Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ~þÿÿÿ}€ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥ÁU@ ð¿°pbjbj¬›¬› .”ÎñÎñ•hÿÿÿÿÿÿˆ˜˜˜˜˜˜˜¬P"P"P"8ˆ"4¼"T¬È>¶##">#>#>#>#>#>#G>I>I>I>I>I>I>$~?RÐAlm>˜>#>#>#>#>#m>˜˜>#>#‚>^:^:^:>#˜˜>#˜>#G>^:>#G>^:^:p:ë<˜˜7=>##`ÈL¦SÄÊP"Ö.” =G>˜>0È>=,#>#^:>#>#>#>#>#m>m>¬¬¤ P"<:"¬¬P"Avalike algkoolide seadus. 1920 (Vastu võetud Asutava Kogu poolt 7. mail 1920.a.). 1.Üldised määrused. Laad. §1. Algkool moodustab ühtluskooli esimese järgu. §2.Algkool on emakeelne, ilma usuõpetuseta ja maksuta. §3.Algkool võib olla ühes- või lahuskool, selle järele, kuidas otsustavad kooli ülevalpidajad. Õppekeel. §4.Algkoolid jagunevad õpilaste emakeele järele eesti-, saksa-, vene- rootsi- või muukeelseks. Märkus: Õpilaste emakeel arvatakse nende rahvuse järele. Kui lapsevanemad ei ole ühest rahvusest, arvatakse lapse rahvus vanemate ülesandmise järele. Kui lapsevanemate arvamised lapse rahvuse ülesandmisel lahku lähevad, loetakse lapse emakeeleks lapse kodukeel, mida ta kõige paremini oskab. §5.Vähemusrahvusest vabariigi kodanikkudele iseäraldi kooli või klassi avamine saab kohustavaks algoolide ülalpidavatele asutustele, kui läbistikku vähemalt 20 õpilast kogub, kelle õpetamine ühe õpetaja juhatusel võimalik; selle juures võib tarvilise õpilaste arvu saamiseks ühendada ühe õpetaja juhatuse alla ühte klassituppa mitme õppeaasta (klassi) õpilased. Märkus: Väiksematel saartel avatakse algkool või klass, kui vähemalt 15 õpilast kogub, kelle õpetamine ühe õpetaja juhatusel võimalik. §6.Lapsed, kelle jaoks – nende väikese arvu pärast – ei ole korraldatud emakeelset kooli, võivad õpetust saada erateel kas kodus või muukeelses koolis. §7.Õpilane võib õppida mitteemakeelses avalikus koolis ainult mõjuvail põhjustel, mida otsustab kohaline maakonna- või linnakoolivalitsus. C . Koolikohustus. §8. Lapsed, kes õppeaasta alguseks 7 aastat vanaks saanud, on kohustatud algkooli astuma. Märkus1.: Kohaline maakonna- või linnakoolivalitsus võib haridusministeeriumi nõusolekul tema alla kuuluvates koolides koolikohustuse algust ühe aasta võrra esialgu edasi lükata, kuni koolidevõrgu täieliku väljatöötamiseni. Märkus 2.: Erandina võivad üksikud lapsed ka hiljemini kooli astuda, kui selleks on mõjuvad põhjused; kauakestev haigus või hiline kehaline või vaimeline arenemine. Märkus 3.: Pedagoogika-nõukogu võib last ka ühe aasta nooremalt kooli vastu võtta, kui ta on tarviliselt arenenud. §9.Koolikohustus kestab algkoolis kas kuni kursuse lõpetamiseni, või - mittelõpetamise korral – kuni 16 aasta vanuseni. Õpilased, kes 16. aastat vanaks saanud õppeaasta kestusel, peavad koolis käima kuni selle õppeaasta lõpuni. §10. Lapsed, kes kodus, erakoolides või muul teel õpetust saavad, mis mitte alamal ei seisa avaliku algkooli õpetusest, vabastatakse avalikus algkoolis käimisest maakonna- või linnakoolivalitsuse poolt kohalise koolivalitsuse ettepanekul, kes nende laste korraliku õpetuse saamise järele valvab. Selle õpetuse tasapinna kõrguse üle otsustavad asutused ja isikud, kelle hooleks on antud kooli pedagoogiline instrueerimine ja ülevalve. §11.Lapsed, kellel on täiesti võimatu algkoolis nende kehaliste või vaimsete puuduste pärast, paigutatakse sellekohastesse kasvatus- ja õpetusasutustesse. Nende koolide korralduse määrab ära sellekohane eriseadus. §12.Koolikohustuse täitmise järele kooliringkonnas valvab kohaline koolivalitsus, kes kooliealiste laste nimekirja peab, seda alati korras hoiab, parandab ning täiendab ja annab iga aasta hiljemalt 2 nädalat enne õppetöö algust kooliringkonnas asuvate koolikohustuslikkude laste vanematele või nende asemikkudele koolikohustuse maksmahakkamisest teada. Märkus.: Lapsevanemad või hoolekandjad on kohustatud iga last, kes koolisunduse ikka jõuab, kohalikus koolivalitsuses registreerima. §13.Kui kooliealine laps teise valda, alevisse või linna elama asub, siis on kohustatud valla, alevi või linna koolivalitsus sellest sinna teatama. Lapse registreerimisest saadab uue asupaiga koolivalitsus endisesse asupaika teate, mil puhul laps endisest nimekirjast maha kustutatakse. §14.Õpilaste korraliku kooliskäigu üle valvav koolihoolekogu, kellele koolijuhataja on kohustatud iga nädal õpilaste puudumise üle teateid andma. §15.Vabandamata põhjustel koolikohustuse täitmata jätmise kui ka korratu kooliskäimise pärast langevad süüdlased lapsevanemad või hoolekandjad rahatrahvi alla kooli kasuks 1 – 20 margani iga puuduva päeva eest, mis trahv vabatahtlikult mittemaksmise korral kahe nädala jooksul peale trahvi määramist administratiivsel teel sisse nõutakse. Kui rahatrahvi peale vaatamata last kooli ei saadeta, - siis langevad süüdlased lapsevanemad või hoolekandjad kohtulise karistuse alla arestiga kuni 2 kuuni. §16.Maakonna- või linnakoolivalitsus annab lähema juhatuskirja trahviraha suuruse järkude kohta eespool täheldatud piirides, tema sissenõudmise viisi ning tarvitamise kohta, kui ka süüdlaste lastevanemate või hoolekandjate kohtulisele vastutusele võtmise korra kohta. §17.Kui lapsevanemad või hoolekandjad mitmekordsest trahvist või kohtulikust karistusest hoolimata last kooli ei saada, siis antakse laps kohtuotsuse järele vanemate või hooleandjate kulul teise perekonda või kasvatusmaija ülespidamiseks ja kooli saatmiseks. §18.Kui vaesuse pärast ei suudeta last kooli panna, siis peab kohalik kogukond hoolitsema lapse kooliskäimise võimaluse eest. §19. Koolikohustuslikke lapsi ei tohi õppeajaks võtta palgalisse ametisse. Süüdlased võetakse kohtulikule vastutusele ja langevad rahatrahvi alla kohalise kooli kasuks 100-1000 margani või aresti alla kuni 3 kuuni. Selle määruse järele valvab kohaline koolivalitsus. Märkus.: Selles paragrahvis nimetatud karistuse alla langevad ja süüdlased lapsevanemad või hoolekandjad, kes kohalises koolivalitsuses koolikohustusliku lapse registreerimata jätavad. Märkus 2.: Erandjuhtumistel on maakonna- või linnakoolivalitsusel õigus lubada kooliealisele lapsele pidada palgalist ametit, kui see mitte korralikku kooliskäimist ei takista. C Kooliaeg. §20.Algkooli kursus kestab 6 õppeaastat. Silmas pidades kohalisi olusid võib jaotada algkooli kaheks astmeks. §21. Algkooli juurde avatakse tarvilisel arvul täienduskoolisid vähemalt 2 aastase kursusega, kuhu sisseastumine on neile õpilastele sunduslik, kes algkooli kursuse lõpetamise järele kesk- või erikooli ei astu. Täienduskoolide kohta antakse eriseadus. §22. Kooliaasta kestab 1. augustist kuni järgmise aasta 31. juulini. §23.Tegelik õppetöö maal kui ka linnas peab kestma vähemalt 35 nädalat aastas. Selle alguse, lõpu ja vaheajad ja üleüldised ning kohalised pühad määrab ära Haridusministeerium, selle juures silmas pidades kohaliste koolivalitsuste soove. E. Asutamine. §24. Avalikud algkoolid asutatakse ja peetakse ülal valdade, alevite ja linnade poolt niisugusel arvul, nagu see on tarvilik koolikohustuse läbiviimiseks. Algkoolid, millel on üleriiklik või ülemaakondlik tähtsus, asutatakse ja peetakse ülal riigi või maakonna poolt. Märkus: Rahvuslikkude vähemuste koolide korraldus ja valitsemine määratakse kindlaks eriseaduse läbi. §25. Riik, maakond ja need linnad, mis moodustavad ilma maakonnata iseseisva administratiivüksuse, kannavad kõik nende poolt asutatud algkoolide kulud. §26.Vallad, alevid ja need linnad, mis moodustavad ühes maakonnaga administratiivüksuse, kannavad oma koolide majanduslikud ja kõik muud kulud peale õpetajate palkade, mis on maakonna kanda. Viimane otsustab lõpulikult koolide asutamise ja oma koolivõrgu loomise küsimuse, kuna kooli majanduskulude kandjatel on õigus selles asjas maakonnavalitsusele põhjendatud ettepanekuid teha. §27.Kui avaliku algkooli ülevalpidaja kooli eest mitte tarvilikult ei hoolitse, siis kannab Haridusministeerium ajutiselt tarvilikud kulud, mis kooli ülevalpidajalt pärastpoole administratiivsel teel sisse nõutakse. §28.Kooli asutamise, ümbermuutmise ja korraldamise juures tuleb täita nõuded, mis koolimajade, kooli hõrvalhoonete ja sisseseadete ning asukoha kohta ette on nähtud sellekohastes erimäärustes. §29.Iga maa-algkooli juures peab olema arviline osa maad õpilaste võimelmise- ja mänguplatside ja õuemaa jaoks vähemalt pool tiinu kooli kohta, umbes 1/6 – 1/3 tiinu kõlbulikku maad kooliaia tarvis ja igale määralisele õpetajale tarvitamiseks poolteist kuni kaks ja pool tiinu põllumaad ühes ühe lehma ja hobuse heina- ning karjamaaga. Märkus: Kooli maatagavarast maad sellel määral tarvitada on õigus igal õpetajal üleüldistel alustel makstava rendi eest. §30.Linna ja alevi koolidele tuleb maad muretseda kohalike olude järgi võimalikult eelmise § normideni, silmas pidades kõige pealt kooli üleüldiseid tarvidusi (mänguplatsid, kooliaiad jne.). §31.Koolile maad muretsema on kohustatud kooli ülevalpidajad (majanduslikkude kulude kandjad). §32. Koolide tarvis on õigust maad sunduslikult võõrandada. G. Ülevalve, juhtimine ja korraldamine. §33.Avalikkude algkoolide ülevalve on ette nähtud sellekohases eriseaduses. §34.Üksiku algkooli tegevust juhivad ja korraldavad: a)koolijuhataja, b)õpetajad, c)pedagoogika-nõukogu ja d)kooli hoolekogu. 2. Õppe- ja kasvatusosa. §35.Algkoolis õpetatakse järgmisi õppeaineid: 1)kodulugu, 2)emakeelt, 3)laulmist, 4)võimlemist, 5)käsitööd, 6)joonistamist ja joonestamist, 7)aritmeetikat ja algebrat, 8)geomeetriat, 9)looduslugu ühes tervishoiuga, 10)maateadust, 11) ajalugu, 12) kodanikuteadust, 13)kahte võõrast keelt. Märkus1.:Õpilased, kelle vanemad või hoolekandjad seda soovivad, vabastatakse teise keele õppimisest. Märkus 2.: Muukeelsetes koolides astub 1 võõra keele asemele Eesti keel. §36.Haridusministeeriumi loaga võib kohaliste olude nõudel algkooli eeskavasse võtte veel teisi õppeaineid, mille juures aga ei tohi tunduvalt kannatada üldhariduslikkude ainete läbivõtmine. §37.Õppeainete üldise laadi ja läbivõtmise ulatuse iga õppeaine kohta klassis määravad ära Haridusministeeriumi poolt maksmapamdevad õppekavad. Märkus: Pedagoogika –nõukogud võivad kohalise koolivalitsuse kaudu haridusministeeriumilt luba saada võtta ette vähemaid muudatusi õppe- ja tunnikavades. §38. Algkooli klassid nimetatakse õppeaastate järele I, II, III...VI klassiks. §39.Iga klassi läbitegemiseks kulub normaalselt üks õppeaasta. Erakorraliselt võivad andekad õpilased pedagoogika-nõukogu otsusel klassi vähema ajaga kui ühe õppeaastaga läbi teha, või mõne klassi vahele jätta. Märkus.: Kooli ülevalpidajad võivad algkooli jagada ka poolaasta- ehk veel lühemaaegseteks klassideks. §40.Õpilast ei või jätta ühte klassi kauemaks kui kaheks õppeaastaks. Märkus.: Nõrgaandelistele laste tarbeks korraldatakse kooli juures abitunnid ja avatakse kogukondlikkude omavalitsuste ja riigi kulul iseäralikud abikoolid,. Nende koolide korrladuse määrab ära sellekohane eriseadus. §41.Õpilaste normaalaev klasis on 40. Ainult erakorralistel tingimustel tohib õpilaste arv tõusta viiekümneni. On õpilaste arv üle viiekümne, peavad kooli ülalpidajad kõrvalklassid avama. Märkus 1.: Need määrused on maksvad, kui üksainuke klass õpetaja kohta tuleb. On õpetajal korraga käes õpetada enam kui üks klass, siis on kõigekõrgem lubatud õpilaste arv niisuguses ühendatud klassis: kahe klassi ühendusel 40, kolme klassi ühendusel 36, nelja klassi ühendusel 30. Märkus 2.:Üle kahe klassi ühendamine ühe õpetaja alla on lubatud ainult iseäralikkude geograafiliste olude või erakorraliste tingimuste tõttu (väiksed- mere või soosaared, metsakülad; koolid vähesel arvul koosasuvaile muulastele; suur puudus õpetajaist; kooliruumide puudus jne.). §42.Õppeaasta algul seab õpetaja õppeaine kava kokku ja paneb selle pedagoogika-nõukogule ühtlustamiseks ette, üksikasjaliselt esitades, kuidas ta mõtleb eestuleval õppeaastal õppematerjali jaotada ning läbi minna ja missuguseid õppevahendid selle juures tarvitada. Kui õppeaasta lõpuks ei ole läbi võetud klasi normaalõppekava, siis tuleb sellest ühes põhjustega teatada kohalikule koolinõunikule. §43.Õpilased viiakse ühest klassist teise ja tunnistatakse kooli kursuse lõpetanuiks pedagoogika-nõukogu otsuste järele õpilase õppetöö edu ja üleüldise vaimse arenemise põhjal. §44.Igas algkoolis peavad olema tarvilikud õppevahendid ja õpilaste ning õpetajate raamatukogud. Haridusministeerium seab kokku nende õppeabinõude nimekirja, mille muretsemine on kooli ülevalpidajale sunduslik. §45. Koolis võivad olla tarvitusel ainult pedagoogiliselt lubatavad karistusviisid. Kehalik karistus on keelatud. §46.Puudustkannatavaile õpilastele tarvisminevaid õpperaamatuid ja muud õppevahendid muretsetakse neile kooliülevalpidajate poolt tasuta. §47.Õpilaste tervise eest hoolitsemiseks panakse kooliarstid ametisse. §48.Igas algkoolis peab olema kooliapteek kõige tarvilisemate arstirohtudega ja abinõudega. §49.Igas koolis peab olema tarvilik arv kooliteenijaid, kelle tegevusala, õigused ja kohused on kindlaks määratud koolihoolekogu poolt kokkuseatud ja kooli ülevalpidaja asutuse poolt kinnitatud juhatuskirjas. §50. Kohalisi tarvidusi silmas pidades võib algkooli ruumides, kui see koolitööle takistuseks ei ole, avada muid haridusasutusi: täiendus- või eriklasse, pühapäeva- või õhtukoole, kursusi, lugemistube jne. 3. Õpilased. §51.Algkooli esimesse klassi võetakse vastu lapsi õppetöö algul ilma eelharidusette, teistesse klassidesse – õpilasi, kes on läbi teinud eelmiste klasside kursuse. §52. Õpilaste üleminek ühest algkoolist teise algkooli vastavasse klassi mõjuvail põhjustel – ka õppeaasta vältusel – sünnib ilma igasuguse takistuseta. Koduse haridusega õpilase sisseastumise korral otsustab pedagoogikanõukogu, kuhu klassi õpilane tuleb paigutada. §53.Algkooli kursuse lõpetajale antakse sellekohaline tunnistus, mis annab temale õiguse ilma eksamita sisse astuda täienduskooli või avalikku keskkooli ja eriõppeasutusse, kui viimastes ei maksa iseäralikud vastuvõtmise tingimused.. §54.Kui kesk- või eriõppeasutustes tarvilikku ruumi kõigile sisseastujatele ei leidu ja kui nende koolide ülevalpidajad kõrvalklasse avada ei jõua, siis võetakse neisse õpilasi vastu võistluse järele. §55.Õpilastele, kes enne kursuse lõpetamist koolist välja astuvad, annab algkool nende töötagajärgde kohta sellekohased tunnistused. §56.Koolikohustuslikud õpilased on vabastatud kõikidest naturaalkohustustest riigi ja omavalitsuste vastu. 4. Õpetajad. §57. Algkooli õpetajaid valivad ja registreerivad asutused on ette nähtud sellekohases seaduses. §58.Algkooli õpetajaks võib valida isikuid, kes on lõpetanud õpetajate seminari kursuse, ehk kesk- või kõrgema õppeasutuse lõpetajad, kes on omandanud õpetaja kutse. Märkus.:Niikaua, kui ei ole tarvilikku arvu selle paragrahvi nõuetele vastavaid õpetajaid, võib valida algkooliõpetajaiks isikuid, kes hariduslikult vastavad sellekohaste ajutiselt maksvate seaduste nõuetele. §59.Valimine peab olema avalik. Sellest tuleb teada anda hiljemalt 2 nädalat enne valimist ajalehes, kus koolide kohta käivad ametlikud teated ilmuvad ja vähemalt kahes teises ajalehes. §60.Õpetaja valimise juures on valival asutusel õigus nõuda kandidaadilt peale teiste tarvilikkude tunnistuste veel tunnistuse ettepanemist tema endise teenistuse kohta õpetajate ametiühisuselt, et viimane ei ole valitava vastu professionaaleetika seisukohalt. Märkus.: Esimest korda ametisse astuvalt õpetajalt ei või nõuda ametühingu tunnistuse esitamist. §61.Õpetaja kohalt lahkumine sünnib loomulikult kooliaasta lõpul, s.o. 31. juulil, millest lahkuja peab teatama kooli ülevalpidajat hiljemalt 1. juulil. Uue õpetaja valimine tuleb ette võtta kohe peale lahkumisest teadaandmist, mitte hiljem kui kaks nädalat enne õppetöö algust. §62.Õppeaasta kestusel võib kooli pealt lahkuda mõjuvail põhjustel ainult maakonna- või linnakoolivalitsuse loaga. Uue õpetaja valimine tuleb toime panna kohe peale seda kui lahkumine on lubatud. §63.Õpetaja loetakse ametisseastunuks sellest ajast, millest arvates teda on registeeritud ametisse.Kui õpetaja sügisel tegeliku õppetöö algusest ametis on , siis loetakse ta teenistuse algus 1. augustist. §64. Iga 30-50 õpetaja kohta peavad maakonnad ja linnad ametisse panema ühe tagavaraõpetaja, kes puuduvate õpetajate aset täidab ja vabal ajal on koduõpetuse ja väljaspool koolihariduse instruktori kohuste täitja. §65.Tagavaraõpetajate kohta masavad kõik teiste õpetajate kohta käivad seadused ja määrused. §66. Peale õpetajate palga makstakse maakonna tagavaraõpetajale tarvilikud reisikulud ja päevarahad. §67.Kui on ette näha, et alkooliõpetaja mõjuvatel põhjustel peab koolitööst kauemaks ajaks eemale jääme ja tagavara õpetaja tema kohuseid nii kaua täita ei saa, siis valitakse temale asetäitja, kuni tema koolitööle tagasitulekuni. Vähemalt üks kuu aega enne alalise õpetaja töösse tulekut tuleb sellest teatada asetäitjale. On seda võimatu täita, võib leida asetäitjale uut kohta, siis on viimasel õigus palka edasi saada ühe kuu jooksul pärast seda, kui temale teatati alalise õpetaja tagasitulekust. §68.Õpetajatele makstakse palka kuukaupa ja kindlate sellekohaste määrade järele. §69.Kooli ülevalpidajate nõusolekul ettevõetud põhjalikuks ja kulukaiks maaparandustöiks ja sisseseadeiks, nagu maatorutamiseks, rioolimiseks, puude ja põõsaste istutamiseks, kaitseaia ehitamiseks ja muuks on õpetajal õigus saada kogukondlikku või riiklikku abi. Kui õpetaja nimetatud tööde ja sisseseade peale tarvilisel mõõdul toetust saanud ei ole, siis makstakse temale tema äramineku puhul tähendatud kulude eest tasu kooli ülevalpidaja poolt asjatundjate hindamise põhjal. §70 Kooli maaosa tarvitamise õigus õpetajate vahetamisele järgneval suvel on lahkujal õpetajal, kui ta koolis töötas kuni kevadise õppetöö lõpuni. Lahkus ta enne õppetöö lõppi, siis jääb maa tarvitada uuele õpetajale. §71. Õpetajate ametist vabastamise kord on ette nähtud sellekohases eriseaduses. 5. Koolijuhataja. §72.Juhataja valitakse sama asutuse poolt, kes õpetajaid valib. Valimisest võtavad osa hääleõigusega kooli pedagoogika-nõukogu ja hoolekogu esitajad, igast asutusest üks. Märkus.:Juhataja ajutise äraoleku ajaks valitakse pedagoogika-nõukogu poolt temale asetäitja. §73.Juhataja tegevuskonda kuulub: a)koolisse puutuvate küsimuste algatamine ja ettepanemine otsustamiseks pedagoogika-nõukogule ning koolihoolekogule; b)hoolekandmine, et koolielu korralikkuse mõttes täidetaks kõik pedagoogika-nõukogu ja hoolekogu otsused ja seaduslikud määrused ning korraldused; c)koolisse puutuvaid küsimustes läbikäimine ametiasutustega ja üksikute isikutega; d)üleüldse kõik kooli asjaajamine kokkukõlas pedagoogika-nõukogu ja hoolekogu otsustega ning seaduslikkude määrustega; e)puudujate laste nimekirja korraspidamine; g)järelvalve ja hoolitsemine, et koolitöö takistamatult võiks kesta ja tunnid alati täpipealt algaksid ja lõpeksid; h)kooli kroonika kirjutamine. §74.Kui klasside arv koolis ülatub üle 10, siis valib pedagoogika-nõukogu juhataja abi või inspektori; inspektor on juhataja abi kooli sisemises ja kasvatuslikus elus. 6. Pedagoogika-nõukogu. §75.Pedagoogika –nõukogu liikmeiks on: a)kõik kooliõpetajad (tunniandjad ühes arvatud); b)kooliarst (kus ta olemas on); c)lastevanemate esndaja; Märkus: Kõik õpetajad on kohustatud pedagoogika-nõukogu koosolekutest osa võtma. §76.Pedagoogilise-nõukogu ülesandeks on kooli kasvatuslikkude ja õpetuslikkude küsimuste ning nende lähedas ühenduses olevate koolielu küsimuste lahendamine. Iseäranis kuulub tema võimupiiri: 1.Kasvatus- ja õppeviiside arutamine koolitöö viljakamaks tõstmise sihis. 2.Arutamine õppekava läbivõtmise ulatuse korra ja kõrvalekaldumiste üle ettenähtud piirides. 3.Kasvatus- ja õpetustöö jaotamine üksikute õpetajate vahel ja tunnikava kokkuseadmine. 4.Õpetajate poolt kokku seatud töökavade arutamine. 5.Õpetustööks tarvisminevate õppevahendite valimine ja soetamine. 6.Õpetustöö aruande kokkuseadmine. 7.Õpilaste vastuvõtmine ja vastavatesse klassidesse paigutamine. 8.Õpilaste töö hindamine, nende edasiviimine klassist klassi, lõpetajate koolist väljalaskmine ja õpilastele tunnistuste väljaandmine. 9.Õpilaste kohta käivate määruste väljatöötamine. 10.Koolis tarvitatavate kasvatuslike abinõude üle otsustamine. 11.Kooliruumide jaotamine tarvitamiseks õpetajatele, õpilastele ja kooliteenijatele. §77.Pedagoogika-nõukogu koosolekuid peetakse õppeajal vähemalt kord kuus. §78.Pedagoogika-nõukogu astub kokku kas juhataja või tema asetäitja kutsel, või vähemalt 1/3 osa liikmete ettepanekul. §79.Pedagoogika-nõukogu koosolekuid juhatab koolijuhataja, tema äraolekul juhataja asetäitja või nõukogu poolt valitud koosoleku juhataja. §80.Pedagoogika-nõukogu koosolekud on otsustusvõimelised, kui neist võtab osa vähemalt ¾ osa õpetajaist. §81. Koosoleku otsus on maksev, kui tema poolt on enam kui pool koosolijaist; kui hääled poolenevad, annab juhataja hääl enamuse. 7. Kooli hoolekogu. §82.Igal algkoolil on hoolekogu. §83.Hoolekogu liikmeiks on: 1.Kooli määralised õpetajad 1-3, nende hulgas koolijuhataja. 2.Lastevanemate esindajad, 1-3. 3.Kohalise kogukonnavalitsuse esindajad, 1-3, võimalikult kogukonna maavalitsuse liikmed. 4.Esitaja asutuste või isikute poolt, kes kooli majanduslikult toetavad, kui toetuse kogusumma teeb välja vähemalt 1/3 kooli majanduslikest kuludest. 5. Kooliarst, kus ta on olemas. Märkus 1: Kõik koolis töötavad õpetajad võivad hoolekogu koosolekuist sõnaõigusega osa võtta. Märkus 2: Koolides, mille ringkond ei käi kokku kohaliku kogukonna omavalitsuse territooriumiga, valitakse hoolekogusse kogukonna omavalitsuse esitaja maakonnanõukogu poolt. Märkus 3: Lastevanemate esitajas valitakse igal sügisel peale õppeaasta alguse üheks aastaks. Kogukonna omavalitsuse esitajad valitakse sama aja peale, kui nende valijate volitused kestavad. §84.Hoolekogu valib igal aastal õppetöö algul peale lastevanemate esitajate valimist omale juhataja, kirjatoimetaja ja kassahoidja. Märkus: Tarvilisel korral võib juhatus suuremaarvuline olla. §85.Hoolekogu ülesandeks on hoolitseda kooli eest üleüldse, iseäranis tema majandusliku külje eest. Selle ülesande täitmiseks kuulub tema tegevuskonda: 1.Järelvalve nende laste korraliku kooliskäimise üle, kes on kantud kohalise koolivalitsuse poolt hoolekogu korralduse alla kuuluva kooli õpilaste nimekirja. 2.Õpilaste toitlus- ja tervisolude korraldamine. 3.Vaesemate õpilaste varustamine õpitarvetega, riietega ning jalanõudega. 4.Pedagoogika-nõukogu poolt ettepandud õpilaste kohta käivate määruste läbivaatamine ning heakskiitmine. 5.Õpetajate kandidaatide ettepanemine valivale asutusele. Märkus: Mõjuvail põhjustel võib valiv asutus hoolekogu poolt ettepandud kandidaadid jätta ka valimise alla võtmata, kui ka õpetajaid valida omalt poolt ülesseatud kandidaatide hulgast. 6.Õpetustöö pealtkuulamine oma esitajate läbi. Märkus: Nende esitajate arvu määrab kindlaks hoolekogu, kokku leppides maakonna- või linnakoolivalitsusega. Hoolekogu esitajail ei ole õigust klassis tähendusi teha. Nad võivad oma arvamused ja tähelepanekud ette tuua hoolekogu koosolekul. 7.Ettepanekute tegemine kohalisele koolivalitsusele uute õppeainete sisseseadmise ning uute klasside või kursuste avamise asjus. 8.Abinõude otsimine kooli ainelise külje tõstmiseks. 9.Kooli kapitalide valitsemine ja tarvitamine, kuivõrd need sellekohaste määruste järele hoolekogu kätte on antud. Kooli liikumata ja liikuva varanduse korrashoidmise järelvalve. 10.Kulude eelarve kokkuseadmine ja selle ettepanek kooli ülalpidavale asutusele. 11.Järelvalve, et koolile määratud summad tarvitatakse õieti ja otstarbekohaselt; kooli majapidamise, sissetulekute ning väljaminekute revideerimine, selleks maakonna või linnakoolivalitsuse poolt kinnitatud juhatuskirja põhjal. 12.Oma tegevuse kohta aasta-aruande kokkuseadmine. 13.Kooliteenija ametisse määramine ja ametist tagandamine kooli juhataja ettepanekuk ja tema tegevusala ning õigusi määrava juhatuskirja kokkuseadmine. 14.Otsustamine õpilaste koolist puudumiste põhjuste üle ja nende tunnistamine vabandamatuiks ehk vabandavateks. Märkus: Asja arutamisele õpilase puudumise üle kutsub hoolekogu juhataja õpilase vanema või hoolekandja; viimase mitteilmumist ei loeta asja arutamise edasilükkamise põhjuseks. 15. Trahviraha järgu äramääramine õpilaste puudumise korral vabandamatuil põhjustel ja sellest teatamine trahvitavale lapsevanemale või hoolekandjale. §86.Hoolekogu ja tema juhatuse koosolekuid peetakse tarviduse järele. §87. Hoolekogu kutsub kokku juhataja või juhataja äraolekul tema asemik. Hoolekogu kutsutakse erakorraliselt kokku, kui seda kolm liiget nõuavad. §88.Hoolekogu koosolekuid juhatab hoolekogu juhataja või tema äraolekul koosoleku poolt valitud koosoleku juhataja. §89.Hoolekogu koosolek on otsustusvõimeline, kui temast vähemalt pool liikmetest osa võtab. §90. Koosoleku otsus on maksev kui tema poolt on enam kui pool koosolijaist. Kui hääled poolenevad, annab juhataja hääl ülekulu. §91. §85 pp. 5, 7, 8 ja 12 tähendatud küsimuste otsustamiseks on tarvilised vähemalt pooled hoolekogu liikmete hääled. 8.Lastevanemate koosolekud. §92.Kooli ja kodu vahel lähema ühenduse loomiseks kutsub pedagoogika –nõukogu lastevanemate koosoleku kokku vähemalt kolm korda aastas. Erakordselt võib lastevanemate koosoleku kokku kutsude hoolekogu juhatuse kaudu. §93.Vanemate koosoleku ülesandeks on: 1.Kasvatus-ja õppetöösse puutuvate küsimuste arutamine ja neis sooviavalduste ettekandmine pedagoogika-nõukogule ja hoolekogule. 2.Esitajate valimine hoolekogusse ja pedagoogika-nõukogusse. §94.Lastevanemate koosolek on otsustusvõimeline, kui temast võtab osa vähemalt 1/5 lastevanemaist või nende asemikkudest. Märkus: Kui lastevanemate koosolek kokku tulnud liigsete vähese arvu pärast pidamata jääb, siis peetakse järgmine koosolek mite varemini kui ühe nädala pärast. Sel puhul on koosolek kokku tulnud liikmete arvu peale vaatamata otsustusvõimeline. §95.Koosoleku algul valitakse koosoleku juhataja ja kirjatoimetaja lihthäälteenamusega. Koosoleku protokoll kinnitatakse koosoleku lõpul juhataja, kirjatoimetaja ja vähemalt kolme, koosoleku poolt valitud isiku allkirjaga. Õpetajad võtavad osa lastevanemate koosolekust sõnaõigusega. 9.Koolide õigused. §96.Kõik koolidesse puutuvad aktid, palvekirjad, krepostikirjad jne. on vabad margimaksust; samuti on vabastatud kooli liikumata varandus kõikidest maksudest ja naturaalkohustustest riigi ja kogukonnavalitsuse vastu. §97.Algkoolide poolt korraldatud õppereisidest osavõtjad õpetajad ja õpilased savad riigi raudteedel ja laevadel sellekohastes vabariigi valitsus poolt kinnitatud erimäärsutes ettenähtud maksuta sõidu ehk hinnaalandust. §98. Haridusministeeriumi korraldusel algkoolide tarvituseks sissetoodavad õppevahendid ja raamatud on tollimaksust vabad. 10. Seaduse elluviimine. §99. Käesoelva seaduse elluviimise kohta annab Vabariigi Valitsus erimäärused. Sel seadusel on edasilükkamatuse iseloom. Asutava Kogu esimees: A. Rei. Sekretär: H. Martna. *** Õpik maksis siis 50 -100 marka. Tiin = ligilähedane hektarile (100 ×100 m) Rioolimiseks – reovee ärajuhtimiseks. PAGE PAGE 11 RSl¨ÛÜ® Ê Ë ÀT U 2è¹º¾¶¦ÀÁ"GYWXQU`bfÏÐ(#t$u$¬$ñåÖÎÆÎÆ¾Æ¾¶¾¶®¦®¦ž–¦–Ž–Ž†Ž~v~v†v†v†v†nfnh7)mH%sH%h!TWmH%sH%h~UDmH%sH%høxKmH%sH%h;DmH%sH%h«0pmH%sH%haw¯mH%sH%ho~mH%sH%hèmH%sH%h´ 5mH%sH%hù1wmH%sH%h~:mH%sH%húNmH%sH%h†6ÂmH%sH%hù-!h†6ÂCJaJmH%sH%h†6ÂCJaJmH%sH%h†6Âh†6ÂCJaJmH%sH%(STlmst¥Ü; < F G ¦ Ë 5½U à á ÷ ø R3ÙMýýýýõðçççðßÚçÚçÚççÚÚÚçÚÚÚgdúN &FgdúN„Ð`„Ðgdaw¯gd†6Â &Fgd†6Â•p¯pþþM2äº¡ÁT¨GTX×¯äžPQ_`Ð¥Ï !ööööñññññññññññññèãÞÞÕÞÞ„Ð^„Ðgd~UDgd;Dgd~UD„@^„@gd;DgdúN„Ð`„Ðgdaw¯!!!!(""(#§$€%B&”'(Î(.)k)l)—)˜)å)*-*:*U*i*j*‡*ˆ*©+,öööñññññññññññññññññññññññññgd;D„Ð^„Ðgd~UD¬$%€%K'“'”'Ó(-).)m*†*ë*¨+©+³+,,›.i/j/f1¯1°1è3v5w5/6ý6þ6G:S:T:U:ù:ú:<øðøèøèàèàÑàÉàÉÁÉÁ¹Á¹±¹±©±©¡©¡’†wog_hìK(mH%sH%h«0pmH%sH%h0IâmH%sH%h÷dÑh0IâCJaJmH%sH%h÷dÑCJaJmH%sH%h÷dÑh÷dÑCJaJmH%sH%h÷dÑmH%sH%hŠmH%sH%höˆmH%sH%h¡8qmH%sH%hVSmH%sH%hôgomH%sH%hù-!hù-!CJaJmH%sH%hù-!mH%sH%hdIÒmH%sH%h!TWmH%sH%h7)mH%sH%#,Z,-«-F.–.j/Ò/0ó0°1²1Í2ç3w5*6þ6q7ü7D8¡8s9B:C:T:U:ú:<ð<úúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúõõõgdúNgd;Dð<º=@>¬>>¾>¿>!?È?š@UA[B½BÕCšDiE@FžFGûHNI/KL]L^LtLuL!M€MMúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdúN<¬>½>¿>Ñ?™@š@ÚC™DšDûHIMINISI¬II.K/KbLsLvLzL M!M€MM¥M¦MPPéPìPQQøéÝøÕøÕÍÕÍÅ½Å½µµ½µž’µŠµŠ‚Š‚Š‚Š‚Šzkch«0pmH%sH%hU[èhU[èCJaJmH%sH%h³7|mH%sH%h±o\mH%sH%hU[èmH%sH%h¶ßCJaJmH%sH%h¶ßh¶ßCJaJmH%sH%hKâmH%sH%h¶ßmH%sH%h+ñmH%sH%hÜ wmH%sH%h#'mH%sH%hÜ~mH%sH%h\! CJaJmH%sH%h\! h\! CJaJmH%sH%h\! mH%sH%$M¥M¦MN°NO|O©OP=P>PçPèPéPQQQ.Q/QaQ‚QœQîQïQ°R±RüRZS³SèSúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdúNQQ-Q.Q/QîQïQ°R±RZSâUãU,V-V¥V1W2W&X:X]X^X{X|X9ZLZMZÁ[@\A\\€\¦\§\]·]¸]7alamasbtb¡dIeJeh©hªhiøðèàðàðàðØàØÐØÐèÐÁÐ¹Ð¹Ð±Ð±©±©¹©¡©¡©¡™©™©™‘™‘‚z‘h¬npmH%sH%h?u^h?u^CJaJmH%sH%h?u^mH%sH%h ¿mH%sH%hÌ`tmH%sH%hRÉmH%sH%hJXmH%sH%h:SmH%sH%h-Ýh-ÝCJaJmH%sH%h-ÝmH%sH%h¡r!mH%sH%h±o\mH%sH%h«0pmH%sH%h`~mH%sH%h¾µmH%sH%/èS+TOT‘TULUŒUâUãU.V¥V2WW X!X"X:X;X]X^X{X|XºXÛX6YÍYîYMZüZúúúúúúúúúñúúúúúúúúúúúúúúúúúú„Ð`„Ðgd¡r!gdúNüZ¼[A\\€\]¸]ê]5^Ÿ^Ú^”_Ä_µ`7amaáa"btbZcŽc'd˜dJeâe)f¼f1gŽghúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdúNhˆh‰hŠh©hªh„i«i-jkjæjÛkølùlúlmmëmÈnDoEoFoboco³oÞoÿopp"púúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúúgdúNiitiƒi„iølýlmmIobocop"p#p$pDpop…p“p”p•p–pœppžp p¡p§p¨pªp«p¬p®p¯pøðèðèàÑÅàÑ½àµ¥•…zpjpjfpjp[pjfWhéVhéV0JmHnHuhlš hlš0Jjhlš0JUh†6Âh\ämH%sH%hx<mH%sH%h\ämH%sH%h7)mH%sH%h«0pmH%sH%h-ÝmH%sH%hRÉmH%sH%héVmH%sH%h¬npmH%sH%hlšCJaJmH%sH%hlšhlšCJaJmH%sH%hlšmH%sH%hk'ùmH%sH%h?u^mH%sH%hý'(mH%sH%""p#p$pDpop•pžpŸp p¬pp®p¯p°púúúúúîåãîåããú„h]„hgdo~„øÿ„&`#$gdaw¯gdúN ¯p°põh†6Âh\ämH%sH%,1h°Ð/ °à=!°"°# $ %°°Ä°ÄÄœ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH sH tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontRi@óÿ³RTable Normalö4Ö l4Öaö(k@ôÿÁ(No List4 @ò4o~Footer ÆàÀ!.)@¢.o~Page Number°h” ÿÿÿÿSTlmst¥Ü;<FG¦Ë5½Uàá÷øR3ÙM2 ä º ¡ ÁT¨GTX×¯äžPQ_`Ð¥Ï((§€B” Î .!k!l!—!˜!å!"-":"U"i"j"‡"ˆ"©#$Z$%«%F&–&j'Ò'(ó(°)²)Í*ç+w-*.þ.q/ü/D0¡0s1B2C2T2U2ú24ð4º5@6¬66¾6¿6!7È7š8U9[:½:Õ;š<i=@>ž>?û@NA/CD]D^DtDuD!E€EE¥E¦EF°FG|G©GH=H>HçHèHéHIII.I/IaI‚IœIîIïI°J±JüJZK³KèK+LOL‘LMLMŒMâMãM.N¥N2OO P!P"P:P;P]P^P{P|PºPÛP6QÍQîQMRüR¼SATT€TU¸UêU5VŸVÚV”WÄWµX7YmYáY"ZtZZ[Ž['\˜\J]â])^¼^1_Ž_`ˆ`‰`Š`©`ª`„a«a-bkbæbÛcødùdúdeeëeÈfDgEgFgbgcg³gÞgÿghh"h#h$hDhoh•hžhŸh h¬hh®h±h˜0€€¨˜0€€x˜0€€˜0€€˜ 0€€€˜0€€x˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€˜ 0€€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€ ˜0€€ ˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€ ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€€˜0€€˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€ ˜0€€˜0€€(˜0€€ €˜0€€(˜0€€(˜0€€(˜0€€(˜0€€(˜0€€(˜0€€(˜0€€˜0€€˜0€€0˜0€€0˜0€€x˜0€€€˜0€€˜0€€0˜0€€0˜0€€˜0€€˜0€€0˜0€€0˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€0˜0€€˜0€€˜0€€0˜0€€8˜0€€x˜0€€8˜0€€8˜0€€8˜0€€8˜0€€8˜0€€8˜0€€8˜0€€x˜0€€@˜0€€@˜0€€@˜0€€x˜0€€€˜0€€˜0€€@˜0€€@˜0€€x˜0€€@˜0€€x˜0€€@˜0€€@˜0€€@˜0€€@˜0€€x˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€H˜0€€x˜0€€H˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€˜0€€€˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€˜0€€H˜0€€H˜0€€H˜0€€x˜0€€H˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€H˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€€˜0€€H˜0€€H˜0€€H˜0€€H˜0€€H˜0€€x˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€P˜0€€˜0€€P˜0€€x˜0€€P˜0€€˜0€€x˜0€€P˜0€€€˜0€€P˜0€€P˜0€€P˜0€€P˜0€€P˜0€€P˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€P˜0€€x˜0€€P˜0€€P˜0€€X˜0€€X˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€X˜0€€€˜0€€X˜0€€X˜0€€X˜0€€X˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€`˜0€€˜0€€`˜0€€˜0€€`˜0€€`˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€`˜0€€x˜0€€˜0€€`˜0€€`˜0€€`˜0€€x˜0€€`˜0€€`˜0€€`˜0€€˜0€€x˜0€€`˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜@0€€á˜@0€€ {00€˜@0€€˜@0€€ {00 0`²¡¬$<Qi¯p°p9>ACGIM!,ð<MèSüZh"p°p:<=?@BDEFH¯p;!•!ÿ•€RXlmrtÛÜ;<FG¦§®¯ÊË56TUàä÷øQS34ÙÚ 1 2 ã ä ¹º ¡ ¢ &'ÀÂTU§©GHTUWY×Ø¯°äåžŸPQRU^b®¯ÏÒ¥¦ÏÑÈÊ()Žñó')§¨,-BCÑÓÝß'(EF“• ® ¯ Î Ï ! !-!/!k!o!—!™!å!æ!""-".":";"T"V"i"n"†"‰"¨#ª#$$$$$$Z$[$%%«%¬%À%Á%F&G&–&—&i'k'Ò'Ó'((ó(ô(/)0)¯)³)Í*Î*ç+è+v-x-*.+.ü.ÿ.q/r/ó/ô/û/ý/D0E0¡0¢0"1#1s1t1ô1õ1B2G2S2V2k2l2Á2Ã2Ë2Ì2ù2û2W3Y3o3q344ð4ñ4º5»5@6A6–6—6«6±6½6À6!7"7È7É7™8›8U9V9[:\:½:¾:Ô;Ö;™<›<==7=9=i=j=@>A>ž>Ÿ>??…?†?Æ@È@ù@ü@MAOA.C0CDD]DbDsDvD E"EE‚E¤E§EFF°F±FGG|G}G©GªGHH;H?HçHìHII-I0IaIbI‚IƒIœIIíIðI¯J²JüJýJZK[K³K´KèKéK+L,LOLPL‘L’LMMLMMMŒMMáMäMNN,N.N¥N¦NOO1O3OOžO P&P:PA>>Ÿ>??ú@ü@MAOA.C0C DD\DbDsDvD E"EE‚E¤E§EFF¯F±FGG{G}G¨GªGHHå=ŠúNVS\! œa7)JXéVù-!¡r!#'ý'(ìK(™V/´ 5T`:~:x<å>;D~UDf^DL JøxK:S#U!TW±o\?u^ôgo«0p¬np¡8qÌ`tÜ wù1w³7|o~`~öˆvG‹èÜ~lšaw¯¾µ ¿†6ÂRÉŒ9Ì÷dÑdIÒ-Ý¶ßKâ0Iâ\äU[è+ñ9ùk'ù~ûÿ@€!h!h ò—!h!h°hÀ@ÿÿUnknownÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿG‡z €ÿTimes New Roman5€Symbol3&‡z €ÿArial"ñˆðÐh(tãX|ã&5v›úX5½›úX5½!ð ´´r4`h`h3ƒQðH)ðÿ?äÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ†6ÂÿÿAvalike algkoolide seadusKoitKoitþÿà…ŸòùOh«‘+'³Ù0|˜¼ÈØäð 8D P\dltäAvalike algkoolide seadus.valKoitke oitoitNormal Koitl 53tMicrosoft Word 10.0@DH?4@ l9„ÃÊ@hf‰SÄÊ›úXþÿÕÍÕœ.“—+,ù®0hp€ˆ˜ ¨°¸ ÀæäKodu ½5`h{ Avalike algkoolide seadusTitle !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJþÿÿÿLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklþÿÿÿnopqrstþÿÿÿvwxyz{|þÿÿÿýÿÿÿþÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀF@¯X¦SÄÊ‚€1TableÿÿÿÿÿÿÿÿKLBWordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ.”SummaryInformation(ÿÿÿÿmDocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿuCompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿýÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q