Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ » ½ ž’’’ ¹ ŗ ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ bjbj¬¬ . Īń Īń
¤ ’’ ’’ ’’ ¬ 8 Č d , ¬ ²9 ¶ D D " f f f f f f Ż5 ß5 ß5 ß5 ß5 ß5 ß5 $ h: R ŗ< 6 i I f f I I 6 f f l9 Ė3 Ė3 Ė3 I + f f Ż5 Ė3 I Ż5 Ė3 Ė3 Ż3 Ż3 f 8 µy«÷Ź Ó1 Ą Ż3 Ż5 9 0 ²9 Ż3 @= 3 " @= Ż3 ¬ ¬ @= Ż3 f " Ė3 “ f f f 6 6 ¬ ¬ ä µ3 ¬ ¬ Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - Pauli ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg e. Peeter I pojapoeg. Sündis Sankt-Peterburis 12. detsembril 1777.a., asus troonile 12. märtsil 1801.a. Suri Taganrogis 19. novembril 1825.a. Suur Jekaterina ei armastanud oma poja Pavlovitsi ((Peetripoja)) poega, kuid ta hoolitses oma lapselapse kasvatamise eest, kelle ta sel eesmärgil, siiski, jättis ilma emalikust hoolest. Keisrinna püüdis Tema kasvatamise seada kaasaegsete kasvatuslike nõuete kõrgusele. Ta kirjutas vanaema aabitsa, milles olid didaktilise iseloomuga anektoodid ((kr. anektotos, avaldamatu. Lühike huvitav, enamasti väljamõeldud, kuid tabav looke mõnest lõbusast v. naljakast juhtumist, ka selline juhtum ise; folkl. naljand)), aga korraldustes, mis antud suurvürstide Aleksandri ja (ta venna) Konstantini kasvatajale krahv (hiljem vürst) N. I. Saltõkovile (( . . !0;BK:>2C) ) k õ i g e k õ r g e m a r e s k r i p t i g a 1 3 . m ä r t s i s t 1 7 8 4 . a . , t õ i ä r a o m a m õ t t e d m i s p u u t u b t e r v i s e s s e j a s e l l e s ä i l i t a m i s s e ; m i s p u u t u b v a i m u h o i d m i s t j a a r e n d a m i s t h ü v e d e , v o o r u s t e , õ p e t a t u s e j a t e a d m i s t e v a l l a s j a e e s k i r j a d j ä r e l e v a a t a j a t e l e , n e n d e käitumise kohta kasvandike suhtes. Need eeskirjad olid rajatud abstraktse liberalismi alustele ja imbunud läbi Emilie Rousseau pedagoogiliste kavatsustega. Selle plaani elluviimine oli tehtud ülesandeks erinevatele isikutele. Kohusetundlik veitslane Lagarp * * 030@?J) ) , v a b a r i i k l i k e j a p o l i i t i l i s e v a b a d u s e i d e e d e a u s t a j a , j u h a t a s s u u r v ü r s t i v a i m s e t h a r i m i s t , l u g e d e s k o o s t e m a g a D e m o s f e n i j a M a b l i t , T a t s i t i t j a H i b b o n i t , L o c k “ i j a R o u s s e a u d ( ( 5<>AD5=0 8 01;8, "0F8B0 8 811>=0, >::0 8 CAA>) ) ; t a s u u t i s ä r a t e e n i d a o m a õ p i l a s e a u s t u s e n i n g s õ p r u s e . L a g a r p i a i t a s K r a f t , f ü ü s i k a p r o f e s s o r , t u n t u d P a l l a s ( ( 0;;0AJ) ) , k e s l u g e s b o t a a n i k a t j a m a t e m a a t i k M a s s o n ( ( 0AA>=J) ) . V e n e k e e l t õ p e t a s t u n t u d s e n t i m e n t a a l n e k i r j a n i k j a m o r a l i s t M . N . M u r a v j o v ( ( . . C@02J52J 1 7 5 7 - 1 8 0 7 ) ) , a g a j u m a l a s õ n a A . A . S a m b o r s k i ( ( ?@>B. . . !0<1>@A:89) ) , p õ h i l i s e l t i l m a l i k i n i m e n e , k e l p u u d u b s ü g a v r e l i g i o o s s n e t u n n e . L õ p u k s , k r a h v N . I . S a l t õ k o v h o o l i t s e s p e a m i s e l t s u u r v ü r s t i d e t e r v i s e e e s t j a o l i t e e n i n u d ä r a A l e k s a n d r i p o o l e h o i u k uni oma surmani. Kasvatuses, mis antud suurvürstile, ei olnud tugevat religioosset ja rahvuslikku alust, see ei arendanud temas isiklikku initsiatiivi ja kaitses teda kokkupuute eest vene tegelikkusega. Teisest küljest oli see 10-14.aastasele noorukile liiga abstraktne ning libises tema mõistusest üle, tungimata selle sügavusse. Seepärast, kuigi selline kasvatus kutsus suurvürstis esile rea humaanseid tundeid ning uduseid liberalse kallakuga ideesid, kuid ei andnud nii esimestele, kui teistele kindlaksmääratud vormi ega andnud noorele Aleksandrile nende elluviimise vahendeid, järelikult need kaotasid oma praktilise tähtsuse. Tema kasvatuse tagajärjed kajastusid Aleksandri iseloomus. Sellega on peamiselt seletatav tema tundlikkus, humaansus, meeldiv suhtlemine, kuid samas ka mõningane järjepidamatus. Tema kasvatamine oli katkenud suurvürsti varase naisevõtuga, (16. aastaselt) 14. aastase Badeni printsessi Luisega (( C875) ) , s u u r v ü r s t i n n a E l i s a v e t a A l e k s e j e v n a g a ( ( ;8A025B5J ;5:AJ52=5J) ) . V a r a s e s t l a p s e p õ l v e s t p e a l e o l i a l e k s a n d e r i s a j a v a n a e m a g a ü p r i s k e e r u k a s v a h e k o r r a s . T i h t i , o s a l e d e s h o m m i k u l G a t ai n o s p a r a a d i d e l j a õ p p u s t e l r o h m a k a s m u n d r i s , i l m u s t a õ h t u l E r m i taazi kogunenud valitud ja teravmeelse seltskonna hulka. Arukalt käitumise vajadus selles kahes sfääris õpetas suurvürsti jääma kinniseks, aga see mittevastavus, millist ta kohtas temale sisendatud teooriates ja alasti vene tegelikkuses, külvas temasse umbusaldust ja pettumust inimeste suhtes. Muutused, mis toimusid õukonna elus ja ühiskondlikus korras peale Keisrinna surma, ei saanud Aleksandri iseloomule soodsalt mõjuda. Kuigi ta täidab sel ajal Sankt-Peterburi sõjaväelise kuberneri ametikohta, oli samuti Nõukogu, senati liige, i-k. Semjonovi polgu juht ja juhatas sõjaväeametkonnas, kuid Keiser Pavlovits ((Peetripoeg)) teda ikkagi eriti ei usaldanud. Vaatamata keerukale seisundile, millist suurvürst Keiser Pauli õukonnas omas, ilmutas ta juba sel ajal alluvatega suheldes humaansust ja mahedust; need omadused kütkestasid igaüht, et isegi kalgi südamega inimene, Speranski (( !?5@0=A:>3>) ) s õ n u l , e i s u u t n u d s e i s t a s e l l i s e p ö ö r d u m i s e v a s t u . S e e p ä r a s t A l e k s a n d r P a v l o v i t s i t r o o n i l e a s u m i s t 1 2 . m ä r t s i l 1 8 0 1 . a . v õ t t i s v a s t u k õ i g e r õ õ m s a m ü h i s k o n d l i k m e e l e o l u . R a s k e d p o l i i t i l i s e d j a a d m i n i s t r a t i i v s e d ü l e s a n d e d o o t a s i d , n o o r e v a l i t s e j a poolt, oma lahendust. Veel juhtimisasjades kogenematu, eelistas ta pidada kinni oma suure vanaema, keisrina Ekateriina poliitilistest vaadetest ja kuulutas oma 12 märtsi 1801.a. manifestis oma kavatsusest juhtida temale Jumal poolt antud rahvast lahkunud valitsejanna seaduste ja taotluste kohaselt järgi.
Baseli rahu, mis sõlmitud Preisimaa ja Prantsusmaa vahel, sundis keisrinna Ekaterinal astuma koos Inglismaaga Prantsusmaa vastasesse koalisatsiooni. Keiser Pauli troonile asumisega koalisatsioon lagunes, kuid see taastati uuesti 1799.a. Samal aastal Venemaa liit Austria ja Inglismaaga katkes uuesti. Tuli ilmsiks Peterburi ja Berliini õukondade lähenemine, sõlmiti rahumeelsed suhted esimese konsuliga (1800.a.). Keiser Aleksander kiirustas rahu sõlmima Inglismaaga 5 juuni konventsiooniga ja sõlmis rahulepingud 26 septembril Prantsusmaa ja Hispaaniaga. Samal aastal anti välja ka välismaalaste ja venelaste vaba piiriületuse seadlus, nii nagu see oli enne 1796.a. Taastanud sellisel viisil suurriikidega rahumeelsed suhted, pühendas keiser esimesed neli valitsemise aastat riigi sisesele ümberkorraldustööle. Aleksandri ümberkorraldav tegevus oli suunatud eelkõige selliste endiste valitsemise korralduste likvideerimisele, millised muutsid suure Ekaterina poolt visandatud ühiskondlikku korda. Kahe manifestiga, mis allkirjastati 2. aprillil 1801.a. oli taastatud: aadlikele palga annetamise kiri, linnadele anti linnamäärus. Seejärel asutati kohe seadus, mis vabastas vaimulikud ja diakonid sarnaselt aadlikega kehalisest karistusest. Salatalitus (muide, mis oli asutatud juba Ekaterina II poolt) on kaotatud 2. aprilli manifestiga aga 15 septembri korrldusega asutati endiste kriminaalasjade ümbervaatamise komisjon; see komisjon kergendas tegelikult inimeste olukorda kelle süü oli ettekavatsematu ja millised suhtusid selle aja arvamusele ja mõtteviisi kui ebaausatesse ja riigile tõesti kahju tegevate tegude hulka. Lõpuks, on kaotatud piinamine, lubatud on välismaalt sisse tuua raamatuid ja noote, aga samuti avada era trükikodasid, nii nagu oli enne 1796.a.. Ümberkorraldused, siiski, seisnesid mitte ainult tollase korra taastamises, milline eksisteeris enne 1896.a., vaid ka selle uute korraldustega täiendamises. Kohalike, asutuste reform, millist teostati Ekaterina ajal, ei puudutanud keskorganeid; aga seejuures need ei nõudnudki ümberkorraldust ((perestroikat)). Keiser Aleksander asuski ümberkorrladuste kallale. Tema kaastöölisteks oli selels tegevuses:läbinägelik ja teadlik Inglismaad Venemaast paremini tundev krahv V.P . K o t s u b e i ( . . >GC159) , t a r k j a v õ i m e k a s t e a d l a n e N . N . N o v o s i l t s e v ( . . >2>A8;JF52J) , i n g l i s e i n s t i t u t s i o o n i d e a u s t a j a , v ü r s t A . T s a r t o r õ s k i ( . '0@B>@K9A:89) , s ü m p a t i a p o o l e s t p o o l a k a s j a k r a h v P . A . S t r o g a n o v ( . . !B@>30=>2J) , k e l l e l o n e r a n d i t u l t prantsuslik kasvatus. Kohe peale troonile asumist asutas Valitseja ajutise nõukogu asemel alalise nõukogu, millise poolt pidid olema läbi vaadatud kõik olulisemad riigiasjad ning institutsioonide kavad. 1802.a.8. septembri manifestiga asutati senat, kellele tehti ülesandeks vaadata läbi kõik ministrite asjad kõigis nendele usaldatud valdkondades ja võrreldes seda riigi seadustele vastavuse seisukohast ja kohtadelt Senatisse saadetud ettekannetega, tehes oma otsuse ja esitades ettekande Valitsejale. Senatile on antud kõrgeima kohtuinstantsi staatus, administratiivse tähenduse säilitati vaid esimese ametkonnale. Sama 8. septembri manifestiga oli keskvalitsu jaotatud 8- uuesti asutatud ministeeriumite vahel, millisteks olid: maa- ja merevägede-, välis-, justiits- , rahandus-, kaubandus- ja rahvahariduse ministeerium. Iga ministeerium asus ministri juhtimise all, kellele on määratud abi (sise-, ja välis-, õigus, rahandus ja rahvahariduse ministrite juurde). Kõik ministrid olid riiginõukogu liikmed ja osalesid Senatis. Need ümberkorrladused, siiski, olid teostatud üpris kiirustades, nõnda, et endised asutused põrkusid kokku uue, veel välja kujunemata administratiivse korraga. Siseministeerium, enne teisi (1803.a.) sai enam lõpetatud ülesehituse. Peale rohkem või vähem lõpule viidud keskasutuste ümberkorraldusi, anti samal ajal (1801-1805.a.) ka üksikuid ühiskondlikke suhteid puudutavaid korraldusi ja võeti meetmeid rahvahariduse levitamiseks. Maa omamise õigust ühelt küljest ja kauplemisega tegelda teisest küljest laiendati erinevatele elanike klassidele. 121. detsembri 1801.a. seadlusega, anti kaupmeeskonnale, kodanlastele ja riigi asunikele maa soetamise õigus. Teisest küljest lubati mõisnikel 1802.a. teostada välismaaga hulgikaubandust, makstes gildimaksu aga samuti 1812.a. lubati ka talupoegadel ise oma kaupu müüa, kuid aastaks antud loa alusel, mis hangitud maakonna riigikassast ja makstes ära nõutud lõivu. Keiser Aleksander pooldas talupoegade vabastamise mõtet ja sel eesmärgil võeti mõned olulised meetmed. T a l u p o e g a d e v a b a s t a m i s e p r o j e k t i m õ j u t u s e l , m i s e s i t a t i v ü r s t S . P . R u m j a n t s e v i ( !. . C<O=F52K<J) p o o l t , a n t i v ä l j a s e a d u s v a b a d e s t m a a h a r i j a t e s t ( 2 0 v e e b r u a r i l 1 8 0 3 . a . ) . S e l l e s e a d u s e p õ h j a l v õ i s i d t a l u p o j a d a s t u d a t e h i n g u t e s s e m õ i s n i k e g a j a v a b a n e d a k o o s maaga ja jäädes samasse seisusesse, jätsid enesele vabade maaharijate nimetuse. Samuti oli keelatud talupoegi müüa ilma maata ning asustatud mõisate laialijagamine, ning Liivimaa kubermangu talupoegade suhtes anti 20 veebruaril 1804.a. välja nende saatust kergendav seadus. Kõrvuti administratiivsete ja seisuslike reformidega jätkus kaubandust puudutavate seaduste ümbervaatamine, millise juhtimine oli pandud krahv Zavadovskile ( 0204>2A:><C) 5 . j u u n i l 1 8 0 1 . a . a l u s t a t i s e a d u s t e k o g u k a v a k o o s t a m i s e g a S e e s e a d u s t i k p i d i v a l i t s e j a a r v a t e s , l õ p e t a m a t e m a p o o l t e t t e v õ e t u d r e f o r m i d j a k a i t s m a k õ i g i n i n g i g a ü h e õ i g u s i , k u i d s e e j ä i l õ p e t a m a t a , p e a l e ü h e ü l d i s e o s a ( C o d e g e n e r a l ) . K uid kui administratiivne ja ühiskondlik kord ei olnud seadusandluse mälestusmärkides üldiste riigiõiguse printsiipide alla viidud, siis igal juhul see, tänu üha enam avaramalt arendatud rahvahariduse süsteemile, sai värsket õhku. 8. septembril 1802.a. asutati õppeasutuste komisjon (seejärel peavalitsus). Ta töötas välja Venemaa õppeasutuste korralduse seaduse. Need õppeasutusete seaduse määrused õppeasutuse juhtimisese kohta, mis olid jaotatud kihelkonna, maakonna, kubermangu omadeks või siis gümnaasiumiteks ja ülikoolideks, korrlaldused õppe ja majanduslikus osas kinnitati 24. jaanuaril 1803.a. Peterburis taastati Teaduste Akadeemia, sellele anti välja uus reglement ja määratleti isikkoosseis, ning 1804.a. asutati pedagoogiline instituut, aga 1805.a. asutati ülikoolid Kaasanis ja Harkovis. 1805.a. annetas P.G. Demidov ( . . 5<84>2J) m ä r k i m i s v ä ä r s e k a p i t a l i k õ r g e m a õ p p e a s u t u s e a s u t a m i s e k s J a r o s l a v l i s , k r a h v B e s b o r o d k o ( 572>@>4:>) t e g i s a m a N e z i n i j a o k s , H a r k o v i k u b e r m a n g u a a d e l k o n d a l g a t a s H a r k o v i s ü l i k o o l i a s u t a m i s e j a a n d i s s e l l e k s v a h e n d i d . A s u t a t i k a t e h n i l i s e d õ p p e asutused, sellised nagu Moskva kommertskool (1804.a.), kommertsgümnaasiumid Odessas ja Taganrogis (1804.a.); suurendati gümnaasiumite ja koolide arvu.
Kuid kõik need rahumeelsed ümberkorraldused pidid varsti lõppema. Keiser Aleksander, kes ei olnud harjunud praktiliste raskustega, milliseid ta nii tihti kohtas oma plaanide teostamisel, olles ümbritsetud kogenematute, noorte nõunike poolt, kes nii vähe tundsid vene tegelikkust, järjekindlalt võitlema, muutus varsti reformide suhtes jahedaks. Samas kostus juba kauget sõja kõminat, mis veel ei liikunud Venemaa poole, vaid naaberriiki Austriasse, hakkasid ta tähelepanu enda peale tõmbama ning avasid temale uue tegevusvälja diplomaatilisel- ja sõjalisel areenil. Kohe peale Ameni rahu (25. märtsil 1802.a.) toimus uuesti Inglismaa ja Prantsusmaa suhete lahkuminek (1803.a. alguses) ja uuesti tekkisid Prantsusmaa ja Austria vahelised vaenulikud suhted. Arusaamatus tekkis samuti Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Soosing, millist Venemaa valitsus osutas Dantregile ( 0=B@53C) , k e s a s u s k o o s K r i s t e n i g a ( @8ABM=><J) v e n e t e e n i s t u s e s j a v i i m a s t e P r a n t s u s e v a l i t s u s e p o o l n e a r r e s t , r i k k u d e s s a l a j a s e 1 1 o k t o o b r i 1 8 0 1 . a . k o n v e n t s i o o n i a r t i k l e i d m õ l e m a S i t s i i l i a k u n i n g a v a l d u s t e v ü r s t h e r t s o g E n g e i s k i ( -=38C=A:03>) p u u t u m a t u s e säilitamise kohta (märts 1804.a.) ja esimese konsuli poolset keisri tiitli võtmist viis Venemaa (augustis 1804.a.) suhete katkestamiseni. Loomulikult toimus seepärast Venemaa ja Inglismaa ning Rootsi lähenemine 1805.a. alguses ning selle liiduga Austria liit u m i n e , k e l l e g a t e k k i s i d s õ b r a l i k u d s u h t e d j u b a A l e k s a n d r i t r o o n i l e a s u m i s e s t p e a l e . S õ d a a l g a s e b a õ n n e s t u n u l t : A u s t r i a v ä g e d e h ä b i v ä ä r n e l ü ü a s a a m i n e U l m e a l l s u n d i s v e n e j õ u d u d e l , k e s o l i d s a a d e t u d A u s t r i a l e a p p i , e e s o t s a s K u t u z o v i g a ( CBC7>2K<J) , t a a n d u m a Jena alt Moravijasse. Asjade käik Kremsi, Golabruni ja Sengrabeni all oli vaid austrerlaste lüüasaamise kurjakuulutavakse endeks (20 novembril 1805.a.), mil vene vägede etteotsa asus keiser Aleksander. Selle lüüasaamise tulemused kajastusid:Vene vägede taandumises Radzivilovini, ebamäärastes, aga hiljem Preisimaa vaenulikes suhetes Venemaa ja Austria vastu, ning viimaks Presburgi rahulepingu sõlmimiseni (26. dets. 1805.a.) ning Sönbruni kaitse ning pealetungi liidu loomiseni. Kuni lüüasaamiseni Austerlitzi all jäid Vene ja Preisimaa suhted äärmiselt ebamääraseks. Kuigi keisr Aleksandril õnnestus nõrk Fridrisch Wilhelm kallutada 12 mai 1804.a. Prantsusmaa vastase sõja suhtes tehtud saladeklaratsiooni kinnitamisele, kuuid juba 1. juunil oli see rikutud uute tingimustega, mis sõlmiti Preisi kuninga poolt Prantsusmaaga. Need-samad kõikumised on märgatavad ka peale Napoleoni võite Austrias. Keiser Aleksandri isiklikul juuresviibimisel sõlmiti Preisimaa kuningaga Potsdamis 22 oktoobris 1805.a. Potsdami konventsioon . S e l l e k o n v e n t s i o o n i j ä r g i k o h u s t u s k u n i n g a s a i t a m a k a a s a N a p o l e o n i p o o l t r i k u t u d L j u n e v i l l e ( N=528;JA:>3>) r a h u l e p i n g u t i n g i m u s t e t a a s t a m i s t , v õ t m a e n d a p e a l e s õ d i v a t e r i i k i d e v a h e l i s e s õ j a l i s e v a h e n d a m i s e , a g a s e l l i s e v a h e n d a m i s e e b a e d u p u h u l p e a b a s t uma Koalisatsiooni. Shönbruni rahulepingu (15 dets. 1805.a.) ja veel enam Pariisi konventsiooni järgi (veebruar 1806.a.), mis on kinnitatud Preisimaa kuninga poolt, näitasid, kui vähe võis loota Preisimaa poliitika järjepidevusele. Sellegi poolest deklaratsioon ja kontr-deklaratsioon, mis on allkirjastatud 12 juunil 1806.a. h a r l o t t e n b u r g i s ( (0@;>BB5=1C@35) j a K a m e n n o m o s t r o v e ( 0<5==><J >AB@>25) , i l m n e s P r e i s i m a a j a V e n e m a a v a h e l i n e l ä h e n e m i n e , m i l l i n e o l i k i n n i t a t u d B a r t e n s t e i n i ( 0@B5=HB59=>2A:>9) k o n v e n t s i o o n i g a ( 1 4 a p r i l l i l 1 8 0 7 . a . ) . K u i d j u b a 1 8 0 6 . a . t e i s e l p o o l e l l a h v a t a s u u s s õ d a . K a m p a a n i a a l g a s 8 . o k t . j a t i p n e s p r e i s i v ä g e d e k o h u t a v a t e l ü ü a s a a m i s t e g a J e n a j a A u e r s t a d t i ( CM@HB54B5) a l l j a o l e k s l õ p p e n u d P r e i s i m a a t ä i e l i k u a l i s t a m i s e g a , k u i a p p i e i o l e k s t u l n u d v e n e v ä e d . M . F . K a m e n s k i ( . $. 0<5=A:>3>) j u h t i m i s e a l l , k e d a v a r s t i a s e n d a s B e n n i n g s e n ( 5==8=3A5=J) , n e e d v ä e d o s u t a s i d N a p o l e o n i l e t u g e v a t v a s t u p a n u P u l t u s k i a l l , s e e j ä r e l p e a l e l a h i n g u i d M o r u n g e n i , B e r g f r i d i , L a n d s b e r g i a l l , o l i d a g a s u n n i t u d t a a n d u m a . K u i g i p e a l e v e r i s e i d l a h i n g u i d P r e i s i s - E i l a u ( @59A8HJ- -9;0C) a l l a v e n e v ä e d i k k a g i v e e l t a a n d u s i d , o l i d N a p o l e o n i k a o t u s e d n i i v õ r d m ä r k i m i s v ä ä r s e d , e t t a p ü ü d i s e d u t u l t v õ i m a l u s t B e n n i n g s e n i g a r a h u l ä b i r ä ä k i m i s t e a l u s t a m i s e k s j a p a r a n d a s o m a o l u k o r d a v a i d p e a l e v õ i t u F r i d l a n d i ( $@84;0=45) l ä h e d a l ( 1 4 >33BH4 1 8 0 7 . 0. ) . K e i s e r A l e k s a n d e r s e l l e s t s õ j a k ä i g u s t o s a e i v õ t n u d , v õ i b o l l a s e l l e p ä r a s t , e t a s u s v e e l A u s t e r l i t z i l ü ü a s a a m i s e m u l j e a l l j a a l l e s 2 . a p r i l l i l 1 8 0 7 . a . s õ i t i s M e m e l i s s e , e t o h t u d a P r e i s i m a a k u n i n g a g a , k e s o l i k a o t a n u d p e a e g u k õ i k o m a v a l d u s e d . E b aedu Fridlandi all sundis teda rahulepinguga nõustuma. Rahu soovisid Valitseja õukonnas terved parteid ja sõjavägi. Selleks andsid põhjust ka Austria kahemõtteline käitumine ning Keisri rahulolematus Inglismaa suhtes. Lõpuks oli see rahu vajalik ka Napoleonile endale. 25. juunil toimus keiser Aleksandri ja Napoleoni vaheline kohtumine, kes suutis Valitsejat võluda oma mõistuse ja meelitleva pöördumisega ja 27. juunil sõlmiti Tilsiti traktaat. Selle traktaadi alusel Venemaa soetas Belostoksi piirkonna ( 5;>AB>:A:CN >1;0ABJ) . K e i s e r A l e k s a n d e r l o o v u t a s N a p o l e o n i l e K a t t a r o j a 7 s a a r e v a b a r i i g i , a g a I e v r i ( 52@A:>5) v ü r s t i r i i g i L j u d o v i k H o l l a n d l a s e l e ( N4>28:C >;;0=4A:><C) , t u i n n i s t a s N a p o l e o n i k e i s r i n a , I o s i f i t N e a p o l i t a n l a s t ( >A8D0 50?>;8B0=A:>3>) mõlemate Sitsiiliate kuningana, aga samuti nõustus tunnustama Napoleoni teiste vendade tiitleid, käesolevaid ja tulevasi Reini Liidu liikmete tiitleid. Keiser Aleksander võttis endapeale Prantsusmaa ja Inglismaa vaheliste suhete vahendamise ja väljendas oma poolt nõusolekut selles, et Napoleon vahendab Venemaa ja Porto vahelisi suhteid. Lõpuks, sama rahulepinguga austusest Venemaa vastu anti Preisimaa kuningale tagasi tema valdused. Tilsiti traktaati kinnitati Erfurti konventsiooniga (30 september 1808.a.), kusjuures Napoleon juba siis nõustus Moldaavia ja Valahhia Venemaaga liitmisega.
Tilsiti kohtumisel Napoleon, soovides suunata kõrvale vene sõjajõude, viitas keiser Aleksandrile Soomet ja veel varem (1806.a.) varustas Türgi Venemaa vastaseks sõjaks. Rootsiga sõja pidamise põhjuseks oli Gustav IV rahulolematus Tilsiti rahulepinguga ja ta ei soovinud astuda relvastatud neutraalsuse seisukohale, mis seatud sisse Venemaa ja Inglismaa suhete halvenemise (25. okt. 1807.a.) tõttu. Sõda kuulutati 16. märtsil 1 8 0 8 . a . V e n e v ä e d , m i s o l i d a l g u l k r a h v B u k s h e v d e n i ( C:A35245=0) , s i i s K a m e n s k i ( 0<5=A:>3>) j u h t i m i s e a l l , h õ i v a s i d S v e a b o r g i ( 2 2 . a p r i l l i l ) , v õ i t s i d l a h i n g u A l o v o , K u o r t a n i j a s a i d e r i t i o l u l i s e v õ i d u O r o v a i s e l ä h e d u s e s , s i i s l i i k u s i d 1 8 0 9 . a t a l v e l B a g r a t i o n i j u h t i m i s e a l l ü l e j ä ä A b o “ s s e j a A l a n d i s a a r t e l e , V a s a s t U m e o “ s s e j a B a r k l a y d e T o l l y j a `u v a l o v i j u h t i m i s e a l l T o r n e o k a u d u V e s t r a b o t n i u “ s s e . V e n e v ä g e d e e d u j a R o o t s i v a l i t s u s e v a h e t u s s o o d u s t a s i d F r i d r i s c h g a m i ( $@84@8EA30<A:03>) r a h u l e p i n g u s õ l mimist (5. septembril 1809.a.) uue kuningaga Karl XIII. Selle rahulepingu alusel soetas Venemaa Soome kuni Torneo jõeni koos Alandi saartega. Keiser Aleksander oli ise ka Soomes, avas seimi ja säilitades usu, põlised seadused, õigused ja soodustused, milliseid seni kasutasid eriti iga seisus ja üldse kõik Soome elanikud oma konstitutsioonide järgi. Peterburis loodi Soome asjade komitee ja nimetati ametisse selle riigisekretär. Soomes endas anti täitevvõim - kindralkubernerile, seadusandlik Valitsevale Nõ u k o g u l e , m i l l i n e s a i h i l j e m S o o m e S e n a t i n i m e t u s e . S õ d a T ü r g i g a o l i v ä h e m e d u k a m . M o l d a a v i a j a V a l a h h i a v e n e v ä g e d e p o o l t o k u p e e r i m i n e 1 8 0 6 . a . v i i s s e l l e s õ j a n i , k u i d k u n i T i l s i t i r a h u n i s e i s n e s i d v a e n u l i k u d t e g e v u s e d M i h e l s o n i ( 8E5;JA>=0) p o o l t Z u r z u ( C@6C) I z m a i l j a m õ n e d e t e i s e d k i n d l u s t e h õ i v a m i s e k a t s e t e g a . , a g a s a m u t i v e n e l a e v a s t i k u e d u k a T ü r g i v a s t a s e t e g e v u s e g a , S e n j a v i n i j u h t i m i s e a l l , s a i T ü r g i s u u r e k a o t u s e L e m n o s e ( 5<=>A5) s a a r e l ä h e d a l . T i l s i t i r a h u l e p i n g p e a t a s a j u t i s e l t s e l l e s õ j a , k u i d s e e j ä t k u s p e a l e E r f u r t i k o h t u m i s t , k u n a P o r t o k e e l d u s M o l d a a v i a j a V a l a h h i a l o o v u t a m i s e s t . V ü r s t P r o z o r o v s k i ( @>7>@>2A:03>) e b a e d u o l i v a r s t i p a r a n d a t u d k r a h v K a m e n s k i v õ i d u g a B a t õ n i a l l ( R u au k a l ä h e d a l ) ( CIC:0) j a K u t u z o v i , k e s o l i n i m e t a t u d s u r n u d K a m enski asemele, juhtimise all Türgi armee lüüasaamisega Donau kaldal. Vene relvade edu sundis sultanit rahu sõlmima, kuid rahulepingu sõlmimine venis ja venis ning Valitseja, olles rahulolematu Kutuzovi aeglusega, nimetas ülemjuhatajaks admiral Tsitsagovi ( '8G03>20) , k u i k u u l i s B u k a r e s t i r a h u s õ l m i m i s e s t ( 1 6 . m a i l 1 8 1 2 . a . ) . S e l l e r a h u l e p i n g u j ä r g i s a i V e n e m a a e n d a l e B e s s a r a a b i a , k o o s H o t i n i , B e n d e r a , A k k e r m a n i , K i l i e i , I z m a i l i ( %>B8=K<J, 5=45@0<8, ::5@<0=><J, 8;859, 7<08;><J) k i n d l u s e d k u n i P r u t i j õ e n i , a g a S e r b i a s a i s i s e m i s e a u t o n o o m i a . K õ r v u t i S o o m e s j a D o o n a u ä ä r e s p e e t a v a t e s õ d a d e g a , p i d i v e n e v ä g i v õ i t l e m a K a u k a a s i a s . P e a l e G r u u s i a e b a e d u k a t j u h t i m i s t k i n d r a l K n o r r i n g i ( =>@@8=3><J) p o o l t , m ä ä r a t i G r u u s i a ü l e m j u h i k s v ü r s t T s i t i a n o v ( &8F80=>2J) . T a v a l l u t a s D z a r o ( 60@>- 5;>:0=A:CN) B e l o k a n i p i i r k o n n a j a H a n z u ( 0=6C) , m i l l i s e n i m e t a s ü m b e r E l i s a v e t o p o l i k s ( ;8A025B>?>;J) , k u i d k e s o l i B a k u u p i i r a m i s e l s i l m a k i r j a l i k u l t t a p e t u d ( 1 8 0 6 . a . ) .
V ü r s t G u d o v i t s i ( C4>28G) j a T o r m a s o v i ( "><0A>20) j u h t i m i s e l ü h e n d a t i M i n g r e l i a ( 8=3@5;8O) , A b h a s i a ( 1E078O) j a I m e r e t i a ( <5@5B8O) , a g a K o t l j a r o v s k i ( >B;O@>2A:>3>) k a n g e l a s t e o d ) A b b a s a M i r z a ( 110A0 8@7K) , L e n k o r a n i ( 5=:>@0=) v a l l u t a m i n e j a T a l ai n i ( "0;JH8=A:03>) k h a a n i r i i g i v a l l u t a m i n e ) s o o d u s t a s i d G j u l i s t a n i ( N;8AB0=A:03>) r a h u l e p i n g u s õ l m i m i s t ( 1 2 o k t o o b r i l 1 8 1 3 . a . ) , m i l l i s e t i n g i m u s e d m u u t u s i d p e a l e m õ n i n g a i d k i n d r a l - l e i t n a n t E r m o l o v i , G r u u s i a ü l e m j u h a t a j a a l a t e s 1 8 1 6 . a . , p o o l s e i d v a l l u t u s i .
K õ i k n e e d s õ j a d , k u i g i n e e d l õ p p e s i d ü p r i s m ä r kimisväärsete territoriaalsete soetustega, kuid mõjusid kahjulikult rahva- ja riigi majanduse seisukorrale. 1801-1804.a. olid riigitulud igal aastal umbes 100 miljonit, ringluses oli 260 miljoni eest asignatsioone, välisvõlg ei ületanud 47 ¼ miljonit hõberubla, defitsiit oli väike. Seejuures 1810.a. vähenesid tulud kaks korda, aga hiljem juba neli korda. Assignatsioone anti välja 577 miljonit rubla, välisvõlg kasvas 100 miljoni rublani ja defitsiit oli kasvanud 66 miljonile. Vastavalt sellele langes tugevalt ka rubla väärtus. 1801-1804.a. tuli hõberubla kohta 1 ¼ ja 1 1/5 assignatsioonides, aga 9. aprillil 1812.a. tuli 1 rubla hõbedas lugeda võrdseks 3 rublaga assignatsioonides. Peterburi Aleksandri nimelise seminari kasvandiku julge käsi viis riigimajanduse sellisest raskest seisukorrast välja. Tänu Speranski ( !?5@0=A;03>) ( ( A l g u s e s i s e l o o m u s t a t u d , k u i e r i t i k a l k i n i m e n e ) ) t e g e v u s e l e ) e r i t i 2 - v e e b r u a r i 1 8 1 0 . a . j a 2 9 . j a a n u a r i n i n g 1 1 v e e b r u a r i m a n i f e s t i d e g a 1 9 1 2 . a . ) , l õ p e t a t i a s s i g n a t s i o o n i d e v ä l j a l a s k m i n e , t õ s t e t i i s i k u m a k s u j a k ä i b e m a k s u , k e h t e s t a t i u u s p r o g ressiivne tulumaks, uued kaudsed maksud ja lõivud. Ka müntide süsteem korraldati ümber 20 juuni 1810.a. manifestiga. Ümberkorralduste tulemused ilmnesid juba osalt 1811.a. , kui tulusid laekus 355 ½ milj rubla (= 89 miljonit rubla hõbedas), kulud hõlmasid vaid kuni 272 miljonit rubla, makse jäi võlgu 43 miljonit rubla, aga riigivõlga oli 61 miljonit rubla. Kogu see finantskriis oli kutsutud esile rea raskete sõdadega. Kuid need sõjad peale Tilsiti rahu ei hõivanud keiser Aleksandri kogu tähelepanu. 1805-07.a. ebaedukad sõjad külvasid temasse oma sõjaväeliste võimete suhtes kahtlusi ja ta pööras uuesti kõik oma jõud siseriigis teostatavatele ümberkorraldustele, seda enam, et tal oli nüüd selline talendikas abiline, nagu Speranski. Valiseja enda poolt liberaalses vaimus välja öeldud mõtted olid Speranski projektis süsteemi viinud, kuid ellu viidi see vaid väiksemas mahus. 6. augusti 1809.a. seadlusega olid avaldatud tsiviilteenistuses ametisse kinnitamise ja teadmiste eksamiseerimise eeskirjad, et määrata ametisse, ilma ülikooli atestaatideta, 8. ja 9.- klassi ametnikke. 1. jjanuari 1810.a. manifestiga kujunadati endine alaline nõukogu riiklikuks seadus-nõuandlikuks asutuseks. Riiklike instituutide korras moodustas Nõukogu seisuse, millises kõik juhtimise osad nende peamistes suhetes seadusandlusse koondusid ja nende kaudu tõusid ülemaks Keiserlikuks võimuks. Sellegi poolest, kõik seadused, eeskirjad ja asutused nende esmastes joonetes esitati läbivaatamisele Riiginõukogusse ja pärast, Keiserliku võimu mõjul, astusid neile ettenähtud tähendusse. Riiginõukogu jaotati nelja ametkonda: Seaduste ametkonda kuulus kõik see, mis kujutas oma olemuselt seadust; Seaduste komisjon pidi sellesse ametkondma esitama kõik nende poolt esialgselt visandatud seaduste kavad. Sõjaväe asjade ametkonda kuulusid kõik maa- ja merevägede ministeeriumi asjad . Tsiviil ja vaimulike asjade ametkonda kuulusid õiguse, vaimulike juhtimise ning politsei asjad. Lõpuks, Riikliku majanduse ametkonda kuulusid üldised tööstuse, teaduse, kaubanduse, rahanduse, riigikassa ja kontrollikoja asjad. Riiginõukogu juures asusid: seaduste koostamise komisjon, palvete komisjon, riigikantselei. Koos Riiginõukogu ümberkujundamisega 25 juuli 1810.a. manifestiga, ühendati endiste ministeeriumitega kaks uut asutust: politsei ministeerium ja riigiarvete kontrolli valitsus. Samuti jaotati komertsministeeriumi asjad siseministeeriumi ja rahandusministeeriumi vahel ära ning ministeerium ise likvideeriti.
Keskvalitsuse reformisega samal ajal jätkusid ü m b e r k u j u n d u s e d v a i m u l i k u h a r i m i s e s f ä ä r i s . K i r i k u t e k ü ü n l a t u l u d , m i s o n m ä ä r a t u d v a i m u l i k e õ p p e a s u t u s t e a s u t a m i s e k s ( 1 8 0 7 . a . ) , a n d s i d v õ i m a l u s e n e n d e a r v u s u u r e n d a m i s e k s . 1 8 0 9 . a . P e t e r b u r i s j a 1 8 1 4 . a . S e r g i e v i l a v r i s ( !5@3852A:>9 ;02@5) a v a t i v a i m u l i k a k a deemia. 1810.a. asutati teede inseneride korpus, 1811.a. Tsarskoselski lütseum, aga 1814.a. avati Avalik raamatukogu.
Ümberkorralduste teine periood oli häiritud uue sõjaga. Juba varsti, peale Erfurti konventsiooni ilmnes Venemaa ja Prantsusmaa vaheline ebakõla. Selle konventsiooni jõuga keiser Aleksander moodustas Austria 1809.a. sõja ajal 30 000 liiduliste vägede maleva Galiitsias. Kuid see malev, mis oli pandud vürst S.F. Golitsõni juhtimise alla, tegutses ebalevalt, kuna Napoleonil oli ilmne püüd taastada, või äärmisel juhul märkimisväärselt suurendada Poola jõudu ja tema 23. detsembri 1809.a. konventsiooni, mis oleks Venemaad kaitsnud sellise tugevdamise eest, allkirjastamisest keeldumine, tekitasid Vene valitsuses tugevaid kartusi. Ebakõlade suurenemine tugevnes uute asjaolude mõjul. 1811.a. tariif, mis oli 19. detsembril 1810.a. välja antud, tekitas Napoleoni rahulolematuse. Juba 1801.a. lepinguga olid taastatud Prantsusmaaga normaalsed kaubandussuhted, aga 1802.a. pikendati kuueks aastaks 1786.a. sõlmitud kaubanduslepingut. Kuid juba 1804.a. oli Lääne piiril keelatud sisse tuua igasuguseid puuvillaseid kangaid, aga 1805.a. tõsteti tollilõive mõnedele siidi- ja villasest lõngast toodetele, et toetada kohalikku vene tööstust. Samadest eesmärkidest juhindus valitsus ka 1810.a. Uue tariifiga tõsteti lõivud veinile, puule, kakaole, kohvile ja peensuhkrule; välismaine puuvillane riie (peale vabrikumärgistatu valge), linase, siidi, villase ja sarnased tooted olid keelatud. Vene kaubad, lina, merevaik, pekk, l i n a s e e m e , p u r j e - j a f l a a m i ( D;0<A:8O) k a n g a d , p o t a s j a t õ r v o n m a k s u s t a t u d k õ r g e i m a m ü ü g i l õ i v u g a . V a s t u p i d i , l u b a t u d o l i v ä l i s m a i s t e t o o r a i n e t e s i s s e v e d u j a v e n e v a b r i k u t e s t r a u a t o l l i v a b a v ä l j a v e d u . U u s t a r i i f k a h j u s t a s P r a n t s u s m a a k a u b a n d u s t j a a j a s N a p o l e o n i r a e v u , k e s n õ u d i s , e t k e i s e r A l e k s a n d e r v õ t a k s v a s t u p r a n t s u s e t a r i i f i j a e i v õ t a k s v e n e s a d a m a t e s v a s t u m i t t e a i n u l t i n g l i s e v a i d k a n e u t r a a l s e i d ( a m e e r i k a ) l a e v u . V a r s t i , p e a l e u u e t a r i i f i v ä l j a a n d m i s t O l d e n b u r g i ( ;J45=1C@A:89) h e r t s o g , k e i s e r A l e k s a n d r i o n u , o l i j ä e t u d i l m a o m a v a l d u s t e s t , a g a V a l i t s e j a p r o t e s t , m i s o l i r i n g k i r j a g a s e l p õ h j u s e l v ä l j a ö e l d u d 1 2 . m ä r t s i l 1 8 1 1 . a . , j ä i t a g a j ä r g e d e t a . P e a l e n e i d k o k k u p õ r k e i d o l i s õ d a m ö ö d a p ä ä s m a t u . `a r n o g o r s t ( (0@=>3>@ABJ) v ä i t i s j u b a 1 8 1 0 . a . , e t N a poleonil on valmis Venemaa vastase sõja plaan . 1811.a. sõlmis Prantsusmaaga liidu Preisimaa, seejärel Austria. Suvel 1812.a. Napoleon läks koos liitlasvägedega, Preisimaa kaudu liikvele ja 11 juunil ületas 600 000 sõjaväega Kovno ja Grodno vahel Nemani jõe. Keiser Aleksandril oli sõjavägi kolm korda väiksem. Selle eesotsas seisid Barklay de Tolly ja vürst Bagration Vilenski ja Grodno kubermangudes. Kuid selle võrdlemisi väikese sõjaväe taga seisis kogu vene rahvas, rääkimata üksikutest isikutest ja terve kubermangu aadlike. Kogu Venemaa pani välja 320 000 sõjameest ja annetas vähemalt sada miljonit rubla. Peale esimesi Barklay kokkupõrkeid prantslaste vägedega Viitebski all ja Bagrationi omi Mogiljovi lähedal, aga samuti Napoleoni ebaõnnestunut katset vene vägede tagalasse tungida, hõivas Smolenski. Barklay hakkas taanduma mööda Dorgobuzi ( >@>3>1C6:>9) t e e d p i d i . R a j e v s k i l , a g a s e e j ä r e l D o h t u r o v i l ( k o o s K o n o v n i t s õ n i j a N e v e r o v s k i g a ) ( >=>2=8F=K<J 8 525@>2A:8<J) õ n n e s t u s N a p o l e o n i k a h e l t S m o l e n s k i e e l p o s t i l t t a g a s i t õ r j u d a , k u i d t e i s e l t e e l p o s t i l t t u l i D o h t u r o v i l j ä t t a S m o l e n s k m a h a j a ü h i n e da taanduva armeega. Vaatamata taganemisele, ei võtnud keiser Aleksander vastu Napoleoni poolt esitatud rahulepingu sõlmimise ettepanekut, kuid pidi asendama sõjaväe hulgas mittepopulaarse Barklay Kutuzoviga. Viimane saabus vägede peakorterisse Tsarevo Zaimse ( &0@52> 09<8I5) , 1 7 . a u g u s t i l , a g a 2 6 - l a n d i s l a h i n g u B o r o d i n o o a l l . L a h i n g e i l õ p p e n u d o t s u s t a v a l t , k u i d v e n e v ä e d j ä t k a s i d M o s k v a s u u n a s t a a n d u m i s t , k u s e l a n i k o n d o l i m e e l e s t a t u d p r a n t s l a s t e v a s t a s e l t , m u u s e a s k r a h v R a s t o p t s i n i ( 0AB>?G8=0) a f i aai d e g a ( m ü ü r i l e h t e d e g a ) . S õ j a n õ u k o g u F i l j a h i s ( $8;OEJ) o t s u s t a s 1 . s e p t e m b r i õ h t u l j ä t t a m a h a M o s k v a , m i l l i s e n a p o l e o n h õ i v a s 3 . s e p t e m b r i l , k u i d v a r s t i ( 7 . o k t o o b r i l ) j ä e t i m a h a , k u n a t e k k i s t o i d u m o o n a n a p p u s , o l i d s u u r e d t u l e k a h j u d n i n g s õ j a v ä g e d e s l a n g e s j ä r s u lt distsipliin. Seejuures Kutuzov (arvatavasti Tolly soovitusel) pööras kõrvale Rjazani teelt, mida mööda ta taandus, Kaluuga suunas ja andis Napoleonile lahingu Tarutini ja Malojaroslavtsi lähedal. Külm, nälg, korratused sõjaväes, kiire taganemine, partisanide ( 02K4>20, $83=5@0, !5A;028=0, !0<CAO) e d u k a s t e g e v u s , M i l o r a d o v i t s i v õ i t V j a z m a a l l , a t a m a n P l a t o v i v õ i t V o p i l , K u t u s o v i v õ i t K r a s n o e a l l v i i s i d p r a n t s l a s t e a r m e e t ä i e l i k k u k o r r a t u s s e j a p e a l e B e r e z i n i j õ e k a t a s t r o o f i l i s t ü l e t a m i s t , s u n n i t i N a p o l e o n i , j õudmata Vilnosse, põgenema Pariisi. 25. detsembril 1812.a. anti välja prantslaste Venemaalt lõpliku väljakihutamise manifest. Isamaasõda oli lõppenud. See tõi keiser Aleksandri vaimses elus kaasa suuri muutusi. Rahva kannatuste aastal ja hingelises ärevuses hakkas ta otsima tuge religioosses tundes ja leidis selles suunas tuge riigisekretärilt ikovilt, kes sai omale juba enne sõja algust eemale tõrjutud Speranski koha. Selle sõja soodne käik suurendas veelgi Valitseja usku Jumala Ettekavatsuse etteteadmat
& O P
8
ś ü W z ¤ ¢ Ą Ę Ō Ų 4 B F H J L ä č ź ģ ī ņ óėćŲćŠćŠćČ極„wphpwhpwdpdphphp hŠ?l hŠ?l mHsH hŠ?l hŠ?l hŠ?l mH%sH% hÓbe mH%sH% h÷{ł h÷{ł mH%sH% hŠ?l hŠ?l mH%sH% h÷{ł mH%sH% hGF¢ mH%sH% h63 mH%sH% hx ½ hx ½ mH%sH% hx ½ mH%sH% hSą mH%sH% h;Xd mH%sH% hÖo hÖo mH%sH% hÖo mH%sH% h6TĻ mH%sH% hÓ d h6TĻ 5mH%sH% % 7# B Ud y } Ķ v Ņ ÷Ō Aß Ģż ā
^ p r t ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ż ń č ż ń č ż ż ż h]hgd+ ų’ &`#$gd+ ^ žž ņ " b j n p r t x ^ b ' Q i s u v { * Ą " 6# óēßŲŌĢÄŲĽĽĶ®¦¦¦¦{{{p{h` hj~ mH%sH% hØs’ mH%sH% hriO hriO mH%sH% h;Xd mH%sH% h `P mH%sH% hriO mH%sH% hćz= mH%sH% h ($ h ($ mH%sH% h ($ mH%sH% hNNT mH%sH% hNNT hNNT hNNT hŠ?l hŠ?l mHsH hŠ?l mH%sH% hŠ?l hŠ?l hŠ?l hō[ mH%sH% hÓ d hō[ 5mH%sH%hÓ d hŠ?l 5mHsH %6# 7# c# # Ė# $ ×& “' Ś' Ö( „* , 4, , ø, ŗ, *- J- “- Ō- 9. :. ,0 3 ,4 5 ¢6 Ä6 Q8 ī8 ļ8 : ž; ųščščąŲŠČĄøø¢¢¢¢zozgz\g hs& hs& mH%sH% hs& mH%sH% h /” h /” mH%sH% h /” mH%sH% h»l< mH%sH% hęK mH%sH% hšNl mH%sH% h]F mH%sH% h]F h]F mH%sH% h±S h±S mH%sH% h±S mH%sH% hńC" mH%sH% h4T± mH%sH% hIL mH%sH% h3'ź mH%sH% h×%Ö mH%sH% h Sz mH%sH% hj~ mH%sH% h6TĻ mH%sH% ž; @ @ @ Ģ@ ä@ B B qD IE F F FF G ŅG źG H gM «M P ĄP ŽP _R `R GS T T @U fU ÖV īV ōV öV ¢W ĀW ųķųåŚåŅåŹĀ·Ā·Ā·ĀƧyqfqfqfq^ h/E8 mH%sH% hęQ hęQ mH%sH% hęQ mH%sH% hÜ+s hÜ+s mH%sH% hÜ+s mH%sH% hNC hNC mH%sH% hNC mH%sH% htWČ mH%sH% hī~× mH%sH% h|Iń mH%sH% hŽi hŽi mH%sH% hŽi mH%sH% h· mH%sH% hj~ mH%sH% hĘ hĘ mH%sH% hĘ mH%sH% hB` hB` mH%sH% hB` mH%sH%"ĀW āW šY Z Ā[ Ų[ ę[ č[ \ ¾_ ` ,` Ä` Ę` Ģ` ą` (a Za Ča üa b Td Ud kd d Ue hf f ¢f ¾f ¦h Øh ,i ¾i āi m 4m rm Čm ąm ųm õķõķõķåŚåŅĒŅæŅĒŅĒŅĒŅæ·Æ§Æyqyfqh+i h+i mH%sH% hZ³ mH%sH% h+i mH%sH% hĮ hĮ mH%sH% hĮ mH%sH% hĆ# hĆ# mH%sH% hĆ# mH%sH% hģ mH%sH% hGŃ mH%sH% hĘ mH%sH% h#q mH%sH% h~@[ h~@[ mH%sH% h~@[ mH%sH% hą& hą& mH%sH% hą& mH%sH% h/E8 mH%sH% h/E8 h/E8 mH%sH%(ųm üm
n (n ,n Hn vn o `o bo vo xo zo o Üp ųp q ®q ōr ^u Ču `w zw Žw ųw x Bx Dx Fx Hx ~x x Üx üx y y “y Āy Äy Čy ąy ųy 4z Lz `z tz z ¢z Čz čz { :{ R{ h{ { “{ | ųķųåųåųŻųŅųŻųåĒåĒåæ“æ“æ“æ©æ”攩”©””©”©”©”©”©”©”””””hp hp mH%sH% hGŃ mH%sH% hņUŁ mH%sH% hņUŁ hņUŁ mH%sH% hc” hc” mH%sH% hc” mH%sH% hZ³ hZ³ mH%sH% h uz h uz mH%sH% h uz mH%sH% hZ³ mH%sH% h+i h+i mH%sH% h+i mH%sH%8| 6| } } ¤} ; Z p 2 M - . / ± S T H I Ģ Ķ ¶ Ü w ń < õķåŻÕĶÕĶĀŗĶŗĶŗ²Ŗ¢²Ŗ¢Õwodo\ hÖ6æ mH%sH% h ¢ h ¢ mH%sH% h ¢ mH%sH% hÉh] mH%sH% hå~( hå~( mH%sH% hå~( mH%sH% hu 2 mH%sH% håY mH%sH% hå mH%sH% h°76 mH%sH% he"Ę mH%sH% h `P mH%sH% hÄ hÄ mH%sH% hÄ mH%sH% hp mH%sH% hp mHsH hņUŁ mHsH hņUŁ mH%sH% hp hp mH%sH% < P \ Č ¬ ® ¼ Ą Ž ² Ź } č v Ą ś ¤ ¤ ¤ ¤ ¤ „ Š„ č„ ü„ ž„ P¦ `¦ Ŗ JŖ LŖ hŖ ® Ä bÄ õķõķåķåŚķåŚŅĒŅæ“欔¬¬”tljl Uh` mH%sH% h` h` mH%sH% hl hl mH%sH% hl mH%sH% h
vā h
vā h
vā mHsH h
vā h
vā mH%sH% h
vā mH%sH% h@* h@* mH%sH% h@* mH%sH% h„pŖ h„pŖ mH%sH% h„pŖ mH%sH% h9zø h9zø mH%sH% h9zø mH%sH% hÖ6æ mH%sH% hÖ6æ hÖ6æ mH%sH%& utesse teedesse ja veendumuse selles, et vene tsaarile sai osaks raske poliitiline ülesanne: luua Euroopas õigluse alusel rahu, millise allikaid religioosselt häälestatud keiser Aleksander hakkas otsima evengeelses õpetuses. Kutuzov, ikov, osalt ka krahv Rumjantsev olid sõja välismaal jätkamise vastu. Kuid keiser Aleksander, keda toetas tein, otsustas kindlalt sõjategevust jätkata. 1. jaanuaril 1813.a. ületasid vene väed Keisririigi piirid ja sattusid Preisimaale. Juba 18. detsembril 1812.a. Iork, preisi m a l e v a k o m a n d ö r , k e s o l i s a a d e t u d P r a n t s u s e v ä g e d e l e a p p i , s õ l m i s k o k k u l e p p e D i b i t s i g a ( 818G5<J) s a k s a v ä g e d e n e u t r a a l s u s e s u h t e s , k u i g i , m u u s e a s , t a l e i o l n u d s e l l e k s P r e i s i m a a V a l i t s u s e l u b a . K a l i ai t r a k t a a d i g a ( 1 5 - 1 6 v e e b r u a r 1 8 1 3 . a . ) s õ l m i t i P r e i s i m a a g a k a i t s e - p e a l e t u n g i l i i t , m i d a k i n n i t a t i T e p l i t s i ( "5?;8F:8<J) t r a k t a a d i g a ( a u g u s t i s 1 8 1 3 . a . ) . S a m a s v e n e v ä e d , V i t t e n s t e i n i ( 8BB5=HB59=) j u h a t u s e l , k o o s P r e i s l a s t e g a s a i d l ü ü a L j u t s e n i ( NF5=5 8 0CF5=5) j a B a u t s e n i a l l ( 2 0 a p r i l l i l j a 9 . m a i l ) . P e a l e r e l v a r a h u j a n . n . P a r i i s i n õ u p i d a m i s i , m i l l i s e t u l e m u s e k s o l i A u s t r i a N a p o l e o n i v a s t a s e s s e l i i t u a s t u m i n e R e i h e n b a h i ( 59E5=10EA;>9) k o n v e n t s i o o n i a l u s e l ( 1 5 j u u n i 1 8 1 3 . a . ) , s õ j a t e g e v u s t a a s t u s . P e a l e N a p o l e o n i l e e d u k a i d l a h i n g u i d D r e z d e n i a l l j a m i t t e e d u k a i d K u l m i , B r i e n n e , L a o n e , A r s i s - s u r - O b j a `a m p e n u a s i ( C;J<5, @85==5, 0>=5, @A8AJ- AN@J- 1J 8 $5@J (0<?5=C075) a l l 1 8 . m ä r t s i l 1 8 1 4 . a . a n d i s a l l a P a r i i s , s õ l m i t i P a r i i s i r a h u l e p i n g ( 1 8 . m a i l ) j a k u k u t a t i N a p o l e o n . V a r s t i , 2 5 . m a i l 1 8 1 5 . a . a v a t i V i i n i K ongress, et arutada peamiselt Poola, Saksoonia ja Kreeka küsimusi. Keiser Aleksander asus kogu sõjakäigu ajal sõjaväe juures ja nõudis Pariisi hõivamist liitlasvägede poolt. Viini Kongressi peamise akti (28. juunil 1815.a.) alusel sai Venemaa osa Varssavi hertsogkonnast, peale Poznani gross-hertsogkonna, mis anti Preisimaale ja osa, mis anti Austriale, kusjuures Venemaaga ühendatud Poola valdustes viidi sisse keiser Aleksandri poolt konstitutsioon, mis oli koostatud liberaalses vaimus. Viini kongressi rahul ä b i r ä ä k i m i s e d o l i d k a t k e s t a t u d N a p o l e o n i k a t s e g a a s u d a u u e s t i P r a n t s u s m a a t r o o n i l e . V e n e v ä e d l i i k u s i d u u e s t i P o o l a s t R e i n i k a l l a s t e l e , a g a k e i s e r A l e k s a n d e r s õ i t i s V i i n i s t H e i d e l b e r g i ( 5945;J15@3J) . K u i d N a p o l e o n i s a j a p ä e v a n e v a l i t s e m i n e l o p e s t e m a l ü ü asaamisega Waterloo all ja seadusliku dünastia taastamisega Ljudovik XVIII isikus rasketel Pariisi rahu (8. november 1815.a.) tingimustel.
Soovides teostada rahumeelseid rahvusvahelisi suhteid Euroopa kristlike riikide vahel vennaliku armastuse ja evangeelsete käskude alustel, keiser Aleksander koostas Püha Liidu akti, millise ta ise allkirjastas ja sellele kirjutasid alla veel Preisimaa ja Austria keisrid. Rahvusvahelisi suhteid aeti kongressidega Aahenis (1818.a.), kus oli otsustatud liitlaste vägede Prantsusmaalt väljaviimine, Troppaus (1820) Hispania korratuste suhtes, Laibaschis (1821.a.) Savoia rahutuste ja Neapolitani revolutsiooni puhul ja lõpuks Veronas (1822.a.) et rahustada rahutusi Hispaanias ning Ida küsimuse arutamiseks.
Raske, 1812-1814.a. sõja otseseks tulemuseks oli riigimajanduse halvenemine. 1. jaanuariks 1814.a. loeti tulusid kõigest 587 ½ milj. rubla. Sisevõlg ulatus 700 milj. rublani. Hollandile oli võlga 101 ½ milj kuldnat (=54 miljonit rubla), aga hõberubla võrdus 1815.a. 4 rbl 15 kop. assignaatides. Kuivõrd kestvad olid need tagajärjed, paljastab vene rahanduse seisukord kümne aasta pärast. 1825.a. oli riigitulu kõuigest 529 ½ miljonit rubla, assignaate lasti välja 595 ½ miljonit rubla, mis koos Hollandi ja veel mõne teise võlaga moodustas kuni 350 ½ miljonit rubla hõbedas. Tõsi, kaubanduses on märgata enam märgatavamaid edusamme. 1814.a. ei ületanud kaupade sissevedu 113 ½ miljonit rubla ja väljavedu 196 miljonit asignaatides. 1825.a. küündis kaupade sisevedu 185 ½ milj rublani, väljavedu küündis aga 236 ½ miljoni rublani. Kuid 1812-1814.a. sõdadel olid ka teised tagajärjed. Poliitiliseelt vabade riikidevaheliste kaubandussuhete taastamine tingis mõningate uute tariifide väljaandmise. 1816.a. tariifis olid tehtud mõningad muudatused, võrreldes 1810.a. tariifiga, 1819.a. tariifiga oli tugevalt alandatud keelavad lõivud mõningatele välismaistele kaupadele, kuid juba 1820.a ja 1821.a. korraldustes ja uues tariifis 1822.a. oli märgatav tagasi pöördumine endisele kaitsesüsteemile. Napoleoni langemisel purunesid ka tema poolt kehtestatud Euroopa poliitiliste jõudude vastastikused suhted. Nende suhete uue määratlemise võttis enda peale keiser Aleksander. See ülesanne hajutas Valitseja tähelepanu endiste aastate sisemistelt ümberkorraldavatelt probleemidelt, seda enam, et sel ajal ei olnud troonil enam endisi inglise konstitutsioonilise korra pooldajaid, aga prantsuse institutsioonide särava teoreetiku ning pooldaja Speranski asendas aja jooksul kõige karmim formalist , R i i g i n õ u k o g u s õ j a v ä e a m e t k o n n a j u h a t a j a j a s õ j a v ä e a s u n d u s t e ü l e m , l o o d u s e p o o l t v ä h e a n d e i d s a a n u d k r a h v A r a k t s e e v ( @0:G552J) . M u i d e , k e i s e r A l e k s a n d r i v a l i t s e m i s e v i i m a s e l k ü m n e n d i l o n v a l i t s u s e k o r r a l d u s t e s m õ n i k o r d m ä r g a t a j ä l g i e n d i s t e s t ü m b e r k o r r aldavatest ideedest. 28. mail 1816.a. oli kinitatud Eestimaa aadelkonna talupoegade lõpliku vabastamise projekt. Kuramaa aadelkond järgis Eestimaa aadelkonna eeskuju valitsuse ettepanekul, kes kinnitas samasuguse projekti Kuramaa talupoegade suhtes 25. augustil 1817.a. ja Liivimaa talupoegade suhtes 26. märtsil 1819.a.
Koos seisuslike korraldustega, on tehtud mõned muudatused kesk- ja piirkondlikus juhtimises. 4. septembri 1819.a seadlusega ühendati politsei ministeerium siseasjade ministeeriumiga, kellest manufaktuuride ja sisemise kaubanduse ametkond viidi üle rahandusministeerimi alla. Mais 1824.a. olid püha sinoodi asjad rahvahariduse ministeeriumi asjadest eraldatud, kuhu nad olid viidud 24 oktoobri 1817.a. manifesti põhjal ja kuhu jäid vaid välismaiste usutunnistuste asjad. Veel varem, 7. mai 1817.a. manifestiga asutati krediidiasutuste nõukogu, nii revisjonide kui ka kõigi operatsioonide kontrolliks, ning veel kõigi krediiti puutuvate ettepanekute läbivaatamiseks ja lepingute sõlmimiseks. Samasse aega (2. aprilli 1817.a. manifesti) puutuvad riigi viina müügiõiguse ostmise süsteemi muutmine. Alkoholi maksude kasutamise juhtimine oli koondatud riigi kodadesse. Ringkondliku juhtimise valdkonnas tehti samuti, hiljem katseks jäänud, suurvene kubermangude kindralkubermangudeks jaotamine. Valitsuslik tegevus hakkas kajastuma rahvahariduse üle hoolekande teostamises. Sankt-Peterburi pedagoogilise instituudi juures seati 1819.a.sisse avalikud kursused, millistega pandi alus Peterburi ülikooli rajamisele. 1 8 2 0 . a . k u j u n d a t i ü m b e r i n s e n e r i d e e t t e v a l m i s t a m i s e õ p p e a s u t u s j a a s u t a t i s u u r t ü k i v ä e k o o l . O d e s s a s l e v i s i d B e l j a j a L a n k a s t e r i ( 5;O 8 0=:0AB5@0) m e e t o d i j ä r g i t ö ö t a v a d v a s t a s t i k u s e õ p e t a m i s e k o o l i d . 1 8 1 3 . a . a s u t a t i p i i b l i ü h i n g , m i l i s e l e V a l i t s e j a a n n e t a s varsti märkimisväärse rahalise toetuse. 1814.a. avatakse Peterburis keiserlik avali raamatukogu. Eraisikud järgisid valitsuse eeskuju. Krahv Rumjantsev annetas pidevalt esmaallikate ja teaduslikke tööde trükis avaldamiseks (näiteks vene ajaloo kirjelduste väljaandmiseks 25 000 rbl). Samal ajal arenes võimsalt ajakirjanduslik kui ka kirjanduslik tegevus. Juba 1803.a. rahvahariduse ministeeriumi juures anti välja rahvahariduse edu puudutav perioodiline teos aga siseministeeriumis - Sankt-Peterburi aja k i r i ( « !0=:B- 5B5@1C@3A:89 C@=0;J» ) ( a l a t e s 1 8 0 4 . a ) . K u i d n e e d a m e t l i k u d v ä l j a a n d e d e i o m a n u d k a u g e l t k i s e d a t ä h e n d u s t , m i l l i s e s a i d E u r o o p a S õ n u m i t o o j a ( « 5AB=8:J 2@>?K» ) ( 1 8 0 2 . 3. ) . 0G5=>2A:>3> 8 . 0@0<78=0, « !K=J B5G5AB20» . @5G0 ( A 1 8 1 3 . 3. ) , « B5G5AB25==KOO 70?8A:8» . !28=J8=0 ( A 1 8 1 8 . 3. ) , « !818@A:89 5AB=8:J» . !?0AA:>3> ( 1 8 1 8 - 1 8 2 5 . 3. ) , « !525@=K9 @E82J» $. C;30@8=0 ( 1 8 2 2 - 1 8 2 8 ) , m i s ü h i n e s h i l j e m « !K=>BJ B5G5AB20» . T e a d s u l i k u i s e l o o m u g a p a i s t s i d s i l m a M o s k v a a j a l o o n i n g v a n a a j a u u r i m i s e ü h i n g u v ä l j a a n d e d , m i s a s u t a t i j u b a 1 8 0 4 . a . ( « "@C4K» 8 « 5B>?8AB» , a g a s a m u t i « CAA:8O 4>AB>?0<OB=>AB8» - A 1 8 1 5 . 3. ) . S a m a l a j a l t e g u t s e s k a V . Z u k o v s k i , I . D m i t r i e v , j a I . K r õ l o v , V . O z e r o v j a A . G r i b o e d o v , ( . C:>2A:89, . <8B@52J 8 . @K;>2J, . 75@>2J, 8 . @81>54>2J) , k u u l d a o l i j u b a m ä l e s t u s v ä ä r s e t B a r t j u s k o v i l ü ü r a h ä ä l i , j u b a k õ l a s P u ak i n i v õ i m a s h ä ä l j a h a k a t i t r ü k k i m a B a r a t õ n s k i l u l e t u s i ( 0BNH:>2A:>9, CH:8=0, 0@0BK=A:03>, 0@0<78=J) . S e e j u u r e s K a r a m z i n t r ü k k i s ä r a o m a V e n e R i i g i a j a l o o ( « AB>@8N >AC40@AB20 >AA89A:03>» ) , a g a e n a m ü k s i k a s j a l i k e m a t e a j a l o o l i s t e k ü s i m u s t e g a t e g e l e s i d A . `l e t s e r , N . B a n t õ s - K a m e n s k i , K . K a l a i d o v i t s , A . V o s t o k o v , E v g e n i B o l h o v i t n i k o v ( K i i e v i m e r t o p o l i t ) , M . K a t s e n o v s k i , G . E v e r s ( . (;5F5@J, . 0=BKHJ- 0<5=bÄ kÄ zÄ ąÄ ²Ę ÄĘ jČ Č ¾Č É É zÉ É ņÉ ģŹ
Ė Ė Ė pĢ ęĢ žĶ Ī TĪ vŃ Ń Ń āŃ äŃ ZŅ Ņ Ņ ¤Ó öŌ ÷Ō Õ Õ Õ DŲ tŪ šÜ Ż Ż @ß ųšųčŻčŅčŹŅŹŅŹĀ·Ā·Ā·ĀÆĀƧ |um h2Ś mH%sH% h2Ś h2Ś h2Ś mHsH h2Ś hŌsĻ h³Rł hF: hå~( hėwŠ hz¢ hz¢ hz¢ hz¢ mHsH hz¢ mH%sH% hņbĻ hņbĻ mH%sH% hņbĻ mH%sH% h.C mH%sH% h.C h.C mH%sH% h¶ h¶ mH%sH% h¶ mH%sH% h` mH%sH% hOBŃ mH%sH%*@ß Hß fß \ą źą ×ā Ųā īā ļā #ć ä å (å vå ¶å Üå Žå øę Ķę ąę -ē Nē [ē \ē hē č Lč <é zé ź ģź ė "ė Fė nė ^ģ ģ ģ īģ Øķ 2ī 2ļ ļ ļ ļ š ųšųčąŲąŲąŲŠÅŠ½Š½ŠµŠµ½µ½µ½Ŗ½Ŗ¢¢||t hĖL mH%sH% hĖL hĖL mH%sH% h¤~ h¤~ mH%sH% h¤~ mH%sH% h¤~ mHsH h÷8Ž mHsH h÷8Ž h÷8Ž mH%sH% h ē mH%sH% h÷8Ž mH%sH% h\JŌ h\JŌ mH%sH% h\JŌ mH%sH% hžMA mH%sH% h2ė mH%sH% hGF¢ mH%sH% h2Ś mH%sH% hS.
mH%sH%- š š š Fš Čń ņ ų ®ų Āų Źų āś Źż Ģż 6ž , Z V l ą ā 8 d ¶ ~ Ź ö ś
õķõķõėõćķćŪÓŪĖĄĖĄĖŪĖø¬£~sksksckc hN#ż mHsH hN#ż mH%sH% hN#ż hN#ż mH%sH% h² & h~5U 5mH%sH%h~5U mH%sH% h² & mH%sH% hlO 5mH%sH%h~5U 5mH%sH%h~5U hj 5mH%sH%hj mH%sH% hlO hlO mH%sH% hlO mH%sH% hF: mH%sH% h: mH%sH% hźG mH%sH% UhĖL mH%sH% hĖL hĖL mH%sH%$A:89, . 0;094>28GJ, . >AB>:>2J, 235=89 >;E>28B8=>2J, . 0G5=>2A:89, . -25@AJ) . K u i d k a h j u , e t v a i m n e l i i k u m i n e s a t t u s r e p r e s i i v s e t e m e e t m e t e v õ t m i s e a l l a , t i h t i k o r r a t u s t e t õ t t u , m i l l i s e d e s i n e s i d v ä l i s m a a l j a k a j a s t u s i d v ä h e s e l m ä ä r a l k a v e n e v ä g e d e s , t i h t i t ä n u ü h a e n a m j a e n a m r e l i g i o o s s e l e - k o n s e r v a t i i v s e l e s u u n a l e , m i l l i s e v õ t t i s V a l i t s e j a e n d a m õ t t e v i i s . 1 . a u g u s t i s t 1 8 2 2 . a . o l i k e e l a t u d ä r a i g a s u g u s e d s a l a ü h i n g u d , 1 8 2 3 . a . e i l u b a t u d s a a t a n o o r i õ p p i m a m õ n e d e s s e S a k s a m a a ü l i k o o l i d e s s e . M a i s 1 8 2 4 . a . r a h v a h a r i d u s e m i n i s t e e r i u m i j u h t i m i n e u s a l d a t i t u n t u d v a n a - v e n e k i r j a n d u s l i k u p ä r a n d i p o o l e h o i d j a l e a d m i r a l A . S . `i ak o v i l e . S e l l e s t a j a s t p e a l e p i i b l i s e l t s e n a m k o o s e i k ä i n u d j a k i t s e n d a t i m ä r g a t a v a l t t s e n s u u r i t i n g i m u s i .
O m a e l u v i i m a s t e l a a s t a t e l k e i s e r A l e k s a n d e r t e o s t a s p i d e v a l t r i n g s õ i t e k õ i g e k a u g e m a t e s s e V e n e m a a p a i k a d e s s e , v õ i o l i t ä i e s t i ü k s i T s a r s k o e T s e l o s . S e l a j a l o l i t e m a p e a m i s e k s t e g e v u s a l a k s K r e e k a k ü s i m u s . K r e e k l a s t e T ü r g i v a s t a n e ü l e s t õ u s , m i s o l i k u t s u t u d e s i l e 1 8 2 1 . a . A l e k s a n d e r I p s i l a n t i ( ;5:A0=4@><J ?A8;0=B8) p o o l t , k e s o l i v e n e t e e n i s t u s e s j a r a h u t u s e d M e r e l j a A r h i p e l l a g i s a a r t e l , t e k i t a s i d K e i s e r A l e k s a n d r i s p r o t e s t i . K u i d s u l t a n e i u s k u n u d s e l l i s e p r o t e s t i s i i r u s t , a g a T ü r k l a s e d K o n s a n t i n o o p o l i s t a p s i d p a l j u k r i s t l a s i . S i i s v e n e s a a d i k , p a r u n S t r o g a n o v ( !B@>30=>2J) l a h k u s K o n s t a n t i n o o p o l i s t . S õ d a o l i m ö ö d a p ä ä s m a t u , k u i d , o l l e s t a g a s i h o i t u d E u r o o p a d i p l o m a a t i d e p o o l t j a s e e p u h k e s v a i d p e a l e V a l i t s e j a s u r m a . K e i s e r A l e k s a n d e r s u r i 1 9 . n o v e m b r i l 1 8 2 5 . a . T a g a n r o g i s , k u h u t a s õ i t i s k o o s o m a a b i k a a s a g a , k e i s r i n n a E l i s a v e t a A l e k s e j e v n a g a , k e s s õ i t i s s i n n a o m a t e r v i s t p a r a n d a m a .
K e i s e r A l e k s a n d r i s u h t e s K r e e k a k ü s i m u s e s i l m n e s i d s e l g e l t s e l l e a r e n g u k o l m a n d a s t a a d i u m i i s e ä r a s u s e d , m i l l i s t e l a s l ä b i t e m a l o o d u d p o l i i t i l i n e s ü s t e e m t e m a v a l i t s e m i s e v i i m a s e l k ü m n e n d i l . S e e s ü s t e e m a r e n e s e s m a l t v ä l j a a b s t r a k t s e l i b e r a l i s m i p i n n a l , v i i m a n e a s e n d u s p o l i i t i l i s e a l t r u i s m i g a , m i s m u u t u s o m a k o r d a r e l i g i o o s s e k s k o n s e r v a t i s m i k s .
T ä h t s a i m a d t ö ö d k e i s e r A l e k s a n d r i I a j a l o o k o h t a o n : . >340=>28GJ, « AB>@8O <?5@0B>@0 ;5:A0=;@0 I 3>» V I B. ( ! 1. , 1 8 6 9 - 1 8 7 1 3. ) ; !. !>;>252J, « <?5@0B>@J ;5:A0=4@J ?5@2K9. >;8B8:0 48?;><0B8O» ( ! 1. , 1 8 7 7 . 3. ; . 04;5@J, « <?5@0B>@J ;5:A0=4@J ?5@2K9 8 845O A2. !>N70» ( 830, I V B.
, 1 8 8 5 - 1 8 8 8 . 3. 3. ) ; . CBOB0, « 1>7@5=85 687=8 8 F0@AB2>20=8O 8<?. ;5:A0=4@0 I - 3>» ( 2 AB>@8G5A:><J !1>@. 1 8 7 2 . 3. ! 1 , AB@. 4 2 6 - 4 9 4 ) ; (8;J45@J, « >AA8O 2 5O >B=>H5=8OEJ 2 2@>?5 2 F0@AB2>20=85 <?5@0B>@0 ;5:A0=4@0 I , 1 8 0 6 - 1 8 1 5 3. 3. » ( 2 « CA. !B0@. » 1 8 8 8 3. ) ; . 0@048=>2J, « AB>@. 8=. =CB@5==KEJ 45;J» ( G. I - I I I , ! 1. 1 8 6 2 3. ) ; . !5<5=>2J, « 7CG5=85 8AB>@8G5A:8EJ A2545=89 > @>AA89A:>9 B>@3>2;5» ( ! 1. , 1 8 5 9 3. G. I I , AB@. 1 1 3 - 2 2 6 ) ; . !5<52A:89, « @5ABJO=A:89 2>?@>AJ» ( 2 B. , ! 1. , 1 8 8 8 3. ) ; . 8BOB8=J, « #AB@>9AB2> 8 C?@02;5=85 3>@>4>2 >AA88» ( 2 B. , 1 8 7 5 - 1 8 7 7 3. ) ; . K?8=J, « 1I5AB25==>5 42865=85 ?@8 ;5:A0=4@5 I <J. ( ! 1. , 1 8 7 1 3. ) . -! - I 1 8 9 0 AB@. 3 9 5 - 4 0 2 .
P A G E
P A G E 1
(
*
¢
¦
¶ ø Ś t ~ P
V
ī
š
č ģ 4 8 Z \ ^ ` l n p t v ųščščščšąšŲąŲąŲąŲąŲŠČĄČĄµ«„«„”«„««„”µ h= Ć h= Ć 0J mH nH uh² &
h² & 0J j h² & 0J Uhh’ hN#ż mH%sH% hh’ mH%sH% hh’ mHsH h² & mH%sH% hŁuN mHsH hŁuN mH%sH% hN#ż mH%sH% hN#ż mHsH h~5U mHsH', 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 + F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . + P a g e N u m b e r $¤ ’’’’ ¹ - D ~P
R Ä` mb č R A Ģ ) * ]”
¤ ¤ ¤ ¤ ¤ !¤ "¤ %¤ 0 0 x 0 0 0 x 0 x 0 P 0 x 0 0 x 0 x 0 x 0 x 0 0 x 0 0 x @ 0 į @ 0
{0 @ 0 @ 0
{0 Ø” ņ 6# ž; ĀW ųm | < bÄ @ß š
W Z [ \ ] ^ _ ` y z { X Y ! !’’’ )ļ *ļ J" f f %¤ n n %¤ 8 *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttagsCity 9 *urn:schemas-microsoft-com:office:smarttagsplace & ' , - O P d f 8 ; r s ¹ ŗ g j s u g h ø ŗ Ē Ź Ń Õ
% & 4 5 = > @ P X [ \ ] ^ ` i j t x ” £ ± {
|
8 : P T | ø ŗ M O
ē č Y [ ” ¢ $ & 6 7 P Q ¢ Ń Ó X Y m n Ö × F H P R a c Ļ Ņ ą ā č é ó ō É Ź Ž ß ' ) Z \ l n » ¼ Å Ę F G F H n p ® ° Ł Ś
t v | ~ ø ¹ Ź Ģ ł ū )! +! H! I! ³! µ! Å! Ę! Ó! Ō! "
" M" N" ®" Æ" $ $ Ņ$ Ó$ Ō$ Õ$ Ö$ Ų$ ä$ å$ ź$ ģ$ % % +% .% Ó% Ō% o& q& v& w& 3' 4' k' l' £' „' Š' Ņ' ņ' õ'
( ( #( $( 7( 8( ( ( ®( Æ( Ź( Ģ( ) ) ) ) d) f) ) ) £) ¤) Ā) Ć) y* z* ó* õ* .+ 1+ W+ Y+ i+ j+ m+ o+ v+ x+
+ + Ń+ Ņ+ Ż+ Ž+ , , „, ¦, Ū, Ü, å, ę, - - - - Ź- Ģ- ś- ū- . . (. ). ?. A. 0/ 1/ 3/ 4/ F/ G/ ]/ ^/ ¬/ / q0 r0 z0 }0
0 0 0 0 ”0 £0 į0 ć0 1 !1 g1 h1 1 1 Ę1 É1 Ö1 ×1 ’1 2 H2 I2 c2 d2 Ö2 ×2 å2 ē2 =3 >3 L3 N3 a3 c3 n3 p3 ś3 ū3 4 4 ß4 į4 5 5 #5 $5 Y5 Z5 |5 }5 ¾5 æ5 6 6 K6 M6 l7 m7 z7 {7 ³7 “7 ×7 Ų7 8
8 ¢8 £8 Ŗ8 ¬8 ×8 Ų8 Ż8 ß8 ń8 ņ8 9 9 :9 ;9 }9 ~9 9 9 Ļ9 Ń9 _: `: : : ¹: ŗ: Ā: Ć: Ģ: Ķ: ä: å: *; +; :; ;; ; ; ; ; ; ”; ¢; £; ¤; ¦; °; ²; ß; į; ģ; ļ; [< ]< l< m< < < ·< ø< Ē< Č< k= l= = ”= «= ¬= ³= µ= Ē= É= Ś= Ū= P> Q> a> b> r> t> \@ ^@ ~@ @ A !A 7A 9A OA QA hA jA A ”A ¹A ¼A 4B 5B RB TB ĪB ĻB ÕB ×B *C +C BC DC C C §C ØC D D ļE šE żE ’E F F G G QG RG J J «J ¬J ·J ¹J æJ ĄJ įJ āJ öJ ųJ KK LK kK mK (L )L 7L 8L wL xL ~L L L L L L ×L ŲL ćL äL žL M M
M ŗM »M ÄM ĘM ģM ķM iN jN ŽN ßN ķN īN O O ;O b Eb Gb lb nb 4c 5c Qc Rc yc {c ūc üc d d cd ed d d ·d ¹d Ņd Ód ćd åd śd ūd e e we xe f f f f f f ®f Æf øf ŗf Żf Žf ęf ēf ^g `g ug vg zg |g g g g g Óg Õg h
h h h h h %h 'h æh Įh ōh õh i i |i }i ¢i ¤i Õi ×i ęi ēi j j oj pj j j j j Ćj Äj Ļj Šj Üj Żj ńj ņj %k 'k k k ±k ²k Ék Źk ōk õk ųk śk l l %m &m Lm Mm Um Vm [m ]m Ęm Čm !n #n Kn Ln cn en n n Čn Én p p p p .p /p Cp Dp Sp Tp Zp [p bp ep p p Ńp Ņp q !q ;q E F K L R ^ j k r s | }
” Ø © ® Æ ³ “ ŗ » Į Ā Ē Č Ń Ó Ü ß
0 1 Ź Ģ ¤ Į Ć ō õ ’ > ? E F ś ü c d o p £ ¤ 2 4 I K ` a [ \ Ś Ü # % J K \ ] ; = \ ] © Ŗ Ć Ä ’ , . D F H I ` d ā ć ö ś
5 6 D F Y ] s u ¢ ¤ ° ± ½ Į Š Ņ ß ą é ģ ž ’ D E m o { | « ¬ Ć Å Ņ Ó . / Ė Ģ ņ ō # % H I Z ^ } ą į " % > ? ¼ ¾ Ą Į ¢ ¤ Ģ Ķ Ī Š Ģ Ķ ü ż * + 4 5 ? I Ü ß R S o q š ń ł ū
ł ś Ė Ķ ö ÷ ' 6 ¢ £ X” Y” \” _” o” p” ä” å” 7¢ 9¢ H¢ J¢ ¢ ¢ ¬¢ ¢ ŗ¢ »¢ š¢ ó¢ ų¢ ł¢ £ £ £ £ &£ '£ ;£ >£ B£ C£ H£ I£ R£ S£ `£ a£ £ £ £ £ £ £ ©£ Ŗ£ Ń£ Ó£ ē£ ļ£ ¤ ¤ ¤
¤ ¤ ¤ ¤ "¤ %¤
A N ø ŗ - - D D }P
P R R Ć` Ź` lb nb % ¾ Å Ń Ó Z ¦ Ŗ “ į ę č W e u å ē Ö Ū Ż B
D
Ō
Õ
D o Ś
ß ¤ @ I Ė Ķ ( 6 \” ]” ¤ ¤
¤ ¤ ¤ ¤ "¤ %¤ 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 3 ×£ ¤
¤ "¤ %¤
¤ "¤ %¤ ’’ K o i t z å y · ģ S.
Iz
·I ĖL l ¤~ åY p .C ±S ńC" Ć# ($ s& ą& ² & å~( @* u 2 °76 /E8 : F:
V; »l< ćz= žMA NC ]F źG >H ęK IL ŁuN riO *vO `P NNT ~5U ånU EW ~@[ Éh] B` Ó d ;Xd Óbe “$f +i Š?l šNl #q Ü+s 4u Sz uz j~ ęQ ō Ä j ` 63 Ži Öo lO c” /” ¢ GF¢ z¢ “A¤ „pŖ + ō[ 4T± Z³ ¶ 9zø x ½ Ö6æ Į = Ć Ę e"Ę <Ę tWČ 4]É ccŹ "Ģ Ķ 6TĻ ņbĻ ŌsĻ ėwŠ OBŃ GŃ \JŌ ×%Ö ī~× ņUŁ 2Ś ÷8Ž Są
vā ä å ē 3'ź 2ė śš |Iń Oö ³Rł ÷{ł »0ū N#ż h’ Øs’ ’@ pņ d b b g g g
$ % 4' 4( x+ x, r0 r1 x2 x3 x7 x8 Ą9 Ą: Ą> »@ »A »E »F »G »I »K »L »M »N »O »P »Q »R ÷U ÷V ÷` ÷a ÷g ÷h ÷i ÷j Ln Lo Tp Tq Tr [s [t [v [x [y [z [{ [| [~ [ [ [ [ [ [ [ [ [ $¤ @ @ @ @ @ @ @ @ , @ @ @ 8 @ @ @ D @ @ , @ \ @ @ 6 @ p @ @ : @ x @ @ @ @ @ @ F @ @ @ J @ @ @ P @ ¤ @ @ T @ V @ ¼ @ @ ` @ Ä @ @ f @ h @ Ō @ @ l @ p @ ä @ @ t @ v @ x @ z @ | @ ü @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ @ 8@ @ @ D@ @ ¤ @ ¦ @ P@ @ Ŗ @ X@ @ @ @ Ę @ Č @ Ź @ Ģ @ @ @ Š @ ¤@ @ Ü @ ¼@ @ ä @ Ģ@ @ č @ ģ @ š @ ų ’’ U n k n o w n ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ ’’ G z ’ T i m e s N e w R o m a n 5 S y m b o l 3& z ’ A r i a l " 1 šŠ h ^Jåŗåf C q { S ) { S ) ! š “ “ 4 ·£ ·£ 3 š H )š’ ? ä ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’6TĻ ’’ & A l e k s a n d e r I , Ü l e v e n e m a a l i n e k e i s e r - K o i t K o i t ž’ ą
ņłOh« +'³Ł0 Č Ō ä š ü (
D P
\ h p x ä ' Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - f lek Koit and oit oit Normal d Koit l d 67 t Microsoft Word 10.0 @ ęĀ @ ¤Ź AļŹ@ A÷Ź { ž’ ÕĶÕ. +,ł®0 h p Ø ° ø
Ą ó ä Kodu d ) S ·£ {
' Aleksander I, Ülevenemaaline keiser - Title
! " # $ % & ' ( ) * + , - . / 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 : ; < = > ? @ A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S T U V W X Y Z [ \ ] ^ _ ` a b c d e f g h i j k l m n o p q r s t u v w x y z { | } ~
ž’’’ ” ¢ £ ¤ „ ¦ § Ø ž’’’Ŗ « ¬ ® Æ ° ž’’’² ³ “ µ ¶ · ø ž’’’ż’’’ż’’’¼ ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F š*«÷Ź¾ 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ @= W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ . S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ © D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ ± C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q