Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ b d ž’’’ a ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ V bjbjĻ2Ļ2 % "l X X łM ’’ ’’ ’’ ° T T T 8 $ ° , ° 8 ¶ č č "
· ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ ¹ $ ī R @" D Ż
Ż
ņ ö ö ö
N
· ö
· ö ö Ó
Ü Į}CŹ T X · 0 8 § , " ų č " Ó ° ° " Ó ä
ö
Ż Ż ° ° ¤ T ą ° ° T Rahuläbirääkimised Brest-Litovskis.
(22/9 detsembrist 1917.a. kuni 3. märtsini (18. veebruarini) 1918.a.)
I köide.
Plenaaristungid ja poliitilise komisjoni istungid.
Täielik stenogrammide tekst A. A. Joffe (V. Krõmski) koos L. L. Trotski eessõnaga.
Välisasjade Rahvakomissariaadi väljaanne. M -1920.
***
Väljavõte.
Lk.186.
, kuid ma pean kordama juba varem öeldut, aga nimelt, et meile oleks vastuvõetamatu rahuleping, millises ei oleks diplomaatilisi garantiisid sellest, et meie Liitlaste piirkonnas, mis hõivatud Petrogradi Valitsuse vägede poolt, puhastataks ((viiakse väed välja)). Endised hr, Välisasjade Komissari sõnumid, ei jäta kahtlust sellesse, et väed, mis asuvad hõivatud Türgi piirkondades, allutatakse Petrogradi Valitsuse korraldustele.
Ma soovisin siin puudutada ka teist punkti, millist ma juba mitu korda arutlusele panin Alandi saarte tuleviku küsimus. Ma pean oluliseks üldistada, et rahuleping peab meile tagastama, äärmisel juhul, kõik need õigused, milliseid me kasutasime lepingu alusel enne sõja tekkimist. Kasutades ära seda juhust, ma soovin uuesti viidata Rootsi rahva püüetele, kes, geograafilistest ja etnograafilistest kaalutlustest on nende saarte saatusest äärmiselt huvitatud.
Trotski. Mis puutub Türgi piirkondade puhastamisse, siis meil on piisavalt igasuguseid printsipiaalse tähtsusega kaalutlusi, millised ei luba meil vaadelda Armeenia territooriumi puhastamist, kui vahetust ühe või teise Venemaa territooriumi osa puhastamisega. Sarnaselt sellele, nii nagu me praegu viime vägesid Pärsiast välja, täpselt samuti me viime need välja- ja me juba asusime seda tegema Armeeniast. On iseenesest mõistetav, et me teatame sellest kõige selgemini ja täpsemalt meie lepingus Türgiga, kui me temaga rahulepingu sõlmime. Mis aga puudutab Alandi saari, siis on minule täiesti selge, millistest õiguste miinimumist hr. Riigisekretär rääkis. Kui ta pidas silmas Venemaa kohustust mitte rajada kindlustusi neil saartel, siis, puudutamata küsimuse olemust, siis hr. Riigisekretäri kõne põhjendus ei näi minule eriti õige. Kuivõrd siin võib kerkida üles Saksamaa õiguste küsimus, siis niipalju, kui see on minule teada, Saksa Valitsus loobus neist õigustest. Võimalik, muidugi, et need andmed, milliseid me omame, ei ole täpsed ja hr. Riigisekretär, temale teada oleva teabe põhjal, võib teha vastavaid parandusi. Meil on aga dokumendid, mis tõestavad, et 1907.a. von Sen, Saksamaa poolt ja hr. Hubastov, tsaaristliku valitsuse poolt, allkirjastasid avalikustamisele mittekuuluva kokkuleppe, millises von Sen teatas, et ta Valitsus ei hakka pidama Pariisi konventsiooni rikkumiseks neid meetmeid, milliseid Venemaa võtab Alandi saarte kindlustamiseks. Igal juhul, enne, kui rääkida küsimuse olemusest, ma eeldan oleks see tulnud esitada arutamiseks sõjaasjade komisjonile.
Külman. Kooskõlas nende printsiipidega, millised ma esitasin oma tänaste selgituste alguses, ma ei taha peatuda eelnevalt esinenud hr. oraatori mainitud dokumendi tähendusel ja piirdun siin täpse formeeringuga. Rahuleping peab vastama meie minimaalsetele nõudmistele, st. tagastama meile need õigused, millised olid meil enne sõda nende saarte suhtes. See on printsipiaalne nõudmine ja kui, hr Vene delegatsiooni Esimehe arvates, me enne sõda ei omanud mingeid õigusi , siis sellise süütu nõudmise täitmine ei peaks olema eriti raske. Rääkides minimaalsetest nõudmistest, ma tahtsin rõhutada nende ultimatiivsust. Kui minult küsitakse, mida ma maksimaalsete nõudmiste all silmas pean, siis ma pean ütlema, et mõtlen ettevõtmisi, millistele ma juba mitu korda viitasin, aga nimelt, antud saarte neigralisatsiooni, selle sõna kõige laiemas mõttes, kaasates Balti mere äärseid rahvaid. Et olla täiesti selgelt aru saadud, ma ütlen veel: esimeses küsimuses me seame teatud nõudmised, teise küsimuse me paneme arutelule.
Kahjuks ma pean istungi lõpetama, pidades silmas seda, et delegaadid peavad osalema teises ettevõtmises.
Kuivõrd ma aru saan, siis tänane materjal on ammendatud. Tänase õhtu jooksul ootan Vene delegatsioonilt sõnumit piiriküsimuste alakomisjoni liikmete koosseisust. Igal juhul, ma teen ettepaneku koguneda homme kell pool kuus, et arutada alakomisjonide töö tulemusi. Selleks, et aega ei kaotataks, ma soovin juba praegu öelda, et delegeerin omalt poolt, kohe kui selline alakomisjon kokku kutsutakse, hr. Saadik von Rosenbergi. Sellest võtab veel osa kindral Hofman ja samuti üks laevastiku esindaja.
Tsernin. Omalt poolt, ma nimetan hr, Ametkonna Direktori dr. Gradsi, feldmarssal-leitnant von Tsitseritsi ja kapten Wulfi.
Külman. Kuulutan istungi suletuks.
Istung lõpetatakse kell 7.15 min. ((19:15))
Territoriaalküsimuste alakomisjoni istung 10 veebruar (28 jaanuar) 1918.a.
Istung kuulutatakse, dr. Gratsi juhatamise all, avatuks kell 10, hommikul.
Grats. Ma kuulutan istungi alanuks.
Eilsel poliitilise komisjoni istungil oli otsustatud luua spetsialistidest alakomisjon, kelle ülesandeks oli nende piiride määratlemine, milliste üle pidid tulevikus laienema Vene Riigi ülemõigused. Nii-siis, meie alakomisjoni ülesanne on see küsimus vaadata läbi üldiselt ja eriti tehnilisest küljest. Seepärast ma palun nendest raamidest mitte väljuda ja vältida poliitilisi vaidlusi, mida arvestades, see vaid kiirendab meie tööd, mis kuulub otse meie ülesande hulka, eriti arvestades meile selleks antud piiratud aega. Eelkõige ma arvan, et peame vaatama läbi eile Vene delegatsiooni Esimehe poolt tõstatatud Vene Riigi tulevase piiri küsimuse. Kui muidugi Teil midagi selle vastu ei ole, siis ma palun kindral Hoffmanil anda selles asjas selgitusi.
Pokrovski. Me nõustume selle ettepanekuga.
Hoffman. Brest-Litovskist Põhja pool asuv piiri kuni Balti mereni, ma juba selgitasin Venemaa Vabariigi hr. Esindajatele ja see on kantud kaardile. Eile oli tõstatatud küsimus sellest punktist Lõuna pool asuva piiri suhtes. Ma loetlen lühidalt punktid, millistest see piir läbi jookseb. Ukraina Rahvavabariigi ja Austria-Ungari vaheline piir jääb muudatusteta. Edasi läheb piir, alates Tarnogradist, mööda joont mis jookseb ligilähedaselt Bilgoraist, Krasnostavist, Meziretsie, Melnikist ja pöördub seejärel Põhja Brest-Litovski rajooni, kus see liitub selle joonega, milline on hr. Venemaa Esindajatele teada. Tarnograd-Brest-Litovski piir määratletakse täpsemalt kooskõlas etnograafiliste tingimustega, kusjuures meil tuleb arvestada elanike sooviga, kes väljendab oma soovi segakomisjoni kaudu. See on kõik, mis minul öelda oli.
Pokrovski. Kuidas kulgeb piir Lõuna pool?
Hoffman. Ma ütlesin juba, et Ukraina ja Austria-Ungari vaheline piir jääb endiseks.
Grats. Küsimus on praegu selge ja seepärast palun hr. Vene eksperte öelda nimetatud piiri suhtes oma arvamused.
Pokrovski. Palun admiral Altfateril avaldada meie vaatepunti nimetatud piiri Põhja osa suhtes.
Altfater. Saksamaa poolt 18/5 jaanuari istungil esitatud piir, mis teda Venemaast eraldab, selle mere lõigu suhtes, muudab faktiliselt Moonsundi saarte Öseli, Dago ja Mooni ?? Saksamaaga liidetuks.
Sellise ettepaneku sõjalisest vaatepunktist erapooletuks hindamiseks on tarvis eelõige selgitada lühidalt välja nende saarte geograafiline ja mereline asend.
Moonsundi saared asuvad Balti mere keskel, ning kolme lahe: Soome, Riia ja Botnia - liitumiskohas. Need lahed uhavad, otseselt öeldes, Venemaa kaldaid. Tegelikult, ühelt poolt, kujutades endast Riia lahe Lääne- ja Põhja piiri, asuvad need saared Balti mere suudmel kus Soome laht ühineb Riia lahega. Teisest küljest, moodustades Soome lahe Lääne osa Lõuna kalda, nad asuvad kõigil merel Soome lahte viivatel teedel ja lõpuks asetsedes lähinaabruses Abo-Alandi saartega, nad asuvad Ida pool Balti mere ning Botnia lahe mereteed.
Kui, paralleelselt ülaltooduga, pöörata tähelepanu Balti mere Saksamaale kuuluva kalda iseärasustele, aga ka Kuramaa kaldale, siis peab konstateerima, et vaid Moonsundi saarte rajoon paistab silma kaldajoone loomuliku edasiarenguga. See asjaolu, seoses antud rajooni füüsilis-hüdrograafiliste tingimustega, viitab võimalusele, et seda saab kasutada kui looduslikku sadamat, kusjuures see asub Baltikumi vete basseini keskosas.
Nimetatud erandlikult soodne geograafiline asend ja sellest tingitud Moonsundi saarte meresõidu seisukohast suur tähtsus muudab need meresõja pidamise seisukohast Balti meresõja-teatris ülisuure tähtsusega saarteks.
See Moonsundi saarte tähtsus, on siiski Saksamaa ja Venemaa jaoks täiesti erineva strateegilise tähtsusega. Esimese jaoks on saartel eranditult Venemaa vastase rünnaku eesmärk, viimasele kaitse tähtsus.
Moonsundi saarte tähtsus põhineb järgmistel faktoritel:
1)Moonsundi saared sulgevad Riia lahe mere poolt, muutes selle sisemiseks isoleeritud basseiniks.
2)Moonsundi saared kaitsevad mereteed Soome lahest Riia lahte.
3)Moosundi saared asuvad kõigil Soome lahest Riia lahte minevatel mereteedel ning on Bothia lahte viivate mereteede ääres.
Järelikult, nende saarte Saksamaaga ühendamisel antakse viimase valdusse:
1)Kogu Riia lahe bassein.
2)Riia lahe ja Soome lahe vaheline meretee Moonsundi väin.
3)Mereteed Soome ja Botnia lahte merel, nagu ka meretee Soome lahest Botnia lahte.
4)Ainus rajoon Balti mere basseinis, kus on looduslikud ankrupaigad.
See annab strateegilises suhtes Saksamaale:
1)võimaluse tuua oma mereväebaasid Balti mere keskpaika ja sellega lahingutegevuse tsooni vahetult Venemaa kallaste lähedale;
2)esimesel pealetungi momendil saab täielikult isoleerida Riia ja Botnia lahe basseinid ning sel teel avada neis rajoonides omale aktiivsete operatsioonide tegevusväli;
3)kasutades ära oma merejõudude üleolekut ja baseerudes saartel, arendada suuri pealetungioperatsioone, nii puhtalt merelisi, kui maa-ja merejõudude ühiseid, Soome lahe sügavusse, Venemaa pealinnale Petrogradile.
Ülalpool esitatud Moonsundi saarte meresõjalise tähtsuse kirjeldus ja neist tulenevad saarte ühendamisest - Saksamaa strateegilised võimalused, tõestavad selgelt, et Saksamaa ettepanekud 18/5 jaanuarist, mere-sõjalisest vaatepunktist lähtudes, kujutavad endast tulevikus soodsate tingimuste loomist, et arendada edukaid pealetunge Venemaa vastu, aga üldse, täpsemalt Petrogradile. Lähtudes sellest samast Moonsundi arhipelaagi mere-sõjalisest tähtsusest, on ilmselge, et nende Venemaa valdusse jätmisel ei saa neil mingitel tingimustel olla muid eesmärke, kui enesekaitselised.
Ma tahaksin öelda veel mõned sõnad ka selle tähenduse suhtes, millist omavad Venemaalt kolme Balti mere sadama Riia, Libavi ja Vindavi kui meresadamate ära lõikamised. Sellise ettepaneku raskus on tingitud Venemaale kahest faktorist: majanduslikust ja sõja-mereväelisest. Vaatleme küsimust majanduslikust küljest: kui me pöördume statistika juurde, siis me näeme, et nende kolme sadama kaudu käis 27% meie mere teel väljaveost aga kogu Balti mere sadamatest 65%. Sarnased arvud väljendavad ka meie sissevedu nende kolme sadama kaudu 29%, mis on kogu meie sisseveost Balti mere sadamate kaudu 36% . Meie mere teel väljavedu nimetatud sadamate kaudu moodustab umbes 20% riigi üldisest väljaveost. Sama täpne arv näitab ka riiki üldist sissevedu 20%. See mainitud sadamate oluline majanduslik tähtsus, mis on statistiliste andmetega kinnitatud, süveneb veel selle asjaoluga, et Riia kaudu veeti välja peaaegu kogu meie metsamaterjal ja ka tekstiili tooraine. Venemaalt nende sadamate, mis on seotud selle siserajoonidega vastavate raudteeharudega, ära võtmine annab Saksamaa kätte, äärmisel juhul, neljandiku meie väliskaubandusest ja seejuures eemaldab meid Balti merest ja Riia lahest ja jätab meile merekaubanduse pidamiseks Balti merel vaid Soome lahe Ida poole; selles viimases on meil vaid kaks sadamat Petrograd ja Revel, millistest esimene on viie kuud kinni külmunud, aga teine on samal põhjusel navigatsiooniks kolm kuud suletud ja pealegi riigi siserajoonidest eemal.
Selline on üldjoontes nende sadamate üldine tähendus. Sõjalis-merelisest vaatepunktist lähtudes jätab nendest sadamatest loobumine Venemaa ilma Balti merel ja Riia lahes asuvatest vastava sisseseadega sadamatest, andes Saksamaale Liibavi ja Vindavi, kaks Balti mere sadamat, millised, kui seda küsimust vaadelda seoses Moonsundi arhipellaagi saarte küsimusega, annavad Saksamaale juba ettevalmistatud sõjasadamad, milline on eriti iseloomulik Vindava suhtes; seejuures, välistades meil neis Riia lahe sadamates ja sellele ligipääsul, oma laevastiku hoidmise.
Pokrovski. Oleks kasulik peatuda meie järelduste sellel osal, kuna see moodustab endast rohkem või vähem lõpetatud terviku ja seepärast, et me opereerime siin ühesuguste majanduslike, poliitiliste ja sõjalise iseloomuga argumentidega, kui edaspidi, loomulikult, tuuakse välja ka rida etnograafilisi argumente. Seepärast, kordan, oleks sobiv, et edaspidiseid läbirääkimised ei muutuks keerukaks, peatuda antud küsimuse arutelul.
Grats. Ma paluksin hr. Vene delegatsiooni Esindajatel sõnastada meile, kasvõi üldistes joontes, oma vaade kogu piirile tervikuna: on hädavajalik teada vaadet kogu piirile tervikuna, et määratleda suhtumist selle üksikule osale. Seni kui me tutvume Venemaa delegatsiooni seisukohaga, ma palun teha väike vaheaeg, et me võiksime, eelnevalt nõu pidades, teile vastuse anda.
Pokrovski. Kui vastaspool leiab, et temal on niiviisi meie vaatepunkti arutada, siis me esitame hea meelega oma seisukohad piiri suhtes tervikuna ja alles siis asume seda arutamise juurde.
Grats. Tänan teid väga.
Pokrovski. Ma loovutan oma koha kapten Lipskile.
Lipski. 18/5 jaanuaril esitatud Saksamaa piiri kava, mille järgi piir jookseb üldjoontes Moonsundi arhipellaagist ja Riia linnast Ida poolt, Dvinskist veidi Lääne poolt ja Vidsa lähedalt Brest-Litovskisse.
I. Piiri üldhinnang. Etnograafilises suhtes, uus piir,
esiteks, andes Moonsundi Saksamaale, kisub osa eestlastest mandril elavate eestlaste põhimassist ära.
Teiseks, ta lõikab suure osa Lätist (Liivimaa ja Viitebski kubermangu Dvinski, Rezitski ja Ljutsini maakonnad) väiksemast osast (Liivimaa kubermangu Riia maakonna ja Kuramaa), kus, peale selle sakslaste poolset hõivamist, kooskõlas nende poolt 30 jaanuaris 1915.a. läbi viidud rahvaloenduse andmetega, jäi 230 tuhat elanikku, kellest oli lätlasi üle 130.000 inimese.
Peale selle, ta võtab Liivimaalt ära Riia linna, selle mitte ainult Liivimaa vaid kogu Lätimaa kultuur-haridusliku ja majandusliku keskuse.
Kolmandaks, ta võtab Venemaalt osa Valgevenest (Vileni kubermangu Vileni, Troksi ja Lida maakonnad ja peaaegu poole, Grodno kubermangu Lääne osa).
Sellisel viisil, Saksamaa poolt esitatud uue piiri kava mitte ainult ei ole kooskõlas ühe rahvuse poolt asustatud territooriumite jagamatuse printsiibiga, vaid vastupidi, selles võib märgata püüet luua kunstliku vööndi loomist Saksamaa ja Venemaa territooriumi vahel, et viimasest eraldada noor Poola Riik.
See asjaolu, seoses Saksamaa Ülemjuhatuse Esindaja avaldusega, et ei saa anda vägede okupeeritud tsoonist väljaviimise garantiid isegi peale üleüldise rahu sõlmimist, teeb Venemaa naabriks, kogu oma uue piiri ulatuses, vaid Saksamaa.
II.Piiri hinnang strateegilises suhtes. Andes Saksamaale Moonsundi saared ja sellega lihtsustades äärmuseni selle mere- ja maavägede ühisoperatsioone Soome lahe sügavusse ning selle kaldal ja piki Riia lahe randa, uus piir piki Lääne Dvinaad jookseb mööda loomulikku veepiiri, milline oma mõõtmetelt ei saa olla vaenulikule kallaletungile takistuseks. Kuid see Saksamaa poolt esitatud piir loob Dvina paremal kaldal Riia juures loomuliku tugeva platstarmi pealetungioperatsioonideks ja ohustab sellega meie Lääne Dvina lõigu kaitseliini paremat tiiba. Seoses Dvina platstarmi tuleliini ebapiisavat sügavust, ka see ainus loomulik lõik kaotab igasuguse kaitseotstarbelise strateegilise tähenduse.
Selle ülejäänud lõigus uus projekteeritud piir ei jookse kuskil mööda loomulikke piire, millistel võinuks olla strateegiline tähtsus (siin on vaid mõned Ülem Neemeni lõigud, alates Havi jõest Seleva jõe suudmeni, Seleva jõgi, Lesna jõgi ja Lääne Buga ülemjooks).
III. Insenertehniline ettevalmistus. Seoses Saksamaa ülemvõimuga Riia lahes, järelikult, omades võimaluse mööduda Lõuna poolt Reveli kindlustustest, viimane kaotab enda kui piiritsooni sõjalise toe tähtsuse.
Dvinski ja Brest-Litovski kindlustused ei oma kaasajal enam mingit sõjalist tähtsust ja seal kindluste või nende asemel kindlustatud vööndi loomine on välistatud selle liigse lähedusega piirile.
Sellisel viisil, tõmmatud uus piir, loob Saksamaale erakordselt soodsa kohalike tingimuste koosluse: ta annab sellele pealetungimise võimaluse laial rindel Riiast kuni Brest-Litovskini ja üheaegselt, soodustab kiireid dessante Riiast kuni Soome laheni. See asjaolu sunnib meid viima meie strateegilise liini rajamise 200-300 km tagasi Itta loomulikule piirile, milline võib kindlalt katta seda tähtsat operatsiooni ega andma võimalust selle Saksamaa poolseks segamatuks lõpetamiseks.
Sellisel viisil, Saksamaa poolsel pealetungil tuleks meil ilma tõsise vastupanuta jätta maha kogu territoorium uue piiri ja selle nimetatud lähima loodusliku piiri vahel. Täpsemalt, uus piir, milline loob soodsad tingimused Saksamaa maa- ja merevägede pealetungile meie paremal tiival, selle samaga jätab selle ilma hädavajalikust püsivusest tähtsaimas operatsiooni suunas meie riigielu keskuse suunas Petrogradile. Niisiis, uus piir lõikab ära riba, mis kohalikel tingimustel on jäetud ilma Saksamaa poolsest kattest ja üheaegselt jätab Venemaa ilma selle insener-tehnilise kindlustamise võimalusest; merel ta annab Saksamaale Moonsundi positsiooni, mistõttu Saksamaale luuakse võidukate pealetungimise operatsioonide tingimused. Kõik see asetab Venemaa erakordselt ebasoodsasse ja raskesse strateegilisse olukorda; Teiste sõnadega, määrab ta juba sõja alguses projekteeritud piiri ja loomuliku piiri vahelise territooriumi kaotusele.
Vaat need alused, millised tingivad Venemaa tulevase strateegilise asendi.
Omakorda, Saksamaa, saades oma valdusse Nemani jõe joone, milline eraldub sellest oma tähtsamate strateegilises mõttes lõikudega, aga nimelt Grodnost kuni Nemani suudmeni, koos Grodno ja Kovno kindlustega ja seejuures, omades hästi välja arendatud teedevõrku Ida-Preisimaal võib alati kiiresti ja kindlalt oma jõude piiri läheda. Nemani jõe varjus koondada.
Toetudes sellele tähtsale eelliinile, mis kaitseb teda igasuguste juhuste eest, saab Saksa armee täieliku võimaluse meie piiridesse tungimiseks ja kiiresti saavutada otsustavaid tulemusi, Moskvale pealetungi mõttes ja eriti Petrogradile.
Sellisel viisil, esitatud piiri vastuvõtmisel ja Saksamaa poolsel sellise poliitika säilitamisel, milline väljendus projekteeritud piiris, võib Venemaa väga suurte jõupingutustega oma strateegilist asendit kindlustada põhja pool Polesjet asuval territooriumil, kulutades lähemate kümnendite jooksul insener-tehnilistele rajatistele vahendid, milliseid ta võinuks maa kultuuri arengule suunata. Nii siis, uus piir loob vältimatu ohu meie Põhja piirkonnale, ohustab Liivimaa ja Eestimaa okupeerimisega ja Venemaa Vabariigi pealinna Petrogradi. Mõnevõrra väiksemas ohus on Moskva; siiski, ka selle operatsiooni suunal tuleb meil arvestada suure osa Valgevene okupeerimisega. Võttes kokku kõik ülaltoodu, võib öelda, et Saksamaa poolt projekteeritud piir ähvardab strateegilises suhtes, Saksamaaga sõja puhkemisel, uute territooriumite kaotusega juba sõja alguses ja mis juba iseenesest viitab vastaspoole agressiivsetele kavatsustele.
Pokrovski. Ülaltoodu puudutab seda piiri osa, milline oli meile esitatud 18/5 jaanuaril. Mis aga puudutab täna viidatud piiri Brest-Litovskis lõuna pool, siis me jätame endale õiguse seda kommenteerida peale selle põhjalikku tundmaõppimist.
Grats. Sellisel juhtumil, minule, võib-olla, lubatakse mõne sõnaga formuleerida neid vastuväiteid, millised olid esitatud meie poolt tõmmatud piiri suhtes. Olid esitatud vastuväited Venemaa poolse Moonsundi arhipellagist loobumise suhtes
.
PAGE
PAGE 7
& ' W x
z
{
|
ē ļ
! ( ) 8 l / Q X { | }
ł ’ O é ī ł üńęüāŽāŽāŽāŽÖŽŅĪŽĪĆ»“Ī°¬ØĪؤؤ¤¤¤~¤v¤r¤ h2>9 hąXz hm 5hm CJ aJ hm hm CJ aJ h²Mó hm CJ aJ hm hm 5hm hqU h7Ö h¾Yų h²Mó h²Mó h²Mó CJ aJ h²Mó h²Mó CJ aJ h²Mó hoā hE0 hE0 5hE0 hem hļ)P hU CJ aJ hļ)P hļ)P CJ aJ hļ)P + ' ( o p } ~ ³ “ = > G H W X Y e f å ę | } ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż łU V žž ų ł L M N č é
- . n! o! ! ! ī! ļ! _" `" Ą" Į" # )$ ;& ż ų ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż gdm
- 6 7 y m! n! o! y! ! ¢! £! ķ! ī! ļ! ō! _" i" Ą" É" $ :& ;& E& F& #' ę' ē' ) ) Č) É) Ė) ** +* R, Ķ, Ī, O- v- w- ā. 0 0 ż0 1 #1 /1 01 *4 `6 a6 x6 8 8 8 üōļüōļüėüėćėŪė×ė×Ļ×Ļ×Ē×Ć×Ćæƻƻæ·æ·æ·æ³æ³Æ³Æ«Æ«§«§ §« h¤6± h0d÷ h-u h-u h-u hÄ)S hh+! h | hló hA7 hč hØ hd:- hĮEź 5hĮEź hĮEź 5hĮEź hĮEź h\-ę 5h\-ę h\-ę 5h\-ę hąXz 5hąXz hąXz 5hąXz :;& ē' Ą( ) ) Č) É) +* j* å* ę* 1+ 2+ L+ + Ü+ !, ", O, P, Ī, w- N. 0 a6 8 8 ?: @: ³; ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż 8 8 |9 >: ?: @: F: “; ½; r< x< y< < < < ½< Ä< = = = ”= Ń> ? ? ōA įB C fD E E śF rG sG tG 7H 8H 9H J J ¶K ¾K ÖK ĖM ĢM #N kN dO eO vO wO O O śQ T ÷óļóļēļēļēļćļŪćŪć×ĢĮć½ć½¹®¹Ŗ¹Ŗ¦Ŗ¦¢¦½½ hQwó hūRü hūRü hūRü hĮ@ö hC h_R hĀ?Ų h8yē hWź hWź hd:- CJ aJ hd:- hÆ
hd:- hx£ CJ aJ hd:- hd:- CJ aJ hµ hd:- hx£ 5hx£ hd:- hÜ* 5hÜ* h¤6± hd:- h¤6± 5 5³; “; q< r< < < ¼< ½< = = Å= ,> ? +@ æ@ ōA ßB ąB E ”F ¢F sG 8H J ĢM N O pP ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ gdx£ Į^Įgdx£ pP T T U ÷U łU V V V V V V V V ś ś ś ś ų ģ ć ų ģ ć ų ų ų h]hgd"_ ų’ &`#$gd w gdx£
T T T U U ÷U ųU łU śU V V V V V V V
V V V V V V üųōųōšģāÜāÜŲāÜāĶāÜŲōģ hµ 0J mH nH uhBT
hBT 0J j hBT 0J Uhļ)P hÄ)S hµ hQwó hūRü 1h °. °ĘA!°"°#$%° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH% 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i@ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k@ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 "_ J a l u s
Ę øp# 6 )@¢ 6 "_ L e h e k ü l j e n u m b e r N
l ’’’’ ' ( o p } ~ ³ “ = > G H W X Y e f å ę | } ų ł L M N č é
- . n o ī ļ _ ` Ą Į ) ; ē Ą ! ! Č! É! +" j" å" ę" 1# 2# L# # Ü# !$ "$ O$ P$ Ī$ w% N& ( a. 0 0 ?2 @2 ³3 “3 q4 r4 4 4 ¼4 ½4 5 5 Å5 ,6 7 +8 æ8 ō9 ß: ą: = ”> ¢> s? 8@ B ĢE F G pH L L M ÷M łM N N N N N N N 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 p 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 p 0 p 0 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 ( 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 p 0 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 8 0 0 8 0 8 0 @ 0 p 0 0 0 0 H 0 H 0 0 H @ 0 į @ 0 My00 @ 0 @ 0 My0 0 ² 0 T³ 8 T V , 0 2 5 ų ;& ³; pP V - / 1 3 4 V . ! !’ × Ü į č ) 3 ó ż r x £ « ¹
> O Q W }
ŗ Ą Ū ę ń ÷ µ » é ļ Ś ć . 6 7 G ° ¼ å ļ ń ž
© o y ¢ ļ õ ` j y Į Ź [ ` b f u { ģ ö % + l" t" æ" Å" # £# Ī# Ō# % % @& M& Į' Ī' ) ) ) ) ·- Ą- S/ Z/ «/ ·/ 0 0 @2 F2 “3 ¾3 r4 x4 4 4 !5 /5 K5 T5 j5 o5 z5 5 ^6 g6 t6 {6 }6
6 6 6 v8 |8 8 8 ”8 §8 į: é: l< q< < Ø< ā< ē< = = = = Z> `> o> u> |> > > > t? {? ć@ ó@ ¶C ĆC AF GF “F ŗF ŹF ŠF ŌF ŁF eG kG bH oH VI ^I J J L L M
M ÖM ćM łM N N & ) n t | ² µ
< C F L V ] d f ä ē ! { } ÷ ł K O ē é , . m o ķ ļ ^ ` æ Į ( * : < ę č æ Į ! ! Ē! É! *" +" i" j" ä" ē" 0# 2# K# L# # # Ū# Ü# $ #$ N$ P$ Ķ$ Ī$ v% w% M& O& ( ( `. b. 0 0 >2 @2 ²3 “3 p4 r4 4 4 »4 ½4 5 5 Ä5 Ę5 +6 -6 7 7 *8 ,8 ¾8 Į8 ó9 õ9 Ž: į: = = > £> r? t? 7@ 9@ B B ĖE ĶE F F G G oH qH L L M M öM ÷M łM N N & t }
< C V ] e } ŗ ÷ ł O L n s j" å" r4 4 5 £5 ĶE F eG G £M ÷M łM N N łM N N ’’ r a u n t s qj|/ś°’’’’’’’’’ 0żĘ ^`0żo( .
łžĘ ł^ł`žh H .
É L’Ę É ^É `L’h H .
žĘ ^ `žh H .
ižĘ i^i`žh H .
9L’Ę 9^9`L’h H .
žĘ ^ `žh H .
ŁžĘ Ł^Ł`žh H .
©L’Ę ©^©`L’h H . qj|/ ’’’’’’ ’’ ģ» É % % % % % % % %3 å 2 m A7 h+! d:- E0 <3 ŪW3 2>9 4kG ļ)P >+R Ä)S U Ō p -u ąXz ¬} ł' C _R em "_ l8 BT µ | Æ
qU w x£ Ø )Ø Ü* ĒvÆ ¤6± $Č 7Ö Ā?Ų oā \-ę 8yē č ĮEź Wź ló ²Mó Qwó Į@ö 0d÷ ¾Yų ūRü ’@ ųM ųM ą¤ ųM ųM N Š @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " q šÄ © ®¼ÜftŌÜĘ ń w B ' w B ' ! š “ “ r4 ŅM ŅM 3Q š H )š’ ? é ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p ’’ r a u n t s r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s raunts aun aun Normal.dot raunts d 20 n Microsoft Word 10.0 @ ęnE @ ThļŹ@ Š \CŹ w B ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 š h p Ø ° ø
Ą Ī é kodu Ti ' ŅM A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 ž’’’8 9 : ; < = > ž’’’@ A B C D E F G H I J K L M N O P ž’’’R S T U V W X ž’’’Z [ \ ] ^ _ ` ž’’’ż’’’c ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F šģ }CŹe D a t a
’’’’’’’’’’’’ 7 1 T a b l e ’’’’ ? " W o r d D o c u m e n t ’’’’ "l S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ Q D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ Y C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q