Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ࡱ > U@ d bjbj .j P% P% P% 8 % \ & \ $ L' L' " n' n' n' n' n' n' " " " " " " " $ $ R ' : # n' n' n' n' n' # n' n' # n' l n' n' " n' " n' @' 3A6 P% & " # 0 $ E' z E' E' 8 n' n' n' n' n' n' n' # # # P% z " P%
Bakunini pihtimus.
Eksemplaril, mis oli kirjutatud mber Nikolai I- le, on pliiatsiga tehtud, lakiga kaetud mrkus: Teil tasub lbi lugeda, pris huvipakkuv ja petlik.
mberkirjutamise mrkus on kirjutatud servadel ja tindiga ning on testatud kindral-leitnant Dubbelti poolt.
Teie Keiserlik Majesteet
Kigearmuline Valitseja!
Kui mind veeti Austriast Venemaale, teades vene seaduste rangust, tundes Teie letamatut vihkamist kige suhtes, milline on vhegi sarnane snakuulmatusele, rkimata juba Teie Majesteetliku Krguse vastasest ilmsest mssust, - teades isegi oma kuritegude, milliseid ei saanud ega pdnudki kohtu ees varjata vi vhendada, kogu raskust, ma tlesin endale, et minule on jnud vaid ks: kannatada lpuni ja paluda Jumalalt selleks judu, et juua vrikalt ja ilma alatu nrkuseta lpuni see, enda poolt tis valatud kibe karikatis. Ma teadsin, et olles mned aastad tagasi Valitseva Senati kohtuotsusega ja Teie Majesteetliku Krguse seadlusega jetud ilma aadliseisusest, ma vinuks olla allutatud kehalisele karistusele ja oodates hullemat, lootsin vaid ainult surmale, kui kigist kannatustest ja katsumustest kiirele vabastajale.
Ei suuda vljendada, Valitseja, kui hmmastanud ma olin, sgavalt liigutatud vrikast, inimlikust, alandlikust suhtumisest, millega ming koheldi minu vene piirile sidul! Ma ootasin teistsugust vastuvttu. Millist ma ngin, kuulsin, kik, mis elasin le kogu teekonna jooksul, alates Poola Tsaaririigist kuni Peter-Pauli kindluseni, oli nii vastane minu kartlikele ootustele, seisis sellises vastuolus kige sellega, mis ma ise, kuulduste phjal mtlesin ja rkisin ja kirjutasin Vene Valitsuse metsikuse kohta, et ma esimene kord kaheldes endiste mistete tesuses, ksisin endalt imestusega: kas ma siis ei laimanud? Kahekuine Peter-Pauli kindluses viibimine veenis mind lplikult endiste ettekujutuste tielikus paikapidamatuses.
rge melge, muide, Valitseja, et ma, olles autasustatud sellise inimliku suhtumisega, tstsin mingisuguse vra vi asjatu lootuse. Ma mistan vga hsti, et seaduste rangus ei vlista inimarmastust, tpselt samuti ka vastupidi, et inimarmastus ei vlista seaduste ranget titmist. Ma tean, kui suur on minu kuritegu ja kaotades iguse loota, midagi ei loodagi ja Teile ttt eldes, Valitseja, olen viimastel aastatel nii palju kannatanud ja hing on nii raske, et enam isegi peaegu midagi enam ei soovi.
Krahv Orlov teatas minule Teie Keiserliku Majaesteedi nimel, et Te, Valitseja, soovite, et ma kirjutaks Teile kigist oma patustamistest tieliku Pihtimuse. Valitseja! Ma ei ole ra teeninud sellist armulikust ja punastan, meenutades kike, mida sendasin rkida ja kirjutada Teis Keiserliku Majesteedi halastamatust karmusest.
Kuidas ma siis kirjutama hakkan? Mis ma tlen hirmsale Vene Tsaarile, Seaduste Kiivale julmale valvurile? Minu Pihtimus Teile, kui minu Valitsejale, seisneks vahest mnedes snades: Valitseja! ma olen Teie Keiserliku Majesteedi ja Isamaa seaduste ees tiesti sdi. Te teate minu kuritegusid ja see, mis Teile on teada, on piisav selleks et mind mista seaduste alusel minule kige raskeim Venemaal eksisteeriv karistus. Ma olin ilmselges Teie, Valitseja ja Teie Valitsuse vastases mssus; olin Teie vastu vaenlane, kirjutasin, rkisin, ssitasin mistusi Teie vastu, kus ja nii palju kui suutsin. Mida siis veel? Kskige, Valitseja, minu le kohut mista ja hukata; ja Teie kohus ja Teie karistus hakkavad olema seaduslikud ja iglased.. Mida enamat ma siis vinuks oma Valitsejale kirjutada?
Kuid Krahv Orlov tles minule, et Teie Keiserliku Majesteedi Nimel, sna, mis vapustas mind hinge phjani ja pras kogu mu sdame mber: Kirjutage, - tles ta minule, - kirjutage Valitsejale. Just kui te rgiksite oma vaimse Isaga.
Jah, Valitseja, hakkan Teile pihtima kui vaimsele Isale, kellelt inimene ootab andestust mitte selles ilmas, vaid teises; - ja ma palun Jumalat, et ta minule sisestaks lihtsad, siirad, sdamlikud snad ja ilma kavaldamise ning meelitusteta, vrikad, he snaga et leida tee Teie Keiserliku Majesteedi sdamesse.
Palvetan, Teid, Valitseja, vaid kahes asjas! Esiteks, rge kahelge minu snade siiruses; totan Teile, et mitte mingit valet, isegi selle tuhandikku osa ei jookse minu sule alt vlja. Aga teiseks, palvetan Teid, Valitseja, rge nudke minult, et ma Teile pihiks vraid patte. Sest vaimule mitte keegi ei ava vraid patte, ainult enda omi.*(* Nikolai poolt alla kriipsutatu: servadel tema mrge pliiatsiga: Sellega juba hvitab igasuguse usalduse; kas testi ta tunnetab kikide oma pattude raskust, siis see on puhas tielik pihtimus, aga mitte tinglik, vib olla peetud pihtimuseks. Toim.mrkus.). Tielikust laevahukust, mis mind tabas, ma pstsin vaid he hve: au ja mistmine, et enda pstmiseks, vi oma saatuse kergendamiseks, kuskil, ei Saksoonias, ega Austrias, ma ei olnud reeturiks. Teadvusele vastane, et ma reetsin kellelgi poolt usaldatud vi isegi andsin edasi minu kuuldes ettevaatamatusest lausutud sna, oleks minule piinamisest endast piinavam. Ja Teie enda silmis, Valitseja, ma tahan olla parem kurjategija, kes on ra teeninud kige karmima hukkamise, kui lurjus.
Ja nd ma alustan oma Pihtimuse.
Selleks, et see oleks tiuslik, ma pean rkima mned snad oma esimesest noorusest. Ma ppisin kolm aastat Suurtkivekoolis, mind edutati ohvitseriks, kui olin saanud 19. aastaseks, oma pingute neljanda *(* Originaalis on jnud vahele sna aasta.Toim) lpus, olles ohvitseride esimeses klassis, armusin, sattusin halvale teele, lakkasin ppimast, tegin eksami kige hbivrsemal viisil vi paremini eldes, prusin lbi ja selle eest saadeti mind teenistusse Leetu, mratlusega, et kolme aasta jooksul auastet ei tstetaks ja enne podporutsiku auastet mind erru ega puhkusele ei lubataks. Sellisel viisil lks minu teenistuslik karjr raisku juba tiesti alguses minu enda sl ja vaatamata sellele, et minu eest hoolitses isalikult Mihail Mihailovits Kovanki, kes oli siis Suurtkivekooli komandr.
Teeninud Leedus ra he aasta, ma lksin suurte raskustega erru, tiesti isa soovi vastaselt. Lahkunud sjaveteenistusest, ppisin selgeks saksa keele ja viskusin ahnelt saksa filosoofia ppimise kallale, millest lootsin valgust ja psemist. Olles prinud tulise ettekujutuse ja nagu tlevad prantslased: dune grande dose dexaltation, - andestage, Valitseja, ma ei leia vene keelset vljendit, ma tegin palju muret oma vanale isale, mille prast praegu kogu hingest, kuigi hilja, kahetsen! Vaid ht ma saan elda enda igustuseks: minu tollased rumalused, aga samuti hilisemad patud ja kuriteod, olid vrad kigile madalatele, omakasupdlikele mjudele; tekkisid suuremalt osalt valest arusamisest, kuid veel enam tugevast ja mitte kunagi rahuldatud teadmiste, elu ja tegevuse vajadusest.
1840.a., kui olin kahekmne seitsme aastane, ma suutsin suure vaevaga isalt paluda vlismaale sidu loa, selleks, et kuulata Berliini likoolis teaduste kursusi. Berliinis ma ppisin poolteist aastat. Vlismaal viibimise esimesel aastal ja teise alguses ma olin vras , nagu ka varem Venemaal, kigi poliitiliste ksimuste suhtes, milliseid ma isegi plgasin, vaadates neile filosoofiliste abstraktsioonide krguselt; Minu kskiksus nende vastu ulatus nii kaugele, et ma ei tahtnud ajalehti isegi ktte vtta. Ma tegelesin teadustega, eriti saksa metafsikaga, millesse ma olin leni sukeldunud, peaegu, et hullumelsuseni, peval ja l, ngemata midagi muud kui vaid Hegeli kategooriaid. Muide, Saksamaa ise ravis mind vlja seda vallanud filosoofia haigusest; tutvudes lhemalt metafsiliste ksimustega, ma veendusin pris varsti igasuguse metafsika olemuse thisusest: ma otsisin selles elu, aga neis oli surm ja igavus, otsisin asja, aga neis oli absoluutne tegevusetus. Selle avastamisele aitas kaasa isiklik tutvus saksa professoritega, sest, mis vib olla juba haledam, naeruvrsem saksa professorist, ja ka saksa inimesest ldse! Kes tunneb lhemalt saksa elu, see ei saa armastada saksa teadust; saksa filosoofia on puhas saksa elu looming ja asub teliste teaduste hulgas samasugusel kohal, kui Sakslased asuvad teiste elavate rahvaste hulgas. Ta hakkas lpuks minule vastu ja ma lakkasin temaga tegelemast. Sellisel viisil olles vlja ravitud Saksa Metafsikast, ma ei vabanenud mingi uue leidmise palavikust, soovist ja lootusest leida Lne Euroopas endale vrikas tegevuse asi ja avar tegevusvli. nnetu Venemaale mitte prdumise mte hakkas juba mlkuma minu peas; ma jtsin filosoofia maha ja tormasin Poliitikasse.
Asudes selles leminekuperioodis, ma kolisin Berliinist Drezdeni; hakkasin lugema poliitilisi asjakirju. Alates ajast, mil asus troonile praegu valitsev Preisi Kuningas, vttis Saksamaa uue suuna: Kuningas oma knedega, lubadustega, uuendustega, ajas revusse, viis liikumisse mitte ainult Preisimaa, vaid ka kik teised saksa maad; nnda, et Dr. Ruge nimetas teda Saksamaa esimeseks revolutsionriks, - andestage, Valitseja, et ma vljendan nnda julgelt, rkides kroonitud isikust. Siis ilmus Saksamaal suur hulk brozre, ajakirju, poliitilisi luuletusi, ja ma lugesin kiki ahnelt. Samal ajal ma kuulsin esimest korda sna Kommunism; ilmus Dr. Steini raamat: Die Socialisten in Frankreich, mis avaldas peaegu samasugust tugevat ldist muljet, nagu varem Doktor Straussi raamat Das Leben Jesu, aga minus avanes uus maailm, millesse ma viskusin kogu tulisuse ahnuse ja kirega. Minule nis, et ma kuulen uue vooruse kutset, uue lendava usu, vrikuse, nne, kogu inimsoo vabanemise kuulutust; ma hakkasin lugema prantsuse demokraatide ja sotsialistide teoseid ja kugistasin alla kik, mis ma Drezdenis vaid leidsin. Tutvunud varsti Dr. Arnold Rugega, kes andis siis vlja ajakirja Die deutsche Jahrbcher, mis asus siis samasuguses filosoofialt poliitikale lemineku perioodis, ma kirjutasin talle, Jules Elyzardi pseudonmi all, filosoofilis-revolutsioonilise artikli, millise pealkirjaks oli Die Parteien in Deutschland, ja minu ksi oli juba algusest peale nii nnetu ja raske, et kohe kui minu artikkel selles ilmus, nii keelati kohe selle ajakirja ilmumine ra. See oli 1842.a. lpus.
Siis sitis veitsist Drezdenisse poliitiline poeet Georg Herwegh, keda kandis ktel kogu Saksamaa ja kelle vttis auavaldustega vastu Preisimaa Kuningas ise, kuid kes hiljem ajas ta oma valdustest vlja. Jttes krvale Hertweghi poliitilise suunitluse kirjeldamise, millest ma ei julge Teie Keiserliku Majesteedi ees rkida, ma pean tlema, et ta on puhas, teliselt vrikas inimene, avara hingega, millist harva Sakslase juures esineb, tde, mitte omakasu otsiv inimene. Ma tutvusin temaga, sbrunesin ja jin temaga kuni lpuni sbralikesse sidemetesse. lalpool mainitud artikkel ajakirjas Deutsche Jahrbcher, tutvus Ruge ja tema ringikesega, eriti minu sbralik side Herweghiga, kes nimetas end valjult vabariiklaseks, muide veel mittepoliitiline side, kuigi mtete, vajaduste ja suundade kokkulangevusel phinev, kuna sel ei olnud otsustavalt mitte mingit positiivset eesmrki, kik see pras minule Drezdeni Saatkonna thelepanu. Ma kuulsin, et justkui hakati rkima minu Venemaalse tagasi saatmisest; kuid Venemaale tagasiprdumine nis minule surmana! Lne-Euroopas avanes minu ees lpmatu horisont, ma ihkasin elu, imesid, avarat vabadust; Venemaal ma ngin pimedust, moraalset klmust, aheldatust, tegevusetust, ja ma otsusasin end kodumaast lahti kiskuda. Kik minu jrgnevad patud ja nnetused toimusid sellest kergemeelse sammu tttu.Hertwegh pidi jtma Saksamaa maha, ma lksin siis koos temaga veitsi, oleks ta sitnud Ameerikasse, siis ma oleks temaga ka sinna sitnud, ja asusin elama Zrichisse, Genvari 1843 a.
Nii nagu Berliinis hakkasin ma vhehaaval tervenema oma filosoofilisest haigusest, algas veitsis minu poliitikas pettumise periood. Kuid kuna poliitiline ntrus on raskem, kahjulikum ja hinge sgavamalt juurdunud, kui filosoofiline, siis selle vljaravimiseks kulus rohkem aega, enam kibedaid ppetunde; see viis mind sellesse kadestamatusse olukorda, millises ma olen praegu ja isegi praegu ma ei tea, kas ma olen sellest tiesti tervenenud? Minul ei ole igust hivata Teie Keiserliku Majesteedi thelepanu veitsi sisepoliitika kirjeldamisega; minu arvates vib see olla iseloomustatud kahe snaga: rpane keelepeks. Suur osa veitsi ajakirju asuvad saksa mberasujate ktes, - ma rgin siin vaid saksa veitsist, aga Sakslased on ldse sellisel mral olma jetud hiskondlikust taktitundest, et igasugune poleemika muutub nende kes tavaliselt rpaseks sjaks, kus vikestel ja alatutel isikutel pole lppu. Zrichis ma tutvusin Hertweghi tuttavate ja kaaslastega, kes muide, minule nii vhe meeldisid, et ma terve selle aja kestel, mis ma selles linnas viibisin, hoidusin nendega isiklikest kohtumistest ja hoidsin sidet vaid hega Hertwerhiga. Siis juhtis Zrichi vabariiki Staatsrath Bluntschli, konservatiivse partei juht; tema ajakiri Der Schweizerische Beobachter pidas metsikut simusda demokraatliku partei Der Schweizerische Republikaner vastu, millist andis vlja Julius Frebel, kes oli Hertweghi tuttav ja kaaslane. Ei julge rkida isegi nende tollase vaidluse asjast; selles on liiga palju pori. See ei olnud puhtalt poliitiline vaidlus, nii nagu juhtub vahest teistes Riikides vaenulike parteide vahel; selles osalesid isegi religioossed arlatanid, prohvetid, Messiad, koos nendega ka suvrsed vaba toitmise rtlid, lihtsalt vargad ja isegi sndsusetud naised, kes istusid prast hel pingil Hrra Bluntschliga, kui tunnistajad ja kui sdistatud, avalikus protsessis, mis lpetas skandaalse riiu. Bluntscli ja tema kaaslased vennad Rhomerid, ks, kes nimetas end Messiaks ja teina prohvetiks, olid sdi mistetud ja koos nende daamidega vlja saadetud. Demokraadid vidutsesid, kuigi ka nemad ei psenud hbivrsest asjast hbisse jmiseta; Bluntschli, selleks, et neile ktte maksta, aga arvatavasti alludes Preisi Valitsuse nudmisele, ajas tiesti stu Hertweghi Zrichi kantonist vlja.
Mina elasin kigest sellest kisklemisest eemal, harva kedagi, peale Hertweghi, ngemata; lugesin ppisin ja mtlesin sellest, kuidas teenida ausal viisil elatusvahendeid, kuna kodust enam raha ei saanud. Kuid Buntschli, oli arvatavasti saanud teada minu sbralikest sidemetest Hertweghiga mida ka vikeses linnas ei teata aga vib olla ka selleks, et kannuseid teenida Vene Valitsuse ees, tahtis ka mind hirmutada, milleks avanes tal varsti jrgmine sobiv juhus:
Hertwegh, asudes juba Argovi kantonis, saatis minu juurde soovituskirjaga, kommunisti, rtsep Weitlingi, kes suundudes Lozanist Zrichisse, astus mda minnes tema poolt lbi, et temaga tutvuda; Hertwegh aga teadis, kuidas mind siis sotsiaalsed ksimused huvitasid, soovitas teda minule. Minul oli sellise juhuse, le hea meel,et saada kommunismist, mis hakkas sel ajal endale ldist thelepanu tmbama, teada elavalt allikalt. Weitling meeldis minule; ta on harimatu inimene, kuid temas on palju rahva arukust, kiire mistus, palju energiat, eriti palju aga metsikut fanatismi, suursugust uhkust ja usku vabanemisse ning orjastatud enamuse tulevikku. Muide, ta ei silitanud kaua neid omadusi, riknes varsti kiiresti kommunistide-literaatide hingus, - kuid siis ta oli minule vga sdamelhedane; ma olin saksa vhe-iseloomulike professorite ja literaatorite lilast vestlusest le toidetud, et minul oli hea meel, kui sain kohata vrsket, lihtsat ja harimatut, kuid energilist ja usklikku inimest. Ma palusin tal mind klastada; ta kis minu juures pris tihti, seletades minule ra oma teooria ja rkis palju prantsuse kommunistidest, ttajate elust ldse, nende tdest, lootustest, lbustustest, aga ka just loodavatest saksa kommunistlikest hingutest. Tema teooria vastu ma vaidlesin, fakte aga kuulasin suurima huviga: sellega piirdusidki minu suhted Weitlingiga. Teist sidet minul temaga, ega teiste kommunistidega sel ajal ega ka prast, otsustavalt ei olnud ja ka ma ise ei ole kunagi kommunist olnud.
Ma peatun siin, Valitseja, ja svenen vheke sellesse asja, teades, et olin Valitsuse poolt mitu korda sdistatud kommunistidega aktiivses suhtlemises, alguses Hrra Bluntschli kaudu, hiljem arvatavasti teiste poolt. Ma tahan ks kord ja lplikult end sellest ebaiglasest sdistusest puhastada; minul on juba niigi palju, nii palju raskeid patte, miks ma peaks vtma enda peale patte, millistes ma otsustavalt sdi ei olnud! Ma teadsin hiljem paljusid Prantsuse, Saksa, Belgia ja Inglise sotsialiste ja kommuniste, lugesin nende tid, ppisin neid tundma nende teooriaid, kuid ise ei kuulunud kunagi mitte mingisse sekti, ega mingisse hingusse ja jin otsustavalt vraks nende ettevtmistele, nende propagandale ja tegevusele. Ma jlgisin alalise thelepanuga sotsialismi, eriti kommunismi liikumist, kuna vaatlesin seda kui Lne-Euroopa majandusliku ja poliitilise arengu loomulikku, hdavajalikku, mdapsmatut tulemust.*(*Ma rgin vaid Lne Euroopast, kuna Idas ja mitte heski Slaavi maal kui siis vaid Bmimaal ja osalt ka Moraavias ja Sileesias, - ei ole kommunismil kohta ega mtet.); ngin neis noort, elementaarset, end veel mitte tundvat judu, mis on kutsutud lpuks kas Lne Riike uuendama vi purustama. hiskondlik kord, hiskondlik korraldus Lnes on pehkinud ja psib haigusliku pingutusega koos; mille teisega siis seletada ka seda uskumatut nrkust ja seda paanilist hirmu, millised 1848-al aastal tabasid Lnes kiki Riike, peale Inglismaa; aga ka seda, nib, et tabab varsti sama saatus. Lne **(** Alla joonitud Nikolai I poolt. Servadel mrkus: Hmmastav tde.Toim.) Euroopas, kuhu ka ei vaataks, kikjal ned kdu, nrkust, uskumatust ja klvatust, klvatus, mis on tingitud usu puudumisest,; alustades hiskondliku redeli kige krgemast otsast, ei ole kski inimene, mitte kski priviligeeritud klass ei oma usku oma rolli ja igusse; kik arlantaanitsevad ksteise ees ja mitte kski, peale enda kedagi ei usu: privileegid, klassid ja vimud seisavad vaevu egoismil ja harjumusel, nrk takistus tusva tormi vastu! Haritus samastati sdame ja mistuse klblusetusega, on vrdne juetusega! Ja keset oma leldist pehkumust vaid ks kohmakas, harimatu rahvas, mustatlisteks nimetatu, silitas endas vrskuse ja ju, mitte eriti Saksamaal kui just Prantsusmaal. Peale selle, kik phjendused ja argumendid, millised teenisid alguses Aristokraatiat Monarhia vastu, aga prast keskmist seisust Monarhia ja Aristokraatia vastu, teenivad praegu, vaat et veelgi suurema juga, rahva masse Monarhia, Aristokraatia ja Vikekodanluse vastu. Vaat selles seisneb, minu arvates, kommunisni olemus ja jud, rkimata tlisklassi kasvavast vaesusest, loomulikust proletariaadi paljunemisest, paljunemisest, mis on omakorda hdavajalikult seotud vabrikutstuse arenguga nii nagu see Lnes eksisteerib. Kommunism tekkis ja tekib rmisel juhul levalt ja sama palju ka all; all, rahvamassides, ta kasvab ja elab, kui selge vajadus, kuid energiline, kui lendatud instinkt; krgemates klassides, kui klvatus, kui egoism, kui rateenitud hdaga hvardav instinkt, kui mratlematu ja abitu hirm, hapra ja musta sdametunnistuse tagajrg; ja kelle hirm ja lakkamatu kommunismi vastane kisa peaegu et soodustasid rohkem viimase levikut, kui kommunistide eneste propaganda* (*Bluntschli brozr, niteks, mis on antud vlja tema poolt 1843.a. Zrichi Valitsuse nimel, Weitlingi protsessi puhul, oli koos mainitud Steini raamatuga, Saksamaal heks peamisteks kommunismi levimise phjusteks.). Minule nib, et see mratlematu, nhtamatu, hoomamatu, kuid kikjal olemasolev kommunism, mis elab nii hel kui teisel kujul, kigis, eranditeta, on tuhat korda ohtlikum sellest kindlaksmratud ja ssteemi viiduna, millist jutlustatakse vaid mnedes organiseeritud salajastes vi otseselt kommunistlike hingutes.**(**Nikolai mrkusTsi. Toim).Viimaste juetus ilmnes 1848.a. Inglismaal, Prantsusmaal, Belgias, aga eriti Saksamaal; ja ei ole midagi kergemat kui otsida iga viimasel ajal tuntud sotsiaalse teooria ekslikust, vasturkivust ja teostamatust, kuna neist kski ei ole suuteline eksisteerima le kolme peva.
Andestage, Valitseja, see lhike arutelu; kuid minu patustamised on nii tihedalt seotud minu patuste mtetega, et ma ei saa htesid pihtides teisi mainimata jtta. Ma pidanuks nitama, miks ma ei saanud kuuluda hegi sotsialistide vi kommunistide sekti juurde, milles mind selles ebaiglaselt sdistati. Nende sektide eksisteerimise phjust mistes, minule ei meeldinud nende teooriad; viimaseid jagamata na ei saanud olla nende propaganda organiks; aga lpuks ma hindasin liiga palju oma sltumatust, et nustuda ttama mingi, milline see ka ei oleks, salahingu orjana ja pimeda triistana, rkimata juba sellest, kellega ma ei sanud arvamusi jagada. Sel ajal, st. 1843.a. koosnes kommunism veitsis vikesest arvust saksa ttajatest; Lozanis ja Genfis avalikult, laulu-, lugemise- ja hiskondliku majanduse seltsi kujul, Zrichis ta koosnes viiest vi kuuest rtsepast ja kingseppadest. veitslast enese hulgas kommuniste ei olnud: veitslaste olemus oli igasuguse kommunismi vastu, aga saksa kommunism oli siis veel mhkmetes. Kuid selleks, et talle anda Euroopa Valitsejate silmis thtsust, osalt kiivast lootusest kompromiteerida Zrichi radikaale, Bluntschli koostas fantastilise hirmutise. Ta, enese lestunnistuse jrgi, teadis Weitligi Zrichisse tulekust, kannatas ta kohalolekut kaks vi kolm kuud, siis andis tema kinnivtmise korralduse, lootes ta paberite hulgast leida piisavalt thtsaid dokumente, et Zrichi radikaale millessegi segada, kuid ei leidnud midagi, peale rumala kirjavahetuse ja klatsi*(*Testuseks, et kik Hrra Buntschli sdistused, jreldused ja kik sellel phinev oli tarbetu ja vr ja ma toon vaid he nite: Weitling oli sdi mistetud lemkohtu otsusega aastaks vi kaheks vangi, mitte kommunismi, vaid rumala raamatu** (**Jutt kib Weitlingi Vaese patuse evangeeliumist. Bakunin eksib. Weitlingi sdistati jumalateotuses, mitte raamatu enda eest, milline oli veel trkkimata, vaid selle ksikasjaliku sisu kokkuvtte eest ja millises teatati raamatu varstisest ilmumisest. Toim.), - aga minu vastu kaks vi kolm Weitlingi kirja, millistes ta rgib minu kohta mned ebaolulised snad, teavitades ht oma kaaslast, et ta tutvus he Venelasega ja nimetas mind perekonnanime pidi, teises aga, nimetades mind der Russe, lisades juurde: der Russe ist ein guter vi ein prchtiger Kerl ja nnda edasi. Vaat millega olid phjendatud Hrra Buntschli minu vastased sdistused; teist alust ei saanudki olla, kuna minu tutvus Weitlingiga piirdus vaid minu uudishimuga ja tema poolese rkimise isuga; aga peale Weitlingi ma ei tundnud Zrichis htegi kommunisti. Kuulsin vaid, ei ta, kas need kuulujutud olid iglased, et Bluntschli kavatsenud mind isegi arreteerida ja ma kartes tagajrgi, lahkusin Zrichist. Elasin mned kuud Nyonis, mis asus Genfi jrve kaldal, tiesti eraldatuses ja vitlesin viletsusega, aga prast Bernis, kus ma sain Januaris vi Veebruaris 1844.a., Hrra Struvelt, veitsi Saatkonna Sekretrilt teada, et ta, saanud Buntschlilt minu vastase kaebuse, kirjutas sellest Peterburi, kust ta ootas koraldusi. Selles kaebuses, Hrra Struve tluse jrgi, Bunschli, jmata rahule minu kommunismis sdistamisega, vitis veel valelikult, justkui ma kirjutasin vi kavatsesin kirjutada Vene Valitsuse vastase raamatu Venemaast vi Poolast.
Minu kommunismis sdistamisel oli veel mingi tetera vari: minu tutvus Weitlingiga; kuid viimane sdistus oli otsustavalt ilma mingi aluseta ja testas minule selgelt Bunschli elaid kavatsusi; kuna siis minul ei olnud mtteski miskit Venemaast kirjutada ja trkkida, ja ma pdsin sellest isegi mitte melda, kuna mind vaevas mlestus temast; minu mistus oli suunatud eranditult Lne Euroopasse. Mis aga puudutab Poolat, siis vin elda, et sel ajal minul ei tulnud isegi ta eksisteerimine meelde: Berliinis hoidusin tutvusest Poolakatega, ngin mnd neist vaid likoolis; Drezdenis ja ka veitsis ma htegi poolakat ei ninud.
Kuni 1844.a., Valitseja, olid minu patud sisemised, vaimsed, mitte praktilised: ma sin mitte he, vaid palju keelatud hea ja kurja teadasaamise puu vilju, - suur patt ja kigi jrgnevate kuritegude allikas ja algus, kuid mis siis ei mranud ra mingit tegevust ega ka kavatsust. Mtetelt ja suunitluselt ma olin juba tegelik ja meeletu demokraat, aga elus kogenematu, rumal ja peaegu sama stu kui laps. Keeldunud Valitsuse vimuka kutse peale Venemaale sitmisest, ma tegin oma esimese positiivse kuriteo.
Selle tttu ma jtsin veitsi maha ja sitsin Belgiasse, minu sber Reicheli seltskonda. Ma pean tema kohta rkima mne sna, kuna tema nime mainitakse pris tihti sdistusdokumentides: Adolph Reichel Preisimaa alam, helilooja ja pianist, igasugusele poliitikale vras ja kui ta kuulis sellest midagi, siis vaid minu kaudu. Ma tutvusin temaga Derzdenis ja kohtusin hiljem veitsis, me saime headeks tuttavateks, sbrustasime; ta oli minule alati teliseks ja ainsaks sbraks; ma elasin temaga koos, vahest isegi tema rahadest kuni 1848.aastani. Kui ma pidin veitsist lahkuma, ta ei tahtnud mind maha jtta, ta sitis minuga Belgiasse.
Brsselis ma tutvusin Leleveliga. Seal prdus minu mte esimest korda Venemaa ja Poola peale; olles siis juba tiesti demokraat, ma hakkasin neile vaatama demokraatliku silmaga, kuigi veel ebaselgelt ja pris mratlematult: rahuvslik tunne, mis minus rkas peale pikka und, Poola Rahvusliku hrdumise tagajrjel, viis vitlusse demokraatlike mistete ja jreldustega. Leleveliga ma kohtusin tihti, uurisin temalt palju Poola revolutsiooni kohta, nende kavatsustest, plaanidest nende vidu puhul, nende lootustest tuleviku suhtes, - ja ma vaidlesin nendega tihti, eriti Vikevene ja Valgevene suhtes, millised nende arusaamise jrgi pidid kuuluma Poolale, minu arust aga, eriti Vikevene, pidanuks vihkama teda, kui iidset rhujat. Muide, kigist Poolakatest, kes siis Brsselis viibisid, teadsin ja ngin vaid Leleveli ja ka temaga minu suhted, kuigi me tihti kohtusime, ei vljunud kunagi lihtsa tutvuse piiridest. Tsi, et ma tlkisin vene keelde selle Manifesti Venelastele, millise eest ta aeti Parisist vlja; Kuid see ji tagajrgedeta: tlge ji trkituna minu paberite hulka.
Viibinud mne kuu Brsselis, ma suundusin Reicheliga Pariisi, millisest, samuti nagu varem Berliinist, ja hiljem veitsist, ootasin enesele psemist ja valgust. Seda 1844.a. juulis.
Pariis mjus minule alguses kui toop klma vett kuumale peale; kuskil ma ei tundnud end sellise mrani eraldatuna, vranduna, desorjenteerituna, - vabandage sellist vljendit, Valitseja - just kui Pariisis. Minu seltskond koosnes alguses eranditult Sakslastest demokraatidest, kas vlja saadetutest vi ise Saksamaalt lahkunutest, selleks, et asutada seal demoraatlik Prantsuse-Saksa ajakiri, et viia koosklla ja seosesse mlemate rahvaste vaimsed ja poliitilised huvid. Kuid nii nagu Saksa literaatorid ei suuda elada koos ilma tlita, laimu ja klatsita, siis ka kogu ettevtmine, mida suure kraga rajati, lartsats vette, lppes nnetu ja alatu igandalase lehekesega Vorwrts, milline ei elanud kaua, uppudes varsti oma enda porri; ja ka Sakslased ise kihutati Pariisist minema, minule just mitte vikeseks kergenduseks.
Sel ajal, st. 1844.a. sgise lpus, mina kuulsin esimest korda kohtuotsusest, millisega misteti mind sdi koos Ivan Goloviniga, seisusest ilmajtmise ja sunnitle saatmise kohta; kuulsin sellest mitteametlikult, vaid tuttava kest, arvatavasti, Golovini enda kest, kes sel puhul kirjutas Gazette des tribunsux artikli vene aristokraatide nivatest igustest, kes, meie isikute nol, on jutkui solvatud ja kelle igused on jalge alla tallatud; temale vastamiseks ja ienduseks ma kirjutasin teise artikli demokraatlikkuse ajakirja Reforme, kui kirja toimetajale. See kiri, esimene sna, mis on eldud minu poolt trkitud kujul Venemaa kohta, oli minu teiseks positiivseks kuriteoks. See ilmus ajakirjasReforme minu allkirjaga, 1844.a. lpus, ei mleta millises kuus ja see asub kahtlemata Valitsuse kes sdistusdokumentide hulgas.
Minu Brsselist rasidul ma ei ninud kuni selle ajani mitte htegi poolakat. Minu Reforme artikkel oli neist mnedega uue tutvuse phjuseks. Esiteks, kutsus mind, he oma poolehoidja kaudu, endale klla vrst Adam Tsartrski; ma olin tema pool ks kord ja peale seda ma temaga ei kohtunud. Hiljem ma sain Londonist nnitluskirja koos komplimentidega Poola demokraatidelt, kutsega leinapidustustele, milliseid nad thistavad iga aasta Rlevi, Pesteli ja teiste mlestuseks. Ma vastasin neile sarnaste komplimentidega, tnasin vennaliku smpaatia eest, aga Londonisse ei sitnud, kuna ei olnud veel endas selgusele judnud selles suhtes, millises ma olen, kuigi demokraat, aga ikkagi Venelane, peaks olema poola emigratsiooni ja ka Lne publiku jaoks ldse; hoidudes veel klavatest, thjadest ja kasututest demonstratsioonidest ning fraasidest, milliste peale ma ei ole kunagi jahti pidanud. Sellega lppesid see kord minu suhted Poolakatega ja kuni kevadeni 1846.a. ma ei ninud neist kedagi, erandiks Alois Biernatski (kes oli poola revolutsiooni ajal rahandusminister), hea, austatud vanake, kellega ma tutvusin Nikolai Ivanovits Turgenevi juures ja kes, elades eemal kigist emigrantlikest poliitilistest parteidest, tegeles eranditult oma poola kooliga. Samuti ngin vahest ka Mitskevitsit, kellest pidasin varem lugu, kui suurest Slaavi poeedist, kuid kellele tundsin praegu kaasa kui poolpetetule, kui uue re l i g i o o n i j a u u e M e s s i a ?>;C65- >1=K20NI5<L a p o s t l i j a p r o h v e t i . M i t s k e v i t s p d i s m i n d v r v a t a , s e s t t e m a a r v a t e s p l i p i i s a v , e t k s P o o l a k a s , k s V e n e l a n e , k s T s e h h , k s P r a n t s l a n e j a k s J u u t n u s t u k s i d e l a m a j a t e g u t s e m a k o o s T o v j a n s k i v a i m u s s e l l e k s , et muuta ja psta maailm; Poolakaid tal juba oli piisaval, ja Tehhid olid, samuti olid Juudid ja Prantslased, vaid Venelast ei olnud; ta tahtis mind vrvata, kuid ei suutnud.
Prantslaste hulgas olid minul jrgmised tuttavad. Konstitutsioonilisest parteist: Chambolle, redacteur du Siecle, Merrusau, gerant du Constitutionnel, Emile Girardin, redacteur de la Presse, Durieux, redacteur du Courier Francais, Leon Faucher, Frederic Bastiat ja Wolwsky, economiste ja teised. Poliitiliste vabariiklaste parteist:Beranger, Lamenais, Francois, Etiene ja Enanuel Arago, Marrast et Bastide, redacteur du National, demokraatide parteist: lahkunud Cavaignac, kindrali vend, Flacon ja Louis Blanc, redacteur de la Reforme., Victor Considerant, fourieste et redacteur de la Democratie Pacifique, Pascal Dupart, redacteur de la Revue Independante, Felix Piat, Victor Schloner, le negrophile, Michelet et Quinet, professeur, Proudon, utopiste ja vaatamata sellele igasuguse kahtluseta, lpuks George Sand, ja veel mned vhem tuntud. hega kohtusin harvemini, teisega tihedamini, olemata neist hegagi lhedastes suhetes. Klastasin ka mne korra, oma Pariisis viimise alguses, prantsuse uvriere: kommunistide ja sotsialistide hing, milleks ei olnud minul mingeid teisi phjuseid ega eesmrke, peale uudishimu; kuid varsti ma lpetasin nende juures kimise, esiteks selle prast, et mitte prata endale Prantsuse Valitsuse thelepanu ja et mitte tmmata enda peale asjatut jlitamist, aga mis peamine, leidsin, et nende hingus kimisest ei ole minule vhimatki kasu. Kige sagedamini ma kisin, rkimata Reichelist, kellega me koos elasime, vana tuttava Hertweghi juures, kes kolis samuti Pariisi ja tegeles sel ajal erenditult loodusteadustega; ja ka Nikolai Ivanovits Turgenevi juures; viimane elab perekonnaga kaugel igasugusest poliitilisest liikumisest ja vib elda et igasugusest hiskonnast ja kuivrd ma sain aru, ei ole midagi muud, mida ta nii vga ihkaks, kui andestust ja Venemaale naasemise luba, et elada viimased aastad kodumaal, millisest on tal ilusad mlestused ja ta meenutab neid sageli pisaratega silmis. Tema juures ma kohtusin vahest Itaallast Krahv Mammianit, endist paavsti ministrit Roomas ja neapolitani kindralit Peped.
Ngin vahest ka Pariisi sitnud Venelasi. Kuid palun Teid, Valitseja, rge nudke minult nimesid. Kinnitan Teile vaid ja pidage meeles, Valitseja, et ma kirja alguses Teile totasin, et mingit valet, isegi alla selle tuhandikku ei mri mu siirast pihtimust ja nd totan teile, et mitte hegi Venelasega, siis ega ka hiljem, ma ei asunud poliitilistes suhetes ja ei omanud nendega mingit poliitilise sideme varju ei nost nkku ega kolmanda isiku vahendusel ega ka kirjavahetuse teel. Vene reisuinimesed elasid tiesti erinevates sfrides: hed rikkalt, lbusalt, andes teineteisele vastuvtte, hommikueineid ja lunaid, priiskasid, jid, kisid mda teatreid ja balle avec grisettes et lorettes, - eluviis, millisele ei olnud minul mingeid kalduvusi, aga veel vhem selleks vahendeid. Mina ju elasin vaesuses, haiguslikus vitluses asjaoludega, nii oma sisemiste rahuldamata eluvajadustega ja tegevusega ning ei jaganud nendega nende lbustusi, ega oma tid ja tegemisi. Ma ei rgi, et ei proovinuks kunagi aga nimelt alates 1846.a. kedagi oma mttekaaslaseks rkida, millist tegevust ma hakkasin siis pidama heaks asjaks; kuid helgi minu katsel ei olnud edu: nad kuulasid mind muigega, nimetasid mind imelikuks, nii et peale mitut edutut jupingutust ma ma loobusin nende mberpramisest. Kogu s mnedel seisnes selles, et nhes minu viletsust, nad aitasid mind mni kord.
Ma elasin philiselt kodus, tegeledas osalt saksa keelest tlkimisega, et end lal pidada, osalt teadustega: ajaloo, statistika, poliitilise konoomiaga, sotsiaal-majanduslike ssteemidega, spekulatiivse poliitikaga, st. rakenduseta poliitikaga aga ka matemaatika ning loodusteadustega. Siin ma pean, oma auks, tegema he mrkuse: pariisi, ja isegi saksa kirjastajad veensid mind mitmeid kordi Venemaast raamtut kirjutama, pakkudes pris soodsaid tingimusi; kuid ma alati keeldusin, tahtmata Venemaast teha kaubandusli-kirjanduslikku tehingu asja; ma ei kirjutanud Venemaast kunagi raha eest ja mitte teisiti kui qua mon corps defendant, vin elda, et vastu tahtmist ja oma nime all. Peale lalpool nimetatud Reforme artikli aga ka veel teise Constitutionnel artikli ja selle nnetu kne, millise eest mind Pariisist vlja saadeti, ma ei ole Venemaa kohta midagi trkis avaldanud. Ma ei rgi siin sellest, mis ma kirjutasin peale 1848.a. Veebruari, asudes siis juba teatud poliitilises tegevuses; muideks ka siin piirduvad minu vljaandmised kahe leskutse ja mnede artiklitega ajakirjades.
Raske, vga raske oli minul Pariisis elada, Valitseja! mitte vaesuse prast, millist ma talun pris kskikselt, kui seprast, rganud lpuks nooruklikust unenost ja fantastilistest ootustest, ma mistsin end jrsku vrale poolele, klmas moraalses atmosfris, omakesteta, perekonnata, tegevusringita, tegevusalata ja igasuguse lootuseta paremale tulevikule. Kiskunud end kodumaast lahku ja tkestanud endale kergemeelselt igasuguse tagasitee, ma ei osanud muutuda Sakslaseks, ega Prantslaseks; vastupidi, mida kauem ma vlismaal elasin, seda sgavamalt ma tundsin, et ma olen Venelane ja et kunagi ei lakka Venelane olemast. Vene elu juurde ma ei suutnud tagasi tulla teisiti kui kuritegelikku revolutsioonilist teed pidi, millisese siis veel halvasti uskusin ja ka hiljem, kui ttt elda, uskusin veel ainult haigusliku, leloomuliku pingutusega, sisehle, mis jrgijtmatult sosistas minule mu lootuste ja minu ettevtmise ekslikkust, vgivaldse lmmatamise kaudu. Minul oli vahest nii raske, et mitmeid kordi ma peatusin htul sillal, millise kaudu ma tavaliselt koju tulin, ksides endalt, kas ma ei teeks paremini, kui viskuks Seine ja uputaks selles rmutu ja kasutu eksistentsi?
Samal ajal oli kogu maailm uppunud raskesse letargiasse. Peale lhikest kra, mis oli tekitatud Saksamaal preisi troonile praeguse Kuninga asumisest ja peale efemeerset liikumist, mis tekkis mni kuu hiljem terves Euroopas Ida ksimusega seoses, Tieri lhiajalise ministeeriumi ajal nis, et maailm uinus ja uinus juba nii sgavalt, et keegi, isegi kige ekstsentrilisemad demokraadid ei uskunud tema varstist rkamist. Siis veel keegi ei ninud ette, et see vaikus oli vaikus enne tormi; Prantslased aga, nagu teada, lkkasid kik oma lootused edasi kuni lahkunud kuningas Ludvig-Filip surmatunnini. Tsi, et veel 1844.a. lpul, tles minule kord Marrast: La revolution est imminente, mais on ne peut jamais predire quand et comment se fera une revolution francaise; la France est comme ce chaudron a vapeur, toujours pret a eclater et dont nul ne sait prevoir lxplosion. Kuid ka Marrast ja ta kaaslased ja ldse kik demokraadid kisid siis veel pead norus ja asusid suures depressioonis. Konservatiivne partei aga vidutses, lubades endale lputut elu; aga publik tegeles igavusest skandaalsete elektoriaalsete ja jesuiitlike sndmustega, samuti ka meretaguse inglise free-traders liikumisega.
1845.a. keskel nis, peale pikka tuulevaikust, mitte kigile, vaid ainult neile kes jlgisid saksa asrengut, nis, tlen ma, et poliitilisele okeanile on ilmunud esimesed rnad lained: Saksamaal tekkis kaks uut religioosset sekti: die Lichtfreunde ja die Deutsch-Katholiken. Prantsusmaal praegu mned naersid nende le, teised aga ngid neis, ja minule nib, et mitte aluseta, aja mrke, ilma muutuse ettekuulutust. Need sektid, iseenesest thised, olid thtsad selle poolest, et nad tlkisid religioossesse, st. rahva keelde, kaasaegsed misted ja nudmised. Nad ei saanud omada suurt mju haritud klassidele, kuid see-eest avaldasid mju masside ettekujutusele, mis on religioossele fanatismile enam avatud. Samas oli saksa katoliiklus leiutatud ja ilma lahti lastud puhtalt Preisimaa Sileesia poliitilise, demokraatliku partei eesmrgil; ta oli tegusam oma vanemast protestantlikus test, kes omakorda oli ausam; nende apostlite ja jutlustajate hulgas oli palju rpaseid arlatane, kuid ka palju andekaid inimesi ja vib elda, et ldise justkui uuendatud esialgse kiriku omaks vtmise kujul, jutlustas saksa katoliiklus ilmselgelt kommunismi.
Kuid kogu huvi, mis oli tekitatud selle sekti ilmumisega, haitus, kui jrsku tekkis kuuldus, et Kuningas Fridrich Wilhelm IV andis Riigile oma Konstitutsiooni. Saksamaa li uuesti lainetama ja Prantsusmaa, justkui esimene kord ajas end esimest korda raskest unest sirgu. Selle jrgnesid, nagu vlgu lk, lgi jrel, alguses Pooal liikumine, siis veitsi ning Itaalia sndmused, aga lpuks 1848.a. revolutsioon. Mina jn Poola lestusu juurde pidama, kuna see kujutab endast minu enda elu ajajrku.
Kuni 1846.a. ma olin vras kigile poliitilistele ettevtmistele. Poola demokraate ma ei tundnud; Sakslased, nib, veel midagi otsustavalt ette ei vtnud; prantslased aga, keda ma tundsin, minule midagi ei rkinud. Asunud juba ammusest ajast Poola demokraatidega tihedates sidemetes, nad ilma mingi kahtluseta teadsid ettevalmistatavast Poola lestusust; kuid Prantslased oskavad pidada saladust, aga nagu minu suhted nendega piirdusid lihtsalt vlise tutvusega, siis mina ei saanud neilt midagi teada; nii, et Poznani kavatsused, katsed Poola Tsaaririigis, krakovi lestus ja sndmused Galitsias llatasid mind sama moodi kui kogu muud publikut. Mulje, millist nad avaldasid Pariisis, oli uskumatu: kahe vi kolme peva jooksul kogu elanikkond elas tnaval; vras rkis vraga, kik nudsid uudiseid ja kik ootasid psimatu kannatamatusega teateid Poolast. Ja see ootamatu ratus, see leldine kirgede ja mistuste liikumine haaras ka mind oma lainetega, ka mina justkui rkasin ja otsustasin, mis ka ei juhtuks, murda vlja oma tegevusetusest ja vtta aktiivselt osa ettevalmistatavatest sndmustest.
Selleks ma pidin prama oma thelepanu uuesti Poolakatele, kes olid judnud juba mind unustada ja ma kirjutasin sel eesmrgil artikli Poolast ja Valge-Vene uniaatidest, millistest siis oli juttu kigis Lne-Euroopa ajakirjades. See artikkel, mis ilmus ajakirjas Consttitutionel 1846.a. kevadel, asub kahtlemata Valitsuse kes. Kui ma andsin selle Merrucaule , gerant du Constitutionnel, ta tles minule: qu on mette le feu aux quatre coins du monde pourvu que nous sortions de cet etat honteux et insupportable! Minule meenusid need snad Veebruaris 1848.a., kuid ta juba siis kahetses, olles hirmunud, nagu ka kik teised dnastilise opositsiooni liberaalid, hirmsa ja samas ka kummalise revolutsiooni ees, mis oli nende eneste eest iseenesest titunud.
Kuni 1846. aastani, olid minu patud ettekavatsetud, kuid enam kergemeelsed ja nagu eldakse lapsikud; aastatega mehistunult, ma jin veel kauaks kogenematuks noorukiks. Sellest ajast peale ma hakkasin patustama teadlikult, kavatsetult ja rohkem vi vhem kindlaksmratud eesmrgil. Valitseja! ma ei hakka vabandama oma vabandamatuid kuritegusid, ega rkima Teile hilisemast kahetsemisest: kahetsemine on minu olukorras niivrd kasutu, nagu peale surma patu kahetsemine, aga ma hakkan jutustama faktidest ja ma ei varja, ma vannun, mitte htegi.*(*Nikolai poolt allakriipsutatud. Servadel mrkus: Vale, igasugust patust vib kahetsemine, kuid puhtsdamlik, psta. Toim.).
Varsti, peale lalpool nimetatud artikli ilmumist ma sitsin Versaillesi, ilma mingi vljakutseta, iseenese algatusel, et tutvuda, kui see oleks vimalik, lheneda ja nustuda hises rituses seal viibivate Poola demokraatliku hingu Keskuse liikmetega. Ma tahtsin teha neile, Venelaste suhtes, koost ettepanekut, kes omavad Poola Tsaririigis, Leedus ja Podoljes, eeldades, et neil on neis provintsides sidemed, et tegutseda ja teha edukat propagandat. Eesmrgiks ma seadsin vene revolutsiooni ja kigi Slaavi maade vabariikliku fderatsiooni htse ja jagamatu Slaavi vabariigi, fderatiivse vaid administratiivselt, keskse poliitilises suhtes.
Min katse oli ebaedukas. Ma kohtusin Poola demokraatidega mned korrad, kuid ei suutnud nendega hineda; esiteks, meie rahvuslikes mistetes ja tunnetes esineva erimeelsuse tttu; need nisid minule kitsastena, piiratutena, erandlikena, ngemata mitte midagi peale Poola, ei mistnud muutusi, mis olid toimunud Poolas endas selle tieliku alistamise aegadest,; osalt ka seeprast, et nad mind ei usaldanud, ja nad ei ninud koosts minuga endale tulu tusvat. Nii et peale mnd viljatut kohtumist Versaillesis me enam ei kohtunud, ja minu liikumine, eesmrgilt kuritegelik, ei saanud see kord omada mingit kuritegelikku tagajrge.
Suve lpust 1846. aastal kuni Novembrini 1847.a. ma jin jlle tielikku tegevusetusse, tegeledes endiselt teadustega, jlgides suure thelepanuga Euroopas arenevat liikumist ja plesin kannatamatusest kiges selles tegevalt osaleda, kuid ei vtnud veel selleks midagi positiivset ette. Poola demokraate ma enam ei kohanud, kuid ngin palju noori Poolakaid, kes pgenesid sinna 1846.a. ja kes hiljem peaegu kik sattusid Mitskevitsi mstikasse. Novembri kuus ma olin haige ja istusin toas, pea oli paljaks raseeritud, kui minu juurde tulid neist noortest inimestest kaks ja tegid minule nende igaaastasel Poolakate ja Prantslaste poolt 1831.a. revolutsiooni mlestuseks korraldataval pidustusel esinemise ettepaneku. Ma haarasin sellisest mttest rmuga kinni, tellisin paruka ja valmistasin kolme pevaga ette kne ja esitasin selle rohkearvulise koosviibimise ees 17/29. Novembril 1847.aastal. Valitseja! Te vibolla teate seda nnetut knet, minu nnetute ja kuritegelike kannatuste raja algust. Selle jrel, Vene Saatkonna nudmisel, ma olin Pariisist vlja kihutatud ja kolisin Brsselisse.
Seal vttis Lelevel mind vastu, kutsudes uuele pidustusele; ma esinesin teise knega, milline oleks olnud ra trkitud, kui seda ei oleks seganud veebruarirevolutsioon. Selles knes, mis oli justkui esimese edasiarendus ja jrg, ma rkisin palju Venemaast, selle arengu ajaloost, rkisin palju iidsest Venema ja Poola vahelisest vaenust ja vitlusest; rkisin samuti Slaavlaste suurest tulevikust, kelle kutsumuseks on pehkinud Lne maailma uuendamine; prast tegin levaate tollasest Euroopa olukorrast ja ennustades ette lhedast leeuroopalist revolutsiooni, hirmsat tormi, eriti Austria Keisririigi mdapsmatut hvinemist, ma lpetasin jrgmiste snadega:preparons nous et quard lheure aura sonne que chacun de nousf asse son devoir. Muide, ja ka sel ajal, peale vastastikulist komplimentide ja rohkem vi vhem smpaatsete fraaside vahetamist, vaatamata minu suurele Poolakatele lhenemise soovile, ei suutnud ma neist helegi lheneda. Meie olemused, arusaamised, smpaatiad asusid liiga suures vasturkivuses, selleks et oleks olnud vimalik tegus liitumine. Samas, sel samal ajal hakkasid Poolakad veelgi rohkem, kui kunagi varem, minu peale umbusklikumalt vaatama: minu suureks llatuseks ja mitte vikseks kurvastuseks, judis minuni esimest korda kuuldus, justkui mina oleks Vene Valitsuse salaagent. Kuulsin sellest Poolakatelt, et justkui Vene Saatkond Pariisis, vastas Minister Guizot minu jrele primise peale, vastanud: Cst un homme qui ne manque pas de talent, nous lemployons mais aujourdhuil il est alle trop loin, ja et Guizot andis teada sellest vrst Tsartorizkile; kuulsin veel, et minister Duchatel kirjutas minust Belgia Valitsusele, et ma ei ole poliitiline emigrant, vaid lihtsalt varas, kes varastas Venemaal mrkimisvrse rahasumma, pgenedes hiljem ja olen varguse ja pgenemise eest mistetud sunnitle. Kuidas see ka ei olnud, kuid need kuuldused, koos teiste lalpool mainitud phjustega, tegid igasuguse minu ja Poolakate vahelise sideme vimatuks.
Brsselis juhtus nii, et mind kutsuti Saksa ja Belgia kommunistide ja radikaalide hingusse, kellel olid sidemed ka inglise Tsartistidega ja prantsuse demokraatidega see oli, muide, mitte salahing, vaid avalike koosolekutega, arvatavasti olid ka salakoosolekud, kuid mina neist osa ei vtnud, kuid ka avalikel koosolekutel kisin vaid kaks korda; prast enam ei kinud, kuna nende maneer ja toon minule ei meeldinud, aga nende nudmised olid vljakannatamatud, nii et ma tmbasin enda peale nende rahulolematuse ja vib elda, et ka Saksa kommunistide vihkamise, kes teistest kige kvemini hakkasid karjuma minu nivast reeturlikkusest. Elasin aga enam aristokraatlikumas ringis; tutvusin kindral Skrzenetskiga, aga tema kaudu krahv Merodega, endise ministriga ja prantsuse Krahvi Montalambertiga, lpuks viimase juures; st. elasin jesuiitliku propaganda keskuses. Mind pti prata katoliiklikku usku ja et minu vaimse pstmise nimel koos jesuiitidega pingutasid ka daamid, siis minul oli nende seltskonnas pris lbus. Samal ajal ma kirutasin artikleid ajakirja Constitutionnel jaoks Belgia jesuiitidest, lakkamata siiski jlgimast Itaalias ja Prantsusmaal ha kiiremat kiku vtvatelt poliitiliselt sndmustelt.
Lpuks lahvatas veebruarirevolutsioon. Kohe vaid, kui kuulsin, et Pariisis videldakse, vtsin tuttavalt igaks juhuks passi ja suundusin tagasi Prantsusmaale.Kuid passi ei olnud tarvis; esimene sna, milline meid piiril vastu vttis, oli: la Republique est proclamee a Paris. Minul jooksid klmavrinad le keha, kui ma seda snumit kuulsin; Valencienne lksin jala, sest et raudtee oli lhutud; kikjal rahvas, erutatud kisa, punased lipud kigil tnavatel, vljakutel ja avalikel hoonetel. Ma pidin sitma ringi, kuna raudtee oli mitmes kohas lhutud ja judsin Pariisi 26. Veebruaril, kolmandal peval peale vabariigi vljakuulutamist. Teepeal oli minul lbus, mis ma siis teile rgin, Valitseja, neist muljetest, millist avaldas minule Pariis! See suur linn, euroopaliku valgustuse keskus, mutus jrsku metsikuks Kaukaasiaks: igal tnaval, peaegu igalpool parrikaadid, mis kui med tusid katusteni, aga neil, kivide ja mblitkkide vahel, nagu Lesgiinlased kaljulhedes, ttajad oma maalilistes tpluusides, mis pssirohust mustad ja olid pealaest jalatallani relvastatud; akendest vaatasid kartlikult vlja paksud poepidajad, epiciers, udusest rumalate silmadega; tnavatel, puiesteedel ei olnud htegi voorimeest; kadunud olid kik noored ja vanad moenarrid, kik vihatud lvid patsiirkeppide ja lornettidega, aga nende asemel minu vrikad C2@85@K, v i d u t s e v a d , h i s k a v a d k a m b a d , p u n a s t e l i p p u d e , p a t r i o o t i l i s t e l a u l u d e g a k e s o l i d j o o v a s t u n u d o m a v i d u s t ! J a s e l l e p i i r i t u v a b a d u s e , a r u t u j o o v a s t u s e k e s k e l , k u s k i k o l i d n i i h e a s d a m l i k u d , k a a s t u n d l i k u d , i n i m s b r a l i k u d , a u s a d , t a g a s i h o i d l i k u d , arvestavad, vastutulelikud, teravmeelsed, mida vaid Prantsusmaal, ja ka kogu Prantsusmaal vaid ainult Pariisis vib nha sarnast asja! - Ma elasin prast koos tlistega le ndala caserne de Tournons, kahe sammu kaugusel Luksemburgi paleest; need kasarmud olid enne munipsipaalse Kaardive kasarmuteks, samal ajal muutusid paljude teistega puna-vabariigi kindluseks, Kosiderovi kaardive kasarmuteks. Ma elasin neid tuttava demokraadi kutsel, kes juhtis viiesajast tlisest koosnevat rhma. Sellisel viisil oli minul, hommikust-htuni, juhus nha ja ppida tundma neid viimaseid. Valitseja! Uskuge mind, ei ole heski klasis, kunagi ja kusagil, leidnud nnda palju suuremeelset enesesalgamist, nnda palju telist liigutavat ausust, nnda palju sdamlikku delikaatsust prdumisel ja nnda palju armastusvrset lbusust, mis hendatud sellise kangelaslikkusega, nagu ngin neis lihtsates harimatutes inimestes, kes olid alati ja hakkavad olema tuhat korda paremad kigist oma juhtidest! Mis aga on neis eriti hmmastav, see on sgav distsipliini instinkt; nende kasarmutes ei saanud eksisteerida kindlaksmratud korda, ega seadusi, ega sundimist; kuid annaks Jumal, et iga drillitud sdur oskaks nii tpselt alluda, arvata ra oma lemuste soove ja nii phalt korrast kinni pidada, nagu need vabad inimesed; nad nudsid kske, nudsid lemusi, allusid pedantlikult, kirega, nlgisid raskes teenistuses terveid pevi ja kunagi ei vingunud ja olid alati lbusad ja armastusvrsed. Kuid need inimesed, kui need prantsuse ttajad ldse leiaksid omale vrilise juhi, kes oskas mista ja neid armastada, siis ta oleks teinud nendega imesid.
Valitseja! Ma ei ole vimeline andma Teile selget aruannet minu poolt Pariisis veedetud kuu kohta, sest see oli vaimse joomingu kuu. Mitte mina ksi, kik olid purjus: ks retust hirmust, teine arutust vaimustusest ja arutust lootusest. Ma tusin hommikuti kell viis vi neli, aga magama sain kell kaks; olin terve peva jalul, osalesin otsustavalt kigil koosolekutel, kogunemistel, klubides, protsessidel, jalutuskikudel, demonstratsioonides; he snaga, tmbasin endasse kigi meeltega, kigi pooridega joovastavat revolutsiooni atmosfri. See oli alguse ja lputa pidu; siin ma ngin kiki ja ei ninud ka kedagi, sest et kik kadus * (* Originaali esimese viie lehelise ehk 20 lk.vihiku lpp. Toim) heks arvutuks pidutsevaks kambaks; rkisin kigiga ja ei mleta midagi, mida ma nendega rkisin, ega ka seda, mida nemad minule rkisid, sest igal sammul olid uued asjad, uued seiklused, uued snumid. Samuti aitasid ldist palaviku leval hoida mujalt Euroopast lakkamatult saabuvad uudised; kuulda vis ainult:On se bat a Berlin; le roi a pris la fuite, apres avoir prononce un discours! On sest battu a Vienne, Metternich sest enfui, la Republique y est proclamee! Toute l Allemagne se souleve. Les Italiens ont triomphe a Milan; a Venise; les Austrichiens ont subi une honteuse defaite! La Republique y est proclamee; tonte lEurope devient Republique ... vive la Republique!
Nis, et kogu maailm pras end mber; ebatavaline muutus tavaliseks, vimatu vimalikuks, vimalik ja tavaline mtetuks. he snaga, mistused asusid siis sellises seisundis, et kui keegi oleks tulnud ja elnud, et: le bon Dieu vient detre chasse du ciel, la republique y est proclamee!, nii ka kik oleksid uskunud ja keegi ei oleks imestanud. Ja mitte ainult demokraadid ei asunud sellises joovastuses; vastupidi demokraadid kainenesid kige esimestena, sest et oli tarvis vtta ksile oma vimu kindlustamine, milline oli nende ktte justkui ootamatu ime lbi kukkunud. Konservatiivne partei ja dnastlik opositsioon, muutudes pevapealt konservatiivsemast konservatiivseimaks, he snaga, vana korra inimesed uskusid kikidesse imedesse ja kigisse vimatumatumatesse asjadesse veelgi enam kui kik demokraadid; nad juba mtlesid, et kaks korda kaks lakkas olemast neli, ja Thiers teatas ise: il ne nous reste plus quune chose, cest de nous faire oublier. Vaid sellega on seletatav see kiirustamine ja see ksmeel, millisega kik linnad, provintsid ja klassid Prantsusmaal vabariiki tunnistasid.
Kuid aeg on prduda tagasi minu enda ajaloo juurde. Peale kahte vi kolme sellist joomingu ndalat, ma mingil mral kainenesin ja hakkasin endalt prima: mida ma hakkan nd tegema? Mitte Pariisis ega Prantsusmaal ei ole minu kutsumus, minu koht on Venemaa piiril; sinna pdleb nd Poola Emigratsioon, valmistudes sda Venemaa vastu; seal pean ka mina olema ja selleks, et tegutseda hel ja samal ajal nii Venelaste kui ka Poolakate kasuks, et mitte lasta ettevalmistataval sjal muutuda Euroopa sjaks Venemaa vastu:pour refouler ce peuple barbare dans les deserts de lAsie, nii nagu nad kunagi vljendasid; ja pda sellele, et see sda ei oleks saksastunud Poolakate sda Vene Rahva vastu, vaid Slaavi sda, vabade hinenud Slaavlaste sda Vene Keisri vastu.
Valitseja! Ma ei rgi htki sna kuritegelikkuse ja minu ettevtmise don-quijotelikku arutuse kohta; peatun siin vaid selleks, et selgemini mratleda oma tollast olukorda, vahendeid ja sidemeid. Ma pean hdavajalikuks seda ksikasjalikumalt selgitada, kuna tean, et minu Pariisist rasit oli paljude valesdistuste ja kahtlustuste ajaks.
Esiteks, ma tean, et paljud nimetasid mind Ledru-Rollini agendiks. Valitseja! Selles Pihtimuses ma ei ole Teie eest midagi varjanud, mitte htegi patu, mitte htegi kuritegu; ma paljastasin Teie ees kogu oma hinge; Te ngite minu eksirnnakuid, ngite, kuidas langesin mtlematusest arutusse, veast pattu, patust kuriteole... Kuid te uskuge mind, Valitseja, kui ma Teile tlen, et kige selle arutuse, kigi minu kavatsuste ja ettevtmiste kuridegelikkuse juures, ikkagi on silinud liiga palju uhkust, iseseisvust, vrikustunnet ja lpuks, armastust kodumaa vastu, selleks et nustuda olla tema platud agendiks, mingi partei, milline see ka ei oleks, kellegi, kes ta ka ei oleks, inimese pimedaks ja rpaseks relvaks! Ma seletasin oma tunnistuses, et ma Ledru-Rollinit peaegu ei tundnud, ngin teda vaid ks kord elus ja rkisin temaga vaevalt kmme ebaolulist sna; ka nd ma kordan seda sama, sest see on tsi: Palju rohkem ma olin tuttavam Louis Blanci ja Flaconiga, aga Albertiga tutvusin Prantsusmaalt lahkudes*(* Nhtavasti ekitus,: peaks olema Belgiast.Toim). Terve kuu kestel, mis ma Pariisis olin, ma lunatasin kolm korda Louis Blanci juures ja olin korra Flasconi pool kodus, ja vel mitu korda lunatasin, revolutsioonilise politsei prefekti, Kossidieri pool, kelle juures ma ngin mni kord Albertit; sel ajal ma teiste provisoorse ((ajutise)) Valitsuse liikmetega ei kohtunud. Vaid ks asjaolu viks anda lalpool nimatatud sdistusele motiivi; kuid see asjaolu nib, et ji minu sdistajatele tundmatuks.
Otsustanud sita vene piirile ja omamata selleks siduks raha, ma otsisin seda kaua kaaslastelt ja tuttavatelt, ja midagi saamata, valutava sdamega, otsustasin prduda ajutise Valitsuse demokraatlike liikmete poole; selleks kirjutasin neljas eksemplaris ja saatsin Falkonile, Louis Blancile, Albertile ja Ledru-Rollinile jrgmise sisuga kirjakese: Olles Prantsusmaalt kukutatud valitsuse poolt vlja saadetud, naasesin sellesse peale veebruarirevolutsiooni ja nd on kavatsus sita vene piirile, Poznani hertsogiriiki, et tegutseda seal koos Poolakatega, kuid puudub raha ja ma palun ajutise Valitsuse demokraatlikel anda minule 2000 franki, mitte niisama abi, millele minul ei ole igust ega soovi, vaid laenu kujul, lubades selle tagastada esimesel vimalusel. Saanud selle kirjakese, kutsus Flocon mind enda juurde ja tles minule, et tema ja tema sbrad ajutises Valitsuses on valmis minule sellist vikest summat laenama ja kui ma nuaksin, veelgi rohkem, kuid eelkige ta peab rkima lbi Poola Keskusega, kuna, asudes nendega kohustuslikes suhetes, nad on temaga tiesti seotud kiges, mis vhegi Poolat puudutab. Millised ned lbirkimised olid ja mida poola demokraadid minust Falconile rkisid, ma ei tea; tean vaid, et jrgmisel peval ta pakkus minule hulga suuremat summat, kuid mina vtsin temalt 2000 franki ja et hvasti jttes, ta palus minul talle kirjutada, tema ajakirjale Reforme, Saksamaalt ja Poolast. Ma kirjutasingi temale kaks korda: Klnist kohe alguses ja prast Kttenist 1848.a. lpus, kui saatsin oma leskutse Slaavlastele. Temalt ma ei saanud ei kirju ega lesandeid ja ei olnud temaga mingites teistes otsestes ega kaudsetes sidemetes. Raha ei ole tagasi andnud, kuna elasin Saksamaal alalises vaesuses.
Teiseks, mind sdistati, ieti tpsemalt eldes, kahtlustati, - kuna sdistamiseks ei leidunud positiivseid fakte, - ma rgin kahtlustati, et ma lahkudes Pariisist, asusin Poola demokraatidega salajases henduses, tegutsesin nendega koosklas, nendelt saadud lesande ja varem koostatud plaani jrgi. Selline kahtlustus oli pris loomulik, kuid samuti tiesti alusetu. Emigratsioonides peab tegema vahet kahel asjal: krarikka hulgal ja salahingul, mis koosneb alati mnedest ettevtlikest inimestest, kes juhivad gruppi nhtamatu kega ja valmistavad ettevtmist ette salajastel koosviibimistel. Ma tundsin sel ajal poola emigrantide seltskonda ja nemad teadsid mind, tundsid mind paremini, kui mina neid tunda oleksin vinud, sest neid oli arvutu hulk, mina aga olin ainus Venelane nende hulgas; kuulsin, mis nad rkisid: gaskonaadid ((pr. Gasconnade, Gascognei maakonna jrgi, mille elanikke peeti kiitlejateks, hooplemine, suurustlemine, kelkimine. KL)), fantasiad, lootused, - kuulsin he snaga kike, mis igaks vis kuulata, kui ta vaid tahtnuks; kuid ei osalenud koosolekutel ega olnud phendatud salaja tegutsevate vandenulaste asjadesse. Sel ajal tegutses Pariisis vaid kaks tsist Poola hingut: Tsartoriia ja demokraatide hing. Tsartoriia parteiga ei olnud minul kunagi suhteid, teda ise ma ngin vaid ks kord. 1846.a. ma tahtsin astuda hendusse Demokraatlikku Keskusega, kuid minu katse ji katseks, aga Pariisis, peale veebruarirevolutsiooni, ma ei kohanud htegi selle liiget; nii et ma sel ajal teadsin palju vhem poola demokraatide kavatsustest, kui belglaste, itaallaste ja eriti sakslaste kaasaegsetest ettevtmisest. Itaallaste hulgast ma tundsin Mammianit ja kindral Pepet, kes ei kuulunud htegi parteisse. Belglastest ma tundsin mnd juhti, kuulsin nende kavatsustest, kuid ei sekkunud nende asjadesse. Kige lhemalt ja paremini tundsin saksa asju, asudes sbralikes suhetes Hertweghiga, kes vttis neist aktiivselt osa. Ma ngin Hertweghi mmetu Badeni sjakigu algust, teadsin tema vahendeid, tema abilisi, tema relvastust, ajutise Valitsuse lubadusi ja ttajate arvu kes olid tema polku end kirja pannud, aga samuti tema suhteid Badeni demokraatidega; teadsin nii palju selleprast, et ma olin Hertweghi sber, kuid ma ei sidunud mitte mingil viisil end, ega oma kavatsusi tema kavatsustega.
Minu tollase olukorra pildi tiendamiseks ja selleks, et mitte jtta sellesse mitte mingit vale varju, ma pean lpuks tlema mne sna ka Venelastest. Kuid nimetades neid oma tuttavateks ma ei saa neid kompromiteerida rohkem, kui nemad end Pariisis ise kompromiteerisid. Ivan Golovin, Nikolai Sazonov, Aleksander Hertzen ja vahest ka veel Nikolai Ivanovits Turgenev. Vaat need on ainsad Venelased, kelle kohta vinuks mningal alusel melda, et ma asun nendega poliitilistes suhetes. Kuid Golovini ma ei armastanud, ei austanud, hoidsin end temast alati nii kaugele kui sain, aga peale veebruarirevolutsiooni, nib, et isegi ei temaga kordagi ei kohtunud. Nikolai Sazonov on tark inimene, kes teadja, andekas, kuid end liigselt, isegi rmuseni armastav. Alguses oli ta minu vaenlaseks selle prast, et ma ei suutnud veenduda vene aristokraatia iseseisvuses, kelle, vaat et viimaseks esindajaks end pidas; hiljem ta hakkas mind nimetama enda sbraks; ma tema sprust ei uskunud, kuid ngin teda pris tihti, leides, et ta vib olla tark ja armastusvrne vestluskaaslane. Peale Belgiast tagasi tulekut, ma kohtasin teda mni kord Hertweghi juures; ta nitas mulle trsa, nagu ma hiljem kuulsin, olles esimene, kes hakkas levitama minu nivat sltumust Ledru-Rollinist. Hulga rohkem tmbas minu sda Hertzeni poole. Ta on hea inimene, suursugune, elav, teravmeelne, mnevrra lobiseja ja epikiuurlane; ma ngin teda Pariisis 1847.a. suvel; siis ta lubas veel emigreeruda ja naeris teistest enam minu poliitilise suunitluse le, ise aga tegeles kikvimalike ksimustega ja asjadega, eriti kirjandusega. 1847.a. suve lpus ta sitis Itaaliasse ja tuli Pariisi tagasi alles 1848.a.suvel, kaks vi kolm kuud peale minu sealt rasitu, nii me lksime temast lahku ega rohkem ei ninud ega pidanud kirjavahetust. ks kord ta saatis minule Reicheli kaudu raha. Lpuks, vin N. I. Turgenevi kohta telda vaid ht, et ta sel ajal rokem, kui kunagi varem, hoidis ennast kogu maailma eest krvale ja kui rikas omanik ja rentier oli pris rahirmutatud tekkinud revolutsioonist. Ma ngin teda vilksamisi ja nnda elda mda minnes.
he snaga, Valitseja, minul on tielik igus telda, et ma elasin, vtsin ette ja tegutsesin, vljaspool mingit parteid, sltumatult igasugusest vrast sunnist ja mjust: minu arutus, patud, kuriteod kuulusid ja kuuluvad eranditult minule. Ma olen vga, vga palju sdi, kuid kunagi ma ei alandanud end selleni, et olla vraks agendiks, teise mtte orjaks.
Lpuks, minu vastu on veel ks kahetsusvrne sdistus:
Mind sdistati, juskui ma tahtnuks, kahe Poolaka seltskonnas, kelle perekonnanimed ole ndseks unustanud, et justkui ma kavatseks tungida kallale Teie Keiserlik Majesteedi elule. Ei hakka sellise laimu ksikasjadesse svenema; ma juba vastasin sellele oma vlismaal antud tunnistustes ja minul on piinlik sellest asjast rkida. tlen vaid ht, Valitseja: ma olen Teie ja seaduse ees kurjategija ja ma tean oma kuritegude suurust, kuid tean samuti, et minu hing ei ole vimeline tegema roima ega alatust. Minu poliitiline fanatism, mis elab enamalt ettekujutuses, kui sdames, omas samuti kindlalt mratletud piire ja kunagi ei olnud Brut, ega Ravaljak, ega Alibo minu kangelasteks. Samas, Valitseja, minu enda hinges ei ole Teie vastu kunagi isegi vihkamise varju olnud. Kui ma olin junkus Suurtkivekoolis, mina ja samuti minu seltsimehed, armastasid Teid kirglikult. Oli, kui te sitsite meie laagrisse, vaid ks sna: Valitseja tuleb mis ajas kik vaimustusse ja kik pdsid Teile vastu tulla. Teie juuresolekul me ei tundnud hirmu; vastupidi, Teie lhedal ja Teie kaitse all me otsisime lemuste eest varjupaika; ta ei julgenud meie jrel Aleksandriasse tulla. Ma mletan, et oli koolera aeg: Te olite nukker, Valitseja; me mbritsesime Teid vaikides, vaadates teid kartliku jumaldamisega ja igaks tundis, et Teie hingel on suur kurbus, kuigi me ei saanud teada selle phjust ja kui nnelik oli see, kellele Te, juhtus, et tlesite sna! Hiljem, palju aastaid hiljem, vlismaal, kui ma muutusin meeleheitlikuks demokraadiks, ma hakkasin lugema end olevat kohustatud keiser Nikolaid mitte vihkama; kuid vihkamine oli ettekujutuses, mtetes, kuid mitte kunagi sdames, ma vihkasin abstraktset poliitilist isikut kes Kehastas Venemaal Isevalitsuslikku Vimu, Poola rhujat, kuid mitte Elavat Majesteetlikku Isikut, kes hmmastas mind juba minu elu alguses ja jttis oma jlje minu noorele sdamele. Nooruse mlestused ei kao kergelt, Valitseja! Ja isegi oma poliitilise fanatismi palavaimal hetkel, oli arutusel teatud mt; minu Teie vastased rnnakud ei vljunud kunagi poliitilisest sfrist: ma sendasin nimetada Teid julmaks, raudseks, halastamatuks, despoodiks seeprast, et jutlustasin Teie vimu vastast vihkamist ja mssu; kuid kunagi ei ole sendanud ega tahtnud ega suutnud riivata padust teotava keelega eriti Teie Isikut, Valitseja ja kuidas nd seda vljendada, ma ei leia snu, kuigi ka tunnen suurt erinevust, - ma kunagi, he snaga eldes, ma ei rkinud, ei kirjutanud, kui alatu lakei, kes kirub oma Hrrat ja laidab ja laimab, sest et ta teab, et Hrra ei kuule ja on temast liiga kaugel, et saaks oma kepiga la. Lpuks, Valitseja! isegi kige viimasel ajal, risti vastu kigile demokraatlikkele mistetele ja justkui tahte vastaselt, ma austan Teid sgavalt, ja pidasin Teist lugu! Mitte mina ksi, ka palju teisi, Poolakad ja Eurooplased ldse, tunnistasid koos minuga, et kigi praegu valitsevate Kroonitud peade vaid Teie, Valitseja, silitasite usu oma Tsaristlikku Kutsumusse. Selliste tunnetega, selliste mtetega, vaatamata kogu poliitilisele arutusele, ma ei saanud olla Tsaaritapja ja Te uskuge , Valitseja, et see sdistus ei ole miski muu kui alatu laim.
Nd ma prdun aga tagasi oma jutustuse juurde. Vtsin Floconilt raha vastu ja lksin Kossidieru juurde passi jrele; vtsin siis temalt mitte he vaid kaks passi, igaks juhuks, he enda nimele, teise valenimele, soovides vimalust mda varjata oma viibimist Saksamaal ja Poznani hertsogiriigis. Prast, lunastanud Hertweghi juures aj vttes temalt kaasa kirjad ja lesanded Badeni demokraatidele, istusin dilizansi ja sitsin Strasbourgi. Kui keegi oleks minult dilizansis prinud minu sidu eesmrgi kohta ja kuima oleks tahtnud temale vastata, siis oleks meie vahel trganud jrgmisne vestlus:
Miks Te sidate? sidan mssama. Kelle vastu? Keiser Nikolai vastu. Mil viisil? . Ise ka veel tpselt ei tea. Aga kuhu Te siis praegu sidate Poznani hertsogiriiki. Miks just sinna? - Sest kuulsin Poolakatelt, et seal on nd rohkem elu, rohkem liikumist ja et sealt on kergem tegutseda Poola Tsaaririgi suhtes, kui Galiitsiast. Millised on teie vahendid? 2000 franki. Aga lootused vahenditele? Ei mingeid kindlaid, kuid vahest leian. Kas Teil Poznani hertsogiriigis tuttavaid ja sidemeid? Erandiks mned noored inimesed, keda ma kohtasin pris tihti Berliini likoolis, ma seal kedagi ei tea. Kas Teil on soovituskirju? Ei, mitte htki. Kuidas siis Te ilma vahenditeta ja ksi tahate videlda Vene Tsaariga? - Minuga on revolutsioon, aga Poznanis loodan vljuda oma ksindusest. Praegu kik sakslased karjuvad Venemaa vastu, hutavad les Poolakaid ja valmistuvad koos nendega Vene Tsaaririigi vastu vitlema. Te Venelane, kas Te testi hinete nendega? Jumal hoidku! Kui vaid Sakslased sendavad oma jala Slaavi maale tsta, ma muutun siis kohe nende leppimatuks vaenlaseks; miks ma siis muidu Poznani sidan, kui mitte kigi jududega Poolakate ja Sakslaste ebaloomuliku Venemaa vastase liidu vastu videlda. Kuid kas Poolakad ksi ei ole vimelised Venemaa ju vastu vitlema? ksi mitte, kuid koos teiste Slaavlastega, eriti kui minul nnestub kasata Venelasi Poola Tsaaririigis...- Kuid millele need Teie lootused phinevad, kas Teil on siis Venelastega sidemeid? Ei mingeid, loodan propagandale ja praegu kogu maailma haarava revolutsiooni vimsale vaimule!
Rkimata kuriteo suurusest, peaks Teil olema pris naljakas, Valitseja!, et ma ksi, tundmatu, juetu, lksin Teie, Suure Tsaaririigi Suure Tsaari vastu vitlema! Nd ma nen selgelt oma arutust ja naeraks ka ise, kui ma sellises olukorras ei oleks, ja tahes-tahtmata meenutan ht Ivan Andrejevits Krlovi valmi... - Kuid siis ma midagi ei ninud, ega tahtnud millestki melda, aga lksin kui hull ilmsesse hukku. Ja kui miski vib vhegi vabandada, ei rgi kuritegelikkust, aga minu vljaastumise ekslikkust, siis vaid see, et ma sitsin joovastunud Pariisist ja ma ise olin veel purjus ja ka kik teised minu mber olid joobunud!
Judnud Frankfurti, Aprilli esimestel pevadel, ma leidsin siin ees lpmatu hulga Sakslasi, kes olid siia tulnud kokku le kogu Saksamaa Vor-Parlamenti ((Eel-parlament)); tutvusin peaegu kigi demokraatidega, andsin le kirjad ja Hertweghi lesanded ja hakkasin jlgima, pdes leida mtet Saksa kaoses ja vikesegi htsuse eo selles Babloni Torni ehituses. Frankfurdis ma olin umbes ndala, olin Mainzis, Mangheimis, Heidelbergis; olin tunnistajaks paljudele relvastatud ja relvastamata rahva koosolekutele, klastasin Saksa klubisid, tundsin isiklikult Baadeni lestusu ja kigi ettevtmiste peajuhte, kuid ise ei vtnud tegevalt hestki osa, kuigi ma tundsin nende suhtes smpaatiat ja soovisin neile igasugust edu; jdes enda juurde, selles mis puudutas isiklikult mind ja minu isiklikke kavatsusi, olles ikka endiselt tiesti ksinduses. Prast, teel Berliini, olin mne peva Klnis, oodates seal oma asju Brsselist. Mida Phjale lhemale, seda rohkem minu hing jahtus; Klnis valdas mind selline vljendamatu kurbus, justkui tulevase lpu eelaimus! Kuid miski ei suutnud mind peatada. Jrgmisel peval, peale minu Berliini judmist mind arreteeriti, alguses peeti mind Hertweghiks, aga prast, karistuseks selle eest, et reisisin kahe passiga. Muide, mind peeti kinni vaid peva, ja lasti minema, vtnud enne minult veel sna, et ma ei sida Poznani hertsogiriiki ega j ka Berliini, vaid sidan Breslavli. Politsei president Minatoli jttis enda ktte passi, mis oli vlja antud minu nimele ja tagastas minule teise, mis oli vormistatud olematule Leonard Nelinskile; enda poolt andis ta veel teise pass, milles oli Wolfi vi Hofmani nimi, ei mleta, soovides nhtavasti, et ma ei jtaks maha kahe passiga reisimise harjumust. Sellisel viisil, ma ei ninudki Berliinis midagi muud kui politseimaja ja sitsin siis edasi ning saabusin Aprilli lpus vi Mai alguses Breslavli.
Breslavlis olin paigal kuni Slaavi kongressini, st. kuni Mai lpuni, peaegu kuu. Minu esimeseks asjaks oli tutvus breslavi demokraatidega; kelle abil otsisin Poolakaid, kellega ma vinuks liituda. Esimene asi oli kerge, teine mitte, et oli ainult raske, vaid osutus isegi tiesti vimatuks. Sel ajal sitis Breslavli kokku palju Poolakaid Galiitsiast, Kraakovist, Poznani hertsogiriigist, lpuks Emigrandid Pariisist ja Londonist. See oli miskit Poola Kongressi taolist. Kuid see Kongress ise, nii nagu minul on rmisel juhul teada, ei saavutanud olulisi tulemusi; ma ei ei osalenud nende istungitel, kuid kuulsin, et oli palju kra, provintside ja parteide vali kisklemine ja erimeelsused, mistttu Poolakad sitsid minema, ilma nad oleks kiskit olulist otsustanud. Minu olukord oli nende suhtes juba algusest peale visa ja kummaline:kik teadsid mind, olid minu vastu vga armastusvrsed, rkisid minule kokku kuhja komplimente; kuid ma tundsin end nende hulgas vrana; mida magusamad olid nende snad, seda klmemaks mu sda muutus, ja nemad ei suutnud minuga ega ka mina ei saanud nendega liituda. Samas sel ajal, juba teist korda, tugevamini kui varem, judis nende krvu kuulujutt minu nivast reetmisest; kige rohkem uskusid ja levitasid seda kuulujuttu Emigrandid, eriti demokraatliku hingu liikmed. Nemad selleprast, hulga hiljem, vabandasid, pannes kogu s vanale lobamokale Krahv Leduhovskile, keda justkui hoiatas Lamartine, aga tema kiirustas hoiatama kiki Poola demokraate. Poolakad nhtavasti muutusid minu suhtes klmaks ja kaotanud lpuks kannatuse, hakkasin neist eemalduma, nii et kuni Pariisi Kongressini ei olnud minul nendega mingeid suhteid, kohtudes mnega vaid mittepoliitilistel eesmrkidel.
See-eest kohtusin tihedamini Sakslastega, klastasin nende demokraatlikku klubi ja oli sel ajal nende hulgas vga populaarne, et paljalt minu pingutuste tulemusel Arnold Ruge, minu vana kaaslane, valiti Breslavli poolt Frankfurdi Rahvuskogusse. Sakslased on naljakas, kuid hea rahvas, ma suutsin nendega alati asjad korda ajada; vlja-arvatud literaatorid-Kommunistid. Sel ajal sakslased mngisd poliitikat ja kuulasid mind kui oraaklit. Vandenusid ja tsiseid tlisid nende vahel ei olnud, aga kisa, laule, lle pruukimist ja hooplevat lobisemist oli kllaga: kike tehti ja rgiti tnaval; ei olnud ei seadusi, ega lemusi: tielik vabadus, ja iga htu, justkui meelelahutuseks, vike rahulolematus. Nende klubid aga olid ei midagi muud, kui ilukne harjutused vi tpsemini eldes, thja loba ajamise kohad.
Kogu Mai ma olin tiesti tegevuseta; igavlesin, igatsesin ja ootasin sobivat hetke. Minu kurvastuseks ei olnud ka tollased poliitilised asjaolud enam soodsad: ebannestunud lestus Poznani Hertsogkonnas, kuigi preisi sjavele hbivrne Poolakate (emigrantide) Krakovist ja varsti ka kogu Preisimaalt vlja ajamine, Badeni demokraatide tielik lasaamine, lpuks esimene lasaamine Pariisis olid esimesteks algava revolutsioonilise mna ilmseteks mrkideks. Sakslased seda ei ninud ja ei mistnud, kuid mina sain aru ja lin esimest korda edus kahtlema. Viimaks hakati rkima slaavi kongressist; ma otsustasin sita Prahasse, lootes leida seal tegevuseks Arhimeedese tugipunkti.
Kuni selle ajani, vlistades Poolakad ja rkimata juba Venelastest, ma ei olnud tuttav hegi Slaavlasega, ega polnud kunagi olnud Austria valdustes. Slaavlastest teadsin vaid mnede pealtngejate jutustuste ja raamatute phjal. Kuulsin isegi Pariisis klubist, mis oli asutatud Cyprico Roberti poolt, Slaavi kirjanduse ppetoolis Miskeevitsi asetitja, kuid ei linud sellesse klubisse, soovimata seguneda prantslase poolt juhitud Slaavlastega. Seeprast oli slaavlastega tutvus ja lhenemine uueks kogemuseks ja ma ootasin Praha kongressilt palju, eriti lootsin muude Slaavlaste abile, et vita Poola Rahvuslik Enesearmastuse kitsus.
Minu ootused, kuigi kik ei titunud, ei olnud veel tiesti petetud. Slaavlased, poliitilises mttes lapsed, kuid ma leidsin nende juures uskumatut vrskust ja vreldamatult enam looduslikku mistust ja energiat, kui Sakslaste seas. Oli liigutav nha nende kohtumist, nende lapsik, kuid sgav vaimustus; tleks veel, he ja sama perekonna liikmed, kes olid saatuse poolt loobitud le ilma laiali, ngid esimest korda peale kauaaegset ja kibedat lahusolekut: nad nutsid, nad naersid, nad kaisutasid, - nende pisarates, nende rmus, nende rmsates tervitustes ei olnud fraase, ega valet, ei leolevat lespuhutust; kik oli lihtne, siiras, pha. Pariisis ma olin tmmatud kaasa demokraatlikust eksaltatsioonist, rahvaklassi kangelaslikkusest; siin aga olin liigutatud siirusest ja soojast lihtsusest kui sgavast Slaavi tundest. Minus endas rkas Slaavlase sda, nii, et alguses ma peaegu tiesti unustasin kik demokraatlikud smpaatiad, millised mind Lne Euroopaga sidusid. Poolakad vaatasid teistele Slaavlastele veidi eemalt, kergelt muiates. Ma astusin nende hulka ja elasin nendega ja jagasin kogu hingest, kogu sdamega nende rmu; ja seeprast olin nende poolt armastatud ja nautisin nende leldist usaldust.
Slaavlastes on valdavaks Sakslaste vihkamise tunne. Energiline, kuigi mitte just viisakas vljend neetud Sakslane, on vlja eldav kigis slaavi keeltes peaegu htviisi, avaldab igale Slaavlasele uskumatut mju; ma proovisin mitu korda selle judu ja ngin, kuidas see vitis Poolakaid endaid. Mnikord oli piisav simata Sakslasi selleks, et nad unustaksid nii poola erandlikkuse ja Venelaste vihkamise ja kavalat, kuigi mitte just tiesti kasutut poliitikat, mis sundis neid tihti Sakslastega koketeerima, he snaga, selleks, et neid rebida vlja sellest ahtast, haiglaslikust, kunstlik-klmast kestast, millises nad tahes-tahtmata elavad, suurte rahvuslike nnetuste tagajrjel, selleks, et neis ratada elav Slaavlase sda ja sundida neid end heskoos kigi Slaavlastega tundma. Prahas, kus Sakslaste laimamisel ei olnud otsa ega rt, ma tundsin end isegi Poolakatega lhemana. Sakslaste vihkamine oli ammendamatuks asjaks kigis jutuajamistes; seda kasutati vraste omavahelise tervitamise asemel: kui kaks Slaavlast kokku said, siis esimene nende vaheline sna oli peaegu alati miskit Sakslaste vastast, justkui selleks, et teineteist veenda selles, et nad mlemad on siirad, head Slaavlased. Sakslaste vastane vihkamine on esimene Slaavi htsuse ja vastastikuse mistmise alus; see on nii tugev, nii sgavale iga Slaavlase sdamesse ligatud, et ma olen ka praegu kindel, Valitseja, et varem, vi hiljem, hel vi teisel viisil ja kuidas ka Euroopas ei kujuneks poliitilised suhted vlja, Slaavlased kukutavad saksa ikke ja et tuleb aeg, kui ei ole enam Preisi, ega Austria, ega ka Trgi Slaavlasi.
Slaavi Kongressi thtsus seisnes minu arvates selles, et see oli esimene kohtumine, esimene tutvus, esimene Slaavlaste vaheline hinemise ja mistmise katse. Mis aga puudutab Kongressi ennast, siis ta, nii nagu kik teised kaasaegsed kongressid ja poliitilised kogunemised, oli otsustavalt thi ja mtetu. Slaavi Kongressi kigust ma tean jrgmist.
Prahas eksisteeris juba ammusest ajast teadlaste kirjandusring, millise eesmrgiks oli Tsehhi kirjanduse, Tsehhi rahvuskommete, aga ka ldse kige Slaavi rahvust puudutava silitamine, tstmine ja arendamine, mis on Sakslaste, nagu ka Madjarite poolt alla surutud ja platud. See ringike asub elavas ja alalises sidemes sarnaste Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Serbia ja isegi Saksoonia ja Preisi Luzitaanide ringikestega ja oli nii-elda nende peaks. Palatski, afarik, Krahv Tun, Ganka, Koljar, Urban, Ljudvig tur ja mned teised olid Slaavi propaganda tegemise eestvedajad, alguses kirjandusliku, hiljem juba tusis kuni poliitilise thtsuseni. Austria Valitsus neid ei armastanud, ei kanantanud, kuna nad tegutsesid Marjarite vastaselt. Selle testuseks nende tegevuse nitena toon vaid he asjaolu: kunagi kmme vi viisteist aastat tagasi ei rkinud Prahas keegi Tehhi keeles, kui siis mustatlised ja ttajad; kik rkisid ja elasid nagu sakslased, tehhi keelt ja pritolu hbeneti: nd, vastupidi mitte kski inimene, ei naised, ega lapsed ei taha rkida saksa keeles, ja isegi Sakslased hakkasid Prahas aru sama ja seletama Tehhi keeles. Ma tin nite ainult Praha suhtes, kuid see sama toimus ka igasugustes teistes Bmimaa, Moraavia, slovaki suurtes ja vikestes linnades; kulades aga ei lakatudki kunagi Slaavlaste moodi elamast ja rkimisest. Teile, Valitseja, on teada, kui sgav ja tugev on Slaavlaste smpaatia vimsa Vene Tsaaririigi suhtes, kellelt nad lootsid abi ja tuga ja millise tasemeni Austria Valitsus, aja ka Sakslased ldse, kartsid ja kardavad vene Panslavismi! Viimastel aastatel stu kirjandus-teaduslik ringike laienes, tugevnes, haaras ja tmbas endaga kaasa kogu noorsoo, laskis juured rahvamassidesse, - ja kirjanduslik tegevus muutus jrsku poliitiliseks; - Slaavlased ootasid vaid juhust, et ilmutada end maailmale.
1848.a. see juhus avanes. Austria Keisririik oleks peaegu lahunenud oma erinevate, vaenulikult-vastasseisus asuvateks elementideks ja kuigi ta ajutiselt veel pses, siis mitte tema ju tttu, vaid Teie abil, Valitseja!. Tusid Itaallased, mssasid Madjarid ja Sakslased, rkasid ka, lpuks, Slaavlased. Austria vi tpsemalt eldes insbruki Valitsus, kuna siis oli palju Austria Valitsusi, rmisel juhul - kaks: ks tegelik Insbrukis ja teine ametlik ja konstitutsiooniline Viinis, rkimata juba kolmandast Ungari omast, mida samuti peetakse ametlikuks Valitsuseks; ja nagu Insbrukis asuv Dnastlik Valitsus, olles kigi poolt maha jetud ja kes oli jnud ilma peaegu igasugustest vahenditest, hakkas otsima psemist Slaavlaste rahvuslikus liikumises.
Esimene mte kutsuda Prahas kokku Slaavi kongress kuulus Tehhidele ja nimelt afarikule, Palatskile ja Krahv Tunile. Insbrukis veti sellisest mttest rmuga kinni, sest loodeti, et Slaavi kongress hakkab teenima vastumrgina Sakslaste Frankfurdi kongressile. Krahv Tun, Palatski, Brauner lid siis Prahas miski ajutise Valitsuse taolist; nad olid Insbruki poolt tunnustatud ja suhtlesid nendega otse, mdudes Viini Ministritest, kes neid tunnistada, ega ra kuulata ei tahtnud, nhes neis Saksa rahvusele vaenulikke esindajaid. Sellisel viisil moodustati pool-ametlik tehhi, pool-slaavi ja pool-valituslik partei; valitsuslik selleprast, et ta tahtis psta dnastiat, monarhistlikku alget ja Austria Monarhia terviklikkust; kuid, mitte tingimustetult, nudes selle eest: esiteks, konstitutsiooni, teiseks, keiserliku pealinna leviimist Viinist Prahasse, mida neile oligi lubatud, muidugi kindla kavatsusega lubadust rikkuda; ja lpuks Saksa Austria Monarhia mbermuutmist Slaavi Monarhiaks, nii, et Sakslased ja ka Madjarid Slaavlasi enam ei rhuks, vaid, et oleks vastupidi. Kike seda vljendas Palatski oma tollases brozris jrgmiste snadega: Wir wollen das Kunststck versuchen, die bis zu ihrem slavuschen Boden und mit unsern slavuschen Kraft zu beleben, zu heilen und zu befestigen. Ettevtmine, milline oli vimatu, millises nad pidanuks olema petta saanud vi ise petturid olema.
Kuid Tehhi partei ei rahuldunud sellise Slaavi elemendi ldise leolekuga Austria Keisririigis. Toetudes oma pool-ametlikule iseloomule ja insbruki meelituslikele lubadustele, ta tahtis enda kasuks korraldada miskit tehhi hegemooniat ja kinnitada Slaavlaste vahel tehhi keele ja tehhi rahvuse leolek. Rkimata juba Moraaviast, ta kavatses hendada Bmimaaga veel Slovaki maa, Austria Sileesia ja isegi Galiitsia, hvardades Poolakaid, kui nad ei nustu, Russiinide rahulolematudega; - he snaga, taheti luua tugev Bmi kuningriik.
Sellised olid tehhi poliitikute ambitsioonid. Nad, muidugi, kohtasid Slovakkide, lenzakide, kuid enam Poolakate tugevat vastuseisu. Viimased sitsid Prahasse ldsegi mitte selleks, et alluda Tehhidele, aga kui ttt elda, mitte erilisest tmbest Slaavi vendade ja Slaavi mtte poole, vaid lihtsalt lootuses leida see tugi aja abi, millist oli tarvis nende enda rahvuslike ettevtmiste teostamiseks. Sellisel viisil, esimestest pevadest peale toimus kokku sitnud Slaavlaste vaheline vitlus, kuid vaid nende juhtide vahel, tugeivam vitlus oli Poolakate ja Tehhide ja Poolakate ning Russiinide vahel, vitlus, mis ei lppenud millegiga, nagu ka kogu slaavi kongress. Luna-Slaavlased jid vraks kigil aruteludel ja tegelesid eranditult Ungari sja ettevalmistamisega, vensid ka teisi Slaavlasi jtma kuni Madjarite alistamiseni, ja nagu siis rgiti, kuni nende Ungarist vljakihutamiseni, krvale oma siseksimused. Poolakad aga ei olnud ei he ega teise ettepanekuga nus, kuid pakkusid oma vahendustegevust, millisest Luna Slaavlased midagi kuulda ja Madjarid ise tunnistada ei tahtnud. he snaga, igaks kiskus tekki enda peale ja kik tahtsid teistest enda upitamiseks pinki teha; neist enam Tehhid, olles ra hellitatud Insbruki komplimentidest, aga hiljem ka Poolakad, keda hellistasid mitte saatus, vaid hoopis Euroopa demokraatide komplimendid.
Kongress koosnes kolmest osast: Phja - milles olid:Poolakad, Russiinid, lenzakid; Lne mis koosnes Tehhidest, Moraavidest, Slovakkidet; ja Luna kus olid Serblased, Horvaadid, Sloveenid ja Dalmaatsialased. Palatski, Slaavi kongressi peamise leiutaja ja juhi, esialgse mratluse kohaselt pidi see kongress koosnema eranditult austria Slaavlastest, mitteausterlased pidid sellel viibima kui klalised; kuid see phimte muudeti kohe alguses ra; kongressi delegaatideks, mitte kui klalised, vaid tegelikud liikmed, veti vastu palju Poznani Poolakaid, poola emigrandid, mned trgi serblased ja lpuks kaks Venelast: mina ja ks vana-usuline papp, kelle nime ma unustasin, - selle vib leida afariku poolt ra trkkida lastud Slaavi kongressi aruandes papp vi igemini vanausuliste kloostri munk, mis eksisteerib Bukovinas oma erilise mitropoliidiga ja mis samal ajal hvitati Vene Valitsuse nudmisel; ta sitis erru saadetud mitropoliidiga Viini, kuulnud seal aga Slaavi kongressist, sitis Prahasse.
Mina astusin Phja osakonda, st. Poola rhma, kus esinesin lhikese knega, millises tlesin, et Venemaa, olles kistud eemale Slaavi vendadest Poola orjastamise kaudu, eriti andes selle Sakslaste ktesse, Slaavi himu ldiste ja peamiste vaenlaste ktte, ei saa teisiti tulla tagasi Slaavi htsusse ja vendlusse, kui Poola vabastamise kaudu ja et seeprast peab minu koht Slaavlaste kongressil olema Poolakate keskel. Poolakad vtsid mind vastu kteplaksutusega ja valisid saadikuks Luna-Slaavi osakonna koosolekule, minu enese soovi peale. Vanausuline papp kes koos mnuga asutus Poolakate rhma, valiti minu algatusel samuti kolmest rhmast valitud saadikute ldkogu koosolekule. Ma ei varja Teie ees, Valitseja, et minule tuli mte seda pappi kasutada ra Venemaal revolutsioonilise propaganda tegemiseks. Ma tean, et Venes on palju vanausulisi ja teisi lahkusulisi ning et vene rahvas kallutas ta religioossele fanatismile. Minu papp oli kaval, mtestatud vene ader ja lbimurdja, oli Moskvas, teadis palju vanausulistest ja ldse Vene Keisririigi lahkusulistest ja nib, et tema klooster asub vene vanausulistega pidevates sidemetes. Kuid minul ei olnud aega temaga tegeleda, kahtlesin osalt sellise hingu moraalsuses, ega omanud veel selleks kindlaksmratud tegevusplaani, ilma sidemeta, aga mis peamine ei olnud raha; ilma rahata ei ole selliste inimestega midagi rkida. Samas ma olin sel ajal hivatud eranditult Slaavi ksimusega, ngin teda harva ja kaotasin hiljem ta hoopis silmist.
Pevad jooksid, kuid kongress edasi ei nihkunud. Poolakad tegelesid reglemendiga, parlamentaarsete vormidega, ja Russinide ksimusega; olulisemaid ksimusi ei arutatu dkongressis, vaid selleks koguneti erilistele koosolekutele ja mitte nii rohkearvulistele. Ma nendel koosolekutel ei osalenud, kuulsin vaid, et neil jtkus osalt Breslavi tli ja rgiti Kossute knest ja Madjaritest, kellega, kui ma ei eksi, lid Poolakad sel ajal positiivsed suhted, suureks kurvastuseks teistele Slaavlastele. Tehid olid hivatud oma auahnete plaanidega, Luna Slaavlased aga eesseisva sjaga. ldiselt ei olnud peaegu kellegi aega Slaavi ksimuse le melda. Minul lka meeleolu jlle kurvaks ja ma hakkasin end Prahas nii eraldatuna tundma, milline vaevas varem mind Pariisis ja Saksamaal. Ma rkisin mitu korda Poola, Luna Slaavi, aga ka ldkoosolekul; vaat minu knede ldine sisu:
Miks te sitsite Prahasse kokku? Selleks, et rkida siin oma provintsiaalsetest huvidest? Vi siis selleks, et sulatada kokku kik Slaavi rahvaste hised asjad, nende huvid, nudmised, ksimused hte jagamstusse, suurde Slaavi ksimusse? Hakake siis sellega tegelema ja matke maha kik Slaavi asja suhtes esitatud ernudmised. Meie koosolek on esimene Slaavi Kogu; me peame rajama siin slaavi elule uue aluse, kuulutama vlja ja kinnitama kigi slaavi himude, mis on ndseks hinenud hte jagamatuks ja suureks poliitiliseks kehaks, htsuse.
Ja esiteks ksime endalt, kas Koosoleks on vaid austria Slaavlaste vi siis kikide Slaavlaste Koosolek? Mis mte on vljendil: Austria Slaavlased? Slaavlased, kes elavad Austria Keisririigis, mitte enam, aga kui te soovite, siis nii nagu: slaavlased, kes on orjastatud Austria Sakslaste poolt. Kui aga te tahate piirata oma koosolekut vaid Austria Slaavlaste esindajatega, siis millise igusega te nimetate seda Slaavlaste omaks? Te jtate siin vlja kik Venemaa Keisririigi Slaavlased, Preisimaa alamatest Slaavlased, Trgi Slaavlased; vhemus jtab vlja suure enamuse ja julgeb end nimetada Slaavlaste kongressiks! Nimetage end Saksa Slaavlasteks ja oma Kongressi - Saksa orjade kongressiks, ega mitte Slaavi Kongressiks.
Ma tean, paljud teist loodavad Austria dnastia toele. Ta lubab teile praegu kike, ta kiidab teid, sest et te olete temale hdavajalikud; kuid kas nad oma lubadusi ka peavad ja kas teil on vimalus neid tagasi hoida, kui teie abiga nad taastavad oma kukkunud vimu? Te rgite, et hoiate, ma ei ole kindel, et ei. Igasuguse Valitsuse esimeseks seaduseks on enesesilitamise seadus; temale on allutatud kik moraalsed seadused ja ajaloos ei ole veel olnud sellist nidet, et mingi valitsus oleks pidanud ilma sunnita kinni mingist lubadusest, mis ta on kriitiliseel hetkel andnud. Te nete, Austria dnastia mitte ainult ei unusta teie teened, vaid maksab oma mdunud rpase hbivrse nrkuse eest, mis sundis teda teise ees enda alandama ja jrgi andma teie mssulistele nudmistele, teile ktte. Austria ajalugu on tis teisi selliseid niteid ja teie petatud Tehid, teie, kes tunnete ni hsti ja nii ksikasjalikult oma koduma mdunud nnetusi, te oleksite pidanud teistest paremini mistma, et mitte armastus Slaavlaste vastu ja mitte armastus Slaavlaste sltumatuse, Slaavi keele ega ka Slaavi tavade ja kommete vastu, vaid ainult raudne hdavajadus sunnib tal teilt sprust otsima.
Lpuks, pakkunud isegi vimatut, oletades, et Austria dnastia soovib ka tegelikult ja on selleks vimeline antud sna pidama, siis millised on teie saavutused? Austria muutub pool-Saksa riigist, pool-Slaavi riigiks; see thendab, et rhututest said rhujad, vihatutest vihatavad; see thendab, et te, viksearvulised austria Slaavlased, rebite end lahti Slaavlaste enamusest, et te ise lhute igasuguse lootuse Slaavlaste hendamisele, selliseks Slavi htsuseks, milline rmisel juhul on teie snades teie soovide esimene ja peamine asi. Slaavi htsus, Slaavlaste Vabadus, Slaavi taassnd ei ole teisiti vimalik, kui Austria Keisririigi tieliku lammutamise teel.
Vhem ei eksi ka need, kes Slaavlaste Sltumatuse eest loodavad Vene Tsaarile. Vene Tsaar slmis uue tiheda liidu Austria Dnastiaga mitte teie eest, vaid teie vastu, mitte selleks, et teid aidata, vaid selleks, et ennistada teid kik vgivaldselt, teid, nagu kiki teisi Austria mssavaid alamaid, endisse alamlusse, vana tingimusetu allumuse juurde. Keiser Nikolai ei armasta rahva vabadust, ega ka konstitutsiooni; te ju ngite elavat nidet Poola nol. Ma tean, et Vene Valitsus ttleb teid, nagu ka Trgi Slaavlasi, juba ammu oma agentide kaudu, kes sidavad lbi Slaavi maad, levitavad teie hulgas panslavistlikku mtet, ahvatledes teis lootust varstisele abile, justkui kigi Slaavlaste lhenevale vabastamisele Vene Tsaaririigi vimsa ju abil! Ja ei kahtle, et ta neb kauges, pris kauges tulevikus, momenti, kui kik slaavi maad lhevad Vene Keisririigi koosseisu. Kuid keegi meist ei ela sellise soovitud tunnini, tahate te nii kaua oodata? Mitte teie ksi, Slaavi rahvad vivad selleks ajaks olla vanadusest kiduraks jnud. Praegu teil ei ole kohta Vene Tsaririigi hlma all: te tahate elu, aga seal on vaikimine; nuate iseseisvust, liikumist, aga seal on mehaaniline kuuletumine; soovite lestusmist, lendust, haridust, vabanemist; aga seal on surm, pimedus ja orjalik t. Minnes Keiser Nikolai Venemaale, te lheksite igasuguse rahvaelu ja vabaduse kirstu. Tsi, et ilma Venemaata Slaavi htsus ei ole tielik ega ole Slaavlastel judu; kuid arutu oleks Slaavlastel oodata psemist ja abi praeguselt Venemaalt. Mis siis teil le jb? Liitude alguses vljaspool Venemaad, teda vlistamata, kuid oodates, lootes selle varstisele vabanemisele; ja ta vaimustub teie eeskujust ja te oleksite Vene Rahva vabastajateks, kes omakorda hakkab hiljem teie juks ja kilbiks
Alustage oma hinemist jrgmisel viisil: kuulutage, et. teie ei ole Austria Slaavlased, vaid et te elate Slaavi Maal nnda nimetatud Austria Keisririigis, tulite kokku ja hinesite Prahas, et luua esimene alus tulevasele vabale ja suurele kigi Slaavi rahvaste fderatsioonile ja et oodates Vene Keisririigi, Preisi valduste, Trgi Slaavi vendade hinemist, te Tehhid, Moraavid, Poolakad Galiitsiast ja Krakovist, Rusiinid, lenzakid, Slovakid, Serblased, Sloveenid, Horvaadid ja Dalmaatslased, slmisid omavahel, jrgmistel alustel, kindla ja katkematu, kaitse- ning pealetungi liidu.
Ma ei hakka siin kiki minu poolt vlja meldud punkte ette lugema; tlen vaid, et see projekt, mis hiljem trkiti, muide ilma minu teadmiseta ja vaid katkendlikult hes Tehhi ajakirjas, oli koostatud demokratlikus vaimus; et see jttis palju ruumi rahvuslikele ja provintsilistele erinevustele kiges, mis puudutas administratiivset juhtimist, eeldades muide ka siin mningaid phinudeid, kigile ldisi ja ldkohustuslikke; kuid kiges, mis puudutab sisemist kui ka vlispoliitikat, peab vim olema antud le Keskvalitsusele. Sellisel viisil Poolakad ja Tehhid pidid kaduma koos oma omakasupdlike ja auahnete ambitsioonidega hes Slaavi liidus. Ma andsin Kongressile isegi nu nuda Insbrukilt, siis veel kiges jreleandlikku ukonnalt, Liidu ametlikku tunnustamist ja kiki neid jreleandmis, milliseid ta mitte ammu enne seda tegi Madjaritele, aga millest ta ei saaks oma headele ja ustavatele Slaavlastele ra elda, sellest nagu : eriti Slaavi Ministeeriumi, eriti Slaavi sjave koos Slaavlastest ohvitseridega ja spetsiaalsetest Slaavi rahadest. Soovitasin samuti nuda Horvaadi ja teiste Slaavi polkude Itaaliast ra toomist; soovitasin lpuks saata usaldusmees Ungarisse, Kossuti juurde, juba mitte pan Ielitsi nimel vaid kigi hinenud Slaavlaste nimel, et lahendada rahumeelsel viisil Madjari Slaavi ksimus ja teeks Madjaritele ettepaneku, nagu ka Sedmigradi Vallahidele, astuda Slaavi vi siiski Ida-vabariiklikku Liitu, kigi Slaavlastega vrdsetel igustel.
Tunnistan, Valitseja, et esitades sellise kava Slaavi Kongressile, ma pidasin mlematel juhtudel silmas Austria Keisriirigi tielikku lammutamist: sunnitud nusoleku vi ratlemise puhul, milline viinuks Dnastia Slaavlastega hukatuslikku vastasseisu. Teiseks minu eesmrgiks oli, leida hinenud Slaavlastes avara Venemaa suhtes tehtavale revolutsioonilisele propagandale avara toetuspunkti, Teie, Valitseja! - vastase vitluse alustamiseks. Ma ei suutnud Sakslastega hineda: see oleks olnud Euroopa sda ja et mis oleks veel halvem, kui Saksamaa sda Venemaa vastu; Poolakatega ma ei saanud samuti hineda; nad uskusid mind halvasti, ja mitte ainult mind ennast, kui ma ppisin lhemalt tundma nende rahvuslikku iseloomu, nende parandamatut, kuigi ajaloolist, minule mistetavat egoismi, hakkas minul endal tnduma sdametunnistusetu liituda Poolakatega ja tegutseda nendega heskoos kodumaa vastu. Slaavi liidus ma ngin, vastupidi, isamaad veel avaramalt, millises, oleks vaid Venemaa sellega liitunud, pidanuks Poolakad ja Tehhid temale esikoha loovutama.
Ma kasutasin mitu korda vljendit: revolutsiooniline propaganda Venemaal; on aeg min selles suhtes seletusi anda, milisel viisil ma seda propagandat teha mtlesin, millised olid minul selles suhtes lootused ja vahendid. Eelkige, Valitseja, ma pean pidulikult kuulutama Teile, et minul ei olnud enne, ega ka samal ajal, ega ka hiljem mitte ainult sidemeid, vaid ka selle varju, igasugustest suhetest vhem Venemaaga ja Venelastega ja ei hegi inimesega, kes elaks Teie Keisririigi piires. Alates 1842- aastast ma ei saanud Venemaalt le kmne kirja ja vaevalt, et minagi rohkem kirjutasin; neis kirjades aga ma poliitikat isegi ei meenutanud. 1848.a. ma lootsin Poznani ja Galiitsia provintsides elavate Venelastega suhtlemisele; selleks oli minul tarvis Poolakate abi, kuid Poolakatele, nagu ma jub amitu korda mainisin, ei suutnud vi ei osanud lheneda; isa aga ma ei olnud kordagi viibinud nii Poznani Hertsogiriigis, ega Krakovis kui ka Galiitsias, samuti ma ei tundnud htegi nende provintside elanikku, mille kohta vin kindlasti puhta sdametunnistusga elda, et ei omanud mingeid suhteid Poola Tsaaririigis vi Ukrainas. Samuti ma ei arva, et Poolakatel sel ajal oleks olnud tihedaid suhteid Vene Keisririigi piirirsete Provintsidega; nad kurtsid suhtlemisraskustest justkui lbi elava lbitungimatu seina, millisega ta end mbritses. Liikusid vaid kauged, enamjaolt mtetud kuulujutud: nii nitek levis kuulujutt Moskvas toimunud mssust ja justkui uuesti avastatud Vene vandenust; teine kord, et justkui Vene ohvitserid tagusid kinni Varssavi Tsitadelli kahurid ja muud sarnast thja, milliseid mina, vaatamata kogu arutusele, milles ma ise olin, kunagi ei uskunud.
Kik minu ettevtmised jid vaid mttesse, mitte selleprast, et ma ei tahtnud, vaid selleprast et ma ei suutnud tegutseda, omamata propaganda teid ja vahendeid. Krahv Orlov tles minule, et Valitsusele oli teatatud, et justkui ma rkinuks vlismal oma suhetest Venemaaga, eriti Vike-venemaaga. Selle suhtes ma saan telda vaid ht: minule ei meeldinud kunagi valetada, ja seeprast ma ei rkinud ega saanud rkida suhetest, milliseid minul ei olnud. Kuulsin Ukraina kohta Poola misnikelt, kes elasid Galiitsias, kuulsin, justkui 1848.a. alguses Galiitsia talupoegade vabastamise tttu, Vike-venes, Volnjas, Podoljes nagu ka Kiievi Kubermangus tekksid suured talupoegade rahutused, et paljud misnikud, kartes oma elu prast, sitsid Odessasse. Vaat, see on ka kik, mida ma kuulsin Vike-venest; tiesti vib olla, et ma hiljem rkisin tiesti avalikult neist uudistest, sest ma haarasin kinni kigest, mis kuigivrd vis toetada vi tpsemalt eldes, ratada Euroopa, eriti Slaavi publiku usku vene revolutsiooni vimalikusesse ja hdavajalikkuse.
Ma pean siin tegema veel he mrkuse. Mratud eelneva elu, arusaamise, asendi, rahuldamata tegevusvajaduse aga samuti tahtega nnetule revolutsioonilisele karjrile, ma ei suutnud end revida lahti loodusest, ega sdamest, ega oma mtetega Venemast; selle tttu ei saanud omada teist tegevusringi, peale Venemaa; selle tttu pidin uskuma vi ieti eldes pidin sundima ennast ja teisi uskuma vene revolutsiooni. See, mis ma selles kirjas tlesin Mitskevitsi kohta, vib olla, kuigi mitte sellel mral, olla rakendatud ka minu enda suhtes; ma olin samal ajal petetuks ja petjaks, mrates ennast ja teisi, juskui vgisi minu enda ja kuulajate tervele mistuse ktesse. Oma olemuselt ma ei ole arlatan, Valitseja; vastupidi miski ei ole minule nii vastik, kui arlataanlus ja kunagi ei ole minus kustunud igatsus lihtsa, puhta te jrgi; kuid ebaloomulik, nnetu olukord, millisesse ma ise end viisin, sundis mind mnikord vastu tahtmist arlataanitsema.Sidemeteta, vahenditeta, ksi oma kavatsustega vra hulga keskel oli minul vaid ks kaaslane: usk ja ma tlesin endale, et usk nihutab mgesid, lhub takistused, vidab vitmatu ja loob vimatu: heskoos tahtejuga, ta snnitab asjaolud, snnitab inimesi, kogub, hendab, liidab massid heks hingeks ja juks; rkisin enesele, et uskudes ise vene revolutsiooni ja sundisin sellese teisi uskuma, Eurooplasi, eriti aga Slaavlasi, lpuks ka Venelasi, ma muudan revolutsiooni Venemaal vimalikuks, hdavajalikuks. he snaga, ma tahtsin uskuda, tahtsin, et ka teised usuksid. Kuid suure vaeva ja raske vitlusega tulid minul see vale kunstlik, vgivaldne usk; palju kordi ksikutel minutitel leidsid mind piinavad kahtlused, kahtlused minu ettevtmise moraalsuse ja vimalikkuse suhtes; mitte kord ei kostnud minu sisemine, etteheitev hl ja mitte kord ma ei korrandu endale snu, mis eldud Apostel Pauluse poolt, kui ta nimi oli veel Saul: 5AB>:> 6 5ABL ?@>B82C @>6=0 ?@0B8! - K u i d k i k o l i a s j a t u ; m a v a i g i s t a s i n e n e s e s s d a m e t u n n i s t u s e j a t r j u s i n e e m a l e k a h t l u s e d , k u i v r i t u d . M a t e a d s i n V e n e m a a d v h e ; m a e l a s i n k a h e k s a a a s t a t v l i s m a a l , a g a k u i m a e l a s i n V e n e m a a l , s i i s o l i n e r a n d i t u l t h ivatud saksa filosoofiast, et ma midagi enese mber ei ninud. Samas Venemaa tundmappimine, ilma Valitsuse spetsiaalse abita, on raske, peaegu vimatu ka neile, kes pavad teda tundma ppida; aga lihtsa rahva, talurahva, tundmappimine nib minule, et kib isegi Valitsusel le ju. Vlismaal, kui ma prasin thelepanu esimest korda Venemaale, ma hakkasin meenutama, koguma vanu, teadvustamatuid muljeid ja osalt neist, osalt minule judnud erinevatest kuuldustest lin ma endale fantastilise Venemaa, milline on revolutsiooniks valmis, venitades iga fakti, iga asjaolu, minu demokraatlike soovide Prokrustese sngil, juurde ja ligates maha. Vaat, sellisel viisil ma petsin end ja teisi. Ma ei rkinud kunagi oma sidemetest, ega oma mjust Venemaal: see oleks olnud vale, aga vale oli minule vastik; kuid kui mber minu oletati, et minul on mju, et oman positiivseid sidemeid, ma vaikisin, ei vaielnud vastu, kuna siis selles arvamuses leidisin peaegu ainsa toe oma ettevtmistele. Sellisel viisil pidid olema tekkinud paljud thjad, mitte millegil phinevad kuulujutud, mis judsid prast Valitsuseni.
Vene propagandat ei olnud isegi veel eoski, see eksisteeris veel ainult minu mttes. Kuid millsel kujul ta minu mttes eksisteeris? Pan sellele ksimusele vastata kikvimaliku siiruse ja ksikasjalikkusega. Valitseja! raske saab olema see lestunnitus! Mitte seeprast, et ma kardan sellega tekitada Teie Keiserliku Majesteedi iglase viha ja tuua endale kaasa karmi karistuse; alates 1848.aastast, eriti minu vangistuses oleku ajal ma judin kia lbi niivrd palju erinevaid olukordi ja muljeid: ootusi, kibedaid ppetunde ja eelaimusi, lootusi, khklusi ja hirme, et minu hing lpuks karastus, tnsistus ja minule nib, et lootus ja hirm kaotasid sellele igasuguse mju! Ei, Valitseja, kuid minul on raske, sdametunnistuse jrgi, hbi rkida Teile otse silmast silma kuritegudest, mis minu poolt Teie ja Venemaa vastu vlja meldud, kuigi need kuriteod olid vaid mttes sooritatud kuriteod, millised kavatsused ei saanud kunagi teoks.
Kui ma seisaks Teie ees, Valitseja, vaid kui Tsaar-Kohtuniku ees, siis ma vinuks vahest end vabastada sellest sisemisest kannatusest, svenemata kasututesse ksikasjadesse. Karistavate seaduste iguslikuks rakendamiseks oleks piisanud juba sellest, et ma elnuks: ma tahtsin kogu just ja kikvimalike vahendeid kasutades puhuda Venemaal lkkele revolutsiooni; tahtsin tungida Venemaale ja mssata Valitseja vastu ja hvitada lpuks eksisteeriva korra. Kuid et ma ei msanud ja ei alustanud propaganda tegemist, siis seda vaid selleprast, et selleks ei olnud minul vahendeid, mitte ei jnud tahte puudumise taha. Seadus oleks sellega rahuldatud, kuna selline lestunnistus oleks olnud piisav, et minule mista Venemaal eksisteeriv karm karistus. Kuid Teie erakordse armulikkuse tttu, Valitseja, ma seisan nd mitte kui Tsaar-Kohtuniku, aga Tsaar Pihiisa ees, ja pean nd avama temale oma salajasemategi mtete peidikud. Hakkan siis endale Teie ees pihtima; pan luua korda oma mtete ja tunnete kaosesse, selleks, et esitada neid jrjekorras; hakkan rkima Teie ees, justkui ma rgiks Jumala endaga, Keda ei saa petta kiituse ega valega. Ma palun Teid, Valitseja!, lubage minul korraks unustada, et ma seisan suure ja hirmsa Tsaari ees, Kelle ees vrisevad miljonid, Kelle juuresolekul keegi mitte ainult ei senda lausuda, vaid ka vtta vastupidist arvamust! laske minul melda, et ma rgin nd ainult oma vaimse Isa ees.
Ma tahtsin Venemaal revolutsiooni. Esimene ksimus: miks ma seda tahtsin?. Teine ksimus: millist asjade korda ma tahtsin eksisteeriva korra asemele? Ja, lpuks, kolmas ksimus: milliste vahenditega ja milliseid teid kasutades ma mtlesin Venemaal revolutsiooni alustada?
Kui kid lbi maailma, siis leiad ju palju halba, rhumist, ebatde, aga Venemaal, vib olla, enam, kui teistes Riikides. Mitte selleprast, et Venemaal oleks inimesed halvemad, kui Lne Euroopas; vastupidi, ma arvan, et vene inimene on parem, lahkem, avarama hingega, kui lne oma; kuid Lnes on halva vastu kaks vahendit: avalikkus, hiskondlik arvamus, lpuks vabadus, mis vristab ja lendab igasugust inimest. Seda ravimit Venemaal ei ole. Lne Euroopa paistab mnikord hullem, kuna selles igasugune halb tuleb ilmsiks, vhe on seda, mis saladusse jks. Venemaal kik haigused tungivad sisemusse, gides ra kogu hiskondliku organismi sisemise koosseisu. Venemaal on peamiseks liikuma panevaks juks hirm, hirm tapab igasuguse elu, igasuguse mistuse, igasuguse lla hingeliigutuse. Venemaal on tde, ligiinimest ja kigis inimestes vrikust ja surematu hinge sltumatust armastaval inimesel raske ja koormav elada! Inimesel, kes kannatab he snaga mitte ainult ahistamist, millise ohvriks ta ise langeb, vaid ka sellise ahistmisese tttu, mis langeb naabri osaks! Vene hiskondlik elu on vastastikuse rhumise ahel: Krgem rhub Alamat; need kannatavad, kaevata ei julge, kuid seeeest rhub veel Alamat, kes samuti kanantab ja samuti maksab ktte oma Alluvatele. Kige hullem on lihtsal rahval, vaesel vene mehel, kes asudes hiskondliku redeli all, juba kedagi ise ahistada ei saa ja peab ra kannatama kigi rhumisse, mille kohta tleb vene vanasna: Vaid laisk ei l meid!
Kikjal varastatakse ja vetakse altkemaksu ning raha eest tehakse ebatde! ka Prantsusmaal ja Inglismaal ja ka ausal Saksamaal; Venemaal aga, arvan et enam kui teistes Riikides. Euroopas pseb avalik varas harva peitu, kuna igaht jlgib tuhat silmapaari ja vivad iga hetk avastada varguse vi ebate, ja siis ei saa mingi ministeerium varast kaitsta. Venemaal vahest ka kik teavad varast, rhujat, raha eest ebatega kauplejat; kik teavad, kuid kik vaikivad, sest kardavad; ja ka lemused ise vaikivad, teades enda patte ja kik muretsevad vaid selle eest, et ei saaks teada Minister, jah ka Tsaar. Aga Tsaar on kaugel, Valitseja, kuidas siis nii ja Jumal krgel! Venemaal on ametnikul raske ja peaegu vimatu varastamata olla.
Esiteks kik mber ringi varastavad; harjumus muutub olemuseks ja mis varem ajas vihale, nis vastik, muutub varsti loomulikuks, mdapsmatuks, hdavajalikuks; teiseks seeprast, et alluv peab , ise tihti, hel vi teiel kujul, makma lemusele andamit; ja lpuks, seeprast, et kui keegi ka kavatseb jda ausaks ametnikuks, siis ta seltsimehed ja lemused hakkavad teda vihkama; alguses kiruvad teda imelikuks, metslaseks, mittehiskondlikuks inimeseks, aga kui ta ei parane, aga ka, liberaaliks, ohtlikuks vabamtlejaks ja siis nad ei rahune enne, kui ta tiesti lmaks litsuvad ja maa peale minema phivad. Alamatest ametnikest, kes on kasvatatud sellises koolis, saavad aja jooksul krgemad, kes omakorda, samal viisil kasvatavad teenistusse asuvat noorsugu; vargus ja ebaigus ning tagakiusamine Venemaal elab ja kasvab kui tuhandejalgne polp, keda kuidas ka ei raiu ja ei lika, kunagi ei sure.
ksi hirm sellele ldvaldavale haigusele vastu ei saa. See kll tekitab udu ja peatab neid korraks, kuid lhikeseks ajaks. Inimene harjub kigega, isegi hirmuga: Vesuuv on mbritsetud kladega ja sellel koht kus on mattunud Herkulan ja Pompei on samuti asustatud inimeste poolt; veitsis, asub suur kla vahest mreneva kaljurahnu all ja kik teavad, et ta iga pev, iga tund vib variseda ja oma hirmsas langemises muuta kik alla jva pihuks ja prmuks, kuid keegi ei koli minema, lohutades end mttega, et vahest ta psib veel kaua paigal. Sama moodi ka vene ametnikud, Valitseja! nad teavad, kui suur on Teie viha ja kui ranged on Teie karistused, kui Teieni juavad teated mingist ebatest, vi mingist vargusest; kik vrisevad, meldes paljalt Teie vihale, kuid ikkagi jtkavad varastamist ja ahistama ning looma ebatde! Osalt seeprast, et raske on loobuda vanast, juurdunud harjumusest, osalt seeprast, et igaks on sisse veetud, sisse mssitud koos teiste, kellega koos on varastatud ja varastavate varastega, aga veelgi enam selleprast, et igaks lohutab end mttega, et ta hakkab tegutsema nii ettevaatlikult ja tal on tugev varaste kaitse, et mitte kunagi teated tema patustamistest ei jua Teie krvu.
Paljalt hirmust ei piisa. Sellise pahe vastu on hdavajalik teine ravim: ilsad tunded, mtte iseseisvus, puhta sdametunnistuse uhke kartmatus, enda ja teiste inimvrikuse austamine, aga lpuks ka avalik plgus kigi ebaausate, ebainimlike inimeste vastu, hiskondlik plgus kigi ebaausate vastu, hiskondlik sdametunnistus! Kuid sellised omadused, jud itsevad vaid seal, kus on hingele vaba ruum, mitte seal, kus on valdav orjus ja hirm; neid voorusi Venemaal kardetakse, mitte selleprast, et neid ei armastataks, vaid kartes, et nendega sigineksid ka vabad mtted...
Ma ei julge pisiasjadesse laskuda, Valitseja! See oleks naeruvrne ja hbematu, kui ma hakkaksin rkima Teile sellest, mida Te Ise miljon korda paremini teate, kui mina. Ma tunnen Venemaad ju nii vhe, ja mis ma teadsin temast, ma tlesin vlja mnedes oma artiklites ja brozrides, aga samuti kaitsekirjas, millise ma kirjutasin Knigsteini kindluses. Ma rkisin sellest nii tihti Teie vastastes kuritegelikult hbematutes vljendustes, Valitseja, palavikulises vaimus ja toonis, patustades vene vanasna vastu: toast tli vlja ei kanta, kuid vastavalt oma tollastele veendumustele, et kik valeliku ja ebaige neis vib olla omistatud Venemaa mittetundmisele, minu piiratud mistusele, kuid mitte sdamele.
Kige enam mind hmmastas ja kurvastas selline nnetu olukord, millises on praegu nndanimetatud must rahvas, vene hea ja kigi poolt rhutud mees. Tema vastu ma tundsin enam smpaatiat, kui teistesse klassidesse, vrreldamatult enam, kui iseloomutule vene aadlike kadunud seisusele. Neile ma panin kik oma taassnni lootused, kogu usu Venemaa suurele tulevikule; neis ngin vrskust, avarat hinge, vrsket mistust, mis ei ole rikutud meretaguse rikutusega ja vene judu; ma mtlesin, et mis see rahvas siis oleks, kui temale oleks antud vabadus ja omand, kui ta petataks lugema ja kirjutama! Ja ksisin, miks praegune Valitsus, Isevalitsus, mis varustatud piiritu vimuga, mis ei ole seadusega piiratud ja tegelikkuses ka mitte mingi igusele vra, ega hegi vistleva Juga, - miks ta ei kasuta oma Kikvimsust vene rahva vabastamiseks, lendamiseks ja harimiseks? Ja palju teisi ksimusi, mis on seotud kige peamisega, mis esitati peamiselt minu hinge poolt! Ja selle asemel, et neile vastata, nii nagu peab vastama sarnastele kahtlustele, iga Teie Keiserliku Majesteedi alam: Ei ole minu asi arutada nende asjade le, teavad Valitseja ja lemused, minu asi on kuuletuda; teise vastuse asemel, millisel samuti ei puudu alus ja mis teenib esimese aset: Valitsus vaatab kikidele ksimustele levalt poolt, haarates kike heaegselt; mina aga, vaadeldes neid alt les, ei suuda nha kiki raskusi, asjaolusid ja kaasaegseid, nii sise- kui vlispoliitika tingimusi; seeprast ma ei saa mratleda sobivat hetke igasuguseks tegevuseks; - nende vastuste asemel ma hbitult ja vandeseltslikult vastanuks meeles ja oma kirjutistes: Valitsus ei vabasta Vene Rahvast, esiteks, seeprast, et kiges oma Vimu Kikvimsuses, iguse poolt piiramatu, on ta tegelikult piiratud suure hulga asjaoludega, mis seotud omavaheliste vrkudega, seotud oma klvatu administratsiooniga, seotud lpuks aadlike egoismiga. Aga veel enam seeprast, et ta tegelikult ei taha nii vabadust, ega haridust, ega Vene Rahva lendamist, nhes temas ainult Euroopa vallutamise hingetut masinat! - See vastus, tiesti minu truualamliku kohustuse vastaselt, ei olnud vasturkivuses minu demokraatlike arusamistega.
Viksite minult ksida: Kuidas sa praegu mtled? Valitseja! Sellele ksimusele saab minul vastatamine olema raske! Enam kui kahe aasta pikkuse ksikvangistuse kestel, ma judsin palju mber melda ja vin elda, et mitte kunagi elus ma ei ole nii tsiselt melnud, kui sel ajal: ma olin ksi, eemal kigist ahvatlustest, olin ppinud elavast ja kibedast kogemusest. Veel enam lin kahtlema paljudes vanades mtetes, kui, sites Venemaale, leidsin sellest ees, arvatava julma ja jmeda kohtlemise asemel, sellise inimliku, suursuguse, kaastundliku vastuvtu. Teel ma kuulsin paljut, mida ma varem ei teadnud ja mida ma vlismaal ei oleks kunagi uskunud. Paljugi, vga palju minus muutus; kuid ma vin siiralt tunnistada, et minus samuti ei jnud alles palju vana haiguse jlgi? ht tde ma mistsin tielikult: et Valitsuse teadus ja Valitsuse asi on nii suur, nii raske, et vhe neid, kes oleks vimelised neid haarama lihtsa mistusega, olemata selleks erilise kasvatuseta, eriti atmosfriga, lheda tutvusega ja alalise sellega lbikimisega ettevalmistamatu; - et Riigi ja Rahvaste elus on palju krgemaid tingimusi, seadusi, mis ei allu tavalisele mtmisele ja et palju, mis nib meile eraelus ebaiglane, rusuv, julm, muutub krgemas poliitilises valdkonnas hdavajalikuks. Mistsin, et ajalool on enda isiklik, saladuslik kik, loogiline, kuigi tihti maailma loogikaga vasturkiv, pstev, kuid mitte alati meie isiklikele soovidele vastav, ja et, peale mningaid erandeid Ajaloos pris lubatud Viirastuse poolt ja phitsetud Jreltulija tunnistamisega, mitte kski ksikinimene, nii siirad, telised, phad ka ei paistaks kiges muus ta veendumused, ei oma kutsumust, ega igust esitada vandenulikku mtet ja juetut ktt raarvamatute krgete saatuste vastu. Mistsin, he snaga, et minu enda kavatsused ja teod olid krgemal mral naeruvrsed, mtetud, jultunud ja kuritegelikud; - kuritegelikud Teie vastu, minu Valitseja, kuritegelikud Venemaa vastu, minu Isamaa vastu, kuritegelikud kigi poliitiliste ja moraalsete, jumalike ja inimlike seaduste vastu! - Kuid prdudes tagasi oma vandenulike, demokraatlike ksimuste juurde.
Ma ksisin endalt samuti: Milline kasu on Venemaale tema vallutustes? Ja kui sellele alistub pool maailma, kas ta sellest muutub nnelikumaks, vabamaks, rikkamaks? Kas ta muutub ka tugevamaks? Ja ei jagune vimsaks Vene Tsaaririigiks, mis on praegugi nii avar, peaeguet haaramatu, ei lagune ta, lpuks, kui veel oma piire kaugemale levitab? Kus on selle laienemise viimane eesmrk? Mida see toob kaasa alistatud rahvastele nendelt rvitud sltumatuse asemele? - Vabadusest, haridusest ja rahva heaolust ei ole miskit rkida, kui vaid oma orjusega kitsendatud rahvust! Kuid kas Vene, ieti Suurvene rahvus peab olema ja kas see vib olla kogu maailma rahvuseks? Kas vib Lne Euroopa kunagi kogu hinge ja sdamega muutuda vene keelseks? Vivad siis isegi Slaavi himud muutuda venelasteks? Unustada oma keele, millist isegi Vike-vene ei ole suutnud veel unustada, - oma kirjanduse, oma snnipra, oma sooja kodu, he snaga, Pukini vljenduse jrgi, selleks, et tiesti kaduda ja sulanduda vene meres ?. Mida saavad nemad, mida soetab Venemaa ise sellise vgivaldse segamisega? Nemad samuti, mida sai Valgevene pika alamlusega Poolalt: rahva tiesti kurnatuks ja rumalamaks muutumise. Aga Venemaa? Venemaa peaks kandma oma lgadel kogu selle ennekuulmatult keeruka vgivaldse tsentraliseerimise raskust. Venemaa muutub vihatuks kigile teistele Slavlastele, nii nagu ta on praegu Poolakate poolt vihatud; ta ei hakka olema Slaavlaste perekonna vabastajaks vaid hoopis selle rhujaks; nende vaenlaseks tahte vastaselt, oma heateo kaudu ja oma vabaduse arvelt, ja lpetama lpuks sellega, et olles kigi poolt vihatud, hakkab ka ennast vihkama, leidmata oma sunnitud vitudes miskit peale kannatuste ja orjuse! Tapab Slaavlasi, tapab ka enda! Kas siis selline peab olema vaevu alanud Slaavi elu ja Slaavi ajaloo lpp?
Valitseja! Ma ei pdnud vljendeid pehmendada! Esitasin siis Teile ksimused, millised vaevasid siis minu hinge, konu nende toores alastuses, lootes Teie armulikkusele, heatahtlikule suhtumisele ja selleks, et kasvi vhegi selgitada Teie Keiserlikule Majesteedile, milisel viisil minnes, vi tpsemalt eldes kikudes, ksimusest ksimuse, jreldusest jrelduse juurde ma judsin end osalt veenda vene revolutsiooni hdavajalikkuses ja moraalsuses.
Ma tlesin piisavalt, et nidata, kui suur oli minu mtte ohjeldamatus. Nd aga, riskides patustada loogika ja seoste vastu, kiirustan, hppates le paljudest sarnastest ksimustest ja mtetest, mis viisid mind lpliku revolutsioonilise jrelduse juurde. Raske, Valitseja, ja kui uskumatult raske on minul Teile rkida neist asjadest. Raske, sest et ei tea, millisel viisil ma pean seda selgitama: kui hakkan vljendeid pehmendama, siis Te vita arvata, et ma tahan varjata vi vhendada oma mtete prasust ja et minu pihtimus ei ole siiras ega tielik; - kui aga ma hakkan kordama vljendeid, milliseid ma juba kasutasin, kui ma asusin poliitilise meeletuse tipul, siis Te vahest mtlete, Valitseja, et mina, millise eest hoitku mind Jumal! Tahan veel Teie ees Iseenesest eputada vabamtlejaslikkusega. Peale selle, arvestades ksikasjalikult kiki vanu mtteid,ma pidanuks eristama nende hulgas neid, milliseid juba tiesti eemale heitsin, ja nende, mis osalt vi tielikult silisid, peaks olema linud lpututesse selgitustesse, arutlustesse, millised oleksid siin mitte ainult ebasobivad, vaid ka tiesti kogu selle jutluse ainsa eesmrgi vaimu vastased, mis peaks sisaldama vaid lihtsat ja mitte silmakirjalikku jutustust kigist minu patustamistest. Kuid see ei ole veel raske, kui raske on minul, Valitseja, rkida Teile sellest, mis ma sendasin melda Teie juhtimise suunast ja vaimust! See on raske kigis suhetes: raske on minu olukorra tttu, kuna ma seisan Teie ees, minu Valitseja, kui sdi mistetud kurjategija! See on raske minu enesearmastusele: minule paistab nii, et Te, Valitseja, rgite: poisike lorab sellest, mida ei tea! Aga enam raske on minu sdamel, sest et seisan Teie ees kui eksinud, vrandunud, klvatu poeg oma solvatud ja vihase Isa* (* Nikolai poolt alla kriipsutatud. Servadel mrkus: Asjatu karta, minule isikliku ma alati andestan sdame phjast.Toim) ees.
he snaga, Valitseja, ma veenasin end, et Venemaa, selleks, et psta oma au ja tulevik, peab sooritama revolutsiooni, kukutama Teie Tsaristliku vimu, hvitma monarhistliku valitsemise ja vabastama enda sel viisil sisemisest orjusest, asuda Slaavi liikumise etteotsa: prata oma relva Austria Keisri, Preisi Kuninga ja Trgi Sultani vastu, aga kui vaja, siis ka Saksamaa ning Madjarite vastu, he snaga, terve maailma vastu, et lplikult vabastada Slaavi himud vra ikke alt. Pool Preisimaa Sileesiat , suur osa Lne ja Ida Preisimaad, he snaga, kik maad, kus rgitakse Slaavi, Poola keelt, peavad olema Saksamaast eraldatud. Minu fantaasiad on ulatunud kaugemale: ma mtlesin ja lootsin, et Madjari rahvus, mis on olude tttu eraldatuna Slaavi himude keskel ja on oma olemuse poolest enam Ida kui Lne - et kik Moldaavlased ja Valahhid, lpuks isegi Kreeka astub Slaavi Liitu ja et sellisel viisil luuakse ks vaba Ida Riik ja nagu Ida taassndiv maailm, Lne vastu, kuigi sellega enam mitte vaenulikes suhetes ja et Pealinnaks saab Konstantinoopol.
Vaat kui kaugele ulatusid minu revolutsioonilised ootused! Muide need ei ole mitte minu isikliku auahnuse kavatsused, vannun Teile, Valitseja! ja julgen loota, et Te Ise selles varsti veendute. Kuid eelkige ma pean vastama ksimusele: millist Valitsusvormi Venemaa sooviks? Minul on sellele ksimusele vga raske vastata, nii nagu minu mtted selles suhtes olid ebaselged ja mratlematud. Elanud kaheksa aastat vlismaal, ma teadsin, et ma Venemaad ei tundnud ja rkisin endale, et mitte mina, veel vhem vljaspool Venemaad, ei saa mratleda selle uut eksisteerimise vormi ja seadusi. Ma ngin, et ka Lne Euroopas endas, kus elutingimused on mratletud juba pris selgelt, kus on vrreldamatult enam eneseteadvust, kui Venemaal ma ngin, et isegi seal keegi ei olnud vimeline ette ennustama mitte ainult tuleviku alalisi vorme, vaid ka homse peva muutusi; ja tlesin endale: nd Venemaad keegi ei tunne, ei Eurooplased, ega Venelased, sest et Venemaa vaikib; vaikib aga mitte selleprast, et tal ei oleks mitte midagi elda, vaid hoopis selleprast, et nii tema keel kui ka kik liigutused on seotud. Las ta ajab end sirgu ja hakkab rkima ja siis me saame teada mida ta mtleb ja mida ta tahab; ta nitab ise meile, millised vormid ja asutused on temale vajalikud. Kui tollel ajal oleks minu krval kasvi kski Venelane olnud, kellega ma oleks saanud Venemaast rkida, siis arvatavasti oleks minu arus juba kujunendu vlja, ei tleks, et parimad ja mistlikumad, kuid rmisel juhul enam selgemalt mratletud misted. Kuid ma olin tiesti ksi oma kavatsustega, tuhat hmast, teine teisele vasturkivat fantaasiat rselesid minu peas; ma ei saanud neid viia ssteemi ja veendunud vimatuses vljuda sellest laburindist oma enese jul, lkkasin kikide ksimuste lahendamise edasi seniks, kuni astun vene pinnale. Ma soovisin vabariiki. Kuid millist vabariiki? Mitte parlamentlikku. Esinduslikku Valitsemist, konstitutsioonilisi vorme, parlamentlikku aristokraatiat ja nnda nimetatud vimude ekilibr ((tasakaal)), millises kik tegutsevad jud on nii kavalalt paigutatud, et mitte kski tegutseda ei saa, he snaga kogu see Lne liberaalide kitsas kavalalt pimitud ja iseloomutu poliitiline katekismus ei olnud kunagi minu austude asjaks, ega minu sdame ega isegi austuse asjaks ja sel ajal ma hakkasin plgama teda ha enam, nhes parlamentlike vormide vilju Prantsusmaal, Saksamaal, ja isegi Slaavi kongressil, eriti Poola rhmas, kus Poolakad mngisid parlamenti, nagu Sakslased mngisid revolutsiooni. Samas vene parlament, ja samuti poola, oma oleksid moodustatud vaid aadlikest, vene omasse vinuks kuuluda veel kaupmehed, - aga suur Rahva mass, see teline rahvas, Venemaa tugi ja jud, millises seisenb selle elu ja kogu tulevik, - Rahvas, matlesin ma, jnuks aga ilma esindajateta ja oleks rhutud ja solvatud selle sama aadelkonna poolt, kes teda praegu ahistab. Ma mtlen, et Venemaal enam kui kuskil mujal on vajalik tugev diktaatorlik vim, milline asuks erandlikult tegelema rahvamasside lendamise ja harimisega; - vaimu suunitluselt vaba vim, kuid ilma parlamentlike vormideta; vaba sisuga raamatute kirjutamisega, kuid raamatutrkkimise vabaduseta; mbritsetud htmoodi mtlejatest, valgustatud nende nuandest, kindlustatud nende vabast kaastst, kuid mitte kellegi ega millegi poolt piiratud. Ma rkisin endale, et kogu vahe sellise diktaatorliku ja Monarhistliku vimu vahel hakkab seisnema selles, et esiteks, - oma lesehituse vaimult peaks pdlema selle poole, et muuta oma eksistents vimalikult kiiresti mittevajalikuks, pidades silmas vaid vabadust, iseseisvust ja jrkjrgulist Rahva mehistumist; samal ajal, kui Monarhistlik vim peab vastupidi, pdlema selle poole, et ta eksistents ei kaotaks kunagi vajalikkust ja seeprast peab oma alamaid hoidma muutumatult lapseplves.
Mis tuleb peale diktatuuri, ma ei teadnud ja ka mtlesin, et seda praegu keegi ette ennustada ei suuda. Aga kes hakkab diktaatoriks? Vinuks arvata, et ma valmistasin seda krget kohta enesele ette. Kuid see oletus oleks olnud otsustavalt ebaiglane. Ma pean tlema, Valitseja, et peale eksaltatsiooni, vahel fanaatilise, kuid fanaatilise ennem asjaolude ja ebaloomuliku olukorra tulemusel, kui olemuselt, ei olnud minul neid sravaid omadusi, ega tugevaid pahesid, millised loovad kas suurepraseid poliitikuid vi suuri riiklikke kurjategijaid. Minus oli varem ja sel ajal niivrd vhe auahnust, et ma oleks hea meelega igahele allunud, kui vaid ninuks temas vimeid ja vahendeid ja tugevat tahet teenida neid aluseid, milliseid ma siis uskusin kui absoluutset tde; ja oleks rmuga temale jrgnenud ja allunud talle kiivalt, sest ma alati armastasin ja austasin distsipliini, kui see phineb veendumustel ja usul. Ma ei rgi, et minul puuduks enesearmastus, kuid kunagi see ei olnud minus valdav; vastupidi, ma pidin end letama ja lksin justkui risti vastu oma olemusele, kui kavatsesin kas publikule kneleda vi isegi kirjutada. Ei olnud minus ka neid suuri pahesid a la Danton vi a la Miraeau, seda titmatut, laia klblusetust, milline enda vaigistamiseks oli valmis keerama kummuli kogu maailma. Aga kui minus oleks olnud egoism, siis ta see seisnenuks ainult liikumise, tegutsemise vajaduses. Minu olemuses oli alati pline puudujk: see oli armastus fantastilisuse, ennekuulmatute ebatavaliste seikluste, ettevtmiste jrgi, mis avab piirideta horisondi ja millistel keegi ei saa ette nha lppu. Tavalises rahulikus ringis hakanuks minul kitsas ja umbne Inimesed otsivad tavaliselt rahu ja vaatavad sellele, kui limale hvele; mind viiks aga see ahastusse; minu hing, asudes vaibumatus vrinas, nudes tegutsemist, liikumist ja elu. Ma oleks pidanud sndima kuskil Ameerika metsades, Lne kolonistide hulgas, seal, kus tsivilisatsioon vaevu itseb ja kus kogu elu on ks katkematu vitlus metsikute inimeste ja loodusega, aga mitte korraldatud tsiviilhiskonnas. Aga isegi kui saatus oleks tahtnud minust nooruses teha meremehe, siis ma oleks arvatavasti ka praegu olnud vga korralik inimene, ei melnuks siis poliitikast ega otsinuks seiklusi ega muid torme, kui ainult merel mllavaid. Kuid saatus ei tahtnud nii ht kui teist ja liikumis- ja tegevusvajadus ji minus rahuldamata. See vajadus, mis hines hiljem demokraatliku eksaltatsiooniga, oli peaegu minu ainsaks tukejuks. Mis aga puudutab viimast, siis ta vib olla vljendatud mnes snas: vabadusearmastus ja igasuguse rhumise prdumatu vihkamine, veelgi enam siis, kui see on langenud veel teiste osaks, kui minule enesele. Otsida oma nne vras nnes, oma vrikust kigis teistes mind mbritsevate inimeste vrikuses, olla vaba teiste vabaduses, - vaat kogu minu usk ja kogu minu elu pd. Ma pidasin phaks kohuseks astuda vastu igasugusele rhumisele, kust see ka ei lhtuks ja kellele see ka ei langeks. Minus oli palju don- quijotelikkust, mitte ainult poliitilist, vaid ka eraelus; ma ei saanud kskikselt vaadata ebaiglusele, rkimata juba otsustavas rhumises; sekkusin tihti, ilma kutsumata ja iguseta ja ei andnud endale aega jrlel mtlemiseks, vrastesse asjadesse, aga sel viisil, oma vga paljude lainetega, kuis thjas ja kasutus elus, tegin palju rumalusi, tmbasin endale palju ebameeldivusi ja soetasin endale mned vaenlased, ise samas aga ei vihka kedagi. Vaat, Valitseja! teline vti kigi minu mtlematute tegude, pattude ja kuritegude lahendamiseks. Ma rgin sellest sellise veendumusega ja sellise positiivsusega, seeprast, et viimase kahe aasta jooksul oli minul enese tundmappimiseks piisavalt hingetmbeaega, selleks, et melda lbi kogu oma mdunud elu; aga nd vaatan enesele klmavereliselt, kuidas vib vaadata end vaid surija vi isegi tiesti surnu.
Sellise mtete ja tunnete suunaga ma ei saanud melda enda diktaatuurist, ega saanud toita oma hinges oma auahneid kavatsusi. Vastupidi, ma olin nii kindel, et hukkun selles ebavrdses vitluses, et mitu korda isegi kirjutasin sber Reichelile, et ma jtan temaga igavesti hvasti; et kui ma ei hukku Saksamaal, siis hukkun Poolas, aga kui ei lange Poolas, siis Venemaal. Mitu korda ma rkisin Sakslastele ja Poolakatele, kui nad minu juuresolekul vaidlesid tulevaste valitsemisvormide le: me oleme kutsutud lammutama, aga mitte ehitama, ehitama hakkavad teised, kes on meist paremad ja targemad ja vrskemad. Seda sama ma lootsin ka Venemaa suhtes; ma mtlesin, et revolutsioonilisest liikumisest vljuvad uued inimesed, tugevad ja et nad valdavad seda ja viivad selle eesmrgile.
Minult vinuks ksida: kuidas siis ma sellise mtete mratlematuse juures, teadmata ise, mis tuleb vlja sinu ettevtmisest, kuidas siis sa visid vtta ette teostada sellist hirmsat asja, nagu on vene revolutsioon? Kas sa ei ole kuulnud Pugatevi mssust? Vi ei teaks, millise barbaarsuse metsikuseni vivad minna vene mssavad mehed? Ega mletaks ka Pukini snu: ssta meid Jumal vene mtetu ja halastamatu mssu eest!...?
Valitseja! Sellele ksimusele, sellele etteheitele on minul raskem vastata, kui kigile eelnenutele. Seeprast raskem, et kuigi minu kuritegu ei vljunud mtte piirkonnast, ma tundsin end mttes juba siis kurjategijana ja le minu keha jooksid selle kuriteo vimalike tagajrgede vimalikkuse mttest vrinad ja ma ikkagi ei loobunud sellest! Tsi, ma pdsin end petta thja lootusega, et suudan mratseva hulga metsikut joovastust piirata ja peatada; kuid halvasti lootsin, igustasin end sofismiga, et kunagi on ka hirmus kurjus hdavajalik, aga lpuks lohutasin end mttega, et kui saabki olema palju ohvreid, siis ka mina langen koos nendega... Ja Jumal teab! Kas oleks minus jtkunud piisavat iseloomu, judu ja tigedust selleks, et ei rgi, et ellu viia, vaid selleks, et alustada kuritegelikku asja. Jumal teab? Tahan uskuda, et mitte, aga vib olla ka jah. Mida ka fanatism ra ei tee! Ega asjata rgita, et kurjas asjas on vaid esimene samm raske. Ma mtlesin palju ja kaua sellest asjast ja senini ei tea, mis elda, aga tnan vaid Jumalat, et Ta ei lasknud minul muutuda koletiseks ja oma kaasmaalaste timukaks!
Vahendite ja viiside kohta, milliseid ma mtlesin kasutada Venemaal propaganda tegemiseks ma ei saa samuti kindlat vastust anda. Minul ei olnud ja ei saanudki olla kindlaid lootusi, kuna asusin vljaspool igasugust kokkupuudet Venemaaga; kuid olin valmis haarama kinni igasugusest vahendist, milline minule oleks avanenud: vandenu sjaves, vene sdurite rahutused, vene sjavangide kaasamine, kui selliseid leidunuks, et neist moodustada vene revolutsiooniliste vgede rakuke, lpuks ka talurahva rahutused... he snaga, Valitseja, minu Teise phitsetud vimu vastasele kuriteol, mttes ja kavatsustes, ei olnud piire, ega mtu! Ja veel kord tnan Ettengelikkust, et peatanud mind ajutiselt, Ta ei lasknud minul nii sooritada, ega isegi alustada neist htegi minu Teie, minu Valitseja, ja ka minu Kodumaa vastast hukatuslikku ettevtmist. Sellegi poolest ma tean, et mitte ainult tegu, vaid ka kavatsus, teeb kurjategija ja jttes krvale minu saksa patud, milliste eest ma olin alguses surma mistetud, hiljem aga tmaija igavesse vangistusse, ma tunnetan tielikult ja kogu hingest, et kigest enam ma olen kurjategija Teie, Valitseja, vastu, kurjategija Venemaa vastu ja et minu kuriteod on ra teeninud karmeimat karistust! *(* Nikolai mrkus: End sdi tunnistanu pead mk ei raiu, andestagu talle Jumal! Toim.).
Minu Pihtimuse kige raskem osa on lpetatud. Nd jb minul pihtida Teile saksa patud, tsi enam positiivsed ja mis ei piirdunud paljalt mttega, kuid sellegi poolest lebavad minu hingel vrreldamatult kergemalt, kui need mttelised, Teie, Valitseja, ja Venemaa vastased, milliste ksikasjaliku ja mitte silmakirjaliku kirjeldamise ma just lpetasin. Prdun jlle oma jutustuse juurde.
Ma otsisin sel ajal tegevuseks lhtepunkti. Leidmata seda lalpool kirjeldatud phjustel Poolakate juurest, ma hakkasin otsima seda Slaavlaste juures. Veendunud samuti hiljem, et Slaavi kongressil ma midagi ei leia, ma hakkasin koguma inimesi vljaspool kongressi ja moodustasin peaegu salajase hingu, esimese, millises ma osalesin, nime all Slaavi sprade hing. Sellesse kuulus mni Slovakk, Moraav, Kroaat ja Serblane. Lubage minul, Valitseja, nende nimesid mitte nimetada; on piisav elda, et peale minu ei osalenud selles htki Teie Keiserliku Majesteedi alamat ja see hing ise eksisteeris vaevu mned pevad ning oli Praha lestusu poolt hajutatud koos kongressiga, vgede viduga ja kigi Slaavlaste Prahha linnast sunnitud lahkumisega. See ei judnud organiseeruda, ega luua oma tegevuseks esimest alust; kuid see hajutati laiali erinevatesse suunadesse, me ei olnud kokku leppinud suhetes ega kirjavahetuses, ning et prast seda minul ei olnud sidet ja ei leidnud kontakti hegi liikmega ja see ji minu hilisemates tegevustes tieliku mjuta. Meenutasin seda vaid selleprast, et ei jtaks oma ksikasjalikus aruandes miskit vlja.
Slaavi kongress muutis viimasel ajal mingil mral oma suunda: osalt andes jrgi Poolakate survele, osalt ka minu kaasmjutusel, aga ka minuga htmoodi mtlevate Slaavlaste kaastegevusel, hakkas see liikuma vhehaaval ldslaavilikus, liberaalses, ei tleks et demokraatlikus vaimus ja lakkas teenimast Austria Valitsuse spetsiaalset eesmrki: see oli tema surmaotsuseks. Prahha lestus ei olnud muide organiseeritud kongressi poolt, vaid lipilaste ja nndanimetatud Tehhi demokraatide partei poolt. Viimaseid oli siis veel vga vhe ja nis, et ei omanud kindlaksmratud poliitilist suunda, toetades mssu, sest mss oli sellel ajal ldmood. Sel ajal ma olin nendega vhe tuttav, kuna nad peaegu ldsegi kongressi istungeid ei klastanud, vaid asusid enamjaolt vljaspool Prahhat, mberkaudsetes klades, kus hutasid mehi nende poolt ettevalmistatavast lestusust osa vtma. Ma ei teadnud nende plaanidest midagi, ega ka liikumise mttest ja olin nende tegutsemisest niivrd hmmastunud, nagu ka teised Slaavi kongressi liikmed. Vaid htul, mratud peva eelhtul ja sedagi ebamraselt hmaselt, kuulsin esimene kord korraldatavast lipilaste ja tliste klassi lestusust ja koos teistega veensin lipilasi ilmvimatust ettevtmisest loobuma ega andma Austria sjavele vimalust kergeks viduks. Oli ilmselge, et kindral Vrst Vindisgrets miskit nii kiivalt ei tahtnud, kui sellist juhtumit, et tsta oma sdurite vaimu ja langenud sjavedistsipliini, selleks, et peale nii paljusid kaotusi anda Euroopale nide sjave vidust vandenulike masside le. Nad tahtsid oma paljude meetmetega just kui rritada pariisi elanikke ja kutsus ilmselt esile mssu, aga rumalad lipilased oma ennekuulmatute nuetega, milliseid kski kindral tita ei oleks suutnud, kuid kindlustasid terve sjave ees selle, et andsid phjuse sjavetegevuse alustamiseks.
Ma olin Prahhas kuni kapituleerimiseni, olles teenistuses vabatahtlikuna: kisin relvaga he barrikaadi juurest teise juurde, mned korrad tulistades, kuid olin ldiselt selles asjas mitte enam kui klaline, ootamata sellest suuri tulemusi. Kuid hiljem pidasin lipilastega ja teiste osalejatega nu, kuidas kukutada raadi, kes pidas Vrst Vindisgretsiga salalbirkimisi, ja asendada ta diktaatorliku vimuga sjalise komiteega; minu nuannet taheti jrgida, kuid oli juba hilja; Prahha kapituleerus ja ma suundusin jrgmise peva varahommikul tagasi Breslavli, millises ma olin see kord, kui ei eksi, juulikuu esimeste pevadeni.
Kirjeldades muljeid, milliseid avaldas minule esimene Slaavlastega kohtumine Prahhas, ma tleks, et minus rkas siis Slaavi sda ja uued Slaavi tunded, sundides mind peaegu unustama kogu huvi, mis sidus mind Lne Euroopa demokraatliku liikumisega. Veel kvemini mjutas mind mtetu Sakslaste Slaavlaste vastane karje, mis tusis peale Slaavi kongressi laiali ajamist igast Saksamaa otsast, kuid kige valjumalt frankfurti rahvakogust. See ei olnud enam demokraatlik kisa vaid Saksa rahvusliku egoismi lrm; Sakslased tahtsid vabadust endale, mitte teistele. Kogunenud Frankfurdis, nad juba tegelikult mtlesid, et muutusid htseks ja tugevaks rahvuseks ja et nd nad otsustavad maailma saatust! Das deutsche Vaterland, mis eksisteeris enne vaid nende lauludes ja juttudes, mida aeti tubaka ja lle pruukimise juures, pidi saama poole Euroopa isamaaks. Frankfurdi kogu, mis tekkis ise mssust, phines mssul ja eksisteeris vaid mssuna* (*Nikolai poolt alla kriipsutatud. rtel mrkus: Suureprane! Toim), hakkas juba Itaallasi ja Poolakaid mssajateks nimetama, vaatama neile kui Saksa suuruse ja Saksa vimsuse vastaseid vandenulasi ja kuritegelikke vaenlasi! Ta nimetas Saksa sda leswigi-Holsteini eest Stammvervandt und meer umschlungen phaks sjaks, aga Itaallaste sda Itaalia vabaduse eest ja Poolakae ettevtmist Poznani Hertsogiriigis kuritegelikeks! Kuid veelgi kvemini prdus Saksa rahvuslik tigedus Austria Slaavlaste vastu, kes olid kogunenud Prahhas. Sakslased olid juba ammusest ajast harjunud vaatama neile kui oma prisorjadele ja ei tahtnud neil lubada isegi Slaavilikult krvata! Kogu Slaavlaste vastases vihas, oma Slaavlasi givates karjetes osalesid otsustavalt kik Saksa parteid; mitte ainult konsrvatiivid ja liberaalid, nagu ka Itaalia ja Poola vastu, demokraadid kisasid aga Slaavlaste vastu kigist kige valjemini; ajalehtedes, brozrides, seadusandlikes- ja rahvakoosolekutel, klubides, llesaalides, ka tnaval... see oli selline hltekmin, selline prane torm, et kui Saksa kisa vinuks kedagi tappa vi kedagi kahjustada, siis Slaavlased oleksid kik ammu surnud olnud. Enne Prahhasse situ ma olin Breslavi demokraatide hulgas suures aus, kuid kik minu mju lks kaotsi ja muutus mitte millekski, kui ma naasedes, hakkasin demokraatlikus klubis Slaavlaste igust kaitsma; kik hakkasid kki minu peale karjuma ja ei lasknud isegi lpuni rkida ja see oli minu viimane ilukne katse Breslavli klubis, ja ka ldse kigis saksa klubides ning avalikel koosolekutel. Sakslased muutusid jrsku vastikuks, muutusid kuni sellise mrani ebameeldivaks, et ma ei suutnud neist hekagi enam kskikselt rkida*(*Nikolai poolt alla kriiksutatud. Artel mrkus:Oli ka aeg! Toim); ei suutnud kuulata saksa keelt ega saksa hlt ja mletan, et kui minu juurde kord tuli ks vaene saksa poisike almust paluma, ma suutsin end vaevu tagasi hoida, et teda ei lks.
Mitte ainult mina, kik Slaavlased, palju ei puudunud, et ka Poolakad tundsid end nnda, olles pettunud prantsuse revolutsioonilise Valitsuse poolt, olles petetud Sakslaste, solvatud Saksa Juutide poolt Poolakad hakkasid rkima valjult, et neile jb vaid ks: prduda Vene Keisri kaitse alla ja paluda temalt kui almust, kikide Poola, Austria ja Preisi provintside Venemaaga hendamist. Selline oli ldine hl Poznani Hertsogiriigis, Galiitsias ja Krakovis; vaid ainult emigratsioon torises vastu, kuid emigratsioonil ei olnud sel ajal peaegu mingit mju. Vinuks melda, et Poolakad silmakirjatsesid, tahtsid vaid Sakslasi hirmutada; kuid nad ei rkinud sellest mitte Sakslastele, vaid omavahel ja rkisid sellise kirega ja selliste vljenditega, et mina isegi siis ei vinud kahelda nende siiruses, ja olen ka praegu veel veendunud, et kui Teie, Valitseja, oleksite siis tahtnud tsta slaavi lippu, siis nad tingimusetult, ilma lbirkimisteta, vaid pimedalt andes end Teie vimu alla, nad kik, rkimata Austria ja Preisimaa valduste Slaavlastest, rmuga, fanaatiliselt heitnuks end Venemaa Kotka laiade tiibade alla ja seaks end kogu tigedusega mitte ainult vihatud Sakslaste, vaid ka kogu Lne Euroopa vastu* (*Nikolai mrkus: Ei kahtlegi, st. ma oleks asunud revolutsiooni etteotsa Slaavi Mazaniello; tnan! Toim).
Siis sndis minul kummaline mte. Ma mtlesin jrsku Teile, Valitseja, kirjutamise peale ja oleksin alustanud kirja kirjutamist; see oleks olnud samuti pihtimuse sarnane, kuid enam auahnem, fraaside rikkam, kui see, millist ma praegu kirjutan, - ma olin siis vabaduses ja vheste kogemustega, - kuid siiski pris siiras ja sdamlik**(**Nikolai mrkus: Kahju, et ei kirjutanud. Toim); ma oleksin kahetsenud oma patte; palunud andestust, prast, oleksin teinud avara ja mahuka levaate tollasest Slaavi rahvaste olukorrast, palunud Teid, Valitseja, kigi Slaavlaste phakute nimel, tulla neile appi, vtta neid Oma vimsa Kaitse alla, olema nende Pstjaks, nende Isaks ja kuulutanuks end kigi Slaavlaste Tsaariks, heisates lpuks Sakslaste ja teiste rhujate ja Slaavi himu vaenlaste hirmuks Ida Euroopas Slaavi Lipu! Kiri oleks olnud keerukas ja pikk, fantastiline, lbimtlematu, kuid kirjutatud tulisusega ja kogu hingest; see oleks sisaldanud endas palju naeruvrset, ebatest, kuid ka palju telist, he snaga, oleks olnud minu vaimse korralageduse ja nende lugematute vasturkivuste, millised mind siis mis mistust valdasid - tepraseks kujutajaks. Ma tmbasin selle kirja, seda lpetamata, tkkideks ja pletasin. Ma jahmatusin ja mtlesin, et Teil, Valitseja, nib see ebatavaliselt naeruvrne ja jultunud, et mina Teie Keiserliku Majesteedi alam, kes ei ole lihtne alam, vaid riiklik kurjategija, julges Teile kirjutada, piirdumata palve ja andeks palumisega, vaid kellel jtkus jultumust Teile nu anda, veendes Teid Teie poliitikat muutma!... Ma tlesin endale, et see minu kiri, tegemata mingit kasu, ainult kompromiteerinuks mind demokraatide silmis, kes oleks vinud sellest minu ebaedukast, imelikust, tiesti ebademokraatlikust katsest teada saada. Kuid kige enam, kui teised phjused, sundisid mind oma kavatsusest loobuma jrgmised kaks asjaolu, millised tekkisid kummalisel viisil hel ja samal ajal:
Esiteks, ma sain teada, vin elda et ametlikust allikast, nimelt Breslavli politsei Presidendilt, et Vene Valitsus nudis preislastel minu vljaandmist, phjendades sellega, et justkui ma koos lalpool mainitud Poolakatega, - kahe vennaga, kelle perekonnanime ma kunagi varem ei olnud kuulnud, aga nd enam ei mleta, kavatsesid tungida Teie Keiserliku Majesteedi elu kallale. Ma juba vastasin kogu laimu kohta ja palun Teid, Valitseja, minul seda enam mitte meenutada!
Teiseks, aga, kuuldus minu spionaazis ei olnud jnud enam Poolakate tuhmiks lobaks, vaid see leidis kirja Saksa ajakirjades: Dr. Marx, ks Saksa kommunistide juhtidest Brsselis, kes vihkas mind kigist enam selle prast, et ma ei tahtnud olla tema hingu koosolekute sunnitud klastajaks, oli sel ajal Klnis ilmuva ajalehe Rheinische Zeitung toimetaja. Ta avaldas esimesena Pariisist saadetud snumeid, millistes mind sdistati, et justkui mina oma salakaebustega hukutasin paljusid Poolakaid; aga kuna Reinische Zeitung oli Saksa demokraatide armastatuimaks lugemismaterjaliks, siis jrsku kik ja kikjal hakkasid kvasti rkima minu nivast reetmisest. Mlemast kljest olin surve all: valitsuste silmis ma olin pahategija, kes kavatseb Tsaaritapmist, Publiku silmis alatu spioon! Ma olin siis veendunud, et mlemad laimu-kuuldused lhtusid hest ja samast allikast. Nad mratlesid prdumatult ra minu saatuse: ma totasin oma hinge sgavuses, et ei loobu oma ettevtmistest ega lase end juba alustatud teelt eksitada ja lhen edasi, tagasi vatamata, ning lhen nii kaua, kuni ei hukku ja oma hukuga ma testan Poolakatele ja Sakslastele, et ma ei ole reetur.
Peale mningaid, osalt kirjalikke osalt suulisi iendusi Saksa ajakirjades, leidmata minu Breslavlis viibimisel enam mingit kasu ja eesmrki, ma suundusin Juuli alguses Berliini ja viibisin selles kuni Septembri lpuni. Berliinis ma kohtusin tihti prantsuse sadiku Emanuel Aragoga kohtusin tema juures trgi saadikut, kes kutsus mind kitu korda omale klla; kuid tema pool ma ei kinud, soovimata, et minust rgitakse, et ma mingil viisil teeniks Trgi Venemaa vastast poliitikat, samal ajal kui ma soovisin, vastupidiselt, vabastada Slaavlasi Trgi ikke alt ja viimase tielikku hvitamist. Ngin samuti palju Preisi seadusandliku vi konstitutsioonilise kogu Saksa ja Poola liikmeid, enamjaolt demokraate, kuid hoidsin end suures eraldatuses, isegi nendest, kellele olin Breslavlis varem pris lhedane: minule nis kogu aeg, et kik vaatavad minule kui spioonile ja ma olin valmis igaht selle eest vihkama ja eemaldusin kigist. Kunagi, Valitseja, ei olnud minul nii raske, kui selel ajal; ei varem, ega ka hiljem, ega isegi siis, kui jdes vabadusest ilma, ma pidin kima lbi kahest kriminaalprotsessi katsest. Siin ma mistsin, kui raske peab olema tegeliku spiooni olukord vi kui alatu peab spioon olema selleks, et kannatada kskikselt vlja oma eksistents. Minul oli vga raske, Valitseja!
Samas Euroopa horisont muutus minule, demokraadile, nhtavalt tumedaks. Kikjal jrgnes revolutsioonile reaktsioon vi selleks ettevalmistamine. Pariisi juunisndmused tid rasked tagajrjed kaasa kigile demokraatidele, mitte ainult Pariisis, Prantsusmaal, vaid ka terves Euroopas. Saksamaa veel ilmselt reaktsioonilisi meetmeid vetud ei olnud, nis et kigil oli tielik vabadus; kuid, kellel olid silmad, ngid, et Valitsused valmistasid kratult ette, pidasid nu, kogusid jude ja oodates vaid selleks sobivat hetke, et anda otsustav lk; ja et nad kannatasid Saksa parlamentide asjatut lobisemist ksi seeprast, et veel enam ootasid neist endale kasu, et pseda nende kahjulikest tagajrgedest. Nad ei pettunud: saksa liberaalid ja demokraadid tapsid end ise ja tegid sellega neile vidu priks kergeks. Slaavi ksimus samuti ji samuti samal ajal takerdus: Pan Ielatstsi sda Ungariga nis olevat Slaavi sda, mis oli vetud ette justkui vaid selle prast, et kaitsta Slovakke ja Luna Slaavlasi Madjarite vljakannatamatute nudmiste vastu; sisuliselt oli see sda alustatud Austria reaktsiooni poolt. Ma khklesin kvasti ja ei teadnud, kelle poole hoida. Ielatitsit ma otsustavalt ei uskunud, kuid ka Kossut oli sel ajal veel halb demokraat; ta koketeeris prantsuse reaktsioonilise koguga ja oli isegi valmis leppima ra Insbrukiga ja teenis teda Viini ja Poolakate ning ka Itaalia vastasel, kui vaid Insbruki ukond ei oleks tahtnud mustuda tema eriliste ungarlike nudmistega.
Kige selle juures, ma olin rahapuudusel ohjatud Berliiniga. Kui minul oleks olnud raha, siis ma vib olla oleksin sitnud Ungarisse, et olla pealtngijaks ja siis oleks minu Pihtimusele lisandunud palju leheklgi, mis niigi on juba leherikkas! Kuid raha minul ei olnud, ja ei saanud kohalt liikuda. Samuti ei olnud Slaavlastega suhteid; vlja arvates he Ljudvig Sturi ebaolulise kirja, millisele ma tahtsin vastata, kuid ei saanud, sest ei teadnud tema aadressi, - ma ei saanud Austriast ridagi ja ise ka ei kirjutanud kellegile.. he snaga, kuni Detsembrini ma olin tiesti tegevuseta; nii, et ei tea, mida isegi selle aja kohta kirjutada, kui vahest seda, et ma ootasin mere res ilma, kindlalt kavatsedes haarata kinni esimesest tegevusvimalusest. Sellises vaimus ma tahtsin tegutseda, Te juba teate, Valitseja! See oli minule kige raskem aeg. Ilma rahata, spradeta, ra kirutud kui spioon, ksi keset rahvarikast linna, ma ei teadnud, mida teha, millest kinni haarata, tihti isegi ei teadnud, millest ma hakkan elama jrgmisel peval. Mitte ainult rahatusega ma ei olnud Berliini aheldatud, Preisimaal ja ldse Phja Saksamaal olin veel minu kohta kivatest kuulujuttudest klatsitav; ja kuigi poliitiline olukord juba nhtavalt oli muutunud ja oli sellise kuju vtnud, et ma peaaegu tiesti lakkasin ootamast ja lootmast, kuid ei saanud ega tahtnud Pariisi, ainsasse varjupaika, milline oli veel alles jnud, tagasi sita, testamata elavas asjas oma demokraatlikke veendumuste siirust. Ma pidin pidama lpuni vastu selleks, et psta oma hbimrgistatud au. Ma muutusin elaks, seltsimatuks, fanaatikuks, olin valmis igasuguseks kaelamurdvaks, kuid mitte ainult alatuks ettevtmiseks ja muutusin leni justkui heks revolutsiooniliseks mtteks ja hvitamise kireks.
Septembri lpus, arvatavasti Vene Saatkonna nudmisel, andmata ise selleks mingit vhimatki aiendit, ma pidin Berliinist lahkuma. Naasesin Breslavli, kuid juba Oktoobri alguses ma pidin ka Breslavlist *(*Breslavlis, samuti nagu Berliinis, valmistasid demokraadid justkui Preisi Valitsuse esimeste reaktsioonilistele meetmete suhtes relvastatud vastupanuks. Mitte kunagi varem ei olnud Preisi Sileesia olnud nii valmis ldisele rahva lestusule, kui just sellele ajal. Ma ngin neid ettevalmistusi, rmustasin nende le, kuid ise neist osa ei vtnud, oodates enam otsustavaid asjaolusid. Pihtimuse autori mrkus.) lahkuma ja ldse kigist Preisimaa valdustest, hvardusel, et kui ma tagasi tulen, siis mind antakse Vene Valitsusele vlja. Mina muidugi, peale sellist hvardust, ei pdnudki tagasi tulla, kuigi peatusin Drezdenis, kuigi ka sealt aeti minema, arusaamatuse tttu, nii nagu tles hiljem Minister ja Vene Saatkonna iidse nudmise alusel. Sellisel viisil, olles hest kohast teise kihutatud, ma kinnistusin lpuks Anhaltis Ktteni tsaaririigis, milline kummalisel viisil, asudes Preisi valduste keskel, omas siis kige vabamat konstitutsiooni mitte ainult Saksamaal, vaid ma arvan, et ka kogu maailmas ja muutus selle tttu, kuigi mitte kauaks, poliitiliste pagulaste varjupaigaks. Ma leidsin Kttenis mned vanad tuttavad, kellega ma ppisin koos Berliini likoolis. Seal olid isegi seadusandlik- ja rahvakogu ja klubi ja Stndchen ja Katzenmusik, kuid sisuliselt peaegu keegi poliitikaga ei tegelenud; nii et kuni Novembri keskpaigani ma ei tegelenud oma spradega peaaegu millegi muuga, kui jnese- vi teiste metsloomade jahiga. See oli minule puhkuse aeg.
Minu puhkus ei kestnud kaua. Saatus valmistas minule ette haualiku puhkuse kindlusvangistuses. Juba Oktoobris, kui Pan Ielatsits mdudes Pestist * (*Budapestist), tungis otse Viini peale, aga Kindral Vrst Vindisgrets jttis vgedega Prahha maha, ma oleks tahtnud sita sellesse viimasesse linna, soovides rgitada Tehhi demokraate teistkordsele lestusule. Kuid mtlesin jrgi ja jin Kttenisse. Mtlesin mber seeprast, et minul ei olnud mingeid suhteid Prahhaga ja ma ei teadnud, millised muudatused seal olid peale Juulipevi toimunud ja milline oli siis mtete suund; demokraate ma tundsin halvasti ja ei lootnud edule, oodates vastupidiselt Palatski Tehhi- konstitutsioonilise partei poolset vastutegutsemist. Prahhas, ma mtlesin, juti mind juba ammu unustada ja et selleks, et anda endast mrku Prahha elanikele ja selleks, et anda vimalust mda Slaavi liikumisele teine suund, minu enda kavatsustele kui Slaavi ja demokraatlikele ootustele enam vastava, osalt ka selleks, et testada Poolakatele ja Sakslastele, et ma ei ole vene spioon ja siluks endale teed nendele uueks lhenemiseks ma hakkasin kirjutama leskutset Slaavlastele Aufruff an die Slaven, milline oli prast trkitud ra Leipzigis. - See asub samuti sdistusdokumentide hulgas. Ma kirjutasin seda kaua, le kuu aja; pannes teda krvale, ja jtkates selle kirjutamist hiljem uuesti, muutes seda mitu kord ja kaua ei suutnud otsustada, kas seda trkki anda, vi mitte.Ma ei saanud selles oma Slaavi mtet puhtalt ja selgelt vljendada, kuna tahtsin uuesti lheneda Saksa demokraatidele, pidades seda lhenemist hdavajalikuks ja pidin seeprast laveerima Slaavlaste ja Sakslaste vahel ujumise liik, milleks ei olnud minul suuri eeldusi, ega harjumust aga veelgi vhem tahet. Ma tahtsin veenda Slaavlasi hdatarvilikus Saksa, nagu ka Madjaritest demokraatidega lhenemisest. Asjaolud ei olnud enam need, nagu Mais: revolutsioon nrgenes, reaktsioon kikjal tugevnes ja vaid kigi Euroopa demokraatide hendatud juga vis loota vita reaktsioonilist Valitsejate Liitu.
Novembris, peale Viini sndmusi, oli vgivaldsel viisil saadetud laiali Preisi Konstitutsiooniline Kogu. Selle tttu kogunesid Kttenisse mned endised saadikud ja muude seas Heksamer ja Dester, Saksamaa kigi demokraatlike klubide keskkomitee liikmed. See komitee ei olnud salajane, ta valitud mitte ammu enne seda Berliinis toimunud demokraatliku kongress avalikel istungitel. Kuid ta hakkas varsti moodustama salahinguid le terve Saksamaa ja vib elda, et Saksa salahingud said alguse sellest ajast. Igasuguse kahtluseta eksisteerisid ka varem mned, aga nimelt kommunistlik, kuid millisel ei olnud otsustavalt mingit mju. Kuni Novembri kuuni tehti Saksamaal kike avalikult: nii vandenud kui mssud ja mssudeks ettevalmistused ja kik, kes seda vaid soovisid, visid neist kik teada saada. Olles ra hellitatud revolutsiooni poolt, mis neile kui taevast slle langes, ilma mingi nenedepoolse jupingutuseta ja peaaegu, et verevalamiseta, Sakslased ei suutnud Valitsuste kasvavas jus ja enda juetuses kaua veenduda; nad lobisesid, laulsid, jid, olid hirmsad snades, tegelikult aga lapsed ja mtlesid, et nende vabadusele ei tule lppu ja et piisas neid vail vheke kulmu kortsutada, et kik Valitsused vrisema panna. Sndmused Viinis, Berliinis petasid neile vaid vastupidist, siin nad mistsid, et kergelt ktte saadud Vabaduse hoidmiseks nad pidanuks vtma enam tsiseid meetmeid ja kogu Saksamaa hakkas salaja valmistuma uueks revolutsiooniks.
Ma ngin Desterit ja Heksameri esimest korda Berliinis, kuid siis ma olin nendega vhe tuttav, kuna eemaldusin neist, nagu ka kigist teistest inimestest, Sakslastest ja Poolakatest. Kttenis tutvusin ma nendega lhemalt; nad alguses ei usaldanud mind, arvates ka tegelikult, et ma olen spioon; hiljem siiski uskusid. Ma rkisin nendega palju ja vaidlesin Slaavi ksimuses; ma ei suutnud kaua neid veenda Sakslaste poolses hdavajaduses loobuda kigist pretensioonidest Slaavi maadele; kuid lpuks ma judsin neid selles veenda. Sellisel viisil algasid meie poliitilised suhted esimesed positiivsed suhtes kindlaks mratud eesmrgil, milliseid ma koos Sakslastega omasin, ja seda esmakordselt ldse mingisuguse tegutseva poliitilise parteiga. Nad lubasid minule kasutada kogu oma mju Saksa demokraatidele, selleks, et juurida neist vlja Slaavlaste vastane vihavaen ja eelarvamused; mina aga lubasin neile tegutseda samas vaimus viimaste suhtes. Sellega piirdusid esimene kord meie vastastikused kohustused. Nii, et nad mind enam ei kartnud et ma tean nende kavatsusi, ettevalmistusi salahingute moodustamisel, kuulsin isegi ja vaid siis alanud suhetest vlismaa demokraatidega, kuid ise otsustavalt ei sekkunud nende asjadesse, isegi ei tahtnud midagi ksida, kartes neis jlle uusi kahtlustusi ratada. Ise aga kiirustasin lpetama leskutset Slaavlastele, milline varsti trkitigi Leopzigis ra.
Detsembri lpus osalt selleks, et olla Bmimaale lhemal ja elada linnas, milline vimaldab enam vahendeid kigi punktidega suhtlemiseks, kui Cthen, osalt ka seeprast, et kuulsin, et Preisi Valitsus kavatses vtta le kik viimasest eraldunud, kolisin koos Heksameri ja Desteriga Leipzigi. Seal oli juhus tutvuda mne noor Slaavlasega, kelle nimed ja omadused on ksikasjalikult loetletud Austria sdistusdokumentides. Nende hulgas asusid kaks venda: Gustav ja Adolf Starka, Tehhid, kes ppisid siis Teoloogiat Leipzigi likoolis. Nemad olid enne minuga tutvumist korralikud noored inimesed, kes ei melnud poliitikast, kuigi nad olid kiivad Slaavlased ja nende hukkumine, mis on vaid ksi minu tekitatud, on suur patt minu hingel. Enne minu Leipzigi situ nad omasid tiesti minu vastaseid vaateid ja olid suured Ielatitsi austajad; kuid nende nnetuseks ma kohtusin nendega, vitsin nende thelepanu, muutsin mber nende mtteviisi, kiskusin eemale rahumeelsest tegevusest ja veensin neid olema minu Bmima ettevtmiste vahendiks; ja nd, kui ma saaks nende saatust kergendada enda oma halvendamisega, ma kannaks rmuga ka nende karistust. Kuid see kik on nd hilinenud! Peale nende, muide ei ole minu hingel, ei varem ega sel ajal ega ka prast hegi vrvatut. Vaid nende eest ma pean Jumala ees aru andma.
Nende kaudu ma sain teada, et minu leskutse Slaavlastele leidis Prahhas eest tugeva vastukaja; et isegi oli sellest ks lik tlgitud ja avaldatud hes demokraatlikus Tehhi ajakirjas, millise toimetajaks oli Dr. Sabina. See snnitas minus mtte kutsuda mned Tehhid ja mned Poolakad Leipzigi nupidamisele ja Sakslastega asjade selgitamiseks, eesmrgiks aga panna maha esimene alus tulevaseks revolutsiooniliseks tegevuseks. Seeprast ma saatsin Gustav Starki Prahhasse, lesandega Arnoldile, samuti he Tehhi demokraatliku ajalehe toimetaja, ja Sabinale* (*Ma pean siin mrkima, et ma saatsin Gustav Starkiga veel aadressi Slaavi Liigale, Tehhi rohkem vi vhem demokraatlikule klubile; kuid Sabina jttis viimase enda ktte, kuna leides selle liiga ohtliku olevat. Pihtimuse autori mrkus.), kellest ma siis teadsin vaid paljalt nimesid, olemata nendega veel isiklikult tuttav. Kirjutasin samuti Poznani Hertsogkonda hele oma Poola tuttavatest, kellest teistest enam visin loota kaastunnet ja koostd. Kuid Poolakatest ei sitnud keegi kohale, keegi isegi ei vastanud minule; Prahhast sitis kohale vaid Arnold, kes ei lubanud Starkil kutuda isegi Sabinat, osalt selleprast, et ei usaldanud teda, osalt ma arvan, viklasest kadedusest. Vaat kik asjaolud, millised ei ole vlja toodud mitte minu poolt, vaid Arnoldi ning vendade Starkide poolt ja on ksikasjalikult snastatud sdistusaktides. Ma ei hakka tungima, Valitseja, ksikasjadesse, millised on hdavajalikud inkvisitsiooniprotsessis te avamiseks, kuid ebavajalikud ja kohatud vabatahtlikus ja puhtsdamlikus Pihtimuses. Meenutan selle jutustuse kestel vaid neid asjaolusid, millised on hdavajalikud sideme loomiseks vi neid olulisi fakte, millised jid tundmatuteks ldistele uurimiskomisjonidele.
Asudes kirjeldama minu haletsusvrse revolutsioonilise karjri viimast akti, ma pean alguses tlema, mida ma tahtsin; prast aga hakkan tegevusi endid kirjeldama. Minu poliitiline palavik, rritatud ja vihale aetud eelnevate ebannestumistega, minu kummalise olukorra vljakannatamatusega, aga lpuks Euroopas reaktsiooni viduga, saavutas sel ajal oma krgeima parokssmi ((haigushoo)): ma olin leni muutunud revolutsiooniliseks sooviks, revolutsiooni ihas ma olin teiste ussikeste vabariiklaste ja demoraatide keskel vikseim. Minu plaan oli jrgmine:
Saksla demokraadid valmistasid Saksamaal ette 1849.a. kevadel toimuvat ldist lestusu. Ma soovisin, et Slaavlased liituksid sellega, vrdselt Madjaritega, kes asusid juba siis ilmses ja otsustavas Austria Keisri vastases mssus. Soovisi, et nad liituksid nii nende, kui ka teistega, mitte selleks, et liituda Saksamaaga vi alistuda Madjaritele, vaid selleks, et koos revolutsiooni viduga Euroopas kinnituks samuti Slaavi himude sltumatus. Aeg nis selliseks jrelduseks pris soodne; Madjarid ja Sakslased, ppinud kogemusest ja vajades liitlast, olid valmis loobuma endistest taotlustest. Ma lootsin, et Poolakad nustuksid olema Kossuti ja ungari Slaavlaste vahendajateks ja tahtsin vtta enda peale Slaavlaste ja Sakslaste vahelise vahenduse. Ma soovisin, et kogu uue Slaavi liikumise keskuseks ja peaks oleks Bmimaa, mitte aga Poola. Soovisin seda mitmel phjusel: esiteks, seeprast, et kogu Poola oli nii kurnatud ja demoraliseerunud endiste lasaamiste tttu, et ma ei uskunud selle vra abita vabanemisse; sel ajal, kui Bmimaa, peaaegu oli reaktsioonist puutumata, omas sel ajal tielikku vabadust, oli tugev, vrske ja omas revolutsiooniliseks liikumiseks kiki vajalikke vahendeid. Peale selle, ma ei soovinud, et Poolakad asuksid oletatava revolutsiooni etteotsa, kartes, et nad kas annavad sellele tiheda, eranditult Poola iseloomu, vi siiski, kui see nib neile vajalik, reedavad teised Slaavlased oma vanadele liitlastele Lne-Euroopa demokraatidele, aga veel kergemalt Madjaritele. Lpuks ma teadsin, et Prahha, on kui pealinn, Moskva sugu, kigile Austria, mitte Poola, Slaavlastele ja lootsin, mtlen just mitte ilma aluseta, et kui Prahha tuseb les, siis ka teised Slaavi himud tusevad tema eeskujul ja lhevad liikvele risti vastu Ielitstsile ja teistele, muide mitte eriti suurearvulise Austria dnastia toetajaskonnale. Niisiis Sakslastelt ma ootasin nusolekut, smpatiat, aga kui tarvis, siis ka relvastatud abi Preisi Valitsuse vastu, milline, innustunud Venemaa eeskujust ja kartes nakkust, ei tahaks arvatavasti olla Bmimaa revolutsioonilise tulekahju tegevusetu pealtvaataja. Poolakatelt ootasin vahendust Madjaritega, ohvitseride osavttu, aga eelkige raha, millist minul ei olnud ja milliseta igasugune ettevtmine muutuks vimatuks. Kuid minu peamised ootused ja lootused koondusid Bmimaale.
Ma lootsin veel enam Bmimaa, Tehhi, nagu ka Saksa talupoegadele, kui Prahhale, kui ldse linnaelanikele. Saksa aga ka alguses Prantsuse demokraatide suur viga seisnes, minu arvates, selles, et nende propaganda piirdus linnadega, ega tunginud klla; linnad, kuidas nd elda, muutusid aristokraatideks ja seeprast ji kla mitte ainult kskikseks revolutsiooni pealtvaatajaks, vaid vttis paljudes kohtades sellele vaenuliku seisukoha. Aga miski ei ninud nii kerge, kui maaharijate klassis revolutsioonilise vaimu ratamine, eriti Saksamaal, kus oli silinud veel nii palju vanu feodaalseid maad rhuvaid mrusi; vlistamata isegi Preisimaad ennast, milline, ldise omandi- ja inimeste vabaduse juures, silitas mnedes provintsides , niteks Tslezi, vana alamsuse jljed ja milliste krval, muide pris suurearvulise vabade omanike klassi krval eksisteerib eel suurearvulisem varatute talupoegade klass, nn. Husler ja isegi kodutuid inimesi. Kuid kuskil ei olnud maaharijate klass nii revolutsiooni aldis, kui Bmimaal. Bmimaal enne 1848.a. eksisteeris feodalism veel ties ilus, koos kigi koormiste ja rhumistega; Hrrade kohtud, feodaalsed maksud ja koormised, kmnised ja teised vaimulikud koormised rhusid vara omavaid talupoegi. Varatute klass oli veeldi rohkearvulisem ja nende seisund veelgi rhutum, kui Saksamaal. Samal ajal on Bmimaal palju vabrikuid, mille tttu ka palju vabrikutlisi; aga vabrikutlised justkui saatuse poolest on kutsutud demokraatliku propaganda rekrutiteks.
1848.aastal kik rhumised, igavese rahulolematuse ja talupoegade kaebuste asjad, kik vanad maksud, kerukad kohustused ja td peatusid; peatusid koos pehkinud Austria Monarhia poliitilise organismiga. Kuid ainult peatusid, ega hvinenud. Rhumisele jrgns anarhia. rahirmutatud valitsus, kaotanud tiesti pea, haaras otsustavalt kigest, et end psta tielikust uputusest, tuletas meelde oma 1846.a. demokraatliku riuka Galiitsias ja kuulutas jrsku, ilma mingeid eelnevaid meetmeid vtmata, piiramatu omandi ja talupoegade vabaduse. Agendid katsid kogu Bmimaa, jutlustades Valitsuse vooruslikkust. Kuid Bmimaal olid suhted hoopis teised kui Galiitsias. Bmimaal koosnes rhuv ja vihatud klass rikastest omanikest, aadlikest, aristokraaatiast, koosneb mitte Poola vandenulastest, vaid, Austria dnastjale hinge ja kehaga ustavatest Sakslastest, kes olid veelgi truumad vanale, neile soodsamate asjade seisuga Austriale. Rahvas lakkas kimast misatl, ega tahtnud isegi enam teisi makse tasuda, peale riiklike, ja ka neid ta maksab sdame kripeldusega ja vastu tahtmist. Omanike klass, aadlikud, aristokraatia, he snaga kik, kes moodutavad endast Bmima Austria partei, vaesus ja kaotas ju; ja kige selle juures Valitsus ei saanud endale midagi, kuna rahvas, olles alati jrginud Tehhi patriootide petust, ei osutanud tema suhtes suure, valel ajal tehtud vabaduse kingi eest, erilist armastust ega ka tnu. Vastupidi, ei usaldanud Valitsust, kuuldes, et ta asub Aristokraatia mju all ja kartes jrelejtmatult, et ta ei kavatseks teda uuesti vanasse alamsuse tagastada. Lpuks, erakordsed rekrutite vtmised, milliseid korrati he aasta jooksul mitu korda tekitasid bmimaa rahvas leldist nurinat ja tielikku rahulolematust. Sellises olukorras oleks teda kerge lestusule rgitada.
Ma soovisin Bmimaal otsustavat, radikaalset revolutsiooni, he snaga sellist, milline, kui see oleks olnud hiljem videtud, oleks siiski judnud ikkagi kik prata ringi ja asetada ummuli, et Austria Valitsus prast vitu ei leiaks htegi asja enam vana koha pealt. Kasutades ra sellist soodsat asjaolu, et kogu Bmimaa aadelkond ja kogu rikaste omanike klass koosneb eranditult Sakslastest, ma tahtsin ajada ra kik aadlikud, kik vaenulikult meelestatud vaimulikkond ja konfiskeerida, tegemata mingit valikut, hrrade misad, osalt need jaotades varatute talupoegade vahel, tnutheks nende osalisemise eest revolutsioonis, osalt muuta need revolutsiooniliste tulude erakorralisteks allikateks. Tahtsin lhkuda kik lossid, sdata tervel Bmimaal kik protseduurid, kik administratiivsed, nagu ka kohtulikud, kui valitsuse ja ka hrrade paberid ja dokumendid ja kuulutada kik hpoteegid, aga samuti kik teised kohustused, mis ei leta teatud summat, niteks 1000 vi 2000 Kuldnat, ramakstuks. he snaga, minu poolt kavatsetud revolutsioon, oli udne, leppimatu, kuigi pratud enam asjade, kui inimeste vastu. See oleks tegelikult kik nii mber pranud, oleks linud niivrd rahva verre ja ellu, et isegi siis kui Austria Valitsus neid vidab, ei ole kunagi vimeline seda vlja juurima, leidmata ees sajandiks hvitatud vana korra jnuseid ja ei suudaks enam leppida kunagi uuesti ra Bmimaa rahvaga. Selline revolutsioon, mis ei ole piiratud he rahvusega, kaasaks oma eeskujuga, oma suure propagandaga mitte ainult Moraavia ja Austria Sileesia, vaid samuti Preisi Sileesia, ja ka ldse kik Saksamaa piirirsed maad, nnda, et Saksa revolutsioon, milline on senini olnud linnade, vikekodanlaste, vabrikuttajate, kirjastajate, advokaatide revolutsioon, muutuks ise ldrahvalikuks.
Kuid sellega ei piirdunud minu kavatsused. Ma tahtsin muuta kogu Bmimaad revolutsiooniliseks laagriks, luua selles ju, mis on vimeline mitte ainult oma maakohas revolutsiooni kaitsma, vaid ka tegutsema rndavalt vljaspool Bmimaad, hutades les teel kiki Slaavi hime, kutsuddes kik rahvad mssule, hvitades kik, mis vaid kannab endal Austrialikku eksistentsi, minna appi Madjaritele, Poolakatele, sdida, he snaga, Teie Enda vastu, Valitseja!
Moraavia, olles juba ammusest ajast seotud Bmimaaga oma ajalooliste mlestustega, tavadega, keelega ja kes kunagi ei lakanud vaatamast Prahha, kui oma pealinna poole, aga siis asudes sellega erilises seoses oma klubide vahendusel, Moraavia, mtlesin ma, jrgneb vltimatult Bmimaa liikumisele. Koos temaga tulevad kaasa samuti Slovakkia ja Austria Sileesia. Sellisel viisil haarab revolutsioon suure, vahenditelt rikka ala, millise keskuseks saab Prahha. Prahhas peab asuma revolutsiooniline piiramatu diktaatorliku vimuga Valitsus. Minema kihutanud aadlikud kik vaenulikud vaimulikud, hvitades kogui austria administratsiooni, ajades minema kik ametnikud ja jttes vaid Prahhas alles mned thtsamad, enam teadjamad, et anda nu ja kui statistiliste teadete saamise raamatukogu. Hvitatud on samuti kik klubid, ajakirjad, kik jutuka anarhia ilmingud, kik on allutatud hele diktaatorlikule vimule. Noorus ja kik vimekad inimesed, on jaotatud kategooriatesse, iseloomu, vimete ja igahe suunitlusele, oleksid saadetud laiali le kogu maa, selleks, et anda sellele ajutine revolutsiooniline ja sjaline organisatsioon. Rahvamassid oleksid pidanud olema jaotatud kahte ossa, kuidagi relvastatuteks, jdes koju, et kaitsta uut korda ja oleksid olnud ra kasutatud partisanisja pidamiseks, kui see juhtuks. Noored inimesed, varatud, kes on suutelised relva kandma, vabrikutlised ja ttud ksitlised, aga ka regulaararmee, mitte Freischarren, vaid sjavgi, kes peaks olema formeeritud vanade Poola ohvitseride abil, aga samuti Austria erusdurite ja alam-ohvitseride, kes lendatud vimete ja pdluste kohaselt erinevatesse ohvitseride auastmetesse, poolt. Kulutused oleksid olnud suured, kuid ma lootsin, et need oleksid kaetud osalt konfiskeeritud misatest, erakorraliste maksude ja sarnaste, Kossuti poolt vlja antud assignaatidega. Minul oli selleks eriline rohkem vi vhem fantastiline finantsprojekt, millise siin ra toomine ei oleks asjakohane.
Selline oli minu poolt vlja meldud Bmima revolutsiooni plaan. Ma tin selle siin ra ldistes joontes, minemata edasistesse ksikasjadesse, kuna sellel ei olnud isegi teostamise algust, keegi ei teadnud sellest vi teadis vga vhe, kige stumate osade kaupa; see eksisteeris vaid minu peas ja selleski ta kujunes vlja mitte he korraga, vaid jrkjrgult ja tienes vastavalt asjaoludele. Nd aga, peatudes poliitilisel ja moraalsel, mitte selle plaani poliitilis-kriminaalsel kriitikal, ma pean Teile nitama, Valitseja, millised olid minul nende suurte kavatsuste elluviimise vahendid.
Esiteks, ma sitsin Leipzigi, omamata kopikatki, minul ei olnud isegi millegiga end toita ja kui Reichel ei oleks minule varsti vikest rahasummat saatnud, siis ma ei teadnud ldse, millest elada, kuna oma ettevtmiseks ma visin sdametunnistuse jrgi raha teistelt nuda teiste joks, kuid mitte endale. Raha oli minule hdavajalik: Sans argent point de Suisses!rgib vana prantsuse tlus, aga minul oli vaja luua kik: suhted Bmimaaga, suhted Magjaritega, pidin looma Prahhas minu soovidele vastava partei, millisele ma vinuks edastisteks tegevusteks toetuda. Ma rgin luua, kuna kui ma Leipzigi sitsin, ei olnud seal isegi mingi tegevuse varjugi, kik eksisteeris vaid minu mttes. Desterilt ja Heksamerilt ma raha nuda ei saanud; nende vahendid olid pris piiratud, vaatamata sellele, et nad kahekesi moodustasid tervele Saksamaale Demokraatliku Keskkomitee; nad kogusid maksu kigilt Saksa demokraatidelt, kuid seda oli vhe isegi selleks, et katta nende enda poliitilised vljaminekud. Ma lootsin Poolakatele, kuid Poolakad minu kutse peale ei kohale ei sitnud. Minu uued suhted nendega, aga nimelt Poola demokraatidega, algasid Drezdenis ja ma vin puhta sdametunnistusega elda, et enne 1849.a. Mrtsi, ei olnud minul elus kunagi Poolakatega poliitilisi sidemeid olnud, ja ka need, millistesse ma astusin Mrtsis, ei judnud areneda. Nii siis, raha minul ei olnud, aga kas ma ilma rahata oleksin miskit ette vtta saanud! Oleksin tahtnud sita Pariisi osalt raha jrgi, osalt, et luua suhtes Prantsuse ja Poola demokraatidega ja lpuks, selleks, et tutvuda seal Krahv Telekiga, kes oli saadikuks, vi, tpsemalt, Kossuti agendiks Prantsuse Valitsuse juures ja minna tema kaudu suhetesse Kossuti endaga; kuid, melnud jrele, loobusin sellest mttest, loobusin sellest jrgmistel phjustel: minul oli teada, nimelt minu sbra Reicheli kaudu, et laimava korrespondentsi tttu Reinische Zeitungis, Prantsuse demokraadid oleksid minus kahelnud. Kui minu leskitse Slavlastele oli ra trkitud, ma saatsin he eksemplari Floconile ja lisasin pika kirja. Selles kirjas ma seletasin temale, tollastele vaadetele vastavalt, Saksamaa ja Slaavi ksimuse olukorra; teatasin talle oma jreldustest ja tielikust ksmeelest Saksa demokraatide Keskkhinguga, ettevalmistatavast teisest Saksa revolutsioonist ja minu Slaavlasi ja Bmimaad puudutavaid kavatsusi.
Veensin teda saatma Leipzigi, kuhu kavatsesin sita, volitatud Prantsuse demokraati, et luua eeldatava Saksa-Slaavi ja Prantsuse liikumise vaheline side. Viimaks tegin temale etteheiteid selle eest, et ta vis uskuda laimavaid kuulujutte ja lpetasin kirja piduliku avaldusega, et mina kui ainus Venelane Euroopa demokraatide laagris, pidin oma au valjemalt hoidma, kui ks-kik kes teine ja kui ta minule nd ei vasta ega testa positiivse tegevusega, et ta tingimusetult usub minu ausust, ma loen end kohustatuna katkestama temaga kik suhted. Flocon minule ei vastanud ega saatnud kedagi, aga arvatavasti selleks, et nidata minule oma smpaatiat, trkkis oma ajakirjas mber minu leskutse; selle sama tegid ka Poolakad oma ajakirjas Democrat Polski; kuid mina ht ega teist Leipzigis ei lugenud, vtsin Floconi vaikimist umbusalduse solvamaks mrgiks; ja seeprast ei suutnud otsustada, isegi eesmrgi suhtes, millist ma pidasin phaks, otsida temaga, nagu ka tema parteiga, uut lhenemist; rkimata juba Poola demokraatidest, kes olid, kui mitte just esimesed leiutajad, siis kahtlemata peamised minu teenimata autuse levitajad. Sellistes suhetes Prantslaste ja Poolakatega, ma ei lubanud endale samuti suurt kasu tutvusest Krahv Telekiga, teades, et ta asub tihedates suhetes Poola emigratsiooniga. Sellisel viisil jrele meldes, ma veendusin, et sit Pariisi hakkab olema vaid thjaks ajaraiskamiseks; aeg aga oli vrtuslik, kuna kevadeni oli jnud vaid mned kuud. Ja nii ma pidin loobuma ka see kord igasugusest lootusest avaratele sidemetele ja vahenditele; pidin rahulduma kigiks vljaminekuteks vaestelt Leipzigi ja prast Drezdeni demokraatidelt saadud vabatahtliku abiga; ja ei arva, et kogu selle aja jooksul, alates Jaanuarist kuni Maini 1849.a. oli mul le 400 ja alla 500 taalri. Vaat selliste vahenditega ma tahtsin les ratada kogu Bmimaad! Nd aga lhen le oma sidemetele ja tegudele.
Oma vlismaistes tunnistustes ma mitu korda teatasin, et ma ei osalenud mingil viisil Saksa demokraatide Saksamaa revolutsiooni ettevalmistamises ja tpsemalt Saksoonias eriti. Ka nd ma pean, koosklas oma sdametunnistusega ja tega, kordama seda sama. Ma soovisin revolutsiooni Saksamaal, soovisin seda kogu sdamega, soovisin kui demokraat, soovisin ka selleprast, et minu ettekujutuses see oli kui mrk ja kui lhtepunkt Bmima revolutsioonile, kuid ise mingil viisil ei aidanud kaasa selle edule, kui, siis vaid sellega, et kiitsin seda kigile minule tuttavate Saksa demokraatidele snadega heaks; kuid ei klastanud nende klubisid, ega nende koosolekuid, ei ksinud neilt millegi kohta, teesklesin kskiksust ja isegi ei tahtnud nende ettevalmistustest miskit kuulda, kuigi kuulsin tahes-tahtmata palju; ise aga tegelesin propagandaga Bmimaal. Sakslastelt ootasin ja nudsin vaid kaht asja:
Esiteks, et nad muudaksid tiesti oma suhtumist ja tundeid Slaavlastesse: et nad avalikult ja valjult vljendaksid oma smpaatiat Slaavi demokraatidesse ja tunnustaksid positiivsetes vljendustes Slaavi sltumatust. Selline demonstratsioon nis minule hdavajalik; hdavajalik selleks, et siduda Sakslasi endid positiivse ja valjult vlja eldud kohustusega; selleks, et mjutada tugevalt kigi teiste Euroopa demoktraatide arvamusele ja sundida neid vaatama Slaavi liikumisele teise pilguga, enam smpaatse; oli hdavajalik lpuks selleks, et vita Slaavlaste Sakslaste vastane juurdunud vihkamine ja juhtida neid sellisel viisil, nagu liitlasi ja spru, Euroopa demokraatia hiskonda. Ma pean tlema, et Dester ja Heksamer pidasid tiesti nende poolt minule antud sna, kuna lhikese aja jooksul ja ainult vaid nende pdlusest peaegu kik Saksa demokraatlikud ajakirjad, klubid, kongressid hakkasid jrsku rkima tiesti teist keelt kige otsustavamates vljendites Saksamaa suhetes Slavlastesse, tunnistades tiesti ja tingimusetult viimaste igust sltumatule eksisteerimisele, kutsudes neid hinema ld-euroopaliku revolutsioonilise asjaga, lubades neile liitu ja abi frankfurdi, nagu ka kigi teiste Saksa reaktsiooniliste parteide nudmiste vastu. Selline tugev, ksmeelne ja tiesti ootamatu demonstratsioon avaldas ka teistele soovitud mju: mitte ainult Poola demokraadid Pariisis, vaid ka Prantsuse demokraadid, Prantsuse demokraatlikud ajakirjad ja isegi Itaalia demokraadid Roomas hakkasid rkima Slaavlastest, kui vimalikest ja soovitud liitlastest. Slaavlased ise omalt poolt ja nimelt Tehhi demokradid, olles vapustatud ja rmustatud sellisest ootamatust prdest, hakkasid omakorda vljendama Tehhi ajakirjades oma smpaatiat Euroopa ja isegi Saksa ja Madjaritest demokraatide suhtes. Nii oli esimene samm lhenemise suunas tehtud.
Kuid see ei olnud veel kik; vaja oli veel vita Bmimaa Sakslaste viha Tehhide suhtes, mitte ainult pehmendada nende vaenulikke tundeid, vaid ka veenda neid Tehhidega liituma htseks revolutsiooniliseks asjaks. Mitte kerge lesanne, kuna vihkamine on alati seal tugevam ja sgavam, kus see toimub lhedal elavate ja vahetus kokkupuutes olevate himude vahel. Samas Sakslaste ja Tehhide vaheline vihkamine Bmimaal oli vrske vihkamine, mis phines elavates mlestustes, mis aetud vihaseks ja mrgitatud Austria Valitsuse vsimatute pingutustega. See rkas esimene kord 1848.a. revolutsiooni alguses kahe rahva teineteist hvitava suuna tagajrjel: Tehhid, kes moodustasid kaks kolmandikku Bmimaa elanikest, tahtsid, ja tie igusega tahtsid, rgin mina, et Bmimaa oleks eranditult Slaavi maa, Saksamaast tiesti sltumatu, ja seeprast ei tahtnud saata saadikuid frankfurdi kogusse. Sakslased aga, vastupidi, phinedes sellel, et Bmimaa kuulus alati Saksa Liitu aj et moodustas juba ammustest aegadest Vvana Saksa Keisririigi integraalset osa, nudsid selle lpplikku liitmist, selle uuesti taassndiva Saksamaaga hte sulatamist. Tehhid aga ei tahtnud Viimi Ministeeriumist miskit kuulda; Sakslased, peale Viini ministrite, ei tahtnud mingit teist vimu tunnistada. Sellisel viisil toimus metsik tli, mis oli hutatud helt poolt Insbruki ja teiselt poolt Viini Valitsuse poolt; nnda et kui juunis 1848.a. Prahha les tusis, tusid Sakslased kigist Bmimaa kolmest kljest ja ruttasid vabade rhmadena (Freischaren) austria vgedele appi. Muide Kindral Vindisgrets vttis neid vastu pris jahedalt ja neid tnades, saatis nad koju. Sellest ajast peale Tehhide ja Sakslaste vaheline vaen ei ole lakanud ja seda ei olnud kerge vita. Heksamer ja Dester olid minule selles suhtes vga kasulikud, nagu ka Saksoonia demokraadid: nad saatsid mitu korda enda nimel agente Bmima Saksa ossa, millises nad tegutsesid vsimatult ka demokraatide kaudu, kes viibisid kogu Saksoonia piiril; nnda, et Maiks oli suur hulk Sakslasi Bmimaal pratud uude usku ja kuigi mina ei omanud nendega mingeid suhteid, tean siiski, et paljud olid valmis ldises revolutsioonis Tehhidega hinema. Sellega piirdusid minu suhted Saksa demokraatidega, nende isiklikesse asjadesse, ma kordan, ei sekkunud. Nd aga prdun Tehhide juurde.
Arnold sitis ks kord minu kutsel Leipzigi. Muide, minul oli selle le hea meel, olin juba ppinud vahesega rahulduma. Ta oli Leipzigis, vaatamata minu kigile tema pikemalt kinnipidamise pingutustele, vaid peva. Sellise lhikese aja jooksul ei judnud ma teda korralikult ksitleda Bmimaa ja Prahha suhtes, ega anda talle tielikumalt edasi oma mtteid. Samas oli, rmisel juhul, kolm neljandikku ajast kasutatud tulututeks lbirkimisteks Desteriga ja Heksameriga; nad olid kavatsenud kutsuda Leipzigis kokku avalikut Slaavi-Saksa Kongressi; isegi sel ajal ei suutnud Sakslased paraneda nnetust kirest Kongresside vastu; kuid mina olin otsustavalt sellise eksliku plaani vastu. Tsisteks jutuajamisteks silmast-silma Arnoldiga ji minule vaid neli, vahest ka viis tundi; ma pdsin seda aega kasutada nii palju kui sain, et Arnoldit veenda olema minu kasosaline, tegutsema heskoos minuga minu sihis ja vaimus.
Toetudes kigile lalpool mainitud phjustele, jreldustele ja argumentidele ma pdsin teda veenda Bmimal revolutsiooni kiirendamise hdvajadusest; ja selle eesmrgi saavutamiseks, teades, et ta omas tugevat mju Tehhi noorusele, Tehhi vaesele vikekodanlusele, eriti Tehhi meestele, ked ata tundis hsti, oli kaua aega Krahv Rogani nimel juhatajaks ja kellele ta praegu kirjutas peaegu erandlikult kigest oma demokraatlikus , lihtrahvalikus ajakirjas, ma palusin tal kasutada seda mju revolutsioonilisele propagandale. Paluda tal organiseerida alguses Pahhas, aga prast tervel Bmimaal salajase hingu, millise plaani ma tegin ise ksinda, ja see oli juba valmis. Plaan oma peamistes joontes oli jrgmise:
hing pidi koosnema kolmest eraldi, teineteisest sltumatust ja ksteist mitte tundvatest hingust ning erinevate nimede all: ks hing vikekodanlastele, teine noortele, kolmas kladele. Igaks oli allutatud rangele hierarhiale ja tingimustetule distsipliinile, kuid igaks oma ksikasjades ja vormides vastas selle klassi iseloomule ja jule, millisele see oli mratud. Need hingud pidid olema piiratud vikeste inimeste arvuga, sisaldama endas vimalust mda kiki talendikaid inimesi, tarku, energilisi, mjukaid, kes alluksid keskusest juhtimisele, kes omakorda, justkui nhtamatult mjutaks hulkasid. Kik need hingud oleksid hendatud omavahel Keskkomitee kaudu, mis koosneks kolmest, rohkem aga viiest inimesest; mina, Arnold, teised tulnuks valida. Ma lootsin salahingute kaudu kiirendada Bmimal revolutsiooni ettevalmistamist, lootsin, et nad luuakse kigis punktides he plaani jrgi. Ootasin, et minu salahing, milline ei oleks pidanud peale revolutsiooni laiali minema, vastupidi, oleks pidanud tugevnema, levides, tites end kigi uute, elavate ja tegelikult tugevate elementidega, haaraks jrkjrgult kik Slaavi Maad, - ma ootasin, mina rgin, et see annab isegi ka inimesi erinevatele mratavatele kohtadele revolutsioonilises hierarhias. Lootsin lpuks, et selle vahendusel ma loon ja kindlustan oma mju Bmimaal; kuna sel samal ajal, arnoldi teadmata, tegin hele noorele inimesele, Viinist prit Sakslasele (lipilane Ottendorf, kes pgenes hiljem Ameerikasse), organiseerida sama plaani alusel Bmimaa Sakslaste hulgas hing, millise keskkomitees ma titsa alguses ei osalenud, kuid olin selle salajaseks juhiks; nnda nagu kui minu kava oleks tide linud, siis kik peamised niidid oleksid minu ktte koondunud ja ma oleksin saanud siis kindel olla, et Bmimaa kavatsetav revolutsioon ei kalduks minu poolt mratud teelt krvale. Revolutsioonilise Valitsuse suhtes, mitmest inimesest ja millistes vormides see peaks koosnema, ma ei omanud vljakujunenud mtteid, tahtsin eelkige tutvuda lhemalt inimeste kui ka asjaolude enestega; ei teadnud, kas nad vtavad sellest otse osa, kuid et ma hakkan osalema selles vahetult, tugevalt, selles ma ei kahelnud. Mitte enesearmastus ega ka auahnus, vaid veendumus, mis phines aastasel kogemusel, veendumus, et keegi minule tuttavate demokraatide hulgast ei ole vimeline haarama kiki revolutsiooni tingimusi ja vtma neid otsustavaid, energilisi meetmeid, milliseid ma pidasin selle viduks hdavajalikeks, sundisid mind lpuks endist tagasihoidlikust krvale heitma.
Lpuks ma tahtsin veel omada, Arnoldi vahendusel ka tema poolehoidjaid Prahhas, Slaavi Liigat, Tehhi, tpsemalt Slaavi patriootilist hingut, kigi kogu Austria Keisririigis asuvate Slaavi hingute ja klubide tunnustatud keskust. Ma ei pidanud klubisid suurt thtsust omavaiks, ei armastanud ja isegi plgasin neid, nhe neis vaid rumala hooplemise kohti, vi thja vi isegi kahjuliku lobisemise kohaks. Kuid Slaavi Liiga oli erandiks ldisest reeglist; ta oli asutatud praktilistel ja elavatel alustel tarkade ja praktiliste inimeste poolt. Ta oli tugevdatud poliitilise organisatsiooni jtkuks ja tegutses selle vimsa kirjandusliku propaganda teel, milline enne 1848.a. revolutsiooni ratas ja vib elda, et li uue Slaavi elu. Ta oli ka sel ajal Austria Slaavlaste poliitiliste tegude elavaks keskuseks ja moodustas osakondi, omas hingu filiaale mitte ainult Bmimaal, vaid ka kigis Austria Keisririigi Slaavi maades, vlja arvatud ainult Galiitsia; ja kasutas sellist leldist austust, et kik Slaavi juhid pidasid olevat au olla selle liikmeks ja isegi Pan Ielatits, liitudes Viiniga, pidas hdavajalikuks kirjutada neile kirja, millises, just kui paludes vabandust oma tegude eest, vitis, et ta lheb Viini vastu mitte selle prast, et Viin sooritas uue revolutsiooni ja jrgib nd demokraatlikku suunda, vaid selleprast, et ta on Saksa rahvusliku partei keskus. Slaavi liigas osalesid vahet tegemata kikide parteide Slaavi patrioodid; alguses valdasid selles Palatski, Slovaki turi ja Ielatitsi parteid; kuid hiljem, selleks muide aitas kaasa ka minu brozr leskutse Slaavlastele, demokraatide arv suurenes selles mrkimisvrselt ja kus hakkasid pris tihti kostma hded: ilis Kossut! Aga lpuks ka kogu Tehhi Liiga tukas end lahti endisest suunast ja kuulutas kva hlega oma smpaatiat Madjarite suhtes, ega tahtnud enam raha saata Slovakkidele, ega Luna Slaavlastele, kes vitlesid Kossuti vastu. Slaavi Liigat oma ktte saada oleks sel ajal olnud kerge ja ta vinuks muutuda Tehhi demokraatide kes pris tugevaks ja tegelikuks vahendiks, et saavutada minu eesmrke.
Arnold oli pris hmmastunud ja justkui jahmatanud viimaste julgusest. Ta lubas minule, muide, paljut, kuid ebaselgelt, rohmakalt ja ebamraselt, kord kaevates rahapuudusele, kord oma kehvale tervisele, nnda et kui ta sitis Leipzigist minema, siis ji minul tunne, et ma ei saavutanud selle kohtumise ja lbirkimiste tulemusel mitte midagi. Hvasti jttes ta lubas minule siiski Prahhast kirjutada ja mind kutsuda, kui edasiste otsustavate tegevuste alguseks saab selleks kuigivrd ettevalmistatud. Ma pidin rahulduma tema ebamraste lubadustega, kuna minul ei olnud sel ajal otsustavalt mitte mingeid vahendeid ega propaganda teid. Meenutades nd, milliste kesiste vahenditega ma mtlesin Bmimaal revolutsiooni korraldada, ajab see mind naerma; ma ise ei mista, kuidas ma sain edule loota. Kuid siis ei suutnud mind miski peatada. Ma arutlesin sellisel viisil: revolutsioon on hdavajalik, jrelikult vimalik. Ma kaotasin hingelise tasakaalu, minus istus hvitamise paharett; tahe vi igemini eldes, kangekaelsus kasvas minus koos raskustega ja lputud takistused mitte ainult ei heidutanud mind, vaid hutasid vastupidiselt minu revolutsioonipalavikku, kehutsid mind palavikuliselt jreljtmatusse tegevusse. Ma olin mratud hukule ja tundsin seda ette, ning lksin rmuga selle poole. Elu oli mind juba siis ra tdanud.
Arnold ei kirjutanud minule; ma ei teadnud jlle Bmimaast mitte midagi. Siis kasutasin he noore inimese situ Viini (Hei,berger Austria ametniku poeg, pgenes prast Ameerikasse), keda ma osalt isegi phendasin oma saladusse, palusin teda tagasiteel peatuda Arnoldi juures ja kirjutada minule Prahhast. Ta ji sinna priseks, muide ta enda vabal tahtel ja muutus minu alaliseks kirjasaatjaks. Sellisel viisil ma sain teada, et Arnold tegutses nhtavasti vhe ja halvasti, kuid Prahhas hakkasid meeleolud, koosklas minu soovidega, muutuma pev pevalt elavamaks ja otsustavamaks. Siis ma otsustasin sita Prahhasse ja veenasin ka vendasid Starke Bmimale tagasi sitma. See oli sdamel kas Mrtsi keskel vi lpul, aga vib olla ka Aprilli algul, uue kalendri jrgi; ma olen kik kuupevad unustanud. Muide, need on ksikasjalikult mratletud sdistusaktides.
Sel ajal hakati rkima Venemaa sekkumisest Ungari stta ja Vene vgede Ungarisse tungimisest, appi Austria vgedele. See snum rgitas mind kirjutama teise leskutse Slaavlastele(see oli trkitud prast ra Dresdener Zeitund ja asub sdistusakti materjalide hulgas), millises nagu ka esimeses , kuid veel suurema energiaga ja enam mistetavas keeles, ma kutsusin Slaavlasi revolutsioonile ja stta nii Austria kui Vene vgede, kuigi Slaavlaste oma, vastu, so lange diese den verhngnissvollen Nahmen des Kaisers Nikolai in ihrem Munde fhren!! leskutse tlkisid vennad Stargid viivitamatult Tehhi keelde ja see on tkitud Leipzigis mlemas keeles, suurearvulises tiraazis. Ma tegin Tehhi keelse vljaande vljaandmise lesandeks vendadele Starkidele, aga Saksakeelse Saksoonia demokraatidele, et see kiiresti Bmimal levitataks.
Ma sitsin Prahhasse Drezdeni kaudu. Drezdenis peatusin mne peva; tutvusin mnede Saksoonia demokraatliku partei juhiga, muide, tiesti ilma mingi positiivse eesmrgita, omamata neile Leipzigist soovituskirju, ega lesandeid; tutvusin nendega vib elda et juhuslikult demokraatlikus muljumises, Doktor Wittigi kaudu, kes on minu tuttav sellest ajast kui ma viibisin Drezdenis esimest korda 1842.a. Muide, tutvusin samuti demokraatliku Saadiku Rckeliga, kelle kaudu astusin hiljem lhemasse suhtesse ja kes mngis hiljem Drezdenis revolutsioonilist tegevat rolli , samuti nagu ka Prahha ritusel. Drezdenis algasid samuti minu uued, juba kestvad suhtes Poolakatega. See juhtus jrgmisel moel:
Ma kohtasin Drezdenis tiesti juhuslikult Galiitsia Emigranti ja pris tegusat demokraatliku hingu liiget Krzanovskist, kellega ma tutvusi esimene kord 1847.a.Brsselis; kuid siis minul ei olnud temaga mitte mingeid poliitilisi suhteid. Ta oli Galiitsiast Pariisi sites lbisidul Drezdenis ja osutus, et ta pgenevat Austria politsei jlitamise eest. Me kohtusime temaga kui vanad tuttavad ja peale esimesi tervitussnu, hakkasin ma talle ette heitma laimu, millist levitati minu kohta Poole demokraatide poolt. Ta vastas minule selle peale, et mitte ainult tema, ega ka tema sber Heltman, kellega ta koos elas Galiitsias, ei uskunud kunagi thje kuulujutte, kikjal ja alati astusid nende vastu vlja ja et vastuppidi, mlemad ootasid minu Galiitsiasse saabumist, kus ma oleks saanud olla neile kasulik ja nad isegi olid kavatsenud minule kirjutada, kuid ei teadnud minu aadressi. Millega ja kuidas ma oleks vinud neile Galiitsias kasulik olla ta minule ei rkinud. Sellisel viisil, peale pris pikka jutuajamist ldistest asjadest, leides tema mtetes palju kokkulangevusi minu omadega ja mrganud temas soovi minule lheneda, ma avasin temale oma kavatsused Bmimaa revolutsiooni suhtes, laskumata, muide, mingitesse ksikasjadesse, tlesin talle, et minul on sidemed Bmimaaga ja et sidan nd Prahhasse, et kiirendada revolutsiooni ettevalmistamist; et juba ammu soovisin hineda Poolakatega selleks, et tegutseda nendega koos; kuid senini olid minu neile lhenemise katsed jnud mitte ainult edutuks vaid tid isegi kaasa minu vastase rpase laimu. Ta lks hinal minu Slaavi mttesse ja palus minult luba lbirkimiste pidamiseks, kuidas nd ametlikult elda, minu nimel Keskusega. Minul oli selle le hea meel ja me leppisime temaga kokku jrgmistes punktides: 1. Keskus saadab kaks volinikku, kes hakkavad koos minuga Drezdenis Bmimaa revolutsiooni ette valmistama ja kes, kui revolutsioon algab, astuvad koos minuga ldslaavi keskkomiteesse, millises hakkavad osalema vimalust mda teiste Slaavi himude esindajad. 2. Keskus vtab enda peale Bmimaa revolutsiooni jaoks Poola ohvitseride saatmise ja saadab raha, ning lpuks rgib ra ka Krahv Teleki saatma omalt poolt, piisavate vahenditega, Madjari agendi, selleks, et tegutseda meiega Bmimaal asuvate Madjari polkude suhtes aga samuti Teleki ja Kossuti vahelisteks alalisteks suheteks. 3. Tahtsime Drezdenis seada sisse Saksa-Slaavi Komitee, et pidada sidet Bmimaa ja Saksoonia revolutsiooniliste ettevalmistuste vahel, kuid viimane projekt ji juba algusest peale ellu viimata, kuna Saksoonia ettevalmistusi, millest ma rgin hiljem ksikasjalikumalt, ei olnuid. Ja vib elda, et kik lejnud punktid jid teostamata, vljaarvatud see, et Keskuse nimel saabusid Heltman ja Krzanovski, kuid thjade pihkudega. Kik, mis ma seekord Krzevskiga kohtumiselt sain oli Inglise pass, millisega ma sitsin Prahhasse, jtnud hvasti Krzanovskiga, kes sitis samal ajal Pariisi tagasi.
Prahhas ma olin kige ebameeldival viisil llatatud, leidmata eest midagi ja miskit ei olnud ette valmistatud. Salahingule ei olnud isegi alust pandud ja nis, et keegi isegi ei melnud lhenevast revolutsioonist. Ma hakkasin Arnoldile etteheiteid tegema, kuid ta ajas kik s oma halvale tervisele. Mispeale ta, nis, et oli hulga aktiivsem; ma tlen nis, kuna ma arvasin kuni lpuni, et ta ei tee midagi ja vaid Austria uurimiskomisjonil sain teada, kui see on iglane, et ta tegutses prast hoolega ja kvasti, kuid samas ka nnda ettevaatlikult, et isegi tema kige lhemad inimesed ei kahtlustanud teda mingis tegevuses. Peale Arnoldi oli minul ks kord htul koosoleks paljude Tehhi demokraatidega, kes ma olin selleks kutsunud, kuid neid tuli minu suureks pahameeleks rohkem kui ootasin. Koosolek oli krarikas, asjatu ja jttis minule mulje, et Prahha demokraadid on suured lobisejad ja et nad on kaldunud kergele ennastarmastavale retoorikale, kui ohtlikule ettevtmisele. Mina aga, nis, hirmutasin nad ra oma otsekoheste vljenditega. Keegi neist, nis minule, ei mistnud ainsaid tingimusi, millise puhul on vimalik Bmimaa revolutsioon. Sama moodi kui Sakslased, kellelt, muide, on Tehhid ldse palju ppinud, vaatamata oma nende vahelisele vaenule, olid kik vhem vi rohkem nakatatud kirega klubide vastu ja usku, et thjast lobisemisest on kasu. Ma veendusin selles, et jttes neile avarad tegevusvimalused nende eneseuhkusele ja loovutades neile kogu niva vimu, ei ole minul raske, kui revolutsioon algab, haarata endale tegelik vim. Ma ngin hiljem mnd vahest silmast silma ja mrkasin, et paralleelselt minu kavatsustega kisid samal ajal veel ka mned teised ettevtmised, vhem otsustavamad, pidades silmas enam kaugeid, kuid mis kalduvad he ja sama revolutsioonilise eesmrgi poole, ma hakkasin mtlema nende ra kasutamise vahenditele.. Ja selleks ma pean Prahhasse jma, kuid see oli tiesti vimatu, kuna vaatamata kigile minu pdlustele silitada oma kohalolek saladuses, olid Prahha demokraadid niivrd suured lobamokad, et juba jrgmisel peval mitte ainult kogu demokraatlik partei, vaid ka liberaalne partei teadis, et ma asusin Prahhas; aga kuna juba siis jlitas Austria Valitsus mind minu esimese leskutse Slaavlastele prast, siis ma oleks ilma mingi kahtluseta olnud arreteeritud, kui ajutiselt ra ei sidaks.
Omamata teisi vahendeid, pidin kik oma lootused panema vendadela Starkidele, kelle ajud ma judsin, nnda elda, kahe kuise igapevase ja igatunnise suhtlemise abil lbi pesta ja tita oma vaimuga. Ma andsin neile tielikud ja ksikasjalikud instruktsioonid, mis puudutasid kiki Prahha ja Bmimaal ldse, revolutsiooniks ettevalmistusi; volitasin neid tegutsema minu eest ja nimel ja kuigi ma ei tea ksikasjalikult, mida nad hiljem tegid, siiski pean end vastutavaks nende vikseimate tegude eest, vastutavaks ja sdlaseks tuhat korda enam, kui nad ise.
Lhiajalisest viibimisest Prahhas piisas, et veenda mind, et ma ei eksinud, lootes leida Bmimaal kik edukaks revolutsiooniks vajalikud elemendid. Bmimaa asus siis tegelikult tielikus anarhias. Mrtsi revolutsiooni uuendused (Die Mrzerrungenschaften, selle aja lemmikvljend), juba maha surutud teistes Austria Keisririigi osades, olid Bmimaal veel tisvrvides. Austria Valitsus vajas veel Slaavlasi, ja seeprast ei tahtnud, kartes neid puudutada reaktsiooniliste meetmetega. Seeprast Prahhas nagu ka tervel Bmimaal, valitses veel piiramatu klubide, rahvakoosolekute ja raamtute trkkimise vabadus; see vabadus ulatus nii kaugele, et Viini lipilased ja teised Viini pgenikud, keda oli Viinis samal ajal juba maha lasti, kndisid Prahhas, miskit kartmata, avalikult oma nime all ringi. Kogu rahvas nii linnades kui ka klades oli relvastatud ja rahulolematu: rahulolematu ja umbusklik, sest tundis reaktsiooni lhenemist, kartes kaotada oma soetatud igusi; klades kartis hirmutavat aristokraatiat ja endise allumise taastamist; rahulolematu lpuks krgeimal mral uue rekrutite vtmise vljakuulutamise prast oli ka tegelikult kikjal meeleavalduseks valmis. Samal ajal asus Bmimaal siis vga vhe sjaveksusi; ja need mis olid, koosnesid suuremalt jaolt Madjarite polkudest, kes tundsid endas letamatut kalduvust mssule. Kui lipilased kohtasid tnaval Madjaritest sdureid ja tervitasid neid hikega: ilis Kossut!, siis sdurid vastasid neile sama hikega, pramata mingit thelepanu juures viibivatele ja kuulvatele ohvitseridele; kui Madjaritest sdurid saadeti lipilast simamise vi politseiga kaklemise eest arreteerima, siis sdurid liitusid lipilastega ja peksid koos nendega politseiametnikke. he snaga, Madjarite polkude suhtumine oli selline, et kui vaid Drezdenis algaks revolutsiooniline liikumine, pool-eskadron, mis asub piiril, sellest kuuleks, hakkaks mssama ja ratsutaks ilma mingi kutseta Saksooniasse. Mdus le kahe aasta sellest aastast, ja Austria Valitsus kasutas selle aja kestel kahtlemata kiki vimalusi ja vahendeid, et juurida Madjarite polkudest vlja revolutsiooniline Kossuti meelne vaim; kuid see vaim oli ajanud oma juured juba nii sgavale iga Madjari sdamesse, veelgi enam lihtsale, kui haritule, et ma olen vendunud, et kui isegi praegu algaks sda, oleks piisav hikest ilis Kossut, et neid mssama ajada ja vastase poole le minema. Samal ajal see ei olnud mingi kahtluse all ja ma olin tiesti veendunud, et nad esimesel peval, esimesel tunnil hinevad Bmimaa revolutsiooniga; oluline soetus, mis sellisel viisil oleks pannud Bmimaal tugeva aluse revolutsioonilisele sjavele. Lpuks, pildi tiendamiseks, peab veel lisama, et Austria rahaasjad asusid sel ajal kige haletsusvrsemas olukorras: Bmimaal kibisid juba mitte riiklikud, vaid eraldi paberid; igal pankiir, iga kaupmees omas oma assignatsioone; olid isegi puust ja nahast mndid, nii nagu esineb vaid kige madalamal tsivilisatsiooni tasemetel asuvate rahvaste juures.
Revolutsioonilisi elemente oli seeprast palju; tuli need vaid vallata, kuid minul ei olnud selleks aga mingeid vahendeid. Kuid ma ei heitnud meelt. Ma tegin vendadele Starkidele lesandeks luua Prahhas kohe salahingud, pidamata kinni vanast rangest plaanist, millise elluviimiseks enam ei olnud piisavalt aega, kuid koondades peamise thelepani Prahhale, et valmistada see nii kiiresti kui vimalik revolutsiooniliseks tegevuseks; palusin neid eriti luua sidemed ttajatega ja koostada vhehaaval kige ustavamatest inimestest jud, mis koosnes 500, 400 vi 300 inimesest, vimalust mda, midagi revolutsioonilise pataljoni taolist, millele ma viks tingimustetult loota ja millise abil viks allutada kogu Prahha vhem vi ldsegi mitte organiseeritud elemendid. Vallates Prahhat ja loodan vallata ka kogu Bmimaad, kuna kavatsesin sudida Tehhi demokraatia peamisi juhte minuga hinema, sundida neid selleks kas veendes, vi nende auahnust rahuldades, vimaldades neil saada kogu au ja vimu kasud, aga kui esimene ja teine temale ei mju, siis juga. Palusin neil, lpuks, otsida tutvust kigiga, kuid kike vlja tlemata, mitte lobiseda, olla ettevaatlikud, solvamata kellegi enesearmastust, ja jlgida kigi liikumiste ja kigi paralleelsete ettevtmiste le, kartes, et meid ei edestata, ja kirjutada minule Drezdenisse kigest ksikasjalikult, kust ma lubasin neile raha saata, aga kui tuleb aeg sita ise koos Poola ohvitseridega kohale.
Varsti peale mini Drezdenisse judmist ilmusid sinna Krzanovski ja Heltman, nd juba Demokraatliku Keskuse nimel. Minule nad ei toonud midagi; ei raha, ega poola ohvitsere, ega Madjarite agenti, vaid sdamliku poolehoiu ja hulga komplimente Poola , samuti ka Pariisi demokraatidelt. Raha suhtes sain teada, et Keskus asub ise retus viletsuses, nagu ka prantsuse demokraadid, kes on kurnatud vlja Juunipevadega; et Poola ohvitserid tulevad ja tulevad suurel hulgal Prantsusmaalt, nagu ka Pooznani Hertsogiriigist, kui vaid nende kohale saatmiseks raha leitaks; ja lpuks, et Krahv Telekil on palju vahendeid, kuid ta ei taha asuda meiega suhetesse ja kasutada Madjarite raha Bmima liikumisele, ei saanud selleks Kossuti luba, kellele ta kirjutas sellest asjast ja ootas vastust. Sellisel viisil ma ei saanud kinni pidada hestki minu poolt alguses vendadele Starkidele, prast nende kaudu Arnoldile ja teistele Tehhi demokraatidele antud lubadusest, kes astusid suhetesse temaga peale minu Prahhast rasitu. Ma pidin Prahhas lal pidama vendasid Starke, aga selleks ma pidin kui kerjus, paluma armuande kigilt oma tuttavatelt ja ei saanud neilt kopikatki, peale lalpool mainitud saadik Rckelilt, ettevaatlikult, lobisevalt, ekstsentriliselt, kuid kirglikult demokraadilt, kes, et selleks et minule kasvi vhegi vahendeid anda, ms isegi ra oma mbli.
Ma tutvusin hiljem juba surnud Parun Baieriga, kes oli ennem Austria teenistuses ohvitser, ja vttis hiljem osa Ungari lestusust; ta juhtis mingi aja Madjarite rhmi, kuid ei mleta millises Ungari kindluses, oli raskelt haavatud ja seetttu lahkus Ungarist ja muutus mingil viisil Krahv Teleki agendiks Drezdenis, kus ta tegeles eranditult Madjarite vgedele ohvitseride vrbamisega. Ta nitas minule Krahv Teleki kirja, millises ta pris temalt Bmima kohta; ma kasutasin juhust ja veensin teda kirjutama kirja Telekile minu dikteerimise jrgi, milles ta, minu nimel, teda valmistatavast Bmi revolutsioonist, esitas talle kik kasulikud tulemused, millised pidanuks jrgnema neist Madjaritele enestele ja nudes lpuks usaldusmehe kaudu raha saatmist. Teleki vastas, et ta tuleb ise; ja nib, et ta tuli ka tegelikult ja oli Drezdenis, kuid hilja, kuna mina istusin siis juba vangistuses. Sellega piirdusid minu suhted Madjaritega.
Seejuures minu kirjavahetus vendade Starkidega jtkus; nad nudsid raha; ma saatsin neile nii palju kui sain, st. vga vhe, kuid lohutasin neid tulevate lootustega, veendes neid vastu pidama, samuti nii nagu mina pidasin vastu sel ajal ja liikusin tagasi vaatamata edasi, risti vastu kigil eraskustele ja takistustele, valmistasin revolutsiooni ja kutsuda mind, kui lheneb lestusu aeg. Nad olid ka tegelikult vga toimekad, nii nagu ma alles tagant jrgi sain veenduda uurimiskomisjoni materjalidest; nende kirjadest ma ei saanud eriti midagi teada, nii kinnised ja varjajad nad olid. Ma rkisin nd kik, mis puutus minu Bmimaa ettevtmistesse ja tegemistesse, millistest oli Rkeli Prahhasse saatmine viimaseks.
Kuid tlen eelkige, millised olid minu suhted kohale sitnud Poolakate, aga nimelt Heltmani ja Krzanovskiga. Ma saan tieliku igusega elda, et ei olnud mingeid suhteid. Meie vahel ei olnud sel ajal isegi tielikku usaldust, ei nende, ega ka minu poolt: nad ei rkinud minule htki sna oma Poola asjadest, millistega, nagu minule nis, nad tegelesid hulga rohkem, kui Bmimaa asjadega, mis ei olnud muide ldse raske, kuna viimastega nad ldsegi ei tegelenud; tasudes neile varjatust varjamisega, ma omalt poolt jtsin palju nende eest varjule, nidates ainult oma enda kavatsuste tippe ja ei lasknud neil tungida Bmimaaga vahetutesse suhetesse. Vaid mina ksi pidasin Prahhaga kirjavahetust, ja kik, mis nad teadsid, teadsid nad vaid vahetult minu kaudu; kui ma sain ebameeldivaid snumeid, ma vaikisin nendest; kui aga teated olid head, siis ma pdsin neid nende silmis suurendada; he snaga ma hoidsin neid kigist tegeliksest asjaoludest ja ettevalmistustest eemal hoida ja lugesi endal igust olevat tegutseda nende suhtes sellisel viisil, kuna ngin selgelt, et Keskus ei saatnud nendega minule mingit abi, ei raha, ega lubatud Madjari agenti, saates vaid neid kahte ja mitte selleks, et ka tegelikult minuga hineda, vaid selleks, et vtta vimalusel Bmima liikumine le ja kasutada seda enda, minule tundmatutel eesmrkidel, koosklas enda eranditult Poola suunaga. Ma kohtusin Heltmani ja Krzanovskiga tihti, peaegu iga pev, ja mitte nagu kaasosaline, vaid kui kaasmtleja; me rkisime harva Bmimaa ettevalmistustest, nad isegi ksisid minult selle kohta harva kas siis seeprast, et mrkasid minu kinnisust, aga vib olla ka selleprast, et lakates lootmast neist suuri tulemusi, tundsid enam huvi teiste, minule tundmatute asjade vastu. Vaid ainult hes me olime positiivsel arvamusel, aga nimelt hdavajaduses luua Prahhas ldslaavi revolutsiooniline komitee, kui revolutsioon algab; see oli ka ikkagi meie poolt, puhkemise ja asjaolude tekkimisel, tulevikku lkatud. Neil olid arvatavasti oma kavatsused, ja mina, arvestades oma valdavat mju Prahas, omasin kindlat nende krvaldamise kavatsust, kohe kui nad osutuvad vaenlasteks. Heltman ja Krzanovski omasid samuti Drezdenis, minust tiesti sltumatuid, sidemeid. Kuid minu ajaloo lpetamiseks prdun nd viimane kord Sakslaste poole:
Sakslased on kindlasti kummaline rahvas ja otsustades selle jrgi, et ma ngin, elades nende hulgas, ei arva, et saatus valmistas neile pika poliitilise eksistensi. Kui ma tlesin, et viimasel ajal Saksa demokraadid tsentraliseeruma, kuid ma tahtsin sellega vljendada sellega seda, et nad mistsid lpuks tsentraliseeritud tegevuse ja tsentraliseeritud vimu hdavajadust, rkisid sellest palju ja tihti ning tegid isegi edusamme, just kui tsentraliseerudes, kuid tegelikust tsentraliseerimist, vaatamata kesk demokraatliku komitee eksisteerimisele, nende vahel ei olnud. Valinud selle komitee, nad arvasid, et tegid kik ega pidanud neile allumist vajalikuks. Mis teeb Prantsuse demokraadid ohtlikeks ja tugevateks, see on erakordne distsipliini vaim: erinevate iseloomudega, seisuse ja asendiga, erinevate suundade ja isegi erinevatesse parteidesse kuuluvad Prantslased oskavad hise eesmrgi saavutamisek hineda ja kui nad on juba kord hinenud, siis juba mitte mingi enesearmastus vi auahnus ega ka mitte mingi muu asi ei ole vimeline neid lahutama, enne kui vetud eesmrk on saavutatud. Sakslastes, vastupidi, on valdav anarhia. Protestantismi ja kogu Saksamaa poliitilise ajaloo vili anarhia on Saksa mistuse, Saksa iseloomu ja Saksa elu phijoon* (*Nikolai poolt alla kriipsutatud. rtel mrkus: Rabav tde! Toim.): provintside vaheline anarhia; linnade ja klade vaheline anarhia; he ja sama koha ht ja sama ringikest klastavate elanike anarhia; lpuks anarhia iga Sakslase sdames, vetuna eriti, tema mtte, sdame ja tahte vahel. Jeder darf und soll seine Mainung haben! Vaat esmane Saksa katekismuse ksk, eeskiri, millisest juhindub eranditult iga sakslane**(** Nikolai poolt alla kriipsutatud. rtel mrkus:Vaieldamatu tde!. Toim.); aga seeprast ei olnud nende vahel mingit poliitilist htsust ega saa ka olla.
Nii, sel samal ajal, kui oli tarvilik kigi demokraatide ja kigi liberaalide tihedaim side, et videlda mingi eduga vidutseva reaktsiooni vastu, mitte ainult demokraadid liberaalidega ja mitte ainult terve Saksamaa demokraadid, vaid isegi he ja sama Saksa Riigi demokraadid ei suutnud, ei osanud ja ka ei tahtnud hendada.Jeder wollte seine Mainung haben. Kik olid lahutatud vikese, veel enam ennastarmastava, kui auahne rivaalitsemisega***(*** Nikolai poolt alla kriipsutatud. rtel mrkus:Tsi. Toim.). Nii nagu Breslavl, ega Kln ei tahtnud Berliinile alluda ja samal ajal olid omavahel vaenujalal. Kningsberg oliomaette, Preisi Saksoonia samuti. Rkimata Brandenburgist ja Pomerani, millised hoidusid alati Monarhia poole; veel vhem ma rgin Poznani Hertsogiriigist, millises oli sel ajal valdav suurim vihkamine, vahet tegemata, kigi suhtes, millel oli vaid Saksa nimi. Vestfaal kaldus enam Klni poole, Hannover moodustas koos teiste merersete maadega erilise grupi, mis said kokkupuute muu Saksamaaga vaid leswig-Holsteini sja kaudu, millisest vtsid liberaalid hulga enam osa kui demokraadid. Saksoonia Kuningriigi demokraadid omasid enda keskkomiteed, milline oli samuti Tringi demokraatide komiteeks. Bavaaria, erandiks Pfalts ja Frankoonia phjaosa, ei olnud demokraatliku propaganda poolt ldsegi puudutatud. Luna Saksa lejnud osa:Baden, Wrtenburg, nagu ka mlemad Hessenid ja muud vikesed Hertsogiriigid tunnistasid vliselt keskkomiteed, kuna osalesid Berliinis demokraatlikul kongrssil selle valimises, kuid sisuliselt seadsid ta lhkise kna ette; ei kuulanud kunagi tema korraldusi, ega saatnud sellele ka raha, grupeerudes suuremalt osalt Frankfurti konstitutsioonilise kogu demokraatide mber, milline juba algusest peale rivaalitses ja suhtus vaenulikult Phja demokraatide vastu. Nnda et tegelikust tsentraliseerimist ei olnud ja Saksamaa demokraatide keskkomitee asus kige viletsamas olukorras.
Ta oli vaene, ta oli vimetu, ta koosnes, lpuks, selleks asjaks sobimatutest liikmetest. Neist kolm olid valitud: Dester, Heksamer ja veel Krahv Reihenbach; kuid viimane eemaldus sellest juba tiesti alguses; tegutsesid vaid Heksamer ja Dester. Heksamer on noor, aus, stu, mitte rumal, kuid pris piiratud inimene, kes ei mista kiiresti ja on demokraatlik dotrinr ja utopist. Dester ma ei varja Teie eest, Valitseja, et rgin neist nii ksikasjalikult, vaid selleprast, et tean, et mlemad psesd pgenema, - Dester vastupidiselt elav, talendikas, kiirelt tegutsev, kiirelt- kuid pealiskaudselt mistev, vheke kelm ja petis, ldiselt omakasupmatu, politiline intrigant, kuuludes Klni koolkonda, st. vhem vi rohkem kommunistlike demokraatide, teravmeelne, leidlik, keerutaja, oskab parlamendi aruteludel Ministrit vihale ajada , he snaga, vimeline poliitiliseks partisanisjaks ja viks olla Saksa Duvergier de Hauranne Saksa demokraatliku Tiers juures, kui selline Saksamaal leiduks; kuid kellel ei ole piisavalt haaravat mistust, ega sellist iseloomu, et olla partei juhiks.
Ma pidevalt hoidsin end eemal nende asjadesse sekkumisst; elades isegi nendega kahe kuu kestel vi natuke vhem hes majas, ma siis teadsin paljut ja vin tiesti kindlalt ja siiralt elda, et keskkomite ngi palju vaeva, kuid ei teinud ettevetava revolutsiooni eduks otsustavalt midagi, vaatamata sellele, et panin temale oma viimased lootused, kuna Dester ise rkis minule, et see saab olema otsustav ja viimane katse ja kui see ei nnestu, siis peab kik revolutsioonilised kavatsused lkata pikaks pikaks ajaks edasi. Ja mis nad siis tegid? Selle asemel, et jtta krvale kik teised asjad ja hakata tegelema sellega, nad kasutasid enamuse ajast teisejrgulistele asjadele, ebaolulistele, ksimustele, mis viisid neid isegi lugematutesse vasturkivustesse paljude demokraatlike parteide osakondadega. Na naersid Saksoonia le, kes uskusid kindlalt nende poolt loodud uue konstitutsiooni vramatust; rkisid neile, et teine revolutsioon oleks hdavajalik isegi nende veel 1848.a. revolutsiooniga soetatud rikkumatute poliitiliste iguste silitamiseks, milliste kallale reaktsioon ei julgenud asuda, rkisid, et ilma teise revolutsioonita hakkab kik olema ebaige, ebapsiv; aga ise tegutsesid, just kui vhimalgi viisil ei kahelnud poliitilise vundamindi kindluses, millisel nad seisid: Destler muretses hulga rohkem enda teise Preisi Seadusandlikku kogusse valimise eest, kui revolutsiooni ettevalmistustest; Heksamer tegeles Pransuse, Itaalia ja Poola demokraatidega thja, kasutu, lespuhutud-nnituste avaliku kirjavahetusega; mlemad pdsid asutada Berliinis uut demokraatlikku ajakirja, millise toimetajateks nad tahtsid olla; vtsid kikjalt vastu ettetellimusi ja lksid seeprast tlli kigi demokraatidega; juba siis oli selge, et kui teist revolutsiooni ei tule, siis on ka selle ajakirja Berliinis eksisteerimine vimatu, ja kui revolutsioon nnestub, siis ka kik elnevad muretsemised, tlid ja ettetellimised oleksid tiesti kasutud. Kui Arnold sitis Leipzigi, selle asemel et tegeleda tema sidu eesmrgiga, st. Bmima ja Saksamaa liikumise hendamisega vi et selle asemel et teda Bmimaast eemale trjuda, millisest kumbki peaegu midagi ei teadnud, nad ei rinud temaga peaaegu midagi muud, kui nnetust ajakirjast, ja veel lalpool mainitud Slaavi-Saksa kongressist. Teisi lbirkimisi, tingimusi, ldkorraldavaid meetmeid ei olnud:me valmistume kevadeks revolutsiooniks, pdke te olla samaks ajaks valmis, - vaat kik, mis Arnold neilt kuulis. Ainuksi selle jrgi on nha, millised olid nende ettevalmistused ja vetud meetmed Saksamaal endas.
Ma ei rgi, et nad ei oleks mitte midagi teinud ega ei oleks melnud revolutsiooni ettevalmistustest; rgin vaid, et nende tegevused olid vhethtsad, ebapiisavad ja ei soodustanud vhimalgi mral viimase edu; nii ma tean, niteks, et nad organiseerisid Saksamaa erinevates punktides salahinguid, kuid need hingud ei avaldanud Mai lesaksamaalises lestusele mingit mju; ei kah ka selles, et neil oli erinevates Saksamaa osades side mnede demokraatlike parteide peamiste juhtdega sidemed; kuid tean positiivselt, et nad olid paljudega tlis Breslavlis, Saksoonia demokraatide keskkomiteega; ja ka lpuks Frankfurdtis enam vaenlasi kui spru, nii et Baadeni revolutsiooni eelhtul Luna-Saksa demokraadid mitte ainult olid nende sekkumise vastu, vaid isegi palusid neil nende juurde mitte sita. Ma kuulsin sellisest asjaolust erilise juhtumi tttu, millisest ma rgin hiljem.
Minult vidaks ksida: Kui keskkomitee oli testi sellisel mral juetu ja teovimetu, millisel viisil siis ta vis viia kogu Saksamaal lbi ksmeelse ja tugeva Slaavlasta kasuks tehtava demonstratsiooni ja kust veti selleks jrsku energia ja tegevus ning mju selliseks lakkamatuks propagandaks Bmimaa Sakslaste hulgas? Sellele ma hakkan vastama jrgmiselt: mitte midagi ei olnud kergemat, kui sellist demonstratsiooni lbi viia; selleks oli neil piisav mju ja kik vajalikud vahendid; neil olid korrespondendid kigi demokraatlike ajakirjadega, aga peale selle olid neil kikide komiteede ja klubide aadressid, keda nad mjutasid tihti komiteedest mda minnes, tuttavate mjukate inimeste kaudu; kuna ei ole midagi kergemat, kui veenda igasugust Sakslast igasuguseks asjaks, seni kuni ta petab end iseseisvusega ja ei kahtlusta, et teda tahetakse mingile distsipliinile allutada. Ma luuletasin artiklid, milliseid Dester ja Heksamer omal nimel saatsid ajakirjadesse; ma sundisin neid enda ees kirjutama, peaegu et minu dikteerimise jrgi, ldisi kirju kigile klubidele; ja ma ei andnud neile enne rahu, kui nad, mis nis minule hdavajalik, seda kike ei teinud. Sellisel viisil ilmusid jrsku paljudes ajakirjades Slavlastele smpatiseerivad artiklid, aga klubid, mis olid juba kirjadega ja keskkomitee selgitustega ette valmistatud, jrgisin nende eeskuju ja hakkasid luuletama Slavlastele klavaid aadresse. Juba kima lkatud protsess jtkus hiljem juba ilma mingi vlise ergutamiseta. Bmimaal teostatav propaganda oleks samuti tegemata jnud, kui ma vahetpidamatult ei oleks sundinud selleks keskkomitee liikmeid, kuid veelgi enam minule veelgi tuttavamate Leipzigi demokraatide, kes elasid Bmimaa piiril, kaudu, kes tegutsesid omakorda oma tuttavate kaudu. Kuid kik see oli tehtud ilma erilisi meetmeid, vandenusid ja tingimusi korraldamata ja nnda lihtsalt, paljalt heade tutvuste kaudu.
Veelkord kordan, ldisi jutuajamisi oli tervel Saksamaal nii palju, kuid ldist kokkulepet selles, ldises organiseerimises, keskse juhtimise ja tegevuse plaani ei olnud ldsegi, vaatamata sellele, et keskseks juhtimiseks ja tegevuseks oli valitud keskkomitee. Saksamaa 1849.a. mai lestus oli pigem Saksa Valitsuste ksmeelsete tegevuste, kui Saksa demokraatide ksmeele tulemus. Juba pool aastat teati ette, et kevadel tuleb revolutsioon, kuna lpuks misteti, et Valitsused, millised alustasid juba kord edukat reaktsioonilist liikumist, ei j poolel teel pidama ega rahune enne, kui taastavad tielikult endise, 1848.a. revolutsiooniga hvitatud korra. Kik ootasid kevadeks veelgi otsustavamaid reaktsioonilisi meetmeid ja kik kik valmistusid sellele revolutsioonilise vastulgi andmiseks ja ootasid prdumatur, kigi poolt ette nhtud Frankfurdi parlamendi kollosiooni Saksama Valitsejatega, kui ldise lestusu mrki. Teist ksmeelt Saksa demokraatide hulgas ei olnud. Keskkomitee tegevus piirdus selles, et soodustas revolutsiooni ettevalmistusi, kuid ta ei suutnud ega osanud muutuda ettevalmistuste eneste keskuseks; kik Saksama osad valmistusid selleks omaette, eriti, igaks vastavalt oma iseloomule, asjaoludele, asendile, sltumatult keskkomiteest, ilma igasuguste sidemeteta teineteisega; ja ma tlen veelkord, ettevalmistuste ldisus seisnes mitte selles, et kik teadsid, et seda valmistatakse ette, teadsid mitte ainult demokraadid, vaid ka vastasparteid, kuna kik valmistusid ja organiseerisid isegi salahinguid kva hlega.
Kik valmistusid, kuid valmistasid vhe ette. Ma ei oska hinnangut anda Luna demokraatide tegevusele, kuna, erandiks ks kord, millist ma mainin hiljem, ma peale 1848.a. kevadet nendega kokku ei puutunud. Nib, et Badenis eksisteeris miskit tegeliku organisatsiooni taolist. Kuid vin avaldada arvamust ka Saksoonia ettevalmistustest, sest ma ngin neid lhedalt, kuigi ei osalenud neid mingil viisil. Ma tean, et neil ei olnud nii plaani ega ka organisatsiooni ega ka rahutuste puhuks juhte nimetatud. Kik oli jetud juhuse hooleks. See avaldas Drezdeni revolutsioonilisele ritusele otsest mju, milline oli nii demokraatlike partei enda juhtide poolt nii vhe ettearvatav, et nad tahtsid kik eelhtul laiali sita; ja keegi Drezdenis, ega ka teistes Saksoonia linnades ei teadnud, et just nd algab ammu ette tunnetatud revolutsioon; ja kui see algas, siis keegi ei teadnud, mida teha, vi kuhu minna, igaks jrgis siis enda isiklikku instinkti; kuna miskit ei olnud ette kindlaks mratud. Raske uskuda, kuid nii see tegelikult ka oli. Ma pan praegu koguda kigi mlestusi , et elda Saksoonnia demokraatide tegevuse kohta miskit positiivset ja ei meenu mitte midagi, kui, siis see, et mnedes Saksoonia nurgakestes eksiteerisid mikroskoopilised mngu sala hingud, mis koosnesid 5 -6 , vahest ka 10 inimesest, enamjaolt ttajatest; vi, et mnedes linnades, aga nimelt Drezdenis, Hemnitsis, aga hiljem Leipzigis olid valmistatud plekist ksigranaadid, laste kahjutud mnguasjad, millistele aga Saksoonia demokraadid panid suuri lootusi. Relvi ja varustust valmistada ei olnud tarvis, sest kogu Saksoonia, nagu ka kogu Saksamaa oli eelmise revolutsiooni ajal relvastunud; aga mida oli tarvis hdasti ette valmistada, see oli lestusu plaan, plaan tervele Saksooniale, samuti nagu igale linnale eraldi; pidi valima juhtideks inimesi, korraldama revolutsioonilise hierarhia; leppima kokku esimestes sammudes, esimestes ettevetava revolutsiooni meetmetes; tuli viia revolutsiooniline propaganda linnast maale, veenda mehi liikumises osalema, selleks, et revolutsioon oleks mitte hinenud-linna, mis on kergelt videtav, vaid tugev, ldrahvalik. Miskit sellist ei olnud tehtud isegi eos, kik ettevalmistused piirdusid ebaoluliste asjadega. he snaga, Saksoonia demokraadid tegid piisavalt selleks, et olla prast sdi mistetud kui riiklikud kurjategijad, kuid ei teinud eduka revolutsiooni heaks midagi. Vinuks elda seda sama ka minu kohta, kuid selle vahega, et mina olin ksi, neid aga palju; ja neil olid ka kik vahendid, aga minul polnud mitte mingeid. Saksoonia uurimiskomisjon otsis kaua vandeju jlgi, plaani, mssu ettevalmistusi ja Saksoonia demokraatide salasidemeid teiste Saksa demokraatidega, ja mitte midagi leidmata, lohutas lpuks ennast mttega, et vandenu leidis tegelikkuses aset ja see vandenu oli hirmus, avarate sidemete, sgavate plaanide, arvutute vahenditega, et pgenenud Rckel, thine, teiste kolme vhevimeka saksoonia demokraatliku komitee liikme krval, viis endaga Londonisse kaasa kik selle saladused ja niidid. Ma tlen: lohutasin end selle mttega, et kuna Saksa Valitsusel oli hbi, et nad nii kaua visid vriseda Saksa demokraatide ees. Muide, nnda nagu kik maailmas on suhteline, siis ka Saksa demokraadid visid Saksa Valitsusele hirmsad olla.
Kuid minul on aeg jtta need ldised arutelud Saksa demokraatide haleda revolutsioonilise tegevuse kohta ja prduda enda juurde, viia lpuni oma mitte vhem hale ajallugu. Minul on jnud veel vhe lisada.
Ma nitasin, millega piirdusid minu suhted Desteri ja Heksametriga, nagu ka Leipzigi demokraatidega; seletasin, miks ma kindlustundega ootasin ja soovisin Saksa revolutsiooni; lisasin, vastavalt tele, et ise ei sekkunud vhimal mral Saksa asjadesse. Seda sama ma pean tlema ka oma Drezdenis viibimise kohta, kuni Ajutise Valitsuse valimise pevani. Ma elasin Drezdenis, mitte Saksooniale ega ka Saksamaale, vaid ainult Bmimaale, valisin selle vaid oma asupaigaks, kui Prahhale lhima koha. Nii nagu varem, Leipzigis, ma ei klastanud klubisid ega demokraatlikke koosolekuid; vaid hoidsin end varju, teadmata, kas Drezdeni politsei kannatab minu passitut Drezdenis viibimist vi mitte. Ngin mnd; tundsin mnda demokraati, kuid harva kohtusin nendega; demokraati ja saadikut Tschirnerit, kes, minu veendumuse kohaselt oli peamine, kui mitte ainus, kuigi pris hale Saksoonia revolutsiooni ettevalmistaja, ma ngin kaks, vi kolm korda ja mitte tema, ega ka mitte enda korteris, vaid ldisel demokraatlikul pinnal, olin temaga pris pinnapealselt tuttav ja isegi rkisin temaga vhe. Ainsad kaks Sakslast, kellega minul oli Drezdenis positiivsed asjalikud suhted, olid Dr. Wittig, Drezdeni demokraatliku ajalehe toimetaja ja lalpool nimetatud demokraatlik saadik August Rckel. Esimene oli minule kasulik paljudes suhetes; tema ajakirja toimetus oli minule Pariisi suhete kontori asemel; aga ajakiri ise, kiges, mis puutus Slaavi ksimuse, asus minu isikliku mju all. Veel lhemalt olin ma seotud Demokraat Rckeliga; mis soodustas palju propagandat Saksa Bmimaal, minu piirirsete Saksoonia Demokraatide sidemete vahendusel; otsis minule raha, kui raha muutus minule hdavajalikuks ja nagu ma juba lalpool mrkisin, ms isegi oma mbli maha, selleks, et hankida minule vendade Starkide lalpidamise vahendeid, st. minu ainsat lootust revolutsioonile, Prahhas. Ma ei varjanud tema eest oma ettevtmisi, tpselt nagu tema ei varjanud miskit minu eest; kuid ma ei sekkunud tema Saksa asjadesse ja sidemetesse, aga kui oli tarvis, kasutasin viimaseid oma eesmrkidel. Saksa demokraatidega, kellega ma olin hsti tuttav, ei olnud minul mingeid positiivselt asjalikke suhteid ja nende hulgas leidus vaid ks, Dr. Erbe, altenburgi demokraat, saadik ja pgenik, kes valiti hiljem, ei mleta millise Saksoonia linna poolt, Frankfurdi parlamenti; ma mainisin teda selleprast, et tutvus temaga oli ainsaks Badeni demokraatidega juhuslikuks kokkupuute phjuseks, millist ma lalpool vihjasin. Selgus, et Erbe, sitnud Frankfurti, vttas tegevalt osa Luna-Saksa liikumises ja minule eldi, et te sitis prast Ameerikasse. Mned pevad enne Drezdeni rahutusi, ilmus minu juurde Erbe kaaslane, samuti Frankfurdi saadik, kes oli Drezdenisse sitnud teiste, muide, minule mitte teada olevates asjades. Ta palus mind, Erbe nimel, aga samuti ka kigi Baadeni demokraatide nimel, kes minule tema kaudu kummardasid, palus soovituskirja Pariisi Poola Keskusele: neil oli tarvis Poola ohvitsere. Ma viisin ta kokku Heltmani ja Krzanovskiga, ja olin sellisel viisil kaudselt seotud Kindral Schreide ja teiste Poolakate Badeni Hertsogiriiki ilmumisega. Siin ma ngin, kui tugevad olid Phja ja Luna demokraatide lahkarvamused ja kui thine oli neile demokraatliku Keskkomitee mju: Dester, kes sitis sel samal peval Drezdenisse, et kohtuda minu pool Frankfurdi kaaslast Erbet; rkisid palju eesseisvast Baadeni ja ldse Luna-Saksa liikumisest; ja Dester tles, et ta soovib, et kik vgivaldselt laiali saadetud Saksa Parlamentide demokraatlikud liikmed koguneksid Frankfurdis selleks, et koos Frankfurdi demokraatidega, moodustada uus Demokraatlik Saksamaa parlament; Erbe kaaslane vastas selle peale, et Frankfurdi ja ldse Luna-Saksa demokraadid paluvad Hrraseid suvernseid semokraate mitte sekkuma nende asjadesse ja nende juurde mitte sitma, vaid istuma kodus ja hoolitsema revolutsiooni kiirendamise eest Phjas. Sellest tuli vaidlus, siis tli, millisest siin rkimine oleks kohatu.
Mai lhenemisega revolutsiooni eeltunnused muutusid iga pevaga selgemaks ja kogu Saksamaale mrkimisvrseteks. Frankfurdi parlament, mis kaldus oma eksisteerimise lpuks demokraatide poole, asudes nd ilmsesse vastuollu Valitsustega. Saksmaa konstitutsioon oli lpuks kokku kkerdatud; mned Valitsused tunnistasid seda, nagu niteks Wrtenbergi, kuid tunnistasid tahte vastaselt, olles ra hirmutatud mssu hvardusest. Preisimaa Kuningas lkkas temale pakutud trooni tagasi; Saksoonia Valitsus kikus. Paljud lootsid, et ta allub hdavajadusele ja et asi toimub kratult. Teised ngid kollisiooni ette; mina kuulusin nende viimaste hulka ja olin veendunud leldise Saksa revolutsiooni lheduses, soovitasin vennad Starkidele kirjutatud kirjades tegevust aktiviseerida, kiirendada ettevalmistusi ja asuda viimaseid otsustavaid meetmeid vtma. Kuid ma ei saanud neile raha saata, ega ka mingit teist abi, peale nuannete ja kiituse; saatsin neile mned taalrid, jttes end ilma viimastest vahenditest, nnda et sel ajal ma ei kulutanud enda peale le viie, kuue Silberggroscheni pevas. Raha ei olnud, ei olnud ka Poola ohvitsere, ei olnud vimalust liikuda; ma ootasin iga pev Krahv Telekit, ootasin isegi, et mind kutsutakse varsti Prahhasse ma ei teadnud, mida teha, kuidas end vlja keerutada; asusin he snaga kige raskemas olukorras.
Lpuks oli Saksoonia demokraatlik Parlament laiali saadetud. See oli Saksoonias esimene samm reaktsiooni poole; nnda, et need, kes kahtlesid, hakkasid nd juba mtlema Saksoonia revolutsiooni vimalusele, milline nis neile kigile nii kauge, et Rchel, hoidudes jlitamise eest, otsustas mneks ajaks Drezdenist lahkuda. Ma veensin teda sitma Prahhasse; andsin talle kirjakese Arnoldile ja Sabinale, aga samuti vendadele Starkidele, ja tegin talle lesandeks vimalikult kiirendada ettevalmistusi Prahha lestusuks. Kellega ja kuidas ta seal tegutses ja ldse, mida Prahhas tehti peale tema rasitu Drezdenist, oli minule kuni lpuni tiesti teadmata ja vaid hiljem sain Austria Komisjonilt teada mningad asjaolud. Tema rasidu peval ja veel tema sealoleku ajal, tuli minu juurde, olles minu kaaslase ja kaastlise Ottendorfer poolt veenatud, Dr. Zimmer, endine laiali saadetud Austria Parlamendi liige, kirglik demokraat, ks mjukatest Saksa partei juhtidest Bmimaal, kes oli isegi enne seda heks kige silmapaistvamaks Tehhi Rahvuse vastaseks; peale pikka ja tulist vaidlust nnestus minul ta enda poolele le tuua; ta jttis minuga hvasti, lubades viivitamatult sita Prahhasse ja aidata seal kaasa Sakslaste ja Tehhide revolutsiooniks hendamisele. Kik need asjaolud, millised ei ole minu poolt vlja selgitatud, vaid on doktor Zimmeri poolt esitatud Austria sdistusaktides. Rkeli ja Doktor Zimmeri rasaatmine oli minu viimaseks Bmimaad puudutavaks tegevuseks.
Ma tlesin kik, Valitseja, ja palju ma ka enam ei mtleks, ei leia enam htki olulisemat asjaolu, millise ma oleksin siin vahele jtta vinud. Nd jb minule vaid selgitada Teile, millisel viisil, olles senini vras kigile Saksa asjadele ja oodates iga pev justkui kutset Prahhasse, ma vinuks vel osaleda tegevalt Drezdeni rahutustes.
Jrgmisel peval, peale Rkeli rasitu, st. peale parlamendi laialisaatmist, algasid Drezdenis korratused; nad kestsid mne peva, vtmata veel otsustavat iseloomu, kuid olid juba sellised, et ei vinud enam teisiti lppeda kui revolutsiooniga, vi tieliku reaktsiooniga. Revolutsiooni ma ei kartnud, kuid kartsin reaktsiooni, miline oleks kindlasti lppenud kigi passideta poliitiliste pgenike ja vabatahtlike revolutsionride, kelle hulgas ma ei olnud just viimasel kohal, arestiga. Ma kaua ei teadnud, mida teha, kaua ei suutnud otsustada: jda nis ohtlik, kuid pgeneda oli piinlik, tiesti vimatu. Ma olin peamiseks ja ainsaks Prahha kui ka Saksa aga ka Tehhi vandenu algatajaks, saatsin vendi Starke Prahhasse ja saatsin paljusid ilmsesse hdaohtu, misprast ei olnud minul igust ohu eest ra joosta. Minul ji jrgi veel ks vahend: eemalduda mbruskonda ja oodata Drezdeni lhedal, et liikumine vtaks enam otsustava, revolutsioonilise iseloomu; kuid selleks oli tarvis raha, aga minul, ma arvan, ei olnud taskus le kahe taalri. Drezdenis oli minu korrespondentsi keskus; ma ootasin Krahv Telekit, igal hetkel ma visin olla saadetud Prahhasse; ma otsustasin jda ja veenda selles ka Krzanovskit ja Heltmani, kes valmistusid lplikult minema kolima. Juba korra jnud, ma ei olnud oma asendil, ega ka iseloomult ei saanud olla kskikne ja Drezdeni sndmuste tegevusetuks pealtvaatajaks. Kuid hoidusin igasugusest osavtust kuni Ajutise Valitsuse valimise pevani.
Ma ei hakka sisenema Drezdeni lestusu ksikasjadesse; see on Teile, Valitseja, kahtlusteta teada kigis mahtudes, kui minul. Samas on kik asjaolud, millised puudutavad ka mind, on ksikasjaliselt toodud ra Saksoonia uurimiskomisjoni poolt. Minu arvates, oli see liikumine algatatud alguses rahumeelsete kodanike, brgerite poolt, kes ngid selles alguses ht stut ja seaduslikku parad-demonstratsiooni, milline, olles juba sel ajal juurdunud Saksa arusaamadesse, et need enam kedagi ei hirmutanud ega llatanud.. Kui aga nad mrkasid, et see liikumine muutub revolutsiooniks, nad taandusid ja loovutasid oma koha demokraatidele, rkides, et kui nad andsid totust:mit Gut und Blut fr die neu errungene Freiheit zu stehen! ta mtles rahumeelset, veretut ja ohutut protestatsiooni, mitte revolutsiooni. Revolutsioon oli alguses konstitutsiooniline, hiljem muutus demokraatlikuks. Ajutisse Valitsusse oli valitud kaks Monarhistlik-Konsatitusioonilise Partei esindajat: Hbner ja Todt (viimane oli mned pevad varem selleks valitsuse Komissariks, kes saatis Kuninga nimel laiali parlamendi), - ja vaid ks demokraat: Tschirner. Ma teadsin teda vel oma esimesest Drezdenis viibimise ajast, hiljen ngin teda mda minnes Frankfurdis, kevadel 1848-a. Drezdenis ma kohtasin teda uuesti enne tema valimist Ajutisse Valitsusse. Saadik Hbnerit ma ei tundnud ldse, aga millega piirdusid enne seda minu suhtes ja minu tutvus Tsirneriga, ma juba lalpool rkisin.
Kui Ajutine Valitsus oli koos, ma hakkasin lootma revolutsiooni edule. Ma juba ka tegelikult, asjaolud olid sel peval kige soodsamad: Rahvast on palju ja vgesid vhe. Suur osa Saksoonia ja selletagi mitte eriti suur sjavgi sdis siis Saksamaa vabaduse ja htsuse Shleswig-Holsteini Stammvervandt und Meerumschlungen; Drezdenisse ji, ma oletan, mitte rohkem kui kaks kolm pataljoni; preisi sjavgi ei judnud veel appi tulle ja ei olnud midagi kergemat, kui vtta le kogu Drezden. Selle vallanud ja toetudes Saksooniale, milline kik tusis ja tusis pris ksmeelselt, kuid ilma mingi korrata ja plaanita, toetudes samuti muu Saksamaa liikumisele, vinuks vaielda Preisi vgedega, millised, nagu ka Saksoonlased, ei nidanud Drezdenis les suur vaprust; nad kasutasid selleks asjaks tervelt viis peva, milleks enam otsusekindlatel vgedel oleks kuulunud ks pev, aga vib olla ka vhem; kuna Drezdenis oli palju relvastatud demokraate, olid kik paralseeritud saamatute revolutsiooniliste lemuste prast.
Ajutise Valitsuse valimise peval, piirdus minu tegevus nuannete andmisega. See oli arvatavasti 4. Mail, uue stiili jrgi. Saksoonia ved parlamenteerusid; ma nustasin Tsirneril end mitte lasta pettusesse tmmata, kuna oli selge, et Valitsus tahtis aega vita, oodata Preisi abi. Soovitasin Sirnerile lpetada thjad lbirkimised, mitte aega kaotada, kasutada ra sjave nrkust, et vtta oma valdusse kogu Drezden; soovitasin tal vtta minule tuttavad Poolakad, keda oli siis Drezdenis palju, juhtida siis koos nendega relvi nudev rahvas relvapalati juurde. Terve pev oli lbirkimistele kaotatud, teisel peval Tsirner tuletas minu nuannet ja ettepanekut meelde, kuid asjaolud olid juba muutunud; brgerid olid juba oma relvadega kodudesse laiali linud, rahvas jahtus; saabunud Freischaaren oli veel viksearvuline; nis, et olid ilmunud juba esimesed Preisi pataljonid. Siiski, andes jrgi tema palvele, aga veelgi tema lubadustele, ma otsisin les Heltmani ja Krzanovski ja veensin nad vhese vaevaga minuga Drezdeni lestusus osalema, rkides neile seda, milliseid kasulikke tagajrgi viks tulla selle edukast kigust Bmimaa, meie poolt oodatavale revolutsioonile; nad nustusid ja tid raekotta kaasa, kus istus koos Ajutine Valitsus, veel he, muide, minule tundmatu Poola ohvitseri. Me slmisime siis Tsirneriga mingi lepingu liigi: ta teatas meile, esiteks, et kui revolutsioon lheb edukalt, siis ta ei rahuldu ainult Frankfurdi parlamendi tunnistamisega ja Frankfurdi Konstitutsiooniga, vaid kuulutab vlja demokraatliku vabadiigi; teiseks, kohustus olema meie abiliseks ja kindlaks liitlaseks kigis meie Slaavi ettevtmistes; lubas meile raha, relvi, he snaga kike, mida nutakse Bmimaa revolutsiooniks. Palus vaid seda mitte rkida Totyle ja Habnerile, keda nimetas reeturiteks ja reaktsionrideks.
Sellisel viisil me: Heltman, Krzanovski, lal mainitud Poola ohvitser ja mina seadsime end sisse Ajutise Valitsuse toas, sirmide taga. Meie olukord oli kumaline: me moodustasime Ajutise Valitsuse krval asuva staabi, kes titis vastuvaidelmatult meie nudmised; kuid meist sltumatult ja ka Ajutisest Valitsusest sltumatult kamandas revolutsioonilist rahvavge Ober-Leitnant Heinse, kes hivas rahvuskaardive lema koha. Ta vaatas meile ilmse vaenulikkusega, peaegu vihates, ning ta mitte ainult ei titnud htki meie korraldust, mis anti talle Ajutise Valitsuse ksu kujul, vaid tegutses neile risti vastu, nnda, et kik meie pdlused olid kasutud. Terve peva kestel me ei nudnud midagi enamat, kui viitsada, isegi kolme sadat inimest, keda me tahtsime ise juhtida relvapalatisse ja ei suutnud koguda viitekmmetki inimest, mitte selleprast, et neid ei olnud, vaid selleprast, et Heinse ei lasknud meie juurde kedagi ja saatis kik mda Drezdenit laiali kohe kui tulid vrsked jud. Ma olin siis kindel ja nd ka vendunud, et Heinse tegutses kui reetur ja ei saa aru, kuidas vis ta olla Riigi reeturina sdi mistetud. Ta soodustas vgede vitu enam, kui seda ved taotlesid, kes, nagu ma juba alguses mainisin, tegutsesid vga rohmakalt.
Jrgmisel peval, nhtavasti 6. Mail, minu Poolakad ja ka Tsirner kadusid. See juhtus jrgmisel viisil:
Habner, - ma ei suuda seda inimest meenutada ilma et ei tunneks erilist kurbust! Ma ei tundnud teda varem, kuid judsin teda mne peva jooksult tundma ppida; sellistel asjaoludel inimesed pivad ksteist kiiresti tundma. Ma tundsin harva temast puhtamat, suursugusemat ja ausamat inimest; ta ei olnud olemuselt, ega suundumuselt, ega taotlustelt revolutsioonilise kutsumusega; oli rahumeelne ja otsekohene; ta oli just abiellunud ja oli oma naisesse kirglikult armunud ja tundis endas pigem kirge sentimentaalseid luuletusi kirjutada, kui olla revolutsioonilises Valitsuses, millises ta, nagu ka Todt, sattus nagu kana supi sisse. Ta sattus selles oma konstitutsiooniliste kaaslaste s lbi, kes kasutades ra ta pdlikust ja soovides paralseerida Tsirneri demokraatlikke kavatsusi, valisid tema. Ta ngi ju kogu revolutsioonis seaduslikku, pha sda Saksamaa htsuse eest, milline oli leegitsevaks ja mnevrra unistuslik peibutis; mtles, et ei oma igust ohtlikust kohast loobumiseks ja nustus. Juba korra nustunud, siis ta tahtis ausalt ja kuni lpuni psida oma rollis ja ti ka tegelikkuses suurima ohvri sellele, mida ta pidas igeks ja teliseks. Ma ei tle htki sna Toti kohta; ta oli juba algusest peale demoraliseeritud oma eilse ja tnase seisundi vastuolulisusega ja pses pgenenemisega mitu korda. Kuid pean tlema mne sna Tsirneri kohta. Tsirner oli kigi poolt tunnustatud demokraatliku partei juht Saksoonias; oli revolutsiooni algataja, ettevalmistaja ja juht ning pgenes esimese hvardava ohu ees, pgenes veel juba kuulujutu ees, mis oli pealegi ebaige; he snaga nitas ennast kigi, sprade ja vaenlaste ees kui argpks ja lurjus. Ta ilmus jlle prast vlja, kuid minul oli hbi isegi temaga rkida ja ma prdusin sellest ajast peale enam Hauberi poole, kes minule meeldis ja hakkasin teda kogu hingest austama. Poolakad kadusid samuti; nad arvatavasti arvasid, et peavad end hoidma Poola isamaale. Sellest ajast peale ma ei ninud htegi Poolakat. See oli minu viimane jumalagajtt Poola Rahvusega. Kuid ma katkestasin oma jutustuse; ja nii, Habner ja mina lksime barrikaadidele, osalt, et julgustada vitlejaid, osalt selleks, et saada olukorast paremat pilti, millest Ajutise Valitsuse polkudes ei olnud viksematki teateid. Kui me tulime tagasi, siis meile eldi, et Tsirner ja Poolakad, olles valehirest hirmutatud, pidasid paremaks lahkuda ja soovitasid seda ka meil teha. Habner otsustas jda, mina samuti; prast tuli tagasi ka Tsirner, hiljem veel Tot, kuid viimane ei olnud kaua aega ja puges uuesti peitu.
Ma jin paigale selleprast, et ma lootsin edule. Kik oli nii rikutud Hrrade Tsirneri ja Heinse poolt, et vaid ime vis demokraate psta, ei olnud ka korra taastamise vimalust; kik oli sellise mrani segi aetud, et mitte keegi ei teadnud, mida teha, ega kuhu ja kelle poole prduda. Ma ootasin lasaamist ja jin osalt ka selleprast, et ma ei suutnud jtta maha nnetut Habnerit, kes on siin kui tapale toodud lammas; kuid veel enam selleprast, et kui Venelane, kes on kigist teistest enam kahjustatud alatutest katlustustest ja mitu korda laimatud, pidasin end kohustatuks, nagu ka Habner, lpuni vastu pidama.
Ma ei saa, Valitseja, anda Teile ksikasjalikku aruannet, peale Poolakate pgenemist, kolme vi nelja Drezdenis viibitud peva kohta. Minul oli palju tegemist, andsin nu, andsin kske ja olin ksinda peaaegu kogu Ajutine Valitsus, tegin he snaga kik, mis sain, et psta hukkuvat ja nhtavalt nurjuvat revolutsiooni; ei maganud, ei snud, isegi ei suitsetanud, rabelesin kogu just ja ei saanud Valitsuse toast hetkekski lahkuda, kartes, et Tsirner pgeneb jlle ja jtab minu Habneri ksi. Kogusin mitu korda barrikaadide lemad, pdes taastada korda, koguda judu et peale tungida; kuid Heinse hvitas kik minu usu juba eos, nii et kik minu pingutused, palavikuline tegevus oli asjatu. Mned kommunistlikest barikaadide juhtidest kavatsesid kogu Drezdeni ja stasid isegi mned majad. Ma ei andnud kunagi selliseid kske; muide oleks nustunud sellega, kui ma oleks arvanud, et tulekahjudega vinuks psta Saksoonia revolutsiooni. Ma ei suutnud kunagi mista, et hingetud majade eest oleks pidanud rohkem kahju tundma kui inimestest. Saksoonia samuti ka Preisi sdurid lbutsesid, tulistades aknast vlja vaatanud stud naisi ja kedagi see ei pannud imestama; aga kui demokraadid hakkasid maju enesekaitseks stama, hakkasid kik kisama barbaarsusest; peab elma, et heas moraalsed, haritud Saksa sdurid nitasid Drezdenis vrreldamatult enam barbaarsust, kui demokraadid; ma olin sellise viha tunnistajaks, kui kik demokraadid, lihtsad inimesed, viskusid kui ks mees haavatuid mnitama hakanud Preisi sdurite vastu. Kuid hda sellele demokraadile, kes sdurite ktte langes! Hrrad ohvitserid nitasid end harva, hoidsid end suurima hellusega ja sduritel ksti vange mitte vtta; nii et nad tapsid ja torkasid surnuks vallutatud majades isegi palju neid, kes ei melnudki revolutsiooni sekkuda; ni oli koos oma kammerteeneriga torgatud surnuks ks noor Frst, peaegu, et sugulane hele mittesuurele Saksa potendaatidest, kes oli sitnud Drezdeni, et ravida oma silmi. Ma kuulsin sellest mitte demokraatidelt, vaid kige kindlamast allikast ja nimelt allohvitseridelt, kes osalesid tegevalt Drezdeni sndmustes ja olid antud minu le jrelvalveks. Ma asusin neist mnel suure au sees ja sain Konigsteini kindlusest palju teada, mis vhegi ei testa inimesearmastust, ega vaprust, ega Hrrade Saksoonia ja Preisi ohvitseride tarkust. Kuid prdun oma jutustuse juurde.
Tulekahjusid ma ei kskinud tekitada, ega ei lubanud, et mitte tulekahjude kustutamise eesmrgil linna sjavele anda. Kui aga sai ilmseks, et Drezdenis enam asu ei ole, tegin Ajutisele Valitsusele ettepaneku end koos raekojaga hku lasta; selleks minul veel pssirohtu jtkus. Kuid nad seda ei tahtnud, - Tirner laskis jlle varvast ja sellest ajast peale ma teda enam ei ninud. Habner ja mina, saatnud laiali ldise taandumise ksu, ootasime veidi, kuni meie ksud said tidetud, siis taandusime kogu rahvavega, vttes kaasa kogu pssirohu, varustuse ja oma haavatud. Ma ei mista senini, kuidas meil nnestus, kuidas meil lasti seda pgenemist teostada, vib elda, et korraprast taandumist; samal ajal oli meid lagedal vljal nii kerge hvitada pihuks ja prmuks. Ma vinuks arvata, et inimesearmastus on lemused maha jtnud, kui vaid peale seda, mis me kuulsime ja ngime, enne minu vangistust ja hiljem, vinuks uskuda nende inimarmastusse; ja see asjaolu oli jlle seesama: et maailmas on kik suhteline ja et Saksa ved, nagu ka Saksa Valitsused, on loodud Saksa demokraatidega vitlemiseks.
Kuigi meie retiraad ((taandumine)) oli sooritatud tiesti korrapraselt, olid me ved tiesti demoraliseerunud. Judes Freiburgi ja soovides edasi sdida Bmima piiril, ma lootsin veel Bmima rahutustele me tahtsime teda vrdskendada, seada sellesse uus kord; kuid selleks ei olnud vimalust; kik olid vlja kurnatud, vintsutatud, kaotanud igasuguse usu vitu; ja ka me ise psisime vaevu jalul, viimase jupingutusega, viiamse valulise pingutusega. Hemnitsis, oodatava abi asemel, me leidsime ees reetmise; reaktsioonilised kodanikud tabasid sel meid vooditest ja tirisid Altenburgi, et anda le Preisi vgedele. Saksoonia uurimiskomisjon imestas prast, et kuidas ma lasksin end kinni vtta, kuidas ma siis ei teinud pgenemise katset. Ja testi, vinuks ju brgerite kest minema pgeneda; kuid ma olin kurnatud, vintsutatud mitte ainult kehaliselt vaid veelgi rohkem moraalselt ja olin tiesti kskikne selles suhtes, mis minuga juhtub. Hvitasin vaid teel oma taskuraamatu aga ise ma lootsin, et Robert Blumi nitel Viinis, lastakse mind mne peva prast maha ja kartsin vaid ht: olla antud Vene Valitsuse ktesse. Minu lootus ei titunud; saatus tmbas minule teise liisu. Sellisel viisil lppes minu thi, kasutu ja kuritegelik elu; ja minul jb le vaid tnada Jumalat, et Ta peatas mind kigile kuritegudele laial teel veel igel ajal.
Minu pihtimus judis lpule, Valitseja! Ta kergendas minu hinge. Ma pdsin sellesse panna kik oma patud ja ei unustanud mitte miskit olulist; kui ma miskit unustasin, siis kogemata. Kik mis on minu vastastes tunnistustes, sdistustes, salakaebustes minu poolt praegu elduga vastuolus, on titsa vale, vi ekslik vi laimav.
Nd am prdun jlle oma Valitseja poole ja langedes Teie Keiserliku Majesteedi jalge ette, palun Teid:
Valitseja! ma olen suur kurjategija ja ei ole armu andmist ra teeninud! Ma tean, et kui minule mistetaks surmanuhtlus, ma vtaks selle vastu kui vrilise, vtaks peaegu, et rmuga vastu: ta vabastaks mind talumatust ja vljakannatamatust eksistentsist. Kuid Krahv Orlov tles minule Teie Keiserliku Majesteedi nimel, et Venemaal surmanuhtlust ei eksisteeri. Palun siis Teid, Valitseja! kui seadustega vib ja kui kurjategija palve vib liigutada Teie Keiserliku Majesteedi sdant, Valitseja, rge laske minul kduneda igaveses kindlusvangistuses! rge karistage mind Saksa patte Saksa karistusega! Las olla kige raskem sunnit minu liisuks, ma vtan selle vastu tnutundega, kui armuanni; mida raskem t, seda kergemini ma selles end unustan! ksikvangistuses aga kogu aeg ilma kasuta ha meenutad ja meenutad; ja mte ja mlestus muutuvad vljendamatuks kannatuseks ja elab kaua, elab vastu tahtmist ja ei sure kunagi ja iga pev sureb tegevusetuses ja kurbuses. Kuskil ei olnud minul nii hea, ei Knigsteini kindluses, ega Austrias, nagu siin Peter Pauli kindluses ja andku Jumal igasugusele vabale inimesele sellise hea, sellise inimarmastajaliku lemuse, millise ma leidsin siin oma suureks nneks! Ja vaatamata sellele, kui minule antaks valida, minule nib, et ma eelistaksin eluaegsele vangistusele kindluses mitte ainult surma, vaid isegi kehalist karistust.
On ka teine palve, Valitseja! lubage minul viimane kord nha ja jtta hvasti oma Perekonnaga, kui siis mitte kigiga, siis rmisel juhul vana isa, emaga ja he minu lemmikega, kelle kohta ma isegi ei tea, kas ta veel eluski on?
Osutage minule need suured armuannid, Kigearmulisem Valitseja! ja ma nnistan Tideviimist, mis vabastas mind Sakslaste kest, et anda mind le Isamaa Teie Keiserliku Majesteedi ktesse.*(*All Nikolai mrkus; Isaga ja ega kohtumisega olen nus G. Nabokovi juuresolekul. Toim.).
Kaotanud iguse end nimetada Teie Keiserliku Majesteedi alamana, kirjutan alla puhta sdametunnistusega
Kahetsev Patune
Mihail Bakunin.
Teist asjade kiku tema suhtes ei ne, kui Siberisse asumisele saatmist.
Isiklikult tema krguse kega on kirjutatud pliiatsiga: Teist asjade kiku tema suhtes ei ne, kui Siberisse asumisele saatmist.
19. Veebruar. Vrst Dolgorukov.
((1851.a.))
***
Vahepeal oli Nikoli I palju tegemist ja kis Krimmis sdimas, saanud vapustuse valitsevast korralagedusest, klmetas end, haigestus ja suri. Nii pidi Bakunin uue kirja kirjutama tema jrglasele Aleksander II-le. K.L.
***
TEIE KEISERLIK MAJESTEET KIGEARMULINE VALITSEJA.
Paljud armuannid, mis osutatud minule TEIE VANEMA ja TEIE MAJESTEEDILE, TEILE on sobiv praegu lpetada uut mtet, minu poolt teenimatut, kuid mis ma vtsin vastu sgava tnulikkusega: luba TEILE kirjutada. Kuid millest siis vib kurjategija oma VALITSEJALE kirjutada, kui mitte armuandmise palumisest? Ja nii, Valitseja, minul lubati prduda TEIE ARMULIKKUSE poole, lubati loota. Enne kohtumistmist nis minu igasugune lootus meeletusena; kuid TEIE, VALITSEJA ARMULIKKUSELE, ees kas lootus on arutus? Vaevatud, nrk sda on valmis uskuma, et teline armulikkus on juba pool andestust; ja ma pean kutsuma appi kogu vaimu ju, et ei kalduda ahvatlusse, kuid enneaegsesse ja vib olla asjatusse lootusesse.
Selleks, et, muide, mind ei ootaks tulevikus, vib nd loa kaudu puistata TEIE MAJESTEEDI ees oma sdant, - et ma viks rkida, TEIE, VALITSEJA, ees, sama avameelselt, nagu ma rkisin TEIE LAHKUNUD VANEMA ees, kui TEMA MAJESTEEDIL oli soov kuulata ra minu tielik Pihtimus minu elust ja tegevusest. LAHKUNUD VALITSEJA tahe, mis oli antud minule edasi Krahv Orlovi poolt, et TEMA ees pihtida, nii nagu pihitakse oma vaimse ise ees, ma pihtisin, ei olnud ebasiiras ja kuigi minu pihtimus, mis oli kirjutatud, nii palju kui ma mletan, sjase mittekauge mineviku kohta, ei saanud, oma vaimult, teenida ra VALITSEJA heakskiitu; kuid ma mitte kunagi ei omanud phjust kahetseda oma siirust, vaid vastupidi, vaid sellega, peale VALITSEJA enda suuremeelsuse, vin omistada minu vanglakaristuse kergendamise. Ja praegu, VALITSEJA, ei saa millegi teisega ja ei soovi phjendada lootust halastamise vimalusele, kui minu poolsele tielikule siirale avameelsusele.
Olles toodud Austriast Venemaale 1851.a., ma unustasin kodumaiste seaduste headuse ja ootasin surma, - mistes, et olen selle tiesti ra teeninud. See ootus mind ei kurvastanud mind vga; ma soovisin isegi kiiremini elust lahti saada, mis ei totanud tulevikus miskit rmustavat. Mte, et ma maksan oma vigade eest eluga, lepitas mind minevikuga; ja oodates surma, - ma pidasin end peaegu igeks.
Kuid LAHKUNUD VALITSEJA suuremeelsusega oli sobiv minu elu pikendada ja kergendada minu saatust vangistuses. See oli suur arm ja samas ka, TSAARI armulikkus muutus minule kige raskemaks karistuseks. Olles eluga hvasti jtnud, pidin ma uuesti selle poole prduma, et kannatada, palju kordi moraalseid, fsilistest kannatutest tugevamaid kannatusi. Kui minu vangistus oli raskendatud rangusega, millisega kaasnesid suured piirangud, mina vib olla kannataks seda le kergemalt; kuid vangistus, mis on pehmendatud kuni rmuseni, muutis selle tiesti enese kannatuseks. Perekondlikud sidemed, milliseid ma pidasin igavesti katkestatuks on taastatud armuliku loaga perekonda nha, taastasid minus seotuse eluga: kvaks muutunud sda pehmenes jrkjrgult sugulaste armastuse palavas hingehus; klm kskiksus, millist ma alguses pidasin rahulikkuseks, loovutas jrjrgult koha palavale osalusele ammu silmist kaotatud perekonnas, ma rkasin hinges, koos kahetsusega kaotatud nne ja perekonna elu, sgav, vljendamatu piinav kurbus ramuutmatu ja enda s, arutult lhutud vimaluse, muutusin kunagi, vrdselt viie vennaga, oma armsa kodu toeks, kasulikuks ja tegelikeks oma RIIGI teenriteks. Sureva isa testament, keda ma ei lakanud kogu sdamega armastamast ja austamast, isegi sel ajal, kui toimisin tiesti risti vastu tema sooviga; tema viimane nnistus, mis antud edasi minule ema poolt, tieliku kahetsemise tingimusel, kohtas minu juba ammu liigutatud ja avatud sdant.
VALITSEJA ! ksikvangistus on kige udsam karistus; lootuseta, see oli surmast hullem: see on elus surm teadlik, aeglane ja iga pev tunnetatav kigis kehalistes, moraalsetes ja vaimsetes inimese jududes; tunned, kuidas iga pev ha enam puituks, kduneks, muutud rumalamaks aj sada korda pevas kutsud surma appi. Kuid see metsik ksildus sisaldab siiski ht kahtelmatut ja suurt kasu: ta sunnib inimest olema tega ja ka endaga silm silma vastu. Maailma kras, sndmuste hulgas langed kergelt enesearmastuse veetlusele ja viirastustele; kuid vangistuse sunitud tegevusettuses, ei saa end kaua petta; kui inimeses on kasvi ks te sde, siis ta neb ilmtingimata kogu oma mdunud elu telises thenduses ja valguses; aga kui see elu oli thi, kasutu, kahjulik, nagu oli minu mdunud elu, siis ta muutub ise enda timukaks; ja kuivrd kurnav ei oleks halastamatu vestlus endaga endast, kui piinavad on tema poolt snnitatud mtted, mis juba tekkinud, siis neid peatada on vimatu. Ma tean seda kaheksa aastase kogemusega.
VALITSEJA! millise nimega ma peaks nimetama oam mdunud elu? Raisatud kummituslikuslikes ja viljatutes pdlustes, ta lppes kuriteoga. Kuid mina ei olnud omakasupdmatu, ega el; ma armastasin palavalt headust ja tde ja nendele olin ma valmis end ohverdama; kuid ekslik alus, vale olukord ja patune enesearmastus, viisid minu kuritegelikku eksitusse; kuid juba sellele vrale teele astunud, siis ma pidasin oma kohustuseks ja oma auks jtkata seda seni kui edasi minna ei saa. See viis mind kuristikuni ja paiskas sellesse, millest vaid TEIE MAJESTEEDI kikvimas ja pstev andam mind vlja psta vib.
Kas ma olen vrt seda armu? Selle peale ma vin elda vaid ht: - kaheksa aastase vangistuse kestel, ma kannatasin viimasel ajal selliseid kannatusi, milliseid varem isegi vimalikuks ei pidanud. Mitte elunaudingute kaotustest ilmajtmine ei piinanud mind, vaid teadvus, et ma ise mistsin end thisusse, et et ei suutnud elus mitte midagi ellu viia, peale kuriteo, ei suutnud isegi tuua kasu perekonnale, rkimata juba suurest isamaast, millise vastu ja sendasin tsta vandeseltsliku-juetu ke; nii et TSAARI enda armulikkus, armastus ise ja minu omaste poolne rn hoolitsus, mis ei ole minu poolt mitte millegagi ra teenitud, muutus minule uueks piinaks: ma kadestasin vendasid, kes visid teoga testada oma armastust ema vastu, visid teenida TEID, VALITSEJA ja VENEMAAD. Kuid kui, TSAARI kutsel, kogu RUS tusis hendatud vastaste vastu; kui koos teistega asusid maakaitsevkke minu viis venda, ja jttes maha ema ja vikeste lastega perekonnad, panid kodumaad kaitstes oma elu kaalule, siis ma needsin oma eksitusi ja kuritegusid, mis mistsid mind hbivrsesse, kuigi sunnitud, tegevusetusse samal ajal kui ma visin olla ja oleksin pidanud TSAARI ja ISAMAAD teenima; tollani mina muutus minule vljakannatamatuks, mind haaras igatsus ja ma palusin vaid ht: kas vabadust vi surma.
VALITSEJA! Mida ma veel tleks? Kui ma saaksin oma elu uuesti alustada, siis oleks seda elanud teisiti, kuid paraku! Mdunut mber ei pra! Kui ma saaksin oma minevikku teoga siluda, siis ma paluks anda minule selleks vimalus: minu vaim ei kardaks puhastava teenistuse pstvaid raskusi; ma oleksin olnud rmus pesta oma verega endalt maha oma kuriteod. Kuid minu fsilised jud ei vasta kaugeltki minu tunnete vrskusele ja minu soovidele; haigus muutis mind mitte millekski klbmatuks. Kuigi ma ei ole veel aastatelt vana, olles 44. aastane, kuid viimased vangistusaastad kurnasid lja kogu minu eluvaru, hvitades minus kogu nooruse ja tervise jgi: ma pean end juba vanakeseks lugema ja tunne, et minul on tunne, elu ei ole enam pikk. Ma ei kurda elu le, milline pidi jooksma tegevuseta ja kasuta; minus on veel ainult ks elav soov: hingata viimast korda vabaduses, vaadata heledasse taevasse, rohelistele vljadele nha oma isamaja, kummardada tema haual, ja phendada lejnud pevad minu prast hingepiinu tundnud emale ja valmistuda vrikal viisil surmale.
TEIE, VALITSEJA ees, minul ei ole hbi tunnistada nrkust; ma tunistan avameelselt, et mte surra ksinduses vangistuse pimduses, hirmutab mind ja hirmutab mind hulga enam, kui surm ise; ja ma sgavast hinge ja sdame phjast palun TEIE MAJESTEETI vabastada mind, kui vimalik, sellest kige viimasest rngast karistusest.
Milline ka ei oleks mind ootav kohtuotsus, ma allun sellele juba ette, kui tiesti iglasele ja julgen loota, et see viimane kord minule lubatud sdame puistamine TEIE, VALITSEJA, on sgav tnutunne TEIE UNUSTAMATU VANEMA ja TEIE MAJESTEEDI vastu kogu minule osutatud armulikkuse eest.
14. Veebruar. 1857.aasta. Palvetav kurjategija
Mihail Bakunin.
*******
060310VKL
Toimetuselt.
Ba k u n i n i P i h t i m u s j a s e l l e p a l u m i n e A l e k s a n d e r I I o n l e i t u d I I I o s a k o n n a a r h i i v i s t A>1AB25==>9 5. 8. 2. :0=F5;O@88 , a s j a s >1 >BAB02=>< ?@0?>@I8:5 8E08;5 0:C=8=5 . S e e a s i k o o s n e b 5 o s a s t : '. I - @52>;NF8>==KE 459AB28OE 53> 70 3@0=8F59 G. I I ?5@540G5 53> 02AB@89A:8< ?@028B5;LAB2>< 2 =0H8 ?@545;K 8 70:;NG5=88 2 :@5?>ABL ; G. I I I 1 >A2>1>645=88 53> 87 :@:?>AB8 8 >1 >B?@02;5=88 2 !818@L =0 ?>A5;5=85 G. I V ?>1535 53> 87 !818@8 70 3@0=8FC G. V >?88 A 1C<03 ?> 45;C 0:C=8=0 . K o k k u s a d a v iiskmmend ks nummerdatud pool-lehte. Peale selle, oli asja juurde lisatud spetsialselt pitseeritud pakett, milline sisaldas Nikolai I jaoks mber kirjutatud Bakunini Pihtimusest, millele olid Nikolai I poot tehtud mrkused.
Bakunini ortograafia selle iseloomulikkuses on silitatud. Nikolai I mrkused on toodud sulgudes, ja need on vaid spetsiaalselt temale kr. Orolvi ksul mber kirjutatud eksemplarilt.
Pihtimuses ja ka palvekirjas, on kik tsaari , tiitlid jne, kirjutatud suurte thtedega. Pih t i m u s e s o n k i r j a p i l d i h t l u s e t a g a m i s e k s k i r j u t a t u d t a v a l i s e l t v i k e s t e t h t e d e g a . P a l v e k i r j a s o n e s i a l g n e k i r j a k u j u s i l i t a t u d .
K e i s r i p o o l t t e h t u d t e k s t i g a , m i d a s i l i t a t a k s e a r h i i v i s , t e g e l e s -. . C@528G ( . !<8@=>2) .
* * *
. . 0:C=8=, A?>254 ?8A<> ;5:A0=4@C I . . .
ABC?8B5;L=0O AB0BLO. OG. >;>=A:>3>.
>A 874N >A:20 1 9 2 1 . B. 5 0 0 0 M:7.
* * * *
M r k u s e d , r a a m a t u s t M a t e r j a l i d A . B a k u n i n i e l u l o o j a o k s . ( 0B5@80;K 4;O 18>3@0D88 . 0:C=8=0. . >;>=A:>3>. >A:20 1 9 2 3 ) .
O r i g i n aal Pihtimus on kirjutatud suurtele kollaka tooniga ilma joonteta kirjapaberitele. Bakuninile oli isloomulik peenike kiri. Lehed olid kirjutatud tis mlemalt poolt. Esimesest ja viimasest lehest toodi kesolevas raamatus ra fotokoopiatena. Originaal Pihtimuses on 96 lk. (neljaks vihikuks mmelduna 20-24 kl ja viies 8 lk.). See on arvatavasti Bakunini enda poolt mber kirjutatud puhtand, sest parandusi on vga vhe. Parandamisel ta tmbas snad maha ja kirjutas uued nende kohale.
See Pihtimus oli saadetud III Osakonda mbrikus (Selle vlisklje foto on toodud kesoleva raamatu 99. lk) kirjaga : Sankt-Peterburi kindluse komandandilt. Selle kohal on tehtud pliiatsiga kiri:
Hr. Majesteet Keiser kskis selle mber kirjutada III osakonnas, ei ole oluline, kui see saab tehtud mitme erineva kekirjaga, ustavate inimeste range jrelvalve all. Mina omalt poolt palun selle esimesed kaks ja viimased kaks vihikut kirjutada eriti ieti mber. Ja kui see saab valmis, esitada minule.
Krahv Orlov.
O S i j k y & ' , - H I o
x
#
V a b h o սյյխխ՝}} hi mH%sH% h mH%sH% hG? mH%sH% h[$x mH%sH% hWb mH%sH% hma mH%sH% h< mH%sH% hc mH%sH% h9WC mH%sH% hIz mH%sH% h% mH%sH% h+j mH%sH% hf CJ aJ mH%sH% hf hf CJ aJ mH%sH% hf mH%sH%, ' ( ) F b c \ " ) / 5 ? @ F d d ! > a N [ \ = > Y Z b ! " ºҲzzzrrjrjrbZ h mH%sH% hQ% mH%sH% h8Q mH%sH% h+y mH%sH% h, mH%sH% h-} mH%sH% hV mH%sH% h> mH%sH% hb mH%sH% h&- mH%sH% h- mH%sH% hqW mH%sH% hR) mH%sH% hk mH%sH% h1[ mH%sH% hf mH%sH% hG? mH%sH% hi hi mH%sH% hi mH%sH% hf hma mH%sH%# " ?" " " # $ $ $ N' ) ) + , 6/ / / 0 0 n1 3 75 85 n5 5 5 ;6 b7 G8 |9 9 9 W; w; < = xpph`X h mH%sH% h? mH%sH% hJ< mH%sH% h\* mH%sH% h!OA mH%sH% h.1 mH%sH% hn3F mH%sH% hPbv mH%sH% h= mH%sH% h 2 mH%sH% h~ mH%sH% h
mH%sH% h mH%sH% h4 mH%sH% h2- mH%sH% hc mH%sH% h mH%sH% hk8 mH%sH% h+y mH%sH% hrjW mH%sH% h} mH%sH%"= > ? ? ? '? ? ? @ @ @ B "B TB [B B C D E F F G J L $N PO O (Q S iV V W
Y )[ [ ظxpph` h 7 mH%sH% h"Qp mH%sH% hG mH%sH% h_8 mH%sH% h^q mH%sH% hT mH%sH% h3 mH%sH% hx mH%sH% h mH%sH% hSO mH%sH% h mH%sH% hv mH%sH% h mH%sH% h] mH%sH% hn& mH%sH% h mH%sH% h% mH%sH% hn3F mH%sH% hD) mH%sH% hW" mH%sH%"F W c ef eh j ,o o $s sv ~ ׆ I = m d d j Z o A C [ \ 6_ b |b b b b b c c c e e df ef f dh eh fh j j nk k k n +o ,o vp -r #s $s {t |t t t t t t t rv sv #w xxxxpp h- mH%sH% h4C mH%sH% hG mH%sH% hZ-{ mH%sH% h wi mH%sH% h mH%sH% hS mH%sH% h[t mH%sH% h^ mH%sH% hAD mH%sH% hq-; mH%sH% hn& mH%sH% hq[- mH%sH% h & mH%sH% h~ mH%sH% hY mH%sH% hxV mH%sH% hjg mH%sH%*#w 5w Yw Fz { 0| V| ~ ~ j Ƃ ' I ֆ ׆ : H I v # $ " & ) 4 E F N ͽढ़}ummmmm h] mH%sH% h! mH%sH% hcq mH%sH% h*W mH%sH% hz mH%sH% h=i mH%sH% h'qY mH%sH% hY mH%sH% h!a mH%sH% h{% mH%sH% h " mH%sH% h7+[ mH%sH% h + mH%sH% h
" h
" mH%sH% h
" mH%sH% hks mH%sH% h- mH%sH% h mH%sH%* j < = ( @ Ø Ę ! / ̛ l m
c d ! M ȰȨШxphph` hC mH%sH% hW' mH%sH% h5m mH%sH% hC mH%sH% h?<* mH%sH% h# mH%sH% h5 mH%sH% ht. mH%sH% hN mH%sH% hA mH%sH% hF mH%sH% ha mH%sH% hiQ mH%sH% hZ
mH%sH% h9 mH%sH% h mH%sH% h
G mH%sH% hz mH%sH% hcq mH%sH% h 9 mH%sH%"M N ƣ
h b c d n i j T Բ ղ U a xphx h N% mH%sH% hkV mH%sH% h mH%sH% h mH%sH% hd mH%sH% h8BJ mH%sH% hF mH%sH% h mH%sH% hC mH%sH% hFp mH%sH% h mH%sH% hd mH%sH% h mH%sH% hs mH%sH% hW' mH%sH% h?d mH%sH% h= mH%sH% hC mH%sH% hZ mH%sH%&a I T 7 8 [ W ʹ # X Y Z " + K s t u w н}uumumume]e]eR h h mH%sH% h mH%sH% hR+ mH%sH% hlO mH%sH% hs!6 mH%sH% h mH%sH% hQ mH%sH% he mH%sH% h*0 mH%sH% h mH%sH% hv9 mH%sH% h.Lt mH%sH% h` mH%sH% h
mH%sH% hN\ hN\ mH%sH% hN\ mH%sH% hg mH%sH% h'( mH%sH% hCX mH%sH% hCE mH%sH% haZ mH%sH% ' ) W " n o , 3 X D @ A v K B C W u y ؠؐxxpxpxph`x` hzQ mH%sH% h08 mH%sH% hE i mH%sH% h mH%sH% h2 mH%sH% hHq mH%sH% ha mH%sH% h H mH%sH% h9a mH%sH% h mH%sH% h0 mH%sH% hW mH%sH% h1G mH%sH% h= mH%sH% hs!6 mH%sH% hX- mH%sH% hM2 mH%sH% h
mH%sH% h mH%sH% h mH%sH%"C q L
f 6 Z" % 9( * / 5 /7 > xA F I iN aR @X [ ] ` d m n o { R D x p q ! K xxph` hBK mH%sH% h{J mH%sH% h@so mH%sH% hx mH%sH% hP mH%sH% h_D mH%sH% hTfm mH%sH% hb mH%sH% hN mH%sH% h7& mH%sH% h< mH%sH% h t mH%sH% hV mH%sH% h " mH%sH% hi@ mH%sH% h?' mH%sH% h1 mH%sH% h; mH%sH% hzQ mH%sH% h mH%sH%" U E Y ` { | L
e f P : A ] } Z 5 6 ਠxpph h@N mH%sH% h6I' mH%sH% hf mH%sH% h2 mH%sH% htu mH%sH% hjU mH%sH% h,i mH%sH% h6Z mH%sH% hF! mH%sH% hfl mH%sH% h#ux mH%sH% hD mH%sH% hh% mH%sH% hCM mH%sH% h)! mH%sH% h$R mH%sH% hx mH%sH% ha, mH%sH% hb mH%sH%( ) * { | } p % & V w ! ! ! ! ! A" B" X" Y" Z" # % % (& 8( 9( ( ( g) M* n* * * * ȰȰȨИx h1H mH%sH% h:1 mH%sH% h> mH%sH% hav mH%sH% h(Z mH%sH% h mH%sH% h; mH%sH% h< mH%sH% h& mH%sH% hI mH%sH% h`I+ mH%sH% hZP mH%sH% h L mH%sH% h3 mH%sH% h0& mH%sH% h~ mH%sH% h6I' mH%sH%,* * * + + 2, T, X, Y, Z, - / / 1 1 1 K3 `3 r3 Z5 [5 5 5 5 .7 /7 9 9 9 : : : : ; > > > wA xA yA Žzrjrj hz4 mH%sH% h; mH%sH% hyh mH%sH% hb mH%sH% h. mH%sH% hy mH%sH% hsM hsM mH%sH% hsM mH%sH% hj? mH%sH% hm mH%sH% hx mH%sH% h:1 mH%sH% h mH%sH% hV mH%sH% hW mH%sH% hJ mH%sH% hJ hJ mH%sH% h3 mH%sH%'yA }B =C NC YC C C (E E F F I I L L hN iN O O O `R aR R R T U U V ?X @X X [ [ [ [ \ @] Žzrzrrjrjbjb hdAj mH%sH% hr mH%sH% h6i mH%sH% h* mH%sH% heFD heFD mH%sH% heFD mH%sH% hge mH%sH% hk. mH%sH% h| mH%sH% hAz mH%sH% hd mH%sH% hj mH%sH% hz4 mH%sH% hc-a mH%sH% h: mH%sH% hL 4 hL 4 mH%sH% hL 4 mH%sH% hLk mH%sH% h^p mH%sH%$@] A] ] ] ^ ^ ^ ^ ^ e` g` ` ` tb b c c c Ye Ze be 5f tf f f g g h h #i i Xj yj j l 5o p ep fp Dq Eq q ͺݺzrjrr hi^ mH%sH% hI~ mH%sH% h0 mH%sH% hnk mH%sH% hL mH%sH% hN mH%sH% hS
Y mH%sH% h4q mH%sH% h2j mH%sH% h_8 mH%sH% h&W mH%sH% h_ h_ mH%sH% h_ mH%sH% hi mH%sH% hF mH%sH% hr mH%sH% hdAj mH%sH% hdAj hdAj mH%sH%)` Ze g n Eq
w 5{ ʁ X
{ ί ڴ m 6 b f gdd gdO `gdS
Y q (t -t t w
w
x 8x 9x z z z 4{ 5{ "} 4 Ɂ ʁ / G f 5 8 : @ D иxph] h{z h{z mH%sH% h{z mH%sH% h& mH%sH% h: mH%sH% hB mH%sH% hVs mH%sH% h2 mH%sH% h= mH%sH% h4C mH%sH% hJ mH%sH% h{ mH%sH% h{L mH%sH% h 5 mH%sH% ht^ mH%sH% hn mH%sH% h mH%sH% hI~ mH%sH% hs mH%sH% h,Xt mH%sH% hi^ mH%sH%$D W X )
O 7 ` ġ ̣ | T b & ' ) H Шxpxpxpxhx h= mH%sH% hK
mH%sH% h% mH%sH% h{x mH%sH% ht"T mH%sH% h-+ mH%sH% h3 mH%sH% h`B mH%sH% h#. mH%sH% hb mH%sH% hP mH%sH% h) mH%sH% hB
mH%sH% ho mH%sH% hx mH%sH% h4C mH%sH% he& mH%sH% h{b mH%sH% h{z mH%sH%% 9 : ; ͯ ί
< A U Ҳ Ӳ ٴ ڴ . / B m p ؼ T l m ݾ ߾ xxxxpxpxph| mH%sH% h J mH%sH% hA mH%sH% h=-J mH%sH% hh mH%sH% hv mH%sH% hH mH%sH% h mH%sH% hf mH%sH% h?+ mH%sH% hEc mH%sH% h>l mH%sH% h% mH%sH% h mH%sH% hcv8 mH%sH% h'> mH%sH% h! mH%sH% h% mH%sH%, L | g h } Q 9 = [ v } ȰЀxpxph`X hlxY mH%sH% h'?6 mH%sH% h~X mH%sH% h M mH%sH% hd mH%sH% hv mH%sH% h4, mH%sH% hT mH%sH% h w mH%sH% hDPq mH%sH% h
mH%sH% hOpC mH%sH% hO mH%sH% h J mH%sH% hRp mH%sH% h* mH%sH% h?? mH%sH% hsx mH%sH% hhDF mH%sH% hap mH%sH% hsG mH%sH% } 5 6 7 = @ D T v w a b P = E Y J p q e f xph mH%sH% hZr mH%sH% hb mH%sH% hl mH%sH% h[bq mH%sH% hj mH%sH% hH mH%sH% h` mH%sH% h'[ mH%sH% hP~ mH%sH% h* mH%sH% h>s* mH%sH% hr" mH%sH% h- mH%sH% hh! mH%sH% hJ' mH%sH% h J mH%sH% h V mH%sH%, g h m n b c B a B V ] ) / > ^ Z ݽŽŭŭ}umm h^F
mH%sH% h$W mH%sH% hl mH%sH% hW " S' . 0 X5 r: L@ CG M U [ a Ff =m lo x ~ v . gdd Z 9 3 P ! H I h ? w
q = >
xphh htq mH%sH% h0 mH%sH% h mH%sH% h
mH%sH% h ! mH%sH% h+/ mH%sH% h mH%sH% h+ mH%sH% hw mH%sH% hO mH%sH% hH mH%sH% h mH%sH% hRH mH%sH% h{ mH%sH% h{V mH%sH% hn mH%sH% hW1| mH%sH% hp mH%sH% h mH%sH%(
9 Y g h D c Y y ~ . y z ! ! d! e!
" " " " 8$ @$ L$ & ظȸȸȨxx hI} mH%sH% hc mH%sH% h k mH%sH% h` mH%sH% h`) mH%sH% hwy mH%sH% h1 mH%sH% h ' mH%sH% hS0 mH%sH% hn+ mH%sH% h&] mH%sH% hG mH%sH% h w mH%sH% hE mH%sH% htq mH%sH% h7d mH%sH% h@J mH%sH%. & & ?& & & R' S' ' ' ( * * * J- W- %. C. D. E. . . . 0 0 0 s2 2 2 4 4 4 4 4 4 W5 X5 36 7 d9 q: r: w; ; ; ; G= ȸȰȰȰx h` mH%sH% h
gz mH%sH% hJ6i mH%sH% hq mH%sH% h7 mH%sH% hMP mH%sH% h mH%sH% h. mH%sH% hW) mH%sH% hN~ mH%sH% h[ mH%sH% hFQ mH%sH% hx4 mH%sH% h k mH%sH% hJW mH%sH% hI} mH%sH% h&o mH%sH%-G= c> K@ L@ @A D D D XE YE aE cE E F F BG CG G H H J J J YK ZK XL cL M M M M M P S T %T U U _V aV lV Y [ ؝}}}u}um ht mH%sH% hZ mH%sH% h mH%sH% h, mH%sH% hx mH%sH% heO mH%sH% h7 mH%sH% hPw mH%sH% h> mH%sH% h{w
h{w
mH%sH% h{w
mH%sH% h, mH%sH% h mH%sH% h$ mH%sH% h/C mH%sH% hq mH%sH% h# mH%sH% hV mH%sH%*[ [ ]\ _ a a a c 4c Rc c c e e e e Ef Ff #h {h |h mi wj j k Ak l m m m o o o ko lo Lp Mp Tp xxxmx hHz hHz mH%sH% hHz mH%sH% h f mH%sH% hw~ mH%sH% h D mH%sH% h mH%sH% hP. mH%sH% h%yt mH%sH% h( mH%sH% htw mH%sH% hw mH%sH% hhqL mH%sH% h j mH%sH% h4 mH%sH% hGkC mH%sH% h5 mH%sH% ht mH%sH% h mH%sH%'Tp q !t 1v 3w w x x %y Dy { ~ ~ ~ ~ ݁ @ " ) - . p y z иаxxphxh`U hS2 hS2 mH%sH% hS2 mH%sH% hZ`{ mH%sH% h ig mH%sH% hx mH%sH% h*Q mH%sH% h" mH%sH% h mH%sH% ha mH%sH% hv7 mH%sH% h mH%sH% huD mH%sH% h. mH%sH% h
mH%sH% hHz mH%sH% hUW mH%sH% hU=J mH%sH% h#?4 mH%sH% h? mH%sH% h1W mH%sH% hu3: mH%sH%!z П z ͡ Ρ O P D E S c q w ܥ T U S U ] ^ ެ ߬ 5 T U V F 9 " # L ? нееН}}u h mH%sH% h mH%sH% h] mH%sH% hc mH%sH% h} mH%sH% hu( mH%sH% h% mH%sH% hl`& mH%sH% h=r mH%sH% ho! ho! mH%sH% hWH mH%sH% h mH%sH% hp7D mH%sH% h~ mH%sH% h-+ mH%sH% hB mH%sH% h`D mH%sH% hSi mH%sH% hgm mH%sH% h6t3 mH%sH% hmf, mH%sH% h]_ mH%sH% ht mH%sH% hr mH%sH% hya mH%sH% h. mH%sH% hL mH%sH% h& mH%sH%"N N N [P \P yR -S YU X X X X X )Y mZ &[ -[ ;[ \ ] ` ` ` ` ` ` ` b yb zb !c c >f h h Di Ei i xxph`h`h h2] mH%sH% hJ mH%sH% hw1 mH%sH% h- mH%sH% h mH%sH% hn#C mH%sH% hR mH%sH% h. mH%sH% h#v= mH%sH% h uZ mH%sH% hu mH%sH% hS( mH%sH% h- mH%sH% h,c mH%sH% hI mH%sH% hG mH%sH% hs mH%sH% hWw mH%sH% hOH# mH%sH% h? mH%sH%%\P L] ^ m s x -z ϕ 8 ? Z [ * > S T X Y Z gdd i jj kj j m m m m m %p Cp fq q q r r r r s s s s s t u Ov Sv w w w |x x x x ,z -z >z <| ~ C ȸȰxpp hsM mH%sH% h*0] mH%sH% h4Q mH%sH% hvK mH%sH% hKe mH%sH% h1T- mH%sH% h mH%sH% hvT mH%sH% h mH%sH% hQ R mH%sH% hWS mH%sH% hl. mH%sH% h^L mH%sH% h? mH%sH% hD3 mH%sH% h-/ mH%sH% h mH%sH% hv mH%sH%)C ^ c d j t Ӎ 7 J Ε ϕ Е 7 8 @ + ߛ > ? ʡ 7 xphh`h` ho, mH%sH% hiG mH%sH% hws mH%sH% h] mH%sH% h! mH%sH% h>Y mH%sH% h0 mH%sH% h O mH%sH% hy mH%sH% hP mH%sH% hpA mH%sH% h mH%sH% hp mH%sH% h mH%sH% h mH%sH% hsM mH%sH% hSF mH%sH% hp mH%sH% h6 mH%sH% hD mH%sH%%7 Y j 2 H Y Z [ 7 8 f ] $ / 7 չ ֹ
' ( O n ии}}}umumemm h: mH%sH% h}_{ mH%sH% hG^ mH%sH% h by mH%sH% h z; mH%sH% h5 mH%sH% h[R mH%sH% hlP hlP mH%sH% hlP mH%sH% hL= mH%sH% h S mH%sH% ho, mH%sH% h@ mH%sH% h K mH%sH% hif mH%sH% h Ps mH%sH% h mH%sH% hxn0 mH%sH% hv%[ mH%sH%& o { ) * W Y d e j p T U V W Y M N @ A йГ{sskscsc hWX mH%sH% h . mH%sH% h =X mH%sH% hi mH%sH% hw64 mH%sH% h: mH%sH% hwE mH%sH% hb{ h&m CJ aJ mH%sH% hb{ h;d CJ aJ mH%sH% hb{ hF< CJ aJ mH%sH% hWY mH%sH% h&m mH%sH% h mH%sH% hF< mH%sH% hZ\ mH%sH% h( mH%sH% hwW mH%sH%$Z * . / S T U e f p q K L T U V N j r # h gdd I M i j < q r ~ Q n $ % ȭ}umubuZu hD mH%sH% hMW hMW mH%sH% h I mH%sH% hMW mH%sH% h' mH%sH% hpeo mH%sH% h6H mH%sH% h~ mH%sH% hi mH%sH% h|-G mH%sH% h, mH%sH% h$V h$V mH%sH% h$V mH%sH% hA_ mH%sH% h" \ mH%sH% hhU mH%sH% hoT< mH%sH% h-m mH%sH% hWX mH%sH% h. mH%sH%# ! " # " $ D P F L P ȽȽȵȪȗtl h
mHsH h
h
mH%sH% h
mH%sH% hY mHsH hLs mHsH hY mH%sH% hc hc mH%sH% hF:R hF:R mH%sH% hLs mH%sH% hLs hLs mH%sH% hF:R mH%sH% h mH%sH% h mH%sH% h6 mH%sH% h3 mH%sH% ho mH%sH% hpeo mH%sH%) > @ gdd 0 2 j \ 8] b] ^ ^ ^ ^ !_ a _a a a b #b $b Tb Ub ab c d fd d d d d d ŻųųųÐx hR mH%sH% h~ mH%sH% h mH%sH% h+wz mH%sH% h I h I mH%sH% h~ mH%sH% h mH%sH% h9WC mH%sH% h I mHsH Uh I mH%sH% h)f mH%sH% hRE mHsH h 3 mH%sH% h* mHsH h* h* mH%sH% h* mH%sH%* F\ H\ *] R] T] V] X] j] l] n] $b d d d d d d d d d d h]hgd \ &`#$gd \ gdd A l l p o o l o n t i n d i g a t e h t u d m r k u s :
m b e r k i r j u t a t u d e k s e m p l a r o n a n t u d l e V a l i t s e j a K e i s r i l e 1 3 . a u g u s t i l 1 8 5 1 . a . , k r a h v O r l o v i a l l k i r j a v a s t u .
. C15;LB .
* * *
P i h t i m u s k i r j u t a t i m b e r m i t m e k i r j u t a j a - k a l l i g r a a f i p o o l t 1 4 6 l k . k i r japaberi formaadis. See eksemplar on tis Nikolai poolt servadele tehtud mrkusi (NB. !, ja fraasid). Kik need mrkused on lakiga kaetud. Kikide mrkuste Nikolaile kuulumist testab Dubelt iga kord oma allkirjaga. Sellest eksemplarist on vastavatest kohtadest vetud Nikolai mrkused. Dubelti mrkuseid siin ra ei tooda. Esimesel lehekuljel tehtud Nikolai mrkus on toodud ka kohe ra. Mnel puhul tegi Bakunin ise mrkusi. Kirjaviisi iserasused on silitatud. ((Antud juhul on see ksitav, sest siin ma sellest reeglist kinni ei pidanud ja vtsin aluseks igekirjas kirjutatud sna thenduse. Palun vabandust, sest nd on kik vead minu omad. Stiili aga pdsin silitada, niivrd kui oskasin. Laused oo tal testi rasked, nagu saksa keelest vetud, kuid nneks mitte nii pikad. Pikad laused on valdavad tema hilisemates tdes. Siin, paistis, et pdis mtet lihtsalt ja selgelt vljendada. Kes tahab originaali nautida, peab hankima vene keelse trkise. Neid on vhemalt kolm eri vljaannet. Esimest ei ole ninud. Viimased kaks lalpool nimetatud
Polonski poolt vlja antuna 1921 ja 1923.aastal. Viimane on tiuslikumas raamatus on Pihtimus avaldatud koos vljaandja poolt tehtud mrkustega, st. tekstis leiduvate prantsuse- ja saksakeelsete lausete tlked ja muud mrkused, milliseid 1921.a. vljaandes antud ei olnud. See oli juhus, vi minu vi ttaja viga, et teine kord tellides varasema vljaande sain. Vimalik, et vtan asja uuesti ksile ja lisan 1923.a. vljaande mrkused ja registri. Lisaks veel muid dokumente ja nimede register. Bakunini tid on avaldatud veel teiste inimeste poolt. Nad on olemas Rahvusraamatukogus. KL)).
2010.
PAGE
PAGE 64
d d d d d d d d d d d d d d d hWY 0J mH nH uhWY
hWY 0J j hWY 0J Uh* hR mH%sH%d d gdd , 1h / =!"#$% @ @ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i R T a b l e N o r m a l 4
l 4 a ( k ( N o L i s t 4 @ 4 \ F o o t e r
! . )@ . \ P a g e N u m b e r j ' ( ) F b c
\ ! ' - 7 8 > O [ e^ e` b ,g g $k sn u } I = m d d j Z B A 9 . ` ? 1 _ )% y+ , (4 7 < > D H M WQ {S UV [ ] d f l p rw { Z } У ܨ o ۹ 8 d h \ } @
U " $ Z) t. N4 E; A I O U HZ ?a nc l r y x 0 Е W % I + 7 { 4 9
X $ ?) Y3 6 I> ^D NQ R a g l /n t y } щ : A
\ ] ² , @ U V Z [ \ , 0 1 U V W g h r s M N V W X P l t % j ! " I J n o y z # $ $ w x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 ( 0 x 0 8 0 x 0 x 0 X 0 X 0 ` 0 x 0 ` 0 ` 0 h 0 x 0 p 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 ( 0 0 x 0 0 0 8 0 8 0 x 0 H 0 H 0 0 P 0 P 0 X 0 x 0 ` 0 ` 0 h 0 x 0 p 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 ( 0 ( 0 x 0 8 0 x 0 H 0 x 0 P 0 X 0 x 0 ` 0 x 0 p 0 x 0 0 0 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 ( 0 x 0 0 0 8 0 @ 0 P 0 x 0 0 ` 0 h 0 x 0 p 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 0 0 0 0 0 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 @ 0 ଡ " = [ #w M a * yA @] q D } Z
& G= [ Tp z ? # U
. N i C 7 d d
! # $ % & ( ) + 3 F C ` \P Z d d " ' * , 4 d ! ! S U i k & - 1 2 ; < E F I V W ` d x y
# % a b
! " a d N P [ ] ~ Y [ ? A
!
! ! ! "
" # # $
$ $ $ ' ' + + 8- 9- - - ;. =. b/ c/ / / 1 1 4
4 6 6 7 7 #7 /7 07 57 77 8 8 8 8 9 9 < < = = > > ? ? u@ w@ A
A B B C C D D E E $F %F G G (I )I K K N N N O )S *S S S U U X X Y Y Z Z Z Z [ [ [ [ ] ] d^ f^ d` f` b b b b c
c c c [d ]d e e g g +g -g g g vh xh -j /j #k &k l l l l l l am cm n n rn tn 5o 6o Yo [o s s u u u u v v x x y y z z 'z (z } } ~ ~ H J 4 5 E F j l B C _ a j k q r < > ( ) @ A ! " / 1 ̒ Β ' ( . / 8 : 9 : l n
| } c e ! # ʘ ̘ : ; ƚ Ț + - 7 8 G J [ \ ^ _ b c ǝ ̝ ^ ` Ğ Ş ʞ ˞ h i b e n o y { r s P Q i k S U D E T V Ҩ Ө ը ֨ " # , - 7 9 d f ԩ ֩ U V a b I K T U 7 8 J L 8 9 [ \ s t W Y c d h i ǰ ʰ + , 5 7 > @ E G Ѵ Ҵ Z \ > ? e g ¶ Ѷ Ӷ > ? X [ L M p s + - 4 5 < = w x μ м 5 7 G H N P 1 2 I J f h p q 6 8 y } l m ? A Y ] i j M O . 1 % & Q R A C , - % & . / i k + , V W @ B A B v w @ C : ; I J ` c p q c e t u ' ) 7 : c d s t i j n o @ A P R k l - / 7 8 / 0 5 6 D E
# $ 8 9 2 4 1 2 v x x z
$ 4 5 @ E [ \ f k l m } C F ) * ] a ] ^ ? A D E v
y
; <
7 9 L M U V r t + , > @ H I O Q
| } ( ) . 2 + , a c w x - . 9 : C E ^ ` x y ! ! ! ! " " 3$ 5$ $ $ $ $ $ $ $ $ $ $ (% *% C% D% ]% _% % % % % % & w& x& <' >' ' ' ) ) ) ) 5* 7* * * + + + + x+ z+ + + , , , , , , , , q- r- - - - - - - Q. R. . . . . 2/ 4/ 40 50 A0 B0 O0 Q0 0 0 _1 `1 2 2 2 2 3 3 23 33 3 3 3 3 '4 )4 4 4 4 4 W5 Y5 5 5 c6 d6 z6 {6 7 !7 %8 '8 8 8 8 8 9 9 9 9 49 59 d9 f9 9 9 9 9 ~: : : : : : ]; ^; ; ; (< )< 6< 9< < < < < = = = = = = = = > > > > > > ? ? @ @ @ @ @ @ A A qA rA yA zA A A A A A A A B =B >B WB YB B B C C OC PC fC hC C C D D D D dD fD lD nD D D D D D D E E 9E :E E E @F BF
G
G 9G ;G G G H
H H H H H %H 'H 0H 1H 6H 8H I I sI tI I I J J DK EK HK IK K K 6L 7L M M oN pN +O ,O 2O 3O @O AO O O O O P P P P /P 1P VQ YQ Q Q 5R 6R R R R R R R R R R R %S 'S pS qS xS }S S S S S kT mT V V TV WV X X X X Y Y iY jY oY pY vY wY bZ cZ Z Z Z Z Z [
[ [ o[ p[ [ [ \ \ A\ B\ T\ V\ ] ] ^ ^ ^ ^ B_ D_ _ _ !` "` ?` A` a a b b b b c c Cc Dc Oc Pc Vc Wc gc hc d d d d d d e e e e e e e e e e f f Sf Uf f f /g 1g Kg Mg g g di ei xi yi i i Aj Cj j j l l l l m m Fm Hm jm km pm rm m m up wp p p Ts Us bs ds s s 9t :t t t t t u u u
u _ a զ ֦ ۨ ܨ ª Ī 0 1 D E y } [ ] v x B C K L j l ǰ Ȱ ΰ ϰ m o ı ű ʱ ˱ * + 0 1 7 8 ߲ = ? M N i k h i } д Ҵ C E ~ i j ڹ ݹ " $ ? @ & ( ¼ C D ½ ̽ ѽ S U l m T V r s : ; K M y { I J N P O Q ? @
; < + - 2 3 6 9 w x z { 4 6 c e H J h j U V p q [ ] L M r t ) * g i 0 1 2 3 i j o q d f c e 1 2 4 5 C E j k u v z | - . . 0 ( ) Z \ x y [ ]
3 4 ; = 3 5
3 5 ? @ E G i j } ~ m o " # j k A B y { s t B C ? A m o u
w
= > M
N
v
w
< > [ \ i l e f 1 2 j l o p f g s u o q : ; N P | ~
A C T V L! N! ! ! G" I" " " $ $ $ $ $ $ % % & & & & && (& & & & & & & & & & & ' ' ' ' ' ' ( ( ( ( ( ( ( ( M) N) Y) [) ) ) *
* * * 5* 7* !+ "+ |+ }+ + + + + , , .- /- f- h- s. u. . . / / !/ "/ (/ )/ 3/ 4/ 9/ :/ / / 0 0 0 0 \1 ]1 e2 f2 2 2 _3 `3 3 3 @4 A4 L4 O4 %5 &5 B5 D5 5 5 6 6 6 6 7 7 7 7 9 9 : : D; F; ; ; < < < < > > > > ? ? Z@ [@ e@ f@ A A A A A A 5B 7B iB nB {B |B B B B B C C C C ?C AC tD uD mE nE (F *F XF [F pF sF F F 4G 6G 'H (H cH eH I I I I I I I I MJ NJ cJ dJ nJ oJ J J `K aK oK pK K K K K jL kL L L L L L L M M |M }M M M M M M M iN jN N N O O TQ UQ Q Q ER FR R R S S T T T T T T T T U U V V =W >W Y Y Y Y GZ IZ lZ mZ Z Z Z Z [ [ [ [ %\ '\ p\ q\ }\ \ ] ] y^ z^ ^ ^ C_ E_ ` ` >a @a a a a a 4b 6b b b c c mc oc Nd Od Vd Wd d d d d @e Ae e e
f f f f ?f @f #h %h h h i i i i j j Mj Oj k k k k l l Fm Hm o o p p r r r r *s +s is ks s s 1t 2t u u u u u u u v *v ,v vv xv v v v v v v v v _w `w w w w w w w x x =x ?x x x x x y y z z 4z 5z Yz [z { { { { B} D} } } } } } } } } } } } } ~ ~ |~ }~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ + , $ & E G i k N P [ \ k m w y
" # % 3 5 ֈ É ĉ / 1 < = A B U V k l q s . / " W X { | ! # ֍ ʎ ˎ ώ Ҏ = ? Ï ď ֏ ͓ ϓ ? @ U W Ɣ Ȕ Y Z g i Ε ѕ Q R j k U V r s ~ Ƙ ɘ Q S ޙ e f t v s t כ ؛ _ ` l m r t & ( V X U W X Y H I ʤ ̤ ĥ ť r t ͦ Φ ; = $ & B D N O I J ҭ ӭ
> @ H I A B L M n p H J v w ұ Ա ! # ̲ β # % + , ش ٴ ζ ϶ p r 6 7 = > V X u v + - ; < W Y ) + Q S _ a q r U [ \ d e h K M * , t u / 1 G I e f w y B D Z [ ` c 2 3 X Z C E
P R x z 3 4 H J
v w 1 3 6 8 d f q s 0 1 V W 1 3 g h L N z | , - A C @ B ! F H ( ) E F K L Y Z # % " # T U ` b U V ` a c d 3 5 . 0 R S j l W X [ ] I J 8
:
I K
I J z {
K L U W \ ^ ! + -
C E j l N Q V Y W Y Y Z %" '" $ $ % % $% %% K% M% o& q& x& z& ' ' z' {' ' ' ' ' (
( ( ( 2( 3( ?( B( ( ( >) @) ) ) ) ) L* M* _* a* * * , , - - - - c- e- . . . . D/ F/ D0 E0 0 0 0 0 0 0 1 1 2 2 2 2 W3 Z3 3 3 3 3 3 3 D4 E4 4 4 4 4 4 4 4 4 I5 K5 5 5 "6 #6 6 6 6 6 7 7 8 8 Q8 R8 Z8 \8 : : 0; 2; M; O; d; e; < < [< ]< < < < = Z= [= p= r= = = = = = = = =
> > H> J> a> b> > > > > M? O? ? ? ? ? @ @ @ @ @ @ @ @ SA TA CB EB QB RB B B QC RC ]D _D PE QE EF FF VF WF uF wF F F G G /G 0G G G sH uH H H [I ]I pI rI I I nK oK |K }K K K L L L L L L L L +M ,M eM gM M M M M M M NN PN oN pN =O ?O O O O O O O P P P P LQ OQ Q Q Q Q R R R R S S S S T T
T T T T T T T T #W %W W W X X X X X X tY uY @Z AZ UZ WZ Z Z T[ U[ [ [ [ [ \ \ l^ m^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ` ` a a a a c c d d e e g g g g g g g g /h 0h
i i i i /j 0j Jj Kj Yj [j hk ik qk sk k k k k l Zl [l l l l l Zm [m .n 0n @n Bn ]o _o p p q q r r s s s t Et Gt t t
u u u u u Mu Ou v v v v v v v v zw {w w w w w w w px sx y y z z { { B{ D{ n{ o{ z{ {{ { { { { | | | | } } } } [ ] Ձ ׁ ߁ 4 6 2 3 Љ ҉ 9 ; B D m n { | ? A @ B ͔ ϔ M N
9 : | } 7 8 % & y z ʚ ̚ ( ) " $ % ) * 1 2 6 7 C E H I M N Y \ c d l n v w z { ~ ǜ Ȝ Ԝ ֜ ٜ ڜ " # * + 4 5 7 8 A B G H M N S T Y [ ^ _ a b e f l m o p x y ĝ ŝ ̝ Ν Н ѝ ԝ ՝ ٝ ڝ ݝ ޝ
" # ( ) 5 6 ; < J L O P S T [ \ d f h i o p s t y { } ~ Þ Ş ƞ ̞ ͞ ݞ ߞ , . 0 1 7 8 = > C D I J L M Q R T U Y Z e f p q v w | ~ ǟ ȟ ʟ ˟ џ ҟ ݟ ޟ & ' / 1 4 5 7 8 ? A C D I J U V a b k l q r { | Ġ Š Р Ѡ ۠ ܠ ߠ
! % & ) * . / 1 2 9 ; < = C D J K P Q X Y [ \ c d i j o p r s w x | } ȡ ɡ Ρ С ԡ ա ١ ڡ ߡ ! " + - 6 7 9 : = > F H J K M N T U [ ] c d h i q s y z ~ Ģ Ƣ ˢ ̢ Т Ѣ Ԣ բ ٢ ڢ
" $ % 4 5 7 8 @ A E F L N Q R V W \ ] a c f g i j r s u v | ~ ã ţ ƣ ɣ ʣ ѣ ң գ ֣ ۣ ܣ " # - / 1 2 8 9 > ? M N Z ] b c g h p q ˤ ͤ Ӥ Ԥ ݤ ޤ
* + , - / 0 8 9 = > J L Q R Z [ ^ _ c e i j q r t u z { å ĥ ɥ ˥ ͥ Υ Х ѥ ӥ ԥ ץ إ
" $ - / 7 8 ; < B D F G O P S T \ ^ n o x y Ȧ ʦ Ӧ Ԧ
! # $ ( ) + , 2 3 = > D F H I O Q X Y [ \ e f k l r s { } ç ħ ʧ ˧ է ֧ ا ٧ ݧ ާ
! % & ) * 6 7 : ; > ? A B I K M N T U Z [ a b h j r s w x | } Ũ Ǩ ˨ ̨ Ҩ Ө ը ֨ ި
" $ * + - . 9 : = ? A B G H L M P Q U V \ ] d f h i k l r s w x ũ ǩ Щ ҩ ԩ թ ީ ߩ
# $ ) * 0 1 8 : = > @ A G H Q S W X ` b f g j k m n r s | } ʪ ̪ Ϊ Ϫ ժ ֪ ڪ ܪ ߪ
! ) * . / 9 : D E J K O Q V W [ ^ g i k l p q u v ȫ ɫ ի ٫ ګ
) * . / 9 : < = O P ] _ c d i j o p u v | } Ƭ Ȭ ͬ ά Ҭ Ӭ ڬ ! % & 0 1 ; < B D M O S T Y Z _ ` h i q r ǭ ȭ έ ϭ ح ܭ ݭ ! " % ' + , 5 6 8 9 ? @ C D K M ] ^ a b f g j k o p v w z { ɮ ʮ ̮ ͮ Ѯ Ү ֮ خ ܮ ݮ
! ) + 1 2 4 5 : ; @ A D E H J L M X Y b d g h p r v w { | ů Ư ɯ ˯ ү ӯ
& ' . 0 3 4 : ; A B H J P Q U W Y Z \ ] h i s t ° İ Ű ʰ ˰ а Ұ ۰ ݰ
! " & ' , - 4 6 : ; C D I J N O R T Y Z \ ] ` a e f p r w x } ~ ± ˱ ͱ ۱ ܱ % ' ) * . / 3 4 7 8 > ? C D N O Y Z h i p r x z ò ˲ ̲ Ҳ Ӳ ֲ ײ ߲
* 0 8 9 ? E K L S ] c d j k p q u v | } Ƴ dz ɳ ʳ Գ ճ ߳
! * 1 3 5 = C H I S [ f n q t | } ´ ô δ ϴ
% & * + 5 6 @ A F H K R U X \ ] f g p q ~ µ õ ǵ ȵ Ե ֵ ۵ ܵ ߵ
" # ) * / 0 6 7 D F J K P Q Z \ ` a h i m n r s ~ ¶ Ķ Ͷ ϶ Զ ն ۶ ܶ # $ ( ) 2 3 9 : E G K L P R [ \ i k n o r s y z | } ÷ ķ ȷ ɷ ͷ η ٷ ۷ ܷ ߷ , - / 0 4 5 9 : C D N Q X Z \ ^ c e i j l m s t } ø ĸ ɸ ʸ Ѹ Ӹ ٸ ! " % ' * + / 0 ; < ? @ D E L M P Q U V ] ^ f g k l q r t u ¹ ǹ ɹ ˹ ̹ й ѹ Թ չ ܹ $ % ' ( - . 2 3 ; = @ A D E O Q T U Z [ ^ _ a b i k q r | } ź Ǻ ˺ ̺ κ Ϻ Ժ պ ۺ ܺ ߺ
! # ( ) 2 3 7 8 E G K L T V Z [ j k w y { | Ļ Ż л ѻ ܻ ) * 3 4 : = ? @ I J T U ] ^ e f h i p q v x y z ļ ż ɼ ʼ μ м Ҽ Ӽ ۼ ܼ + - 1 3 5 6 8 9 ? @ C D J K O P U W ^ _ c d n p r s z { ʽ ˽ ν Ͻ Խ ս ٽ ڽ ݽ ! # $ ) * , . 4 5 ? @ F G M N S T ] ^ i k p q v w ~ ƾ Ǿ Ѿ Ӿ ߾
$ % . 0 9 : C D J K T V Z [ _ ` d e n o s t w x ¿ ÿ ʿ ˿ п ѿ ܿ
! " $ % . / 7 8 = > G H L N W X ] ^ e f k m s t | }
$ % ) + 2 3 ; < F H J K R S Y [ _ ` k l t u y z | }
* + - . 8 9 < = B C M O U V Y Z c e i j l m o p w x | }
! , - 7 9 ? @ D E I J N O Y Z \ ] c d j m v y z { ! # $ - . 5 6 > @ F H N O R S W X [ \ ` a h j r t z {
! % & + , 1 3 : ; @ B K L R S Y Z a b p q { | ~ ! " * + 5 6 8 9 A C F G J K N O R S V W [ ] c e m o s t w x | } ! " * , 0 1 5 6 = > @ A H K M N R S W X _ ` g h r u ~
" $ ' ( + - / 0 : ; C D K L N O S T V W ^ _ c d f g m n q r { }
# $ & ' * + / 0 7 8 < = A B E F K L Q R T U X Z ] ^ b c g h s u w x
& ' . / 9 : @ B D E O P X Y ] ^ g h q s | }
$ % * + 1 2 6 7 ; = B C J L N O V W \ ] a b f g r t } ~
! # & ' ) * - . 2 3 8 9 > ? H I L M U W ] ^ d e j k r t v w
& ' , . 1 2 6 7 ? @ F G U V Z [ _ ` e g i j p q u v y z | } ! . / 4 5 9 : = > @ A G H L M O P W X _ ` f g i j q r y {
! " % & , - 5 7 ; < A B F G M N U W [ \ b d l m r s u v { } " # ) * / 0 3 4 : ; A B F G J K S U Y Z ^ _ i j n o q r w x ! " 1 2 : ; ? @ D E I J Q S \ ] b c g h o p r s z {
! % & , - 0 1 5 6 : < C D K L Q R [ ] d e n o w y # & * , 5 6 9 ; @ A C D G H L M W X _ a c d l m x z | } ( ) - / 2 3 ; = D E J K T U \ ] h k r s u v x y ~
! " ' ( 1 3 7 8 B C I J L M Q R \ ] b c g h n o w x
& ' 1 2 4 5 7 8 > ? B C K L U V b c h j u w | ~
+ , - . 2 3 : ; < = G H I J S V [ ] ` a m n q r t u } ~
' ) . / 4 6 9 : > ? E F M N [ \ g h o q x y # % , - . / 7 8 : ; A B J L N O S T V W [ \ i j p q s u { | ! " , - 7 8 B C K L U W b c e f n o x y " / 0 6 8 ; = G J M N R S Y Z ^ ` a c d e h i l t x z ' ( / 0 7 8 < = E F U W a b e f p q x y }
! ) * 3 4 9 : < = ? @ E F G H L N Q R T U ` a i j n o t u z {
& ' 1 2 6 7 9 : @ A J K R S U W Z [ b e u v ~ ! " ) * 4 6 > ? G H M N X Y \ ^ b c h i n o t u z { ! % + , 6 7 @ A C D I J M N W X ` a c e m n t w | } ! " $ % ) * 1 2 7 8 A B H I P Q T Z \ ] e g k l p q y z | } ! ( ) 2 3 7 8 ; < > ? D G O P Z [ a b i j p q s t z { } ~ ! # $ * + 2 3 = > H I M N W Y ^ _ h j n o s t v w { |
! # $ , - 1 2 = > D F J L S U W X ^ _ d e m n p q x y
" $ , - 2 3 8 9 ? @ D E G H S U \ ] _ ` l m u v x z ' ( - . 0 1 6 8 ; < ? @ E G J K O P S T [ \ ` b d e j k o p x y
! % & ( ) 2 3 7 8 > ? G H M O R S U V \ ] o q u } & - E I a d
[ ] ~ ! ! ' ' - - 7 7 8 8 > > N O [ [ d^ f^ d` f` b b +g -g g g #k &k rn tn u u } } H J < > l n c e c e i k Y [ A C @ B 8 : - /
_ a > @ 0 2 ^ ` (% *% x+ z+ , , '4 )4 7 !7 < < > > D D H
H M M VQ XQ zS |S TV VV [ [ ] ] d d f f l l p p qw rw { { Y Z | ~
ϣ У ۨ ܨ n o ڹ ݹ 7 9 c e g i [ ] | ~ ? A
T V " " $ $ Y) [) s. u. M4 O4 D; F; A A I I O O U U GZ IZ >a @a mc oc l l r r y y w y / 1 ϕ ѕ V X $ & H J * , 6 8 z | 3 5 8
:
! W Y $ $ >) @) X3 Z3 6 6 H> J> ]D _D MQ OQ R R a a g g l l .n 0n s t y y } } Љ ҉ 9 ; @ B [ ] \ ^ ò + 0 ? E T ] + 1 ? C T [ f n q t L N V X O Q k m s u $ & i k " H J m t x z " % # $ v } - H I d g g ֩ R , , S. s. Z HZ _l l 2p Up _y y % ' I +
9
Q R s t : ² 0 @ E U 1 ? C U [ f H M R X K t u " I t x q v } R U K o i t n& ?d V _8 _J `Z gm l( l W" ' {L 0 ~ ? ; Y 08 k 9a h ( 3 D | J< Si p Ls
x 9 ? A u Q _ ~ * 1 Ec : B" sM A_ b %i ) a I} x wW {z Y ! 2 6Z ` 5 b s t x 0& 9 J P ] ~ J ! ! h! o! !
" " " r" # OH# y# * $ Q-$ 4$ I$ % ,% 8% _A% N% Q% {% & 7& l`& ?' 6I' J' W' u( U) 3) D) R) W) f) `) ?<* \* >s* -+ -+ `I+ n+ ), , z, 4, D;, B, Wa, a, mf, o, - &- 1T- q[- t- w- l. . P. k. / 0 *0 xn0 1 .1 w1 2 &)2 S2 3 6t3 L 4 4 4 w64 #?4 LW5 6 s!6 '?6 7 7 87 k8 cv8 Y 9 v9 : v$: u3: Q: q-; `; z; < F< oT< ~< = L= u= #v= > R> j? ? G? V%@ x@ !OA pA `B C KC C n#C 9WC GkC OpC p7D AD eFD _D `D CE RE F n3F hDF G G |-G 1G iG sG 1H >H I gI I 6eI =-J U:J U=J 8BJ WaJ lJ {J K g K BK MK vK L ^L hqL M _M WM _qM :N @N 8O O O PO SO ]O eO lO $P @P ZP FQ iQ *Q G_Q R Q R $R F:R qR S &-S WS t"T hdT jT sT hU V kV xV *W 1W ;W IW JW MW rjW qW W =X ~X S
Y >Y 'qY lxY PZ 4Z uZ v%[ '[ 7+[ " \ \ \ K\ N\ E ] ] *0]
E] G^ X^ i^ t^ _ 6_ ]_ Qa_ G` *+` ?` {` a c-a ya q1b ,c yc "d 7d ;d Ke Xe ge if f f f )f hf jg ig Ph yh i E i ,i J6i ;i W ? J } b p $ A fl k_ 2- Y `i h% @ D G i 3 v7 E H w " F d = N 2 H , v3 N {V &] i e& & G O nk Z . 3 uD IG $P b w
* '7 A r H e n ~ 2] _8 c * ` < 4C N i n ;{ % S( $W y Rp o L 3
X } - X B / %_ #. e h G t. (Z ^ Pw x {r H O KP P v . 0 7 R % :1 SF Q { d +y ! < c) C G | q, x4 R
d d xe / 5 = ] t 5 @J !a ma m _P ?+ L y CX , . 4 B c - 6 U v s @ D F T V n . < 'E -d . s wE E P ~
x " : `G _ f RH Vs { + > J=
G [ |u = ( 3 w P' 0 5m { ~ '(
v u/ < /B b < *o E a . F ?? M2 7 X=
E
L +j ' vT d q
# c@ 4C S0 : VB
. j 4q D3 R WY 6 < ap 5t E
# -/ ZF sM q 8Q 6i w J ` CM
s T r V b /C < ! 8 = -m B =
yU v ~ ! 2 [R
] 0 lP V a |
b % 7 m ( S $V k ( * - B ] i D ~ - . P V t ! L Jh ^q P~ aZ Z S + ' R+ y ] ~ of {\
& 3 2j 5 G & z4 4 &W k |. Wb y | ~ UW >l > I r , 9 % : WX -; X Z\ ]b g M p H W , N ZP c s @ U U h U U t u P @ P | P @ P P @ P P @ P P @ P P @ P \ P @ P @ U n k n o w n G z T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z A r i a l " 1 h ft-& . UR . UR ! r4 d 3 H ) ? f K o i t K o i t Oh +'0 d
,
8 D L T \ s s Koit f oit oit Normal Koit l 763 Microsoft Word 10.0 @ `1 @ Ak@ . UR ՜. +,0 h p
Kodu itl {
Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~ R o o t E n t r y F pO6 1 T a b l e 6 E' W o r d D o c u m e n t .j S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 C o m p O b j j
F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 9q