Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ŠĻą”±į > ž’ D F ž’’’ C ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ģ„Į U@ šæ L bjbj¬¬ .N Īń Īń į, ’’ ’’ ’’ ¬ š š š 8 ( D ¬ Ū ¶ \ \ " ~ ~ ~ ~ ~ ~ ¾ Ą Ą Ą Ą Ą Ą $ R ć j ä ± ~ ~ ~ ~ ~ ä ~ ~ ~ P ~ ~ ¾ ~ ¾ ~ P P!ō4ųŹ š Ī
ā ¾ « 0 Ū M ° : M ¬ ¬ M ~ ~ ~ ~ ~ ~ ~ ä ä ¬ ¬ D š ź " ¬ ¬ š A l e k s a n d e r I I I ( ( 1 8 9 0 . a . k ä s i t l u s ) ) - ;5:A0=4@J I I I - <?5@0B>@J A5@>AA89A:89 p r a e g u õ n n e l i k u l t v a l i t s e v Ü l e v e n e m a a l i n e K e i s e r , k e i s e r A l e k s a n d e r I I j a k e i s r i n n a M a r i a A l e k s a n d r o v n a t e i n e p o e g , s ü n d i s 2 6 . v e e b r u a r i l 1 8 4 5 . a . , a s t u s e s i v a n e m a t e t r o o n i l e 2 . m ä r t s i l 1 8 8 1 . a .
K a s v a t u s e s a i T e m a K e i s e r l i k K õ r g u s ( T K K ) ( ( . . . ) ) k i n d r a l - a d j u d a n t P e r o v s k i ( 5@>2A:03>) j a M o s k v a ü l i k o o l i t u n t u d p r o f e s s o r i , ö k o n o m i s t i T ai v i l e v a ( '828;520) l ä h i m a l o s a l e m i s e l . P e a l e ü l d i s e j a s p e t s i a a l s e - s õ j a v ä e l i s e h a r i d use, olid T.K. antud, selleks kutsutud Sankt-Peterbusi ja Moskva ülikooli professorite poolt loengud poliitilistes ja juriidilistes teadustes. Peale oma armastatud vanema venna, Valitseja Troonipärija Tsaari, Nikolai Aleksandrovitsi enneaegset surma (12 aprillil 1865.a.), keda nuteti palavalt taga Augustikliku perekonna ja kogu vene rahva poolt T.K. K. Aleksandr Aleksandrovits, muutudes Troonipärijaks Tsaariks, asus tegelema nii teoreetiliste ainetega, kui ka paljude riigiasjadega, milliseid tema peale pandi. Nii nagu kasakavägede ataman, Helsingi Ülikooli kantsler, erinevate väeüksuste ülem (kaasa arvatud ringkonna sõjavägede juhtimine), Riiginõukogu liige, kuulus T. K. K kõigisse riigi juhtimise valdkondadesse. Võeti ette reis mööda Venemaad ja tugevdati juba lapsepõlvest pärit armastust tõeliselt-vene, ajaloo vastu.
Viimase Ida-sõja ajal Türgiga (1877-78) Tema Kõrgus oli nimetatud üksiku Ruzukski ( CIC:A:>3>) m a l e v a k o m a n d ö r i k s , m i l l i s e l o l i t a k t i k a l i s e s s u h t e s o l u l i n e k u i k a r a s k e r o l l s e l l e s k a m p a a n i a s V e n e m a a n i m e l e . ( V t . V e n e - T ü r g i s õ d a 1 8 7 7 - 7 8 ) .
2 8 . o k t o o b r i l 1 8 6 6 . a . t o i m u s T . K . a b i e l u T a a n i k u n i n g a K r i s t i a n I X j a k u n i n g a n n a L u i s e S o g f i a F r e d e r i k a D a g m a r i g a ( C87K !>D85N $@545@8:>N 03<0@>N) , k e s s a i a b i e l l u m i s e l n i m e k s M a r i a F e d o r o v n a k s ( p r a e g u Ü l e v e n e m a a l i n e K e i s r i n n a ) . V a l i t s e j a J ä r e l t u l i j a õ n n e l i k p e r e k o n n a e l u k i n n i t a s h e a d e s i d e m e t e g a v e n e r a h v a T s a a r i p e r e k o n n a g a . J u m a l õ n n i s t a s n e n d e abielu: 6. mail 1868.a. sündis Suurvürst Nikolai Aleksandrovits (praegu Valitseja Järeltulija Tsarevits) ((Tulevane Nikolai II, kelle tapsid kommunistid, Lenini käsul. Aleksander II tappis ta venna sõpruskond.)). Peale Järeltulija Tsareevitsi, olid veel nende Augustikulikud lapsed: Suurvürst Georgi Aleksandrovits (27. aprill 1871.a.); Suurvürstinna Ksenia Aleksandrovna (25 märts 1875.a.) Suurvürst Mihail Aleksandrovits (22 november 1878) Suurvürstinna Olga Aleksandrovna (1 juuni 1882.a.).
Keiser Aleksander III asus esivanemate troonile 2. märtsil 1881.a., peale Tema Augustikuliku Vanema, Tsaari-Vabastaja, Keiser Aleksander II märterlikku surma (1. märtsil). Riigi olukord oli nukker ja raske. Mingid ennenägematud vaenlased juba üle kümne aasta püüdsid võrgutada tundamtutel eesmärkidel sajamiljonilist elanikkonda, kes olid tihedalt seotud armastuse ja siira ustavusega Tsaariga, jõudes end häbimärgistada terve rea hirmsate kuritegudega. Vargus mõnedes asutustes, kerglane suhtumine seaduslike kohuste täitmisse, mitte väiksed rahanduslikud raskused, mis ähvardas koalisatsiooni diplomaatilises maailmas, kõik see lõid juba ajalooliselt troonile astuvale Valitsejale raskused. Juba esimene tema troonile asumise manifest 29. aprillil 1881.a. väljendas täpset nii välis- kui ka sisepoliitika programmi: korra ja võimu hoidmine, range õigluse ja ökonoomia tagamine, pöördumine tagasi tõeliselt vene algete juurde ja tagada kõikjal vene huvid.
Välistes asjades, see Keisri rahulik jäikus, mis koheselt kinnitas Euroopas veendumust selles, et täiesti mitte soovides mingeid vallutusi, hakkavad vene huvid olema kaitstud, mis märkimisväärselt tagas rahu Euroopas. Valitsuse poolt väljendatud kindlus Kesk-Aasia ja Bulgaaria suhtes, aga samuti Valitseja kohtumised Saksamaa ja Austria Keisritega kinnitasid just äsja kinnitatud Euroopas välja kujunenud veendumust, et Venemaa poliitika suund on täiesti välja kujunenud. Soovimata sõda või mingeid juurdesoetusi, Keiser Aleksandr III tuli, kokkupõrgetel Idas, suurendada Venemaa Keisririigi vadusi 214 854,6 ruutversta (429895,2 ruutkoilomeetrit) ja seejuures ilma sõjata, niin agu kindral A.V. Komarovi võit afganistaanlaste üle Kuka jõe juures on juhuslik, üldse ettearvamatu kokkupõrge. Kuid see särav võit osutas suurt mõju Merva turkmeenide rahumeelsele liitmisele, aga seejärel Venemaa valduste laiendamisele Lõunas kuni Afganistaani piirideni, kehtestades piiri 1887 Murabi jõe ja Amu-Darja jõgede vahele Afganistaani poolele, muutudes sellest ajast peale selle Aasia riigiga naabruses olevaks 760 km versta ulatuses, samas kui veel 1880.a. asus Afganistaan Venemaast peaegu 1000 versta kaugusel. Sellel, äsja Venemaa piiridesse tulnud suurel maaalal on ehitatud raudtee, mis ühendab Kaspia mere Ida kalda Vene Kesk-Aasia valdustega Samarkandiga ja Amu-Darja jõega. (Vt. !B@5;J18F:03>, « AG8A;5=85 ?>25@E=>AB8 >AA89A:>9 8<?5@88 2 >1H5<J 5O A>AB025 2 F0@AB2>2N <?5@0B>@0 ;5:A0=4@0 I I I , ! 1. 1 8 8 9 , AB@. 1 1 7 ) .
S i s e a s j a d e s o n a n t u d v ä l j a p a l j u d u u e d s e a d u s e d .
V e n e m a a p a l j u m i l j o n i l i s e t a l u r a h v a s u u r e m a j a n d u s l i k u a r e n g u a s j a areng ja selliste tingimuste loomine, millistel reaalselt juurdelõigete puuduse all kannatajad, seoses rahvastiku kasvuga, kutsus esile 1882.a. Valitsuse talurahva maapanga asutamise, koos selle jaoskondadega. (1. jaanuaril 1889.a. töötasid 38 jaoskonda) Pangale on pandud oluline missioon osutada kaasabi maa ostmiseks laenu andmisel, nii tervetele talupoegade seltsidele, kui ka üksiktalupoegadele ja ka kooperatiividele. Panga tegevuse kuue aasta kestel (kuni 1 jaanuarini 1889.a.) oli selle poolt välja antud laenu (riiklikud Talurahava maapanga tunnistusi) 423 495 000 rubla eest, sooritatud on 6514 tehingut (1888,.a. aruande järgi. SPb 1889). Samal eesmärgil, et osutada abi aadlikele-maavaldajatele, kes asuvad keerukates majanduslikes tingimustes on 1885.a. avatud valitsuse poolt Aadlike pank, milline (1. jaanuaril 1889.a.) andis välja 1546 laenu summas 33 705700 rubla aadlike panga lehtedega, milliste realiseerimise hind oli 98%. 1898.a. Monarhi armulikkusega oli kingitud uued soodsad tingimused aadlike panga laenajatele: kogunenud maksuvõlad lubati kirjutada kapitaalse võla hulka, % kogus on vähendatud kuni 4 ½ , laenu võib anda välja rahas ja lehtedel kaotatud protsendid laenu saamise hetkest arvutada välja kogunenud masu võlgadest. See manarhi heldus kutsus aadlike kogudes esile truualamliku vaimustuse, mis on väljendatud Valitsejatele saadetud aadressides.
Rahvahariduse asjas tehti sisulisi reforme.
Sõjaväe ametkonnas - sõjaväelised gümnaasiumid lubati kujundada ümber kadettide korpuseks.
Püha Valitseva Sinodile osutati abi rahvahariduse ministeeriumi aitamiseks, et avada kihelkonna koole kirikute juures, kus veel koole ei ole.
Üldine ülikooli 1863.a. määrustik asendati uue 1 augusti 1884.a.määrustikuga. Täiesti uue kuju on sanud ülikoolide määrus: ülikoolide vahetu juhtimine ja laialdase inspektsiooni otsene valitsemine on usaldatud õpperingkonan hoolekandja kätte, rektorid valitakse ministri poolt ja kinnitatakse Kõigekõrgema võimuga, professorite nimetamien on antud ministrile, üliõpilase kandidaati ja tegeliku üliõpilase aste on likvideeritud, ka ülikooli lõpueksamid on ülikoolides ära kaotatud ja asendatud eksamitega valitsuse komisjonides, õpperingkonna hooldaja juhatusel.
Seejuures on asutud gümnaasiumite määruse ümbervaatamisele ja Kõigekõrgem andis korralduse hoolitseda kutsehariduse laiendamise eest.
Kohtu valdkond kutsus esile samasuguse tähelepanu. Kohtu pidamine vannutatud kohtunikega on täiendatud uute 1889.a. eeskirjadega, samal aastal on kohtu reform laiendatud Baltikumi kubermangudele, milliste suhtes on tehtud kindel otsus teostada tegelikkuses kohalikku omavalitsust üldiste, kogu Venemaal olemasolevate juhtimisprintsiipide alusel, teostades asjaajamist vene keeles ja kindlustades nende kubermangude õigeuskliku elanikkonna õigeusu kirikute hüveoluga.
Ammu on ilmnenud vajadus parandada kohalikku juhtimist, millist oli tarvis peale taluipoegade vabastamist (28. veebruaril 1861.a.) ja zemstvo asutuste loomist (1864.a.) enam korrastatud ja seaduspärast kohalike võimude kooslust, kutsus Aleksander III valitsemise alguses (siseminister krahv N. P. Ignatevi ajal) spetsiaalse komisjoni loomine Riigi-sekretär Kohanoviga eesotsas. Laiaulatuslik töö, millist komisjon teostas, kujutab endast kolossalset materjali, nii ajalooliste teadete suhtes, kui kohaliku juhtimise vajaduste analüüsil, ei olnud paraku lõpuni viidud. Kõigekõrgema korraldusega oli antud siseministrile, surnud krahv D. A. Tolstoile, teostada kohaliku juhtimise parandamise asi nende juhiste järgi, millised Valitseja oli andnud juba troonile astumise ajal, millist tähistati pidulikult vastava toredusega Moskvas 15. mail 1883.a. Keisri juhiste järgi siseministeeriumis koostatud kohaliku juhtimise refomi projekt, peale selle läbivaatamist seaduisandlikus korras, oli Kõigekõrgema poolt kinnitatud 22 juulil 1889.a. Zemstvo jaoskondade ülemuste määruse nime all ( >;>65=8O > 75<A:8EJ CG0AB:>2KEJ =0G0;J=8:0EJ) , k u s j u u r e s n i m e l i s e s s e a d l u s e s o l i V a l i t s e v a l e S e n a t i l e ö e l d u d e t t e j ä r g m i s e d m o t i i v i d : A l a l i s e s h o o l i t s u s e s M e i e I s a m a a h ü v a n g u e e s t , M e p ö ö r a s i m e t ä h e l e p a n u r a s k u s t e l e , m i l l i s e d k u j u t a v a d e n d h e a o l u õ i g e l arengul Keisririigi külaelanike hulgas. Üheks peamistest selle ebasoodsa ilmingu põhjuseks on igasuguse rahvale lähedase kindla valitsusevõimu puudumine, milline ühendaks endas hoolitsuse maa elanike nende murede üle talurahva asja ajamise eest hoolitsemist ning maakohtade elanike moraali ja ühiskonna heaolu, korra, julgeoleku ja eraisikute õiguste eest hoolitsemise. Soovides selle puuduse kõrvaldamisega asetada selle määrusega kohaliku võimu sellega kooskõlla riigi kasudes, Meie käskisime Siseministril ja V l x Ø .
0
4
P
R
š
j ~ ¢ ¤ ¦ É
A B F f
6 8 $ f § « Ń Ņ Ō ļ š ųģųįųįųŁųŃĘŃĘŃĘŃĘŃĘŃ¾¶ų®¶®¶£¶¶xp h,eZ mH%sH% hŠS§ mH%sH% hč[M mH%sH% ho. mH%sH% hü hü mH%sH% hü mH%sH% h7n7 h7n7 mH%sH% hM9 mH%sH% h7n7 mH%sH% hótŚ mH%sH% hh$É hh$É mH%sH% hh$É mH%sH% h } mH%sH% hF<C) u s a l d a t u d j a e r a k o r d s e l t s ä r a v a l t t ä i d e t u d V a l i t s e j a k o r r l a d u s e d o n E u r o o p a s i m e s t u s e j a s u u r e t ä h e l e p a n u o b j e k t i k s : r u b l a v ä ä r t u s t õ u s i s , k u r s t õ u s i s , v õ l a p a b e r i t e k o n v e r s i o o n õ n n e s t u s h i i l g a v a l t , l a e n u d e t e o s t a m i n e ü l e t a b i g a s u g u s e d lootused.
Erakordne oht ähvardas Venemaad 1888.a. 17. oktoobril, mis võinuks saada suure leina päevaks, kuid muutus hoopis pidupäevaks. Sel päeval ilmutas Keiser Aleksander III ja tema Augustiliku Perekonna üle Jumala armu imet: rhirmus rongiõnnetus Kurst-Harkovi-Aazovi raudteel, Juhi tahtel Tsaari, ega ta perekonda ei puudutanud. Nad tulid hirmsate rusude vahelt vigastamatult välja. Mõistetav oli terve Venemaa rõõm. Ka praeg veel tulevad igast suure Monarhhia otsadest truualamlike rõõmu sõnumid imelise Ģ3 6 @ c@ kB lB }B ~B B ĢB D źD 2E >E
F F G H L {L |L ~L L L L L L L L L L L L L L L L L ųöųīęīęŽęÖĖÖĖÖęÖĆöĆĖ»³Ø
Ø hżK hżK 0J mH nH uh :
h : 0J j h : 0J Uhü ho. mH%sH% ho. mH%sH% hņ9 mH%sH% hżK mH%sH% hw)Ī hw)Ī mH%sH% hw)Ī mH%sH% hEp mH%sH% h : mH%sH% hQ P mH%sH% Uhö ö mH%sH%% pääsemise üle. Katastroofi kohal püstitati kirik ja selles, nagu ka kõikjal, palvetati, kindlustades Tsaari ja rahva liitu.
PAGE
PAGE 4
, 1h °Š/ °ą=!°"°# $ %° °Ä°Ä Ä @ @ń’ @ N o r m a l CJ _HaJ mH sH tH D A@ņ’” D D e f a u l t P a r a g r a p h F o n t R i@ó’³ R T a b l e N o r m a l ö 4Ö
l 4Ö aö ( k@ō’Į ( N o L i s t 4 @ ņ 4 SŪ F o o t e r
Ę ąĄ! . )@¢ . SŪ P a g e N u m b e r ū, N ’’’’ B 2 H
? q M Ŗ 9 q ų Ģ ( l* Ż, ß, į, ź, ė, ģ, ÷, ų, ł, ü, 0 0 0 0 0 0 0 x 0 0 x 0 x 0 0 0 x 0 0 0 0 ( 0 x 0 ( @ 0 į @ 0
{0 @ 0 @ 0
{0 °” Ģ3 L $ L L ! !’ ) + 9 : T W é ź ( ) @ A E G H I J L M Q k l ³ µ Ń Ó
s t
¤ „ ± ³ Š Ņ Ś Ū ū ż C D \ ] É Ė ! # Y Z ¤ „ ¦ Ø © Ŗ 2 4 A C 1 3 É Ė = ? g l
3
4
' ( E
I
Ō
Ö
$ % S T § Ø 2 3 ¦ § ø ¹ ņ ó & ' c d
³ µ 3 4 % ) > @ q r Õ Ų E F \ ^ w x
½ ¾ ė ģ ļ š ó ō ā ć ÷ ł ! & ' Ā Ä " t v ę č L N a b Ŗ « ź ė õ ÷ 8 :
£ ¤ ½ ¾ Ņ Ó × Ų L N o r ų ł y { Q S \ ] h i m n Ė Ķ 7 8 l m Ü Ż ō ö 1 2 = > F H ¢! £! ø! ¹! 3" 4" P" Q" Ń" Ņ" # # # # 7# 9# W# X# q# r# # # Ń$ Ņ$ Ž$ ß$ ?% A% z% |% Š% Ń% & & & & ż& ž& ' ' ' ' ' ' Ŗ' «' »' ½' P( R( ( ( Õ( Ö( $) %) `) a) b) d) e) g) u) w) * * k* m* Ö* ×* é* ė* + + + + + + Æ+ ±+ X, Y, Ö, Ū, į, ł, ü, A C 1 3
G
I
> @ p r L N © « 8 : p r ÷ ł Ė Ķ ( ( k* m* Ü, į, ł, ü, ? l
> į, ł, ü, Ö, Ū, į, ł, ü, ’’ K o i t " å ! 9 !
Ü : ØT o. 7n7 ņ9 M9 yGE ¢}H żK č[M Q P ,eZ /d Ep F ? @ A B ž’’’ż’’’E ž’’’ž’’’ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’R o o t E n t r y ’’’’’’’’ Ą F 0ż4ųŹG 1 T a b l e ’’’’ ’’’’ ( M W o r d D o c u m e n t ’’’’’’’’ .N S u m m a r y I n f o r m a t i o n ( ’’’’ 3 D o c u m e n t S u m m a r y I n f o r m a t i o n 8 ’’’’’’’’’’’’ ; C o m p O b j ’’’’’’’’’’’’ j ’’’’’’’’’’’’ ’’’’’’’’’’’’ ž’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ž’
’’’’ Ą F Microsoft Word Document
MSWordDoc Word.Document.8 ō9²q