Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ > 5@% 1\ bjbj22 % A X X 1 8 , 4 ` D + " + + + + + + + $ , R / B @+ u " @+ + i' i' i' + i' + i' i' ' ) F* 0 * + + 0 + * , E/ o% E/ F* E/ F* i' @+ @+ D G' " Rahvusvaheline autoliikluse konventsioon.
Allakirjutanud, allpool nimetatud riikides volinikud, kogunenud Pariisis Konverentsile 5 -11 oktoobrini 1909.a., et lihtsustada, vimalust mda, rahvusvahelist liiklust autodel, ttasid vlja jrgmise kokkuleppe.
Artikkel 1.
Tingimused, millised peavad vastama autod, et neid lubataks avalikel teedel liigelda.
Igasugune auto, et sellega viks liigelda hiskondlikel teedel hest riigist teise, peab vi olema tunnistatud liiklemiseks klbulikuks peale vastavate vimude vi viimase poolt volitatud asutuse poolset levaatust, vi kuuluma tpi, millised on samal viisil liiklema lubatud.
levaatus peab puudutama jrgmist:
1.Mehanismid peavad ttama kindlalt ja asetsema selliselt, et vltida igasugune plahvatuse vi tulekahju tekkimise vimalus; nad ei tohi mraga hirmutada ratsa- vi veoloomi, ega tohi tekitada mingit muud ohtu liiklemisel ja eriti ei tohi hirida mdujaid suitsu ning auruga.
2.Automobil peab olema varustatud jrgmiste mehhanismidega:
Vastava rooliseadega, mis vimaldab kergelt ja kindlalt sidusuunda muuta.
Kahest teineteisest sltumatute ja piisavalt tugevate piduritega; rmisel juhul, neist ks peab olema kiirelt vahetult rattale mjub vi siis olema seotud selle rattapiaga.
Seadeldist, mis viks isegi jrskudel tusudel takistada igasugust tagasi veeremist, kui ks piduritest nendele tingimustele ei vasta.
Igasugune automobiil, mille kaal koormata letab 350 kg., peab olema varustatud sellise mehhanismiga, milline laseks juhil, oma istmel olles, panna auto mootori jul tagurdama.
3. Juhtimise seadmed peavad olema paigutatud sellisel viisil, et autojuht saaks kindlalt neid kasutada, ilma et katkestaks tee jlgimist.
4.Igal automobiilil peab olema lipik, millisel on ra mrgitud: firma, mis on auto kere ehitanud, selle kere vabriku number, mootori vimsus auru-hobujududes vi silindrite arv ning diameeter ning auto thikaal.
Artikkel 2.
Tingimused, millistele peavad vastama autot juhtivad isikud.
Automobiili juht peab olema selline, et oleks piisavalt tagatud hiskondlik julgeolek.
Mis puudutab riigisisest situ, siis keegi ei vi juhtida autot, kes ei ole saanud selleks, vastava vimu vi viimase poolt volitatud organisatsiooni poolt, peale seda, kui ta on testanud oma oskust, luba.
Seda luba ei saa alla 18.a. isikutele anda.
Artikkel 3.
Rahvusvaheliste liiklemist lubavate tunnistuste vljaandmine ja tunnustamine.
Pidades silmas rahvusvahelist liiklust, tingimusel, et Artiklite 1 ja 2. mrused on tidetud, antakse, siin alljrgnevalt lisatud nidiste jrgi vormistatuna, vlja rahvusvahelised liiklemise tunnistused (Lisa A ja B)((Siin ra toomata, neid oli kokku 4 lk. KL )).
Need tunnistused kehtivad, peale vlja andmist, ks aasta. Ksikirjalised sisekanded, millised neil tehakse, peavad olema kirjutatud ladina thtedega vi inglise kursiivis.
Rahvusvahelised liiklustunnistused, mis on vlja antud hes lepingupoole Riigi vimude, vi selle poolt volitatud asutuse poolt, kuid vimude poolse pitsatiga kinnitatuna, annavad iguse liigelda vabalt kigis teistes lepinguga liitunud Riikides, ilma et oleks vaja uut levaatust.
Rahvusvaheliste liiklemiseks vajalike tunnistuste tunnustamisest vib keelduda, kui:
1.On ilmselge, et Artikkel 1. ja 2. punkti tingimustest, millistel need vlja anti, ei ole enam kinni peetud.
2.Kui valdaja vi autojuht ei kuulu he lepingupoole Riigi alamsusse.
Artikkel 4.
Numbrimrkide asetus automobiilil.
Mitte htegi automobiili ei lubata hest riigist teise sita, kui sellel ei ole tagakljel, peale rahvusliku numbrimrgi, eristavat silti, millisel on auto pritolu riiki mrkivad thed. Selle sildi suurus, sellel olevate thtede suurus on stestatud kesoleva Konventsiooni lisas, (Lisa C).
Artikkel 5.
Mrguannete andmise seadmed.
Igal automobiilil peab olema hoiatusmrguande andmiseks helisignaali andmise seade. Vljaspool asulaid vib kasutada ka teisi, vastavalt kohalikele vastavatele eeskirjadele ja kommetele, mrguande andmise viise.
Iga automobiil, videviku saabudes, peab olema varustatud kahe laternaga ees ja hega taga, kusjuures viimane peab tagama vimaluse lugeda numbrimrgil ja riigitunnusel kirjutatut. Tee peab olema ees valgustatud piisavas kauguses, kuid pimestavate tulede kasutamine linna asustatud osades on keelatud.
Artikkel 6.
Spetsiaalsed eeskirjad kolmerattalistele autodele ning mootorratastele.
Kesoleva Konventsiooni mrused on rakendatavad ka kolmerattaliste autode ja mootorrataste suhtes, kuid tehes jrgmised muudatused.
1.Tagasisidu vltimise seadet, milline on nhtud ette Artikkel 2 mruste alapunktis B, ja ka tagurpidi kik ei ole nutavad.
2.Valgustus vib olla vhendatud he laternani, mis asub kolmerattalise auto vi mootorratta eesosas.
3.Riiklikku kuulust thistav mrk kolmerattalisele autole vi mootorrattale peab olema 18 cm horisontaalses suunas ja 12 cm vertikaalses suunas; thed peavad olema 8 cm. Joone laius on 10 mm.
4.Kolmerattalise auto vi mootorratta helisignaal peab olema terav.
Artikkel 7.
Autojuhi kitumine teise autoga kohtumisel ja mdasidul.
Teiste autodega kohtumisel vi neist mdasidul peab autojuht jrgima rangelt selle riigi kohalikke tavasid, milles nad viibivad.
Artikkel 8.
Hoiatavate* mrkide asetus avalikel teedel.
((*Tekstis on osutavad C:070B5;L=KE m r g i d . K L . ) )
I g a l e p i n g u o s a l i n e R i i k k o h u s t u b t e m a l e k u u l u v a t e i g u s t e p i i r i d e s j l g i m a s e l l e l e , e t t e e d e r e s o l e k s o h t l i k e k o h t a d e t h i s t a m i s e k s v a i d s e l l i s e d m r g i d , m i l l i s e d o n l i s a t u d k e s o l e v a K o n v e n t s i o o n i l i s a s ( L i s a D ) .
K u i d l epingupoolsed Riigid, vastastikulisel kokkuleppel, vivad tuua sellesse ssteemi muudatusi.
Viidatud mrkide ssteemi juurde tuleb vtta tollist hoiatav mrk, mis neb ette peatumise, aga samuti mingi teine piirivalvest hoiatav signaalmrk.
Valitsused, sama moodi, hakkavad jlgima jrgmistest eeskirjadest kinnipidamist:
1.Asustatud punktides ei ole mingit vajadust takistustest hoiatavaid mrke les panna.
2.Mrgid peavad olema asetatud umbes 250 meetri kaugusele viidatud kohast, kuivrd seda kohapealsed tingimused vimaldavad. Kui hoiatava mrgi asetuse kaugus erineb mrkimisvrselt 250 meetrist, tuleb vtte spetsiaalseid meetmeid.
3.Hoiatavad mrgid peavad olema asetatud risti teega.
Artikkel 9.
ldmrused.
Autojuht, sites mingis riigis, peab alluma antud riigis ldistel teedel liiklust puudutavatele seadustele ja eeskirjadele.
Vljavtte neist seadustest ja eeskirjadest vib olla antud riiki sissesidul tolliformaalsusi teostava asutuse poolt.
Artikkel 10.
a)Kesolev Konventsioon ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjade hoiule andmine leiab aset 1. mrtsil 1910.a.
b)Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Prantsuse Vabariigi arhiivi.
c)Ratifitseerimiskirjade leandmise kohta vormistatakse osalevate Riikide esindajate ja Prantsuse Vabariigi Vlisministri poolt allkirjastatud protokollidena.
d)Riigid, millised ei suutnud lepingut ratifitseerimiskirju 1. mrtsiks 1910.a. hoiule anda, vivad seda teha kirjaliku Prantsuse Vabariigi Valitsusele esitatud avalduse alusel, lisades sellele ratifitseerimiskirja.
e)Protokolli testatud koopia, milline puudutab eelmises punktis mainitud ratifitseerimise kirja esimest hoiule andmist avalduse alusel, esitatakse Prantsuse Vabariigi Valitsuse poolt viivitamatult diplomaatilisel teel kesoleva Konventsiooni allkirjastanud Riikidele saadetud. Eelmises punktis nimetatud juhtumil nimetatud Riik teavitab esimest teate kttesaamise ajast.
Artikkel 11.
a)Kesolevat Konventsiooni rakendatakse vaid lepingupoolte metropolide suhtes.
b)Kui kokkuleppiv Riik soovib selle kehtivust laiendada oma kolooniatele, valdustele vi protektoraatidele, siis ta peab sellest kavatsusest spetsiaalselt teavitama ratifitseerimiskirjas endas vi siis kirjaliku avaldusega, mis esitatud Prantsusmaa Valitsusele, milline antakse tema Valitsuse arhiivi. Kui avalduse teinud riik valib viimase teguviisi, siis nimetatud Valitsus esitab viivitamatult teistele lepingupooltele Riikidele selle avalduse testatud koopia, mrkides ra selle saamise kuupeva.
Artikkel 12.
a)Riigid, kes seda kesolevat Konventsiooni ei allkirjasta, vivad sellega liituda.
b)Liituda soovivad Riigid teatavad sellisest soovist kirjalikult Prantsusmaa Valitsusele, esitades liitumise akti, milline antakse nimetatud Riigi Valitsuse arhiivi.
c)See Valitsus saadab siis viivitamatult kigile teistele lepinguosalistele Riikidele avalduse testatud koopia, aga ka liitumise akti, mrkides ra selle kttesaamise kuupeva.
Artikkel 13.
Kesolev Konventsioon justub Riikidele, kes osalesid esimesel ratifitseerimiskirjade hoiule andmises, 1. mail 1910.a., aga Riikidele, kes selle ratifitseerivad hiljem vi liituvad sellega, nagu ka kolooniad, valdused ning prodektoriaadid, kes ei olnud 1. mai ratifikatsioonides mainitud, aastal, mis jrgneb Prantsuse Valitsuse poolt Artikkel 10 mainitud avalduse saamisele, Artikkel d punkti, Artikkel 11 b punkti ja Artikkel 12 b punkti mruste kohaselt.
Artikkel 14.
Juhtumil, kui mingi Riik sooviks kesolevast Konventsioonist loobuda, siis sellest loobumisest peab olema kirjalikult teavitatud Prantsuse Valitsust, kes viivitamatult saadab sellea avalduse testatud koopia teistele lejnud Riikidele, teatades selle avalduse saamise kuupevast.
Loobumine kehtib vaid selles Riigis, kes sellest teatab ja vaid aasta peale seda kui selline avaldus on judnud Prantsusmaa Valitsuseni.
Artikkel 15.
Riikidele, kes nimetatud Konverentsil olid esindatud esitatakse allakirjutamiseks kesolev Konventsioon enne 15 novembrit 1909.a.
Tehtud Pariisis nimetatud Konverentsil hes eksemplaris, milliste testatud koopia antakse vlja igale allakirjutanud Valitsusele.
Saksamaa eest: Hispaania eest:
Lanken, Damman, Ekardt. F. de Albaste,
Norberto Gonsales Aurimles.
Austria ja Ungari eest:
R. Kevengller, Austria-Ungari Saadik Prantsusmaa eest:
Belgia eest: $5@80@4 020@@8,
>@<A 5- ><8;L8,
. 5- 0- $0@3. . 5;0==59, 0;L:5=5@,
5==5:5=, 0A8Q,
5- 8>=, . 5D5@.
S u u r b r i t a n n i a e e s t :
F r a n s i s B e r t y . H o l l a n d i e e s t :
K r e e k a e e s t : . 0= A15:.
. . 5;80==8. R u m e e n i a e e s t :
I t a a l i a e e s t : . . 8B8;8=5C.
;>878, ><?5> >4@5@>,
C8=8.
V e n e m a a e e s t :
M o n a k o e e s t :
. 5;84>2.
-. 6C;85;L<8=5BB8.
T s e r n o g o o r i a e e s t : S e r b i a e e s t :
@C=5B. 8;. . 5A=8G.
L i s a A . ( ( I g a s u g u s e d tunnistuste nidised vene keeles. Siin ra ei too. KL))
Lisa. B. Rahvusvahelise siduloa, mis antakse vlja allakirjutatud Riikides, esi- ja viimane leht peavad olema trkitud antud riigi keeles. Teised lehed, vastavalt alla kirjutatud Riikide arvule, peavad olema trkitud vastavate Riikide keeles.
Lplik raamatu rubriikide erinevates keeltes tlge saadetakse iga allakirjutanud Riigi poolt Prantsuse Vabariigile.
Lisa. C. Pritolu Riigi eristusmrk peab olema ovaalne 30 cm pikk ja 18 cm krge Valgel foonil he vi kahe musta vrvi ladina thestiku suurthtede kujutisega. Nende vhim krgus on 10 cm., joone laius 15 mm.
Eristusmrgid on erinevatele Riikidele jrgmised:
Saksamaa D, Austria A, Belgia B, Hispaania E, Ameerika hendriigid US, Prantsusmaa F, Suurbritannia GB, Kreeka GR, Ungari H, Itaalia - I, Tsernogooria MN, Monako MC, Madalmaad NL, Portugal P, Venemaa R, Rumeenia RM, Serbia SB, Rootsi S, veits CH.
Lisa D. Mrgid, millised viitavad takistusele. * + , m o
0 1 ; < N Ʒ~zvzvkcv_ he hU7 CJ aJ hU7 hU7 CJ aJ hU7 hg hg h^Y CJ aJ hg hg CJ aJ h^Y h h CJ aJ h9 CJ aJ h hx- CJ aJ h h9 CJ aJ hx- h9 h
> hzLK hU h h}"w CJ aJ h}"w CJ( aJ( hU CJ( aJ( h}"w h}"w CJ( aJ( h}"w % + , m n
I
1 gd
> ^gdzLK
&