Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ åēž’’’ćä’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į5@%šæ‚SbjbjĻ2Ļ2%"X­X­XCĢ’’’’’’ˆ”””””””ØŒŒŒ8ÄL,ØW8¶HH"jjjjjjĀ3Ä3Ä3Ä3Ä3Ä3Ä3$ 9R_; č3)”jjjjjč3””jj8ˆ3ˆ3ˆ3j.”j”jĀ3ˆ3jĀ3ˆ3ˆ3ž3””ž3j<  Ž½‚“ŹŒ˜/¬ž3Ā3'80W8ž3’;D3.’;ž3ØØ””””’;”ž3$jjˆ3jjjjjč3č3ØØäŒr3ØØŒ Pokrovski Mihhail Nikolaevits – ajaloolane, s. 1868.a. Peale Moskva ülikooli lõpetamist 1891.a. õpetas ajalugu Moskva keskkoolides. Alates 1895-1902 .a. oli lektoriks Moskva pedagoogilistel kursustel ja osales 90.a. Moskvas asutatud Pedagoogilise ühingu töödes-tegemistes. 1905.a. jättis pedagoogilise tegevuse maha ja elab alates 1908.a. välismaal. Ta on range ajaloolise materialismi järgija, Pokrovski usub, et selle maailmavaate võit on sisuliselt juba saavutatud: filosoofilised voolud Saksamaal, mis püüdsid tõestada, et ajalugu ei saa kunagi olla teaduseks ja mis rõhutasid selle põhimõttelisel erinevusel loodusteadustest, näivad talle viimaste viljatute katsetena, mis tehtud teadvuses, et tuleb kas ajaloeteadusest üldse loobuda või leppida selle materialistliku mõistmisega. Järgides oma töödes marksismi süsteemi, Pokrovski, erinevalt teistest tema koolkonna ajaloolastest, pöörab peamise tähelepanu mitte majanduse ja ühiskonna (mis tihti viis ja viib ajaloo protsessi osadeks tükeldamisele ning ajajärgule iseloomulike tunnuste ületähtsustamisele) arengu suurte ajajärkude vahetusele, vaid majanduslike tingimuste pidevale ümberkujunemisele, pideva lainekujulise võnkumisega ja järgib suure meisterlikkusega neid justkui majandusliku elu maa-aluste võnkumiste mõju ühiskondlikele, poliitilistele, dünastialisi ja nn. välistes suhetes. Nendes kahes viimases valdkonnas on Pokrovski julge novaator ja tema teened selles suhtes tunnistavad isegi tema suuremad leppimatud vastasedki. Pokrovski peamiseks tööks on viieköiteline  CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L (., 1909-1914, 874. "-20 «8@L»), kus vaid religioonile ja kirikule pühendatud peatükid kuuluvad teisele autorile. Väärivad märkimist tema artiklid  AB>@88 >AA88 XIX 2» 874. "-20 @0=0BL, Aleksander I  st välispoliitikas, talupoegade vabastamise küsimuses (väga suurt huvi tekitanud artikkel), dekabristidest (koostöös K. N. Leviniga). Teistest artiklitest peab viitama:  B@065=85 E>7O9AB25==03> 1KB0 2L « CAA:>9 @0245» (2 A1>@=8:5 « CAA:0O 8AB>@8O» ?>4 @54N .. !B>@>6520), «5AB=>5 A0<>C?@02;5=85 2L 4@52=59 CA8» (2 A1>@=. «5;:0O 75<A:0O 548=8F0»), «5<A:89 A>1>@L 8 ?0@;0<5=BL» (2 A1>@=. 1905.3. 5AA5=0 8 0<8=:8) ja rida artikleid «=835 4;O GB5=8O ?> 8AB>@BB A@54=KEL 25:>2L», .. 8=>3@04>20 toimetamisel, millisest väärib erilist tähelepanu artikkel «%>7O9AB2. 87=L 0?04=. 2@>?K 2 :>=F5 A@54=8EL 25:>2L». -! @0=0B 32 1929 AB@. 474. ***** Pokrovski Mihhail  vene ajaloolane ja poliitik s. 1868 -1932. Oli 1905.a. peale tegev sots-dem. enamlasena, elas a-st 1908 kuni 1917.a. märtsirevolutsioonini välismaal. Nõukogude –Venes on Pokrovski etendanud silmapaistvat osa 1918.a. a-st hariduskomissari abina, 1921.a. a-st „Tsentrarhiivi“ juhataja jm. Pokrovski on vene silmapaistvamaid ja vanemaid marksitliku suuna ajaloolasi. Peateos: Vene ajaloo üldkursus (4k., 1924). EE VI 1936 lk.853-854. **** Pokrovski Mihhail Nikolaevits – ajaloolane, s. 1868. – 1932.a. …. 90.a. lõpus Pokrovski sattub „legaalsete marksistide“ - nende proletariaadile kodanliku mõju levitajate, kes liitusid ja arenesid töölisliikumisega, et seda allutada kodanluse huvidele, mõju alla. Vene „legaalsete marksistide“, samuti nagu Lääne-Euroopa revisionistide hulgas kujunes välja see „majandusliku materialismi“ metodoloogia, milline 90.a. lõpust kuni ta elu lõpuni mõjutas Pokrovski maailmavaadet. 1930.a. ta ise väitis: „kes läks läbi legaalse marksismi, see kandis tavaliselt kaua endas sellise seisukoha jälge, teatud jäänukit, haiguslikku jäänukit sellest mittedialektilisest, kuigi materialistlikust seletusest . ( >:@>2A:89 ., AB>@8G5A:0O =0C:0 8 1>@10 :;0AA>2, 2K?. 2., 1933, AB@. 268). Pokrovski üleminek majandusliku materialismi positsioonile ei tähendanud idealismist lahtiütlemist. 1900.aastate alguses satub Pokrovski vene mahhistide-bogdaanovlaste, kes revideerisid marksistlikku filosoofiat selle arendamise ning populariseerimise varjus. 1904.a., esinedes bogdanovlikus ajakirjas «@0240», saksa ajaloolase Rikerti reaktsioonilisi vaateid reas kardinaalsetes filosoofilistes küsimustes, solidariseerus idealist Rikerdiga. Seejärel Pokrovski lükkas ümber objektiivse maailma kajastamise marksistlikku teooria, nimetades marksiste, olles veendunud selles, et looduse seadused eksisteerivad objektiivselt, st., sõltumatult meie teadvusest, „naiivseteks realistideks“. Juba selles artiklis Pokrovski asub objektiivse tõe eitamise teele ja järelikult ka objektiivse teaduse eitamisele. Kritiseerides Rikkertit Mahhi, ega mitte Marksi positsioonilt, Pokrovski lükkas tagasi marksistliku tõe kriteeriumi – praktika – ja väitis, et „meil on õigus kasutada ajaloo suhtes Mahhi kriteeriume“, selleks kriteeriumiks on sihipärasus. Teaduslikult, järelikult, Pokrovski järgi, see, mis viib kiiremini ja õigemini seatud eesmärgile. Pokrovski ei vabanenud neist idealistlikest vaadetest kuni oma elu lõpuni ja ta ei olnud kunagi dialektilise materialismi järjekindel järgija. 1903-04.a. osaledes väljaantavas semstvolaste-konstitutsionalistide kogumikus  >=AB8BCBF8>==>5 3>AC40@AB2> , läks Venemaa demokratiseerimise küsimuses lahku paljude kogumikus avaldatud autorite vaadetest, kuna asus enam vasakpoolsetel seisukohtadel. Seejärel revolutsioonilise laine tõusu tingimustes Pokrovski, pettunud kodanlikus liberalismis, jõudis järeldusele, et ainus partei, milline on võimeline arendama otsustavat võitlust tegeliku demokraatliku riikliku ümberkujundamise eest, on enamlaste partei ja astus selle ridadesse (1905.a.). „Meie parteiga – kirjutas sellistest tegelastest Lenin- liitus demokraatliku revolutsiooniga rida elemente, kes ei ole kaasatud mitte puhtalt selle proletaarse programmiga, vaid peamiselt selle ereda ja energilise demokraatia eest võitlusega ja kes võtsid vastu proletaarse partei revolutsioonilised-demokraatlikud loosungid, mis ei olnud seotud võitlusega sotsiaalse proletariaadi eest tervikuna (5=8=., !>G8=5=8O, B. XIV AB@. 97). 1905-07.a. revolutsiooni ajal Pokrovski teeb kaastööd enamlaste ajakirjandusväljaannetele, osales enamlaste MK lektorite grupi tööst. Oma rohkearvulistel esinemistel, artiklites ja följetonides Pokrovski paljastas teravmeelses vormis kadettide kontrevolutsioonist olemust, esitades samaaegselt enamlaste loosungeid ja taktikat. 1908.a. talvel valiti Pokrovski enamlaste MK liikmeks. 1907.a. delegeeriti ta ( !  V AL574) Londonisse, kus ta valiti enamlaste keskuse liikmeks. Tehes parteitööd, Pokrovski läks põranda alla ja elas mõne aja Soomes, misjärel sõitis Prantsusmaale, kus elas 1909  1917.a. Asudes enamlaste parteisse, Pokrovski pidi otsustavalt ümber vaatama oma vanad metodoloogilised vaated, kuid ta keeldus sellest, ega olnud selleks võimeline. Ta ei öelnud majanduslikust materialismist ega ka filosoofilisest idealismist täielikult lahti. 1906.a. andis Pokrovski välja raamatu  -:>=><8G5A:89 <0B5@80;87< , kus püüdis esitada ajaloo materialistlik marksistlikku mõistmist. Pokrovski tunnistas klassivõitlust, kui ajaloonähtuste peamist liikuma panevat jõudu, kuid ei jõudnud proletariaadi diktatuuri mõistmiseni.  Legaalsete marksistide vulgaarsed-materialistlikud vaated mõjutasid seda tööd, täpsemalt väites, et  keskkond vormib individuaalsusi, nagu stamp lööb münte . 1907-1910.a. Pokrovski tegi kastööd väljaande toimetusele @0=0B, millisele kirjutas rea Venemaa ajalugu puudutavaid artikleid. Sellesse perioodi puutuvad esimesed Pokrovski suuremad ajalugu käsitlevad teosed. Artiklite seeria, millised on võetud  AB>@88 >AA88 2 XIX 25:5 @0=0B, anti välja eraldi raamat  8?;><0B8O 8 2>9=K F0@A:>9 >AA88 2 XIX AB>;5B88». Selle raamatu järelsõnas Pokrovski tunnistab, et tema poolt neis artiklites esitatud välispoliitika idealistlik selgitamine  peab olema otsustavalt, kui absoluutselt mittemarksistlik, antud arhiivi  . Stolõpinliku reaktsiooni aastatel, enamlaste kahel rindel võitluse ajal, „likvidaatorite“ ja „tagasikutsujate“ vastu – proletaarse partei vaoshoitud joone eest, Pokrovski, sarnaselt paljudele teistele intelligentidele, kes liitusid proletaarse parteiga kodanlik-demokraatliku revolutsiooni käigus, eemaldus enamlastest ja osutus 1908.a. „tagasikutsujate“ ja „ulimatistide“ ridades olevaks, kes, mõistmata uue, ümberminevaid teid kasutades tsarismi vastu võitlemise poole pöördumise hädavajadust, nõudsid legaalsete võimaluste kasutamisest loobumist, töölissaadikute Riigiduumast tagasi kutsumist, kusjuures nad maskeerisid oma oportunismi „vasaku“ fraasiga. Pariisis Pokrovski liitus seal 1900.a. Bogdanovi poolt loodud antiparteilise grupiga „Edasi“, milline ühendas erinevad anti-enamlikud elemendid, kes omasid erinevaid poliitilisi ja filosoofilisi vaateid (tagasikutsujad, ultimatistid, mahistid, jumalaotsijad jne.). 1910.a. Pokrovski õpetas selle grupi poolt organiseeritud Boloni parteikoolis, milline valmistas leninismiga võitlemiseks ette spetsialiste. Kevadel 1911.a. Petrasevski lahkus grupist „Edasi“, kuid edasilasi maha jättes, ta lähenes vähemlaste-likvidaatorlaste, partei vaenlase – Juudase-Trotskiga ((Juudas = reetur. Selliseid sõnu kasutati teatmeteostes!? Pokrovski oli pisike inimene ja teda nimetati vaid mõistmatuks inimeseks, et mitte öelda rumalaks.)). Pokrovski tegi kaastööd trotskistlikule ajalehele  0H5 A;>2> 8 kirjastusele «0@CA». 1910-12.a. Pokrovski kirjutas oma 4-kd. töö  CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L (., 1909-1914, 874. "-20 «8@L»), milles ta püüdis anda vene ajaloole materialistliku seletuse. Ta esines julgelt igasuguste Vene ajaloolise protsessi aadellike ja kodanlike kontseptsioonide ning tõlgendamiste vastu. Erinevalt oma eelkäijatest – kodanlikest ajaloolastest – Pokrovski põhjendab ajaloolisi sündmusi majanduslike põhjustega ja pöörab suurt tähelepanu klassivõitlusele ning pärisorjuse vastasele ülestõusudele. Sellel töö oli omal ajal positiivne roll, kuna see andis tõsiseid lööke väljakujunenud kodanlikele ajaloo kontseptsioonidele, äratas kriitilise ajaloo käsitlemise mõtte. Kuid see raamat ei ole kaugeltki marksistlik. Selle sisule ei saanud kõige negatiivsemal moel mõju jätmata jääda autori selle perioodi antileninlik positsioon. Pokrovski ise ütles 1927.a., et ta oli 1910.a. marksismist kaugel. 4-kd. töös on antud järgmine Vene ajaloo perioodideks jaotus: alates 8. saj kuni 10. saj.   42>@8H=>5 maavaldamine, 11. kuni 16. saj. Feodalism, 16. saj  18.saj. kaubanduslik kapitalism, alates 19.saj.  tööstuskapitalism. See ajaloo periodiseerimise skeem ei oma minit ühist marksistlik-leninliku õpetusega viiest põhilisest ühiskondlik-majanduslikust formatsioonist. See on Pokrovski poolt väheste muudatustega võetud üle vulgaarselt materjalistilt NE5@ (Bjuherilt) (vt), aga kaubanduskapitali rolli ületähtsustamine vene ajaloos  Peter Struvelt. ((5B@0 !B@C25.)). Kõik Pokrovski ajaloolised kontseptsioonid, vaatamata nende poolt deklareeritud kõigist eelnevatest kodanlikust ja aadellikust ajalookäsitlusest lahtiütlemisest, on sisuliselt, erinevate ajalooliste kontseptsioonide ühendus. Elektika ((välja valiv)) – on Pokrovski ajaloolise kontseptsiooni iseloomustav iseärasus. Esimese imperialistliku maailmasõja ajal ((Siis räägiti teisest tulevasest maailmasõjast, mis kohe kohe pidi lahvatama. 1940.a. raamatus on nii öeldud, enne nimetati seda sõda üldiselt 4 –aastaseks sõjaks. KL)) Pokrovski tegi kaastööd trotskistlikes väljaannetes, oli leninliku õpetuse vastaseks imperialismi olemuse määratlemisel, jäädes selles küsimuses 8;LD5@48=30 8 0CBA:>3> vangiks. Eitades viite imperialismile omast tunnust, mis on esitatud Lenini poolt (kapitalistlikud monopolid, finantskapitali kokkukasvamine tööstus- ja rahandusoligarhiaga, kapitali väljavedu, rahvusvaheliste monopolistlike liitude moodustumine, mis jaotavad maailma, maailma jaotamise lõppemine ning võitlus selle ümberjaotamise eest), Pokrovski võttis imperialismi mõiste kokku sõnaga protektsionism – Tollibarjäärid ja uute maade vallutuste ning territooriumi laiendamise püüd. Pokrovski lükkas tagasi leninlikku imperialistliku sõja kodusõjaks muutmise loosungi. Neil aastatel ta kirjutas terve rea artikleid, mis olid pühendatud imperialistlike riikide välispoliitika analüüsile. Nendes ja hilisemates artiklites 1914-1918.a. maailmasõja kohta Pokrovski tegi terve rea tõsiseid vigu, täpsemalt sõjasüüdlaste küsimuses. Pokrovski ei näidanud, et esimest imperialistlikku maailmasõda valmistati kõigi imperialistlike riikide poolt juba varakult enne selle puhkemist ette. Pokrovski, moonutades ajaloolisi fakte, ei näidanud, et imperialistliku sõja süüdlasteks olid kõikide riikide imperialistid. 1917.a. augustis Pokrovski naases Venemaale, astus enamlaste parteisse ja osales aktiivselt võitluses Nõukogude võimu eest. Pokrovski oli toimetuse liige  725AB89 M>A:>2A:>3> !>25B0 @01>G8E 45?CB0B>2» töötas  !  (1>;LH528:>2) organi «!>F80;-45<>:@0B» toimetuses. Peale Suure Oktoobrirevolutsiooni võitu valiti Pokrovski mõneks ajaks Moskva nõukogu esimeheks. 1918.a. maist ja kuni oma elu lõpuni oli Pokrovski VNFSV rahvahariduse rahvakomisari asetäitja. 1918.a. tegi Pokrovski suure poliitilise vea  ta liitus  vasak kommunistide  ;52KE :><<C=8AB>2» (A<), fraktsiooniga, kelle provokaatorlik poliitikat maskeeriti osavalt vasakpoolsete fraasidega. Pokrovski, olles saadetud nõukogude delegatsiooni koosseisus Bresti, et Saksamaaga rahu sõlmida, Pokrovski, koos reetur Trotskiga, keeldusid rahulepingu allkirjastamisest, rikkudes partei direktiivi. Selles Pokrovski veas väljendus tema väikekodanlik ideoloogia, ületamatu antiparteiline vasakpoolne tagasikutsumise vaim ja ultimatism (1908-1910), F5=B@87< (1911-16), aga samuti asjaolu, et ta asus 1917.a. antileninlikul sotsialismi ühes riigis ülesehitamise võimalikust eitaval positsioonil. Peale Bresti rahu sõlmimist  vasakpoolsed kommunistid , jätkates võitlust Lenini ja Stalini vastu, langesid üha enam ja enam reeturlikkuse ja reetmise sohu, kuid Pokrovski siiski eemaldus neist. „Vasakpoolsuse“ halvad igandid Pokrovskil olid siiski ka hiljem. Ta toetas pahempoolset „kooli väljasuremise“ teooriat ja „komplekset „ õpetamist, kuni 1923.a. ta eitas koolis ajaloo õpetamise hädavajadust. Saanud rahvahariduse rahvakomisari asetäitjaks, tegi Prokovski suurt organisatsioonilist tööd, olles asendamatu Kommunistliku akadeemia, Ajalooinstituudi. Ajaloolaste marksistide ühingu, Punase professuuri instituudi ja Keskarhiivi juhatajaks. Pokrovski toimetamisel ja vahetu juhtimise all ilmus rida arhiividokumentide väljaandeid ( Dekabristide ülestõus , E. Pugatsiovi juhtimisel toimunud talurahva ülestõusust, Venemaa revolutsioonilisest liikumisest). Pokrovski oli & !!!  ja peatoimetajaks «564C=0@>4=K5 >B=>H5=8O 2 M?>EC 8<?5@80;87<0 , dokumentide väljaandes,  Kodusõja ajaloo toimetuse liikmeks ja Suure Vene Entsüklopeedia peatoimetuse liige. Pokrovski oli NSVL KTK ja ÜKTK rea istungjärkude liige. 1929.a. valiti Pokrovski NSVL Teaduste akadeemia tegevliikmeks. Peale XVI VKP (b) Kongressi ta valiti @57848C<0 & (1) liikmeks. Ühiskondlik-poliitilise tegevuse kõrval tegeles Pokrovski samuti teadusliku uurimis- ja pedagoogilise tööga. Ta oli rea ajaloo ajakirjade toimetajaks ( AB>@8:-<0@:A8AB , «@0A=K9-a@E82» 8 4@.), õpetas mitmetes ülikoolides. 1920.a. andis Pokrovski välja « CAA:CN 8AB>@8N 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» - loengute kursus, mis loetud Sverdlovski ülikoolis. Selles raamatus lühidalt, elavas kõigile arusaadavas keeles, Pokrovski, vastukaaluks rohkearvulistele enne revolutsiooni välja antud monarhistliku vaimuga õpikutele, püüti anda Venemaa materialistlik ajaloo seletus. V. I. Lenin oma kirjas M. N.Pokrovskile 5/ XII 1920.a. kiitis selle katse heaks, samas viidates raamatu originaalsele ülesehitusele ja esitusele, tegi märkuse, kronoloogilise materjali loetelu lisamise vajaduse suhtes,  et ei oleks pealiskaudsust, et fakte teataks (5=8=, !>G8=5=8O, B.XXIX AB@.442). Selle märkusega Lenin erandliku lihtsusega paljastas kõigi Pokrovski tööde põhilised puudused: nende skemaatilisus, konkreetsest ajaloolisest materjalist eemaldumine. Oa kahes ajalugu käsitlevas põhitöös: CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L (., 1909-1914, 874. "-20 «8@L», « CAA:CN 8AB>@8N 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» - Pokrovski esitas peaaegu kõik oma vaated Venemaa ajaloole. Need vaated tema hilisemates töödes oma põhilises olemuses ei muutunud. Vead, millised on tehtud kahes ülevalpool nimetatud töödes, on enam iseloomulikud kogu Pokrovski ajaloo kontseptsioonile. Vaatleme neist vigadest olulisemaid. Pokrovski antimarksistliku ajaloolise kontseptsiooni aluseks olid: „majanduslik materialism“ ja mahhistlik subjektivism. Majanduslik materialism, mis oli Pokrovski poolt võetud aluseks marksistliku ajaloolise materialismi asemel, viis selleni, et tema töödes kujutatakse poliitikat passiivselt majandusest sõltuvaks, eitatakse ideede tagasimõju inimese olmele, ignoreeritakse ajaloos subjektiivset faktorit, eitatakse riigi aktiivset rolli ja isiksuse loovat rolli ajaloos. Objektiivse tõe idealistlikust eitamisest ja mahhistliku tõe kriteeriumi (sihipärasus) vastuvõtmine väljendus Pokrovski juures ajalooliste faktide suvalises valiku printsiibis, antiteadusliku määratluse ajaloost kui poliitikast, mis suunatud kummuli keeratud minevikule, antiajalooline lähenemine ajaloosündmustele, aga samuti objektiivsuse ja teaduse parteilisuse vastandamine ja marksistliku teaduse objektiivsuse eitamine. Pokrovski töödes, eksliku meetodi mõjul, konkreetsete sündmuste kujutamine nende ajaloolises järjestuses asendati abstraktsete skeemidega, faktid olid enamjaolt näideteks ja illustratsioonideks nende skeemide juures, üldistused olid faktidest lahutatud ja põhinesid oma tahte järgi valitud faktidel, esitus allus poleemika huvidele. Konkreetne ajalooteadus muutus skolastiliseks formatsioonide aruteluks. Pokrovski ajalooline kontseptsioon pahempoolselt moonutab proletaarset internatsionalismi, ta on jäetud ilma armastusest kodumaa vastu. Pokrovski skeem eitab seda fakti, et enamlus on kõige parema pärija, mida inimkond on kogu oma ajaloo jooksul välja töötanud. Pokrovski kontseptsiooni läbib bogdanovlik suhtumine kultuuri mineviku, millise järgi enamik mineviku kultuuri saavutusi käsitletakse kui aadlike või kodanlikke, mis oma sisult on proletariaadile võõrad ajaloolised nähtused. Skeem mustab valikuta kõiki meie mineviku nähtusi. Töös « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5», erinevalt 4-kd tööst, juba võttis sisse «kaubandusliku kapitalismi kui erilise formatsiooni, kuid see-eest kaubanduslikule kapitalismile oli antud kogu vene ajaloolise protsessi organisaatori ja juhi roll. Kooskõlas selle kontseptsiooniga, kaubanduskapital ja tema agendid – mõisnikud-pärismaised, võites 17. saj alguses kodusõja, lõid Romanovite monarhia, mis eksisteeris, kui kaubandusliku kapitali ülevõimu vorm, kuni veebruarini 1917.a. Vene ajalugu, alates 18. saj. oli kujutatud kui tööstuskapitali ja kaubandusliku kapitali vahelise võitluse arengut. Vilja hindade muutumine ja selle seadmisel sõltuvusse kaubandusliku kaubandusega on Pokrovskil universaalseteks „muukrauaks“, millise abil Pokrovski seletas igasugust ajaloolist sündmust. Marksismi klassikud rõhutasid mitmeid kordi kaubandusliku kapitali rolli vana tootmisviisi kaotamises, kuid nad kunagi ei teinud kaubanduslikust kapitalist, nagu seda tegi Pokrovski, uue tootmisviisi kandjat. See Pokrovski ekslik kontseptsioon läheb tervikuna lahku marksistlik-leinlikust ühiskonnaõpetusest. Marksism väidab, et „ühiskonna arengu ajalugu on eelkõige, tootmise arengu ajalugu, tootmisviiside arengu ajalugu, millised asendavad teineteist sajandite kestel, tootmisjõudude arengu ja inimeste tootmissuhete arengu ajalugu. . (AB>@8O (1). >4. 54. ><8AA88 & (1), 1938, AB@. 116). Pokrovski vene absolutistliku riigi kui kaubandusliku kapitali diktatuuri trakteering läks täiesti lahku leninlikust isevalituse kui pärisorjuslike-mõisnike diktatuuri hinnangust. Nagu 4-kd töös, kui ka  CAA:CN 8AB>@8N 2 A0<>< A60B>< >G5@:5 , Pokrovski, risti-vastu marksilmi-leninismi klassikute ütlustega, eitas ekslikult vana Rusi kogukonda eksistentsi üldse, asendades  42>@8I=K< maavaldamisega. Risti vastu ajaloolise tegelikkusega, Pokrovski eitas ühtse vene riigi eksisteerimist Kiievi ajajärgu ajal, astudes selles küsimuses vastuollu Marksiga, kes pidas vana Rusi ajaloo Kiievi perioodi keisririigi kasvamise perioodiks Ida-Euroopas, sarnaselt Karl suure keisririigile Lääne Euroopas. Pokrovski eitas samuti klasside esinemist Kiievi Rusis 10-11 saj. Olles truu oma antiajaloolisele kontseptsioonile, Pokrovski ei mõistnud Kiievi Rusis ristiusu vastuvõtmise progressiivset tähendust. Ta ei näinud erinevust varafeodaalse ja feodaalse perioodi vahel, ei näinud isevalitsusliku riigikorra progressiivsust võrreldes feodaalse killustatuse perioodiga. Eitades ühtse Kiievi vürstiriigi eksistentsi, Pokrovski väitis, et see ei saanud seepärast ka laguneda, järelikult, ei olnud miskit ka kokku koguda. Nii nagu tema eelkäiad – kodanlikud teadlased, Pokrovski asendas vene rahvusriigi loomise küsimuse, milline ühendas rea väikeseid, killustunud feodaalseid vürstiriike, Moskva tähtsuse tõusu küsimusega. Vene rahvusliku riigi loomine, oli Pokrovski järgi – kaubandusliku kapitali kätetöö. See tsentraliseeritud riik, tema arvates ei saanud olla loodud 15-16 saj. nn. ei olnud kaubanduslikku kapitali. Risti-vastu ajaloolist tegelikkust, Pokrovski loeb selle riigi looduks 16-17.saj , just kui see kaubanduslik kapital oleks siis ilmunud. Rusi üle olnud mongoli-tatari iket pidas Pokrovski ekslikult progressiivseks nähtuseks, justkui see aidanuks „linnade Rusil“ minna üle feodalismi, aga seejärel kergendas tsentraliseeritud Moskva riigi loomist. Feodalismile üleminekut ei seleta Pokrovski loomulike ajalooliste põhjustega, vaid väliste põhjustega – kaubateede muutumisega ning mongolite pealetungiga. Feodalismi iseloomustamisel on Pokrovski täiesti solidaarne kodanliku ajaloolase 02;>K<. !8;L20=A:8<. Risti-vastu marksismi-leninismi õpetusega sellest, et feodalism on tootmissüsteem, mil  peamiseks tootmissuheteks on feodaali tootmisvahendite omand ja ebatäielik omandiõigus tootmistöölisele, - sunnismaisele, keda feodaal enam tappa ei või, kuid keda ta võib müüa ja osta , kus  kõrvuti feodaalse omandiga eksisteerib talupoja ja käsitöölise eraomand tootmisvahenditele ning oma eramajapidamisele, mis põhineb ta isiklikul tööl (AB>@8O (1). >4. 54. ><8AA88 & (1), 1938, AB@. 120), Pokrovski nägi feodalismis juriidiliste, õiguslike suhete süsteemi, millist iseloomustati kolme iseloomuliku tunnusega: suurmaaomandi ülevõim, poliitilise võimu seos maaharimisega ja maaomanike teatud hierharhia olemasolu. Kuna 16.saj. Venemaal mõned neist tunnustest hakkasid ära kaduma, siis Pokrovski arvas, et feodalism kadus ja oli asendatud sunnismaisuse õigusega, mis oli ekslikult vastandatud Pokrovski poolt feodalismiga. Seepärast ka Ivan IV võitlust suurbojaaride vastu, et tugevdada isevalitsuslikku võimu (vt. ?@8G8=0), Pokrovski ekslikult trakteeris kui agraar aadelliku-kaupmeeste revolutsiooni, milline justkui leidis aset feodalismilt sunnismaisusele  üleminekul ja mis andis maa suurbojaaride käest kaubandusliku kapitali agentidele  väike- ja keskmistele mõisnikele. Täiesti ebaõigelt on Pokrovski poolt valgustatud 17. saj. sündmused. Poola panide käsilased, avantüristid Vale-Dimitri I ja Vale-Dimitri II kuulutatakse Pokrovski poolt „kasaka-talurahva tsaarideks“. Poolakate ja nende käsilase Vale-Dimitri I intervintsiooni vastane 16-17. mai 1606.a. rahvaülestõusu Moskvas, kuulutab Pokrovski bojaaride-kaupmeeste vandenõuks, millisesse justkui pettusega oli rahvahulgad kaasa tõmmatud. Vene rahva kangelaslikku võitlust rahvusliku sõltumatuse eest Moskvat okupeerivate poolakate vastu, Pokrovski trakteerib kui poolakate tõttu kõikuma löönud kaubandusliku kapitali ja aadlike võitlust. Selle võitluse kangelasi 8=8=0 8 >60@A:>3> (A<) Pokrovski kuulutas omakasupüüdlikeks inimesteks. Peale  segadust 17. saj. Pokrovski arvates saabub poliitikas enne-opritsinat eksisteerinud korra restaureerimise ajajärk, majanduses tagasipöördumine naturaalmajandusele, kaubanduskapital loob külas sunnismaised suhted, monarhia muutub „patriarhaalsest“ „kaubanduslik-bürokraatlik monarhiaks“. Kõik need väited on Pokrovski antimarksistliku metodoloogia tulemus, tema mittetõsisest suhtumisest 17. saj faktide tundmaõppimisse. Tegelikkuses mingit restauratsiooni ei olnud, pärismaiseks muutmine algas juba enne «A<CBK», 17. saj monarhia jäi feodaalseks asutuseks oma sotsiaalselt sisult ja isevalitsuslikuks poliitilise võimu organisatsiooni süsteemilt. Pokrovski eitab Peter I progressiivset tähendust, kelle ümberkorraldusi marksismi klassikud hindasid kui Venemaa euroopastamise algust. Pokrovski pidas Peter I lihtsalt despoodiks ja põikpeaks, kes oli ajaloolaste poolt eksituse tõttu Suureks nimetatud. Peter I reformid viidi läbi, Pokrovski arvates, kaubandusliku kapitali huvides, risti-vastu aadlike huve. Selline Pokrovski ekslik trakteering läks samuti lahku marksismi klassikute arvamustega, kes väitsid, et Peter I reformid viidi läbi valitseva aadlike ja alles tekkinud kaupmeeste klassi huvides. Stiihiliste, 078=0 8 C30G520 juhtimisel, pärisorjuse vastaste talurahvaülestõusude kirjeldusel tegi Pokrovski rea tõsiseid vigu. Razini ülestõusu ta pidas tema poolt välja mõeldud kaubanduskapitali ( kasaka ) ja kaubanduskapitali (moskva) võitluseks. Pokrovski eitas selle ülestõusu talupojalikku iseloomu, rõhutades selle kasakliku iseloomu. Peale selle Pokrovski pidas seda ülestõusu  perifeeriliseks , milline tervet Venemaad mingil viisil ei mõjutanud. Pugatsovi ülestõusu iseloomustas Pokrovski oma 4.kd : CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L (., 1909-1914, 874. "-20 «8@L») kui kasaklikku, aga « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» ning hilisemates töödes ta asus õigele teele, määratledes selle kui talurahva ülestõusu, mis sünnitatud ülevenemaaliste tingimustega ja millisel oli mõju hilisemale tsaristlikule poliitikale. Kuid seejuures ta hakkas ekslikult määratlema Pugatsovi ülestõusu kui varajast kodanlikku revolutsiooni. Pugatsovi ülestõusu puhul Pokrovski esmakordselt ja täiesti õieti rõhutas Uraali pärisorjuslike tööliste rahvuse tähtsust, kuid neid viimaseid ta pidas peaaegu et kaasaegseteks tööstusproletaarlasteks ja kogu ülestõusu määratleti kui töölis-talurahva ülestõusu, millises juhtiv roll kuulus töölistele. See on ilmne ajalooliste sündmuste moderniseering. Pokrovski väitis, et need stiihilised talurahva ülestõusud võisid võita, mõistmata seda, et talurahvas oli võimeline, ilma töölisklassi juhtimiseta, vaid stiihilisteks ja organiseerimatuks liikumiseks. 1812.a. Isamaasõja süüdlaseks pidas Pokrovski mitte Napoleoni, kes Venemaale tungis, Pokrovski arvates, kui hädavajalik enesekaitse akt, vaid vene kaubanduslikku kapitali. Pokrovski eitas 1812.a. Isamaasõja rahvuslik-vabastuslikku iseloomu. Napoleoni I armee Venemaal oli Pokrovski arvates purustatud mitte kangelasliku rahvasõjaga interventsiooni vastu, vaid Napoleoni armee halva korralduse tõttu. Pokrovski püüdis mustata suurt vene väejuhti Kutuzovit, eitades tema väljapaistvat rolli lahingutes Napoleoni sõjaväega, samuti ta igatpidi laimab oma kodumaa tulihingelist patriooti Bagrationi. Pokrovski räägib palju „suurtest“ ja „väikestest“ Napoleoni marssalitest, kuid vaikib tervest reast andekatest vene väejuhtidest. Borodino, mis hävitas Napoleoni usu võitmatusse ja kindlustas vene rahva võidu usku, trakteeritakse Pokrovski poolt justkui Napoleoni vaieldamatut võitu. Pokrovski eitab samuti partisanivõitlust kui tähtsaimat Napoleoni üle saavutatud võidu faktorit. Kõiges selles ilmnes Pokrovski ajaloo kontseptsiooni rahvavaenulik olemus, milline nõukogude rahva vaenlaste rõõmuks tõmbas maha selle rahva ajaloolises minevikus kogu kangelaslikkuse, tema võitluse välisvaenlastega ja moonutas võitlust teda sajandeid rõhunutega, eitas rahva väljapaistvate esindajate ajaloolist rolli. Dekabristide ülestõusu Pokrovski iseloomustab kui liikumist, kelle eelkäijad olid 18 saj. paleepöörete sooritajad ja dekabriste eneseid – kui omakasupüüdlikke ekspluateerijaid, kes mõtlesid uutest, enam kindlatest talurahva riisumise vormidest. Sellisel viisil, Pokrovski, eitades aadlikest revolutsionääride progressiivset rolli, kes, Lenini arvates olid parimad inimesed aadlike hulgast, kes aitasid rahvast äratada (c<. 5=8=, !>G., B. XVI , AB@. 575). Oma viimastes töödes Pokrovski tunnistas ja isegi hindas ümber mõned dekabristide liikumise elemendid, kuid dekabristide tegevuse revolutsioonilisust ta eitas tervikuna. Nii, näiteks, ta püüab „tõmmata“ Pestelit ja tsernõsevskit isegi enamlasteks ja samaaegselt tõukab revolutsioonilisest liikumisest eemale dekabristide põhjatiiva. Kodanlus, Pokrovski arvates, ei olnud kunagi revolutsiooniline. Isegi Prantsusmaal 1789.a., tema arvaates ei olnud kodanlik revolutsioon, millise eesotsas oli revolutsiooniline kodanlus, vaid „tööstuskapital, talurahva ja tööliste revolutsiooni abil, heitis sadulast vana kaubanduskapitali, mis oli tihedalt seotud maaomandiga, aga hiljem asus ise kaupmeeste ning mõisnike asemele . (>:@>2A:89, « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5», 1932, AB@. 127). Selle revolutsiooni juhiks justkui ei olnud kodanlus, vaid intelligents, mida täiesti ekslikult mõistetakse Pokrovski poolt kui klassidest kõrgemal asuvat kihti. On teada, et intelligents  ei ole iseseisev majanduslik klass ja ei oma seepärast mingit iseseisvat poliitilist jõudu (5=8=, !>G., B. X. , AB@. 207). 60- aastate reformide põhjuseks, samuti nagu stolõpini reforme, Pokrovski ei pea talurahva võitlust mõisnike vastu, vaid tööstuskapitali võitlust kaubanduskapitaliga. 60- aastate reformid Pokrovski arvates midagi ei muutnud. Pokrovski ei näidanud talupoegade olukorda enne ja peale reformi, nõnda nagu, tema sõnade järgi, mingit vabastamist ei olnudki. Ta ei näinud seda, et kuigi 1861.a. „vabastamine“ oli talupoegade südametunnistuseta mõisnike poolseks röövimiseks, ikkagi see reform, nagu ka teised 60- aastate reformid, oli sammuks edasi tootvate jõudude arenemisel feodaalsest monarhiast kodanluseks, ta kergendas kapitalismi arengut. Vene-Jaapani sõda vaatles Pokrovski mitte kui imperialistlikku (Pokrovski eitas 20 saj. alguses Venemaal imperialismi eksisteerimist) sõda, mitte kui kahe kiskja sõda kolooniate pärast, vaid kui kaubandussõda, milles justkui Venemaa oli ründaja ja Jaapan oli kaitses. Eitades nõnda jaapani imperialismi kiskjalikku, röövellikku rolli. Nõnda nagu 4-köitelises, aga ka (>:@>2A:89, « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5», 1932, AB@. 127) = ((  Kokkuvõtlikus ajaloos ))Pokrovski isegi ei esitanud Venemaad asustavate rahvaste ajaloo koostamise küsimust. Selles küsimuses, nagu ka paljudes teistes, ta ei vabanenud oma endiste õpetajate  kodanlike ajaloolaste - mõju alt. Sellisel viisil,  Kokkuvõtlikus ajaloos Pokrovski mitte ainult ei vabanenud vigadest, mis oli tehtud 4  köitelises töös, vaid isegi süvendas neid vigu. 1924.a. ilmunud  G5@:0E 8AB>@88 @52>;NF8>==>3> 42865=8O 19 8 20 22». Pokrovski, esimesena ajaloolastest, püüdis anda süstemaatilist esitust 19-20 saj. Venemaa revolutsioonilisest liikumisest. Siiski, järgides oma antiteaduslikku ajaloo määratlust kui minevikku kummuli aetud poliitikat, Pokrovski jõudis ajalooliselt ja poliitiliselt ekslikele analoogidele ning hinnangutele. Pokrovski ei mõistnud seda, et „kõik sõltub tingimustest, kohast ja ajast. – Arusaadav, et ilma sellise ajaloolise lähenemiseta ühiskondlikele nähtustele ei ole võimalik ajalooteaduse eksisteerimine ning arenemine, kuna vaid lähenemine vabastab ajalooteaduse juhuste ja eksituste kaose kuhjaks“ (AB>@8O (1). >4. 54. ><8AA88 & (1), 1938, AB@. 105). Püüdes leida analoogiat kaasajast, Pokrovski luges ühtesid 60- 70 .aastate demokraate enamlaste, aga teisi vähemlaste sarnaseks. Täiesti ebaõigelt, poliitiliselt ekslikult on Pokrovski poolt valgustatud narodnikluse küsimus. On teada, et Lenin ja enamlased pidasid 70-aastate revolutsioonilist narodniklust  talupoeglikuks sotsialismiks reformijärgse talurahva ideoloogia väljendajateks, kes võitlesid põllumajanduse ameerikaliku arengutee eest.  AB>G=8: =0@>4=8G5AB20  väiketootjate klassi valdamine reformijärgsel Venemaal .(5=8=, !>G., B. I. , AB@. 272). Pokrovski aga peab 70- aastate narodnikuid intelligentsi ideoloogia väljendajateks, kes arendasid oma ekslikku vaadet intelligentsile kui erilisele klassile. Pokrovski õigustas narodnikute terroristlikku taktikat, ta ei mõistnud seda, et narodnikud oma vandenõulasliku taktikaga pidurdasid massilise töölisliikumise kasvu. Mõistmata narodnikluse klassilist olemust, Pokrovski ei suutnud näidata tema väljakasvamist liberaalseks narodnikluseks, mis peegeldasid vene külas sündiva kulakute klassi huve. Seejuures Pokrovski väitis, et narodnikud olid enamluse eelkäiad, mõistmata, et narodniklus on marksismi õelaim vaenlane. Rääkides lõhenemisest, mis toimus VSLTP ( !  (1903) II AL5745) II kongressil, ja kahe fraktsiooni moodustumisest VSLTP ridades, Pokrovski ei mõistnud ega näidanud enamluse rahvusvahelist tähendust, enamlikku parteid kui uut tüüpi parteid. Edasises 20 sajandi sündmuste esitamises Pokrovski oma « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» ja teistes oma töödes, olles ustav oma majandusliku materialismi kontseptsioonile, ignoreerides ajaloos subjektiivse faktori rolli, alandas enamliku partei tähtsust, ignoreerides selle otsustavat tähendust 20 saj sündmuste arengul. 1905-07.a. revolutsiooni liikumapanevate jõudude iseloomu hinnangul Pokrovski nägi selle revolutsiooni peamises ülesandes Venemaa kodanliku arengu tee puhastamises ja risti-vastu Lenini-Stalini õpetusega, eitas kodanliku-demokraatliku revolutsiooni edasiarengut sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1905-07 .a. revolutsioonis nägi Pokrovski ikka seda sama tema poolt välja mõeldud tööstuskapitali kaubanduskapitaliga võitluse ilmingut. 1905-07.a. revolutsiooni liikumapanevaks jõuks pidas Pokrovski kulakut, kes oma vihas mõisnike vastu käis justkui isegi ülejäänud talurahva massi ees. Pokrovski alahindas talurahva kui proletariaadi liitlase, revolutsioonilist rolli kodanlik-demokraatlikus revolutsioonis. Pokrovski ei näidanud Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni põhilist erinevust kodanlik-demokraatlikust Veebruarirevolutsioonist 1917.a. Lenin ja enamlased, Pokrovski täiesti eksliku arusaamise järgi, enne 1917.a. aprilli justkui kunagi ei püstitanud kodanlik-demokraatliku revolutsiooni sotsialistlikuks revolutsiooniks ümberkasvamise küsimust. On üldteada, et see küsimus oli tõstatatud Lenini poolt juba 1894.a. ja töötatud detailselt läbi 1905.a. Pokrovski aga väidab, et see küsimus oli Lenini poolt esmakordselt päevakorda võetud justkui Stokholmis enne Venemaale sõitu aprillis 1917.a. Sellisel viisil, ta moonutas Lenini tegelikku positsiooni ja liitus enamluse ajaloo võltsijatega. Veebruari kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni pidas Pokrovski proletaarseks, milline justkui „de facto“ kehtestas proletariaadi diktatuuri. Pokrovski, pahempoolselt „hüppas üle“ kodanlik-demokraatliku revolutsiooni etapi. Risti-vastu marksismi-leninismi õpetusele sellest, et revolutsiooni peamiseks ja põhiliseks küsimuseks on võimu küsimus. Pokrovski viis Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni olemuse tootmise järjärguliseks tööliste kätte mineku protsessiks. Sellepärast Pokrovski eitas relvastatud ülestõusu tähendust 1917.a. oktoobris, kui revolutsiooni otsustavat momenti. Oma Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni hinnangus Pokrovski seisis sisuliselt vähemlik-trotskistlikul positsioonil, eitades ekslikult Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni majanduslikke eeldusi ja seaduspärasusi. Täiesti ebaõige on Pokrovski ettekujutus meie maa ajaloost peale oktoobrirevolutsioonilist perioodi. Reas oma artiklites, mis läksid kogumikku «:BO1@LA:0O @52>;NF8O», enamliku partei Nõukogude võimu kindlustamise eest võitlemise perioodi (kuni 1918.a. keskpaigani), kui oli võetud meetmeid, millised  hävitasid juurelt kodanluse, mõisnike, reaktsioonilise ametkonna, kontrevolutsiooniliste parteide jõud ja - kindlustasid märgatavalt Nõukogude võimu sisemaal (AB>@8O (1). >4. 54. ><8AA88 & (1), 1938, AB@. 205), Pokrovski nimetas  patsifistlike illusioonide perioodiks klassi-vaenulike elementide suhtes siseriigis ja selle piiride taga. Nc  \ˆ ŠØ®ŽNBfĘČź` *^hiNPīJZ\ŹĖ€"~#'6'<'R'ˆ.¾.Ō3ųģųįÖųÖųÖųŹųŹųŹųŹų»ų»°ų„šų„ų„ųų„ųyųyųnųhŠR‘hR„CJaJhµhR„CJaJhĶk»hR„CJaJhYšhR„CJaJhR„hR„CJaJh„UōhR„CJaJhæ<hR„CJaJhR„hR„CJaJmH sH hR„CJaJmHsHh hR„CJaJhÄ thR„CJaJhvbhR„5CJaJhR„CJaJ(b ÖŲ(*,C^_ij®“|!,Š5b<ž@’@nBØBžBFCHC;Gśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśńńńńśś„Š`„ŠgdR„gdR„NS€SžžŌ3<4p5Ŗ5¬5®5.<2<L<^<=:=R=PBEE E2E4EŽEčEźEöEFFF:G;GjOšOP$P\R€RŠRŒRLTœTžUóėóėąėÕėÕėŹæė³§˜³˜³§‰§‰ė‰ė~ėsėsėsėsėgėhßgŻhR„5CJaJhWDhR„CJaJhÅ& hR„CJaJhÅ& hR„CJaJmH sH hŸNhR„CJaJmH sH hR„CJaJmHsHhR„CJaJmH sH h hR„CJaJhÄ thR„CJaJhR˜hR„CJaJhxŁhR„CJaJhR„CJaJhxŁhR„5CJaJ&;G J J*JlJ€JĢJKKVKWKNUX%YŖ`jµjllēlčlm m'm*m,mr rrr rNr”r¢r¦rHuIu’xØx¬xŚxõķāķāķ×ķĢ×ķ×ķ×ķĮ¶ķ×ķŖķ×ķŸ“Š“Š“ķןןןķŸķŸķthīF hR„CJaJhłr^hR„CJaJhR„5CJaJhA/ĮhR„5CJaJhA/ĮhR„CJaJhFEÉhR„5CJaJh hR„CJaJhÄ thR„CJaJhVhhR„CJaJhT6!hR„CJaJhn>hR„CJaJhR„CJaJhŽOlhR„CJaJ-Śxäx€zŹzĄ‡Ö‡Ś‡ˆˆˆ ‰°‰²‰Ü‰Ž‰ŒŒŒTŒ Ž Ž”p”˜&˜8œdœzœ¦œ²œ¶œÄœĘœōœŖØĢØŠØģؤ¬°¬“¬Ā¬Ä¬ņ¬õķāķ×õ×ķõķĖĀĖĀķ·ķ·ķ·ķ¬ķ”ķ–‹ķā€ā€āķuķuķā€ā€āhŠźhR„CJaJhA/ĮhR„CJaJh hR„CJaJhÄ thR„CJaJhpOhR„CJaJh[&hR„CJaJh‡Y°hR„CJaJhR„5CJaJh‡Y°hR„5CJaJhłr^hR„CJaJhT6!hR„CJaJhR„CJaJhīF hR„CJaJ+¼—Š Ń ć„䄎ÆK²›³œ³Ö·Ų·ćĆāŹšĶžÕ8ķ·ņĪ÷Ś’Ū’ę:<tv¬®  śśśśśńńńńńńńńńńńńńńńńńńńśśśś„Š`„ŠgdR„gdR„ņ¬­LÆnÆpƀƆƊÆZ“f“j“x“z“Ø“Ź“ś·døŠ¹ ŗ,¼B¼F¼t¼z¼|¼Ą4ĄŹĄŚĄąĄäĄ ÄÄ:ÄFÄdÄČÄĘ(Ę,Ę:Ę<ĘjĘŅ2ŅŖŌĄŌÄŌņŌųŌõķāķāķāķ×Ģ×Ģ×õķĄķ“ķ©ž©ķžķ“ķāķāķˆķˆķˆķ×Ģ×Ģ×ķ}ķ©ž©ķhŽM–hR„CJaJh•róhR„CJaJhˆ'¶hR„CJaJhīF hR„CJaJhłr^hR„CJaJhRhR„5CJaJhR„CJaJmHsHhA/ĮhR„CJaJhT6!hR„CJaJhŠźhR„CJaJhR„CJaJh«øhR„CJaJ1ųŌśŌÖģšdšōšPńęō2õŖõ¶õ ÷$÷Ź÷Ģ÷@śĄś¬Ōąäś`‚ ¬  R Œ Ä Ų ā ä ę  $ N P  œŒČę“ĀŅź,õķėķąķąķÕķÕķŹķŹķŹķæķæķæķ“ķ“ķ“ķ“ķ“ķ“ķ“ķ©ķ©žķ“ķ“ķˆ}h hR„CJaJhÄ thR„CJaJh#aZhR„CJaJh+hR„CJaJh‹+9hR„CJaJhŁ}hR„CJaJh/dhR„CJaJh°ŅhR„CJaJh QhR„CJaJh(L#hR„CJaJUhR„CJaJhīF hR„CJaJ1EP – i Pokrovski käsitles mitte kui plaanipärast poliitikat, millise alused Lenin töötas välja juba 1918.a. kevadel, milline võinuks kinnitada tööliste ja talupoegade liitu uuel alusel, tagas NSVL sotsialistliku majanduse vundamendi ehitamise, vaid kui reaktsiooni sõjakommunismile, sõjakommunismi „silumine“ . See, kaugeltki mitte täielik Pokrovski vigade loetelu, mis ta oma peamistes töödes on teinud, räägib sellest, et Pokrovski ei olnud järjekindel marksist-leninlane. Pokrovski, nagu sellest on juba viidatud, ignoreeris marksismi-leninismi klassikute väljaütlemisi, mis andis ainsa õige mõistmise vene ajaloolisest protsessist. See viis Pokrovski jämedate moonutusteni ning vulgariseerimisele Venemaa ajaloo kirjeldusel. Pokrovski tegi palju, et paljastada aadlike ja kodanlike ajaloolaste ajaloo võltsinguid. 1923.a. ilmunud raamatus „>@L10 :;0AA>2 8 @CAA:0O 8AB>@8G5A:0O ;8B5@0BC@0» Pokrovski kritiseeris aadlike, kodanlaste ja väikekodanlike ajaloolaste '8G5@8=0, )0?>20, !>;>2L520, ;NG52A:>3> (A<) ajaloo kontseptsioone ja nende rohkearvulist järgijate hulka. Peale nimetatud töö, on Pokrovski sellele küsimusele pühendanud rea artikleid. Siiski, paljastades aadlike ja kodanlikku ajalookirjutust, Pokrovski ei suutnud sellele vastandada tõelist teaduslikku teooriat. Üheks Pokrovski ühiskondlik-poliitilise tegevuse positiivseks momendiks on ta esinemine rahvavaenlase Trotski vastu. 1922. ja 1923.a. Pokrovski esines järsult vene isevalitsuse kui klassiülese diktatuuri, trotskistliku, kontrevolutsioonilise trakteerimise vastu, millise abil neetud nõukogude rahva vaenlane Trotski soovis õigustada kontrevolutsioonilist nn.  permanentse revolutsiooni teooriat. 1930.a. Pokrovski kirjutas meisterliku artikli «1 >4=>< >?KB5 02B>18>3@0D88» esines partei ja nõukogude valitsuse vastase rahvavaenlase Trotski laimu paljastamisega. 1921.a., aga samuti 1927-28.a. Pokrovski esines Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ajaloo valgeemigrandi Miljukovi ja mõnede akadeemikute (5B@CH52A:89 8 4@.) reaktsiooniliste ajalooliste kontseptsioonide vaenuliku trakteeringu paljastamisega. Oma elu viimastel aastatel, enamliku kriitika mõju all olles ja marksismi klassikute tööde tundmaõppimisega, Pokrovski loobus paljudest oma antimarksistlikest kontseptsioonidest. 1931.a. Pokrovski kirjutas: „Nõnda näiteks on kirjaoskamatu väljend „kaubanduslik kapital“: kapitalism on tootmise süsteem, millises kaubanduslik kapital midagi ei tooda (>:@>2A:89 ., «AB>@8G5A:0O =0C:0 8 1>@10 :;0AA>2, 2K?. 1., 1933, AB@. 287). Seal-samas ta tunnistas ekslikuks teooria isevalitsusest kui kaubandusliku kapitali diktatuurist.  Poliitilise pealisehituse iseloomu määratletakse tootmissuhetega, aga mitte vahetusega; „Monomahi müts“ on feodaalne, mitte kapitalistlik kaunistus“ (sealsamas, lk. 288). Ta hakkas mõistma „majandusliku materialismi“ meetodi ekslikkust. „Ei saa ka seda varjata, -kirjutas ta – minu skeemi esimestes sõnastustes oli ebapiisavalt arvestatud ka poliitilise pealisehituse majanduslikust baasist suhtelise sõltumatuse fakt“ (sealsamas, lk. 289). Artiklis Ternõsevskist Pokrovski tunnistas, et „isiksus mängib ajaloos suuremat rolli, kui varem näis“ (sealsamas, väljaanne 2, lk. 180). Parandanud paljud oma vigadest, Pokrovski kirjutas: „Kas see „lõpetatud“ skeem on vigadest vaba?“ Seda ma ei saa mitte kuidagi lubada. Ta on vaba neist vigadest, millised ma jõudsin märgata ja parandada, kuid võivad olla vead, milliseid ma veel ei märganud“ (sealsamas, väljaanne 1, lk. 289). Tunnistades üksikuid vigu, Pokrovski, siiski, kuni elu lõpuni ei mõistnud oma metodoloogilise kontseptsiooni ja vene ajaloolise protsessi skeemi antimarksistlikku iseloomu. Peale Pokrovski surma tema ekslikud vaated eksisteerisid edasi paljude NSVL ajaloolaste arusaamistes. Lisaks sellele, mõned nn. Pokrovski „kooli“ ajaloolased isegi süvendasid Pokrovski vigu, eriti 20 saj. sündmuste kirjeldamisel. Paljud selle „kooli“ esindajad on nüüdseks paljastatud kui trotsistlik-buharinlikud bandiidid, kes varjates end Pokrovski antimarksistlike, antileninlike vaadete ja kontseptsioonidega, lammutasid ajaloolist rinnet, kandsid oma kodanlikku ideoloogiat ja igasuguseid kontrevolutsiooniliste „teooriaid“. ÜK(e)P Keskkomitee ja isiklikult sm. Stalin pidasid otsustavat võitlust Prokrovski ja tema  kooli ekslike vaadete vastu ja mobiliseerisid nõukogude ajaloolasi tõelise marksistliku ajalooteaduse loomisele NSV Liidus. Juba 1934.a. ! !!!  8 & (1) oma 16/V otsuses « ?@5?>4020=88 3@0640=A:>9 8AB>@88 2 H:>;0E !!! » märkisid, et  tsiviilajaloo õpetamise asemel elava oluliste sündmuste ja faktide esitamisega ja nende kronoloogilises järgnevuses, ajalooliste tegelaste iseloomustusega  antakse õpilastele abstraktsed määratlused ühiskondlik-majanduslikest formatsioonidest, asendades sellisel viisil tsiviilajaloo seotud esitamine abstraktsete sotsioloogiliste skeemidega“ (Ajaloo õpetamisest. Kogumik, 1937, lk. 18). Selles määruses märgitud puudused olid paljude nõukogude ajaloolaste poolt Pokrovski ekslike vaadete omaksvõtmise tagajärjeks. Partei ja valitsuse otsuse alusel võeti otsustavad meetmed NSV Liidus ajaloo õpetamise parandamise suhtes, konkreetsemalt, taastati ülikoolides ajaloo õppetoolid. Samal 1934.a. Stalin, Kirov ja Zdanov oma märkustes NSV Liidu ajaloo õpikute konspektide ning uue aja ajaloo suhtes tegid põhjalikku kriitikat põhiliste vigade suhtes, mis olid omased Pokrovskile ja tema  koolkonnale . ! !!!  8 & (1) oma teadaandes 26/I 1936.a., täheldasid uuesti ebarahuldavat olukorda ajalooteaduse rindel, viitasid Pokrovski „koolkonna“ ajaloolaste vastupanule, kes ei loobunud oma sotsialismi asjale kahjulikest ajaloolistest vaadetest. Esimeseks sammuks Pokrovski ja ta „koolkonna“ antileninlike, antiteaduslike ajalooliste vaadete ja kontseptsioonide ületamiseks oli esimese „AB>@88 3@0640=A:>9 2>9=K 2 !!! » (1935) köite väljaandmine ja õpiku  @0B:89 :C@A 8AB>@88 !!! », professor . . (5AB0:>20 toimetamisel (1937), mis on kiidetud heaks Üleliidulise Valitsuse komisjoni poolt. Suurimaks meie riigielu sündmuseks on 1938.a. ilmunud lühike kursus «AB>@88 A5A>N7=>9 ><<C=8AB8G5A:>9 ?0@B88 (1>;LH528:>2)», mis oli toimetatud (1) & ><8AA88 poolt. Olles marksismi-leninismi ja enamluse teadusliku ajaloo entsüklopeedia,  @0B:89 :C@A 8AB>@88 (1)», mis loodud sm. Stalini isiklikul osavõtul, omab erandlikku tähtsust igasuguste marksistlik-leninliku revolutsioonilise teooria moonutuste ületamisel, aga koos sellega ka ajalooteadusele kahjuliku Pokrovski ja tema  koolkonna pärandi kaotamisel. & (1) oma otsuses 14/nov. 1938.a. « ?>AB0=>2:5 ?0@BB9=>9 ?@>?030=4K 2 A2O78 A 2K?CA:>< «@0B:>3> :C@A0 8AB>@88 (1)», rõhutades seda erandlikku tähendust, millist sellise kursuse väljaanne omab, et ületada omavoli ja segadust partei ajaloo kujutamisel, et ei lihtsustataks ega vulgariseeritaks tervet rida marksistlik-leninliku teooria küsimuste tõlgendust, rõhutades seejuures Pokrovski ja nn, „koolkonna“ antimarksistlike vaadete kahjulikku mõju, „milline tõlgendas ajaloolisi fakte moonutatult, risti-vastu ajaloolisele materialismile“ (vt. ülalnimetatud määrust, 1938, lk. 5).Pokrovski ja ta „koolkonna“ antiteaduslike, antimarksistlike, antileninlike vulgariseeritud ja lihtsustatud vaadete ning ajalooliste kontseptsioonide ületamisel on ülisuur tähtsus marksistlik-leninliku ajalooteaduse arengule, et tõsta NSV Liidus ajaloo alast haridustaset, koos sellega kogu kultuurilist ülesehitust, et õpetada meie sotsialistliku kodumaa kasvavat põlvkonda. Pokrovski peamised ajaloolised tööd: oma 4.kd : CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L (., 1909-1914, 874. "-20 «8@L»); CAA:0O 8AB>@8O 2 A0<>< A60B>< >G5@:5, G. 1-3, .-., @O4. 874.; <?5@80;8AB8G5A:0O 2>9=0, !1>@=8: AB0B59 1917-27, ., 1929; :BO1@LA:0O @52>;NF8O, !1>@=8: AB0B59 1917-27, ., 1929; >@L10 :;0AA>2 8 @CAA:0O 8AB>@8G5A:0O ;8B5@0BC@0, 2 874., ., 1927; =5H=0OO ?>;8B8:0 >AA88 2 20 25:5, ., 1926; 0@:A87< 8 >A>15==>AB8 8AB>@8G5A:>3> @0728B8O >AA88, !1>@=8: AB0B59 1922  1925, ., 1925; G5@: @CAA:>9 :C;BC@K, 5 874., G. 1-2., ., 1923; G5@: @CAA:>3> @52>;NF8>==>3> 42865=8O 19-20 22., ., 1924; -:>=><8G5A:89 <0B5@80;87<, ., 1920; 8?;><0B8O 8 2>9=K F0@A:>9 >AA88 2 19 AB>;5B88, !1>@=8: AB0B59, ., 1924; AB>@8G5A:0O =0C:0 8 1>@10 :;0AA>2, 2K?. 1.-2., ., ., 1933;  87CG5=8N 8AB>@88, !1., >A?>;8B8740B. ., 1938; @>B82 8AB>@8G5A:>9 :>=F5?F88 . . >:@>2A:>3>, !1>@=8: AB0B59, 740B5;LAB2> :045<88 =0C: !!! , .-., 1939;  ?>AB0=>2:5 ?0@BB9=>9 ?@>?030=4K 2 A2O78 A 2K?CA:>< «@0B:>3> :C@A0 8AB>@88 (1)», >AB0=>2;5=85 & (1), ., 1938. !- 45 1940 AB@. 856-870 !. >20;52. *** Pokrovski Mihhail Nikolai p. (1868-1932) – nõukogude ajaloolane ja riigitegelane, akadeemik (alates 1929.a.). Lõpetas 1891.a. Moskva ülikooli ajaloo-filoloogilise õppetooli. 1903- 04.a. osales semstvo-liberaalses liikumises. 1905.a. astus enamlaste parteisse, osales aktiivselt 1905-1907.a. revolutsioonis, oli enamlaste Moskva komitee liige, tegi enamlaste ajalehtedele kaastööd. VSDTP (( V AL5745 !  )) V kongressil Londonis ta oli valitud Keskkomitee liikmeks. 1908-17.a. asus emigratsioonis. 1909 -11.a. oli Pariisis, kuuludes parteivastasesse gruppi  Edasi ((«?5@Q4»)). 1917.a. augustis sõitis Venemaale tagasi. Osales aktiivselt Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni ettevalmistamisel ja läbiviimisel, alates novembrist 1917.a. kuni märtsini 1918.a. oli Moskva tööliste ja soldatite saadikute nõukogu esimeseks esimeheks. Maist 1918.a. kuni oma elu lõpuni Pokrovski töötas VNFSV rahvahariduskomisari asetäitjana. 1918.a. liitus „vasak“ kommunistidega, kuid varsti eemaldus neist. 1923-27.a. ta osales võitluses trotskismiga, esinedes trotskistlike ajalooliste protsesside „kontseptsioonide“ vastu. Pokrovski tegi suurt teaduslikku ja organisatsioonilist tööd ajalooteaduse ning rahvahariduse vallas. Erinevatel aastatel oli Pokrovski Kommunistliku akadeemia, NSVL Teaduste Akadeemia Ajaloo instituudi, Punase professuuri instituudi, Ajaloolaste-marksistide Ühingu, Keskarhiivi juhiks. Ta toimetas ajakirju «AB>@8:-<0@:A8AB», «>@10 :;0AA>2», «@0A=K9 0@E82» ja Suure Nõukogude Entsüklopeedia peatoimetuse liige (1.-väljaande). Pokrovski tegi suurt pedagoogilist tööd erinevates kõrgemates õppeasutustes. 1930.a. ta oli valitud @57848C<0 & (1); ja mitu korda oli valitud & !!!  & koosseisu. Pokrovski  on suure hulga NSVL ajaloo valla teaduslike tööde autor, eriti välispoliitika, ajalooteaduse, 19-20 saj revolutsioonilise liikumise vallas. Tema toimetamisel anti välja seeria 17-18 saj talurahva liikumi,<@NT|,VžJLōųNTXhrt    ( ŗ » ""f#h#t#|#(ųģųģįģÖģĖģĄųµģųŖųģųģų›ģųų„ųyųnų_ģ_ųhŠC¢hR„CJaJmH sH h NčhR„CJaJhŅŪhR„CJaJh&X hR„5CJaJhćBńhR„CJaJh÷!%hR„CJaJmHsHh°ŅhR„CJaJhŠR‘hR„CJaJh÷!%hR„CJaJh(L#hR„CJaJhŽM–hR„CJaJhT6!hR„CJaJhR„CJaJmHsHhR„CJaJ$    >4?4(7)7Ž;ß;w<}=@>2@ĢDĪDģFīFrMtM*NNSSFSLSNSśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśśųgdR„(”(–(Ų(Ś(š(,44@Œ@Ž@¤@čAŽBBžBFEžF¦FźFGHGLGBHJ:M>MJMLMNMXMZM`MbMtM*N20, 8 !. . 8@>20  0<5G0=8OE» keskkooli ajaloo õpikute kohta (1934), Kommunistliku partei ja Nõukogude valitsuse otsustes ajaloo õpetamisel koolis(1934 ja 1936), partei Keskkomitee määruses   ?>AB0=>2:5 ?0@B89=>9 ?@>?030=4K 2 A2O78 A 2KE>4>< «@0B:>3> :C@A0 8AB>@88 (1)» (1938) oli lõpuni paljastatud Pokrovski kontseptsioonide antimarksistlik, vulganiseeritud iseloom. Nõukogude ajaloolased kritiseerisid Pokrovski ajaloo kontseptsiooni antimarksistlikku iseloomu reas artiklites, mis antud välja kahes köites 1939-1940.a. NSVL TA Ajalooinstituudi poolt. Pokrovski kirjutatud: CAA:0O 8AB>@8O A 4@52=59H8E 2@5<5= 4 B><0E, ". 1-4, ., 1933-34; G5@5: 8AB>@88 @CAA:>9 :C;BC@K, G. 1-2, 874., ., 1923; <?5@80;8AB8G5A:0O 2>9=0. !1>@=8: AB0B59, ., 1934; 8?;><0B8O 8 2>9=K F0@A:>9 >AA88 2 XIX AB>;5B88. !1., AB0B59, ., 1923. Tema töid käsitleti:  87CG5=8N 8AB>@88, !1.,., 1946; >AB0=>2;5=85 & (1) >B 14 =>O1@O 1938. 3.  ?>AB0=>2:5 ?0@B89=>9 ?@>?030=4K A A2O78 A 2K?CA:>< «@0B:>3> :C@A0 8AB>@88  (1)» 2 :=835. ><<C=8AB8G5A:0O ?0@B8O !>25BA:>3> !>N70 2 @57>;NF8OE 8 @5H5=8OE AL574>2, :>=D5@5=F89 8 ?;5=C<>2 &, G. 3, 7 874., ., 1954; 0=:@0B>20 . . 0728B85 8AB>@8G5A:8E 273;O4>2 . . >:@>2A:>3>. !1. !B0B59, G. 1, .  ., 1939; /0@>A;02A:89 ., =B8<0@:A8ABA:85 872@0I5=8O 8 2C;L30@870B>@AB2> B0: =07K205<>9 «H:>;K» >:@>2A:>3>, 2 :=. @>B82 0=B8<0@:A8A5A:>9 :>=F5?F88 . . >:@>2A:>3>. !1. !B0B59 G. 2, .  . 1940. ((Eelmises artiklis mainiti Pokrovski töid rohkem kui kriitikute töid, siin vastupidi.KL)) *** Pokrovski Mihhail Nikolai p. (1868-1932)  nõukogude ajaloolane ja riigitegelane, akadeemik (alates 1929.a.). Lõpetas 1891.a. Moskva ülikooli ajaloo-filoloogilise õppetooli. 1903- 04.a. osales semstvo-liberaalses liikumises. 1905.a. astus enamlaste parteisse, osales aktiivselt 1905-1907.a. revolutsioonis, oli enamlaste Moskva komitee liige, tegi enamlaste ajalehtedele kaastööd. VSDTP (( V AL5745 !  )) V kongressil Londonis ta oli valitud Keskkomitee liikmeks. 1908-17.a. asus emigratsioonis. 1909 -11.a. oli Pariisis, kuuludes parteivastasesse gruppi  Edasi ((«?5@Q4»)). 1917.a. augustis sõitis Venemaale tagasi. EE VI 1974 lk 157. PAGE  PAGE 1 NSPS\S^S`SdSfSrStSvSxSzS€S‚SõļõļėõļõąõļėÜhUhR„0JmHnHuhR„ hR„0JjhR„0JU NS`SbSdSzS|S~S€S‚Sóźčóźččč„h]„hgdR„ „ų’„&`#$gdR„ 1h°‚. °ĘA!°‰"°‰#‰$‰%°œB`ń’B R„ Normaallaad_HmH%sH%tH 6A@ņ’”6 Lõigu vaikefontRi@ó’³R  Normaaltabelö4Ö l4Öaö *k@ō’Į*Loendita2 @ņ2 R„Jalus  Ęøp#6)@¢6 R„Leheküljenumber]ĢX’’’’bk l ˆ ‰ ” • – C ^ _ i j ® Ś|¬‘Q$((W(t(Ÿ(Ć(Ä([+,---J-Œ- -ģ-1.2.v.w./1u6E7u;\@]@Ų@Ł@:B(G(I(V(W(Ć(Å( )!)®)°)¹)¼)*** *%*.*/*;*+ ++(+Ą+Ä+0,9,Į,Ķ,Š,Ł,2.;.Ä.Ķ.Š/Ł/0$0²0»0A1J1¬1µ1Ė1Ó1Ō1ß1ą1ę1ē1ī1ļ1ų1222 2 22"212n2w2Č2Ń2 33N3S3T3_3b3d3Ć3Ģ3$4-4;4D4’4›4555'5T6]6•6Ÿ6ń6ū6{7„7:8C8°8ŗ8999!9"9&9:9G9H9Q9T9Y9Z9f9×9ą9:':u::€:ƒ:„:‡:Å:Ī:-;=;A;N;R;U;„;;•;œ;;¤;§;¬;­;³;“;ŗ;.<7<ć<š<Ō=Ł=Ū=ä=ę=ģ=4>=>Ę>Ķ>Ī>Õ>Ö>Ų>Ł>ä>å>ģ>ž>??? ? ???? ?#?(?)?/?0?6?:?C?@@^@g@ś@A«B“BčCńC}E†EFFƒFŒF¢F­FG¤G„G¬GÆG“GµG»G¼GĀGI!IKJUJ‚J‹J`KiK‰K’KŠL×LŲLŪLąLäLåLéLźLņLóLõLöLłLMMMMÜMćMäMėMīMóMōMśMūMNN NZN^N‡NNČNŃNJONOÉOŅOśO’O=PFPZP_PbQkQųQR¶RæR|S…SįSåS TTWT\TÖTßToUxU”U©UŖU¶UgWnWoWrWwW{W|W€WW‰WŠWŒWWW›WŸW¦WÆWtX~XŅXŪX>YGYøYĄYĆYĢY×YįYęYģYŚZćZ/[;[A[M[^[g[©[µ[\\Ņ\Ū\Ü\ę\P]V]Y]c]e]g]i]r]µ]¾]Ł]č]×^ą^_¢_,`5`“`½`GaPaœa„afblbobwbæbČbÜbābVc_c¾cĒcŽcķc$d-dEdNdZdadbdidjdldmdxdyd€d’d–d—d›dd”d¹dĄdĮdČdĖdŠdŃd×dŲdŽdĻeŲe ff$f-fTfZf[gjgkgtg[hdhŒh•hćhģhGiPiĒiŠiõižijŠj‹j”jbkpkqkzk§k°kl&lamjmŹmŃmPnYnķnšnńnönųnüno o(o1oŽoęoźo÷okptpāqģqļqöq÷qžqrrr rrrr!r”rrBsGsIsMsWs[s‘sšs¤s­s t)tEtNtv v(v1vYwcwfwmwnwuwxw}w~w„w…w‹w”w˜w½wĘw²x»x5yjysyDzMzz¦zÅ{Ģ{Ķ{Š{Õ{Ł{Ś{Ž{ß{ē{č{ź{ė{ī{ł{ż{'|0|³|¼|Ä}Ģ}Ī}Ū}~~~"~,~0~7~@~Õ~Ž~„®7€@€Ń€Ö€į€ē€+4ĆĢÓŚŪāåźėńņų&ƒ/ƒ+„4„Ʉ҄+…4…¦…Æ…H†Q†n‡w‡Ė‡Õ‡”ˆˆģˆõˆ·‰Ą‰ŠŠAŠJŠćŠģŠž‹§‹Œ'Œ(Œ1Œ[bcfkoptu}~€„“›¤"Ž+ŽpyÄĶ÷”Ŗõžh‘n‘o‘v‘y‘€‘‘‘Ž‘˜‘š‘£‘ā‘ź‘ģ‘ņ‘ō‘ż‘’‘ ’ ’’f’o’Ų’į’%“.“„“®“””“”½”ܔޔߔä”å”ź”ė”ų”r•{•ę•ņ•õ•ų•¼–Å– ——®—ø—¾—Ź—Ė—Š—Ó—Ų—Ł—ą—ā—ę—ń—õ—"š/š0š9šĆšĢšć›ģ›}œ†œųœ'0™±Ī×ŌžŽžrŸuŸvŸzŸ}ŸŸ€ŸƒŸŸ©ŸŖŸµŸ¶Ÿ½ŸĄŸĘŸĒŸĖŸ«”“””¢§¢:£E£]£`£a£e£h£j£k£n£×£ą£d¤m¤ą¤ē¤č¤ó¤ō¤ł¤ü¤„&„-„.„2„3„:„;„?„R„[„õ„ü„ż„¦¦¦¦¦!¦,¦C¦F¦J¦L¦M¦U¦¦¦­¦®¦²¦³¦ŗ¦»¦¾¦ˆ§‘§ŗ§¼§½§Ą§ć§ķ§ī§÷§ų§ØØ Ø ØØØØ Ø%Ø&Ø-Ø.Ø1Ø;©D©ŖŖ~«‡«®«µ«¶«½«¾«Ą«Į«Ģ«Ķ«Ō«ę«ź«ė«ļ«ń«õ«ł«ž«¬¬¬ ¬ ¬¬¬¬¬¬ ¬v¬¬‚¬‹¬¬Æ¬°¬¶¬·¬¾¬Į¬Č¬É¬Õ¬Ö¬ą¬ā¬œ­­ė­ģ­ł­ś­®®Z®\®h®i®n®q®v®w®~®€®„®‡®Š®Œ®”®œ®¶Æ·ÆąÆķÆöÆu±{±|±±&²,²U³^³G“P“œΓ|µŒµµ•µ–µµ”µØµ©µ®µõµžµY¶c¶d¶g¶h¶k¶Š¶¶Ž¶’¶“¶—¶£¶¬¶»·Ä·ø(ø’ø ø¹ ¹S¹\¹°ŗ¹ŗM¼V¼ ¼©¼Ń½Ś½¾¾…¾Ž¾[ædæ^ĄgĄłĄĮ¼ĮÅĮbĀyĀ­ĀøĀ@ĆIĆ›Ć¢Ć¤ĆØĆ©Ć°ĆŗĆĄĆĀĆĢĆqÄ{Ä|Ä…Ä†ÄÄ“Ä˜Ä›Ä¢Ä¤Ä¬Ä­Ä²Ä³ÄŗÄ»Ä¾ÄįÄźÄ ÅÅJÅSÅāÅėÅųÅ’ÅĘĘ ĘĘĘĘʜʝʬʩʹĘĒĒ#Ē9É;ÉAÉBÉCÉEÉIÉLÉMÉOÉUÉXɜɝɰɻÉÄÉCĖIĖJĖOĖōĖśĖCĢ[Ģ^Ģacj l ‡ Ž “ • – B G ] d h j ­ Æ 8vŁŪ{}«­’P$R$((V(W(s(t(ž(Ÿ(Ā(Å(Z+\++-.-I-K-‹-Œ-Ÿ-”-ė-ģ-0.2.u.w..101t6v6D7F7t;v;[@^@×@Ł@9B=B²J“J²T“T8X9XaXbX‰X‹XĮZÅZ*`,`WbYb4h7hGmJmbsdsęuču6w8w"y$y¦€§€„…¦…]ˆ^ˆŽŽRS““N–O–uœwœ¢‚¢|«~«™®œ®µÆ·ÆßÆčÆėÆķÆø·»·¢ŗ„ŗXæ[æńæōæ÷ĄłĄŗĮ¼Į“ƕƹÅāÅšĘņĘOÉVɰɶɹɻÉ(Ģ*Ģ>ĢCĢ[Ģ^ĢŚĘņĘ’ĖBĢCĢ[Ģ^ĢCĢ[Ģ^Ģ’’rauntsåUŌ pR„’@€BĢBĢlI'BĢBĢ$ ©©©©©©©©© $ % ( ) * , - 1 3 4 6 8 < = @œGœHœLœMœNœUœXøYøZø\ø]œ_œ`ebeceeœnœoœqœrœs8w8x8zÄ{Ä|Ä~ĀāĂŒŽh‘h’h”h•h–œ—œ˜œžœ œ¢œ£ą¤ą„ą¦ąØąŖąÆr±r²{µ{·{Ć{ŜĒ]Ģp@pppp,@ppp<@p"pH@p&pP@p*pX@p.p0pl@p<p|@pBpDpŒ@pHp”@pNpRpTp°@pZpÄ@pdpŌ@prpč@pxpzpų@p„p@pŒp@pp$@p”p,@p˜pšp<@pØpT@p¬p®p`@p“p¶pt@p¼p¾p„@pÄpĘp@pŅpŲ@pšpä@pōpöpš@pśpų@pp @pp@p ppp(@pp@@p"pH@p(ph@p@pDpJ’’Unknown’’’’’’’’’’’’Gŗ‡z €’Times New Roman5€Symbol3&ŗ ‡z €’Arial"qˆšÄ©™cįFœcįF :®hs :®hs!š‰‰““r4ŪĖŪĖ 3ƒQšH)š’?é’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Ō p’’/Pokrovski Mihhail Nikolaevits  ajaloolane, srauntsrauntsž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0”˜ŠÜģų (4 P \ ht|„Œé0Pokrovski Mihhail Nikolaevits – ajaloolane, sokrrauntskaunaun Normal.dotirauntsd1unMicrosoft Word 10.0@Œ†G@ö?B‚“Ź@ȉ­‚“Ź :®ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0 hp€ˆ˜  Ø°ø Ą üékodukshŪĖA 0Pokrovski Mihhail Nikolaevits – ajaloolane, s Tiitel  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ”¢£¤„¦§Ø©Ŗ«¬ž’’’®Æ°±²³“ž’’’¶·ø¹ŗ»¼½¾æĄĮĀĆÄÅĘĒČÉŹĖĢĶĪĻŠŃŅž’’’ŌÕÖ×ŲŁŚž’’’ÜŻŽßąįāž’’’ż’’’ż’’’ęž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄF€Åœ½‚“Źč€Data ’’’’’’’’’’’’­1Table’’’’µ’;WordDocument’’’’"XSummaryInformation(’’’’’’’’’’’’ÓDocumentSummaryInformation8’’’’’’’’ŪCompObj’’’’’’’’’’’’k’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Wordi dokument MSWordDocWord.Document.8ō9²q