Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ å ē ž’’’ ć ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ S bjbjĻ2Ļ2 % "X X X CĢ ’’ ’’ ’’ Ø 8 Ä L , Ø W8 ¶ H H " j j j j j j Ā3 Ä3 Ä3 Ä3 Ä3 Ä3 Ä3 $
9 R _; č3 ) j j j j j č3 j j 8 3 3 3 j . j j Ā3 3 j Ā3 3 3 3 3 j < Ž½Ź / ¬ 3 Ā3 '8 0 W8 3 ’; D3 . ’; 3 Ø Ø ’; 3 $ j j 3 j j j j j č3 č3 Ø Ø ä r3 Ø Ø
Pokrovski Mihhail Nikolaevits ajaloolane, s. 1868.a. Peale Moskva ülikooli lõpetamist 1891.a. õpetas ajalugu Moskva keskkoolides. Alates 1895-1902 .a. oli lektoriks Moskva pedagoogilistel kursustel ja osales 90.a. Moskvas asutatud Pedagoogilise ühingu töödes-tegemistes. 1905.a. jättis pedagoogilise tegevuse maha ja elab alates 1908.a. välismaal.
Ta on range ajaloolise materialismi järgija, Pokrovski usub, et selle maailmavaate võit on sisuliselt juba saavutatud: filosoofilised voolud Saksamaal, mis püüdsid tõestada, et ajalugu ei saa kunagi olla teaduseks ja mis rõhutasid selle põhimõttelisel erinevusel loodusteadustest, näivad talle viimaste viljatute katsetena, mis tehtud teadvuses, et tuleb kas ajaloeteadusest üldse loobuda või leppida selle materialistliku mõistmisega. Järgides oma töödes marksismi süsteemi, Pokrovski, erinevalt teistest tema koolkonna ajaloolastest, pöörab peamise tähelepanu mitte majanduse ja ühiskonna (mis tihti viis ja viib ajaloo protsessi osadeks tükeldamisele ning ajajärgule iseloomulike tunnuste ületähtsustamisele) arengu suurte ajajärkude vahetusele, vaid majanduslike tingimuste pidevale ümberkujunemisele, pideva lainekujulise võnkumisega ja järgib suure meisterlikkusega neid justkui majandusliku elu maa-aluste võnkumiste mõju ühiskondlikele, poliitilistele, dünastialisi ja nn. välistes suhetes. Nendes kahes viimases valdkonnas on Pokrovski julge novaator ja tema teened selles suhtes tunnistavad isegi tema suuremad leppimatud vastasedki. Pokrovski peamiseks tööks on viieköite l i n e CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L ( . , 1 9 0 9 - 1 9 1 4 , 874. "- 20 « 8@L» ) , k u s v a i d r e l i g i o o n i l e j a k i r i k u l e p ü h e n d a t u d p e a t ü k i d k u u l u v a d t e i s e l e a u t o r i l e . V ä ä r i v a d m ä r k i m i s t t e m a a r t i k l i d AB>@88 >AA88 X I X 2» 874. "- 20 @0=0BL, A l e k s a n d e r I s t v ä l i s p o l i i t i k a s , t a l u p o e g a d e v a b a s t a m i s e k ü s i m u s e s ( v ä g a s u u r t h u v i t e k i t a n u d a r t i k k e l ) , d e k a b r i s t i d e s t ( k o o s t ö ö s K . N . L e v i n i g a ) . T e i s t e s t a r t i k l i t e s t p e a b v i i t a m a : B@065=85 E>7O9AB25==03> 1KB0 2L « CAA:>9 @0245» ( 2 A1>@=8:5 « CAA:0O 8AB>@8O» ?>4 @54N . . !B>@>6520) , « 5AB=>5 A0<>C?@02;5=85 2L 4@52=59 CA8» ( 2 A1>@=. « 5;:0O 75<A:0O 548=8F0» ) , « 5<A:89 A>1>@L 8 ?0@;0<5=BL» ( 2 A1>@=. 1 9 0 5 . 3. 5AA5=0 8 0<8=:8) j a r i d a a r t i k l e i d « =835 4;O GB5=8O ?> 8AB>@BB A@54=KEL 25:>2L» , . . 8=>3@04>20 t o i m e t a m i s e l , m i l l i s e s t v ä ä r i b e r i l i s t t ä h e l e p a n u a r t i k k e l « %>7O9AB2. 87=L 0?04=. 2@>?K 2 :>=F5 A@54=8EL 25:>2L» .
-! @0=0B 3 2 1 9 2 9 AB@. 4 7 4 .
* * * * *
P o k r o v s k i M i h h a i l v e n e a j a l o o l a n e j a p o l i i t i k s . 1 8 6 8 - 1 9 3 2 . O l i 1 9 0 5 . a . p e a l e t e g e v s o t s - d e m . e n a m l a s e n a, elas a-st 1908 kuni 1917.a. märtsirevolutsioonini välismaal. Nõukogude Venes on Pokrovski etendanud silmapaistvat osa 1918.a. a-st hariduskomissari abina, 1921.a. a-st Tsentrarhiivi juhataja jm. Pokrovski on vene silmapaistvamaid ja vanemaid marksitliku suuna ajaloolasi. Peateos: Vene ajaloo üldkursus (4k., 1924).
EE VI 1936 lk.853-854.
****
Pokrovski Mihhail Nikolaevits ajaloolane, s. 1868. 1932.a.
.
90.a. lõpus Pokrovski sattub legaalsete marksistide - nende proletariaadile kodanliku mõju levitajate, kes liitusid ja arenesid töölisliikumisega, et seda allutada kodanluse huvidele, mõju alla. Vene legaalsete marksistide, samuti nagu Lääne-Euroopa revisionistide hulgas kujunes välja see majandusliku materialismi metodoloogia, milline 90.a. lõpust kuni ta elu lõpuni mõjutas Pokrovski maailmavaadet. 1930.a. ta ise väitis: kes läks läbi legaalse marksismi, see kandis tavaliselt kaua endas sellise seisukoha jälge, teatud jäänukit, haiguslikku jäänukit sellest mittedialektilisest, k u i g i m a t e r i a l i s t l i k u s t s e l e t u s e s t . ( >:@>2A:89 . , AB>@8G5A:0O =0C:0 8 1>@10 :;0AA>2, 2K?. 2 . , 1 9 3 3 , AB@. 2 6 8 ) . P o k r o v s k i ü l e m i n e k m a j a n d u s l i k u m a t e r i a l i s m i p o s i t s i o o n i l e e i t ä h e n d a n u d i d e a l i s m i s t l a h t i ü t l e m i s t .
1 9 0 0 . a a s t a t e a l g u s e s s a t u b P o k r o v s k i v e n e m a h h i s t i d e - b o g d a a n o v l a s t e , k e s r e v i d e e r i s i d m a r k s i s t l i k k u f i l o s o o f i a t s e l l e a r e n d a m i s e n i n g p o p u l a r i s e e r i m i s e v a r j u s . 1 9 0 4 . a . , e s i n e d e s b o g d a n o v l i k u s a j a k i r j a s « @0240» , s a k s a a j a l o o l a s e R i k e r t i r e a k t s i o o n i l i s i v a a t e i d r e a s k a r d i n a a l s e t e s f i l o s o o f i l i s tes küsimustes, solidariseerus idealist Rikerdiga. Seejärel Pokrovski lükkas ümber objektiivse maailma kajastamise marksistlikku teooria, nimetades marksiste, olles veendunud selles, et looduse seadused eksisteerivad objektiivselt, st., sõltumatult meie teadvusest, naiivseteks realistideks. Juba selles artiklis Pokrovski asub objektiivse tõe eitamise teele ja järelikult ka objektiivse teaduse eitamisele. Kritiseerides Rikkertit Mahhi, ega mitte Marksi positsioonilt, Pokrovski lükkas tagasi marksistliku tõe kriteeriumi praktika ja väitis, et meil on õigus kasutada ajaloo suhtes Mahhi kriteeriume, selleks kriteeriumiks on sihipärasus. Teaduslikult, järelikult, Pokrovski järgi, see, mis viib kiiremini ja õigemini seatud eesmärgile. Pokrovski ei vabanenud neist idealistlikest vaadetest kuni oma elu lõpuni ja ta ei olnud kunagi dialektilise materialismi järjekindel järgija.
1903-04.a. osaledes väljaantavas semstvolast e - k o n s t i t u t s i o n a l i s t i d e k o g u m i k u s >=AB8BCBF8>==>5 3>AC40@AB2> , l ä k s V e n e m a a d e m o k r a t i s e e r i m i s e k ü s i m u s e s l a h k u p a l j u d e k o g u m i k u s a v a l d a t u d a u t o r i t e v a a d e t e s t , k u n a a s u s e n a m v a s a k p o o l s e t e l s e i s u k o h t a d e l . S e e j ä r e l r e v o l u t s i o o n i l i s e l a i n e t õ u s u t i n g i m u s t es Pokrovski, pettunud kodanlikus liberalismis, jõudis järeldusele, et ainus partei, milline on võimeline arendama otsustavat võitlust tegeliku demokraatliku riikliku ümberkujundamise eest, on enamlaste partei ja astus selle ridadesse (1905.a.). Meie parteiga kirjutas sellistest tegelastest Lenin- liitus demokraatliku revolutsiooniga rida elemente, kes ei ole kaasatud mitte puhtalt selle proletaarse programmiga, vaid peamiselt selle ereda ja energilise demokraatia eest võitlusega ja kes võtsid vastu prole t a a r s e p a r t e i r e v o l u t s i o o n i l i s e d - d e m o k r a a t l i k u d l o o s u n g i d , m i s e i o l n u d s e o t u d v õ i t l u s e g a s o t s i a a l s e p r o l e t a r i a a d i e e s t t e r v i k u n a ( 5=8=. , !>G8=5=8O, B. X I V AB@. 9 7 ) . 1 9 0 5 - 0 7 . a . r e v o l u t s i o o n i a j a l P o k r o v s k i t e e b k a a s t ö ö d e n a m l a s t e a j a k i r j a n d u s v ä l j a a n n e t e le, osales enamlaste MK lektorite grupi tööst. Oma rohkearvulistel esinemistel, artiklites ja följetonides Pokrovski paljastas teravmeelses vormis kadettide kontrevolutsioonist olemust, esitades samaaegselt enamlaste loosungeid ja taktikat. 1908.a. talvel v a l i t i P o k r o v s k i e n a m l a s t e M K l i i k m e k s . 1 9 0 7 . a . d e l e g e e r i t i t a ( ! V AL574) L o n d o n i s s e , k u s t a v a l i t i e n a m l a s t e k e s k u s e l i i k m e k s . T e h e s p a r t e i t ö ö d , P o k r o v s k i l ä k s p õ r a n d a a l l a j a e l a s m õ n e a j a S o o m e s , m i s j ä r e l s õ i t i s P r a n t s u s m a a l e , k u s e l a s 1 9 0 9 1 9 1 7 . a.
Asudes enamlaste parteisse, Pokrovski pidi otsustavalt ümber vaatama oma vanad metodoloogilised vaated, kuid ta keeldus sellest, ega olnud selleks võimeline. Ta ei öelnud majanduslikust materialismist ega ka filosoofilisest idealismist täielikult laht i . 1 9 0 6 . a . a n d i s P o k r o v s k i v ä l j a r a a m a t u -:>=><8G5A:89 <0B5@80;87< , k u s p ü ü d i s e s i t a d a a j a l o o m a t e r i a l i s t l i k m a r k s i s t l i k k u m õ i s t m i s t . P o k r o v s k i t u n n i s t a s k l a s s i v õ i t l u s t , k u i a j a l o o n ä h t u s t e p e a m i s t l i i k u m a p a n e v a t j õ u d u , k u i d e i j õ u d n u d p r o l e t a r i a a d i d i k t a t u u r i m õ i s t m i s e n i . L e g a a l s e t e m a r k s i s t i d e v u l g a a r s e d - m a t e r i a l i s t l i k u d v a a t e d m õ j u t a s i d s e d a t ö ö d , t ä p s e m a l t v ä i t e s , e t k e s k k o n d v o r m i b i n d i v i d u a a l s u s i , n a g u s t a m p l ö ö b m ü n t e . 1 9 0 7 - 1 9 1 0 . a . P o k r o v s k i t e g i k a s t ö ö d v ä l j a a n d e t o i m e t u s e l e @0=0B, m i l l i s e l e k i r j u t a s r e a V e n e m a a a j a l u g u p u u d u t a v a i d a r t i k l e i d . S e l l e s s e p e r i o o d i p u u t u v a d e s i m e s e d P o k r o v s k i s u u r e m a d a j a l u g u k ä s i t l e v a d t e o s e d . A r t i k l i t e s e e r i a , m i l l i s e d o n v õ e t u d AB>@88 >AA88 2 X I X 25:5 @0=0B, a n t i v ä l j a e r a l d i r a a m a t 8?;><0B8O 8 2>9=K F0@A:>9 >AA88 2 X I X AB>;5B88» . S e l l e r a a m a t u j ä r e l s õ n a s P o k r o v s k i t u n n i s t a b , e t t e m a p o o l t n e i s a r t i k l i t e s e s i t a t u d v ä l i s p o l i i t i k a i d e a l i s t l i k s e l g i t a m i n e p e a b o l e m a o t s u s t a v a l t , k u i a b s o l u u t s e l t m i t t e m a r k s i s t l i k , a n t u d a r h i i v i .
S t o l õ p i n l i k u r e a k t s i o o n i aastatel, enamlaste kahel rindel võitluse ajal, likvidaatorite ja tagasikutsujate vastu proletaarse partei vaoshoitud joone eest, Pokrovski, sarnaselt paljudele teistele intelligentidele, kes liitusid proletaarse parteiga kodanlik-demokraatliku revolutsiooni käigus, eemaldus enamlastest ja osutus 1908.a. tagasikutsujate ja ulimatistide ridades olevaks, kes, mõistmata uue, ümberminevaid teid kasutades tsarismi vastu võitlemise poole pöördumise hädavajadust, nõudsid legaalsete võimaluste kasutamisest loobumist, töölissaadikute Riigiduumast tagasi kutsumist, kusjuures nad maskeerisid oma oportunismi vasaku fraasiga. Pariisis Pokrovski liitus seal 1900.a. Bogdanovi poolt loodud antiparteilise grupiga Edasi, milline ühendas erinevad anti-enamlikud elemendid, kes omasid erinevaid poliitilisi ja filosoofilisi vaateid (tagasikutsujad, ultimatistid, mahistid, jumalaotsijad jne.). 1910.a. Pokrovski õpetas selle grupi poolt organiseeritud Boloni parteikoolis, milline valmistas leninismiga võitlemiseks ette spetsialiste. Kevadel 1911.a. Petrasevski lahkus grupist Edasi, kuid edasilasi maha jättes, ta lähenes vähemlaste-likvidaatorlaste, partei vaenlase Juudase-Trotskiga ((Juudas = reetur. Selliseid sõnu kasutati teatmeteostes!? Pokrovski oli pisike inimene ja teda nimetati vaid mõistmatuks inimeseks, et mitte öelda rumalaks.)). Pokrovski tegi kaastööd trotskistlikule a j a l e h e l e 0H5 A;>2> 8 k i r j a s t u s e l e « 0@CA» .
1 9 1 0 - 1 2 . a . P o k r o v s k i k i r j u t a s o m a 4 - k d . t ö ö CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L ( . , 1 9 0 9 - 1 9 1 4 , 874. "- 20 « 8@L» ) , m i l l e s t a p ü ü d i s a n d a v e n e a j a l o o l e m a t e r i a l i s t l i k u s e l e t u s e . T a e s i n e s j u l g e l t i g a s u guste Vene ajaloolise protsessi aadellike ja kodanlike kontseptsioonide ning tõlgendamiste vastu. Erinevalt oma eelkäijatest kodanlikest ajaloolastest Pokrovski põhjendab ajaloolisi sündmusi majanduslike põhjustega ja pöörab suurt tähelepanu klassivõitlusele ning pärisorjuse vastasele ülestõusudele. Sellel töö oli omal ajal positiivne roll, kuna see andis tõsiseid lööke väljakujunenud kodanlikele ajaloo kontseptsioonidele, äratas kriitilise ajaloo käsitlemise mõtte. Kuid see raamat ei ole kaugeltki marksistlik. Selle sisule ei saanud kõige negatiivsemal moel mõju jätmata jääda autori selle perioodi antileninlik positsioon. Pokrovski ise ütles 1927.a., et ta oli 1910.a. marksismist kaugel. 4-kd. töös on antud järgmine Vene ajaloo perioodideks jaotus:
a l a t e s 8 . s a j k u n i 1 0 . s a j . 42>@8H=>5 m a a v a l d a m i n e ,
1 1 . k u n i 1 6 . s a j . F e o d a l i s m ,
1 6 . s a j 1 8 . s a j . k a u b a n d u s l i k k a p i t a l i s m ,
a l a t e s 1 9 . s a j . t ö ö s t u s k a p i t a l i s m .
S e e a j a l o o p e r i o d i s e e r i m i s e s k e e m e i o m a m i n i t ü h i s t m a r k s i s t l i k - l e n i n l i k u õ p e t u s e g a v i i e s t p õ h i l i s e s t ü h i s k o n d l i k - m a j a n d u s l i k u s t f o r m a t s i o o n i s t . S e e o n P o k r o v s k i p o o l t v ä h e s t e m u u d a t u s t e g a v õ e t u d ü l e v u l g a a r s e l t m a t e r j a l i s t i l t NE5@ ( B j u h e r i l t ) ( v t ) , a g a k a u b a n d u s k a p i t a l i r o l l i ü l e t ä h t s u s t a m i n e v e n e a j a l o o s P e t e r S t r u v e l t . ( ( 5B@0 !B@C25. ) ) . Kõik Pokrovski ajaloolised kontseptsioonid, vaatamata nende poolt deklareeritud kõigist eelnevatest kodanlikust ja aadellikust ajalookäsitlusest lahtiütlemisest, on sisuliselt, erinevate ajalooliste kontseptsioonide ühendus. Elektika ((välja valiv)) on Pokrovski ajaloolise kontseptsiooni iseloomustav iseärasus.
Esimese imperialistliku maailmasõja ajal ((Siis räägiti teisest tulevasest maailmasõjast, mis kohe kohe pidi lahvatama. 1940.a. raamatus on nii öeldud, enne nimetati seda sõda üldiselt 4 aastasek s s õ j a k s . K L ) ) P o k r o v s k i t e g i k a a s t ö ö d t r o t s k i s t l i k e s v ä l j a a n n e t e s , o l i l e n i n l i k u õ p e t u s e v a s t a s e k s i m p e r i a l i s m i o l e m u s e m ä ä r a t l e m i s e l , j ä ä d e s s e l l e s k ü s i m u s e s 8;LD5@48=30 8 0CBA:>3> v a n g i k s . E i t a d e s v i i t e i m p e r i a l i s m i l e o m a s t t u n n u s t , m i s o n e s i t a t u d L enini poolt
(kapitalistlikud monopolid,
finantskapitali kokkukasvamine tööstus- ja rahandusoligarhiaga,
kapitali väljavedu,
rahvusvaheliste monopolistlike liitude moodustumine, mis jaotavad maailma,
maailma jaotamise lõppemine ning võitlus selle ümberjaotamise eest),
Pokrovski võttis imperialismi mõiste kokku sõnaga protektsionism
Tollibarjäärid ja uute maade vallutuste ning territooriumi laiendamise püüd. Pokrovski lükkas tagasi leninlikku imperialistliku sõja kodusõjaks muutmise loosungi. Neil aastatel ta kirjutas terve rea artikleid, mis olid pühendatud imperialistlike riikide välispoliitika analüüsile. Nendes ja hilisemates artiklites 1914-1918.a. maailmasõja kohta Pokrovski tegi terve rea tõsiseid vigu, täpsemalt sõjasüüdlaste küsimuses. Pokrovski ei näidanud, et esimest imperialistlikku maailmasõda valmistati kõigi imperialistlike riikide poolt juba varakult enne selle puhkemist ette. Pokrovski, moonutades ajaloolisi fakte, ei näidanud, et imperialistliku sõja süüdlasteks olid kõikide riikide i m p e r i a l i s t i d .
1 9 1 7 . a . a u g u s t i s P o k r o v s k i n a a s e s V e n e m a a l e , a s t u s e n a m l a s t e p a r t e i s s e j a o s a l e s a k t i i v s e l t v õ i t l u s e s N õ u k o g u d e v õ i m u e e s t . P o k r o v s k i o l i t o i m e t u s e l i i g e 725AB89 M >A:>2A:>3> !>25B0 @01>G8E 45?CB0B>2» t ö ö t a s ! ( 1>;LH528:>2) o r g a n i « !>F80;- 45<>:@0B» t o i m e t u s e s . P e a l e S u u r e O k t o o b r i r e v o l u t s i o o n i v õ i t u v a l i t i P o k r o v s k i m õ n e k s a j a k s M o s k v a n õ u k o g u e s i m e h e k s . 1 9 1 8 . a . m a i s t j a k u n i o m a e l u l õ p u n i o l i P o k r o v s k i V N F S V r a h v a h a r i d u s e r a h v a k o m i s a r i a s e t ä i t j a . 1 9 1 8 . a . t e g i P o k r o v s k i s u u r e p o l i i t i l i s e v e a t a l i i t u s v a s a k k o m m u n i s t i d e ;52KE :><<C=8AB>2» ( A<) , f r a k t s i o o n i g a , k e l l e p r o v o k a a t o r l i k p o l i i t i k a t m a s k e e r i t i o s a v a l t v a s a k p o o l s e t e f r a a s i d e g a . P o k r o v s k i , o l l e s s a a d e t u d n õ u k o g u d e d e l e g a t s i o o n i k o o s s e i s u s B r e s t i , e t S a k s a m a a g a r a h u s õ l m i d a , P o k r o v s k i , k o o s r e e t u r T r o t s k i g a , k e e l d u s i d r a h u l e p i n g u a l l k i r j a s t a m i s e s t , r i k k u d e s p a r t e i d i r e k t i i v i . S e l l e s P o k r o v s k i v e a s v ä l j e n d u s t e m a v ä i k e k o d a n l i k i d e o l o o g i a , ü l e t a m a t u a n t i p a r t e i l i n e v a s a k p o o l n e t a g a s i k u t s u m i s e v a i m j a u l t i m a t i s m ( 1 9 0 8 - 1 9 1 0 ) , F5=B@87< ( 1 9 1 1 - 1 6 ) , a g a s a m u t i a s j a o l u , e t t a a s u s 1 9 1 7 . a . a n t i l e n i n l i k u l s o t s i a l i s m i ü h e s r i i g i s ü l e s e h i t a m i s e v õ i m a l i k u s t e i t a v a l p o s i t s i o o n i l . P e a l e B r e s t i r a h u s õ l m i m i s t v a s a k p o o l s e d k o m m u n i s t i d , j ä t k a t e s v õ i t l u s t L e n i n i j a S t a l i n i v a s t u , l a n g e s i d ü h a enam ja enam reeturlikkuse ja reetmise sohu, kuid Pokrovski siiski eemaldus neist.
Vasakpoolsuse halvad igandid Pokrovskil olid siiski ka hiljem. Ta toetas pahempoolset kooli väljasuremise teooriat ja komplekset õpetamist, kuni 1923.a. ta eitas koolis ajaloo õpetamise hädavajadust.
Saanud rahvahariduse rahvakomisari asetäitjaks, tegi Prokovski suurt organisatsioonilist tööd, olles asendamatu Kommunistliku akadeemia, Ajalooinstituudi. Ajaloolaste marksistide ühingu, Punase professuuri instituudi ja K e s k a r h i i v i j u h a t a j a k s . P o k r o v s k i t o i m e t a m i s e l j a v a h e t u j u h t i m i s e a l l i l m u s r i d a a r h i i v i d o k u m e n t i d e v ä l j a a n d e i d ( D e k a b r i s t i d e ü l e s t õ u s , E . P u g a t s i o v i j u h t i m i s e l t o i m u n u d t a l u r a h v a ü l e s t õ u s u s t , V e n e m a a r e v o l u t s i o o n i l i s e s t l i i k u m i s e s t ) . P o k r o v s k i o l i & !!! j a p e a t o i m e t a j a k s « 564C=0@>4=K5 >B=>H5=8O 2 M?>EC 8<?5@80;87<0 , d o k u m e n t i d e v ä l j a a n d e s , K o d u s õ j a a j a l o o t o i m e t u s e l i i k m e k s j a S u u r e V e n e E n t s ü k l o p e e d i a p e a t o i m e t u s e l i i g e . P o k r o v s k i o l i N S V L K T K j a Ü K T K r e a i s t u n g j ä r k u d e l i i g e . 1 9 2 9 . a . v a l i t i P o k r o v s k i N S V L T e a d u s t e a k a d e e m i a t e g e v l i i k m e k s . P e a l e X V I V K P ( b ) K o n g r e s s i t a v a l i t i @57848C<0 & ( 1) l i i k m e k s . Ü h i s k o n d l i k - p o l i i t i l i s e t e g e v u s e k õ r v a l t e g e l e s P o k r o v s k i s a m u t i t e a d u s l i k u u u r i m i s - j a p e d a g o o g i l i s e t ö ö g a . T a o l i r e a a j a l o o a j a k i r j a d e t o i m e t a j a k s ( AB>@8:- <0@:A8AB , « @0A=K9- a @E82» 8 4@. ) , õ p e t a s m i t m e t e s ü l i k o o l i d e s .
1 9 2 0 . a . a n d i s P o k r o v s k i v ä l j a « CAA:CN 8AB>@8N 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» - l o e n g u t e k u r s u s , m i s l o e t u d S v e r d l o v s k i ü l i k o o l i s . S e l l e s r a a m a t u s l ü h i d a l t , e l a v a s k õ i g i l e a r u s a a davas keeles, Pokrovski, vastukaaluks rohkearvulistele enne revolutsiooni välja antud monarhistliku vaimuga õpikutele, püüti anda Venemaa materialistlik ajaloo seletus. V. I. Lenin oma kirjas M. N.Pokrovskile 5/ XII 1920.a. kiitis selle katse heaks, samas v i i d a t e s r a a m a t u o r i g i n a a l s e l e ü l e s e h i t u s e l e j a e s i t u s e l e , t e g i m ä r k u s e , k r o n o l o o g i l i s e m a t e r j a l i l o e t e l u l i s a m i s e v a j a d u s e s u h t e s , e t e i o l e k s p e a l i s k a u d s u s t , e t f a k t e t e a t a k s ( 5=8=, !>G8=5=8O, B. X X I X AB@. 4 4 2 ) . S e l l e m ä r k u s e g a L e n i n e r a n d l i k u l i h t s u s e g a p a l j a s t a s k õ i g i P o k r o v s k i t ö ö d e p õ h i l i s e d p u u d u s e d : n e n d e s k e m a a t i l i s u s , k o n k r e e t s e s t a j a l o o l i s e s t m a t e r j a l i s t e e m a l d u m i n e . O a k a h e s a j a l u g u k ä s i t l e v a s p õ h i t ö ö s : CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L ( . , 1 9 0 9 - 1 9 1 4 , 874. "- 20 « 8@L» , « CAA:CN 8AB>@8N 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» - P o k r o v s k i e s i t a s p e a a e g u k õ i k o m a v a a t e d V e n e m a a a j a l o o l e . N e e d v a a t e d t e m a h i l i s e m a t e s t ö ö d e s o m a p õ h i l i s e s o l e m u s e s e i m u u t u n u d . V e a d , m i l l i s e d o n t e h t u d k a h e s ü l e v a l p o o l n i m e t a t u d t ö ö d e s , o n e n a m i s e l o o m u l i k u d k o g u P o k r o v s k i a j aloo kontseptsioonile. Vaatleme neist vigadest olulisemaid.
Pokrovski antimarksistliku ajaloolise kontseptsiooni aluseks olid: majanduslik materialism ja mahhistlik subjektivism.
Majanduslik materialism, mis oli Pokrovski poolt võetud aluseks marksistliku ajaloolise materialismi asemel, viis selleni, et tema töödes kujutatakse poliitikat passiivselt majandusest sõltuvaks, eitatakse ideede tagasimõju inimese olmele, ignoreeritakse ajaloos subjektiivset faktorit, eitatakse riigi aktiivset rolli ja isiksuse loovat rolli ajaloos.
Objektiivse tõe idealistlikust eitamisest ja mahhistliku tõe kriteeriumi (sihipärasus) vastuvõtmine väljendus Pokrovski juures ajalooliste faktide suvalises valiku printsiibis, antiteadusliku määratluse ajaloost kui poliitikast, mis suunatud kummuli keeratud minevikule, antiajalooline lähenemine ajaloosündmustele, aga samuti objektiivsuse ja teaduse parteilisuse vastandamine ja marksistliku teaduse objektiivsuse eitamine. Pokrovski töödes, eksliku meetodi mõjul, konkreetsete sündmuste kujutamine nende ajaloolises järjestuses asendati abstraktsete skeemidega, faktid olid enamjaolt näideteks ja illustratsioonideks nende skeemide juures, üldistused olid faktidest lahutatud ja põhinesid oma tahte järgi valitud faktidel, esitus allus poleemika huvidele. Konkreetne ajalooteadus muutus skolastiliseks formatsioonide aruteluks. Pokrovski ajalooline kontseptsioon pahempoolselt moonutab proletaarset internatsionalismi, ta on jäetud ilma armastusest kodumaa vastu. Pokrovski skeem eitab seda fakti, et enamlus on kõige parema pärija, mida inimkond on kogu oma ajaloo jooksul välja töötanud. Pokrovski kontseptsiooni läbib bogdanovlik suhtumine kultuuri mineviku, millise järgi enamik mineviku kultuuri saavutusi käsitletakse kui aadlike või kodanlikke, mis oma sisult on proletariaadile võõrad ajaloolised nähtused. Skeem mustab valikuta kõiki meie mineviku nähtusi. Töös « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» , e r i n e v a l t 4 - k d t ö ö s t , j u b a v õ t t i s s i s s e « k a u b a n d u s l i k u k a p i t a l i s m i k u i e r i l i s e f o r m a t s i o o n i , k u i d s e e - e e s t k a u b a n d u s l i k u l e k a p i t a l i s m i l e o l i a n t u d k o g u v e n e a j a l o o l i s e p r o t s e s s i o r g a n i s a a t o r i j a j u h i r o l l . K o o s k õ l as selle kontseptsiooniga, kaubanduskapital ja tema agendid mõisnikud-pärismaised, võites 17. saj alguses kodusõja, lõid Romanovite monarhia, mis eksisteeris, kui kaubandusliku kapitali ülevõimu vorm, kuni veebruarini 1917.a. Vene ajalugu, alates 18. saj. oli kujutatud kui tööstuskapitali ja kaubandusliku kapitali vahelise võitluse arengut. Vilja hindade muutumine ja selle seadmisel sõltuvusse kaubandusliku kaubandusega on Pokrovskil universaalseteks muukrauaks, millise abil Pokrovski seletas igasugust ajaloolist sündmust.
Marksismi klassikud rõhutasid mitmeid kordi kaubandusliku kapitali rolli vana tootmisviisi kaotamises, kuid nad kunagi ei teinud kaubanduslikust kapitalist, nagu seda tegi Pokrovski, uue tootmisviisi kandjat. See Pokrovski ekslik kontseptsioon läheb tervikuna lahku marksistlik-leinlikust ühiskonnaõpetusest. Marksism väidab, et ühiskonna arengu ajalugu on eelkõige, tootmise arengu ajalugu, tootmisviiside arengu ajalugu, millised asendavad teineteist sajandite kestel, tootmisjõudude a r e n g u j a i n i m e s t e t o o t m i s s u h e t e a r e n g u a j a l u g u . . ( AB>@8O ( 1) . >4. 54. ><8AA88 & ( 1) , 1 9 3 8 , AB@. 1 1 6 ) . P o k r o v s k i v e n e a b s o l u t i s t l i k u r i i g i k u i k a u b a n d u s l i k u k a p i t a l i d i k t a t u u r i t r a k t e e r i n g l ä k s t ä i e s t i l a h k u l e n i n l i k u s t i s e v a l i t u s e k u i p ä r i s o r j u s l i k e - m õ i s n i k e d i k t a t u u r i h i n n a n g u s t . N a g u 4 - k d t ö ö s , k u i k a CAA:CN 8AB>@8N 2 A0<>< A60B>< >G5@:5 , P o k r o v s k i , r i s t i - v a s t u m a r k s i l m i - l e n i n i s m i k l a s s i k u t e ü t l u s t e g a , e i t a s e k s l i k u l t v a n a R u s i k o g u k o n d a e k s i s t e n t s i ü l d s e , a s e n d a d e s 42>@8I=K< m a a v a l d a m i sega. Risti vastu ajaloolise tegelikkusega, Pokrovski eitas ühtse vene riigi eksisteerimist Kiievi ajajärgu ajal, astudes selles küsimuses vastuollu Marksiga, kes pidas vana Rusi ajaloo Kiievi perioodi keisririigi kasvamise perioodiks Ida-Euroopas, sarnaselt Karl suure keisririigile Lääne Euroopas. Pokrovski eitas samuti klasside esinemist Kiievi Rusis 10-11 saj. Olles truu oma antiajaloolisele kontseptsioonile, Pokrovski ei mõistnud Kiievi Rusis ristiusu vastuvõtmise progressiivset tähendust. Ta ei näinud erinevust varafeodaalse ja feodaalse perioodi vahel, ei näinud isevalitsusliku riigikorra progressiivsust võrreldes feodaalse killustatuse perioodiga. Eitades ühtse Kiievi vürstiriigi eksistentsi, Pokrovski väitis, et see ei saanud seepärast ka laguneda, järelikult, ei olnud miskit ka kokku koguda. Nii nagu tema eelkäiad kodanlikud teadlased, Pokrovski asendas vene rahvusriigi loomise küsimuse, milline ühendas rea väikeseid, killustunud feodaalseid vürstiriike, Moskva tähtsuse tõusu küsimusega. Vene rahvusliku riigi loomine, oli Pokrovski järgi kaubandusliku kapitali kätetöö. See tsentraliseeritud riik, tema arvates ei saanud olla loodud 15-16 saj. nn. ei olnud kaubanduslikku kapitali. Risti-vastu ajaloolist tegelikkust, Pokrovski loeb selle riigi looduks 16-17.saj , just kui see kaubanduslik kapital oleks siis ilmunud. Rusi üle olnud mongoli-tatari iket pidas Pokrovski ekslikult progressiivseks nähtuseks, justkui see aidanuks linnade Rusil minna üle feodalismi, aga seejärel kergendas tsentraliseeritud Moskva riigi loomist.
Feodalismile üleminekut ei seleta Pokrovski loomulike ajalooliste põhjustega, vaid väliste põhjustega kaubateede muutumisega ning mongolite pealetungiga. Feodalismi iseloomustamisel on Pokrovski täiesti solidaarne kodanliku ajaloo l a s e 02;>K<. !8;L20=A:8<. R i s t i - v a s t u m a r k s i s m i - l e n i n i s m i õ p e t u s e g a s e l l e s t , e t f e o d a l i s m o n t o o t m i s s ü s t e e m , m i l p e a m i s e k s t o o t m i s s u h e t e k s o n f e o d a a l i t o o t m i s v a h e n d i t e o m a n d j a e b a t ä i e l i k o m a n d i õ i g u s t o o t m i s t ö ö l i s e l e , - s u n n i s m a i s e l e , k e d a f e o d a a l e n a m t a p p a e i v õ i , k u i d k e d a t a v õ i b m ü ü a j a o s t a , k u s k õ r v u t i f e o d a a l s e o m a n d i g a e k s i s t e e r i b t a l u p o j a j a k ä s i t ö ö l i s e e r a o m a n d t o o t m i s v a h e n d i t e l e n i n g o m a e r a m a j a p i d a m i s e l e , m i s p õ h i n e b t a i s i k l i k u l t ö ö l ( AB>@8O ( 1) . >4. 54. ><8AA88 & ( 1) , 1 9 3 8 , AB@. 1 2 0 ) , P o k r o v s k i n ä g i f e o d a l i s m i s j u r i i d i l i s t e , õ i g u s l i k e s u h e t e s ü s t e e m i , m i l l i s t i s e l o o m u s t a t i k o l m e i s e l o o m u l i k u t u n n u s e g a : s u u r m a a o m a n d i ü l e v õ i m ,
p o l i i t i l i s e v õ i m u s e o s m a a h a r i m i s e g a j a
m a a o m a n i k e t e a t u d h i e r h a r h i a o l e m a s o l u .
K u n a 1 6 . s a j . V e n e maal mõned neist tunnustest hakkasid ära kaduma, siis Pokrovski arvas, et feodalism kadus ja oli asendatud sunnismaisuse õigusega, mis oli ekslikult vastandatud Pokrovski poolt feodalismiga. Seepärast ka Ivan IV võitlust suurbojaaride vastu, et tugevdada isevalitsuslikku võimu (vt. ?@8G8=0) , P o k r o v s k i e k s l i k u l t t r a k t e e r i s k u i a g r a a r a a d e l l i k u - k a u p m e e s t e r e v o l u t s i o o n i , m i l l i n e j u s t k u i l e i d i s a s e t f e o d a l i s m i l t s u n n i s m a i s u s e l e ü l e m i n e k u l j a m i s a n d i s m a a s u u r b o j a a r i d e k ä e s t k a u b a n d u s l i k u k a p i t a l i a g e n t i d e l e v ä i k e - j a k e s k m i s t e l e m õ isnikele.
Täiesti ebaõigelt on Pokrovski poolt valgustatud 17. saj. sündmused. Poola panide käsilased, avantüristid Vale-Dimitri I ja Vale-Dimitri II kuulutatakse Pokrovski poolt kasaka-talurahva tsaarideks. Poolakate ja nende käsilase Vale-Dimitri I intervintsiooni vastane 16-17. mai 1606.a. rahvaülestõusu Moskvas, kuulutab Pokrovski bojaaride-kaupmeeste vandenõuks, millisesse justkui pettusega oli rahvahulgad kaasa tõmmatud. Vene rahva kangelaslikku võitlust rahvusliku sõltumatuse eest Moskvat okupe e r i v a t e p o o l a k a t e v a s t u , P o k r o v s k i t r a k t e e r i b k u i p o o l a k a t e t õ t t u k õ i k u m a l ö ö n u d k a u b a n d u s l i k u k a p i t a l i j a a a d l i k e v õ i t l u s t . S e l l e v õ i t l u s e k a n g e l a s i 8=8=0 8 >60@A:>3> ( A<) P o k r o v s k i k u u l u t a s o m a k a s u p ü ü d l i k e k s i n i m e s t e k s . P e a l e s e g a d u s t 1 7 . s a j . P o k rovski arvates saabub poliitikas enne-opritsinat eksisteerinud korra restaureerimise ajajärk, majanduses tagasipöördumine naturaalmajandusele, kaubanduskapital loob külas sunnismaised suhted, monarhia muutub patriarhaalsest kaubanduslik-bürokraatlik monarhiaks. Kõik need väited on Pokrovski antimarksistliku metodoloogia tulemus, tema mittetõsisest suhtumisest 17. saj faktide tundmaõppimisse. Tegelikkuses mingit restauratsiooni ei olnud, pärismaiseks muutmine algas juba enne « A<CBK» , 1 7 . s a j m o n a r h i a j ä i f e o d a a l s e k s a s u t u s e k s o m a s o t s i a a l s e l t s i s u l t j a i s e v a l i t s u s l i k u k s p o l i i t i l i s e v õ i m u o r g a n i s a t s i o o n i s ü s t e e m i l t .
P o k r o v s k i e i t a b P e t e r I p r o g r e s s i i v s e t t ä h e n d u s t , k e l l e ü m b e r k o r r a l d u s i m a r k s i s m i k l a s s i k u d h i n d a s i d k u i V e n e m a a euroopastamise algust. Pokrovski pidas Peter I lihtsalt despoodiks ja põikpeaks, kes oli ajaloolaste poolt eksituse tõttu Suureks nimetatud. Peter I reformid viidi läbi, Pokrovski arvates, kaubandusliku kapitali huvides, risti-vastu aadlike huve. Selline Pokrovski ekslik trakteering läks samuti lahku marksismi klassikute arvamustega, kes väitsid, et Peter I reformid viidi läbi valitseva aadlike ja alles tekkinud kaupmeeste klassi huvides.
Stiihiliste, 078=0 8 C30G520 j u h t i m i s e l , p ä r i s o r j u s e v a s t a s t e t a l u r a h v a ü l e s t õ u s u d e k i r j e l d u s e l t e g i P o k r o v s k i r e a t õ s i s e i d v i g u . R a z i n i ü l e s t õ u s u t a p i d a s t e m a p o o l t v ä l j a m õ e l d u d k a u b a n d u s k a p i t a l i ( k a s a k a ) j a k a u b a n d u s k a p i t a l i ( m o s k v a ) v õ i t l u s e k s . P o k r o v s k i e i t a s s e l l e ü l e s t õ u s u t a l u p o j a l i k k u i s e l o o m u , r õ h u t a d e s s e l l e k a s a k l i k u i s e l o o m u . P e a l e s e l l e P o k r o v s k i p i d a s s e d a ü l e s t õ u s u p e r i f e e r i l i s e k s , m i l l i n e t e r v e t V e n e m a a d m i n g i l v i i s i l e i m õ j u t a n u d . P u g a t s o v i ü l e s t õ u s u i s e l o o m u s t a s P o k r o v s k i o m a 4 . k d : CAA:0O 8AB>@8O AL 4@52=59H8EL 2@5<5=L ( . , 1 9 0 9 - 1 9 1 4 , 874. "- 20 « 8@L» ) k u i k a s a k l i k k u , a g a « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» n i n g h i l i s e m a t e s t ö ö d e s t a a s u s õ i g e l e t e e l e , m ä ä r a t l e d e s s e l l e k u i t a l u r a h v a ü l e s t õ u s u , m i s s ü n n i t a t u d ü l e v e n e m a a l i s t e t i n g i m u s t e g a ja millisel oli mõju hilisemale tsaristlikule poliitikale. Kuid seejuures ta hakkas ekslikult määratlema Pugatsovi ülestõusu kui varajast kodanlikku revolutsiooni. Pugatsovi ülestõusu puhul Pokrovski esmakordselt ja täiesti õieti rõhutas Uraali pärisorjuslike tööliste rahvuse tähtsust, kuid neid viimaseid ta pidas peaaegu et kaasaegseteks tööstusproletaarlasteks ja kogu ülestõusu määratleti kui töölis-talurahva ülestõusu, millises juhtiv roll kuulus töölistele. See on ilmne ajalooliste sündmuste moderniseering. Pokrovski väitis, et need stiihilised talurahva ülestõusud võisid võita, mõistmata seda, et talurahvas oli võimeline, ilma töölisklassi juhtimiseta, vaid stiihilisteks ja organiseerimatuks liikumiseks.
1812.a. Isamaasõja süüdlaseks pidas Pokrovski mitte Napoleoni, kes Venemaale tungis, Pokrovski arvates, kui hädavajalik enesekaitse akt, vaid vene kaubanduslikku kapitali. Pokrovski eitas 1812.a. Isamaasõja rahvuslik-vabastuslikku iseloomu. Napoleoni I armee Venemaal oli Pokrovski arvates purustatud mitte kangelasliku rahvasõjaga interventsiooni vastu, vaid Napoleoni armee halva korralduse tõttu. Pokrovski püüdis mustata suurt vene väejuhti Kutuzovit, eitades tema väljapaistvat rolli lahingutes Napoleoni sõjaväega, samuti ta igatpidi laimab oma kodumaa tulihingelist patriooti Bagrationi. Pokrovski räägib palju suurtest ja väikestest Napoleoni marssalitest, kuid vaikib tervest reast andekatest vene väejuhtidest. Borodino, mis hävitas Napoleoni usu võitmatusse ja kindlustas vene rahva võidu usku, trakteeritakse Pokrovski poolt justkui Napoleoni vaieldamatut võitu. Pokrovski eitab samuti partisanivõitlust kui tähtsaimat Napoleoni üle saavutatud võidu faktorit. Kõiges selles ilmnes Pokrovski ajaloo kontseptsiooni rahvavaenulik olemus, milline nõukogude rahva vaenlaste rõõmuks tõmbas maha selle rahva ajaloolises minevikus kogu kangelaslikkuse, tema võitluse välisvaenlastega ja moonutas võitlust teda sajandeid rõhunutega, eitas rahva väljapaistvate esindajate ajaloolist rolli.
Dekabristide ülestõusu Pokrovski iseloomustab kui liikumist, kelle eelkäijad olid 18 saj. paleepöörete sooritajad ja dekabriste eneseid kui omakasupüüdlikke ekspluateerijaid, kes mõtlesid uutest, enam kindlatest talurahva riisumise vormidest. Sellisel viisil, Pokrovski, eitades aadlikest revolutsionääride progressiivset rolli, kes, Le n i n i a r v a t e s o l i d p a r i m a d i n i m e s e d a a d l i k e h u l g a s t , k e s a i t a s i d r a h v a s t ä r a t a d a ( c <. 5=8=, !>G. , B. X V I , AB@. 5 7 5 ) . O m a v i i m a s t e s t ö ö d e s P o k r o v s k i t u n n i s t a s j a i s e g i h i n d a s ü m b e r m õ n e d d e k a b r i s t i d e l i i k u m i s e e l e m e n d i d , k u i d d e k a b r i s t i d e t e g e v u s e r e v o l u t sioonilisust ta eitas tervikuna. Nii, näiteks, ta püüab tõmmata Pestelit ja tsernõsevskit isegi enamlasteks ja samaaegselt tõukab revolutsioonilisest liikumisest eemale dekabristide põhjatiiva. Kodanlus, Pokrovski arvates, ei olnud kunagi revolutsiooniline. Isegi Prantsusmaal 1789.a., tema arvaates ei olnud kodanlik revolutsioon, millise eesotsas oli revolutsiooniline kodanlus, vaid tööstuskapital, talurahva ja tööliste revolutsiooni abil, heitis sadulast vana kaubanduskapitali, mis oli tihedalt seotud m a a o m a n d i g a , a g a h i l j e m a s u s i s e k a u p m e e s t e n i n g m õ i s n i k e a s e m e l e . ( >:@>2A:89, « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» , 1 9 3 2 , AB@. 1 2 7 ) . S e l l e r e v o l u t s i o o n i j u h i k s j u s t k u i e i o l n u d k o d a n l u s , v a i d i n t e l l i g e n t s , m i d a t ä i e s t i e k s l i k u l t m õ i s t e t a k s e P o k r o v s k i p o o l t k u i k l a s s i d e s t k õ r g e m a l a s u v a t k i h t i . O n t e a d a , e t i n t e l l i g e n t s e i o l e i s e s e i s e v m a j a n d u s l i k k l a s s j a e i o m a s e e p ä r a s t m i n g i t i s e s e i s v a t p o l i i t i l i s t j õ u d u ( 5=8=, !>G. , B. X . , AB@. 2 0 7 ) .
6 0 - a a s t a t e r e f o r m i d e p õ h j u s e k s , s a m u t i n a g u s t o l õ p i n i r eforme, Pokrovski ei pea talurahva võitlust mõisnike vastu, vaid tööstuskapitali võitlust kaubanduskapitaliga. 60- aastate reformid Pokrovski arvates midagi ei muutnud. Pokrovski ei näidanud talupoegade olukorda enne ja peale reformi, nõnda nagu, tema sõnade järgi, mingit vabastamist ei olnudki. Ta ei näinud seda, et kuigi 1861.a. vabastamine oli talupoegade südametunnistuseta mõisnike poolseks röövimiseks, ikkagi see reform, nagu ka teised 60- aastate reformid, oli sammuks edasi tootvate jõudude arenemisel feodaalsest monarhiast kodanluseks, ta kergendas kapitalismi arengut.
Vene-Jaapani sõda vaatles Pokrovski mitte kui imperialistlikku (Pokrovski eitas 20 saj. alguses Venemaal imperialismi eksisteerimist) sõda, mitte kui kahe kiskja sõda kolooniate pärast, vaid kui kaubandussõda, milles justkui Venemaa oli ründaja ja Jaapan oli kaitses. Eitades nõnda jaapani imperialismi kiskjalikku, röövellikku rolli.
N õ n d a n a g u 4 - k ö i t e l i s e s , a g a k a ( >:@>2A:89, « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» , 1 9 3 2 , AB@. 1 2 7 ) = ( ( K o k k u v õ t l i k u s a j a l o o s ) ) P o k r o v s k i i s e g i e i e s i t a n u d V e n e m a a d a s u s t a v a t e r a h v a s t e a j a l o o k o o s t a m i s e k ü s i m u s t . S e l l e s k ü s i m u s e s , n a g u k a p a l j u d e s t e i s t e s , t a e i v a b a n e n u d o m a e n d i s t e õ p e t a j a t e k o d a n l i k e a j a l o o l a s t e - m õ j u a l t . S e l l i s e l v i i s i l , K o k k u v õ t l i k u s a j a l o o s P o k r o v s k i m i t t e a i n u l t e i v a b a n e n u d v i g a d e s t , m i s o l i t e h t u d 4 k ö i t e l i s e s t ö ö s , v a i d i s e g i s ü v e n d a s n e i d v i g u .
1 9 2 4 . a . i l m u n u d G5@:0E 8AB>@88 @52>;NF8>==>3> 42865=8O 1 9 8 2 0 22» . P o k r o v s k i , e s i m e s e n a a j a l o o l a s t e s t , p ü ü d i s a n d a s ü s t e m a a t i l i s t e s i t u s t 1 9 - 2 0 s a j . V e n e m a a r e v o l u t s i o o n i l i s e s t l i i k u m i s e s t . S i i s k i , j ä r g i d e s o m a a n t i t e a d u s l i k k u a j a l o o m ä ä r a t l u s t k u i m i n e v i k k u k u m m u l i a e t u d poliitikat, Pokrovski jõudis ajalooliselt ja poliitiliselt ekslikele analoogidele ning hinnangutele. Pokrovski ei mõistnud seda, et kõik sõltub tingimustest, kohast ja ajast. Arusaadav, et ilma sellise ajaloolise lähenemiseta ühiskondlikele nähtustele ei ole võimalik ajalooteaduse eksisteerimine ning arenemine, kuna vaid lähenemine vabastab ajalooteaduse juhuste ja eksituste kaose kuhjaks ( AB>@8O ( 1) . >4. 54. ><8AA88 & ( 1) , 1 9 3 8 , AB@. 1 0 5 ) . P ü ü d e s l e i d a a n a l o o g i a t k a a s a j a s t , P o k r o v s k i l u g e s ü h t e s i d 6 0 - 7 0 . a a s t a t e d e m o k r a a t e e n a m l a s t e , a g a t e i s i v ä h e m l a s t e s a r n a s e k s . T ä i e s t i e b a õ i g e l t , p o l i i t i l i s e l t e k s l i k u l t o n P o k r o v s k i p o o l t v a l g u s t a t u d n a r o d n i k l u s e k ü s i m u s . O n t e a d a , e t L e n i n j a e n a m l a s e d p i d a s i d 7 0 - a a s t a t e r e v o l u t s i o o n i l i s t n a r o d n i k l u s t t a l u p o e g l i k u k s s o t s i a l i s m i k s r e f o r m i j ä r g s e t a l u r a h v a i d e o l o o g i a v ä l j e n d a j a t e k s , k e s v õ i t l e s i d p õ l l u m a j a n d u s e a m e e r i k a l i k u a r e n g u t e e e e s t . AB>G=8: =0@>4=8G5AB20 v ä i k e t o o t j a t e k l a s s i v a l d a m i n e r e f o r m i j ä r g s e l V e n e m a a l . ( 5=8=, !>G. , B. I . , AB@. 2 7 2 ) . P o k r o v s k i a g a p e a b 7 0 - a a s t a t e n a r o d n i k u i d i n t e l l i g e n t s i i d e o l o o g i a v ä l j e n d a j a t e k s , k e s a r e n d a s i d o m a e k s l i k k u v a a d e t i n t e l l i g e n t s i l e k u i e r i lisele klassile. Pokrovski õigustas narodnikute terroristlikku taktikat, ta ei mõistnud seda, et narodnikud oma vandenõulasliku taktikaga pidurdasid massilise töölisliikumise kasvu. Mõistmata narodnikluse klassilist olemust, Pokrovski ei suutnud näidata tema väljakasvamist liberaalseks narodnikluseks, mis peegeldasid vene külas sündiva kulakute klassi huve. Seejuures Pokrovski väitis, et narodnikud olid enamluse eelkäiad, mõistmata, et narodniklus on marksismi õelaim vaenlane.
Rääkides lõhenemisest, mis toi m u s V S L T P ( ! ( 1 9 0 3 ) I I AL5745) I I k o n g r e s s i l , j a k a h e f r a k t s i o o n i m o o d u s t u m i s e s t V S L T P r i d a d e s , P o k r o v s k i e i m õ i s t n u d e g a n ä i d a n u d e n a m l u s e r a h v u s v a h e l i s t t ä h e n d u s t , e n a m l i k k u p a r t e i d k u i u u t t ü ü p i p a r t e i d . E d a s i s e s 2 0 s a j a n d i s ü n d m u s t e e s i t a m i s e s P o k r o v s k i o m a « CAA:>9 8AB>@88 2 A0<>< A60B>< >G5@:5» j a t e i s t e s o m a t ö ö d e s , o l l e s u s t a v o m a m a j a n d u s l i k u m a t e r i a l i s m i k o n t s e p t s i o o n i l e , i g n o r e e r i d e s a j a l o o s s u b j e k t i i v s e f a k t o r i r o l l i , a l a n d a s e n a m l i k u p a r t e i t ä h t s u s t , i g n o r e e r i d e s s e l l e o t s u s t a v a t t ä h e n d ust 20 saj sündmuste arengul. 1905-07.a. revolutsiooni liikumapanevate jõudude iseloomu hinnangul Pokrovski nägi selle revolutsiooni peamises ülesandes Venemaa kodanliku arengu tee puhastamises ja risti-vastu Lenini-Stalini õpetusega, eitas kodanliku-demokraatliku revolutsiooni edasiarengut sotsialistlikuks revolutsiooniks. 1905-07 .a. revolutsioonis nägi Pokrovski ikka seda sama tema poolt välja mõeldud tööstuskapitali kaubanduskapitaliga võitluse ilmingut. 1905-07.a. revolutsiooni liikumapanevaks jõuks pidas Pokrovski kulakut, kes oma vihas mõisnike vastu käis justkui isegi ülejäänud talurahva massi ees. Pokrovski alahindas talurahva kui proletariaadi liitlase, revolutsioonilist rolli kodanlik-demokraatlikus revolutsioonis.
Pokrovski ei näidanud Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni põhilist erinevust kodanlik-demokraatlikust Veebruarirevolutsioonist 1917.a. Lenin ja enamlased, Pokrovski täiesti eksliku arusaamise järgi, enne 1917.a. aprilli justkui kunagi ei püstitanud kodanlik-demokraatliku revolutsiooni sotsialistlikuks revolutsiooniks ümberkasvamise küsimust. On üldteada, et see küsimus oli tõstatatud Lenini poolt juba 1894.a. ja töötatud detailselt läbi 1905.a. Pokrovski aga väidab, et see küsimus oli Lenini poolt esmakordselt päevakorda võetud justkui Stokholmis enne Venemaale sõitu aprillis 1917.a. Sellisel viisil, ta moonutas Lenini tegelikku positsiooni ja liitus enamluse ajaloo võltsijatega.
Veebruari kodanlik-demokraatlikku revolutsiooni pidas Pokrovski proletaarseks, milline justkui de facto kehtestas proletariaadi diktatuuri. Pokrovski, pahempoolselt hüppas üle kodanlik-demokraatliku revolutsiooni etapi. Risti-vastu marksismi-leninismi õpetusele sellest, et revolutsiooni peamiseks ja põhiliseks küsimuseks on võimu küsimus. Pokrovski viis Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni olemuse tootmise järjärguliseks tööliste kätte mineku protsessiks. Sellepärast Pokrovski eitas relvastatud ülestõusu tähendust 1917.a. oktoobris, kui revolutsiooni otsustavat momenti. Oma Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni hinnangus Pokrovski seisis sisuliselt vähemlik-trotskistlikul positsioonil, eitades ekslikult Suure sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni majanduslikke eeldusi ja seaduspärasusi. Täiesti ebaõige on Pokrovski ettekujutus meie maa ajaloost peale oktoobrirevolutsioonilist perioodi. Reas oma artiklites, mis läksid kogumikku « :BO1@LA:0O @52>;NF8O» , e n a m l i k u p a r t e i N õ u k o g u d e v õ i m u k i n d l u s t a m i s e e e s t v õ i t l e m i s e p e r i o o d i ( k u n i 1 9 1 8 . a . k e s k p a i g a n i ) , k u i o l i v õ e t u d m e e t m e i d , m i l l i s e d h ä v i t a s i d j u u r e l t k o d a n l u s e , m õ i s n i k e , r e a k t s i o o n i l i s e a m e t k o n n a , k o n t r e v o l u t s i o o n i l i s t e p a r t e i d e j õ u d j a - k i n d l u s t a s i d m ä r g a t a v a l t N õ u k o g u d e v õ i m u s i s e m a a l ( AB>@8O ( 1) . >4. 54. ><8AA88 & ( 1) , 1 9 3 8 , AB@. 2 0 5 ) , P o k r o v s k i n i m e t a s p a t s i f i s t l i k e i l l u s i o o n i d e p e r i o o d i k s k l a s s i - v a e n u l i k e e l e m e n t i d e s u h t e s s i s e r i i g i s j a s e l l e p i i r i d e t a g a .
N c \ Ø ® Ž N B f Ę Č ź ` * ^ h i N P ī J Z \ Ź Ė " ~# ' 6' <' R' . ¾. Ō3 ųģųįÖųÖųÖųŹųŹųŹųŹų»ų»°ų„ų„ų„ųųųyųyųnų hŠR hR CJ aJ hµ hR CJ aJ hĶk» hR CJ aJ hYš hR CJ aJ hR hR CJ aJ hUō hR CJ aJ hæ<