Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ A C ž’’’ @ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ :F bjbj¬¬ .J Īń Īń H2 ’’ ’’ ’’ ¬ p p p 8 Ø Ä ¬ © ¶ Ü Ü " ž ž ž ž ž ž ( * * * * * * _ R ± 6 * 9 ž ž ž ž ž * ž ž c b
b
b
ž Ś ž ž ( b
ž ( b
b
t
t
ž Š ĄjJžŪÅŹ p Ų R t
( y 0 © t
ē *
" ē t
¬ ¬ ē t
“ ž ž b
ž ž ž ž ž * * ¬ ¬ Ä p L
¬ ¬ p
Kelmus, pettus - kuritegu võõra vara ja varaliste õiguste vastu, teistest sarnastest kuritegudest erineb meetodi või kallalekippumise vahendite poolest (pettus, kannatanu ekiteele viimises tõe moonutamisega või väära asjaolu välja mõtlemisega, tihti lihtsalt faktide maha vaikimisega). Ühtede varaliste kallalekippumiste liikides varguses, riisumisel, omistamisel on kallalekippuja tahe suunatud vahetult asjale, möödudes valdaja või omaniku tahte mõjutamisest. Teistel juhtudel näiteks mõnedel röövimise liikide või väljapettmise liikide puhul on olemas kannatanu tahte vägivaldne mõjutamine, tema vägivaldne allutamine.
Kelmuse puhul on kannatanu tahtel aktiivsem roll, kallalekippuja teda ei ignoreeri ega sunni vägisi, vaid vastupidi, valib tema kannatanule kahju tegemise vahendiks, ärgitades teda teatud suunas tegutsema. Süüdlase tegevus seisneb justkui kannatanu tegevuse motiivi võltsimises. Sellega erineb kelmus teistest sarnasest kuritegelikest toimingutest võltsingust, järele tegemisest, millise lähimaks eesmärgiks on asjade: kaupade, dokumentide jne. võltsimine. Kelmuse mõiste, kui eriline varaline kuritegu on ka doktriinis ja positiivses õiguses tekkinud suhteliselt hilisel ajal. Vaid hilisem rooma õigus eraldas ta furtum “ist, milline hõlmas kõiki varguse liike, spetsiaalse kuriteo liigina stellionatus. Selle nimega tähistati seesama tegu, nagu ka dolus malus, kuid viimane oli aluseks tsiviiltehingu vaidlustamiseks actio doli teel aga stellionatus süüdlase avalikule jälitamisele. Rooma juristid mõistsid Stellionatus“se all kuritahtliku tegu, millist ei saa mingi teise kuriteo liigi alla võtta. Vahest teise arvelt kasu saamine pettuse tel võeti furtum“i või falsum“i alla. Hilisem Lääne Euroopa õigus eraldas selle samuti üldisest varalistest kuritegudest spetsiaalsesse tegude kategooriasse valskuse tunnuste järgi varjates või moonutades tõde. Sellise tegevuse läbi rikastumine jääb teisele plaanile. Kuriteo objektiks on spetsiaalne õigus tõelisusele, mis peab olema aluseks tsiviil, varalistes ja avalik-õiguslikes suhetes. Möödunud sajandi seadusandlustes ja isegi jooksva sajandi vanemates koodeksites on kelmus sulanud ühte võltsimiste, järeletegemistega kategooriasse, kujutades endast vaid falsumi erikuju, st. valelikud teod. Koos kelmuse järkjärgulise eristamisega üldisest varalistest kuritegude grupist, aga ka tegude grupist, mis oli suunatud tõe vastu, see eristus pettuse (dolus) mõistest tsiviilõigusrikkumisena, tehingust saadud kahju või väljamineku eest hüvituse nõudmise õigusest, millise allikaks on pettus või eksitusse viimine. Mõiste õigus tõelisele ei ole täpselt määratletud ja ei ole seepärast karistatava pettuse määratluse tunnuseks. Sellega ongi seletatav see, et suuremas osas koodeksites ei kohta karistatava pettuse üldist määratlust, vaid on loetlstud üksikud kelmusena võetavad karistatavad teod, näiteks kaupade müümisel mõõtude ja kaaludega petmine, võla teistkordse maksmise nõudmine jne. Katse kehtestada üldised kelmuse (Betrug, escroquerie) tunnused on uue aja tulem. Eriti tähtsad on selles suhtes tööd: Köstlin“a (Abhandlungen aus dem Strafrechte Tübing, 1858) ja Merkel“i (Kriminalistisihe Abhsndlungen. II Die Lehre vom strasbaren Betruge, Leipzig, 1867). Ja praegu, siiski, ei saa kelmuse tunnuseid lugeda täpselt määratletuks. Väheste eranditega, isegi uusimad kriminaalkoodeksid ei anna kelmuse üldist määratlust. Praegu üldtunnustatud kelmuse mõiste on taandatav järgmistele tunnustele. Kelmus on teise arvelt pettuse teel varalise kasu saamine. See kasu võib seisneda otseselt varaliste objektide saamises, mis on petetu poolt üle antud, millise järgi süüdlane saab õiguse asjale või tegevuse või teene majanduslikule väärtusele. Pettus võib olla suunatud, kannatanu arvelt, kolmanda isiku kasu saamisele. Pettus ise kelmuse puhul seisneb fakte või asjaolusid puudutavalt, kaasaega või minevikku puutuvate valeväidetega esitledes. Karistatavat pettust ei ole siis, kui väited puudutavad asjaolusid või fakte tulevikus. Sellised veenmised sisaldavad lubadusi või tingimusi, milliste mittetäitmine või mittesaabumine annab aluse tehingu hävimisele. Ei ole pettust ka seal, kus esitatud asjaolud puutuvad võimatuse sfääri, väljuvad usalduslikkuse tavalistest keskmistest piiridest. Sama moodi ei saa pidada karistatavaks pettuseks igasuguseid veenmisi, mis ei puuduta asjade, nähtuste ja faktide kvalifikatsiooni. Kaupmees, kes veenab ostjat selles, et kaup on kõige parem, viitamata faktilistele andmetele, räägib, võib olla ebatõde, kuid ei soorita karistatavat tegu. Kui kui sama kaupmees läheb kvalifitseerimise vallast faktide valdkonda ja esitab ostjale vale fakti või müüdava eseme näivat omadust ja samas saab hinna, mis ei vasta kauba kvaliteedile või hulgale, siis selline valeväide on kelmus. Üpris vaieldav praktikas ja doktiinis on küsimus sellest, millisel määral tehingu sooritamisel ühtedest või teistest asjaoludest vaikimine võib olla pettuseks tunnistatud. Mahavaikimise puhul ei ole eksitusse viimist, vaid passivne suhtumine kannatanu veasse. Ei ole petvat tegevust, on vaid tegevusetus. Tsiviiltagajärgede vaatepunktist, mil üks pool juhindus ekslikust ettekujutusest faktide või asjaolude suhtes, millistel oli sisuline tähendus (essentialia), passiivne dolus, st. veast mittehoiatamine, ettekavatsetult teisele kontigendile sisuliselt ei eristata, enamik juhtudel, aktiivne eksitusse viimine toob kaasa tehingu tühistamise; kuid kriminaalsest vaatepunktist vaadates on vahe olemas. Ei saa väita,et faktist vaikimine, mis on ühe poole poolt ekslikult tõena võetud, ei saaks kunagi lugeda karistatavaks pettuseks. Kuid üldiseks tingimuseks sellise pettuse olemasoluks tunnistatakse kanatanu ettekujutuse aktiivset mõjutamist. Peaegu vaieldamatut kriminaalset iseloomu omab selline juhtum, kui üks tehingu osalistest, enda kasuks, vaikis sellistest asjaoludest, milliste olemasolust antud tehingu tegemisel ja antud asjaoludel ta oleks pidanud selle teisele osalisele teavitama. Viimane oluline kelmuse tunnus põhjusliku seose olemasolu petvate avalduste ja järgneva varalise kahju vahel. Oluline on, et väärad avaldused puutusid tehingu olemuslikku asja st. sellist punkti, milline kuulub kaalutluste ringi, milline moodustab kannatanu tegevuse motiivi ja et tehingu sõlmimisel kannatanu kujutas fakte ja asjaolusid enesele ette, milliste kohta oli tehtud avaldus, just nimelt vales, avaldusele vastaval kujul. Üpris lähedased on kelmusele tegevused, milliseid iseloomustatakse nii nagu teaduses ja nagu positiivses õiguses mõistega usalduse kuritarvitamine. Iseloomulikuks tunnuseks on siin usalduse rikkumine mitte selle või teise varalise tehingu sõlmimise hetkel, aga selle tagajärjel, kui oli juba usaldatud. Neil juhtudel petust ei ole, kuid on selle mittetäitmine, et kanantanu poolsel usalduse jõul, millist süüdlane oleks pidanud täitma. Täiesti samane kelmusega ja vaid vaid koodeksitega spetsiaalselt välja toodud, on ebakasulikku tehingusse tõmbamine, väärate avaldustega, mis tehtud kontragendile sellistes tingimustes, millistes need avaldused ei sanud olla teisiti kui võetud kui tõesed. Kelmuse piirest väljuvad sellised tehingud vaid neil juhtudel, kui avaldused puudutavad tulevasi asjaolusid, milliseid on usutud vaid mõlemate poolt subjektiivsete omaduste tõttu. Sellised on juhtumid, kui üks kontragentidest, oma asendilt, omab teise, kannatanu suhtes erilist autoriteeti. Igal juhul ja ebakasulikku tehingusse kaasamise olemasolu hädavajalikuks tunnuseks on pettus, st. ettekavatsetud valed väited või avaldused. Kelmusest eritatakse tavaliselt teod, mida nimetatakse defraudatsioonideks ((lad. defraudatio pettus, maksude või lõivude maksmisest kõrvale hoidmine)) s.t. rahanduslike huvide rikkumine, riigi maksude, lõivude maksmisest kõrvale kaldumine. Enamus juhtudel defraudatsioon, kui masude tasumisest kõrvale hoidmine, on samuti pettus, kuid sagedamini passiivne, st. asjaoludest, millised tingivad maksude maksmise kohustuse, vaikimine. Nende erinevus kelmusest seisneb selles, et defraudatsioon on suunatud kasu saamisele mitte positiivsele, vaid negatiivsele, st. mis seisnevad mitte selle saamises, vaid mittemaksmises. Kuigi majanduslikult mõlemad liigid sulavad ühte, siis kriminaalsest seisukohast ei saa jätta tunnistamata defraudatsiooni eristamist eriliseks vähem intensiivseks karistatavuse poolest tegude gruppi. Tavaliselt defraudatsiooni juhtumid ei ole üldises kriminaalkoodeksis ette nähtud, vaid spetsiaalsetes määrustikes, millised sisaldavad maksude ja lõivude võtmise eeskirju (Vt. Riigikassa ametkondade määrustike rikkumine). Meil Venemaal nii rahukohtunike poolt mõistetavate Karistuste määrustikus, aga ka Karistuseadustikus on nähtud ette üksikud kelmuse liigid. Kelmuse üldine määratlus antakse art. 1665 Kriminaalseadustikus, millisega kooskõlas tunnistatakse kelmuseks igasugune mingi pettuse tel teostatud võõraste asjade, rahade või muu liikuva vara riisumine. See üldine määratlus laiendatakse, edasi terve rea üksikute tegudega, nii nagu seaduse (art. 1688) mis näeb ette pettuse teel ebakasulikku tehingusse tõmbamist, kus ei ole asjade riisumist, st. nende vahetut üleminekut seaduslikult omanikult või valdajalt süüdlase ebaseaduslikku valdusse. Kelmuse üldisel määratlusel praktilist tähtsust ei ole, nõnda nagu selle järel läheb seadus üle üksikutele juhtudele. Kelmuse hulka puutuvad Karistusseadustiku art. 173 ja 174 alusel järgmised teod:a)mõõtude ja kaaludega petmine müügil, ostul või kaupade vahetamisel, või üldse asjade puhul kaupadekvaliteedi või hulgaga, või arvestuste tegemisel või raha vahetusel (art.173); b)laenatud asjade äravahetamine; c)raha või asjade väljapetmine valeinformatsiooni andmisega või kasuliku ettevõtmise või näivate kulude ettekäändel jne. c) teistkordne nõudmine tasutud ja õigeaegselt mitte tagastatud dokumendi alusel.m, või väljaostetud pandi mittetagastamine.d) ilma volitusteta võõra eseme andmine laenuks või tasuta kasutamiseks (174). Kui riisutud summa ei ületa 300 rubla, siis karistus määratakse Karistusseadustiku järgi (vangistus kuni 3 kuud); kui aga see summa ületab 300 rubla, siis Seaduste kogu (art. 1666) asumisele saatmine õiguste kaotusega või siis parandustööde osakonda vangistamine. Kelmus kvalititseritakse kordumisel (retsidiv) või eriliste tegevuste puhul, sellised nagu näiteks, süüdlasele mittekuuluva ametikoha ärakasutamine(art. 1668 ja 1669), mängus võltskaartide kasutamine (1670), ebausu kommete ärakasutmine (art. 1670, p 6) jne. . !.
K e l m u s e e r i l i n e j u h t u m k u j u t a b e n d a s t s e a d u s e g a k e e l a t u d t e h i n g u t e s o o r i t a m i s t v õ i t e o s t a m i s t , n ä i t e k s v a s e p u r u m ü ü k k u l l a l i i v a n a , v ä r v i l i s e p a b e r i p a k i e s i t a m i n e v õ l t s - k r e d i i d i p a b e r i t e n a . 2 3 . a p r i l l i 1 8 9 3 . a . s e a d u s e g a ( a r t . 1 6 7 0 ) o n t u n n i s t a t u d k a r i statavaks esemete, kui seadusega keelatute või kui kuritegelikul viisil hangitute kuju all müümine, kui tehingus saadi tasu saadi kätte tervikuna või osalt (vangistus 4 4 kuuni, see suureneb kuni 16 kuuni, isikute puhul, kes tegelevad sellise äriga kui tegevusalaga). Vaadeldava kuriteo iseärasused seisnevad veel selles, et see ei ole mingil juhul rahukohtute kohtualluvuses. Kallalekippumine ei ole karistatav, raha ja muu vara, mis on sellisel visil saadud konfiskeeritakse. Samadel alustel kehtestatakse pettuse karistatavus seadusega keelatud tegevuste puhul ja uue Kriminaalkoodeksi projekt. Kelmuse üldist määratlust see projekt ei anna, võttes selle mõiste kelmuse all: 1)võõra vara pettuse teel riisumist; 2)pettuse teel, et omale või teisele kasu saada varale õiguste loovutamisest, sellisest õigusest lahtiütlemist, endale vara suhtes kohustuse võtmist või sellise kohustuse enda peale võtmist; 3)mõõtude ja kaalude petmine või muu pettus hulga või kvaliteedi suhtes ostul-müügil või muul vahetustehingul; 4)väljamõeldud või teadvalt võõra kinnisvara müüki või pantimist, omamata selleks õigust. 5) kinnisvara müümist või pantimist, varjates sellel lebavat müügikeeldu või kohustusi; 6)kindlustussumma saamist, kui süüdlase poolt vara kahjustamist ei olnud, või kui süüdistatav teatas, et vara oli kahjustatud selleks, et saada kätte kindlustussumma. Kindlustatud vara süütamine, uppumine või plahvatus, kindlustuse kätte saamise eesmärgil, moodustab endast karistatava kelmus kuriteo. Kelmuse eest on karistuseks vangla, kuid kui kahju maksumus ületab 500 rubla, aga samuti juhtumitel, mis on ülalpool nimetatud 4 ja 6 punktis ja mitmekordsel kordamisel või süüd eriti suurendavatel asjaoludel (kambaga, ebaseaduslik ametinimetuse või käenduse omistamine) parandustööde maja (retsidiivi puhul - isegi sunnitöö).
Kirjandus: ?
¹ g Ć Õ R r ¤ „ É Ń 3 B C L \ ā f ¼ = Ā F ł ųščąŲŠÄŠ¼“¼©¼¼¼“
}qe\TL hÅCģ mH%sH% h (V mH%sH% h (V 5mH%sH%h (V h (V 5mH%sH%h (V h¼n¦ 5mH%sH%h¼n¦ mH%sH% hĖö mH%sH% h mH%sH% hWY³ mH%sH% h¼n¦ hi0a 6mH%sH%hi0a hi0a mH%sH% hĒz mH%sH% hi0a mH%sH% hŻ hŻ 6mH%sH%hŻ mH%sH% h;Q8 mH%sH% hE mH%sH% h
U8 mH%sH% hą mH%sH% hc: mH%sH% v
2 ); F F F F F F 2F 4F 6F 8F :F ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgdvĶ ų’ &`#$gdvĶ F 8F żż ł x Ē _" % ¹% .& ’' E+ ", æ- Ū0 2 2
2 2 4 4 |4 }4 %5 6 H6 7 7 ±8 (; ); ųščąŲŠČĄø°Ø xxph`XPHh5Ą mH%sH% hmZf mH%sH% h]fā mH%sH% h%v mH%sH% hl mH%sH% hDē mH%sH% hå)č mH%sH% hyž mH%sH% hc: mHsH hr÷ mHsH hr÷ mH%sH% h¾W mH%sH% h " mH%sH% hē" mH%sH% hšWz mH%sH% hŖOT mH%sH% hžwt mH%sH% hqP¾ mH%sH% hwf_ mH%sH% h!iõ mH%sH% h5 mH%sH% hNx0 mH%sH% hæpE mH%sH% . /. $>9=8F:89, « >H5==8G5AB2> ?> @CAA:><C ?@02C» ( 1 8 7 1 ( !5@352A:89, « >H5==8G5AB2> ?> 459AB2CNI5<C @CAA:><C ?@02C» ( .@848G. 5B>?8AL» , 1 8 9 0 , 3 7 3 8 A;. ) ; G r y z i e c k i , S t u d i e n ü b e r d e n s t r a f b a r e n B e t r u g ( 1 8 7 0 ) ; H o n e m a n n , D e f r a u d a t i o n u . B e t r u g ( 1 8 9 4 ) .
P A G E
P A G E 4
); < D E ,E .E 0E 4E ? K L Ó Õ Ż Ž ō ö ¹ ŗ Č É 1 2 g h Ā Ć ¤ „
B
D
\
^
ā
ć
! G H N O ¶ ø É Ź ē é * , L M d f ¼ ¾ = > ¶ · Ą Ā 4 5 F G 4 5 x y 0 1
d e „ ¦ µ ¶ Ē Č č ź , - Ą Į Ū Ż q r
Ŗ « _ ` ¼ ¾ Ī Ļ ć å ć å e f Ś Ū ą ā ė ģ “ µ ¹ » ą ā ó õ ü ż . / ` b i j ; < E G Ē Č ź ģ ’ É Ź v! w!
! ! ņ! ō! ū! ü! ¢" £" Ų" Ś" õ" ö" ’" # E# G# X# Y# c# d# # ¢# "$ #$ 2$ 3$ }% ~% % % % % »% ½% & & $& %& 0& 1& & & “& µ& Ė& Ģ& Ń& Ņ& Ł& Ś& ł& ū& Z' [' Ŗ' «' ¶' ø' /( 0( 9( :( ( ( Ó( Ō( ÷( ų(
) ) ) ) e) f) Ó) Ō) ņ) ó) * * #* %* * * * °* ¼* ¾* U+ W+ %, &, y, z, , , , ”, Ž, ą, ,- .- 7- 8- N- P- - - »- ¼- Ć- Ä-
. . N. P. Ž. ß. ’. / / / æ/ Į/ ī/ ļ/ ;0 >0 Ą0 Ā0 å0 ę0 ņ0 ó0 ż0 1 1 1 &1 '1 91 ;1 V1 W1 v1 y1 1 1 »1 ¾1 Ī1 Ū1 Ü1 Ż1 ß1 ć1 ī1 ļ1 2 2 %2 &2 <2 ?2 E2 H2 `2 c2 u y
) ) ) ) 91 ;1 E2 H2 `2 c2 ) ) H2 `2 c2 H2 `2 c2 ’’ K o i t ' å & Ēz E ē" " Õ% Ŗr0 Nx0 ;Q8
U8 c: æpE ŖOT (V ¾W wf_ i0a mZf l žwt %v šWz 5 ą Ż ¼n¦ WY³ qP¾ 5Ą vĶ \ZŠ ]fā Dē å)č ÅCģ !iõ Ėö r÷ yž ’@4 ) * E1 b2 0 @ 0 2 0 h @ 0 D ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " ń šŠ h yćf
ćf m Ē* [ Ē* [ ! š “ “ r4 /2 /2 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’c: ’’ ~ K e l m u s , p e t t u s - k u r i t e g u v õ õ r a v a r a j a v a r a l i s t e õ i g u s t e v a s t u , t e i s t e s t s a r n a s t e s t k u r i t e g u d e s t e r i n e b m e e t o d i v õ i k a l l a l e k K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 ą , < H T d t
Ø
“ Ą Č Š Ų ä Kelmus, pettus - kuritegu võõra vara ja varaliste õiguste vastu, teistest sarnastest kuritegudest erineb meetodi või kallalek elm Koit s, oit oit Normal Koit l 30 t Microsoft Word 10.0 @ Ījż2 @ ®Bl§ÅŹ@ ~óŪÅŹ Ē* ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 l h p Ø ° ø
Ą K ä Kodu [ /2 {
Kelmus, pettus - kuritegu võõra vara ja varaliste õiguste vastu, teistest sarnastest kuritegudest erineb meetodi või kallalek Title
! " # $ % ž’’’' ( ) * + , - . / ž’’’1 2 3 4 5 6 7 ž’’’9 : ; < = > ? ž’’’ż’’’B ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F ąSžŪÅŹD 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ & ē W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .J S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ 0 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ 8 C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q