Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ m o ž’’’ l ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ °W bjbj¬¬ .t Īń Īń O ’’ ’’ ’’ ¬ $ $ $ 8 H$ d$ T ¬ > ¶ Ä$ Ä$ " ę$ ę$ ę$ ę$ ę$ ę$ = = = = = = = $ Š> R "A p æ= ę$ ę$ ę$ ę$ ę$ æ= ę$ ę$ Ō= : : : ę$ 6
ę$ ę$ = : ę$ = : : &: ”< ķ< ę$ ø$ C&Ø ĶŹ $ / H ¹< = ź= 0 > Į< , A d6 A ķ< ¬ ¬ A ķ< ¬ ę$ ę$ : ę$ ę$ ę$ ę$ ę$ æ= æ= ¬ ¬ d" $ ņ9 " ¬ ¬ $ Rahvakoolide opetajate suvekursused 1920.
Sektsioonide õppekavad.
Ajakirjast Kasvatus Nr. 11-12 Juuni 1920.a. lk 84-92.
....
Ajaloo kava.
Rahvakoolide õpetajate suvekursustel 1920.a.
SISSEJUHATUS.
Ajalugu, tema sisu, harud, allikad ja meetodid. Inimkonna võidukäik. Kultuur. Aineline, ühiskondlik-majanduslik ja vaimne kultuur. Kultuurilised tegurid. Teadus, kunstid, usk.
Muistne aeg ja muistse aja kultuur.
Vana aeg. Kauged Idamaa rahvad India ja Hiina. Assüüria ja Babiloon. Egiptlased. Foiniiklased. Israeli rahvas. Kreeklased. Muistses Mükeenas ja Kreeta saarel. Vanas Troojas. Sparta ja Ateena. Pärsia sõjad. Uuesti üles ehitatud Ateenas. Perikles ja tema tegevus. Kreekamaa langemine. Makedoonia ja Kreeka kultuuri levimine. Roomlased. Vanad roomlased. Maailma vallutamine. Kreeka kultuur Rooma oma mõjutamas. Vabariigi lagunemine ja keisri valitsus. Rooma kultuur. Ristiusu levik. Suur rahvaste rändamine. Soome-Ugri rahvaste rändamine.
Kokkuvõtted: Muinasjaja kultuur. Antiik kultuuriga. Antiik kultuuri järgud: 1)Kreeta Mükeena; 2)helleeniline; 3)Attika mõju aeg; 4)hellenismi aeg Idas ja Rooma Vabariigi aeg Läänes- Paganausuline Rooma riik. Ristiusuline Rooma riik.
Kesk ja uuemaeg.
Ristiusu levik Euroopas. Kiriku koraldus, kloostrid ja paavst. Ristiusk Kesk-Euroopas. Keisri ja paavsti vahekord. Araablased. Muhamedi usk. Ristisõjad. Ristiusk. Keskaja lõpp. Riigid keskaja lõpul. Seisused ja linnad. Teadus.Kunstid. Leiutised.
Uue aja lävel.
Suured leiutised. Uued voolud vaimuilmas. Usupuhastuse ajajärk. Karl V ja paavstid. Inglismaa ja Prantsusmaa. Katoliku kirik võitluses.
Piiramatu ainuvalitsue õitseaeg. Valgustuse ajajärk. Rahvavalitsuse tõus. Rahvavalitsuse algus Inglismaal. Põhja Ameerika vabadussõda. Prantsuse revolutsioon. Napooleon.
Saksa ja Ameerika. Saksa Prantsuse sõda ja uue Saksa riigi sündimine. Ameerika ja orja sõda. Uuema aja leiutised ja nende tagajärjed. Aur ja elekter. Muudatused tööstuse alal ja tööliste elus. Tööliste liikumine.
Uuema aja vaimne elu. Rahva haridustöö. Ühiskondlikud eduavaldused. Kõige uuem ajajärk. Suure ilmasõja algus ja selle käik.
Kokkuvõtted:
Feodalism, ta tekkimine, õitseaeg ja kadumine. Rüütliseisus kesk- ja uuel ajal. Talupoegade orjastamine ja orjapõlvest vabanemine. Keskaja linn ja uueaja linn. Tööstuse arenemine, käsitöö, tsunftid, suurtööstuse tekkimine ja arenemine. Kaubandus ja selle arenemine. Tähtsamad momendid riikide kaubanduse poliitikas. Vaba kauplemise tekkimine. Kool ja haridus kesk- ja uuel ajal. Tähtsamad kunsti- ja kirjandusvoolud kesk- ja uuel ajal. Paavsti ja katoliku kiriku püüded kesk- ja uuel ajal. Mõtteteaduse arenemise momendid. Rahvusvaheline liikumine ja riigivormide arenemine uuemal ajal.
Eesti ajalugu.
Kodumaa ennemuistne aeg. Muinasaja leiud kodumaal. Ühis Soome Ugri aeg. Soomesugu rahvaste rändamine Läänemere kaldale. Ühis-soome aja kultuur. Eestlaste kultuuri vastuvõtlikus vabaduse ajal. Sakslaste tulek Läänemaale. Esimesed piiskopid. Mõõgavendade ordu. Vabadusvõitlus. Rahva allaheitmine. Pärisorjuse kordkorraline tekkimine, kujunemine. Valitsus maal: ordo, peapiiskop, piiskopid, laenumehed, linnad. Võimude omavaheline olukord. Riiud ja sõjad.
Kirik, kloostrid. Vaimu- ja usuelu. Usupuhastuse ajajärk. Usupuhastus linnades ja maal. Ordu riigi lagunemine. Läänemere maad mitmesuguste valitsuste all.
Rootslased, taanlased Eestimaal, poolakad Liivimaal, venelased Tartus ja Virumaal.
Rootslased täiesti Eestimaa peremehed. Gustav Adolf. Piiramata ainuvalitsus Rootsimaal. Reformid Rootsimaal ja meil.
Põhja sõda ja selle tagajärjed. Pärisorjus jõuab kulminisatsiooni punktile. Nähtused rahva vaimuelus.
Talurahva isiklik priius. Aleksander I ja Aleksander II.
Rahvusvaheline ärkamisaeg. O.V. Masing, Fr. Fählmann, Kreutzvald ja Kalevipoeg. Keele arendamine. Hornung. Ahrens,ja Viedemann. Jannsen ja Jakobson.
Aleksander III. Venestamise aeg. Uuema aja elu. Rahva haridustöö. Ühiskondlik elu ja edenemine.
Kõige uuem ajajärk. Suure ilmasõja algus ja selle käik. Vene revolutsioon. Lõuna- ja Põhja-Eesti ühendamine. Maapäev. Venemaa langemine. Saksa okupatsioon Eestis. Revolutsioon Kesk-Euroopas. Ilmasõja lõpp.Eesti Ajutine Valitsus. Asutav Kogu. Eesti Vabariik.
Kokkuvõtted.
Esivanemate vabaduse aeg uuel kodumaal ja kultuuri kujunemine. Sakslaste invasioon ja maa äravõtmine- vägistus rahva vaimu- ja majanduselus. Pärisorjuse kordkorraline tekkimine, arenemine, lõpulik kujunemine. Keskaja kultuuri ja usupuhastuse mõju. Rootsi aeg, sotsiaalsed ja hariduslised reformid. Pärisorjuse kulminatsioonil punkt 18 aastasajal. Talupoegade vabastamine, Rahva vaimuelu muistsel, invatsiooni, teoorjuse, ärkamise ja ümberrahvastamise ajajärkudel ja vabas Eestis.
Ajaloo metoodika.
Ajaloolised märkused. Ajalugu kui õppeaine praeguse aja koolides. Ajalooteaduse ajaloo õppeaine vahekord. Ajaloo õpetamise ülesanded algkoolides. Vahekord teiste õppeainetega. Ajaloo sisu ja aine valik ja jaotus. Kultuuri ajaloo ja kodumaa ajaloo koht ja tähtsus õppekavas. Kodaniku kasvatus. Ilmavaade. Ajaloo õppeviisid. Progresiiv ja regresiiv õpetuskäik. Biograafiline ja monograafiline õpetuskäik. Kontsentriline aine läbivõtmine. Eelkursus ja põhikursus. Õppevahendid ja ettekande viisid: jutustus, allikate kasutamine, arendav-ülesehitav õppeviisi, õppekäigud, luule kasutamine, tabelid, kokkuvõtted jne. Õppeabinõud. Käsiraamat, õpik, märkuste raamat. Kirjandus. Harilikumad vead ajaloo õpetamisel. Tundide ettevalmistamine ja tunni käik. Õppeharjutused.
Seletuseks ajaloo ja ajaloo metoodika õppekavadele.
Ajaloo õpetamisel suvekursustel tuleb hoolitseda, et õpetajatel faktilised andmed ajaloo kursusest, mida nad koolis õpetama peavad, endal kindlalt käes oleksid ja et faktid oleksid tarvilikult mõistetud ja aru saadud. Sellepärast on õppekavasse mahutatud üleüldisest ajaloo peamine materjal, mis kuulub algkooli õppekavva ja peale selle, Eesti ajaloo kursus kui tähtsam Eesti koolis ja kui õpetajatele veel vähem tuttav pikemalt. Kokkuvõttes antakse ajaloolistele nähtustele ja ajajärkudele tarviline valgustus. Arusaadav, et tõsisemalt tuleb peatuda Eesti ajaloo ja eeskava kultuurajaloolise külje peal.
Metoodika õpetamisel tuleb tõsiselt tähelepanu juhtida harilikult ajaloo õpetamisel ettetulevate õppeviiside puuduste peale.
Joonistuse õppekava.
Rahvakoolide õpetajate suvekursustel. 1920.Lähema ümbruse joonistamine vesivärvidega süvendatult ja tehniliselt laiendatult. Kordamisvõtted üksikute puulehtede vormi viskes, joonistustes ja värvimises. Järjekindel üleminek mitmeharuliste lehtede juurde.
Harjutused katmises vesivärvidega. Liblikad nende visandid pliiatsiga ja lõplik väljatöötamine vesivärvidega. Värvide kooskõla. Harjutused värvikriidiga klaastahvli peal.
Linnusulgede joonistamine pliiatsiga ja tähtsamad tehnika nõuded. Seesama klaastahvlil kriidiga.
Värviliste sulgede joonistamine tahvlil kriitidega ja paberil pliiatsiga. Värvide läike tingimused.
Putukate joonistamine vesivärvidega. Järjekord vormi ja värvi valikus.
Põllu ja aialillede joonistamine vesivärvidega.
Õpitud asjade vormi lihtsustus. Seesama värvide lihtsustamises. Kokkupõimitud lihtsustatud puulehtedest liblikatest, putukatest ja lilledest ülesantud teemade järgi. Vastavad laadilised kaunistused ja kirjamistööd. Gipsi palmett. Joonistamine elavas looduses ja vabas õhus perspektiiviliste nõuetega ja puuvormide lihtsustamisega.
Visandid maastikust. Näilik õhuperspektiiv. Sirgjooneliste tarbeasjade, avatud uste, akende, koridoride, toanurkade, püstaedade, majade jne. joonistamine tehniliselt süvendatult.
Keerkehade vaatlev perspektiiv; sõõri perspektiivne muutmine loodis ja kaalus tasapindadel-
All ja ülalpool silmapiiri seisvate kehade joonistamine, nagu ;ketas (diskus), taldrik, puupakk, pang, kausid toobrid, ümmargused toolid, lauad, lambid jne.
Keerdkehade piirjoonete visked pliiatsiga.
Klaasasjad värvilisel paberil mustade ja valgete värvainetega. Smaasugused harjutused klaastahvli peal ja paberil värvipliiatsitega.
Keerdkehade joonistamine vesivärvidega. Oma vari, langev vari, läige ja vastukuma. Nende vahekorra otsimise viis.
Vesivärvidega katmise tehnika külgläiketa ja läikivate asjade joonistamine.
Mitmekordne läige ja vastukuma.
Mitmekarvaste ja mitme läikega ning vastukumaga keerdkehade joonistamine vesivärvidega.
Eesti laadised keerdkehad: pütid, kernud, kannud ja s.s. üksikult ja kogudes pliiatsiga, söega, vesivärvidega. Vastavate laadiliste asjade kavatsemine kaunistustega.
Toalilled pottides, korvides.
Aia- ja puuvilja kogude joonistamine riistade sees, drapeeritud tagaseinaga. Kaunistusline joonistus. Joonistamine mälestuse järgi.
Ülesanded kõiksugu kiiruse ja põimimise nõuete astmetel.
Tööde väärtuste otsimine ja võrdlus.
Pedagoogika (teine kontsentrum) .
Didaktiline külg.
Viskete peamomendid.
Asjade vormi analüüs ja vormiosade joonistamse järjekord. Kiirjoonistus pliiatsi, söega. Harjutused klassitahvli peal kriidiga. Visked värviliste vahenditega: nende järjekord ja viis.
Kiirjoonistuste järjekord pintsliga, ilma piirjooneteta.
Stiliseerimine, võtted ja harjutused.
Kompositsioon. Tema peatingimused. Laadilise ornamendi ajalooline arenemine (peaasjalikult renaissance stiilini) ja selle praktilised järeldused Eesti laadi tärkkirjade algjoonte õppimises.
Aia- ja puuvilja põimimine ornamendisse, üksikult , kogudes ja vaasidega.
Tööde võrdluse ja hindamise astmed ja nõuded.
Pedagoogiline külg.
Silmamõõdu, tähelepanemise, meelespidamise ja ettekujutusvõime edendamine.
Ilutundes süvenemise tingimused ja võtted. Sellekohased ülesanded.
Teadusliku huvi äratamine.
Aktiivsuse virgutamine.
Tahe joonistamises. Tahtejõu kasvatamine.
Tahe shabloonis ja loomistöös.
Individuaalsus kunstitöödes. Individuaalsus joonistaja sisemise arenemise protsessides. Kauguse tundm.metoodika.
Joonistamisel juhtumitel, mil:
a) õpilasel ei ole tahet vormi ja värvi otsida ja näha;
b)kui õpilasel puudub mälu vormi, värvi ja kauguse tuletamiseks;
c)kui joonistuse ilmumine nägemise kujundid välja tõrjub;
d)õpilase käeliigutused ja mälestuse kujundid ei ole isekeskis koordineeritud;
e)õpilase silmal ehk käel on orgaanilised vead.
g)õpilase töös tulevad ette halvad harjumused.
Seletuskiri.
Õpetatagi mitte mudelite, vaid laste individuaalsuse järgi. Esteetilisi ja oskuslikke nõudmisi silmas pidades kasvatatagu lastes tahtevõimu ja ettevõttlikust. Edasijõudmise hingeks olgu õpetuse elavus ja teadusliku huvi äratamine. Iga järgmine samm ja tehniline võte tehtagu ainult pärast eelkäivaid seletusi. Õpilaste, iseäranis alagajate tööde peal ärgu puuduga kirjalik ehk graafiline joonistuse plaan. Juhatajal tuleb alati arvesse võtta joonistaja tuju: viimase langemise korral on raske raskemaid ülesandeid teostada. Täpipealsuse nõudmine suurenegu sedavõrd, kuidas õpilase illustreerimise võime kahaneb.
Vigade parandamise juures oldagu kummi tarvitamises väga tagasihoidlik, et mitte masinlikke käeliigutusi sisse harjutada. Ebavõtetega tuleb aegsasti võitlusse asuda. Klassis ei tohi nõrku joonistajaid milgi nähtaval viisil ära tähendada, vaid kõiki arvatagu edasisaajate hulka. Sest mahajäämine joonistuses ei tule annete puudusest, vaid õpilase sisemise arenemise protsesside tundmatusest ehk lapse intellekti tasakaalul hoidmise oskamatusest, mis kõikide õppeainete vastuvõttlikust rikub.Vaimsete ja füüsiliste või orgaaniliste vigade vahel tuleb selget lahutust pidada. Tööde vigade analüüsi ei tohi iialgi nende parandamisega ära vahetada. Tihti loob õpetaja sissesegamine õpilase töösse raskema ülesande, kui viga ise väärt on ja alati takistab õppija iseseisva väljaarenemise võimalusi ja analüüsimise himu. Tööde hindamine sündigu õpilase istekohalt ja silmapiirilt. Mälestuste järgi valmistatud töid käsitletagu pärast õpitud materjali. Tähelepanu järgi tehtud tööd sisaldagu õpilase aperatseptsioonilisi kujundeid ja võimeid.
Joone maalimist ei peaks eraldi õpetatama, sest joone välimus on väiksema väärtusega, kui joone käik (liikumine).
Geomeetrilise kehasid ärgu tarvitagu mudeliteks: nende otstarbeks on kehasid selgitada. Loomulikkude asjade tarvitamine käigu ikka kipsi teel. Värvide õpetus seisku kehastuse mõistmisega ja esteetiliste nõuetega lähemas kooskõlas. Perspektiiv ei tohi olla teoreetiline. Stiiliõpetuses ärgu tungitagu ajaloosse, vaid seletused olgu lühikesed, näitlikud , tabavad ja sisaldagu stiili iseloomustavamaid andmeid
Loov atöö peale pandagu kõige suuremat rõhku igal õppeastmel. Loodustunde ja patriotismi virggutamine peab kunstis tähtsal kohal olema. Katsutagu joonistusele lähedam ühiskond luua näputööga, käsitööga, niisama ka teiste õppeainetega, nagu looduslugu, füüsika, maateadus, kodulugu jne.
Igal õpilasel olgu oma album, kui ta joonistusline päevaraamat. Üks kord aastas peetagu õpilaste tööde näitusi, millega nii õpetajad kui õpilased ennast tudvustama peaksid. Silmapaistvamad õpilaste tööd jäetagu koolimuuseumitesse.
Pedagoogilise psüholoogia kava.
Rahvakoolide õpetajate suvekursus 1920.a.
Psüholoogia ja kasvatuse kunst. Psüholoogia aine, ülesanne, meetodid. Stataarne ja geneetiline psühholoogia, mida õpetajad võivad oodata psüholoogialt. Kasvataja ande arendamine. Teooria ja praktika.
Vaim ja keha.. Nävisüsteem. Laps, kui mõistusline ja tegutsev organism. Keha ja vaimu arenemise astmed üldistes joontes.
Teaduse põhilised funktsioonid: tunnetus, tundmus, tahtmus. Nende erinevus ja liituvus. Teadvuse arenemise astmed: nähtused esimest, teist ja kolmandat järku. Teadvuse fookus ja perifeeriad.
Aisting, kui elementaarne tunnetuse akt. Aistingu tekkimine ja ta üldised omadused: kvaliteet, intensiivsus ja emotsionaalne toon. Aisting ja tajumine. Aistingute liigitamine: Meelelised: nägemine, kuulmine, maitsmine, haistmine, kompamine ja kinesteetilised aistingud. Meeleliste tajumiste eriline ja üldine tähtsus. Aistingute arendamine Maria Montessori Lapse kodus.
Kujutlus ehk idee. Asjalised ja suusõnalised kujutlused. Kujutluste selgus ja elavus. Vaja tarvitada mitmekülgseid tajumise teid. Kujutluste erinevus laste ja täiskasvanute juures.
Kujutluste vool. Assotsiatiivne kujutluste vool. Kaks ta põhilist seadust: naabrus ja sarnasus. Harjunud assotsiatsioonide tähtsus inimese iseloomu arenemisel.
Õpetaja kohus lõhkuda pahad ja kahjulikud assotsiatsioonid, vormida head ja kasulikud.
Apertseptiivne kujutluste vool. Apsertseptsiooni mõiste ja ta tähtsus vaimuelus. Apertsepeeriv mass. Apertsepeeriva massi muutumine aastate jooksul. Sootumaks uue arusaamise võimetus.
Didaktika põhimõte: põimida vana uuega, uut vanaga.
Tähelepanu mõiste. Aktiivne ja passiivne tähelepanu. Tähelepanu füsioloogiline alus. Individuaalsed erinevused; tüübilised erinevused laste ja täiskasvanute tähelepanu vahel. Aktiivse tähelepanu kõikuvus. Tähelepanu ja huvi. Vaja, põimides vana uuega, uut vanaga, vaadelda tähelepanu objekti ikka uuelt seisukohalt.
Mälu mõiste. Elementaarne mälu, tema füsioloogiline alus. Professionaalne mälu. Mälu võrdsus assotsiatsioonide rohkusele. Psüholoogilised näpunäited paremaks mäletamiseks ja meldetuletamiseks: vaja mõtelda ja siduda.
Mälu tüübid. Erinevused laste ja täiskasvanute mälu vahel. Mälu arenemise käik elu jooksul.
Fantaasia mõiste. Fantaasia passiivne ja aktiivne: konkreetne ja abstraktne; elav ja aeglane; reprodutseeriv ja kombineeriv; rikas ja vaene; unistav ja kaine; kriitiline. Laste fantaasia iseloom. Fantaasia bioloogiline tähtsus. Lõbu fantaasia tegevusest- Fantaasia kasvatamine.
Üldiste ja tüüpiliste kujutluste tekkimine. Mõiste ja sõna. Kele arenemine üldiselt ja laste juures. Keele defektid: pudi-keel, kogelemine, sõnade neelamine. Praktilised abinõud nende eemaldamiseks.
Mõtlemine, kui otsustamise ja järeldamise akt. Otsus ja lause. Tõde ja viga otsustes. Järeldused seduktiivsed, induktiivsed ja analoogia varal. Laste loogika.
Tundmused. Nende erinevus tunnetusest. Kolm põhilist tunnete avaldamise sihti: lõbu-norg, ergutus-rõhuvus, põnevus-lahendus. Inimese erinevus tundmuste erksuse, intensiivsuse, püsivuse ja väljenduste rohkuse poolest.
Affektid. Tundmuste füsioloogiline alus. Jamesi Lange teooria.
Tundmuste liigitamine.
Tundmused allgelised ja teiseastmelised ehk kõrgemad. Kõrgemate tundmuste jagunemine bioloogilisel alusel.
Individuaalsed tunded, milliste aluseks on isiku enese elu kaitsmine, enese kehalised kui ka vaimsed huvid, s.o.:
1)hirm, kartus, viha, pahameel;
2)meeleheitlik vahvus, julgus, viha, südametäius;
3)meeleheitlus, rõhutud meel, enesepõlgus, äpardusetunne;
4)vastikustunne ja ärevus;
5)tänutunne, austamine, poolehoidmine;
6)mure, kartus;
7)rõõm, pettumustunne.
Meeleolu, kui tundmuste saavutus.
Perekondlikud tunded: sugu, armastus, armukadedus, ema armastus, isa armastus, armastus vendade ja õdede vahel.
Isamaalsed tunded: hirm ja meeleheitlus, kartus ja vahvus, alandus ja võidurõõm. Konfliktid individuaalsete ja isamaaliste tunnete vahel. Poliitilised ehk erakondlikud tunded. Isamaaliste tunnete arendamine.
Kaastunne. Kaasrõõmustus, kaaskurvastus. Inimeste erinevus kaastundelikkuse poolest. Kaastunde arenemine. Vastavad tegurid.
Kõlbeline tunne. Kõlblise tunde erinevus kaastundest. Hüve ja pahe mõiste. Tundmused, mis on seotud teiste tegude hindamisega: kiitus, laitus; vaimustus, põlgus. Tundmused, mis seotud enese tegude hindamisega: laituse kartus, kohusetunne, inimväärtuse tunne, au ning õigluse tunded. Kõlbeliste mõistete ja tunnete arenemine ning arendamine.
Usutunne. Jumaluse mõiste arenemine: animism antropomorfism, monoteism; hurmus, kardetav, armas. Usutunded: aukartus Jumala kojas, sügav alandlus ja sisemine rahu palvetamisel ja pärast palvet; Jumala abi ja läheduse igatsus. Usutunnete bioloogiline väärtus ja arendamine.
Ilutunne. Ilutunde tekkimine ja iseloom. Tema eluline väärtus: rahustab, rõõmustab, ülendab, seob. Ilutunde arendamine: meelte teritamine, kokkupuutumine esteetiliselt hästi arenenud isikutega, alaline viibimine iluduse õhkkonnas, isiklik iluduse loomine. Ülevuse ja nalja tunded.
Intellektuaalsed tunded: imestus, uudishimu, veendumus, kahtlus, teaduse leiu rõõm.
Tahe. Tahtmise funktsioon kui elu põhiline, kandev jõud. Tahtmise funktsiooni side tunnetuse ja tundmuse funktsioonidega. Väline ja seesmine tahtmuse funktsioon; jaatav ja eitav, ehk tõukav ja takistav.
Liigutused, tahtmus. Impulsiivsed, refleksivsed, instinktiivsed, tahtelised ja automaatsed liigutused. Reaktsioonide vajadus.
Himu ja püüd. Sünnipärased ja omandatud himud. Instinktide rohkus. Enesekaitse püüd, sugukaitse püüd, uudishimu, järeletegemine, võistlus, omamise himu, loomise instinkt, mängu himu j.t. Instinkltide muutuvus ja tekkimise järjekord.
Soovid, tahted, kired, nende erinevus, tekkimine ja tähtsus. Ideaalide moodustamine.
Keerulise tahteakti momendid. Tahtmise formaalne arenemine. Liig impulsiivsed, liig kahtlevad ja ideaals. Inimtüübid Õnnetuma tahtmus.
Temperiament, kui emotsionaalne ja tahtline ala. Temperamendi orgaaniline alus. Tüübilised erinevused, sangviinikud, holeerikud, melanhoolikud, flegmaatikud.
Iseloom. Iseloomu arenemine ja arendamine.
Harjumus. Harjumuste orgaaniline alus. Head ja pahad harjumused. Harjumuste moodustamine.
Suggestioon. Suggereerimine ärkvel olekul ja hüpnoosis. Tunnete ja tahete sisendamine lastele.
Psüühil võimete päritavus. Vaimuhaigused. Defektid tunnetuse, tundmuse ja tahtmuse alal.
Pedagoogika ajaloo kava.
Pedagoogika ajaloo mõiste ja ülesanne. Pedagoogika ajaloo õppimise tähtsus. Pedagoog. Ajaloo jagunemine.
Antiikilma pedagoogika.
Vana-kreeklaste kasvatus enne V aastasada. A)Sparta ja B ) Ateenas.
Sofistid, Sokrates. Plato. Aristoteles. Roomlaste kasvatus. Cicero. Kvintilianus-
Kristlik-kiriklik kasvatus:
A)esialgselt ja b)keskajal.
Rüütelkond ja tema kasvatus. Lääne-Euroopa linna koolid ja ülikoolid.
Ärkamise ja reformatsiooni ajajärk.
Luther ja humanistid. Jesuiitide pedagoogika. Pablee, Montaine, Bacon, Descartes. Amos Comenous.
Valgustuse ajajärgu pedagoogika.
John Locke. Rousseau. Johann Basedov. Filantropistid.
Uuema aja pedagoogika.
E. Kant. H. Pestalozzi. J. Herbart. F. Fröbel, A. Disterveg, H. Spencer, Kerschensteiner, P. Natrop.
Pedoloogiline liikumine.
Lk.92. ((Võimalik, et läheb edasi, sest käsitletud ajakiri ei olnud terve.))
***
PAGE
PAGE 10
9 ¬ ® Æ Į Ö × a c ® Æ ¾ Ą / x y ļ @ A ¤ :# # # % % ¶% "( #( $( , Į, ųšųščščąčąčąčąŲąŲŠŲČŲŠČŠČĄČĄøŠøŠ°ØøØ x hž mH%sH% hmsÖ mH%sH% hĶ$~ mH%sH% h
* mH%sH% hō!ż mH%sH% h£S mH%sH% hjK mH%sH% h®<¶ mH%sH% h,]0 mH%sH% h mH%sH% hIc mH%sH% h(* mH%sH% hSOŪ mH%sH% h("ļ mH%sH% hĖyT mH%sH% h@Fš mH%sH% h¶> mH%sH%/ + C D { | Ą Į Ā Ō Õ ¬ Å Æ ° Ä Å »
¼
Ģ
Ķ
U V ż ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ^gd¶> W ÆW žž V × T b c ® Æ æ Ą $ y ļ V ( } ~ Ā Ć ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Ć & ¤ „ ¦ § æ Ą Ā! p" Ō" 9# # µ# % ¶% & ±& Ż& c' Ö' $( E( ( F) g) ģ) &* L* M* ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż M* N* r* t* * * * * W+ + ø+ v, Ā, š, ń, - - Q- - Æ- Ē- ń- . . ”. ż ż ż õ ģ ē ē ē ē ē ē ē ē ē ß Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś Ś gdž
& F gdž gdmsÖ ^ gdmsÖ
& F gdmsÖ Į, Ā,
0 0 0 n4 4 4 4 ½4 5 6 6 ’6 8 8 õ: ¼; ½; Č? Ź? $@ Ō@ A A E
F F SJ J J &O øO ¹O Q R R W "W #W FW ųščšąŲąŲąĢÄąÄ¼“¼¬¼¬¤¬¤¬¤¤xxpxp höC¼ mH%sH% h¦z mH%sH% hĢYŻ mH%sH% h)ü mH%sH% hŃ~ mH%sH% hź hG 5mH%sH%hź mH%sH% hG mH%sH% h£S mH%sH% hė_a mH%sH% h¾± mH%sH% hė_a h¾± 5mH%sH%hÉE# mH%sH% haV mH%sH% hę=Š mH%sH% hž mH%sH% hmsÖ mH%sH%(”. Ł. / T/ ¤/ Õ/ 0 0 0 0 0 }2 6 ’6 8 ø9 : ”: ¢: £: Ē: Č: ō: õ: ½; ¾; 8< 9< ö ö ö ń ń ń ń ń ń ń ń ń ń ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ ļ gdž Š`Šgdž 9< ś< ū< p> q> '? É? Ź? #@ $@ Ż@ Ž@ A A A QB RB SB -C .C C C £D ¤D mE nE F F éF źF ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż źF ,G -G .G /G GG HG “G µG ¶G )H IH |H ·H ÓH ūH I $I %I &I HI II JI »I ¼I J J K
K ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ō ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż Š`ŠgdŃ~
K K dL eL yM zM {M N N N ģN ķN ¹O ŗO 9P :P $Q %Q {Q |Q }Q R R ØR ©R ÕR ÖR 1S 2S S ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż S S ķS īS ļS šS T
T wT xT yT T T ŪT ÜT /U 0U 1U OU PU lU mU “U µU ¶U ·U ŻU ŽU ?V @V ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż @V AV dV eV fV V V V øV ¹V ŗV #W $W ?W @W W W W W W ¬W W ®W ÆW °W ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgdĖyT ų’ &`#$gd("ļ FW W W W W W W W ”W §W ØW ŖW «W ¬W ®W ÆW °W ųšęąęąÜęąęŃęąÜĶš hJ Å h6D 0J mH nH uh >:
h >: 0J j h >: 0J UhöC¼ mH%sH% h6D mH%sH%, 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 ĖyT F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . ĖyT P a g e N u m b e r °O t ’’’’ + C D { | Ą Į Ā Ō Õ ¬ Å Æ ° Ä Å » ¼ Ģ Ķ U V × T b c ®
Æ
æ
Ą
$
y
ļ
V ( } ~ Ā Ć & ¤ „ ¦ § æ Ą Ā p Ō 9 µ ¶ ± Ż c Ö $ E F! g! ģ! &" L" M" N" r" t" " " " " W# # ø# v$ Ā$ š$ ń$ % % Q% % Æ% Ē% ń% & & ”& Ł& ' T' ¤' Õ' ( ( ( ( ( }* . ’. 0 ø1 2 ”2 ¢2 £2 Ē2 Č2 ō2 õ2 ½3 ¾3 84 94 ś4 ū4 p6 q6 '7 É7 Ź7 #8 $8 Ż8 Ž8 9 9 9 Q: R: S: -; .; ; ; £< ¤< m= n= > > é> ź> ,? -? .? /? G? H? “? µ? ¶? )@ I@ |@ ·@ Ó@ ū@ A $A %A &A HA IA JA »A ¼A B B C
C C dD eD yE zE {E F F F ģF ķF ¹G ŗG 9H :H $I %I {I |I }I J J ØJ ©J ÕJ ÖJ 1K 2K K K ķK īK ļK šK L
L wL xL yL L L ŪL ÜL /M 0M 1M OM PM lM mM “M µM ¶M ·M ŻM ŽM ?N @N AN dN eN fN N N N øN ¹N ŗN #O $O ?O @O O O O O O ¬O O ®O ±O 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 ( 0 ( 0 x 0 ( 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 8 0 0 8 0 8 0 x 0 8 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 8 0 0 0 x 0 8 0 0 8 0 x 0 0 x 0 8 0 x 0 8 0 x 0 x 0 0 0 8 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 x 0 @ 0 x 0 @ 0 x 0 0 x 0 @ 0 @ 0 x 0 @ 0 0 x 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 x 0 0 @ 0 x 0 0 @ 0 @ 0 0 0 @ 0 H 0 x 0 x 0 H 0 x 0 0 x 0 H 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 H 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 H 0 0 0 0 H 0 x 0 H 0 0 0 H 0 x 0 H 0 x 0 H 0 x 0 0 0 x 0 H 0 x 0 H 0 H 0 H 0 x 0 H 0 0 H 0 0 0 H 0 x 0 H 0 x @ 0 į @ 0
{00 @ 0 @ 0
{0 0 0 ” Į, FW °W , 2 9 V Ć M* ”. 9< źF
K S @V °W - / 0 1 3 4 5 6 7 8 ÆW . ! !’ * + C D { Ą Ę Ō Ö ¬ Å Ę ® ± Ä Å » ½ Ģ Ķ U V Į Ć Ö Ų T U a c l n
°
¾
Į
$
%
/
1
x
z
ī
š
V W Õ Ö ą ć ( ) } ś ü @ B
Ā Ć å ē ) + h k t u $ ' £ Ŗ æ Ā ē č Ā Ć ļ ń p q » ½ Ō Õ 9 : “ µ µ · R S Y Z ± ² Ż Ž c d Ö × " $ D E U V ė ķ ų ł F! G! Q! R! f! h! ģ! ķ! &" '" L" O" [" ]" p" t" " " " " W# X# # # $ $ v$ w$ $ $ ©$ «$ Į$ Ā$ š$ ń$ % % & ”& Ų& Ł& ' ' <' =' S' U' ¤' „' µ' ¶' Õ' Ö' ( ( ( ( }* ~* ½, ¾, . . _0 a0 0 0 š0 ń0 1 1 @1 A1 ø1 ¹1 2 ¦2 Ę2 Ź2 ė2 ģ2 š2 ń2 ó2 õ2 ¼3 æ3 84 :4 v4 w4 ś4 ü4 a6 b6 m6 r6 '7 (7 Č7 Ź7 Ų7 Ś7 #8 %8 t8 v8 ø8 ŗ8 Ü8 Ž8 9 9 Q: T: -; /; ; ; £< ¦< l= o= = =
> > ;> <> é> ė> ? ? ,? 0? G? I? “? ·? (@ )@ H@ J@ |@ }@ ·@ ø@ Ó@ Ō@ ū@ ü@ A
A $A &A HA KA ŗA ½A SB TB B B ŹB ĖB C C dD fD D D ¤D „D IE JE yE |E F F F F ģF īF ņF ōF üF żF &G 'G øG »G 9H ;H hH jH $I &I {I ~I I I óI ōI üI ’I J
J J J ¦J ŖJ ÕJ ×J 1K 3K K K ķK óK L L wL {L L L ŠL ŅL ŪL ŻL /M 2M NM PM QM RM lM nM “M ¹M ÜM ŽM 4N 5N >N CN dN gN N ”N øN ½N źN ģN O O O &O ?O @O FO IO bO cO gO hO O O O ®O ±O * + B D z | æ Ę Ó Ö
« Ä Ę ® ± Ć Å ŗ ½ Ė Ķ T V ’ Ö Ų S U a c
°
¾
Į
#
%
x
z
ī
š
U W ' ) | Į Ć $ ' £ Ŗ ¾ Ā Į Ć o q Ó Õ 8 : “ µ ’ µ · ° ² Ü Ž b d Õ × # $ D E E! G! f! h! ė! ķ! %" '" K" O" q" t" " " " " V# X# # # ·# ø# u$ w$ Į$ Ā$ ļ$ ń$ % % P% Q% % % ®% Æ% Ę% Ē% š% ń% & & & & & ”& Ų& Ł& ' ' S' U' £' „' Ō' Ö' ( ( ( ( |* ~* . . ž. ’. 0 0 ·1 ¹1 2 ¦2 Ę2 Ź2 ó2 õ2 ¼3 æ3 74 :4 ł4 ü4 o6 r6 &7 (7 Č7 Ź7 "8 %8 Ü8 Ž8 9 9 P: T: ,; /; ; ; ¢< ¦< l= o=
> > č> ė> +? 0? F? I? ³? ·? (@ )@ H@ J@ {@ }@ ¶@ ø@ Ņ@ Ō@ ś@ ü@ A
A #A &A GA KA ŗA ½A B B C C cD fD xE |E F F ėF īF øG »G 8H ;H #I &I zI ~I J
J §J ŖJ ŌJ ×J 0K 3K K K ģK óK L L vL {L L L ŚL ŻL .M 2M NM PM kM nM ³M ¹M ÜM ŽM >N CN cN gN N ”N ·N ½N "O &O >O @O O O O O ®O ±O + D | æ Ć Å Ę Ö Y
· ¦ Å Æ ± Ä » ½ Ģ ; U ’ × n
Ą
Ś
÷ #
< V ć ( o } Ŗ æ 3 p ³ Ō 9 - ² Ż · Ö $ D ! F! G! f! µ! ģ! O" r" t" " # W# ń$ % ( ( %* }* f2 2 ¦2 Ę2 Ź2 ó2 3 ½3 4 84 ō6 '7 Å= > 0? G? )@ I@ ø@ Ó@ Ō@ ū@ ü@ A
A $A &A HA åB C *D dD JE yE |F F "H 9H cI {I čI J ZJ ØJ K 1K óK L ZL wL {L L M /M 2M OM ¹M ÜM CN dN N N ”N øN &O ?O O O O ®O ±O O O O ®O ±O ’’ K o i t Ķ@wZ ’’’’’’’’’ 8žĘ 8^8`žo( )
žĘ ^`žh H .
Ų L’Ę Ų ^Ų `L’h H .
Ø žĘ Ø ^Ø `žh H .
xžĘ x^x`žh H .
HL’Ę H^H`L’h H .
žĘ ^`žh H .
čžĘ č^č`žh H .
øL’Ę ø^ø`L’h H . Ķ@w ’’’’’’ ’’ 4& % å $ ž 6D ÉE#
* (* ,]0 >: ÕM: ¶> G jK ĖyT aV ė_a Ic Ń~ Ķ$~ £S ~+ ¦z ~ ¾± ĒH³ ®<¶ öC¼ J Å ę=Š msÖ SOŪ ĢYŻ ź ("ļ LDļ @Fš )ü ō!ż ’@ O O ŗĶĶO O °O @ ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " ń šŠ h Y|ć&ŪŌć¦ ą µC ( ą µC ( ! š “ “ r4 mO mO 3Q š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’@Fš ’’ Õ p e t a j a t e s u v e k u r s u s e d 1 9 2 0 K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 | ¼ Č Ų ä š
8 D
P \ d l t ä Õpetajate suvekursused 1920 pet Koit jat oit oit Normal t Koit l t 25 t Microsoft Word 10.0 @ Ōó·% @ ®)SÄŹ@ JÄ ĶŹ ą µC ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 h p Ø ° ø
Ą č ä Kodu t ( mO {
Õpetajate suvekursused 1920 Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ž’’’< = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ ž’’’] ^ _ ` a b c ž’’’e f g h i j k ž’’’ż’’’n ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ą 7Ø ĶŹp 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ ; ¢A W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .t S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ \ D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ d C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q