Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ CEþÿÿÿBÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥ÁU@ ð¿?bjbj¬›¬› .PÎñÎñý6ÿÿÿÿÿÿˆ˜˜˜˜˜˜˜¬ppp8¨,Ô¬µ¶ôô"4666666$kR½:Z˜Z˜˜o^ ^ ^ ˜˜4^ 4^ ^ p ˜˜p è@EÈýï¶Êp&èp 4…0µp ÷ .÷p ¬¬˜˜˜˜÷˜p Ä^ ZZ¬¬Äp< "¬¬p Tänapäeval igapäevaseks saanud tagasiulatuva jõuga seadustest Millised tunduvad õiglased, kuid mis on pärit sinisilmade arsenalist, kes sellistest terrori võimalustest ei osanud toona undki näha, kuid ... Uskudes siiralt EV põhiseaduse määrust (§23. Kedagi ei tohi süüdi mõista teo eest, kui seda tegu ei tunnistata kuriteoks seadus, mis oli jõus teo toimepanemise ajal. Kellelegi ei tohi mõista raskemat karistust kui see, mida võinuks talle mõista õigusrikkumise toimepanemise ajal. Kui seadus sätestab pärast õigusrikkumise toimepanemist kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust. ....), selline lause on enamik põhiseadustes, siis juba ammu tekkis tunne, et miskit on maailmas viltu vajumas ja mitte ainult meie riigis. Tegu mis ei olnud kuritegu, muutus ühtäkki kuriteoks?! Kuna seaduseandja nii arvas. Kas uued seadused tunnistavad neid vanu, kes jõudsid seadusega kehtestatud ikka kaotasid saadud õigused on uute seadustega ja otse välja ütlemata põhjusel, kuulutanud vanu teovõimetuks (§57 .. teine lõik, „Hääleõiguslik ((minu rasvane kiri)) ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks), et nende üle võtta uute seaduste alusel holdusõigus, kuna nad on retsidivistid-haiged-ohtlikud, keda tuleb karistuse hirmus õigele teele suunata. Kus on minu valikuvabadus? Heauskne ostja-lojaalne kodanik? Et asi oleks siililegi selge, siis toon lihtsa ja igapäevasest elust toodud näited, et jutu iva leemesse ära ei upuks. Iga inimene sünnib ilma ... ... , temal on isegi juba enne sündimist õigus elule, saab neliteist ja õiguse astuda mingisse noorteühendusse, või teha ära jalgratta, moootoratta või autojuhi eksami, või mingid teised õigused, olenevalt riigist. Ta saab kuusteist ja saab õiguse teha ära mootoratta juhi, jahimehe jne eksam, või osta sigarette jne või minna kinno, mingit teatud filmi vaatama, või paljud teised õigused. Nii juhtub ka 18., 21., 25., 35.,40., 45., 65., 70.a. jne. saamisel, ta sai (või juba kaotas) mingid õigused. Isegi peale ta surma on temal mitmed õigused ja mis kehtivad võrdlemisi pika aja. Nõukogude ajal tehti katse kaotada pärandamise õigus, kuid see ettepanek soikus. Vahel öeldakse, et tehke nii või naa, siis me säilitame teie õigused. Mis õigusega üldse nii küsitakse ja mis otsustajad nad on? Olgu need juhiload, kooli kooli diplom või miski muu tunnistus. Kui ma rikun pahatahtlikult liikluseeskirju, või kui juhiload on mingis teises keeles, siis ei tähenda see seda, et ma olen juhtimisõigusest ilma jäetud, vaid seda et ma käitusin vääralt või et juhitunnistus ei vasta moodsatele (kohalikele) seadustele, kuigi rahvusvaheliselt on nad kehtivad, aga miks siis mitte kodumaal?. Viimane on tehniline küsimus ja meie tingimustes ebaoluline. Õige registrihaldur oleks saatnud kõigile, mingeid tingimusi esitamata, lihtsalt uued dokumendid ja vana oleks kehtinud seni, kuni seda omanik kasutada soovib, sest sisuliselt on ta kehtiv. Sama lugu oli rublaga, mille kohta keegi kunagi kostis, et see ei ole raha. Samal ajal see kehtis naaberriigis ja sisuliselt ta muutus valuutaks, ehk välisriigi rahaks (tihti ei räägitagi rahast rääkides sõnaga raha, vaid valuuta). Arvan, et kroon ja sent olid esimesed sõnad, mis siinsed eesti keelt mittevaldavad inimesed ära õppisid ja milliseid sõnu ka tegelikkuses kasutasid isegi omavahelisel suhtlemisel. Kuid aja möödudes võttis mingi seadusandlik asutus samade asjade suhtes vastu uued seadused ja ta kaotab neist juba kehtivate seadustega antud õigustest osa või ka kõik. Lühidalt – ta õigusi piiratakse ilma kohtuotsuseta. Võiks arvata, et ajad muutusid. Nad muutusidki, kuid miks siis uued seadused peavad eelmiste seadustega antud õigusi piirama või ära võtma? Et seadused mõjuksid kõigile ühesuguselt, et keegi ei oleks antud seaduse täitmisest vabastatud!? Õiglane, eks? Kuid ma sain kunagi 18.a. ja sain sellega sigarettide suitsetamise õiguse, mis ei ole kohustus. Paljud ei kasuta seda õigust. Sel ajal võisin siis suitsetada seal, kus see ei olnud seadusega keelatud. Nüüd ei või ma paljudes kohtades, kus see oli enne kehtiva seadusega lubatud, enam suitsetada. Kuidas sai juhtuda, et mina ja see asutus kaotasid oma kehtiva seadusega omistatud õiguse, mingi uue seadusega. See, et hiljem keelati mingis kohas suitsetamine, võib tunduda õiglane mittesuitsetajate suhtes, keda on sama kindlaksmääramata suur hulk, nagu ka suitsetajaid, kuid seaduse ees on kõik võrdsed, siis ei tohi hilisem seadus minu (juriidilist isikut) kahjuks uut seadust vastu võtta. Mind (jur.i) võib karistada vaid antud akti puhul seaduste alusel, millised kehtisid mainitud ja mainimata õiguste andmise hetkel. Uuem seadus võib ainult, kui ma neid mainimata seadusi rikkusin, nende rikkumise puhuks määratud karistusi kergendada, või hoopis karistamatta jätta. Põhimõtteliselt, suitsetades restoranis, milline eksisteeris ajal, või selle õigusjärglane, mil seal võis suitsetada või milline võis alkoholi müüa, ei tohiks ükski hilisem seadus neid õigusi piirata, ega ära võtta. Uuem seadus võib nõuda, et nähtavale kohale pannakse vaid vastavav teade-hoiatus, et siin suitsetatakse ja juuakse alkohoolseid jooke ning selles võivad mainitud akte sooritada isikud, kes olid saanud sellised õigused sel ajal kui sellele asutusele need vastavad õigused andnud seadused kehtisid. Nii ei või seal suitsetada või alkoholi tarbida see, kellel käesoleval ajal seda õigust pole. Kuid neid, kellele see õigus kunagi anti, see viimane seadus ei riiva. Sarnane värk kehtib ka meie tehnika maailmas. Võeti vastu eeskiri, et päeval tuleb tuledega sõita, et paremini näha oleks. Ilus eks. Kuid pimedaid diskrimineeritakse. Tuleks teha seadus, et pimedad ka „näeksid“, sest ka nemad liiklevad. Igal masinal peaks olema vibraator, mis paneks maa värisema või peaks autol signaal kogu aeg üürgama, et ikka autot kaugelt kuulda oleks. Vanasti oli tulede kasutamine seatud sõltuvusse nähtavusest, ehk keskkonna tingimustega seotud, nüüd vist pirni- ja akutootjate huvidega. Peaegu sama jama, kui kella keeramisega. Tulu on vaid teoreetiline ja sedagi oletuslikel eeldustel. Lühidalt autod, mis ei ole nii ehitatud, et ta elektriseadmed kannataksid välja sellise polaaröö koormuse, ei peaks seda määrust täitma, kuna selliste eeskirjade täitmine, on autole kehtivaid nõudeid arvestades projekteeritud tehniliste näitajatega vastuolus, viib need masinad rivist välja. Generaator ei jõua lihtsalt akut laadida ja pirnide reaalne kasutusaeg väheneb kordi. Normaalsel-arvestuslikul tarbimisel oleks see olnud autole eluaegne-10 aastane. Seepärast on nende vahetamine isegi teeninduses tülikas protseduur, kuna tootja arvestas, et see puruneb tavaliselt vaid avariis. Sama lugu heit-gaaside jne. Erandi moodustas, väljakujunenud loogika vastaselt, et turvarihmad pidid olema vaid neil masinatel, millistele need olid tootja poolt ette nähtud. Tules tagasi vana suitsumehe põrandaaluse elu juurde, st. olles muudetud (naerualuseks) seaduserikkujaks, kui ma kasutan seadusega antud õigusi seal, kus neid seaduse väljaandmise ajal seadusjärgselt kasutada võisin. See, et ma pole poisike, näeb ju iga inimene, isegi seadusesilm. Kui aga temal tekib kahtlus, et rikun seadust, eks kontrolligu. Need, kes aga on saanud oma õigused uue kehtiva seaduse ajal, peavad täitma seadust, millise täitmise kohustus-õiguse ta sai seadusega kindlaksmäärratud korras. Nii et tänapäeval ülikooli jõudnud noor ei tohiks iriseda, kui läheb vanasse „Volgasse“, kui seal avataks vana restoran, et seal õppejõud suitsetavad ja napsutavad ning temal seda õigust pole ja et õhk on ebameeldiv. Mingu sinna, kus ta on kaitstud uute seadustega. Praegu pean nagu varas nurga taga suitsu tegema, sest kodu on kaugel ja tuttavaid kodusid ka lähedal ei ole. Isegi teatri suitsuruumis olen ahistatud, kuna õpilased trügivad sisse. Ütle siis hiljem neile, et suitsetamine rikub tervist, kui ise sellest õpetusest kinni ei pea. Me ei ela noortevanglas, ega ka täiskasvanute koloonias, kus kõik on võrdsustatud mingi seaduse rikkumise eest karistuseks vangi seisusega. Kuid selline tunne on, et mind on karistatud ja minult on võetud õigused-vabadused, milliste saamisest kord kunagi unistasin ja mille nimel ma sundisin end seadust täitma. Et ma ootan ära, millal saan selle ihaldatud õiguse, et olla lojalne kodanik. Kuid võta näpust! Ei suitsetanud töö juures enne 18-21.a. aastaseks saamist ja ei või sellest enam isegi tulevikus unistada, sest vahepeal võeti uus seadus vastu. Siit õppetund. Ela üks päev korraga ja tee kõike, isegi kui see on sulle veel keelatud kuid on kellegile teisele lubatud ja et pole teada, kas ma sellisesse ikka-seisusse saan, siis teen kõike kohe, kuigi see on ebaseaduslik, sest see, mis täna on legaalne, võib homme olla illegaalne. Kus oleks piir? Seadused seavad erinevatele asjadele erinevaid ajalisi tähtaegu, et millisest see hakkab kehtima ja kui kaua kehtib. Nii piiratakse mingite riigi valdustes olevate paberite-dokumentide kättesaadavust näiteks 75.a. S.t. meie mail inimese peaegu tavaliseks elueaks ja seegi on meeste suhtes mõtetult liialdatud. Et peaegu, et kõik kes selle dokumendi vormistamise ajal elasid ei saa seda kunagi teada, kuidas asjad käisid. Põhjendatakse seda riiklike või oluliste isikute kaitsmise huvidega.Või millega? Kas siis tavalise inimese õigused, ei ole pühad ja kaitsmist väärivad? Kuigi viited tervislikele eluviisidele tunduvad õiglased olevat, ei saa see olla põhjuseks, et temalt võetakse juba ette ära mingid õigused ja vabadused, millised on kehtinud aasta enne ta sündi. Kui võetakse eesmärgiks mingite õiguste andmine või nende äravõtmine ja see seotakse isiku-või juriidilise isiku ajalise eksistentsiga, siis tuleks ka seda printsiipi järgida seni kuni see isik või asutis eksisteerib ja tema tegevust ei tohi väljaspoolt, isegi uute teadmiste valguses, seadustega ümber korraldada. Kui see vana oli vilets väär ja mõtetu, siis see ei tohiks endast teistele- tugevatele õigetele ja mõtekatele ohtu kujutada ning nende vaadete kandjad saavad ise otsa. Öeldakse, et nad viivad enne ka palju teisi süütuid hauda. Aga kas viib? Kui NL lükati alkoholi tarbimise vastane võitlus käima ja lubati kõik jõud ning tähelepanu suunata alkoholivabale meelelahutusele ja rahva kultuuritaseme tõstmisele, siis minul tuli kogeda, et suure entusiasmiga loodud kultuurimajades loodud ringid kadusid kibekiiresti rahapuudusel. Asutustes joodi punast ja kollast morssi ning karskusseltsi juhatas vana, alkoholi omadusi omal nahal hästi tundev seltsimees. Seisma jäid suurte kultuurikombinaatide ehitused ja neist osa tehti hiljem maatasa, kuna nende ülalpidamise kulud ületasid isegi teoreetiliselt ülespuhutud kulu-kasunormid. Siit algabki uute seaduste aeg. Kuna ükski ühiskond ei sünni ühel päeval, nagu mõni inimese poolt loodud asutus või seadus, siis kogu aeg eksisteerivad mingid vanad seadused-tavad, milliste kehtima hakkamise aegagi pole teada, ei ole tõeliselt demokraatlikus riigis kellegil sellist reaalset võimu, et sundida masse mingeid uusi moode-trende järgima. Kui venemaal otsustati anda välja „vaudserid“, siis veel peale nende väljajagamist vaieldi, kas neid tohib osta ning müüa, kuid reaalselt nad muutusid kohe, peale väljajägamist, mustal turul nõutavaks kaubaks. Seaduseandjatel ei jäänud siis miskit muud üle kui asi seaduslikuks kuulutada. Ära viska prügi maha! Lapsed riisuvad tänapäeval maha kukkunud puude lehti ja oksi ja panevad need olmejääkide prügikasti, sest, see on ju prügi ning mujale ei ole neid panna. Eile ju käidi metsaalust koristamas, et see oleks kui park, hästi niidetud ja põõsasteta! Suitsusaun on kuulutatud ebatervislikuks (mõtlesin ise välja, kuid sarnaseid vihjeid olen kohanud hulga igapäevasemas elus, kus nõutakse hoonete euronõuetega kooskõlla viimist, kuigi need on ehitatud projekti järgi, mis vastas toonastele nõudmistele. Teine asi, kui kontrollorgani saatnud organ on andnud vahendid ehitise ümberehituseks ja saadab oma saadiku rahade kasutamise sihipärasust ja efektiivsust kontrollima.) ja ma pean sellele suitsuvabaks muutma. Euro nõuded!?(§23). Suitsusaun tuleb hävitada, sest sellest ei saa kunagi valget sauna, jäädes suitsusaunaks ja ta rikub tänapäeval kogu aeg paljusid seadusi, andes riigikassale trahvidena lõpmatu jada erakorralisi tulusid. Ma võin selle muuta puhtaks saunaks, kuid siis see ei ole enam see saun, milleks ta ehitati. Ka inimest võib sundida vägisi elama, kuna kellegil ei ole õigust teda tappa (surra lasta), kui sel veel aju mingeid käske jägab, kuigi ta siis ei eriti ei erine mõnest algsest elusolendist. J Hasek kirjutas kord loo, „Vaestemaja idüll“ mille lõpus on järgmised read:“Kaplanite nõudmisel tegi Zizkovi linnajao valitsus väga huvitava otsuse, mille kohaselt keelati vaestemajas omavoliline suremine ja otsustati, et vaestemaja vanakestele viimase jumalaarmu andmine toimub kord kuus ja kõikidele ühiselt.“ Ausalt, poest ausaid sigarette ostnud noor-vana õpetaja peab oma autos või katlamaja nurga taga suitsetamas käima, sest kooli ruumides ei tohi suitsetada, ja põgenema nagamannide eest, kes on hiilinud samal eesmärgil õue, et seaduse üle naerda, kuna trahvirahad peavad vanemad maksma ja last ei tohigi enne 18 aastaseks saamist karistada. Ta peab isegi sigarette salaja ostma, ilma et kraaded ei irvitaks. Õiglane oleks siis üldse loobuda seadustes mingite arvude mainimisest, et hiljem ei tuleks sõnu süüa. Jälle on anarhistid võitnud. Elagu täielik vabadus. Riik hävinegu. Riik aga püsib seaduste jõul. Lapsed räägivad, et kui ma saan nii ja nii vanaks, siis ma võin seda ja teist teha, kuid võta näpust! Kogu elu oled kui alaealine, sest seadused võetakse vastu sellises vaimus, et mind see ju ei hakka kunagi puudutama ja las läheb läbi. Inimene jääb kogu eluks, millise pikkust ta ei tea, oma õiguste saabumise aega ootama, juhul kui ta neid ei riku ja surebki, ilma et oma õiguse oleks käte saanud. Mõnede õiguste realiseerumine jääbki enamusele kättesaamatuks. Millisele taevaservale on kirjutatud, et seadus peab kohe kõigi suhtes kehtima hakkama? Elagu tagurpidi rakendatud võrdsus! Elagu vähk-seadused! KL PAGE PAGE 4 A]} Y Z ^ a ˆ æ :-q§Ð @ ¶ · ¼ ý #ÇÍÎZswx|„…†Š‹¨øìäÜäÑäÉäÉÁÉ¹±¥±Á±Á±ÁÉäÉ‘ˆÉ|É|sÉ¹É¹É¹É¹É¹Éhñº5mH%sH%hñºhñº5mH%sH%hå5mH%sH%håhå5mH%sH%håmH%sH%hÅk¥hÅk¥5mH%sH%hÅk¥mH%sH%hB GmH%sH%h[VmH%sH%hñºmH%sH%h•)ûh•)ûmH%sH%h$0¹mH%sH%h•)ûmH%sH%hüh h•)û5mH%sH%h¿s+mH%sH%+ABÒÓz Z · çº"Õ&*¥1&43:‘<Ý>Þ>õ>ö>ýýýýýýýýýýôýýýýëëâÙÙÌÃ„Ð`„Ðgd²s[„p„Ð^„p`„ÐgdˆŠ„Ð`„ÐgdˆŠ„Ð`„Ðgd¥5ÿ„Ð`„ÐgdÃ}'„Ð`„ÐgdX%uý>?þþ¨ºÁÈÊÕÖÙÞl*qm°´T ?Tgnt•´µéæç1FHféîÿ CYc’øðäÛÐÇ¿Ð¿·¯·ø·ø·§ø§ø§·§ðŸðŸ“Ÿ“Ÿ‹ŸðŸ‹Ÿ‹Ÿ¿ŸƒŸƒŸ{¿{hêbºmH%sH%håmH%sH%h[VmH%sH%h1YÞh}d5mH%sH%h}dmH%sH%hX%umH%sH%ha>Þ>ô>õ>ü>ý>þ>øðøèðàØÐÈÀ¸À°ÀÈÀ¸ÀÐ¨ÈØ ˜ ˜˜ˆ¸€ˆàxmcjhEy.0JUh•)ûhY:`mH%sH%hY:`mH%sH%hˆŠmH%sH%hÊµmH%sH%h¼^õmH%sH%h²PÜmH%sH%h¥5ÿmH%sH%hI´mH%sH%hJc›mH%sH%hl<ÀmH%sH%h.;^mH%sH%h[VmH%sH%hX%umH%sH%hjUàmH%sH%hñºmH%sH%hž#HmH%sH%h^mH%sH%hý>????????öêáßêáßßö„h]„hgd[V„øÿ„&`#$gdJc›„Ð`„Ðgd²s[ þ>???? ?????????úðúìðúðáðúìÝÒh•)ûhY:`mH%sH%hˆŠhˆŠ0JmHnHuhEy.jhEy.0JU hEy.0J ,1h°Ð/ °à=!°"°# $ %°°Ä°ÄÄœ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH sH tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontRi@óÿ³RTable Normalö4Ö l4Öaö(k@ôÿÁ(No List4 @ò4[VFooter ÆàÀ!.)@¢.[VPage Number7PÿÿÿÿABÒÓzZ· çºÕ"¥)&,32‘4Ý6Þ6õ6ö6ý67777777˜0€€0˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€˜0€€˜0€€ ˜0€€p˜0€€ ˜0€€0˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€0˜@0€€á˜@0€€€My0€˜@0€€˜@0€€My0 ›Øð¨’…3þ>? #$%'ö>?!&?"!•!ÿ•€@CÒÔz{YaÐÑ¶¸#$‚ÍÎZ\_`mostwy{}‚„‡ŠŒ¨©¹ºÈÊÕÖÞßlm * , q s mnTV g h t u ´ ¶ é ê «¬æè13FHÿ !ce’”±³89qr"#*-íî @AhjÁÂ†ˆ«¬«¬¹»«YZ«¬ÔÖ÷ ø þ ÿ ""####@#A#c#d#ª#«#%%.%0%-&/&C&D&M&N&Ê&Ë&Ø&Ù&æ&ç&M'N'r's'|'}'Œ''\(](v(x(õ(÷(¤)¦)2+4+W+X+`+a+ +¢+%,&,Z-\-. .,.-.Õ.Ö."/#/ø0ú0&1(13141F1G1Ç1È12242O3P344c4d4}5~5 6!6'6(6/606>6?6F6G6P6Q6`6a6•6–6¸6¹6Ô6Û6ß6ô6ú6ü6ý677@CÑÔy{YZ¶¸ æè¹»ÔÖ""¤)¦)%,&,22424‘4¹6Ý6ß6ô6ú6ü6ý677Øæ¹6ú6ý677Ô6Û6ý677ÿÿKoit+å*®Ov%Ÿ&&Ã}'¿s+Ey.Ê@6Æi<B Gž#HßwQ[V²s[^.;^Y:`}dX%uˆŠhŒJc›±BŸüh Åk¥{±I´Êµ$0¹ñºêbºl<À!xÕÆ<×²PÜ1YÞjUà±Záåt^å¼^õ?@AþÿÿÿýÿÿÿDþÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀF0qÏýï¶ÊF€1Tableÿÿÿÿÿÿÿÿ)÷WordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ.PSummaryInformation(ÿÿÿÿ2DocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ:CompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q