5Ö ø 5Ö3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ ~ $$If ā’!v h5Ö 5ÖĀ#v #vĀ:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ $$If ā’!v h5Ö 5Ö× #v #v× :V ö6ö ,Ö 5Ö ø 5ÖŠ3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ $$If ā’!v h5Ö 5Ö× #v #v× :V ö6ö ,Ö 5Ö ø 5ÖŠ3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ [ D d ąąģ ś š¶ ²
š
c š A ĮX
? Ć æ h t t p : / / w w w . a v i n u r m e . e e / i m g / a v i n u r m e v a p p . g i f v a l l a v a p p š b šQ ĒÓ“-Ž
*ĻUi9’ - Ś n š% ĒÓ“-Ž
*ĻUi9’PNG
IHDR Ć³k PLTE’’’!!!)))111999BBBJJJRRRZZZccckkksss{{{„„„µµµ½½½ĘĘĘĪĪĪÖÖÖŽŽŽēēēļļļ÷÷÷ļēēÖĪĪŽÖÖēŽŽ½µµ„„{ss{{sskccZckZZcRĘĪĘ½Ę½s{sksk{{RZRZcZJRJBJB{{ssk{k9B9191ZkZ)1)RcRJZJ!)!9J9BZB)9)!1!1J19Z9!9!1 ) 1 B J R R J R Z B { 9 k s!R)c 1 Z c 1Z9)R1!J)J!1Z ) R { 9cBB!c!R J k s ! !RsZJkRBcJ1R9)J1!B)!c11c))J B c ! !9ZB9!Z)R!k! Z {! ))c9!Z1R)J!Bc! 9 R s! ) )RkZJcR1J9)B1)){B!c)Z!s) ) 1 „1BZJBsR9kJ1cB)Z9!R1J)B!9R!k) J c! 9Zsc9RB!c9c) s) „9BkR)R9!J1J!9cJ)cBJ)s{RcZcskJZRBRJ)91!1))J9 !{Zkc1RB„„s{{{BJJ÷ļ÷’÷’ĪĘĪÖĪÖŽÖŽēŽē½µ½„µµ„„sks{ŽĪŽļŽļkckÖĘÖ½½Ī½ĪZRZcZcRJR{k{scskZk{sĘ½k{ļŽēĪ½Ę„÷ēļ’ļ÷ŽĪÖÖĘĪ½µµ„RBJē֎ʵ½„ ·“< bKGD’„ņÅ cmPPJCmp0712 H s¼ ŖIDATx^ķ[ pTÕ>}(»wß}cQĒN[åUŚŚ g:-ÕÖ6Ū :f©ŚvŲ
Ād£¼6{¶%Ķ]iyI'įa$FT,8`6ä ā¢ÕķŌHĻ¹Ļsļ=÷īnLmżwIīy}ē’’ó’’Ļ¹ |Bpąæ
”sćFGCęÜ[ §Ļ½s ūė`v>u køń¢
Gf¼`p 5 K~üÆė
ļ#Š”>ŻT ÉŲėL6.ńG Qócōõré®ÜQeŹ± äā«ģe9ą9¹ĢŌ8%ȱ÷ ņ Ć n1ÓÕ1ŌI 2 vŪ@ųŲ/Ģp@? BMIéĢŃČU ŗ "v'ńE zcX
“M 6„ČE°JŹ÷ÆiĒ²rłq-®Ś0#"G 8| l /¦śjŗēÉW,<-l®9°¤mćšpoÆšEČ
÷śś X²÷„÷»Ć× “
ĮõqrĮĄŖm{z?Ąk-ücµ~Ōp0Cż$©ķß½½æÆĻ2äc¹Į²y17:ĮP;É· śŹm„ó"i?\}åł)§ž`ąŖ`Š6ŁętŚĆ 0)Gęī#bWŽŪ äĀK fšä×ß"“bJĀ·*;u³ÅŪÕUp¬Łß
÷Ś-÷š6¾@« h\yfkKVJ“øxķ~^
\ńšŻ£9OS-Ļ¤Ä3«ŻHcüVēĶA,<>~ gõ6ą¾mme¦Vo~MPĘąåĖŻą1²õVa»
Ė
ÓÉøįzŪČwæ½ė2ļīAB 2įp+1pü§@ł/TŌīy©t[üÜĀļöxw&pĄŖB·ŽĆ^“°@čIöI¾|łŹ0@Ö@¦q`YöĶĆžÓbqxÜĒÓv rõå· ±śĄYŌÄ=Óf³t0Ö`Ųa'# ²$¹Øęfģh Ę<éipčķĒē·ļZøfŪ&7^ Į ¦ ćŅqŽF2§¹uB² KŲÓŌA¤ ĪńxtŽ§\2 ŠÅ/l²¾y© 7Eé”’%ę=ĪšÅ)²ß! qĆ3ł[HGY®#eFFĒmø}Ż× UEKģ=_ĶdĮO¬ß7÷G ĘÜ©É°¬z4XµŹ e×1§73uńmQR*!Åiw\8öyu„ąüi6Md %ČFS?fRåyX3°ĒĒ 1ąm§Y wy4c_/ÄŲ#6²Ü!ø„RÓ³©e-Älõė* éB:J»’3ģYc”ĀÖ/§ [Ā¦V“ST#q,ėH ±ć Ķ#LüėYcļ4r0½ā²j¹4 =ż÷
žØĮX0łHĪb8Äq0ŪH20ńAč1¤§$? vÄŁIźX0
ó fYvt=lÄ6 Ī-%Ü¢^[ *żša ¾4µ;v%
żĮ91 ÕT tĢ :
]tÅ1 ČŖōĆqżT¢¤&+ł0~#.Ė×īģ<\v=ņAn1I>{15VK®[ ĄWIcČ>!¹ĘüĢfĢ+Ō] „%L`v Ä|¼·_Ė:æŌ `æpžõ| Ļė+„¦ĢĻ,čZRøS”,YxŃ"ąn {$Ē8§K sż"F¤Ē:ĀŲubiÅ ¦ÅB>H ĒµĖÖJõQąS«į/L+}ō%P$æAīŽŖ5°\#(ü `ŗĘkg ĄŁ
µ6Āä\¬"-f5©ąåŻJaF¦xµ TŠāmŖ]ŖYĮź7® ¾BµĒĀŽJU]Nī£gÕö&ś„ĮĆD ß³äHõ_QÕŗQÅ_ōø^JćTpÕiUKõŲ%rthQ' e~ ¦^4ŪF0 õŪ³Ų,`„*įĢÆóµ8;ü
ŚBŹt 5āŗ«+8:WI ÉĄß@¤°Ų
cŚ<Łą ÅČhQcDg
+alŗŅéduņQŹ¾øģ¼C<¦°õęܵDb=ųÓ
·Źźbŗ-JfjŅćĘĀ,³Aļb!xżC{ey×?
É $8¹æĢ’Ńśµ9®rāŗ;õlUl“YĄōmkī¬t{ŹŪ3üį`ķčÆł_8ų¢Ürķ¤·J-j RøÆ|5 õŲŹÖ„Å:÷[']$Zæ? Ą^ »Ø<püpŪ"i®aĖåfģāõI8B<)¦ŹŃžM,ĮdÉQæ`4!l® g{&ōN3£N:F>+&óUæE2ĶĀC÷©Ģbjqį ļG üą l·
OĻVPiā4æ*;~J4Ńg÷4IźĮĮŗźu ^QöU„Ņ0 vbn>IF%ø ŽBCžĄ.¹„W»čRNqR\#© |Ū¹ņĀe7ē58r;SŅH\ķĀüfAŅų[) > Ģ ¹Ėį&Ī RC·0gt,+ķĶDŻö0Ķrńł“ į r=50 &äeFŽ¶ė3ņ9xÜĢ ŗĪŠ,ī1ZSĖWT<¢\Ī`ŌÖU÷_%· ļ [dm"ń;Ö
ŅŹ»?õ»÷!c©õėĻ.®
¬Ķ9|o10ī$Ś|_į¾Žw1C`
fķf ĪHńPÉōōM=z ł/Ķß !IqbMKDh]D+^Ę«|é÷¼ Ō5/śŌZ¬ ĶÆ®[ÆMå:æYö^{¢SĻw¼OiĻ¬fŻłĖ9 D%¬>Žšø¼X)8¤sÅhfkIBdzÖŗ
»ČĢ._ø%nFC5mOĒ Ö®īź,Ėµ¢¦-éouJó£ąIĒÓäqå ×ųx
k[bŖ®š`ĶģĄģĢl]!^¼qŁĮ.<
½ da;E£ÉĒq:ĄöõČ Ņum1
d7{¼WPqx„8§h4·Źģ#{“Ēy “Å4k”`Nki§ ÄDĖŻ¹d
%FŹLā] åÓč>æń“²N~Ī0AśJ½¼ŻOķT0¤Æ.?¶K ńŻh½ŌµéōPØÉąUB §„3ųC²}ØŹWčįóņC1jŅv¢p© ±01:rRŪu»©RóĢ<§ņ^n@+`²· Y4#)FvzUR·Ém?H~Ć #ņCćdØ”®·satćī (čGļļ0><Ų@Yā”6Är
ĀFWčD ]Ī®r^åS©=Ģ Zń½Éŗgk gJ~~»i±q”ĶåÖb½4 m¬ÕyKE_#ĮH„¬Ń9EõÆuPĄHs;¾ŌĶ¦õūaHĢ®o~µć rĮj“ s(@ĄnRĖ]äń°Ü
ßZōU
B±Ż0Ń jĒ¹%ü)Ov«Łb„¶T_+ŃU)ö¼\l(„ć%+x!
(I÷Å#z¼ļķ)ņńZŗė@f>Įū"ÄdoA*b fT6é L'$ ÷Ey>ęŽØ:
Š Bõ°AóŪr¹G8+SÖ¬ī,ÄÓÅ"6¶Ū9\cĄčDā
OwälRŗÖnŠaŗĖDö8SĢü”ĪF TPŹk¾_§ČģP„\©3ļ;. ®ĻY!ESÅæśŠE3+¤D d®Ŗ=OIf7- W
Y
ģ’}B$B#X®Ļ|hęm²ßėĶ»łÕN>”Ā·Ż%ķę-D"4Ś^Č ¶ĢUÄ&^ŌBI“„^A7q¶wį“0`AGŃŅtĆ»z>2Ķ Ż
÷ ¾k6¹Ą@wr4ū
ē0 uY
Ŗt”Ķ8rS! ZĪUĀ22nA”1?²D^A-¢Ć &æ@sEKjåŖT(¢F=&Įd4 ēĆp÷£SV_µT0XIIK}8nš@,źėūėXŖņ Ö=ØLĄRŠc-“-”+«vļ·éöÕĶĶĀŻļØUzÖŽÜüņµź^čß(
H8t&?%ægņ9«|
; ”ļüµĖ?J00G ^Kz]2h°YÉjgī nšŻłš3[YfÖ«(ß¼h©ŁénĆy!č&¬9Fx ]6Ē Iņ“ä/ Ķ„"zÖ
ßÓČķöeŖ„6AéśNM@įīĀ¶\Ń¢aFüwĪ bŁ-T£/iUļĒæ«æHį.>L)JEÆU.xŅOĄ:
Ü _Š®ā§čÆÓ8W<ÉSD²yźb ų-¦ĆDlōj?’FŁGD>#"äĄļ}ä&ī()ĆśčFw,q
mNwä5*Oi°#^« 6ā²Rw Ņz ImDÖ°Ėź fH°= zŁ»¹ųĘŠĖiNōćxņB}¤ĢR6G|2ō’ ži¹°Ó)} IEND®B`A D d Ć Ć čč šž ²
š
s šŚ A Į
’ Ć Ć¤ æ u _ 0 2 ŠÉźyłŗĪ Ŗ K© ąÉźyłŗĪ Ŗ K© l h t t p : / / w w w . s k . e e / p a g e s . p h p / 0 2 0 2 0 7 0 1 0 1 , 7 3 4 yXō; HÆ,]Ä
'c „« t o p š b šļ p~Ńł Ī-7śG¤>y’ Ė 5 n šĆ p~Ńł Ī-7śG¤>y’PNG
IHDR
H%v? sBIT|.w PLTE „g¹Ļ tRNS’ å·0J bKGD’-Ž cmPPJCmp0712 Om·„ %IDATÓcų’žž`ųõįkĆ« W#V`Kż’ Éō7¼9Õ% IEND®B`A D d Ć Ć čč šž ²
š
s šŚ A Į
’ Ć Ć¤ æ u _ 0 2 ŠÉźyłŗĪ Ŗ K© ąÉźyłŗĪ Ŗ K© l h t t p : / / w w w . s k . e e / p a g e s . p h p / 0 2 0 2 0 7 0 1 0 1 , 7 3 4 yXō; HÆ,]Ä
'c „« t o p š b šļ p~Ńł Ī-7śG¤>y’ Ė v n šĆ p~Ńł Ī-7śG¤>y’PNG
IHDR
H%v? sBIT|.w PLTE „g¹Ļ tRNS’ å·0J bKGD’-Ž cmPPJCmp0712 Om·„ %IDATÓcų’žž`ųõįkĆ« W#V`Kż’ Éō7¼9Õ% IEND®B`A D d Ć Ć čč šž ²
š
s šŚ A Į
’ Ć Ć¤ æ u _ 0 2 ŠÉźyłŗĪ Ŗ K© ąÉźyłŗĪ Ŗ K© l h t t p : / / w w w . s k . e e / p a g e s . p h p / 0 2 0 2 0 7 0 1 0 1 , 7 3 4 yXō; HÆ,]Ä
'c „« t o p š b šļ p~Ńł Ī-7śG¤>y’ Ė · n šĆ p~Ńł Ī-7śG¤>y’PNG
IHDR
H%v? sBIT|.w PLTE „g¹Ļ tRNS’ å·0J bKGD’-Ž cmPPJCmp0712 Om·„ %IDATÓcų’žž`ųõįkĆ« W#V`Kż’ Éō7¼9Õ% IEND®B`A D d ąą- - šž ²
š
s šŚ A Į
’ Ć Ć¤ æ u _ 0 2 ŠÉźyłŗĪ Ŗ K© ąÉźyłŗĪ Ŗ K© l h t t p : / / w w w . s k . e e / p a g e s . p h p / 0 2 0 2 0 7 0 1 0 1 , 7 3 4 yXō; HÆ,]Ä
'c „« t o p š b šļ p~Ńł Ī-7śG¤>y’ Ė ų n šĆ p~Ńł Ī-7śG¤>y’PNG
IHDR
H%v? sBIT|.w PLTE „g¹Ļ tRNS’ å·0J bKGD’-Ž cmPPJCmp0712 Om·„ %IDATÓcų’žž`ųõįkĆ« W#V`Kż’ Éō7¼9Õ% IEND®B`~ $$If ā’!v h5Ö q 5Ö[#v q #v[:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ ~ $$If ā’!v h5Ö q 5Ö[#v q #v[:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ ~ $$If ā’!v h5Ö q 5Ö[#v q #v[:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ ~ $$If ā’!v h5Ö q 5Ö[#v q #v[:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ ~ $$If ā’!v h5Ö q 5Ö[#v q #v[:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ ~ $$If ā’!v h5Ö q 5Ö[#v q #v[:V ö 6ö ,Ö 5Ö 3Ö 4Ö pÖ ’ ’ ’ ’ B @ń’ B (Vŗ N o r m a a l l a a d _HmH%sH%tH%T @ T , L
P e a l k i r i 1 ¤d ¤d @& [$\$ 5CJ0 KH$ \aJ0 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 (Vŗ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 (Vŗ L e h e k ü l j e n u m b e r V ^@ V »m N o r m a a l l a a d ( v e e b ) ¤d ¤d [$\$ CJ aJ 4 U@¢ !4 »m H ü p e r l i n k >*ph ’ ( W@¢ 1( »m T u g e v 5\B žO BB , L t e x t b o d y ¤d ¤d [$\$ CJ aJ $ žO¢ Q$ , L i n l i n e B žO bB , L h e a d i n g 3 ¤d ¤d [$\$ CJ aJ , X@¢ q, pk R õ h u t u s 6] N Ģ ’’’’ ! k l ¶ ū h Ģ ē c d z { ¹ ō % Q Ź ė P ¹ ŗ ę Q ķ } U ¤ Ü J ¦ 9 ² ³ “
@
ī
L “
® Æ Ū Ü
O
Ł
C z į O Ć M · ³ 1 w ¹ é " Y ° ó 9 Õ ÷ é 4 r “ Õ ! i Į F 6 į 9 i Ą S ¬ ņ ó W Å V å Å Ę š 7 m Č ! F! ! Ė! ż! S" T" " " ±" Ö" ’" .# # # # ¢# £# Č# ų# 1$ j$ ±$ ²$ Ī$ Ļ$ å$ ö$ ?% ¹% ż% & õ& >' ¹' I( £( ü( ż( ž( ) ) #) $) %) +) H) I) J) “) + + 1+ Õ+ |, Ē, ļ, ś- . 3 ą3 4 -4 ®4 č5 6 ¹6 s7 }8 į8 Q9 c9 £9 (:
: ś: < «< .> C> q? A °C ÖD öD `E ÅE F OF G cG ņG óG žG ’G H jH QI ŚI J ¹J ŗJ ÓJ ŌJ ÕJ ÖJ K K
K K (K )K *K +K /K 9K :K ;K LK gK hK iK āK åK 3L 4L 7L L ¹L ¼L żM ÄN KO NO oO pO sO vO ŖO O ¶O IP JP xP ½P ¾P æP ÖP
Q Q Q Q ŹQ ĖQ ļQ šQ JR KR tR uR vR R µR ŌR ÕR ÖR ×R ŲR ŁR ŚR ŪR ÜR ŻR ŽR ßR ąR įR āR ćR äR åR ęR ēR čR ūR S 6S FS GS HS _S S S S ćT äT óT wU xU £U ¤U ģU ķU V V ]V ^V W W ¦W §W ĖW ĢW *X +X X X Y Y +Y ,Y ĘY ĒY ŻZ ŽZ [ [ ”[ ¢[ \ \ '\ ł\ ś\ w] ²] ^ a^ ^ Õ^ +_ ,_ ä_ å_ Į` Ā` Ū` Ü` [a \a Üa Ża gb hb b Źb ķb c Qc hc §c īc łc śc Yd Zd -e .e ęe ēe Ff Gf f f Ėf Ģf åf ęf g g
g g ēg #h $h Fh h čh ti ui i hj ij Žj k k Wl Xl rl Él Źl @m Am Nn On ęn ēn o Eo xo yo įo āo |p }p Łp Śp *q +q Vq ¶q ·q )r *r „r ¦r !s ½s t *u Ęu Ēu 1v 2v Ąv Įv Tw Uw w w Łw Św x x x x Čx Éx y Æy °y (z )z ez 8{ 9{ ą{ į{ ō{ ?| @| »| } } h} i} æ} ~ ~~ ~ f g « ¬ ® · ø ŗ ē ę D¬
Ū Ū Ū Ū Ū ŖŪ «Ū ¬Ū Ū =å >å ?å @å Aå Bå Cå Då Eå Få Gå Hå Iå Jå iå jå č č ōė jķ ļ ļ ¢ņ ō ū ū ū ū ū Ķū Šū nü ž _’ b ¬ U 7 Ó L
M
V
u
¢
- C Ä O w & « U ą ķ B ¤ „ ß ā å b c £ ¦ @! å$ č$ Õ% Ų% ' '
)
) + £+ &- Ō. ×. Ė0 Ī0 é1 ź1 ó1 ’1 33 04 5 Ę5 6 ¬7 e9 ā9 å9 č9 ė9 ī9 ń9 !: $: B: ¦: §: Ē: -; .; @; «; ¬; Ą; < < < a< b< z< ā< ć< ä< å< ī< A= B= C= V= = = ? ? ? (@ )@ ż@ ž@ VB ŃB %D 4G iG »G &H ŁH .I I I ĒI J JJ ļJ 8K K ėL rM iN jN wN zN {N |N
N N N N N N N 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 p © 0 © 0 0 0 ų 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 8 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 @ 0 p 0 p 0 p © 0 © 0 0 0 ų © 0 © 0 0 0 © 0 © 0 0 0 ų 0 0 p 0 p 0 p 0 © 0 © 0 0 0 ų 0 p © 0 © 0 0 0 ų 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 H © 0 © 0 0 0 ų 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 P 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 0 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 X 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 ` 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 x 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 ą 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 p 0 p 0 © 0 © 0 0 © 0 © 0 0 © 0 Ų © 0 Ų 0 Ü © 0 Ų © 0 Ų 0 Ü © 0 Ų © 0 Ų 0 Ü © 0 Ų © 0 Ų 0 Ü 0 0 8 0 8 0 0 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 8 0 8 0 0 8 0 p 0 p 0 p 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 H 0 0 H 0 0 0 H 0 H 0 H 0 0 0 0 0 0 H 0 p 0 H 0 H 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 0 , ß³ +) H) I) J) “) + + 1+ Õ+ |, Ē, ļ, ś- . 3 ą3 4 -4 ®4 č5 6 ¹6 s7 }8 į8 Q9 c9 £9 (:
: ś: < «< .> C> q? A °C ÖD öD `E ÅE F OF G cG óG H jH QI ŚI J ¹J ŗJ ÓJ ŌJ ÕJ ÖJ K K
K K (K )K *K ;K LK gK hK iK āK åK 3L 4L 7L L ¹L ¼L żM ÄN KO NO oO pO sO vO ŖO O IP JP xP ¾P æP ÖP Q Q g « ¬ ® ŗ ę D¬
Ū Ū Ū ŖŪ =å jå č č ļ ļ ¢ņ ō ū ū ū ū ū Ķū Šū nü ž _’ b ¬ U 7 Ó
¢
- C Ä O w & « U ą ķ B ß ā å b c £ ¦ @! å$ č$ Õ% Ų% ' '
)
) + £+ &- Ō. ×. Ė0 Ī0 é1 ź1 ó1 ’1 33 04 5 Ę5 6 ¬7 e9 ā9 å9 č9 ė9 ī9 ń9 !: $: B: ¦: §: Ē: -; .; @; «; ¬; Ą; < < < a< b< z< ā< ć< ä< å< ī< V= = = ? VB ŃB %D 4G iG »G &H ŁH .I I I ĒI J JJ ļJ 8K K ėL rM iN wN zN {N N Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy00 Oy00 Oy00 Oy0 0
@ 0 ² Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 {0 0 {00 {0 0 {0 0 Ę{0 0 {0 0 @ 0 {0 0 Oy0
0 žOy0
0 Oy0
0 {0 0 @ 0 @ 0 @ 0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 @ 0 @ 0
@ 0 Oy0 0 @ 0 Oy00 h ’Oy00 Oy00 Oy00 Oy00 O90v0 O90v0 O90x0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 Oy0 0 ²Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 ²Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0
@ 0 @ 0 @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦ @ 0 ¦
@ 0 x @ 0 Oy0 0 Oy0 0 Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy00 ³Oy00 ³Oy0 0 Oy0
0 Oy0
0 Oy0 0
@ 0 x @ 0 @ 0 Oy0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0
@ 0 x 0 ² Ūw 9 *[ We g un }t | µ c ą¹ ’š ³ E1 P Å .Å ¬ “ ø ¾ Ą Ć Å Ē É Ė Ķ Ļ Š Ó Ō Ś ä ® Ŗ ) Ś4 > VB ]Z :` u` Ī` a Öd wf Lh wl s Įy õ Æś ¼ ō3 2G
Q R ČR LS /Ą ,Å .Å Æ ° ± ² ³ µ ¶ · ¹ ŗ » ¼ ½ æ Į Ā Ä Ę Č Ź Ģ Ī Ń Ņ Õ Ö × Ų Ł Ū ć å -Å ® Ź) -* B* iK ĶK ŃK ŽL +M oM ¶O šO ńO DP FP GP
č
ž
s ē ō ö ^ b
¢
ć
ä
( * + Ä J L M U Ū Ż Ž ; k Ń Ņ M
N X’X’X’X’C’ĢX’X’X’X’X’X’C’ģX’C’ģX’C’ģX’X’C’ģX’ ! !’’’ o M i s _ o n _ k r ü p t e e r i m i n e k k ( K u i d a s _ t o i m u b _ k r ü p t e e r i m i n e _ D i g i d o c i s k k F a i l i f o r m a a t % K r ü p t e e r i m i n e _ k a s u t a d e s _ D i g i D o c _ t e e k e vO B v ģ A N vO B v ģ A N ’’ - T ØR N “R N V *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags
PersonNamehttp://www.microsoft.com · » ģ ī %) () ņ. / / Æ/ µP ¶P æP ÕP ĆQ ÉQ ęQ ēQ R ”R R “R HS ^S ¤Z §Z G[ P[ {f f šj öj m $m o o -o 4o ųo p p p ©p ¶p źp ńp %w 2w w ¦w Ęw Ņw ßw čw ųw x $x 1x x x ²x ¹x Ķx Ūx šx ’x Ń Õ d l s } ~
$ . / 6 ą ė ģ š _ f g k Ś ē µ Ä 1“ 8“ <“ C“ Źæ įæ DĮ NĮ OĮ VĮ WĮ [Į Ā Ā 'Š ?Š Ų ¤Ų „Ų ®Ų ß $ß ³ß »ß Āą Ģą Ķą Ōą sį }į ~į
į /ā :ā ;ā ?ā ®ā µā ¶ā ŗā )ä 6ä üē č é 1é ź ź ź ¦ź §ź «ź Tė mė ų ·ų ¦ū Ŗū p’ w’ u
š
ż
_ l w ~ Ż ź ö
#
4 A I V ¾ Ė , Ø Ä Ņ Ó į å õ ) 7 H W ` q ] j k u w ” ½ Ė E S ą ī 2 ? Ń ā ī ” ° ķ ł « ¹ Ī Ż ® µ E T Ŗ ³ Č × ł ķ ū
# - ) 4 ; £ ¤ Ø ŗ Ņ į é ė ó ÷ & - ³ · c h t ¹ ½ ¦ ¬ Ł Ż ! ! p! ! " " " %" &" /" Ń" å" ü" # Ł$ ć$ č$ ń$ <% H% ę% š% ' ' ų( ü(
) ) ó* ų* V- _- J/ T/ $1 )1 d= h= #@ &@ jN vN |N N N
" j l µ ¶ ś ū g h Ė Ģ ę ē b d y { ø ¹ ó ō $ % P Q
É Ź ź ė O P ø ŗ å ę P Q ģ ķ | } T U £ ¤ Ū Ü I J „ ¦ 8 9 ± µ
?
@
ķ
ī
K L ³ “
² Ś Ü
N
O
Ų
Ł
B C y z ą į N O Ā Ć L M ¶ · ² ³ 0 1 v w ø ¹ č é ! " X Y Æ ° ņ ó 8 9 Ō Õ ö ÷ č é 3 4 q r ³ “ Ō Õ ! h i Ą Į E F 5 6 ą į 8 9 h i æ Ą R S « Æ ń ó V W Ä Å U V ä å
Ä Ę ļ š 6 7 l m Ē Č ! ! E! F! ! ! Ź! Ė! ü! ż! R" T" " " °" ±" Õ" Ö" ž" ’" -# .# ~# # ”# £# Ē# Č# ÷# ų# 0$ 1$ i$ j$ °$ µ$ Ķ$ Ļ$ ä$ å$ õ$ ö$ >% ?% ø% ¹% ü% ż% & & ō& õ& =' >' ø' ¹' ¢( £( ū( ) )
) ") %) *) +) G) J) ³) “) + + + + 0+ 1+ Ō+ Õ+ {, |, Ę, Ē, ī, ļ, ł- ś- . . 3 3 ß3 ą3 4 4 ,4 -4 4 ®4 ē5 č5 6 6 ø6 ¹6 r7 s7 |8 }8 ą8 į8 P9 Q9 b9 c9 ¢9 £9 ': (: :
: ł: ś: < < Ŗ< «< -> .> B> C> p? q? A A ÆC °C ÕD ÖD õD öD _E `E ÄE ÅE F F NF OF G G bG cG ńG óG żG H H H iH jH PI QI ŁI ŚI J J øJ ŗJ ŅJ ÖJ
K K 'K 5K 8K ;K KK LK fK ĪK įK åK 2L 7L L L øL ¼L üM żM ĆN ÄN JO NO nO vO ©O ²O µO `P wP ±P ¼P æP ÕP ÖP Q Q ÉQ ĖQ īQ šQ IR KR sR vR R R “R µR ÓR šR śR S S #S 5S 7S ES HS ^S _S ~S S āT äT ņT óT vU xU ¢U ¤U ėU ķU V V \V ^V W W „W §W ŹW ĢW )X +X X X
Y Y *Y ,Y ÅY ĒY ÜZ ŽZ [ [ [ ¢[ \ \ &\ '\ ų\ ś\ v] w] ±] ²] ^ ^ `^ a^ ^ ^ Ō^ Õ^ *_ ,_ ć_ å_ Ą` Ā` Ś` Ü` Za \a Ūa Ża fb hb b b Éb Źb ģb ķb c c Pc Qc gc hc ¦c §c ķc īc ųc śc Xd Zd ,e .e åe ēe Ef Gf f f Źf Ģf äf ęf g g g g ęg ēg "h $h Eh Fh h h ēh čh si ui i i gj ij Żj Žj k k Vl Xl ql rl Čl Źl ?m Am Mn On ån ēn ’n o Do Eo wo yo ąo āo {p }p Ųp Śp )q +q Uq Vq µq ·q (r *r ¤r ¦r s !s ¼s ½s t t )u *u Åu Ēu 0v 2v æv Įv Sw Uw w w Ųw Św x x x x Ēx Éx y y ®y °y 'z )z dz ez 7{ 9{ ß{ į{ ó{ ō{ >| @| ŗ| »| } } g} i} ¾} æ} ~ ~ }~ ~ e g ~ Ŗ ³ ¶ ŗ ę ē
2 4 ¢
¤
X Z l n ¢ \ ^ § © C E ī š e g t v Å Ē t v H J ¦ Ø E G Ń Ó å ę Ų Ś Z \ ” k m Ü Ž š ņ ]” _” ±” ³” ¢ ¢ 4£ 6£ c¤ e¤ ā„ ä„ 3§ 5§ IØ KØ ’Ø © © ”© AŖ CŖ b« d« 8¬ :¬ C¬ D¬
® ® ° ° Ē° É° ² ² j³ l³ £“ „“ Tµ Vµ čµ źµ µ¶ ·¶ M· O· bø dø Ļø Ńø ō¹ ö¹ ŗ ŗ $» &» é¼ ė¼ Ź½ Ģ½ Č¾ Ź¾ %Ą 'Ą ŁĮ ŪĮ wĀ yĀ õĆ ÷Ć ¬Ä ®Ä 1Ę 3Ę
Ē Ē ģČ īČ ]É _É Ź Ź śĖ üĖ 6Ķ 8Ķ BĪ DĪ Ļ Ļ Š Š Ń Ń ēŃ éŃ Ó Ó ĖÓ ĶÓ tŌ vŌ Õ Õ øÖ ŗÖ O× Q× ŌŲ ÖŲ ĶŁ ĻŁ £Ś „Ś Ū Ū Ū Ū ©Ū Ū öÜ ųÜ ā ā <å Jå hå kå ę ę č č ué wé )ė +ė Ēė Éė óė õė Fķ Hķ iķ kķ žķ ī ļ
ļ bń dń Óń Õń }ņ ņ ”ņ £ņ qō sō ō ō ®õ °õ ŗö ¼ö ÷ ÷ ų ų ł ł _ś aś ū ū ū ū Ģū Ńū mü oü ž ž ^’ `’ a c « T V 6 8 Ņ Ō ¬ ® K
Q
U
V
t
u
é
t č
”
- B C Ć O v w % & h i Ŗ « T ą ģ ķ A B £ „ Ž å a c ¢ ¦
! ! ?! @! ū" ü" ä$ č$ Ō% Ų% ' ' )
) + £+ ė, ģ, %- &- Ó. ×. Ź0 Ī0 č1 ī1 ņ1 ó1 ž1 ’1 2 2 23 33 /4 14 5 5 Å5 Ē5 6 6 «7 7 ¤8 §8 d9 f9 į9 ń9 : $: A: B: „: §: Ę: Ē: ,; .; ?; @; Ŗ; ¬; æ; Ą; < < < < `< b< y< z< į< ź< ķ< ī< @= D= U= V= = = ? ? ? ? '@ *@ ü@ A UB WB ŠB ŅB $D &D D D 3G 5G hG iG ŗG »G %H &H ŲH ŁH -I .I I I ĘI ĒI J J IJ JJ īJ ļJ 7K 8K
K K źL ėL qM rM hN jN vN |N N N " ū h Ģ ē G( £( ) ") %) J) ŗJ /K 5K :K ;K åK NO O ²O µO Uw Św )z ez ³ · :¬ D¬ Ū Ū ņ £ņ sō ō ū ū c Q
U
& ģ, &- ń9 B: §: Ē: .; @; ¬; < b< z< ī< = @ *@ H ŁH I ĒI J ļJ jN {N |N N N |N N N ’’ r a u n t s ź6© ¦“³’’’’’’’’’ YcžātĆ’’’’’’’’’ s}<9 ’ vL>āŌ¬’’’’’’’’’ ŠžĘ Š^Š`žo( ( )
žĘ ^ `žh H .
pL’Ę p^p`L’h H .
@ žĘ @ ^@ `žh H .
žĘ ^`žh H .
ąL’Ę ą^ą`L’h H .
°žĘ °^°`žh H .
žĘ ^`žh H .
PL’Ę P^P`L’h H . ŠžĘ Š^Š`žCJ OJ QJ o( ·š žĘ ^ `žCJ OJ QJ o( o pžĘ p^p`žCJ OJ QJ o( §š @ žĘ @ ^@ `žCJ OJ QJ o( §š žĘ ^`žCJ OJ QJ o( §š ąžĘ ą^ą`žCJ OJ QJ o( §š °žĘ °^°`žCJ OJ QJ o( §š žĘ ^`žCJ OJ QJ o( §š PžĘ P^P`žCJ OJ QJ o( §š hžĘ h^h`žo( . ŠžĘ Š^Š`žCJ OJ QJ o( ·š žĘ ^ `žCJ OJ QJ o( o pžĘ p^p`žCJ OJ QJ o( §š @ žĘ @ ^@ `žCJ OJ QJ o( §š žĘ ^`žCJ OJ QJ o( §š ąžĘ ą^ą`žCJ OJ QJ o( §š °žĘ °^°`žCJ OJ QJ o( §š žĘ ^`žCJ OJ QJ o( §š PžĘ P^P`žCJ OJ QJ o( §š s}<9 ź6© Yc vL ’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ’’ ś÷ŗ² % % % % % % % % å 6m ½m »m k, -T2 , L U Ō p V| pk ńi„ (Ŗ 2)µ (Vŗ »
Ļ >ß iā Ó^ž %) +) H) I) ¹J ŗJ ÓJ ŌJ ÕJ ÖJ K K
K K (K )K ;K LK gK hK āK åK 3L 4L KO NO oO pO $: B: ¦: §: Ē: -; .; @; «; ¬; Ą; < < < a< b< z< ā< ć< N ’@ ³ ³ ÄZ ³ ³ Ü
é é é é é ! $ % & ( ž ’ hA N @ @ @ @ $ @ @ @ 4 @ @ @ < @ @ * @ , @ \ @ @ 0 @ 6 @ p @ @ : @ | @ @ @ ,@ @ p@ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l 5&ŗ z a ’ T a h o m a 7&ŗ V e r d a n a ?5ŗ z ’ C o u r i e r N e w ; W i n g d i n g s " q šÄ © š£įf%¤įf ' 01 L Ŗ ` 01 L Ŗ ` ! š “ “ r4 ŅM ŅM 2Q š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 12 n Microsoft Word 10.0 @ Ŗær @ ØŻ-׏@ >ŽŹ 01 L ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti ` Ŗ ŅM A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø © Ŗ « ¬ ® Æ ° ± ² ³ “ µ ¶ · ø ¹ ŗ » ¼ ½ ¾ æ Ą Į Ā Ć Ä Å Ę Ē Č É Ź Ė Ģ Ķ Ī Ļ Š Ń Ņ Ó Ō Õ Ö × Ų Ł Ś Ū Ü Ż Ž ß ą į ā ć ä å ę ž’’’č é ź ė ģ ķ ī ļ š ń ņ ó ō õ ö ÷ ų ł ž’’’ū ü ż ž ’
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S ž’’’U V W X Y Z [ ž’’’] ^ _ ` a b c ž’’’ż’’’ż’’’ż’’’h ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F š51ŽŹj D a t a
’’’’’’’’’’’’ ē õ$ 1 T a b l e ’’’’ ś ׳ W o r d D o c u m e n t ’’’’ Ģ S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ T D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ \ C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q