Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į>ž’ »½ž’’’¹ŗ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„ĮU@ šæ’bjbj¬›¬› .ĪńĪń ¤’’’’’’ˆ˜˜˜˜˜˜˜¬8Čd, ¬²9¶DD"ffffffŻ5ß5ß5ß5ß5ß5ß5$h:Rŗ<†6i˜IffII6˜˜ffl9Ė3Ė3Ė3IŠ+˜f˜fŻ5Ė3IŻ5Ė3Ė3Ż3˜˜Ż3f8 µy«÷ʐÓ1ĄŻ3Ż5‚90²9Ż3@=“3"@=Ż3¬¬˜˜˜˜@=˜Ż3f"ˆĖ3 “•fff66¬¬äµ3¬¬Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - Pauli ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg e. Peeter I pojapoeg. Sündis Sankt-Peterburis 12. detsembril 1777.a., asus troonile 12. märtsil 1801.a. Suri Taganrogis 19. novembril 1825.a. Suur Jekaterina ei armastanud oma poja Pavlovitsi ((Peetripoja)) poega, kuid ta hoolitses oma lapselapse kasvatamise eest, kelle ta sel eesmärgil, siiski, jättis ilma emalikust hoolest. Keisrinna püüdis Tema kasvatamise seada kaasaegsete kasvatuslike nõuete kõrgusele. Ta kirjutas „vanaema aabitsa“, milles olid didaktilise iseloomuga anektoodid ((kr. anektotos, avaldamatu. Lühike huvitav, enamasti väljamõeldud, kuid tabav looke mõnest lõbusast v. naljakast juhtumist, ka selline juhtum ise; folkl. naljand)), aga korraldustes, mis antud suurvürstide Aleksandri ja (ta venna) Konstantini kasvatajale krahv (hiljem vürst) N. I. Saltõkovile ((.. !0;BK:>2C)) kõigekõrgema reskriptiga 13. märtsist 1784.a., tõi ära oma mõtted  mis puutub tervisesse ja selle säilitamisse; mis puutub vaimu hoidmist ja arendamist hüvede, vooruste, õpetatuse ja teadmiste vallas ja eeskirjad  järelevaatajatele, nende käitumise kohta kasvandike suhtes“. Need eeskirjad olid rajatud abstraktse liberalismi alustele ja imbunud läbi „Emilie“ Rousseau pedagoogiliste kavatsustega. Selle plaani elluviimine oli tehtud ülesandeks erinevatele isikutele. Kohusetundlik šveitslane Lagarp **030@?J)), vabariiklike ja poliitilise vabaduse ideede austaja, juhatas suurvürsti vaimset harimist, lugedes koos temaga Demosfeni ja Mablit, Tatsitit ja Hibbonit, Lock“i ja Rousseaud ((5<>AD5=0 8 01;8, "0F8B0 8 811>=0, >::0 8 CAA>)); ta suutis ära teenida oma õpilase austuse ning sõpruse. Lagarpi aitas Kraft, füüsika professor, tuntud Pallas ((0;;0AJ)), kes luges botaanikat ja matemaatik Masson ((0AA>=J)). Vene keelt õpetas tuntud sentimentaalne kirjanik ja moralist M.N. Muravjov ((.. C@02J52J 1757- 1807)), aga jumalasõna A.A. Samborski ((?@>B. .. !0<1>@A:89)), põhiliselt ilmalik inimene, kel puudub sügav religioossne tunne. Lõpuks, krahv N. I. Saltõkov hoolitses peamiselt suurvürstide tervise eest ja oli teeninud ära Aleksandri poolehoiu kuni oma surmani. Kasvatuses, mis antud suurvürstile, ei olnud tugevat religioosset ja rahvuslikku alust, see ei arendanud temas isiklikku initsiatiivi ja kaitses teda kokkupuute eest vene tegelikkusega. Teisest küljest oli see 10-14.aastasele noorukile liiga abstraktne ning libises tema mõistusest üle, tungimata selle sügavusse. Seepärast, kuigi selline kasvatus kutsus suurvürstis esile rea humaanseid tundeid ning uduseid liberalse kallakuga ideesid, kuid ei andnud nii esimestele, kui teistele kindlaksmääratud vormi ega andnud noorele Aleksandrile nende elluviimise vahendeid, järelikult – need kaotasid oma praktilise tähtsuse. Tema kasvatuse tagajärjed kajastusid Aleksandri iseloomus. Sellega on peamiselt seletatav tema tundlikkus, humaansus, meeldiv suhtlemine, kuid samas ka mõningane järjepidamatus. Tema kasvatamine oli katkenud suurvürsti varase naisevõtuga, (16. aastaselt) 14. aastase Badeni printsessi Luisega ((C875)), suurvürstinna Elisaveta Aleksejevnaga ((;8A025B5J ;5:AJ52=5J)). Varasest lapsepõlvest peale oli aleksander isa ja vanaemaga üpris keerukas vahekorras. Tihti, osaledes hommikul Gatainos paraadidel ja õppustel rohmakas mundris, ilmus ta õhtul Ermitaazi kogunenud valitud ja teravmeelse seltskonna hulka. Arukalt käitumise vajadus selles kahes sfääris õpetas suurvürsti jääma kinniseks, aga see mittevastavus, millist ta kohtas temale sisendatud teooriates ja alasti vene tegelikkuses, külvas temasse umbusaldust ja pettumust inimeste suhtes. Muutused, mis toimusid õukonna elus ja ühiskondlikus korras peale Keisrinna surma, ei saanud Aleksandri iseloomule soodsalt mõjuda. Kuigi ta täidab sel ajal Sankt-Peterburi sõjaväelise kuberneri ametikohta, oli samuti Nõukogu, senati liige, i-k. Semjonovi polgu juht ja juhatas sõjaväeametkonnas, kuid Keiser Pavlovits ((Peetripoeg)) teda ikkagi eriti ei usaldanud. Vaatamata keerukale seisundile, millist suurvürst Keiser Pauli õukonnas omas, ilmutas ta juba sel ajal alluvatega suheldes humaansust ja mahedust; need omadused kütkestasid igaüht, et isegi kalgi südamega inimene, Speranski (( !?5@0=A:>3>)) sõnul, ei suutnud seista sellise pöördumise vastu. Seepärast Aleksandr Pavlovitsi troonile asumist 12. märtsil 1801.a. võttis vastu kõige rõõmsam ühiskondlik meeleolu. Rasked poliitilised ja administratiivsed ülesanded ootasid, noore valitseja poolt, oma lahendust. Veel juhtimisasjades kogenematu, eelistas ta pidada kinni oma suure vanaema, keisrina Ekateriina poliitilistest vaadetest ja kuulutas oma 12 märtsi 1801.a. manifestis oma kavatsusest juhtida temale Jumal poolt antud rahvast lahkunud valitsejanna seaduste ja „taotluste kohaselt“ järgi. Baseli rahu, mis sõlmitud Preisimaa ja Prantsusmaa vahel, sundis keisrinna Ekaterinal astuma koos Inglismaaga Prantsusmaa vastasesse koalisatsiooni. Keiser Pauli troonile asumisega koalisatsioon lagunes, kuid see taastati uuesti 1799.a. Samal aastal Venemaa liit Austria ja Inglismaaga katkes uuesti. Tuli ilmsiks Peterburi ja Berliini õukondade lähenemine, sõlmiti rahumeelsed suhted esimese konsuliga (1800.a.). Keiser Aleksander kiirustas rahu sõlmima Inglismaaga 5 juuni konventsiooniga ja sõlmis rahulepingud 26 septembril Prantsusmaa ja Hispaaniaga. Samal aastal anti välja ka välismaalaste ja venelaste vaba piiriületuse seadlus, nii nagu see oli enne 1796.a. Taastanud sellisel viisil suurriikidega rahumeelsed suhted, pühendas keiser esimesed neli valitsemise aastat riigi sisesele ümberkorraldustööle. Aleksandri ümberkorraldav tegevus oli suunatud eelkõige selliste endiste valitsemise korralduste likvideerimisele, millised muutsid suure Ekaterina poolt visandatud ühiskondlikku korda. Kahe manifestiga, mis allkirjastati 2. aprillil 1801.a. oli taastatud: aadlikele palga annetamise kiri, linnadele anti linnamäärus. Seejärel asutati kohe seadus, mis vabastas vaimulikud ja diakonid sarnaselt aadlikega kehalisest karistusest. Salatalitus (muide, mis oli asutatud juba Ekaterina II poolt) on kaotatud 2. aprilli manifestiga aga 15 septembri korrldusega asutati endiste kriminaalasjade ümbervaatamise komisjon; see komisjon kergendas tegelikult inimeste olukorda „kelle süü oli ettekavatsematu ja millised suhtusid selle aja arvamusele ja mõtteviisi kui ebaausatesse ja riigile tõesti kahju tegevate tegude hulka“. Lõpuks, on kaotatud piinamine, lubatud on välismaalt sisse tuua raamatuid ja noote, aga samuti avada era trükikodasid, nii nagu oli enne 1796.a.. Ümberkorraldused, siiski, seisnesid mitte ainult tollase korra taastamises, milline eksisteeris enne 1896.a., vaid ka selle uute korraldustega täiendamises. Kohalike, asutuste reform, millist teostati Ekaterina ajal, ei puudutanud keskorganeid; aga seejuures need ei nõudnudki ümberkorraldust ((perestroikat)). Keiser Aleksander asuski ümberkorrladuste kallale. Tema kaastöölisteks oli selels tegevuses:läbinägelik ja teadlik Inglismaad Venemaast paremini tundev krahv V.P. Kotsubei (.. >GC159), tark ja võimekas teadlane N.N. Novosiltsev (. . >2>A8;JF52J), inglise institutsioonide austaja, vürst A. Tsartorõski (. '0@B>@K9A:89), sümpatia poolest poolakas ja krahv P.A. Stroganov (.. !B@>30=>2J), kellel on eranditult prantsuslik kasvatus. Kohe peale troonile asumist asutas Valitseja ajutise nõukogu asemel alalise nõukogu, millise poolt pidid olema läbi vaadatud kõik olulisemad riigiasjad ning institutsioonide kavad. 1802.a.8. septembri manifestiga asutati senat, kellele tehti ülesandeks „vaadata läbi kõik ministrite asjad kõigis nendele usaldatud valdkondades ja võrreldes seda riigi seadustele vastavuse seisukohast ja kohtadelt Senatisse saadetud ettekannetega, tehes oma otsuse ja esitades ettekande“ Valitsejale. Senatile on antud kõrgeima kohtuinstantsi staatus, administratiivse tähenduse säilitati vaid esimese ametkonnale. Sama 8. septembri manifestiga oli keskvalitsu jaotatud 8- uuesti asutatud ministeeriumite vahel, millisteks olid: maa- ja merevägede-, välis-, justiits- , rahandus-, kaubandus- ja rahvahariduse ministeerium. Iga ministeerium asus ministri juhtimise all, kellele on määratud abi (sise-, ja välis-, õigus, rahandus ja rahvahariduse ministrite juurde). Kõik ministrid olid riiginõukogu liikmed ja osalesid Senatis. Need ümberkorrladused, siiski, olid teostatud üpris kiirustades, nõnda, et endised asutused põrkusid kokku uue, veel välja kujunemata administratiivse korraga. Siseministeerium, enne teisi (1803.a.) sai enam lõpetatud ülesehituse. Peale rohkem või vähem lõpule viidud keskasutuste ümberkorraldusi, anti samal ajal (1801-1805.a.) ka üksikuid ühiskondlikke suhteid puudutavaid korraldusi ja võeti meetmeid rahvahariduse levitamiseks. Maa omamise õigust ühelt küljest ja kauplemisega tegelda teisest küljest laiendati erinevatele elanike klassidele. 121. detsembri 1801.a. seadlusega, anti kaupmeeskonnale, kodanlastele ja riigi asunikele maa soetamise õigus. Teisest küljest lubati mõisnikel 1802.a. teostada välismaaga hulgikaubandust, makstes gildimaksu aga samuti 1812.a. lubati ka talupoegadel ise oma kaupu müüa, kuid aastaks antud loa alusel, mis hangitud maakonna riigikassast ja makstes ära nõutud lõivu. Keiser Aleksander pooldas talupoegade vabastamise mõtet ja sel eesmärgil võeti mõned olulised meetmed. Talupoegade vabastamise projekti mõjutusel, mis esitati vürst S. P. Rumjantsevi (!.. C<O=F52K<J) poolt, anti välja seadus vabadest maaharijatest (20 veebruaril 1803.a.). Selle seaduse põhjal võisid talupojad astuda tehingutesse mõisnikega ja vabaneda koos maaga ja jäädes samasse seisusesse, jätsid enesele vabade maaharijate nimetuse. Samuti oli keelatud talupoegi müüa ilma maata ning asustatud mõisate laialijagamine, ning Liivimaa kubermangu talupoegade suhtes anti 20 veebruaril 1804.a. välja nende saatust kergendav seadus. Kõrvuti administratiivsete ja seisuslike reformidega jätkus kaubandust puudutavate seaduste ümbervaatamine, millise juhtimine oli pandud krahv Zavadovskile (0204>2A:><C) 5. juunil 1801.a. alustati seaduste kogu kava koostamisega See seadustik pidi valitseja arvates , lõpetama tema poolt ettevõetud reformid ja  kaitsma kõigi ning igaühe õigusi , kuid see jäi lõpetamata, peale ühe üldise osa (Code general). Kuid kui administratiivne ja ühiskondlik kord ei olnud seadusandluse mälestusmärkides üldiste riigiõiguse printsiipide alla viidud, siis igal juhul see, tänu üha enam avaramalt arendatud rahvahariduse süsteemile, sai värsket õhku. 8. septembril 1802.a. asutati õppeasutuste komisjon (seejärel peavalitsus). Ta töötas välja Venemaa õppeasutuste korralduse seaduse. Need õppeasutusete seaduse määrused õppeasutuse juhtimisese kohta, mis olid jaotatud kihelkonna, maakonna, kubermangu omadeks või siis gümnaasiumiteks ja ülikoolideks, korrlaldused õppe ja majanduslikus osas kinnitati 24. jaanuaril 1803.a. Peterburis taastati Teaduste Akadeemia, sellele anti välja uus reglement ja määratleti isikkoosseis, ning 1804.a. asutati pedagoogiline instituut, aga 1805.a. – asutati ülikoolid Kaasanis ja Harkovis. 1805.a. annetas P.G. Demidov (.. 5<84>2J) märkimisväärse kapitali kõrgema õppeasutuse asutamiseks Jaroslavlis, krahv Besborodko (572>@>4:>) tegi sama Nezini jaoks, Harkovi kubermangu aadelkond algatas Harkovis ülikooli asutamise ja andis selleks vahendid. Asutati ka tehnilised õppeasutused, sellised nagu Moskva kommertskool (1804.a.), kommertsgümnaasiumid Odessas ja Taganrogis (1804.a.); suurendati gümnaasiumite ja koolide arvu. Kuid kõik need rahumeelsed ümberkorraldused pidid varsti lõppema. Keiser Aleksander, kes ei olnud harjunud praktiliste raskustega, milliseid ta nii tihti kohtas oma plaanide teostamisel, olles ümbritsetud kogenematute, noorte nõunike poolt, kes nii vähe tundsid vene tegelikkust, järjekindlalt võitlema, muutus varsti reformide suhtes jahedaks. Samas kostus juba kauget sõja kõminat, mis veel ei liikunud Venemaa poole, vaid naaberriiki Austriasse, hakkasid ta tähelepanu enda peale tõmbama ning avasid temale uue tegevusvälja diplomaatilisel- ja sõjalisel areenil. Kohe peale Ameni rahu (25. märtsil 1802.a.) toimus uuesti Inglismaa ja Prantsusmaa suhete lahkuminek (1803.a. alguses) ja uuesti tekkisid Prantsusmaa ja Austria vahelised vaenulikud suhted. Arusaamatus tekkis samuti Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Soosing, millist Venemaa valitsus osutas Dantregile (0=B@53C), kes asus koos Kristeniga (@8ABM=><J) vene teenistuses ja viimaste Prantsuse valitsuse poolne arrest, rikkudes salajase 11 oktoobri 1801.a. konventsiooni artikleid mõlema Sitsiilia kuninga valduste vürst hertsog Engeiski (-=38C=A:03>) puutumatuse säilitamise kohta (märts 1804.a.) ja esimese konsuli poolset keisri tiitli võtmist – viis Venemaa (augustis 1804.a.) suhete katkestamiseni. Loomulikult toimus seepärast Venemaa ja Inglismaa ning Rootsi lähenemine 1805.a. alguses ning selle liiduga Austria liitumine, kellega tekkisid sõbralikud suhted juba Aleksandri troonile asumisest peale. Sõda algas ebaõnnestunult: Austria vägede häbiväärne lüüasaamine Ulme all sundis vene jõududel, kes olid saadetud Austriale appi, eesotsas Kutuzoviga (CBC7>2K<J), taanduma Jena alt Moravijasse. Asjade käik Kremsi, Golabruni ja Sengrabeni all oli vaid austrerlaste lüüasaamise kurjakuulutavakse endeks (20 novembril 1805.a.), mil vene vägede etteotsa asus keiser Aleksander. Selle lüüasaamise tulemused kajastusid:Vene vägede taandumises Radzivilovini, ebamäärastes, aga hiljem Preisimaa vaenulikes suhetes Venemaa ja Austria vastu, ning viimaks Presburgi rahulepingu sõlmimiseni (26. dets. 1805.a.) ning Sönbruni kaitse ning pealetungi liidu loomiseni. Kuni lüüasaamiseni Austerlitzi all jäid Vene ja Preisimaa suhted äärmiselt ebamääraseks. Kuigi keisr Aleksandril õnnestus nõrk Fridrisch Wilhelm kallutada 12 mai 1804.a. Prantsusmaa vastase sõja suhtes tehtud saladeklaratsiooni kinnitamisele, kuuid juba 1. juunil oli see rikutud uute tingimustega, mis sõlmiti Preisi kuninga poolt Prantsusmaaga. Need-samad kõikumised on märgatavad ka peale Napoleoni võite Austrias. Keiser Aleksandri isiklikul juuresviibimisel sõlmiti Preisimaa kuningaga Potsdamis 22 oktoobris 1805.a. Potsdami konventsioon. Selle konventsiooni järgi kohustus kuningas aitama kaasa Napoleoni poolt rikutud Ljuneville (N=528;JA:>3>) rahulepingu tingimuste taastamist, võtma enda peale sõdivate riikide vahelise sõjalise vahendamise, aga sellise vahendamise ebaedu puhul peab astuma Koalisatsiooni. Shönbruni rahulepingu (15 dets. 1805.a.) ja veel enam Pariisi konventsiooni järgi (veebruar 1806.a.), mis on kinnitatud Preisimaa kuninga poolt, näitasid, kui vähe võis loota Preisimaa poliitika järjepidevusele. Sellegi poolest deklaratsioon ja kontr-deklaratsioon, mis on allkirjastatud 12 juunil 1806.a. Šharlottenburgis ((0@;>BB5=1C@35) ja Kamennom ostrove (0<5==><J >AB@>25), ilmnes Preisimaa ja Venemaa vaheline lähenemine, milline oli kinnitatud Bartensteini (0@B5=HB59=>2A:>9) konventsiooniga (14 aprillil 1807.a.). Kuid juba 1806.a. teisel poolel lahvatas uus sõda. Kampaania algas 8. okt. ja tipnes preisi vägede kohutavate lüüasaamistega Jena ja Auerstadti (CM@HB54B5) all ja oleks lõppenud Preisimaa täieliku alistamisega, kui appi ei oleks tulnud vene väed. M.F. Kamenski (.$. 0<5=A:>3>) juhtimise all, keda varsti asendas Benningsen (5==8=3A5=J), need väed osutasid Napoleonile tugevat vastupanu Pultuski all, seejärel peale lahinguid Morungeni, Bergfridi, Landsbergi all, olid aga sunnitud taanduma. Kuigi peale veriseid lahinguid Preisis-Eilau (@59A8HJ--9;0C) alla vene väed ikkagi veel taandusid, olid Napoleoni kaotused niivõrd märkimisväärsed, et ta püüdis edutult võimalust Benningseniga rahuläbirääkimiste alustamiseks ja parandas oma olukorda vaid peale võitu Fridlandi ($@84;0=45) lähedal (14 >33BH4 1807.0.). Keiser Aleksander sellest sõjakäigust osa ei võtnud, võib olla selle pärast, et asus veel Austerlitzi lüüasaamise mulje all ja alles 2. aprillil 1807.a. sõitis Memelisse, et ohtuda Preisimaa kuningaga, kes oli kaotanud peaegu kõik oma valdused. Ebaedu Fridlandi all sundis teda rahulepinguga nõustuma. Rahu soovisid Valitseja õukonnas terved parteid ja sõjavägi. Selleks andsid põhjust ka Austria kahemõtteline käitumine ning Keisri rahulolematus Inglismaa suhtes. Lõpuks oli see rahu vajalik ka Napoleonile endale. 25. juunil toimus keiser Aleksandri ja Napoleoni vaheline kohtumine, kes suutis Valitsejat võluda oma mõistuse ja meelitleva pöördumisega ja 27. juunil sõlmiti Tilsiti traktaat. Selle traktaadi alusel Venemaa soetas Belostoksi piirkonna (5;>AB>:A:CN >1;0ABJ).Keiser Aleksander loovutas Napoleonile Kattaro ja 7 saare vabariigi, aga Ievri (52@A:>5) vürstiriigi  Ljudovik Hollandlasele (N4>28:C >;;0=4A:><C) , tuinnistas Napoleoni keisrina, Iosifit Neapolitanlast (>A8D0 50?>;8B0=A:>3>)  mõlemate Sitsiiliate kuningana, aga samuti nõustus tunnustama Napoleoni teiste vendade tiitleid, käesolevaid ja tulevasi Reini Liidu liikmete tiitleid. Keiser Aleksander võttis endapeale Prantsusmaa ja Inglismaa vaheliste suhete vahendamise ja väljendas oma poolt nõusolekut selles, et Napoleon vahendab Venemaa ja Porto vahelisi suhteid. Lõpuks, sama rahulepinguga „austusest Venemaa vastu“ anti Preisimaa kuningale tagasi tema valdused. Tilsiti traktaati kinnitati Erfurti konventsiooniga (30 september 1808.a.), kusjuures Napoleon juba siis nõustus Moldaavia ja Valahhia Venemaaga liitmisega. Tilsiti kohtumisel Napoleon, soovides suunata kõrvale vene sõjajõude, viitas keiser Aleksandrile Soomet ja veel varem (1806.a.) varustas Türgi Venemaa vastaseks sõjaks. Rootsiga sõja pidamise põhjuseks oli Gustav IV rahulolematus Tilsiti rahulepinguga ja ta ei soovinud astuda relvastatud neutraalsuse seisukohale, mis seatud sisse Venemaa ja Inglismaa suhete halvenemise (25. okt. 1807.a.) tõttu. Sõda kuulutati 16. märtsil 1808.a. Vene väed, mis olid algul krahv Bukshevdeni (C:A35245=0) , siis Kamenski (0<5=A:>3>) juhtimise all, hõivasid Sveaborgi (22. aprillil), võitsid lahingu Alovo, Kuortani ja said eriti olulise võidu Orovaise läheduses, siis liikusid 1809.a talvel Bagrationi juhtimise all üle jää Abo“sse ja Alandi saartele, Vasast Umeo“sse ja Barklay de Tolly ja `uvalovi juhtimise all Torneo kaudu Vestrabotniu“sse. Vene vägede edu ja Rootsi valitsuse vahetus soodustasid Fridrischgami ( $@84@8EA30<A:03>) rahulepingu sõlmimist (5. septembril 1809.a.) uue kuningaga Karl XIII. Selle rahulepingu alusel soetas Venemaa Soome kuni Torneo jõeni koos Alandi saartega. Keiser Aleksander oli ise ka Soomes, avas seimi ja „säilitades usu, põlised seadused, õigused ja soodustused, milliseid seni kasutasid eriti iga seisus ja üldse kõik Soome elanikud oma konstitutsioonide järgi“. Peterburis loodi Soome asjade komitee ja nimetati ametisse selle riigisekretär. Soomes endas anti täitevvõim - kindralkubernerile, seadusandlik – Valitsevale Nõukogule, milline sai hiljem Soome Senati nimetuse. Sõda Türgiga oli vähemedukam. Moldaavia ja Valahhia vene vägede poolt okupeerimine 1806.a. viis selle sõjani, kuid kuni Tilsiti rahuni seisnesid vaenulikud tegevused Mihelsoni (8E5;JA>=0) poolt Zurzu (C@6C) Izmail ja mõnede teised kindluste hõivamise katsetega., aga samuti vene laevastiku eduka Türgi vastase tegevusega, Senjavini juhtimise all, sai Türgi suure kaotuse Lemnose (5<=>A5) saare lähedal. Tilsiti rahuleping peatas ajutiselt selle sõja, kuid see jätkus peale Erfurti kohtumist, kuna Porto keeldus Moldaavia ja Valahhia loovutamisest. Vürst Prozorovski (@>7>@>2A:03>) ebaedu oli varsti parandatud krahv Kamenski võiduga Batõni all (Ruauka lähedal) ( CIC:0) ja Kutuzovi, kes oli nimetatud surnud Kamenski asemele, juhtimise all Türgi armee lüüasaamisega Donau kaldal. Vene relvade edu sundis sultanit rahu sõlmima, kuid rahulepingu sõlmimine venis ja venis ning Valitseja, olles rahulolematu Kutuzovi aeglusega, nimetas ülemjuhatajaks admiral Tsitsagovi ('8G03>20), kui kuulis Bukaresti rahu sõlmimisest (16. mail 1812.a.). Selle rahulepingu järgi sai Venemaa endale Bessaraabia, koos Hotini, Bendera, Akkermani, Kiliei, Izmaili (%>B8=K<J, 5=45@0<8, ::5@<0=><J, 8;859, 7<08;><J) kindlused kuni Pruti jõeni, aga Serbia sai sisemise autonoomia. Kõrvuti Soomes ja Doonau ääres peetavate sõdadega, pidi vene vägi võitlema Kaukaasias. Peale Gruusia ebaedukat juhtimist kindral Knorringi (=>@@8=3><J) poolt, määrati Gruusia ülemjuhiks vürst Tsitianov (&8F80=>2J). Ta vallutas Dzaro (60@>-5;>:0=A:CN)  Belokani piirkonna ja Hanzu (0=6C), millise nimetas ümber Elisavetopoliks (;8A025B>?>;J), kuid kes oli Bakuu piiramisel silmakirjalikult tapetud (1806.a.). Vürst Gudovitsi (C4>28G) ja Tormasovi ("><0A>20) juhtimisel ühendati Mingrelia (8=3@5;8O), Abhasia (1E078O) ja Imeretia (<5@5B8O) , aga Kotljarovski (>B;O@>2A:>3>) kangelasteod)Abbasa Mirza (110A0 8@7K) , Lenkorani (5=:>@0=) vallutamine ja Talaini ("0;JH8=A:03>) khaaniriigi vallutamine) soodustasid Gjulistani (N;8AB0=A:03>) rahulepingu sõlmimist (12 oktoobril 1813.a.), millise tingimused muutusid peale mõningaid kindral-leitnant Ermolovi, Gruusia ülemjuhataja alates 1816.a., poolseid vallutusi. Kõik need sõjad, kuigi need lõppesid üpris märkimisväärsete territoriaalsete soetustega, kuid mõjusid kahjulikult rahva- ja riigi majanduse seisukorrale. 1801-1804.a. olid riigitulud igal aastal umbes 100 miljonit, ringluses oli 260 miljoni eest asignatsioone, välisvõlg ei ületanud 47 ¼ miljonit hõberubla, defitsiit oli väike. Seejuures 1810.a. vähenesid tulud kaks korda, aga hiljem juba neli korda. Assignatsioone anti välja 577 miljonit rubla, välisvõlg kasvas 100 miljoni rublani ja defitsiit oli kasvanud 66 miljonile. Vastavalt sellele langes tugevalt ka rubla väärtus. 1801-1804.a. tuli hõberubla kohta 1 ¼ ja 1 1/5 assignatsioonides, aga 9. aprillil 1812.a. tuli 1 rubla hõbedas lugeda võrdseks 3 rublaga assignatsioonides. Peterburi Aleksandri nimelise seminari kasvandiku julge käsi viis riigimajanduse sellisest raskest seisukorrast välja. Tänu Speranski (!?5@0=A;03>) ((Alguses iseloomustatud, kui eriti kalk inimene)) tegevusele ) eriti 2- veebruari 1810.a. ja 29. jaanuari ning 11 veebruari manifestidega 1912.a.), lõpetati assignatsioonide väljalaskmine, tõsteti isikumaksu ja käibemaksu, kehtestati uus progressiivne tulumaks, uued kaudsed maksud ja lõivud. Ka müntide süsteem korraldati ümber 20 juuni 1810.a. manifestiga. Ümberkorralduste tulemused ilmnesid juba osalt 1811.a. , kui tulusid laekus 355 ½ milj rubla (= 89 miljonit rubla hõbedas), kulud hõlmasid vaid kuni 272 miljonit rubla, makse jäi võlgu 43 miljonit rubla, aga riigivõlga oli 61 miljonit rubla. Kogu see finantskriis oli kutsutud esile rea raskete sõdadega. Kuid need sõjad peale Tilsiti rahu ei hõivanud keiser Aleksandri kogu tähelepanu. 1805-07.a. ebaedukad sõjad külvasid temasse oma sõjaväeliste võimete suhtes kahtlusi ja ta pööras uuesti kõik oma jõud siseriigis teostatavatele ümberkorraldustele, seda enam, et tal oli nüüd selline talendikas abiline, nagu Speranski. Valiseja enda poolt liberaalses vaimus välja öeldud mõtted olid Speranski projektis süsteemi viinud, kuid ellu viidi see vaid väiksemas mahus. 6. augusti 1809.a. seadlusega olid avaldatud tsiviilteenistuses ametisse kinnitamise ja teadmiste eksamiseerimise eeskirjad, et määrata ametisse, ilma ülikooli atestaatideta, 8. – ja 9.- klassi ametnikke. 1. jjanuari 1810.a. manifestiga kujunadati endine „alaline“ nõukogu riiklikuks seadus-nõuandlikuks asutuseks. „Riiklike instituutide korras“ moodustas Nõukogu „seisuse, millises kõik juhtimise osad nende peamistes suhetes seadusandlusse“ koondusid ja nende kaudu tõusid ülemaks Keiserlikuks võimuks. Sellegi poolest, „kõik seadused, eeskirjad ja asutused nende esmastes joonetes esitati läbivaatamisele Riiginõukogusse ja pärast, Keiserliku võimu mõjul, astusid neile ettenähtud tähendusse“. Riiginõukogu jaotati nelja ametkonda: Seaduste ametkonda kuulus kõik see, mis kujutas oma olemuselt seadust; Seaduste komisjon pidi sellesse ametkondma esitama kõik nende poolt esialgselt visandatud seaduste kavad. Sõjaväe asjade ametkonda kuulusid kõik maa- ja merevägede ministeeriumi „asjad“ . Tsiviil ja vaimulike asjade ametkonda kuulusid õiguse, vaimulike juhtimise ning politsei asjad. Lõpuks, Riikliku majanduse ametkonda kuulusid „üldised tööstuse, teaduse, kaubanduse, rahanduse, riigikassa ja kontrollikoja asjad“. Riiginõukogu juures asusid: seaduste koostamise komisjon, palvete komisjon, riigikantselei. Koos Riiginõukogu ümberkujundamisega 25 juuli 1810.a. manifestiga, ühendati endiste ministeeriumitega kaks uut asutust: politsei ministeerium ja riigiarvete kontrolli valitsus. Samuti jaotati komertsministeeriumi asjad siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel ära ning ministeerium ise likvideeriti. Keskvalitsuse reformisega samal ajal jätkusid ümberkujundused vaimuliku harimise sfääris. Kirikute küünlatulud, mis on määratud vaimulike õppeasutuste asutamiseks (1807.a.), andsid võimaluse nende arvu suurendamiseks. 1809.a.Peterburis ja 1814.a. Sergievi lavris (!5@3852A:>9 ;02@5) avati vaimulik akadeemia. 1810.a. asutati teede inseneride korpus, 1811.a. Tsarskoselski lütseum, aga 1814.a. avati Avalik raamatukogu. Ümberkorralduste teine periood oli häiritud uue sõjaga. Juba varsti, peale Erfurti konventsiooni ilmnes Venemaa ja Prantsusmaa vaheline ebakõla. Selle konventsiooni jõuga keiser Aleksander moodustas Austria 1809.a. sõja ajal 30 000 liiduliste vägede maleva Galiitsias. Kuid see malev, mis oli pandud vürst S.F. Golitsõni juhtimise alla, tegutses ebalevalt, kuna Napoleonil oli ilmne püüd taastada, või äärmisel juhul märkimisväärselt suurendada Poola jõudu ja tema 23. detsembri 1809.a. konventsiooni, mis oleks Venemaad kaitsnud sellise tugevdamise eest, allkirjastamisest keeldumine, tekitasid Vene valitsuses tugevaid kartusi. Ebakõlade suurenemine tugevnes uute asjaolude mõjul. 1811.a. tariif, mis oli 19. detsembril 1810.a. välja antud, tekitas Napoleoni rahulolematuse. Juba 1801.a. lepinguga olid taastatud Prantsusmaaga normaalsed kaubandussuhted, aga 1802.a. pikendati kuueks aastaks 1786.a. sõlmitud kaubanduslepingut. Kuid juba 1804.a. oli Lääne piiril keelatud sisse tuua igasuguseid puuvillaseid kangaid, aga 1805.a. tõsteti tollilõive mõnedele siidi- ja villasest lõngast toodetele, et toetada kohalikku vene tööstust. Samadest eesmärkidest juhindus valitsus ka 1810.a. Uue tariifiga tõsteti lõivud veinile, puule, kakaole, kohvile ja peensuhkrule; välismaine puuvillane riie (peale vabrikumärgistatu valge), linase, siidi, villase ja sarnased tooted olid keelatud. Vene kaubad, lina, merevaik, pekk, linaseeme, purje- ja flaami (D;0<A:8O) kangad, potas ja tõrv on maksustatud kõrgeima müügilõivuga. Vastupidi, lubatud oli välismaiste toorainete sissevedu ja vene vabrikutest raua tollivaba väljavedu. Uus tariif kahjustas Prantsusmaa kaubandust ja ajas Napoleoni raevu, ke snõudis, et keiser Aleksander võtaks vastu prantsuse tariifi ja ei võtaks vene sadamates vastu mitte ainult inglise vaid ka neutraalseid (ameerika) laevu. Varsti, peale uue tariifi väljaandmist Oldenburgi (;J45=1C@A:89) hertsog, keiser Aleksandri onu, oli jäetud ilma oma valdustest, aga Valitseja protest, mis oli ringkirjaga sel põhjusel välja öeldud 12. märtsil 1811.a., jäi tagajärgedeta. Peale neid kokkupõrkeid oli sõda möödapääsmatu. `arnogorst ((0@=>3>@ABJ) väitis juba 1810.a., et Napoleonil on valmis Venemaa vastase sõja plaan . 1811.a. sõlmis Prantsusmaaga liidu Preisimaa, seejärel Austria. Suvel 1812.a. Napoleon läks koos liitlasvägedega, Preisimaa kaudu liikvele ja 11 juunil ületas 600 000 sõjaväega Kovno ja Grodno vahel Nemani jõe. Keiser Aleksandril oli sõjavägi kolm korda väiksem. Selle eesotsas seisid Barklay de Tolly ja vürst Bagration Vilenski ja Grodno kubermangudes. Kuid selle võrdlemisi väikese sõjaväe taga seisis kogu vene rahvas, rääkimata üksikutest isikutest ja terve kubermangu aadlike. Kogu Venemaa pani välja 320 000 sõjameest ja annetas vähemalt sada miljonit rubla. Peale esimesi Barklay kokkupõrkeid prantslaste vägedega Viitebski all ja Bagrationi omi Mogiljovi lähedal, aga samuti Napoleoni ebaõnnestunut katset vene vägede tagalasse tungida, hõivas Smolenski. Barklay hakkas taanduma mööda Dorgobuzi (>@>3>1C6:>9) teed pidi. Rajevskil, aga seejärel Dohturovil (koos Konovnitsõni ja Neverovskiga)(>=>2=8F=K<J 8 525@>2A:8<J) õnnestus Napoleoni kahelt Smolenski eelpostilt tagasi tõrjuda, kuid teiselt eelpostilt tuli Dohturovil jätta Smolensk maha ja ühineda taanduva armeega. Vaatamata taganemisele, ei võtnud keiser Aleksander vastu Napoleoni poolt esitatud rahulepingu sõlmimise ettepanekut, kuid pidi asendama sõjaväe hulgas mittepopulaarse Barklay – Kutuzoviga. Viimane saabus vägede peakorterisse Tsarevo Zaimse (&0@52> 09<8I5), 17. augustil, aga 26-l andis lahingu Borodinoo all. Lahing ei lõppenud otsustavalt, kuid vene väed jätkasid Moskva suunas taandumist, kus elanikond oli meelestatud prantslaste vastaselt, muuseas krahv Rastoptsini ( 0AB>?G8=0) afiaaidega (müürilehtedega). Sõjanõukogu Filjahis ($8;OEJ) otsustas 1. septembri õhtul jätta maha Moskva, millise napoleon hõivas 3. septembril, kuid varsti (7. oktoobril) jäeti maha, kuna tekkis toidumoona nappus, olid suured tulekahjud ning sõjavägedes langes järsult distsipliin. Seejuures Kutuzov (arvatavasti Tolly soovitusel) pööras kõrvale Rjazani teelt, mida mööda ta taandus, Kaluuga suunas ja andis Napoleonile lahingu Tarutini ja Malojaroslavtsi lähedal. Külm, nälg, korratused sõjaväes, kiire taganemine, partisanide (02K4>20, $83=5@0, !5A;028=0, !0<CAO) edukas tegevus, Miloradovitsi võit Vjazma all, ataman Platovi võit Vopil, Kutusovi võit Krasnoe all  viisid prantslaste armee täielikku korratusse ja peale Berezini jõe katastroofilist ületamist, sunniti Napoleoni, jõudmata Vilnosse, põgenema Pariisi. 25. detsembril 1812.a. anti välja prantslaste Venemaalt lõpliku väljakihutamise manifest. Isamaasõda oli lõppenud. See tõi keiser Aleksandri vaimses elus kaasa suuri muutusi. Rahva kannatuste aastal ja hingelises ärevuses hakkas ta otsima tuge religioosses tundes ja leidis selles suunas tuge riigisekretärilt Šiškovilt, kes sai omale juba enne sõja algust eemale tõrjutud Speranski koha. Selle sõja soodne käik suurendas veelgi Valitseja usku Jumala Ettekavatsuse etteteadmat &OP      8 ś ü Wz¤¢ĄĘŌŲ4BFHJLäčźģīņóėćŲćŠćŠćČ極­„­’‡wphpwhpwdpdphphphŠ?lhŠ?lmHsH hŠ?lhŠ?lhŠ?lmH%sH%hÓbemH%sH%h÷{łh÷{łmH%sH%hŠ?lhŠ?lmH%sH%h÷{łmH%sH%hGF¢mH%sH%h63—mH%sH%hx ½hx ½mH%sH%hx ½mH%sH%hSąmH%sH%h;XdmH%sH%hÖoŸhÖoŸmH%sH%hÖoŸmH%sH%h6TĻmH%sH%hÓ dh6TĻ5mH%sH%%7#˜BUd†y”}ĶvŅ÷ŌAßĢżāœž ^prtŠŒŽ’żżżżżżżżżżżżżżżżńčżńčżżż„h]„hgd+­ „ų’„&`#$gd+­^žžņ"bjnprtxŒ^bŽ’'Qisuv{  * Ą "6#óēßŲŌĢÄŲĽĽĶ®¦›¦›¦›¦“‹ƒ‹{‹{‹{‹p‹{h`hj~mH%sH%hØs’mH%sH%hriOhriOmH%sH%h;XdmH%sH%h `PmH%sH%hriOmH%sH%hćz=mH%sH%h($h($mH%sH%h($mH%sH%hNNTmH%sH% hNNThNNT hNNThŠ?lhŠ?lmHsHhŠ?lmH%sH%hŠ?l hŠ?lhŠ?lhō[­mH%sH%hÓ dhō[­5mH%sH%hÓ dhŠ?l5mHsH%6#7#c#”#Ė#ˆ$×&“'Ś'Ö(„*,4,,ø,ŗ,*-J-“-Ō-9.:.,0Š3,4˜5¢6Ä6Q8ī8ļ8:ž;ųščščąŲŠČĄø­ø­¢š¢š¢š¢š’Š‚zozgz\ghs&hs&mH%sH%hs&mH%sH%h/”h/”mH%sH%h/”mH%sH%h»l<mH%sH%hęKmH%sH%hšNlmH%sH%hŸ]FmH%sH%hŸ]FhŸ]FmH%sH%h±Sh±SmH%sH%h±SmH%sH%hńC"mH%sH%h4T±mH%sH%hILmH%sH%h3'źmH%sH%h×%ÖmH%sH%hSzmH%sH%hj~mH%sH%h6TĻmH%sH% ž;@@@Ģ@ä@—B˜BqDIEFFFFGŅGźGHgM«MPĄPŽP_R`RGST”T@UfUÖVīVōVöV¢WĀWųķųåŚåŅåŹĀ·Ā·Ā·ĀƧŸ—Œ—Œ—„yqfqfqfq^h/E8mH%sH%hęQhęQmH%sH%hęQmH%sH%hÜ+shÜ+smH%sH%hÜ+smH%sH%h”NCh”NCmH%sH%h”NCmH%sH%htWČmH%sH%hī~×mH%sH%h|IńmH%sH%hŽižhŽižmH%sH%hŽižmH%sH%h· mH%sH%hj~mH%sH%hŠĘhŠĘmH%sH%hŠĘmH%sH%hB`hB`mH%sH%hB`mH%sH%"ĀWāWšYZĀ[Ų[ę[č[\¾_`,`Ä`Ę`Ģ`ą`(aZaČaüa™bTdUdkdŒdUehf„f¢f¾f¦hØh,i¾iāim4mrmČmąmųmõķõķõķåŚåŅĒŅæŅĒŅĒŅĒŅæ·Æ§ÆŸ”Ÿ”ŸŒŸŒŒyqyfqh+ih+imH%sH%hZ³mH%sH%h+imH%sH%h„Įh„ĮmH%sH%h„ĮmH%sH%hĆ#hĆ#mH%sH%hĆ#mH%sH%hģmH%sH%hŸGŃmH%sH%hŠĘmH%sH%h#qmH%sH%h~@[h~@[mH%sH%h~@[mH%sH%hą&hą&mH%sH%hą&mH%sH%h/E8mH%sH%h/E8h/E8mH%sH%(ųmüm n(n,nHnvn o`obovoxozo”oÜpųpšq®qōr^uČu`wzwŽwųwxBxDxFxHx~xxÜxüx„y†y“yĀyÄyČyąyųy4zLz`ztzŠz¢zČzčz{:{R{h{–{“{|ųķųåųåųŻųŅųŻųåĒåĒåæ“æ“æ“æ©æ”攩”©”™”©”©”©”©”©”©”ޔޔޔޔhphpmH%sH%hŸGŃmH%sH%hņUŁmH%sH%hņUŁhņUŁmH%sH%hc”hc”mH%sH%hc”mH%sH%hZ³hZ³mH%sH%huzhuzmH%sH%huzmH%sH%hZ³mH%sH%h+ih+imH%sH%h+imH%sH%8|6|’}”}¤};Zp€‚‚€‚˜‚š‚2„M†-ˆ.ˆ/ˆ±ˆSŠTŠHIĢĶ¶Üw€“œ••ń•<–õķåŻÕĶÕĶĀŗĶŗĶŗ²Ŗ¢²Ŗ¢š’ŠÕŠŠwodo\hÖ6æmH%sH%h ¢h ¢mH%sH%h ¢mH%sH%hÉh]mH%sH%hå~(hå~(mH%sH%hå~(mH%sH%hu2mH%sH%håYmH%sH%håmH%sH%h°76mH%sH%he"ĘmH%sH%h `PmH%sH%hÄ‚hÄ‚mH%sH%hÄ‚mH%sH%hpmH%sH%hpmHsHhņUŁmHsHhņUŁmH%sH%hphpmH%sH% <–P–\–Č–¬™®™¼™Ą™Ž™š˜›š›²›Ź›}č v Ą ś ¤ ¤¤¤¤–„Š„č„ü„ž„P¦`¦ŖJŖLŖhŖ®ÄbÄõķõķåķåŚķåŚŅĒŅæ“欔¬™’™’¬ŠŠ”ŠŠtŠljlUh`•mH%sH%h`•h`•mH%sH%h”lh”lmH%sH%h”lmH%sH% h vāh vāh vāmHsHh vāh vāmH%sH%h vāmH%sH%hœ@*hœ@*mH%sH%hœ@*mH%sH%h„pŖh„pŖmH%sH%h„pŖmH%sH%h9zøh9zømH%sH%h9zømH%sH%hÖ6æmH%sH%hÖ6æhÖ6æmH%sH%&utesse teedesse ja veendumuse selles, et vene tsaarile sai osaks raske poliitiline ülesanne: luua Euroopas õigluse alusel rahu, millise allikaid religioosselt häälestatud keiser Aleksander hakkas otsima evengeelses õpetuses. Kutuzov, Šiškov, osalt ka krahv Rumjantsev olid sõja välismaal jätkamise vastu. Kuid keiser Aleksander, keda toetas Štein, otsustas kindlalt sõjategevust jätkata. 1. jaanuaril 1813.a. ületasid vene väed Keisririigi piirid ja sattusid Preisimaale. Juba 18. detsembril 1812.a. Iork, preisi maleva komandör, kes oli saadetud Prantsuse vägedele appi, sõlmis kokkuleppe Dibitsiga (818G5<J) saksa vägede neutraalsuse suhtes, kuigi, muuseas, tal ei olnud selleks Preisimaa Valitsuse luba. Kaliai traktaadiga (15-16 veebruar 1813.a.) sõlmiti Preisimaaga kaitse-pealetungi liit, mida kinnitati Teplitsi ("5?;8F:8<J) traktaadiga (augustis 1813.a.). Samas vene väed, Vittensteini (8BB5=HB59=) juhatusel, koos Preislastega said lüüa Ljutseni (NF5=5 8 0CF5=5) ja Bautseni all (20 aprillil ja 9. mail). Peale relvarahu ja n.n. Pariisi nõupidamisi, millise tulemuseks oli Austria Napoleoni vastasesse liitu astumine Reihenbahi ( 59E5=10EA;>9) konventsiooni alusel (15 juuni 1813.a.), sõjategevus taastus. Peale Napoleonile edukaid lahinguid Drezdeni all ja mitte edukaid Kulmi, Brienne, Laone, Arsis-sur-Ob ja `ampenuasi (C;J<5, @85==5, 0>=5, @A8AJ-AN@J-1J 8 $5@J (0<?5=C075) all 18. märtsil 1814.a. andis alla Pariis, sõlmiti Pariisi rahuleping (18. mail) ja kukutati Napoleon. Varsti, 25. mail 1815.a. avati Viini Kongress, et arutada peamiselt Poola, Saksoonia ja Kreeka küsimusi. Keiser Aleksander asus kogu sõjakäigu ajal sõjaväe juures ja nõudis Pariisi hõivamist liitlasvägede poolt. Viini Kongressi peamise akti (28. juunil 1815.a.) alusel sai Venemaa osa Varssavi hertsogkonnast, peale Poznani gross-hertsogkonna, mis anti Preisimaale ja osa, mis anti Austriale, kusjuures Venemaaga ühendatud Poola valdustes viidi sisse keiser Aleksandri poolt konstitutsioon, mis oli koostatud liberaalses vaimus. Viini kongressi rahuläbirääkimised olid katkestatud Napoleoni katsega asuda uuesti Prantsusmaa troonile. Vene väed liikusid uuesti Poolast Reini kallastele, aga keiser Aleksander sõitis Viinist Heidelbergi (5945;J15@3J). Kuid Napoleoni saja päevane valitsemine lopes tema lüüasaamisega Waterloo all ja seadusliku dünastia taastamisega Ljudovik XVIII isikus rasketel Pariisi rahu (8. november 1815.a.) tingimustel. Soovides teostada rahumeelseid rahvusvahelisi suhteid Euroopa kristlike riikide vahel vennaliku armastuse ja evangeelsete käskude alustel, keiser Aleksander koostas Püha Liidu akti, millise ta ise allkirjastas ja sellele kirjutasid alla veel Preisimaa ja Austria keisrid. Rahvusvahelisi suhteid aeti kongressidega Aahenis (1818.a.), kus oli otsustatud liitlaste vägede Prantsusmaalt väljaviimine, Troppaus (1820) Hispania korratuste suhtes, Laibaschis (1821.a.) – Savoia rahutuste ja Neapolitani revolutsiooni puhul ja lõpuks Veronas (1822.a.) – et rahustada rahutusi Hispaanias ning Ida küsimuse arutamiseks. Raske, 1812-1814.a. sõja otseseks tulemuseks oli riigimajanduse halvenemine. 1. jaanuariks 1814.a. loeti tulusid kõigest 587 ½ milj. rubla. Sisevõlg ulatus 700 milj. rublani. Hollandile oli võlga 101 ½ milj kuldnat (=54 miljonit rubla), aga hõberubla võrdus 1815.a. 4 rbl 15 kop. assignaatides. Kuivõrd kestvad olid need tagajärjed, paljastab vene rahanduse seisukord kümne aasta pärast. 1825.a. oli riigitulu kõuigest 529 ½ miljonit rubla, assignaate lasti välja 595 ½ miljonit rubla, mis koos Hollandi ja veel mõne teise võlaga moodustas kuni 350 ½ miljonit rubla hõbedas. Tõsi, kaubanduses on märgata enam märgatavamaid edusamme. 1814.a. ei ületanud kaupade sissevedu 113 ½ miljonit rubla ja väljavedu – 196 miljonit asignaatides. 1825.a. küündis kaupade sisevedu 185 ½ milj rublani, väljavedu küündis aga 236 ½ miljoni rublani. Kuid 1812-1814.a. sõdadel olid ka teised tagajärjed. Poliitiliseelt vabade riikidevaheliste kaubandussuhete taastamine tingis mõningate uute tariifide väljaandmise. 1816.a. tariifis olid tehtud mõningad muudatused, võrreldes 1810.a. tariifiga, 1819.a. tariifiga oli tugevalt alandatud keelavad lõivud mõningatele välismaistele kaupadele, kuid juba 1820.a ja 1821.a. korraldustes ja uues tariifis 1822.a. oli märgatav tagasi pöördumine endisele kaitsesüsteemile. Napoleoni langemisel purunesid ka tema poolt kehtestatud Euroopa poliitiliste jõudude vastastikused suhted. Nende suhete uue määratlemise võttis enda peale keiser Aleksander. See ülesanne hajutas Valitseja tähelepanu endiste aastate sisemistelt ümberkorraldavatelt probleemidelt, seda enam, et sel ajal ei olnud troonil enam endisi inglise konstitutsioonilise korra pooldajaid, aga prantsuse institutsioonide särava teoreetiku ning pooldaja Speranski asendas aja jooksul kõige karmim formalist, Riiginõukogu sõjaväe ametkonna juhataja ja sõjaväe asunduste ülem, looduse poolt vähe andeid saanud krahv Araktseev (@0:G552J). Muide, keiser Aleksandri valitsemise viimasel kümnendil on valitsuse korraldustes mõnikord märgata jälgi endistest ümberkorraldavatest ideedest. 28. mail 1816.a. oli kinitatud Eestimaa aadelkonna talupoegade lõpliku vabastamise projekt. Kuramaa aadelkond järgis Eestimaa aadelkonna eeskuju valitsuse ettepanekul, kes kinnitas samasuguse projekti Kuramaa talupoegade suhtes 25. augustil 1817.a. ja Liivimaa talupoegade suhtes 26. märtsil 1819.a. Koos seisuslike korraldustega, on tehtud mõned muudatused kesk- ja piirkondlikus juhtimises. 4. septembri 1819.a seadlusega ühendati politsei ministeerium siseasjade ministeeriumiga, kellest manufaktuuride ja sisemise kaubanduse ametkond viidi üle rahandusministeerimi alla. Mais 1824.a. olid püha sinoodi asjad rahvahariduse ministeeriumi asjadest eraldatud, kuhu nad olid viidud 24 oktoobri 1817.a. manifesti põhjal ja kuhu jäid vaid välismaiste usutunnistuste asjad. Veel varem, 7. mai 1817.a. manifestiga asutati krediidiasutuste nõukogu, nii revisjonide kui ka kõigi operatsioonide kontrolliks, ning veel kõigi krediiti puutuvate ettepanekute läbivaatamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Samasse aega (2. aprilli 1817.a. manifesti) puutuvad riigi viina müügiõiguse ostmise süsteemi muutmine. Alkoholi maksude kasutamise juhtimine oli koondatud riigi kodadesse. Ringkondliku juhtimise valdkonnas tehti samuti, hiljem katseks jäänud, suurvene kubermangude kindralkubermangudeks jaotamine. Valitsuslik tegevus hakkas kajastuma rahvahariduse üle hoolekande teostamises. Sankt-Peterburi pedagoogilise instituudi juures seati 1819.a.sisse avalikud kursused, millistega pandi alus Peterburi ülikooli rajamisele. 1820.a. kujundati ümber inseneride ettevalmistamise õppeasutus ja asutati suurtükiväekool. Odessas levisid Belja ja Lankasteri (5;O 8 0=:0AB5@0) meetodi järgi töötavad vastastikuse õpetamise koolid. 1813.a. asutati piibliühing, milisele Valitseja annetas varsti märkimisväärse rahalise toetuse. 1814.a. avatakse Peterburis keiserlik avali raamatukogu. Eraisikud järgisid valitsuse eeskuju. Krahv Rumjantsev annetas pidevalt esmaallikate ja teaduslikke tööde trükis avaldamiseks (näiteks vene ajaloo kirjelduste väljaandmiseks – 25 000 rbl). Samal ajal arenes võimsalt ajakirjanduslik kui ka kirjanduslik tegevus. Juba 1803.a. rahvahariduse ministeeriumi juures anti välja „rahvahariduse edu puudutav perioodiline teos“ aga siseministeeriumis - „Sankt-Peterburi ajakiri («!0=:B-5B5@1C@3A:89 C@=0;J»)(alates 1804.a). Kuid need ametlikud väljaanded ei omanud kaugeltki seda tähendust, millise said  Euroopa Sõnumitooja («5AB=8:J 2@>?K») (1802.3.). 0G5=>2A:>3> 8 . 0@0<78=0, «!K=J B5G5AB20» . @5G0 (A 1813.3.), «B5G5AB25==KOO 70?8A:8» . !28=J8=0 (A 1818.3.) , «!818@A:89 5AB=8:J» .!?0AA:>3> (1818-1825.3.), «!525@=K9 @E82J» $. C;30@8=0 (1822-1828), mis ühines hiljem «!K=>BJ B5G5AB20». Teadsuliku iseloomuga paistsid silma Moskva ajaloo ning vana aja uurimise ühingu väljaanded, mis asutati juba 1804.a. («"@C4K» 8 «5B>?8AB», aga samuti « CAA:8O 4>AB>?0<OB=>AB8» - A 1815.3.). Samal ajal tegutses ka V. Zukovski, I. Dmitriev, ja I. Krõlov, V. Ozerov ja A. Griboedov, (.C:>2A:89, . <8B@52J 8 . @K;>2J, . 75@>2J, 8 . @81>54>2J), kuulda oli juba mälestusväärset Bartjuskovi lüüra hääli, juba kõlas Puakini võimas hääl ja hakati trükkima Baratõnski luletusi (0BNH:>2A:>9, CH:8=0, 0@0BK=A:03>, 0@0<78=J). Seejuures Karamzin trükkis ära oma  Vene Riigi ajaloo («AB>@8N >AC40@AB20 >AA89A:03>»), aga enam üksikasjalikemate ajalooliste küsimustega tegelesid A. `letser, N. Bantõs-Kamenski, K. Kalaidovits, A. Vostokov, Evgeni Bolhovitnikov (Kiievi mertopolit), M. Katsenovski, G. Evers (. (;5F5@J, . 0=BKHJ-0<5=bÄkÄzÄąÄ²ĘÄĘjȂȾČÉÉzÉ ÉņÉģŹ Ė„Ė†ĖpĢęĢžĶĪTĪvюѐŃāŃäŃZŅŒŅŅ¤ÓöŌ÷Ō†Õ‡Õ‹ÕDŲtŪšÜŻŻ@ßųšųčŻčŅčŹŅŹŅŹĀ·Ā·Ā·ĀÆĀƧ œ œ˜”˜˜ŒŒˆ„|umh2ŚmH%sH% h2Śh2Śh2ŚmHsHh2ŚhŌsĻh³RłhF:hå~(hėwŠh‘z¢ h‘z¢h‘z¢h‘z¢mHsHh‘z¢mH%sH%hņbĻhņbĻmH%sH%hņbĻmH%sH%h.CmH%sH%h.Ch.CmH%sH%h™¶h™¶mH%sH%h™¶mH%sH%h`•mH%sH%hOBŃmH%sH%*@ßHßfß\ąźą×āŲāīāļā#ćäå(åvå¶åÜåŽåøęĶęąę-ēNē[ē\ēhēčLč<éz鐟ģźė"ėFėnė^ģˆģ ģīģØķ2ī2ļļ’ļ”ļšųšųčąŲąŲąŲŠÅннее½µ½µ½Ŗ½Ŗ¢š¢š’š’š’š’‡’|’|thĖLmH%sH%hĖLhĖLmH%sH%h¤~h¤~mH%sH%h¤~mH%sH%h¤~mHsHh÷8ŽmHsHh÷8Žh÷8ŽmH%sH%hŸēmH%sH%h÷8ŽmH%sH%h\JŌh\JŌmH%sH%h\JŌmH%sH%hžMAmH%sH%h2ėmH%sH%hGF¢mH%sH%h2ŚmH%sH%hS. mH%sH%-šššFšČńņų®ųĀųŹųāśŹżĢż6ž,ZVląā8d˜šœž¶ ~„Ž–Źö ś  õķõķõėõćķćŪÓŪĖĄĖĄĖŪĖø¬£š’Š~ŠsksksckchN#żmHsHhN#żmH%sH%hN#żhN#żmH%sH%h² &h~5U5mH%sH%h~5UmH%sH%h² &mH%sH%hlO 5mH%sH%h~5U5mH%sH%h~5Uhj5mH%sH%hjmH%sH%hlO hlO mH%sH%hlO mH%sH%hF:mH%sH%hƒ:mH%sH%hźGmH%sH%UhĖLmH%sH%hĖLhĖLmH%sH%$A:89, . 0;094>28GJ, . >AB>:>2J, 235=89 >;E>28B8=>2J, . 0G5=>2A:89, . -25@AJ). Kuid kahju, et vaimne liikumine sattus represiivsete meetmete võtmise alla, tihti korratuste tõttu, millised esinesid välismaal ja kajastusid vähesel määral ka vene vägedes, tihti tänu üha enam ja enam religioossele-konservatiivsele suunale, millise võttis Valitseja enda mõtteviis. 1. augustist 1822.a. oli keelatud ära igasugused salaühingud, 1823.a. ei lubatud saata noori õppima mõnedesse Saksamaa ülikoolidesse. Mais 1824.a. rahvahariduse ministeeriumi juhtimine usaldati tuntud vana-vene kirjandusliku pärandi poolehoidjale admiral A.S. `iakovile. Sellest ajast peale piibliselts enam koos ei käinud ja kitsendati märgatavalt tsensuuri tingimusi. Oma elu viimastel aastatel keiser Aleksander teostas pidevalt ringsõite kõige kaugematesse Venemaa paikadesse, või oli täiesti üksi Tsarskoe Tselos. Sel ajal oli tema peamiseks tegevusalaks Kreeka küsimus. Kreeklaste Türgi vastane ülestõus, mis oli kutsutud esile 1821.a. Aleksander Ipsilanti (;5:A0=4@><J ?A8;0=B8) poolt, kes oli vene teenistuses ja rahutused Merel ja Arhipellagi saartel, tekitasid Keiser Aleksandris protesti. Kuid sultan ei uskunud sellise protesti siirust, aga Türklased Konsantinoopolis tapsid palju kristlasi. Siis vene saadik, parun Stroganov (!B@>30=>2J) lahkus Konstantinoopolist. Sõda oli möödapääsmatu, kuid, olles tagasi hoitud Euroopa diplomaatide poolt ja see puhkes vaid peale Valitseja surma. Keiser Aleksander suri 19. novembril 1825.a. Taganrogis, kuhu ta sõitis koos oma abikaasaga, keisrinna Elisaveta Aleksejevnaga, kes sõitis sinna oma tervist parandama. Keiser Aleksandri suhtes Kreeka küsimuses ilmnesid selgelt selle arengu kolmanda staadiumi iseärasused, millist elas läbi tema loodud poliitiline süsteem tema valitsemise viimasel kümnendil. See süsteem arenes esmalt välja abstraktse liberalismi pinnal, viimane asendus poliitilise altruismiga, mis muutus omakorda religioosseks konservatismiks. Tähtsaimad tööd keiser Aleksandri I ajaloo kohta on: . >340=>28GJ, «AB>@8O <?5@0B>@0 ;5:A0=;@0 I  3>» VI B. (!1., 1869-1871 3.); !. !>;>252J, «<?5@0B>@J ;5:A0=4@J ?5@2K9. >;8B8:0  48?;><0B8O» (!1., 1877.3.; . 04;5@J, «<?5@0B>@J ;5:A0=4@J ?5@2K9 8 845O A2. !>N70» ( 830, IV B. , 1885-1888.3.3.); . CBOB0, «1>7@5=85 687=8 8 F0@AB2>20=8O 8<?. ;5:A0=4@0 I-3>» (2 AB>@8G5A:><J !1>@. 1872.3. ! 1, AB@. 426-494); (8;J45@J, « >AA8O 2 5O >B=>H5=8OEJ 2 2@>?5 2 F0@AB2>20=85 <?5@0B>@0 ;5:A0=4@0 I, 1806-1815 3.3.» (2 « CA. !B0@.» 1888 3.); . 0@048=>2J, «AB>@. 8=. =CB@5==KEJ 45;J» (G. I-III , !1. 1862 3.); . !5<5=>2J, «7CG5=85 8AB>@8G5A:8EJ A2545=89 > @>AA89A:>9 B>@3>2;5» (!1., 1859 3. G. II , AB@. 113-226); . !5<52A:89, «@5ABJO=A:89 2>?@>AJ» (2B., !1., 1888 3.); . 8BOB8=J, «#AB@>9AB2> 8 C?@02;5=85 3>@>4>2 >AA88» (2B., 1875-1877 3.); . K?8=J, «1I5AB25==>5 42865=85 ?@8 ;5:A0=4@5 I  <J. (!1., 1871 3.). -! - I 1890 AB@. 395-402. PAGE  PAGE 1   ( * ¢ ¦   ¶ ø Ś t ~ P V ī š čģ48Z\^`lnptv‚„†ˆŠŽ’ųščščščšąšŲąŲąŲąŲąŲŠČĄČĄµ«„«„”«„«–«„”’µh=Ćh=Ć0JmHnHuh² & h² &0Jjh² &0JUhh’hN#żmH%sH%hh’mH%sH%hh’mHsHh² &mH%sH%hŁuNmHsHhŁuNmH%sH%hN#żmH%sH%hN#żmHsHh~5UmHsH',1h°Š/ °ą=!°"°# $ %°°Ä°Ä Äœ@@ń’@ NormalCJ_HaJmH sH tH DA@ņ’”D Default Paragraph FontRió’³R  Table Normalö4Ö l4Öaö (kō’Į(No List4 @ņ4 +­Footer  ĘąĄ!.)@¢. +­ Page Number$¤’’’’¹-D~P…RÄ`mbčR‚œ‹A›Ģž) * ]” ¤¤¤¤ ¤!¤"¤%¤˜0€€˜0€€x˜0€€0˜0€€x˜0€€x˜0€€P˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€x˜0€€˜˜0€€x˜0€€˜˜0€€x˜@0€€į˜@0€€ {0˜@0€€˜@0€€ {0  ؙ” ņ6#ž;ĀWųm|<–bÄ@ßš ’WZ[\]^_`yz{ˆ’XY !•!’•€’’)ļŒ *ļJ"ff%¤nn%¤8*€urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags€City€9*€urn:schemas-microsoft-com:office:smarttags€place€ &',-OPdf8;rs¹ŗgjsughøŗĒŹŃÕ %&45=>@PX[\]^`ijtxœžŸ ”£­±{ | 8 : P T |™š‚„øŗMO  ’ēčY[”¢$&67PQ”• ¢ŃÓXYmn€Ö× FHPRacĻŅąāčéóōœžÉŹŽß')Z\ln»¼ÅĘFG–—FHnp®°ŁŚ  tv|~ˆŠ“•  ø ¹ Ź Ģ ł ū )!+!H!I!³!µ!Å!Ę!Ó!Ō! " "M"N"®"Æ"$$Ņ$Ó$Ō$Õ$Ö$Ų$ä$å$ź$ģ$%%+%.%Ó%Ō%o&q&v&w&3'4'k'l'£'„'Š'Ņ'ņ'õ' ((#($(7(8(ˆ(‰(®(Æ(Ź(Ģ())))d)f))Ÿ)£)¤)Ā)Ć)y*z*ó*õ*.+1+W+Y+i+j+m+o+v+x+…+‡+Ń+Ņ+Ż+Ž+,‘,„,¦,Ū,Ü,å,ę,--’-”-Ź-Ģ-ś-ū-..(.).?.A.0/1/3/4/F/G/]/^/¬/­/q0r0z0}0…0†0•0—0”0£0į0ć0 1!1g1h1†1‡1Ę1É1Ö1×1’12H2I2c2d2Ö2×2å2ē2=3>3L3N3a3c3n3p3ś3ū344ß4į455#5$5Y5Z5|5}5¾5æ566K6M6l7m7z7{7³7“7×7Ų78 8¢8£8Ŗ8¬8×8Ų8Ż8ß8ń8ņ899:9;9}9~9”9—9Ļ9Ń9_:`:˜:š:¹:ŗ:Ā:Ć:Ģ:Ķ:ä:å:*;+;:;;;;’;“;”; ;”;¢;£;¤;¦;°;²;ß;į;ģ;ļ;[<]<l<m<ˆ<Š<·<ø<Ē<Č<k=l= =”=«=¬=³=µ=Ē=É=Ś=Ū=P>Q>a>b>r>t>\@^@~@@ A!A7A9AOAQAhAjAŸA”A¹A¼A4B5BRBTBĪBĻBÕB×B*C+CBCDC–C—C§CØCDDļEšEżE’E FFGGQGRGŸJ J«J¬J·J¹JæJĄJįJāJöJųJKKLKkKmK(L)L7L8LwLxL~LLˆLŠLLŸL×LŲLćLäLžLM M MŗM»MÄMĘMģMķMiNjNŽNßNķNīNOO;ObEbGblbnb4c5cQcRcyc{cūcücddcdedšd›d·d¹dŅdÓdćdådśdūdeewexeffˆf‰f˜f™f®fÆføfŗfŻfŽfęfēf^g`gugvgzg|g“g”g™gœgÓgÕg h hhhhh%h'hæhĮhōhõhii|i}i¢i¤iÕi×ięiēijjojpjjj“j”jĆjÄjĻjŠjÜjŻjńjņj%k'k‚kƒk±k²kÉkŹkōkõkųkśkll%m&mLmMmUmVm[m]mĘmČm!n#nKnLncnen‡n‰nČnÉnpppp.p/pCpDpSpTpZp[pbpep˜p™pŃpŅpq!q;q‰E‰F‰K‰L‰R‰^‰j‰k‰r‰s‰|‰}‰…‰†‰ˆ‰‰‰‰‘‰š‰›‰Ÿ‰”‰Ø‰©‰®‰Æ‰³‰“‰ŗ‰»‰Į‰Ā‰Ē‰Č‰Ń‰Ó‰Ü‰ß‰ Š ŠŠŠ0Š1ŠŹŠĢŠ›‹¤‹Į‹Ć‹ō‹õ‹’‹Œ>?EFśücŽdŽoŽpޣޤŽ24IK`a€‚[\ŚÜ‘‘#‘%‘J‘K‘\‘]‘;’=’\’]’©’Ŗ’Ć’Ä’’’“,“.“D“F“H“I“`“d““‚““’“ā“ć“ö“ś“”” ” ”””””5”6”D”F”Y”]”s”u””‚”””¢”¤”°”±”½”Į”ДҔߔą”é”ģ”ž”’”••D•E•m•o•{•|•‰•‹••’•”•••• •«•¬•Õŕҕӕ––.–/–Ė–Ģ–ņ–ō–#—%—H—I—Z—^—}——ą—į—˜˜"˜%˜>˜?˜¼˜¾˜Ą˜Į˜¢™¤™Ģ™Ķ™Ī™Š™ĢšĶšüšżš››››*›+›4›5›?›I›Ü›ß›RœSœoœqœˆœ‰œŽœœšœńœłœūœ…†‘’łśžžĖžĶžöž÷žŸŸ‹ŸŸ' 6 š ›  ž ¢ £ X”Y”\”_”o”p”ä”å”7¢9¢H¢J¢š¢ž¢¬¢­¢ŗ¢»¢š¢ó¢ų¢ł¢£££ £&£'£;£>£B£C£H£I£R£S£`£a£‡£Š£Ž£££ž£©£Ŗ£Ń£Ó£ē£ļ£¤¤ ¤ ¤¤¤¤"¤%¤ ANžøŗ--DD}P…P„RRĆ`Ź`lbnb%¾ÅсӁZ‚¦‚Ŗ‚“‚į‚ę‚č‚ƒƒ ƒWƒeƒuƒ‚ƒåƒēƒ„Ö„Ū„Ż„B…D… …Ō…Õ…D†o‡Ś‡ˆ ˆ’ˆ”ˆß‰›‹¤‹@›I›ĖžĶž( 6 \”]”¤ ¤ ¤¤¤¤"¤%¤3333333333333333333×£ ¤ ¤"¤%¤ ¤"¤%¤’’Koitzåy· ģS. Iz ·IĖL”l¤~åYp.C±SńC"Ć#($s&ą&² &å~(œ@*u2°76/E8ƒ:F: V;»l<ćz=žMA”NCŸ]FźG>HęKILŁuNriO*vO `PNNT~5UånUšEW~@[Éh]B`Ó d;XdÓbe“$f+iŠ?lšNl#qÜ+s4uSzuzj~ęQō Ä‚j‰•`•63—ŽižÖoŸlO c”/” ¢GF¢‘z¢“A¤„pŖ+­ō[­4T±Z³™¶9zøx ½Ö6æ„Į=ÊĘe"ʛ<ĘtWČ4]ÉccŹ"Ģ›Ķ6TĻņbĻŌsĻėwŠOBџGŃ\JŌ×%Öī~×ņUŁ2Ś÷8ŽSą vāŸäåŸē3'ź2ėśš|IńOö³Rł÷{ł»0ūN#żh’Øs’’@€pņ—dbbggg ‚‚‚‚‚$‚%4'4(x+x,r0r1x2x3x7x8Ą9Ą:Ą>»@»A»E»F»G»I»K»L»M»N»O»P»Q»R÷U÷V÷`÷a÷g÷h÷i÷jLnLoTpTqTr[s[t[v[x[y[z[{[|[~[[‰[Š[[‘[“[•[—[˜$¤@@@ @@@@@,@@@8@@ @D@@,@\@@6@p@@:@x@@@@„@@F@@@J@˜@@P@¤@@T@V@¼@@`@Ä@@f@h@Ō@@l@p@ä@@t@v@x@z@|@ü@@‚@@@Ž@ @@–@˜@š@8@@ @D@@¤@¦@P@@Ŗ@X@@ˆ@@Ę@Č@Ź@Ģ@œ@@Š@¤@@Ü@¼@@ä@Ģ@@č@ģ@š@ų’’Unknown’’’’’’’’’’’’G‡z €’Times New Roman5€Symbol3& ‡z €’Arial"1ˆšŠh^JåŗåfCq{‹S){‹S)!š ““4·£·£3ƒšH)š’?ä’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’6TĻ’’&Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - KoitKoitž’ą…ŸņłOh«‘+'³Ł0ˆ˜ČŌäšü  ( D P \hpx€ä'Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - flekKoitandoitoitNormaldKoitld67tMicrosoft Word 10.0@ꏙĀ@¤Ź AļŹ@A•÷Ź{‹ž’ÕĶ՜.“—+,ł®0 hp€ˆ˜  Ø°ø Ą óäKodud)S·£{ 'Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - Title  !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqrstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰ž’’’‹ŒŽ‘’“”•–—˜™š›œžŸ ”¢£¤„¦§Øž’’’Ŗ«¬­®Æ°ž’’’²³“µ¶·øž’’’ż’’’ż’’’¼ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’Root Entry’’’’’’’’ ĄFš*ƒ«÷ʾ€1Table’’’’’’’’Š@=WordDocument’’’’’’’’.SummaryInformation(’’’’©DocumentSummaryInformation8’’’’’’’’’’’’±CompObj’’’’’’’’’’’’j’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ž’ ’’’’ ĄFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ō9²q