Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ O Q ž’’’ N ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į 5@% šæ X bjbjĻ2Ļ2 % "Z X X B ’’ ’’ ’’ ° 4 4 4 8 l ° ¶ Ø Ø " Ź Ź Ź Ź Ź Ź ī š š š š š š $ I
R > 9 Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź M Ź Ź Ź ī Ź ī " * * Ź GFÖ Ź 4 ą Ž * ī c 0 * Ł ¾
. Ł * ° ° Ł * Ä Ź Ź Ź Ź Ź Ź Ź ° ° 4 ģ
° ° 4
Anarhistid ja Nõukogude Venemaa
K. Radek
v.a. Peterburis 1919.
Rõõmutundega võttis kodanlik ajakirjandus vastu teate, et nõukogude valitsus võttis (1918.a. suvel) anarhistidelt relvad ära. Anarhistide ajakiri Vaba Kommuun vajutab rahulolematuses tööliste- ja talupoegade valitsuse teguviisi peale sellise märgi, nagu see valitsus oleks astunud Kerenski jälgedesse. Vähemlased, kes revolutsioonis ei ole suutnud midagi ära teha, need ajaloo harjunud pealtvaatajad, järeldavad, võidurõõmus: Anarhismi isad anarhistide vastu.
Nõukogude valitsus nägi juba ette ära nii kodanluse rõõmu kui anarhistide nutulaulu ning revolutsiooni pankrottide tule ja tõrva pildumist, kui ta võttis nõuks anarhistid relvituks teha. Ta võttis anarhistide vastu karmid abinõud sellepärast tarvitusele, et ta seda töörahva-revolutsiooni huvides möödapääsmatuks pidas. Töölised võtsid kõikjal töörahva valitsuse teguviisi vastu heakskiiduga: anarhistide riisumised ei olnud mitte ainult kodanluse vastu sihitud, vaid ka tööliste vastased.
Kuid oleks liig piiratud rõõmustada riisujatelt sõjariistade äravõtmise puhul, lähtudes ainult isiklikust julgeolekutundest. Valitsuse sammul on sügavamad juured, kui püüd elanikke kaitsta röövkäikude eest: tööliste hulgad peavad sellest sammust igakülgselt aru saama.
Missuguses vahekorras proletaarne kommunism on anarhismiga? Kui rohketest õpetustest ja vooludest, millistesse praeguse aja anarhism jaguneb, pöörata tähelepanu nende hulgast kõige põhjalikuma vastu, siis näeme, et ta lõpusiht on riigivõimu- ja majandusliku tsentraliseerimise eitamine. Nii üks kui teine väide on kasvanud välja ühiskondliku arenemissihi täielikust mõistmatusest ja seepärast võib vahekord proletaarse kommunismi seisukohalt anarhismi vastu, mis puhta ajaloolise teadusena ajalooõpetusel põhineb ja töölisklassi huvisid nimelt ajaloolistes püüetes kaitseb, ainult eitav olla.
Kapitalism ei kujuta enesest mitte ainult töölisklassi orjastamist, vaid ühes sellega produktiivsete loodusjõudude painutamist inimkonna tahtmiste alla. Kunagi pole varemalt ajaloos loodusjõud inimese poolt nii ära võidetud kui kapitalismi ajajärgul. Kapitalism painutas oma tahtmise alla auru- ja elektrijõu, ühendas nende abil ka maakera kõige kaugemad osad. Ta toidab Saksa töölisi Hiina riisiga, varustab Inglise elanikke Siberi võiga, aitab Vene rahvast oma maa rikkuseid Ameerika masinate abil kätte saada, varustab inimkonda Lõuna-Ameerika kullaga ja valgustab laplaste hurtsikuid Mehhiko naftaga. Kapitalism on ära võitnud kauguse, ta saab telegraafi abil aja vastutöötamisest jagu, ta on maakera ümber muutunud ainsaks viljaaidaks ja ainsaks töökojaks. Kuid selles arenemisjärgus, mis kõiki inimesi ühiseks seltskonnaks põimib, kus üks osa on ühiselt seotud ja ühiselt üksteisest sõltub, on kapitalism ühes sellega terve maailma töörahva ühe klassi orjadeks teinud koguni väikeste trustikuningate rühmakese orjadeks.
Kui trustikuningate on kasulik tööjõudusid tarvitada kummi tootmisel, siis nad ei peatu isegi kõige elajalikemast tempudest, et aga Kongo neegrid, Potumaano indiaanlasi sundida sellist hulka kummi koguma, kui palju neil vaja on. Kui Ameerikas naftakuningad tahavad Mehhiko naftakonkurentsi kõrvaldada, siis kutsuvad nad Mehhikos ellu revolutsioonilise mässu, seavad siis seal korra Ameerika kepi abil jalule, et haarata enda kätte inglaste hõivatud naftarikkaid maakondi. Kui malmi hinnad rahaturul kõrgele tõusevad, siis on kapitalistlikud trustid valmis raudse rusikaga kogu maailma metallitöölisi sundima streikidest lahti ütlema ja töötama kaksteist tundi.
Töörahvas võitleb loodusjõudude ja inimkonna jõu kurnamise vastu, mis toob kasu ainult sellele kolmesajale inimesele, kelle kohta Saksa vägeva elektritrusti juht, Walter Rattonau ütleb, et nende käes on terve maailma majanduse juhtimine. Proletariaat püüab sellpoole, et loodusjõud, mis on kogu maailma töörahvahulkade vaeva ja higiga võidetud, neile kasu tooksid, aga mitte käputäiele võimuhaarajatele. Aga töölisklass ei või seda vägevat aparaati ära hävitada püüda, mille kapitalism lõi ja mis kõik töökojad üle terve maailma seob, mis ühendab kõigi inimeste jõupingutusi nende võitluses loodusega. Ümberpöördult: töölisklass tahab kõigi töötajatehulkade huvide nimel tugevamaks liita seda inimkonna töötegijate vahelist sidet, tugevdada aparaati, mis kogu maailma ühendab.
Igasugune trustikuningate rühm, mis ühe või teise riigivõimu kaitse all seisab, püüab tervet maailma oma alla painutada, surmata teise trustirühma konkurentsi, luua ühe ainsa riigi kapitalistide ainuõigust üle terve maailma. Aga kui see on võimatu, siis ta katsub seda maad-riiki sellest rahvusvahelisest majandusorganismi elavast kehast välja lõigata, võttes selle oma spetsiaalse mõju alla. Sellepärast ta püüab seda maakanti tollimaksude, suurtükkide ja püssitikkude müüriga ümber piirata.
Rahvusvahelist tööorganismi ellu kutsudes takistab kapitalism samal ajal ta arengut, killustab ta rahvusvahelistesse tööorganismidesse, mis on seatud üksteise vastu. Sel teel on rahvusvaheline kapitalism jõudnud nõnda kaugele, et inimeste sugu, keda ta ise ühendas, vennatapusõja kammitsas on, et mitte ainult rikkused, mis aastasadade jooksul on kogutud, ei hävineks ja oleksid ka tulevikus kasu toovad jõud.
Kui proletariaat selle hävitustöö kordamist ei taha, kui ta ei taha, et praeguse aja kapitalistide kultuuri varemetele nälg ja külm asuks, siis ta peab trustikuningate käest võimu välja kistes ära hävitama nende poolt üksikute majanduslike organismide vahele seatud takistused, peab ülemaailmse majandusorganismi tsentraliseerimise käigu viima lõpuni.
Rahvusvaheline proletariaat tarvitab edaspidigi tööjõudu teatud kaupade valmistamiseks ainult seal, kus selleks on soodsad tingimused. Ta ei hakka vilja kaljuküngastele külvama ega kaevandustest kaugel malmi valmistama. Ta muudab maailma kavakindla tööjaotuse organismiks. Sellest järeldub, et töölisklass ei pea tsentraliseeritud majanduse ühendust ja ta tööriistu laiali jagama, vaid kindlustama töörahva võimu, mis inimsoo kõiki jõupingutusi igasuguse kasuahnuse hävitamise poole juhib.
Aga mitte üksi tulevikukasude kaitseks ei seisa meie keskmajapidamise võimu poolt, võim, mis juhib inimkonna kasu toovaid jõudusid, oleme seda enam keskvõimu poolehoidjad sotsiaalse revolutsiooni, kodanluse allaheitmise ajajärgul. Selleks, et saada parajal silmapilgul töölisklassi terve jõuga hoogsalt ta kurnajate kallale tungida, et neid jõudusid vägevate löökide jaoks koondada, läheb revolutsioonil vaja revolutsioonilist keskvalitsust, kelle käsutada oleksid kodanluse ja selle abiliste allasurumiseks võitlevate rahvahulkade ühendatud jõud .
Kui kasakate töörahvas Kaledini ja Dutoviga võitluses oleks ainult enese võimaluste hoolde jäetud, siis poleks ta vist veel tükil ajal sellest vasturevolutsioonilisest hädaohust jagu saanud, mis nii teda kui tervet revolutsioonilist Venemaad ähvardas.
Anarhistid võivad öelda: Aga selleks ei ole ju riiki tarvis, et Peterburi või Moskva töölised oleksid vabatahtlikult Kaleedini vastu abi saatnud. Kuid asi pole nii lihtne. Kui ühel ja selsamal ajal astuvad nõukogude valitsuse vastu välja nii Kaledin kui Dutov ja Ukraina raada ja Kornilov, kes võtab siis oma peale otsustamise, missugune hädaoht on suurem, millise vastu on tarvis esmalt jõud saata, millisele aga on käesoleval silmapilgul järele anda? Võitus vasturevolutsiooni väliste nähtustega nõuab juba revolutsioonilist keskvalitsust.
Vajadus selle järele muutub veel selgemaks, kui asi puutub nende tingimuste hävitamisse, mis tekitavad vasturevolutsioonilist liikumist, majanduslikku lagunemist ja nälga. Siin sellest saab iga tööline aru ei ole võimalik senikaua oodata, kui isiklike kogemuste ja ennekuulmatute kannatuste abil iga vabrik, iga küla õpib ära teistega ühenduse korraldamise ja talle vajalikke kaupade vahetamise. Iga tööline saab sellest aru, et toidutagavarasid võib ainult siis saada kui veovahendid paremale järjele seatakse, kui vabrikute tööviljakus tõuseb. Ilma heade raudteedeta, ilma vabrikutööstuseta on võimatu nälja ja külmaga võidelda, mida vasturevolutsionäärid endi kasuks tarvitavad, et revolutsiooni kordaminekut hävitada.
Nii siis on revolutsiooni kaitsmine ilma keskvalitsuseta võimatu. Meie näeme, et Vene töölised ja talupojad oma suures enamuses sellest väga hästi aru saanud. Nõukogude kongressid, mis kahtlemata tööliste ja talupoegade hulkade tahtmist esitavad, on rahvakomissaride nõukogule volitused andnud, nagu seda veel ei ole olnud ainsalgi valitsusel maailmas. Meie vastased räägivad nõukogude isevalitsusest, aga see on iseenesestki mõista tühi lori. Isevalitsus, kellel ühtegi teist võimu käes ei ole kui rahvahulkade kaasabi, see on rahvavalitsus selle sõna kõige paremas mõttes. See on ühtlasi rahvahulkade valitsus, kes teavad, et nad on vaenlastest ümber piiratud ja et on vaja jõudusid ühendada, et vaenlastest võitu saada.
Ei ole revolutsiooni ilma töörahva laiade hulkade isetegevuseta. Kohalikud nõukogud on hulkade isetegevuse tööriistad. Kuid nõukogude revolutsioon oleks vasturevolutsiooni jõududega ära lämmatatud, kui ei oleks asutatud võitluse keskus, see on valitsus, see on riik, kes nõukogude jõudusid kohaselt ühendab ning juhib.
Kui asi on nii, on anarhistide õpetus, et revolutsioonis on kõik tarvis ehitada üles hulkade isetegevusele, et ei ole tarvis mingit töölistevalitsust, siis see õpetus on sihitud töörahva kasude vastu, revolutsiooni vastu, see on vasturevolutsioonilise teaduse õpetus. Anarhistidele nende vaadete levitamise vabadust jättes ei ole me oma silmi sulgenud hädaohu ees, millised peituvad anarhistlikes püüetes. Sellele vaatamata, et anarhistid kindlasti usuvad iseenesest ausalt, et nad teevad hulkade orjaikkest vabastamise tööd, edendavad nad tegelikult kodanluse uuendamise asja.
Aga mõttest peab mõtte abil jagu saama ja nõukogude valitsus ei ole mingil viisil anarhistide kihutustöö vabadust rikkunud. Kui mingisugused tööliste rühmad muutusid ideelisteks anarhistideks, siis andis nõukogude valitsus neile ajalehtede väljaandmiseks ruume kasutada. Ta tegi seda kindlas arvamises, et mitte vägivald, vaid kihutustöö on kõige parem abinõu, revolutsiooni teaduse üle, anarhismi kui ideelise voolu äravõitmiseks.
Teisiti on lugu, kui asi puutub nõukogude valitsusele otsese vastupanu katsetesse, või teoavaldustesse, mis on sihitud lagunemise suurenemisele, revolutsiooni kokkulangemise peale. Sarnastel kordadel ei või kihutustöö pikaldast mõjuavaldust ootama jääda, siin nõuavad proletariaadi huvid hädaohu viivitamatut kõrvaldamist. Ja see hädaoht on Vene revolutsioonis suurem kui ühegi teise riigi revolutsioonis.
***
Kui heita pilk anarhismi ajalukku, siis meile selgub, et Saksamaal ega Inglismaa , maades kus kapitalism on enam arenenud ei ole anarhistlik liikumine kuigi tugev ja seda leidub vaid Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias, mis on suhteliselt maha jäänud maad. Näib nagu räägiks anarhismi areng Ameerika Ühendriikides eelmainitud olukorra vastu. Aga see paistab ainult nii olevat: anarhism seab oma ridu kokku nimelt Itaalia, Hispaania ja Vene sisserändajatest.
Arusaadav asi: selliste maade proletariaat, kus töö ise teda päratu suurtes vabrikutes suurtesse hulkadesse liidab, teda ühendusega tutvustab, mis mitmesuguste tööstuseharude vahel on olemas, hiiglasuure aparaadiga tutvustab, mis selle ühenduse teenistuses seisab, niisugune proletariaat saab suurepäraselt aru, et on vaja ettevalmistuse keskorganit, et on tarvis valitsust, kes seda organismi juhiks.
Arenenud kapitalistlike maade proletariaat mõistab, et kodanlus esindab päratut suurt organiseeritud jõudu, mille äravõitmiseks on tarvis luua proletariaadi jõudude keskus. Ta saab aru, et ilma proletariaadi diktatuurita, st. ilma revolutsioonilise valitsuseta, kes koondab kõiki töölishulkade jõude kapitalistlike vahekordade ja kodanliku vastupanu mahasurumiseks, jääb võit kodanluse üle, kättesaamatuks. Töölistele Hispaanias või Itaalias, kus kodanlus ei ole suuri tööliskeskusi loonud, kus ta uut iseenda tugevat organisatsiooni ei ole tekitanud, näib nii olevat, et riiklik võim on inimeste juhuslik väljamõeldis, kunstlik sünnitis. Neile näib, et kui kodanlus ei oleks ennast selle kunstliku aparaadiga varustanud, siis oleks võimalik sellest orjusest kergemini vabaneda. Ja kui see riik ei ole muud kui orjastamisemasin, siis võib teda ju kergesti maha lõhkuda. Nad ei saa aru, et see orjastamisemasin on samal ajal ka niisugune masin, mis kaupade valmistamist tsentraliseerib ja mõtlevad, et riiklus on vaja üleüldse likvideerida. Nad ei saa aru, et kodanluse kaotamiseks on tarvis luua ajutiselt töörahva võim, töörahva enese riik.
Venemaal on iseenesest anarhismile soodne pind. See on päratu suur väikekodanlike jäänustega maa ja ka töölisklassis peitub seal kõrge protsent säherdust ollust, kes alles esimeses põlves linnatöölise elu elavad. Need talupoegadest või väikekodanlusest tuletatud ollused saavad praeguse aja majapidamise keerulisest mehhanismist niisama vähe aru nagu ka talupojad ja väikekaupmehedki. Talupoeg ei tunne enda olenemist maailmaturust, riigi käekäigust ta elab kaasa vaid küla elule. Väikekaupmees tunneb ainult oma tänava elu. Tööline, kes talupoja ja väikekaupmehe silmaringist ei ole kõrgemale suutnud tõusta, mõtleb, et kui ta saab kätte oma vabriku ja kui ka sütt saab, et siis ta on päästetud. Sarnase mõtteviisiga tööline läheb kott kaelas külla, et end leivaga varustada ja ta ei mõtle, et kui kõik niiviisi tahaksid teha, siis oleks kogu kauba vedu sassi aetud, päratu suuri hulki ei saaks enam loovas töös kasutada, ning nad kulutaksid kõik ära oma sõitudele.
Sõdur, kes on riigiaparaadiga vaid sõja ajal kokku puutunud ja sedagi ainult verevalamise ja purustamise tööriistana näinud, kes on võinud näha kuidas ametnikud seda aparaati riisuvad, vaatab isegi töörahvavalitsuse ja riigi peale nagu oleks see võõra vara. Ta ei tunne südametunnistuse piina, kui ta rahva rikkusi riisub, vaatab töörahvavalitsuse peale, kes seda tegemast takistab, kui vägivallatsejate peale. Sellisel pinnal võib anarhism lüüa õitsele, võib rahvahulkadesse istutada õpetusi, mis on sihitud igasugustele ühistele ja isiklike riisumise püüdlustele.
Kui vähemlaste ?5@54 ( ( E d a s i ) ) ü t l e b , e t e n a m l a s e d o n r a h v a h u l k a d e s n e i d a n a r h i s t l i k k e p ü ü d e i d t o e t a n u d , s i i s s i i n o n ü h e n d a t u d s i l m a k i r j a l i k k u s j a n ü r i d u s . I s a n d a d v ä h e m l a s e d , k e s k a h e k s a k u u d h o i d s i d t ö ö l i s i v õ i m u v õ t m i s e s t t a g a s i , k e s a i t a s i d k a h e k s a k u u d k o d a n l u s el võimu hoida, kes teda aitasid, rahva enese nähes, rahvavara röövida, nemad olid needsinatsed, kes igasuguses rahvarühmas omavolilise omandamise kavatsusi-püüdlusi suurendasid.
Töörahva keskvalitsuse puudumine, see on pind selleks, et igaüks oma käe peal ja oma vastutusel püüab talitada ja ennast päästa. Ainult enamlased, võimu oma kätte võttes, tööliste huvide kindlustamiseks ja ainult sel kombel nad võivad töötada töölishulkade seas anarhistide püüdluste vastu.
Ainult niisugusel valitsusel, kes võtab kõik abinõudtarvitusele, et näljastele leiba muretseda, et peavarjuta inimestele hooneid anda, et vabrikutes tööd joonde seada, on õigus ja kõlbeline jõud kõige karmimaks rahvahulkade anarhistlike sihtide vastaseks võitluseks.
Meie, kes me kodanluselt tootmisvahendid ära võtame, võime rahvale öelda: igaüks, kes oma vastutusel kodanlust riisub, võtab ühes sellega rahvalt selle ära, mis tulevikus terve rahva päralt peab olema, säherdune inimene talitab omakasu püüdes, talitab rahvahulkade huvide vastu ja ta on tarvis kinni võtta.
Kui Kerenski Durnova suvemajas anarhistidelt sõjariistad ära võttis ja kui vähemlased ja sotsiaalrevolutsionäärid enamlastelt sõjariistad ära võtsid, värisesid nende käed: nad teadsid ise väga hästi, et nad kaitsevad kodanlikku eraomandit tööliste huvide vastaselt. Kui töörahvavalitsus, kes kodanluselt relvad võttis ja kes samm-sammult kapitalismi hävitamise poole läheb, oli sunnitud anarhistid relvajõul alistama, siis ta tegi seda rahuliku südametunnistusega; kaitseb ta ju rahva huve selliste isikute vastu, kes riisuvad rahva vara, kes takistavad kapitalistide käest varanduste äravõtmist.
Elanik tunneb rõõmu, et teda pimedas uulitsas keegi paljaks ei riisu, me jätame talle selle lõbu, sest me võtame temalt selle, mis ta kui kapitalist on endale rahva käest kokku röövinud, seaduse alusel, ära päise päeva ajal.
Nõukogudevalitsus ei kartnud kodanluse hädakisa, kui ta sõjariistad käes Rudnejeveid, Korniloveid, Kaledineid maha surus; nõukogude valitsus ei karda anarhistide kisa, kui ta sõjariistad käes sunnib neid alla andma. Ja nii ühel kui teisel juhtumil kaitseb ta ühtesid ja samu huve: töölisklassi huve, kes on kapitalistide küüntest võimu ära kistes ei või muuda seda mängukanniks röövlite käes, kes sellel sihil kapitaliste röövivad, et ise väikekapitalistideks saada.
***
K. Radek. Anarhistid ja Nõukogude Venemaa. Peterburis 1919. Eesti t.k.k.a. w. Kirjastuseosakond. Töörahwa kirjandus nr8. 17-es riigitrükikoda, Peterburis, 7. roodus, 26. Hind 2 rbl. ((11 lk. ehk 5 A4))
PAGE # % -
% 6
@
A
x ¬ e f ° » Ź ³ ŗ j k l u | ¬ “ J
+ : < ø ļ š ų ł Ī / @ ß ą ¤ ½ Ę " " " üńéāüŽŚÖŚŽŚŅĖŅĒĆŚĆæĆæ»æĆæ·³»³Æ»³æ³»³«³«§«§«§ §«§»§§ h½u% hÓo h¬( h:W] h:W] h:W] h²c h( h©) hūgé hf] hāt h 5 hN\¬ hHÓ hHÓ hHÓ hBwō h
Yg h/oŗ h D h D h D CJ aJ h D h D CJ aJ h D : $ % / 0 G H
f k ł õ ą " # %% ü' Š* , S. 0 1 1 „1 ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ųK X žž " ," ¾# Į# Ė# Ż# ü# ž# $ $% %% ń' ū' ü' ż' ”) £) ¹) Ä) Ļ* Š* + + + , , C- D- . R. S. 80 A0 L0 1 1 Ź3 5 5 Ē6 48 S8 {9 |9 Q: ¹: Å:
; ; %; D; a; n; 4= F= G= @ @ A "A B SB _B ²B ³B ŲD ćD äD °E üųōųōüōüōųōšōšģüģüģšģčüčģčįčŻčŁÕŁÕŁÕŃÕŃĶüĶŃĶÉüÉÅÉüÉüÉĮĶĮŗĮüĮ¶ü¶Į²®²® h÷2 hā h’FŽ h( hi§ hi§ h( hW}| hŚ#w hļX® hCiÖ hÖ0 h^ ? hŲ( hŲ( hŲ( h9 hI hd k h½u% hf] D„1 ¦1 r3 5 |9 G= ~? ³B ×C äD F nH PI $K %K .K ųK X X X X X X X X ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgd½u% ų’ &`#$gdI °E ±E ÖG čG nH J J -K .K 7K YK ŅK ćK äK óK ÷K ųK łK ’K L X X X X
X X X
X X X X X üųōųšōšģōģčäąäčŁĻÉĻĒÉĆĻÉĻøĻÉĆ“Ł hµwŽ hµwŽ 0J mH nH uh1B6 U
h1B6 0J j h1B6 0J U h D h¦[ h( hBwō h@° h¦[ hJF* hf] h÷2 hP6z
PAGE 1
1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° J @ń’ J N o r m a a l l a a d CJ _HaJ mH%sH%tH 6 A@ņ’” 6 L õ i g u v a i k e f o n t R i ó’³ R N o r m a a l t a b e l ö 4Ö
l 4Ö aö * k ō’Į * L o e n d i t a 2 @ ņ 2 ½u% J a l u s
Ę _¾$ 6 )@¢ 6 ½u% L e h e k ü l j e n u m b e r ¢B Z ’’’’ $ % / 0 G H f k ł õ ą % ü Š" $ S& ( ) ) „) ¦) r+ - |1 G5 ~7 C9 g: t; Ø< ž> ą? “A µA ¾A B B B B B B B £B 0 0 0 0 p 0 0 p 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 ( 0 p 0 ( 0 ( 0 ( 0 0 0 0 0 0 0 0 8 0 8 0 0 8 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 Xt " °E X & ) + „1 X ' * X ( ! !’ B B £B # % . 0 F I e g j l
ų ś ō ö ß į $ & ū ż Ļ" Ń" $ $ R& T& ( ( ) ”) ¤) §) q+ s+ - - {1 }1 F5 H5 }7 7 B9 D9 f: h: s; u; §< ©< ż> ’> ß? į? ³A ŗA ½A ¾A B B B £B ŗA ¾A hB B B B £B B B B £B ’’ K o i t r a u n t s + å * I ā ²c āt 9 D ®O ©) ( ½u% JF* æs+ Ö0 5 1B6 P7 ^ ? :W] f] ½c
Yg d k Ś#w P6z W}| Óo ¬( ÷2 ¦[ i§ N\¬ Ų( ļX® @° /oŗ HÓ CiÖ ’FŽ µwŽ ūgé ¹$ź Bwō ’@ $ $ ¼+! $ $ 4 7 8 B ¢B @ @ @ ° @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ Gŗ z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3&ŗ z ’ A r i a l " ń šŠ h [
Ź]ėį¦ Č Ą8 ! y Č Ą8 ! y ! š “ “ r4 gB gB 3 š H š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’®O ’’ K o i t r a u n t s ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 h ¤ ° Ą Ģ Ų ģ ü
$ 0
< H P X ` é s s Koit f oit oit Normal.dot raunts d 17 n Microsoft Word 10.0 @ ¦=#& @ )Å/É@ f@Ö Ź Č Ą8 ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 ģ h p Ø ° ø
Ą Ķ é kodu Ti y ! gB A
Tiitel
! " # $ % & ' ( ) * + , - ž’’’/ 0 1 2 3 4 5 ž’’’7 8 9 : ; < = ž’’’? @ A B C D E ž’’’G H I J K L M ž’’’ż’’’P ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ą-FÖ ŹR D a t a
’’’’’’’’’’’’ . 1 T a b l e ’’’’ 6 W o r d D o c u m e n t ’’’’ "Z S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’’’’’’’’’ > D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’ F C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ k ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Wordi dokument
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q