Deprecated: Function set_magic_quotes_runtime() is deprecated in /home/koitprie/public_html/textpattern/lib/txplib_db.php on line 14
ÐÏà¡±á>þÿ ¡£þÿÿÿŸ ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿì¥ÁU@ ð¿ŠÞbjbj¬›¬› .âÎñÎñZµÿÿÿÿÿÿˆ˜˜˜˜˜˜˜¬p p p 8¨ Tü $¬É4¶,,"NNNNNN4444444$5RÑ7:&4]˜NNNNN&4˜˜NNƒ4>1>1>1N.˜N˜N4>1N4>1>1P1˜˜P1N `{ÜW•ãÊp |,âP14™40É4P18^0¾8P1¬¬˜˜˜˜8˜P1°NN>1NNNNN&4&4¬¬Äp 1"¬¬p Vene patrioodi Mihail Bakunini, Prahha Slaavi kongressi liikme, Üleskutse Slaavlastele. (Auruf an die Slaven. Von einem russischen Patrioten Michael Bakunin. Mitglied des Slavenkongresses in Prag. Koethen. Selbstverlag des Vesfassers. 1848). Vennad! Otsustav tund on löönud. Asi seisneb selles, et avameelselt julgelt otsustada, kelle kõrvale asuda, kas vana maailma varemete poolele, et seda veel pisukese hetke toetada, või uue maailma poole, millise koidik juba läheneb, milline kuulub tulevastele põlvedele ja millisele kuuluvad tulevased põlved. Teid puudutab see asi sellega, kas teiega saab olema uus tulevik, või te soovite veelkord langeda terveteks sajanditeks jõuetuse hauda, lootusetute lootuste hämarusse ja orjuse needusse. Teie valikust sõltub, kas ka teistel rahvastel, kes püüdlevad vabanemisele, õnnestub saavutada eesmärgid kiire ja raugematu hooga, või see eesmärk, kuigi ta ei saa kunagi kaduda, peab olema lükatud jälle kättesaamatusse kaugusse. Teile on pööratud kõigi ootust täis silmad. Sellel, milline saab olema teie valik, põhineb maailma lähim ja kaugeim saatus. Otsustage, mida te valida soovite – enese pääsemine või hukk, kas teiega on maailma õnnistus või needus. See valik on teie ees – valige!. Maailm on jaotatud kahte leeri. Nende vahele ei ole seatud mingit keskteed. Ja mitte ükski osa ei saa karistamatult eralduda suurest lahutamatust liidust, millises seisavad kõik, kes järgivad ühtsugust eesmärki ja kes peavad koos võitma või alistuma. Maailm on jaotatud kahte leeri. Siin on revolutsioon, seal on kontrrevolutsioon, - vaat millised loosungid. Igaüks peab otsustama neist ühe kasuks ja me ja teie, vennad, peate otsuse tegema. Keskteed ei ole. Need kes seda viitavad ja kiidavad, on kas petetud või petjad. Petetud, kui usuvad valet, justkui on võimalik õigemini libiseda eesmärgi poole, tehes mõlemate võitlevate parteide suhtes väikseid järeleandmisi, et mõlemaid rahustada ja vältida nende vahelist avaliku võitluse plahvatust. Petturid, kui tahavad teid veenda, justkui te, kavalate diplomaatide eeskujul, peate asuma väljaspoole mõlemaid laagreid, et sobival ajal liituda tugevamaga ja tema abil õnnelikult ajada teie enese asja. Vennad! Ärge usaldage diplomaatilisi riukaid. Poolakad juba viskusid hukkule, nad tõukavad ka teid sinna. Mida räägib teile diplomaatiline kavalus? Ta räägib teile, et tasub teil vaid seda kasutad kui vahendit, siis te võidate vaenlased. Kuid kas te siis ei näe, et seni kui te seda kasutate, ta, selle asemel, kasutab teid ära, selleks, teie abil, purustada täielikult oma praegune vaenlane, aga pärast, sellega ühele poole saanud, orjastab teid, kes seisavad üksikult ja on vastupanuks seepärast liiga nõrgad? Kas siis te ei näe, et kontrevolutsiooni häbitu kavalus just nimelt selles seisnebki, et ta püüab lahutada uue aja eesrindlikke noori võitlejaid, rakendades kõigi rõhujate vana reeglit: „jaga ja valitse“, et neid ühekaupa orjastada ja ahelatesse rautada? Mida siis te temalt loota võisite? Kas siis diplomaatia võib eralduda oma olemusest, milline ei ole miski muu, kui vana despotism ise? Kas ta siis võib püüda aidata mingite huvide võitu, peale nende, tänu millistele ta ise pärineb? Mas ta siis võib töötada selle uue olu sünniks, milline on temale needus ja surm? Kas ta võib olla selle maailama uuendava deemonliku jõu liitlane, milline meile, vennad, paneb maha teed, et me saaks võimsalt valada ümber oma sisemist täiust, kui värskeid kevadisi mahlu euroopaliku rahva elu kangestunud soontesse? Mitte kunagi! Vaadake vaid kindlalt ja läbitungivalt sõnamurdliku diplomaatia tigedusest moonutatud näkku ja teid läbistab hirm ja põlgus tema pool-peibutistest ja lükkate ta õuduse ja jälestusega endast eemale. Mitte kunagi ei tule valest tõde, suurt kespärasusest ja vabadus võideldakse välja vaid vabadusega. Teie viha oli õiglane; te kandsite rinnas õiglast kättemaksu selle needmist väärt saksa poliitika vastu, milline plaanitses vaid teie hukku, mis hoidis teis sajandeid orjuses, milline Frankfurdis rääkis põlgusega teie õiglastest lootustest ja nõudmistest, milline Viinis kahjurõõmses meie, meie täis elurõõmu oleva Prahha kongressi, lüüasaamise üle! Kuid ärge eksige, vaadake ette! See poliitika, millist me mõistame hukka, millist me kirume ja millise eest me hirmsalt kätte tasume, ei ole tulevase saksa rahva poliitika, ei ole saksa revolutsiooni, saksa demokraatia poliitika; see on vana riiklikkuse, vürstide, aristokraatide ja igasuguste priviligeeritute õiguse poliitika, kamarilla ja kindralite poliitika, kes juhivad neid nagu masinaid, Radetskite, Vindisgretside, Vrangelite poliitika, see poliitika, millise hävinguks me kõik, olles nagu noorukid elavdatud kaasaegsest vaimust, peame kindlalt ja rõõmsalt haarama kõigi maade demokraatide ulatatud kätest ja nendega tihedas seoses olles, peame võitlema nende ja meie üldise pääsemise nimel, nende ja meie üldise tuleviku eest. Mida teevad reaktsionäärid oma mitte-õige asja nimel ja kas me tõesti ei tee seda sama oma õige asja nimel? Kui reaktsioon konspireerub kogu Euroopas, kui ta vastu võetud organisatsiooni abil tegutseb ühendatult ja üksmeelselt, siis ka revolutsioon peab looma endale vastava tegutsemise jõu. Meie kõigi, revolutsiooni võitlejate, kõigi maade demokraatide püha kohus on ühendada meie jõud, püüda teineteist mõista ja koonduda ühte, selleks, et me saaksime liidus tõrjuda ja võita oma ühise vabadusi vaenlasi. Nimelt oli esimeseks revolutsiooni elu tunnuseks, te teate seda, kisa vana rõhumise poliitika vastu, kisati armastusest ja kaastundest kõigi rõhutud rahvaste vastu. Rahvaid, keda nii kaua silmakirjalik ja reeturlik diplomaatia lassoga enda järel vedas, tundsid, lõpuks, häbi, millisega vana diplomaatia inimkonda kattis ja tunnistasid, et rahvuse hüvang ei ole tagatud, seni kuni kasvõi ükski rahvus Euroopas elab rõhumise alla, et rahvaste vabadus selleks, et kuskil juurduda, peab juurduma kõikjal ja esimene kord tegelikult nad nõudsid, justkui ühest suust, kõikide inimeste vabadust, kõikidele rahvastele, tõelist terviklikku vabadust ja täiesti tingimustetut, piiritut vabadust. „Eemale rõhujad“ kõlas justkui täiesti ühest suust, „elagu rõhutud, poolakad, itaallased ja kõik! Ei ole enam tarvis vallutussõdasid“, veel vaid üks revolutsiooni viimane kõigi rahvaste lõpliku vabastamise võitlus! Minema kunstlikud piirid, mis veetud vägivaldselt despootide kongresside poolt, nõnda nimetatud ajalooliste, geograafiliste, kaubanduslike, strateegiliste hädavajaduse järgi! Ei pea olema mingeid teisi rahvaid eraldavaid piire, peale looduslikega kokkusobivate, mis tõmmatud õiglaselt demokraatlikus vaimus, millise tõmbab rahvaste eneste kõrgem võim nende rahvuslike iseärasuste alusel!“ Nii läks lendu üleskutse kõigile rahvastele. Te võtke kuulda, vennad, suursugust eelaimust täis hüüet? Mäletate, kuidas Viinis , te kuulasite teda, kui võideldes koos teistega kõikide pääsemise eest, te, saksa barikaadide hulgas püstitasid ka oma suure slaavi barrikaadi meie tulevase vabaduse lipu all. Suur ja ilus oli see liikumine, milline käis läbi kogu Euroopa. Kuidas tõusid, värisedes rõõmust, puudutanuna revolutsiooni puhangust, itaallased, poolakad, slaavlased, sakslased, madjarid, valahhid need, kes Austrias ja ka need kes Türgis, ühe sõnaga kõik kes senini oigasid kodustes ahelates või või võõra ikke all! Kõige hulljulgemad unistused täitusid. Rahvad nägid, kuidas nende sõltumatuse haualt, justkui nähtamatu käega, pühiti minema raske kivi, mis rõhus seda terved aasta-sajad; võlupitsat oli murtud ja draakon, kes valvas haiglases ahelduses nõnda paljusid elusalt maetud rahvusi, lebas seal surnuna ja korisevana maas. Lahvatas punane, nagu veri, rahvaste kevade koidik. Vana riiklik poliitika varises põrmu; uus poliitika – rahvaste poliitika- astus ellu. Revolutsioon kuulutas oma teostunud võimuga despootliku riigi hävinenuks, - kuulutas hävitatud preisi suurriigi, tunnustasid selle poola piirkonna alad eraldatuks, - kuulutas hävinuks Austria, see kavalusega, vägivallaga ja kuriteoga kõige erinevatest rahvustest kokku seotud koletis, - kuulutas hävitatuks Türgi riigi, kes vaevalt seitsmesajatuhande osmani poolt sõtkusid jalge alla kaheteistkümne miljonilise slaavlaste, valahhide ja kreeklaste elanikkonna, - lõpuks, kuulutas purustatuks despootide viiamse lohutuse, viimase lõhki löödud diplomaatia petturliku kindlustuse, vene suurriigi, et selle kolm orjastatud rahvust, suurvenelasedm väikevenelased ja poolakad, kes esindasid end ise, võiks anda vaba käe ülejäänud slaavlastest vendadele. Kogu Euroopa, Põhi ja Ida olid sedavõrd purustatud, ümber heidetud ja uuesti üles ehitatud, Itaalia vabastatud ja kõige selle lõppeesmärgiks oli seatud – Euroopa Vabariikide Üleüldine Föderatsioon. Siis mee koos, nagu vennad, tuleksime Prahhasse: kõikide slaavi rahvaste esindajad kohtuks, lõpuks, nagu vennad, peale kauast lahusolekut ja räägiksid vaimustusega teineteisele, et nende teed ei tohi enam lahku minna. Elavalt tundes ajaloo ja vere üldist sidet, me tõotasime, et ei lase enam juhtuda sellel, et me saatused läheksid edasi lahus. Kirudes poliitikat, millise ohvriks me nii kaua olime, me lõime ise endale õiguse, mis põhineb täielikul sõltumatusel ja lubasime, et see saab tänasest kõigile slaavi rahvastele ühine. Me tunnistasime tšehhide ja horvaatide iseseisvust.. Me lükkasime otsustavalt tagasi frankfurdi parlamendi nahaalsed kavatsused, see kogu, mis on saanud juba kogu Euroopa naerualuseks, kes tahtis meid saksastada ja samal ajal me ulatasime oma vennaliku käe demokraatliku Saksamaa saksa rahvale. Nendenimel meie hulgast, kes elavad Ungaris, me pakkusime madjaritele, meie rassi raevukatele vaenlastele, neile, keda vaevu on neli miljonit, kes julgesid püüda seada oma iket kaheksa miljoni slavlase peale, vennalikku liitu. Ja neid meie vendi, kes lämbusid türklaste ikke all, ei unustanud me oma vabastamise liidus. Me pidulikult needsime seda kuritegelikku poliitikat, milline kolm korda lõhkus Poolat mis tahab veel korra tema haletsusväärseid jääke tükkideks kiskuda ja väljendasime elavat lootust, et selle healoomulise, püha rahva-märtri üles ärkamine annab meile varsti kõigi vanast orjusest vabanemise märgi. Lõpuks, suure vene rahva, selle rahva poole, kes üksi kõigist slaavi rahvastest suutis täiel määral säilitada oma poliitilis-rahvuslikku iseseisvust, me pöördusime üleskutsega, veendumusega meenutada seda, mida ta ise liigagi hästi teab, et kogu see iseseisvus ja suurus ei ole miski, kui rahvas ise ei vabane ja seni kuni ta kannatab, et ta jõud oli katkuks õnnetule Poolale ja igavesti ähvardavaks piitsaks kogu ülejäänud Euroopa tsivilisatsioonile. Kõigest sellest me juba rääkisime, koos kõigi rahvaste demokraatidega, nõudes: vabadust, võrdsust ja küõigi rahvuste vendlust, milliste hulgas nagu nad ise on vennalikes suhetes kõigiga, slaavi rahvad peavad sõlmima omavahelise tiheda vennaliku liidu et moodustada üks suur liiduline keha. Me tundsime siis end oma asjas kindlatena; selle edus ei saanud kahelda, kui me oleksime selle juurde lõpuni jääda; sest et õiglus ja inimlikkus olid tervikuna meie poolel, meie vastaste poolel ei olnud midagi, peale ebaõigluse ja barbaarsuse. Mitte tühjadele unistustele me ei pühendunud; ei, need olid mõtted ainuõige ja hädavajaliku poliitikast, enese vabastamise poliitikast, revolutsioonist, üksmeelsest tegevusest kõigi maade rahvaste ülestõusudega, vennalikus ühenduses kogu maailma demokraatidega. Me heitsime eemale vastupidise poliitika, milline oli meile pakutud, silmakirjalikkuse ja reetmise poliitika, diplomaatide poliitika, riigitarkade poliitika, kes soovitasid meile tarkust, justkui peaks otsima pääsemist Austria keiserliku isevalitsuse võimu taastamises, sest just kui, et kui te jälle annate võimu keisrile, siis te, austreia slaavlased, moodustate sõltumatu slaavi riigi ja olete vabad teie poolt taastatud keiserliku võimu abil. Et see poliitika võib meid eksitada, selles oli Prahhas ainus oht, millise eest ma kongressil hoiatasin. Siis me vältisime hädaohtu ja riigi poliiitikute partei taganes meie kõigi slaavlaste ja kõikide vabade rahvuste innustatud ühise asja ees. Kuid mida tegid siis meie poolt tagasi lükatud riikliku poliitika orjad? Nad olid heatahtlikud meie kongressi suhtese seni, kuni lootsid seda ära kasutada oma diplomaatilistel eesmärkidel ning Austrias saksa ja madjari revolutsiooni maha suruda, kuid hakkasd kohe möllama selle vastu, kui vaid nägid, et ta pöördub nende plaanide vastu ja soovib teenida mitte riigi poliitika huve, vaid rahvusliku vabaduse ja rahvaste vendluse puhtaid huve. Nüüd nad saavutasid selle, et lõid meie kongressi puru ja lasksid Vindisgretsil Prahhat pommitada. Asjatu oli vaimustatud rahva kangelaslik viiepäevane vastupanu; linn pidi alla andma, olles reedetud nende poolt, kes olid kutsutud seda kaitsma ja slaavi kongress saadeti laiali. Kuid me ei kaotanud veel midagi. Usust, oma erutatud südametega, pühase ja õige asja, läksime lahku ja hajusime, et kõikjal töötada sellel eesmärgil ja valmistada kõikjal ette pinnast tulevasele vabastamisele; me soovisime teineteist näha uuesti sellel suurel meie slaavi üldise ülestõusu päeval. Despoodid varisesid, vaatamata nende näivale võidule Prahhas. Nad värisesid hirmust, et me täidame koledalt need tõotused, milliseid me laususime, täis kättemaksu iha, varemete ja laipade lademete ees, supeldes meie vaprate vendade veres, pommida kärgatustes, millistega Vindisgrets, meie vabaduse timukas, kuldse Prahha üle külvas. Nad värisesid slaavi rahvaste ülestõusu ees, keda eelkõige nad unistasid talutada trakse pidi, kui kuulekaid lapsi. Mida siis despoodid tegid? Nad rääkisid omavahel: slaavlaste ülestõus ähvardab meid hukutavalt; otsime vahendeid, et muuta slaavi ülestõus meie pääsemise ankruks! Milliseid vahendeid siis? Vaat sellised: ässitame slaavlased sakslaste ja sakslased slaavlaste vastu! Lööme teelt kõrvale need poliitikas veel kogenematud lapsed erinevate näivate põhjenduste ja ahvatlevate pettustega, las nad kujutavad endast tarkpäid, kes lähevad mööda teed, mis viib meie eesmärgi poole. Kutsume uuesti välja selle vana juurdunud vihkamise, kõik õiglased ja ebaõiglased eelarvamused, kõik vaevu kõigutamatud vastastikuse kahtlustamise ja umbusalduse põhjused, sosistame selle nende kõrvu, et mürgitada süda, ähmastada mõistused, pimestada hinged ja ässitada nad teine-teise vastu! Me puhume selle meie poolt süüdatud tule kustutamatuks tulekahjuks meie poolsete petlike lubadustega, milliseid me kunagi ei täida. Nii nad rääkisid, nii nad ka tegid. Ja vabaduse vaenlastele, õigluse vaenlastele, reetliku riikliku poliitika meistritel õnnestus ühe hetkega ajada segi meie pead, vennad! Te lasite end ühe miniutiga nende valelike poliitikute leiutistega uimastada, mis seisnes selles, justkui revolutsiooni asi on sama asi mis nende parlamentides saksa riigi õgijate asi, kelle vastu on suunatud teie õiglane viha, ükskõik, mis on teie vastaste ja rõhujate, võimu armastavate madjarite asi, ja teie, olles segadusse aetud, pöördusite oma enda ja meie üldise vabaduse, revolutsiooni vastu ja liitusite oma neetud ohtliku vaenlasega dünastia ja despootia poliitika juurde. Meie loomuliku sõbra ja liitlase, demokraatia, te jätsite Viini kannatama ja meie eest karistust kandma. Slaavlased! Nagu ennegi patustas teie vastu vana saksa riiklik poliitika Viinis, nii patustas üles köetud Frankfurdis despootlik süsteem. Tõsi, slaavlased maksid Viinis nende vastu teostatud kuritegude eest kätte, kuid nad ei maksnud kurjategijatele kätte, vaid nimelt sündinud kurjategija kohtunike ja kättemaksjate loomulike liitlaste poolt. Ja riiklike poliitikute partei, argpükslikult taganedes Viini parlamendis otsustaval ohu tunnil, kui ainult vaid rahhva huvid pidid olema arvestatud ja kõik oleksid pidanud ühinema, see partei püüdis hilem veenda meid Prahhas, et viimane Viini ülestõus ei olnud üldse rahva liikumine ja see oli tehtud madjarite rahadega. Kuid, vennad, kes meist oli nii hale, nii rumal, et uskuda seda eitede loba, justkui revolutsiooni tehakse rahadega? Ei, ka kogu maailma raha ei saa rahvast ülestõusule ässitada, mitte ükski rahvas ei oma nii halba noorsugu, kes laseks end ära osta. Keiserlik Austria riiklik poliitika – rääkis teile veel see riiklike poliitikute partei – see on teie vaenlaste vaenlane, nii nagu ta on röövellike madjarite vaenlane, on ta ka maad õgiva saksastamise vaenlane! Vale! Kas te siis ei näe, et Austria riiklik poliitika käib käsikäes Frankfurdi keskvõimu poliitikaga, iga hinna eest rõhumise ja igasuguse vabaduse maha surumise poliitikaga? Tõsi, Frankfurdis, selles valelikult enamuse rahva esinduses, istuvad sellised haledad, lapsikult rumalad inimesed, kes on tegeliku saksa rahvuse tahte vastaselt, vaid unistavad saksa võimu laiendamisest ja kõigi nõnda nimetatud saksa maadel elavate mittesaksa rahvuste allutamisest. Kuid nende inimeste eksitust ja rumalust kasutab kuritarvitades ära Saksamaa keskvõim, nii nagu ka Austria riiklik poliitika kuritarvitas ühe osa slaavlaste usaldust, et ajada see võõras rahvas tülli tema tõelise saksa sõbraga, kõigi rahvaste vabaduse, võrdsuse ja vendluse sõpradega, rahvaga kes ihkas vabadust, Saksamaa demokraatidega, kõigi nendega, kellele te peate sirutama oma vennaliku käe, sest, et te ei ole teie vaenlased, vaid teie vaenlaste vaenlased. Te oleksite olnud vabad, nii petavad need riiklikud poliitikud – te oleksite olnud vabad, kui te oleks aidanud Austria riiklikul poliitikal võita tema vaenlasi. Kuid milline vale! Viin langes – mida veel, te näete millist vabadust te kasutate praegu, peale seda õudsat katastroofi Prahhas, näete, kuidas diplomaatia peab oma lubadusi; te näete, millised kibedaid vilju toob selle liit? Kus on Prahha vabadus? Otsige seda laternaga taga! Jah, pettus juba kaob, te olete juba mõistusele tulnud, vennad, te olete jälle küpsed. Mida tegi Ellatits, teile on see näha, nagu ka need eesmärgid, milliseid ta järgis, nüüd ei ole see enam kellegi jaoks saladuseks. Tema esmane ülesanne oli kaitsta slaavlaste vabadust valitseva madjarite partei rõhuva poliitika vastu ja aidata võita rahvale vaenulikkul riiklikul poliitikal, kelelle see partei töötas Košuti ajal. Selle asemel ta läks Viini ja aitas seal võita rahva ülestõusu ja demokraatiat. Ta reetis õige ja püha eesmärgi, mis oli hea lõuna Slaavlaste demokraatlikule liikumisele ja müüs nad maha nimelt selle jumalavallatule poliitikale, millise kukutamise nimel ärritatud slaavi hõimud usaldasid oma noore vankumatu jõu tema juhtimise alla. Tema kutsumus oli toetada meie abi vajavat vennaliku hõimu, Slovakke, jõududega, mis hangitud temale lõunaslaavi ülestõusuga. Põlanud ära selle kutsumuse, ta eelistas saada Austria riigi teenriks ja viia oma väed keisririigi pealinna vastu, et teha sellest kogu Austria ja kogu Euroopa despotismi kolle. Selle asemel, et töötada kõigi rahvaste vabaduse heaks, ta töötas Insprukis ja Viinis välja töötatud, Potstamis rõõmuga vastu võetud ja toetatud ning Frankfurdi keskvõimu poolt sanktsioneeritud, nagu ka Peterburis, rahva rõhujate, linnad etühjendajate, massimõrvade, vanade despootide komplott ((salasepitsus)). Te peaksite olema austerlased, sed asoovib riiklik poliitika, seda soovib reetur Ellatitš, kes julges kuulutada avalikult ja valjult seda poliitikat kui slaavlaste pääsemist. Te peaksite olema austerlased. Mois tähendab olla austerlane? See tähendab: aidata despootial nõrgendada igasuguse Austria rahvuse vaenu ja vihkamise nõrgendamist, selleks, et tugevnedes nõrkusega ja nende vahelise vihkamisega, ta paneks neile kõigile oma ikke. See tähendab teha despootiale võimalikuks riuka, mis seisneb selles, et segada omavahel vere, keele ja kommete, suurte ajalooliste mälestuste ja veelgi suuremate tulevikulootuste poolt sugulaslike rahvuste inimestel vabalt rahvusesse liituda, et rebida neilt need killud, et neist rebitud ja jõuetutest üksikutest tükkidest klopsida kokku üks kunstlik, olemusele igati vastupidise, riikliku terviku, millise poole osad kergelt kummarduksid despootia valitsukepi all, nõnda nagu nad oleksid olnud liiga võõrad ja vaenulikud teineteise suhtes, et koos püsida ja vastu panna. See tähendab: anda despootiale võimaluse uuendada vana mängu, milline kiskus Poola tükkideks lõhki ja müüs ühe tüki ühele ja teise teisele riigile ja ikka veel jätkab selle suurepärase rahva keha tükeldamisega, et lämmatada igasugune Poola taasünni lootus, kui see oleks võimalik* (*Näib ka Bakuninile, nagu ka poola poliitikutele 1848.a., rusiinide (( CA8=>2J) eraldamine Galiitsias poolakatest uue Poola jaotamisena, vaatamata sellele, et Venemaal ta soovis malorosside ((<0;>@>AA>2J)), s.t. samasugustest rusiinidest. . @.). See tähendab: rebida lahti üldisest slaavi asjast Tšehhide, Slovakkide, Serblaste, Kroaatide ja kõigi teiste meie hõimu rahvaste, kes elavad Austrai võimu all, asi. Te peate olema austerlased. Mida te siis võidate, vennad, kui te muutute austerlasteks? Kahest võimalikust ühe: kas Austria riik jääb selleks samaks, mis ta on, rahvaste seguks, kellele antakse armust võrdsed õigused ja te olete kaua selle kaose kestel, sellena kes te olite, madalad, jõuetud omavolilise jõugu põlatud orjad, rahustutana ja kuulekad eeskirjadele, mis teile Viinist saadetakse, vabaduseta, omamata ise jõudu, kõigi ühendatud Slaavlaste tuleviku arengule, üldinimlikule tulevikule, mingi mõjuta. Kuna Austria riigile vaid sel viisil õnnestub kinnistuda kui riik, et ta tegelikult peab oma teeseldud lubadust, mis on teile antud ja muutuda täiesti slaavi riigiks, kuid mis teil sellest? Kas te saate sellega selles viiamses, paremal juhul, suureks ja vabaks? Ei, ta hakkate olema ühest küljest oma võõraste rahvuste vendade rõhujateks, Itaallaste, Madjarite, Austria Sakslaste despootideks. Te hakkate tegema seda teistele, mida te ei taha, et seda teiega tehakse. Ja te muutute uuesti orjadeks, oma enda despootia orjadeks; sest et keegi ei või teist orjusse pöörata, muutumata ise orjaks: mina, kui venelane, räägin seda teile. Te tõmbate enda peale mitte ainult nende viha, keda te hakkate rõhuma, vaid ka kogu vabadust armastava maailma rahvaste põlguse, halvakspanu, sarjamise ja needuse ja lõpuks te hukute ise kui hukutajad. Öelge, millele te võite toetuda peale seda, kui kattute türannia häbiga, kui tuleb teie kohtupäev, kui see sama jõud, milline tõukab teid praegu võitlusele teie rõhujatega, revolutsioon, tõuseb teie vastu ja te siis, mitte ainult kui teie poolt orjastatute vaenlased, vaid kui teie enda hõimuvendade vaenlased, kellest te kuritegelikult eraldusite, kelle vabaduse nimel te midagi ei teinud, kelle häda te ületada ei aidanud – kui te nagu rahva vabaduse vaenlased, kui kogu inimsoo vaenlased, hakate olema kogu maailma poolt ära tõugatud? Öelge, milles hakkab olema teie jõud, kui te seda mitte sealt otsima ei hakka, kus seda vaid leida võiks, aga nimelt pühas ühenduses, kõigi maakera slaavi vendade ühtsuses? Kas keiser Ferdinant on teie jõud, see õnnetu nõrgamõistuslik olend, kes laseb end naiste ja õukondlaste poolt ühest kohast teise ajada ja tahtejõuetult laseb endast teha nende isikute timuka ja mõrtsuka, kelle heaks isaks ta end nimetab, see keiser, kelle rinnas, isegi kui see oleks mehe rind, ei saa elada mingi tunne meie rahvusliku püüu, meie pääsemise ja tuleviku vastu, nõnda nagu ka see ei lööks selles rinnas, see ei oleks ikka slaavi süda? - Või on teie jõud selles intrigeerivas vandeseltslikus kamarillas, milline vaid elab teie pimestatuses ja millise eksisteerimine hoitakse ülal vihkamise hinnaga, milline on äratatud tema poolt teis kõigi suhtes, keda see rõhub koos teiega ühte mülkasse, milline kasutab teid ära nende rahustamiseks ja neid kasutab, et mitte lasta teil uhkust tunda, milline on viimane lohutus, kui kukuvad kokku kõik tema kavalused, on keiser Nikolai, Euroopa rahvareeturliku kliki pea ja kaitsja armee? – Te kas ise hakkate jõuks, kaksteist miljonit Slaavlast terve maailma vastaste ja vaenlaste vastu, omamata teie poolt kõrvale tõrjutud Venemaa ja Poola hõimuvendade, nende teie kuuekümne miljoni hulgast pärit loomulike liitlaste sümpaatiat ja abi – te, kes juba praegu mõtlete, et ei suuda ise vastu hakata, toetumata must-kollasele kamarillale ja selle riiklikele riugastele? Mis saab teist sellise eraldatuse ja hüljatuse juures? Mitte midagi! Millega te oleksite võinud astuda teie vendadega liitu? Ülisuureks kaheksakümne miljoniliseks, tugevna vabaduse, rõõmu ja uhkuse lipu all, kogu ühendatud nooruslikult elavdatud inimkonna jõuks. Vennad! Mina olen venelane, ma räägin teile kui slaavlane. Ma tõin teile avameelselt Praha konverentsil oma kavatsused, tunded ja mõtted. Te teate, et mina, nagu venelane, näen oma kaasmaalaste pääsemist vaid kogus teiste ülejäänud vendadega, vabade hõimuliitude föderatsioonis. Te teate, et ma seadsin oam elu ülesandeks sellele suurele ja pühale eesmärgile püüu. See annab minule õiguse rääkida teiega nii, nagu ma teiega nüüd räägin, sest et teie asjaolud koos sellega ja minu enda omad, teie asi on meie asi, teie pääsemine on meie pääsemine, teie häbi on meie häbi, teie hukkumine on meie hukkumine. Kuuekümne miljonilise Slaavlaste hõimu nimel ma pöördun teie poole kõnega, kuuekümne miljoni teie vendade nimel, kes on väsinud kauaaegsest raskest orjusest ja kes vaid kuulsid Slaavi kongressist, hakkasid sellele vaatama kui vabastajale ja päästjale. Olla selle kogressi liige ja võtta osa kõigist nõukogudest ja otsuste tegemisest, mis võetud vastu meie ühise pääsemise nimel, ma loen omalt poolt, oma elus, ülisuureks auks. Te samuti tunnistate selle võimsa hõimu suurust ja jõudu, millise esindaja ma olin meie ühises nõukogus ja mille nimel ma teie poole ma praegu üleskutsega esinen, ma tean seda; ma tean, et te vaatate uhkusega rahvale, kellel ainsaltel kõigist slaavlastest õnnestus säilitada tervikuna oma rahvuslik sõltumatus, et te usute tema tulevikku, millisest saab arvatavasti slaavluse tugi ning jõud. Kuid tehke hästi vahet, vennad Slaavlased! Kui te ootate Venemaa poolt pääsemist, siis teie lootuse toeks peab olema mitte orjastatud, holoplikk Venemaa oma rõhuja ja türanniga, vaid vabaduse saamiseks mässav ja ülestõusnud Venemaa, tugev vene rahvas. Na räägin selle rahva nimel, mina, venelane: meie kogu pääsemine on revolutsioonis ega mitte mujal. Mitte keiser Nikolais, ega ta vägedes, ega ka tema võimsuses ning poliitikas ei tule otsida teil vabanemist ja pääsemist, aga vaid selles Venemaas, milline kohe korraga varsti kukutab selle keiserliku Venemaa ja pühib selle maapinnalt minema. Uskuge mind, tsaari, Venemaa despodi, seadlused, ei väljenda meie tundeid, meie soove, meie tahet. Ei ja veel kord ei! See on selle moonutus, mis elab meie vene sudame sügavuses. Meie hõim tuneb sügavalt orjuse armi ja häbi, millises tema despoot teda hoiab; ta on selle suurim vaenlane, keda meist paljud peavad tõelise vene rahvuse esindajaks, selle timuka, selle vaevaja ja tema au armistaja, Nikolai suurim vaenlane. Kuid kes selline Nikolai pn? Slaavlane? Ei, holštein-gottorni härra slaavi troonil, võõramaist päritolu türann! – Oma rahva sõber? Ei, külmalt kaalutlev despoot, südametu, kõige veneliku, kõige slaaviliku suhtes tundetu, omamata sellest vähimat arusaamist, sellest, mis vaikselt ja varjatult pulbitseb tema rahvas. Üldslaavilike huvide kaitsja? Ei, niivõrd vaid, et ta igapäevaselt neid reedab ja hirmsat sõna, „panslavism“ tarvitab vaid kui hirmutavat vahendit, et selle abil tagada Saksamaale oma mõju, millist Sakslased neavad ja oma ülevõimu saksa poliitika üle, mis on Sakslasele hukk. Omada jõudu Saksamaal, millises üksikud despoodid, tema õpilased ja samas ka austajad, kes ta tarkuse ja jõu imetlejatega ning kummardajatega tema ees koos tolmus roomavad, vaat mida ta otsib ja püüdleb:Venemaa, Slaavlus on temale vaid kui vana, läbini saksa ja Saksamaad pühkiv, jaga ja valitse poliitika tööriist, milline seisneb selles, et ta redab Slaavlasi saksluse abil selleks, et pärast reeta Sakslasi ustava Slaavluse abil. Kui vähe talle Slaavlus tänendab, seda te näete sellest, et ta saatis oma kõigekõrgema kiituskirja Vindisgretsile, slaavlikult mõtlevate Slaavlaste mõrtsukas Prahas, temale tänu avaldamise märgiks veresauna eest, mis korraldatud slaavi asja kaitsjatele! Te näete seda sellest, kuidas ta andis Lõuna Slaavlaste toetuseks raha, relvi ja sõjaväge, kuid mitte kui Slaavlastele, kes tõusid üles meie kõigi päästmise nimel, vaid sellepärast, et nende ülestõus, tema arvestuse järgi, pidi olema tema armsaima lapsukese, Austria despootia kasuks ja vaid tingimusel, et eraldada nende asi Poola asjast! Te näete seda sellest, et ta hoidis valmiduses oma sõdureid, et Austria kamarilla esimese märguande peale tungida Galiitsiasse! Te näete seda sellest, kuidas ta teeb kõik, mis on ta jõudu mööda, et takistada Poola taassündi, nõnda nagu Poola taassünd oleks tema jõu lõpp. Kuid ta tund lõi. Ma räägin teile veel kord: vene rahvas külastunud ja üle ujutatud orjastamise ja häbiga, ta on väsinud olemast väärika poliitika needuse hale tööriist. Vennad, ärge laske end petta välisel kujul, justkui see rahvas-hiiglane lebab, senini kõigist kehaliikemtest ahelatesse rautatuna, võluunes! Ma räägin teile: ta magab, kuid mitte enam sügavalt, ta vaid vaikselt norskab, ta juba hakkas ärkama. Ärge laske end petta Nikolai peale lootmisega, tema uskumisse oma despootlikesse salasepitsustesse ja tema sõjaväe ustavusele, masside allutatusse, tema usku tema jõusse. Ma räägin teile: see usk on kõikjal kõikuma löönud, aga piitsa löögid, õigustest ja varast ilmajätmised, Siberisse ja Kaukaasiasse saatmised, kõik need on halvad vahendid, et teda elavdada. Ma räägin teile: despootlikud vandenõud purunevad üha enam ja enam revolutsioonilise vaimu kivikõva rinna vastu, millise vene maast eemale tõrjumiseks türann, sisemiselt juba värisev, kuigi väliselt säilitab teeseldud rahu ning kindluse, asjatult seab oma piiridele hirmuäratavad piirivalve väed ja valmistub revolutsiooni vaimu vastu astuma Preisi aga ka Austria pinnal, asjatult, räägim ma, seepärast, et vaim läheb nähtamatult edasi ja justkui aasia koolera, irvitab kõigi piirivalvurite ja kordonite üle. Ma räägin teile: vene sõjaväe ustavus on mõranenud slaavlaste kaastundest slaavlaste vastu, vene südame poolehoiust vennaliku poola südame suhtes. Jah, vene süda tilgub verd häbist ja valust, et vene valitsuskepi saksa valdajad nii julmalt reetsid vennaliku slaavi rahva saksa türannidele ja kui ebaasusalt jagasid slaavi maa saksa türannidega; ta tilgub verd, see vene süda ja on nördinud selle kangelasliku slaavi hõimu hirmsa saatuse pärast, kes edestas meid kõiki vabaduse teel ja valas tilga oma kallihinnalist verd meie üldise vabaduse eest pikas kannatamises, kes, siiski, igasuguste alanduste ja kannatuste keskel, ei tagane ega väsi ja kellele lõplik astumine rahvaste ritta annab meile tulemärgi, milline, tungides meie orjapimedusest läbi, juhib kõiki slaavlasi vabanemise ja pääsemise teel. Jah, Poola, see nool vene kehas; Poola alandamise läbi jookseb verest tühjaks vene despootia; rist, millele ta lõi märtri, saab tema enda häbipostiks, millisel ta lõpetab oma jõleda elu. Nikolai tunneb seda ette, ta teab seda ja seepärast surub üha sügavamale ja sügavamale oma kulli küüned õnnetu lõhki rebitud Poola palavikuliste kehaliikmete külge, olles vaevatud hirmust ja väriseb võimaluse ees, et need surematud kehaliikmed ikkagi lõpuks lähenevad ja kasvavad kokku üheks hingestatud kehaks, et anda ammu ettevalmistatud, kuid veel ellu viimata, hirmsa kättemaksu oma üleslaavilikule timukale. Teda vaevab surmavalt selle suursugususe allakugistatud tükk, millist despotism kunagi ei suuda oma võimu ja toreduse sisemuses ära seedida. Ta tunneb seda ja teab, kuid, ta ei taha vaid üht uskuda, et mürk juba möllab ta keha ja võimu kõigis arterites ja veenides, et ta väed, sõdurid ja ülemused, kohe kui puutuvad kokku poola rahvaga, tunnevad kohemaid meie rahvuse pühamu maagilist jõudu, mis on pühitsetud mõõtmatute kannatustega, selle meie vabaduse lepingutelk, selle tule ja suitsusamba, mis päeval ja öösel näitab meile teed läbi meie orjuse kõrbe kõikide slaavlaste vabaduse tõotatud maale. Jah, nad tunnevad koos Poolaga, nad on hingestatud Poolale, nad näevad Poolas oma enda pääsemist, nad ei ole enam Poola vastu, vaid ainult tema eest nad võivad võidelda. Aga masside allutatus, kui sa ka arvestad sellega, pimestatud tsaar, sa, kes oled nii tark ja kaval tühiasjades ja ka sinu madalate kavaluste sassis teedel, mis mõjutavad imeliselt vaid vanurlikult nõrgale Euroopale, pimestatud tsaar, sa ehitad liivale! Tõsi, talurahva mäss Galiitsias on halb, sest ta pöördub, teie poolt toidetud ja toetatuna, demokraatliku ja vabaduse vaimuga täidetud aadlike vastu; kuid ta varjab oma rüpes uut, ootamatu jõu alget, vulkaanilist tuld, millise plahvatus matab laava masside alla teie diplomaatia ja ülemvõimu hästi korraldatud aiad, raputab ja hävitab jäljetult ühe hetkega, pimestatud tsaar, teie võimu. Talurahva mäss Galiitsias on tühiasi, kuid selle tuli põleb üha suurema leegiga maaaluses tules ja juba kasvab koletusliku vene riigi talurahvamasside vahele ülisuur kraater. See on Venemaa demokraatia, kelle leek süütas suurriigi ja valgustab kogu Euroopat oma verise koidikuga.Sellest leegitsevast ookeanist tõusevad revolutsiooni imed, Venemaa on revolutsiooni eesmärgiks; selle suurim jõud – seal see areneb ja saavutab oma täiuslikkuse. Selle ürgaegse jäikuse ja raudse püsivusega, millisega vene rahvas kaitses oma välist sõltumatust kõigi tormide ajal, mis vapustasid slaavi maailma, ta kindlustub nüüd revolutsiooni jaoks, et saada ja hoida oma käes sisemist vabadust. Moskvas lüüakse puru kõigi vene valitsuskepi alla ühendatud slaavi rahvaste orjus, aga nendega koos ka kogu Euroopa orjus ja see maetakse sajanditeks oma langenud müüride varemete alla; ülevalt ja suurepäraselt tõuseb Moskvas vere ja tule merest revolutsiooni tähtkuju ja saab kogu vabastatud inimkonna hüvangu juhttäheks. Tõuske siis üles, slaavi vennad! Te, kelles on kutsumus selles, et võidelda esimestes ridades, tõuske! Miljonite nimel, kes peavad varsti andma tähtsaima lahingu, Põhja slaavlaste nimel, kes kunagi nõuavad teilt rangelt aru selle kohta, mis te tegite meie püha asja jaoks, rahva nimel, veel ja veel ma kutsun teid üles: katkestage sidemed reaktsiooniga korraga ja igavesti, rebige puruks sidemed diplomaatiaga, eemalduge igasugusest teile poolikust ja ebapiisavast poliitikast ja viskuge julgelt ja tervikuna revolutsiooni embusse! Selles on kõik – teie ärkamine, teie ülestõusmine, teie lootus, teie pääsemine, teie tulevikk! Selles ja vaid selles! Usaldage teda! Te peate teda usaldama, sest et, arvatavasti, ta ei ole halb liitlane. Teile räägitakse: ta juba kukkus kont-revolutsiooni löökide all. See ei ole tõsi. Vaadake ringi, vaadake selle asja! Kas siis Euroopa mailmas ei ole kõik siis muutunud? Kas ta ei muutunud kord kaoseks, millises need nimelt, kes püüavad taastada vana maailma korda, toovad endaga kaasa oma vägede kokkukutsumisega, oma pommitamistega ja piiramistega, oma vägivallaga, oma veresaunadega ja tühjendamistega veelgi suurema sisemise segaduse ja valju kisendava kättemaksu. Kas siis anarhia ei ole muutunud alaliseks ja igasugune selle ohjamise katse ei ole veelgi anarhistlikum, kui esialgne anarhia. Vaadake enda ümber, kõikjal on revolutsioon. Üksi tema valitseb, üksi tema on kõikvõimas. Uus vaim oma purustava, lagundava jõuga tungis pöördumatult inimkonda ja imbub ühiskonna kõige sügavamate ja tumedamate kihtideni. Ja revolutsioon ei rahune, seni kuni ei lõhu lõplikult kõdunenud- ja ei loo uut ning ilusamat maailma. Seepärast on selles ja vaid selles kogu meie jõud, vägevus ja võitmise õigus Vaid selles on elu, väljaspool seda – surm. Vaid see, kes käib selle järel ja juhib seda asja, näeb oma asja edukat lõppemist, sest tema üksi jagab kõik suurepärased sõjalised autasud.; kes on selle vastu, see peab varem või hiljem hukkuma ja ei näe pääsemise päeva. Ta ei salli mingit keskteed, kahepalgelisust, temaga väikest flirtimist, väheke tema vaenlasega, mitte mingit kõikumist, usaldamatust, silmakirjalikku vastutulelikkust; ta nõuab, et temale pühendutaks tingimustetult, avameelselt, usaldades ja andudes temale täielikult. Ta on jõud, ta on õigus, ta on tõde, ta on selle aja pääsemine, ta on ainus praktika, mis viib headusele ja edule; väljaspool seda ei ole aru, tarkust, poliitikat, ta on üksi mõistus, tarkus, poliitika ja kõik, mis viib eesmärgile. Ta üksi võib luua elu täiuse, kinkida kõigutamatut meelekindlust, anda jõudu, luua imesid, muuta kaheksakümne miljonilise inimhulga tootva massi, keda despotism hoiab tuhandeaastases unes, üheks elusolendiks ja eluks. Uskuge revolutsiooni. Anduge sellele täielikult ja tervikuna! Ilma temata ei ole slaavlust! Te peate pühenduma revolutsioonile tervikuna ja tingimustetult. Kuidas see välja näeks? Nii, et te hakkate järgima väljas- ja sees puhtalt revolutsioonilist poliitikat. Milline peab olema meie poliitika valjas? Te peate olema kõigi revolutsiooni eest võitlevate rahvaste ja parteide sõbrad ja liitlased. Millised rahvad ja parteid võitlevad revolutsiooni eest? Kõik, kes võitlevad oma enda sõltumatuse eest ja sellega koos kõikide vabaduse eest ja seepärast liidus ühe üldise vaenlase vastu, despootide konspiratsiooni vastu. Mille seadis endale ülesandeks despootide konspiratsioon? Austria säilitamine. Austria on võitluse keskpunkt. Mida me peame selle tõttu tegema? Sellele vastupidist, mida nemad teevad: Austria keisriigi täielikku hävitamist. Despoodid on täiesti õiged oma huvis, muutes Austria võitluse peapunktiks; seepärast nagu Vene keisririik on despotismi väline tugi, nii on Austria selle süstemaatiline teostus Euroopa südames; Austria see on kivistunud õigusetus, tamm, millise vastu nii kaua peksid end jõuetuks Euroopa vabaduse püüdluste lained. Seepärast on ka meil, vabaduse huvides, õigus soovida Austria keisririigi lagunemist ja hävitamist; sest et sellest Austria lagunemisest tuleb paljude Austria ühtsuse alla orjastatud rahvaste vabanemine ja Euroopa südame vabanemiseks. Kes on Austria poolt, see on vabaduse vastu. Seepärast me, olles vabaduse poolt, peame olema Austria vastu. Me peame peame selle keisririigi lammutama. Kuidas see juhtub? Nii, et me ajame sassi kõik praegused Austria keisririigi õukonna laialdased plaanid. Kuidas me neist plaanidest teada saame? Me näeme, mida teevad Austria teenrid. Kes on peamine teener? Vindišgrets. Kuhu praegu Vindišgrets praegu läheb? Ungarisse. Peale seda, kui ta pommitas Prahhat ja tappis selles vabaduse, peale seda, kui ta pommitas Viini ja ka selles tappis vabaduse, ta läheb Ungarisse, et ka seal tappa vabadus. Mida me peame selle tõttu tegema? See on selge: me peame nüüd end kuulutama ka Ungaris Madjarite poolt ja Vindišgretsi vastastu olevateks. Vennad! Ma tean, millise raske sõna ma seejuures laususin. Mida tegid Madjarid meie slaavi vendadega, milliseid kuritegusid nad sooritasid meie rahvuse vastu, kuidas nad sõkkusid jalge alla meie keele ja sõltumatuse – kõike seda ma tean; ma tean, et nad isegi praegu, kuigi kogemusest õppust võtnud, milline ärgitas neil abi otsima veneetslaste juurest, ikkagi ei austa ega tunnista Slaavlaste vabadust. Vaatamata kõigele sellele, vennad, see poliitika, millise me kehtestasime veel Praha kongressil, aga nimelt pakkuda Madjaritele mõlemate rahvaste föderatsiooni loomist, tingimusel et austatakse vastastikku õigusi ja mõlemate poolte täielikku sõltumatust, sellele poliitikale me peame ka praegu alluma. See on ülendav, suuremeelne poliitika; teha liidu ettepanek rahvale, kes on praegu sellises ohus, nagu Madjarite rahvas, ei saa alandada teie väärikust, vastupidi, te suurendate sellega oma au. See poliitika ei saa jääda edutuks. Arvatavasti on ka Madjarite hulgas inimesi, kes mõistavad sellise ettepaneku kõiki väärtusei ega lükka sellega seotud tingimusi tagasi, vaid Ungari hüvangu nimel; vaim, mis kirjutab ette need tingimused, hakkab ju alati suurendama oma võimu Madjarite üle, on ju ka nende hulgas praegu demokraatlik partei, mis näeb ainult kõigi rahvaste vabaduses üksiku rahva vabaduse tagatist ja kes on sel üleüldise nõudluse ajal kahtlemata kergem kui kunagi varem saada endale üleüldine hääl, kuid kui ka ei oleks nii; kui isegi teie sirutatud käsi oleks tagasi lükatud, siis te oleksite vabastatud igasugusest vastutusest ja vaid nende peadele, kes järsult ja põlgusega lükkasid tagasi üldise pääsemise suuremeelse ettepaneku, langeks kustumatu häbi ja etteheide. Seepärast, et poliitika, millist ma siin soovitan, see poliitika ei ole mitte ainult suuremeelne ja mõistlik, vaid ka tarkuse poliitika, mis hoolitseb tuleviku eest. Seepärast, et selle teie suuremeelsuse aktiga te teete kõikide rahvaste vabaduse printsiipide valju propagandat: see akt, milline annab otsustava pöörde mitte ainult võitlusele Ungaris, vaid ka üldisele revolutsiooni despootide vastasele võitlusele, mis paneb teid revolutsioonilise liikumise etteotsa ja te hakkate, nii nagu teile sobib, uhkelt ja tähtsalt valgustama tõrvikuga Euroopa rahvaste vabanemise teed. Kas ei Slaavlased ei te ise sellega endale kahju, kui ta sirutab oma naturaalsele vaenlasele käe? Arvatavasti mitte! Me oleme nii tugevad, et võime olla suuremeelsed. Oo, arvatavasti, Slaavlane selle läbi ei kannata, vaid võidab. Arvatavasti, ta hakkab elama! Ja meie hakkame elama. Seni kuni meilt hakatakse vaidlustama väikest osa meie õigustest seni kuni meist hakkab eraldatud või eemale kistud kasvõi üks meie üldise keha osa, me hakkame võitlema mitte elu, vaid surma peale, kuni viimase vere piisani, kuni lõpuks Slavlus saab maailmas suureks ja täiesti vabaks ja sõltumatuks. Nimelt selle pärast me peame vaatama üle väikese suurele, üle osa tervikule ja suunama kõik meie vastupanujõu liidu kabngekaelse vaenlase vastu ja kui mingi rahvas, kasvõi selle üks osa oligi kunagi meie vaenlase osaks, tunnistab lõpuks meie õigust ja soovib võidelda üheskoos meiega ühise suure vaenlasega, siis me peame hea meelega sirutama tema poole oma käe. Me peame andma käe saksa rahvale. Mitte Saksamaa despootidele, kellega te olete praegu liidus, ei, nimelt seda te ei tohi teha. Mitte neile saksa pedantidele ja professoritele Frankfurdis, mitte neile halbadele, kitsastele literaatoritele, kes piiratuse tõttu või raha nimel, täitsid suure osa saksa ajalehti teie ja teie õiguste, Poolakate ja Tšehhide, vastase sõimuga, mitte neile saksa väikekodanlastele, kes rõõmustavad igasuguse Slaavlaste õnnetuse peale. Vaid sellele saksa rahvale, kes pärineb revolutsioonist, kes saab vabaks saksa rahvuseks, selle Saksamaa, millist veel ei eksisteeri ja milline seepärast ei ole millegagi teie vastu end ilmutanud, millise üksikud ja üle kogu Saksamaa laiali pillutatud liikmed, killustatud sama moodi nagu meie slaavi rahvused, samamoodi tagakiusatud ja rõhutud, nagu ka meie, on väärt meie sõprust ja valmis väljasirutatud kätega olema meie sõbradeks. Eelkõige te peate murdma Austria sõjalise jõu; selle jõu, tänu millele Austria on austrialikuks riigiks; selle jõu, milline peab kinni ja pidurdab igasugust vaba rahva ülestõusu ja on igasuguse üleüldise kõikide rahvaste vabaduse, võrdsuse ja vendluse võidu vastu. Te nägite Prahhas, mis on see sõjaline jõud, kui eemaletõukav see on. Millised inimesed pommitasid Vindišgretsi juhtimise all slaavi Prahat? Kas need olid Madjarid? Kas need olid Sakslased?. Või olid nad Itaallased? Ei, need olid Slaavlased ja vaid Slaavlased: Tšehhid, Poolakad, Slovakid. Ja kes on selline austria kindral, seda te nägite äsja Ellatsitsis ((;;0G8G5)). See distsiplineeritud bandede eesotsas asuv jesuiit, kes mitte omal tahtel, ilma enda sihtideta, alluvad valjult tema käskudele, see inimene, kellele pole miskit püha, keda ei mõjuta isamaa-armastus, ega armastus oma rahvuse vastu, vaid ustavus oma hukatusliku austria kamarilla teenistusele ja et olla sellele kamarillale meele järgi, on ta valmis sooritama igasugust kuritegu. Ja vaat see koletis, kes ässitab vendi vendade vastu, kes lämmatab ja tapab inimese rinnas igasuguse inimliku liigutuse, selle sõjaväelise organisatsiooni, milline muudab inimesed despootia masinaks, te peate purustama, kui te tahate vabastada Slaavluse. Te peate kutsuma tagasi oma sõdurid Itaaliast, selle ilusa, Austria ikke poolt hukutatud Itaalia, sest kas siis ei ole see häbiväärne, et Slaavlased, kes ise võitlevad oma sõltumatuse eest, tõstavad oma käe, et orjastada suuremeelset rahvast, kes ei ole teda vähimaltki solvanud ega teinud talle vähimatki ebaõiglust? Te peate kõikjalt slaavlased Austria teenistusest ära kutsuma, milline neid häbistab, et neid enam ei kasutataks timukatena, sest see annab ka teistele timukatele õiguse olla teie suhtes olla timukateks, te peate suutma luua neist puhtad slaavi südamed, revolutsiooni teenismise sõjaväeüksused, väed, kes võitleksid kõigi slaavi rahvaste ja Euroopa vabaduse eest. Te ei saa muuta oma välispoliitikat, seni kuni te ei muuda oma sisepoliitikat. Ei tohi seda enam Austria ametnike poolt administreerida! Ei ole vaja neid juhte, kes pooleldi ärgitavad ja pooleldi rahustavad rahvast. Las need õelad inimesed, kes alati räägivad teile: agiteerige, kuid mitte liiga palju, sest rahvast on ohtlik ärritada, hukkuvad; eesmärke võib saavutada hulga vähemate, parlamentaarsete, diplomaatilist vahenditega. Ärge uskuge neid inimesi. Meie rahvaste vabastamine võib tulla vaid nende tormilisest liikumisest. Uue aja vaim räägib ja tegutseb vaid tormi keskel. Meie slaavlik olemus ei ole selline nagu elatanud mehel, kellele sobib vaid nõrgendatud ja lahjendatud, ta ei hukkunud ega halvenenud, ta on lihtne ja suur ja temale mõjub vaid otsene ning terviklikkus. Slaavlased peavad olema tuleks, et teha imesid. Agiteerige slaavlaste massides tagasi vaatamata, tagasi hoidmatult! Läitke neis püha tuli. Minge virgunud slaavluse ettekuulutajatena! JP\hk ˜ š [ z º ^èéXc‰×Ø:”¦c¦§.,øéÝÑéÝøÉøÉÁ¹Á¹Á±©Á©”©Œ©Œ©Œ„|tlŒd\hþx‚mH%sH%h˜5ËmH%sH%hòf¹mH%sH%h#@VmH%sH%h¥b¬mH%sH%ht~mH%sH%hù]ímH%sH%hzdÃ6mH%sH%hzdÃhzdÃ6mH%sH%hzdÃmH%sH%h–dmH%sH%hK½mH%sH%hb NmH%sH%hšdmH%sH%h@CJ aJ mH%sH%h B‡CJ aJ mH%sH%h B‡h B‡CJ aJ mH%sH%h B‡mH%sH%"Fij éå ¦÷Ø¥§HµG~"ƒ#;*É2z7v;9=º@ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýTÞˆÞþþ,2P6(GHGHõ{ }"~"·"b#x#‚#ƒ#O%0&‡&''!':*;*È*ç*-,,‚,F.óëãÛÓÛËÃÛÃ»³«£»£››£›‡wowo›g_gWgWhñÉmH%sH%h6<mH%sH%hÁ'/mH%sH%hã(YmH%sH%hìDwmH%sH%hNIòmH%sH%h,?TmH%sH%hø!hø!6mH%sH%hø!mH%sH%hÞ>|mH%sH%h:mH%sH%hVômH%sH%h?d5mH%sH%h¸s·mH%sH%hý"mH%sH%h˜5ËmH%sH%h•šmH%sH%h"ÇmH%sH%hþx‚mH%sH%hþx‚hþx‚6mH%sH%"F.G.Ô.ô./Û/Ü/.2/252È2É2¿3Å4y7z7Ã7}8~8m:u;v;<Ã<Ä<8=9=a=Ù>¹@º@IA©AªA‘B’BšBäBõíåíåÚåÒåÒÊÒÂºÒ²ªŸª—²———‡wlwlwdhy^‡mH%sH%h[qïh[qïmH%sH%h[qïmH%sH%h\€mH%sH%h”YàmH%sH%hJÕmH%sH%hG]omH%sH%h>\h>\mH%sH%h>\mH%sH%hŽCémH%sH%hÉL“mH%sH%h6<mH%sH%hÁ'/mH%sH%hGmdmH%sH%h‰zh‰zmH%sH%h‰zmH%sH%hñÉmH%sH%hñÉhñÉmH%sH%%äB÷B¨EHGaHGK¸KGMkMlMmMnMPŽQfRÆRÇRìT0UoUÒWôWX4X:XLXÜXY(YHYŒYŽY’Y–Y˜YšYóëãÛÓËÃ»Ã»³»«£›»›“›“‹“‹ƒx‹ƒ‹xphahaZhwxòhwxòhwxòhYMhYMmHsHhYMmH%sH%hYMhYMmH%sH%hŒZmH%sH%h½mH%sH%h¸mH%sH%hX!ÓmH%sH%h•‹mH%sH%h"nmH%sH%h\€mH%sH%hçeímH%sH%hBRmH%sH%hh/ŒmH%sH%hC «mH%sH%hø 1mH%sH%hÆwmH%sH%hy^‡mH%sH%hy^‡hy^‡6mH%sH%#º@nMÇRwStZÍZv\»_©g²hEnDo«oŸpGr¬y¿yYzø{·|µ~8‡¤¹¦˜ç˜™R™}™Û™ýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýšY Z?Z@ZAZsZtZÍZa[s[u\v\w\^¯aÕac cRd’dáfgg¨g©gÒhÛjlmmDnEno5oBoøðøðøèøàØðÍÅ½µ¥¥•……Å}ume]}]U]hž-jmH%sH%h2CmH%sH%hÈ.<mH%sH%h5:DmH%sH%h“DémH%sH%hîk mH%sH%hëiYmH%sH%h¬0DmH%sH%h©ðmH%sH%h€DmH%sH%hUBðmH%sH%há=ÔmH%sH%h"/mH%sH%hgN`mH%sH%hBRmH%sH%hwxòh`gìmH%sH%hôr/mH%sH%h`gìmH%sH%hX!ÓmH%sH%h–7mH%sH%hwxòmH%sH%!BoCoDoro†o›o¨oÓožpŸpÅpÆpÍràrèr‚skt‹tŒtŽt’t9u:uˆuÉuÑuFv wGwx\x]x©xªxy«yøðèÜÓÜèËèËÀË¸°¸¨ ¨ ¨ • …}umbmZmZhÂ„mH%sH%h´qh´qmH%sH%h´qmH%sH%hTaymH%sH%h<;mH%sH%hXb™mH%sH%hÁ/ImH%sH%hžWhžWmH%sH%hžWmH%sH%h0VÚmH%sH%h\mH%sH%hHPomH%sH%h«+h«+mH%sH%h«+mH%sH%hž-j6mH%sH%hž-jhž-j6mH%sH%hž-jmH%sH%h2CmH%sH%hÌ?mH%sH%#«y¬yz{÷{ø{É|*~´~µ~Æ~‚‚<‚Y‚ü‚Ü„î…†6‡'ˆÉˆéˆº‰ÁŠhŒÞŒ£¤Å)ŽøðèðèàØèØÐÈÀ¸À¸°¨ ˜ˆ€ˆ€xph]hUh|¡mH%sH%hþx‚hemH%sH%hûj[mH%sH%h YÝmH%sH%h ÕmH%sH%h~-mH%sH%hI5UmH%sH%hemH%sH%h¥mmH%sH%h¸99mH%sH%h_ mH%sH%h\çmH%sH%h<ÇmH%sH%hÓ)›mH%sH%hÇýmH%sH%höHmH%sH%h@imH%sH%hY!tmH%sH%h¡ œmH%sH%hÂ„mH%sH%h«+mH%sH%)ŽIŽ¸¹ž‘Û’á“ù“ú“”””” ”¦••¿•n—¥˜¦˜}™Û™š›*›+›N›è›ž\ž]ž}žÈžÉžøðèøàØÐÈÐ½ÈÐµ¥¥ø•…}…ume]m]U]hS/mH%sH%h³d,mH%sH%hòI‘mH%sH%h\‰mH%sH%hh!BmH%sH%hïSömH%sH%h_çmH%sH%h¥EmH%sH%hƒ'qmH%sH%hÿ%:mH%sH%hªwÀmH%sH%hæYmH%sH%h†j©mH%sH%h>mðh>mðmH%sH%h>mðmH%sH%h~1SmH%sH%hn]ômH%sH%hzJÊmH%sH%hîk mH%sH%h|¡mH%sH%hÐEmH%sH%!Û™š»šöš+›N›]žqžÉžòžŸ2Ÿ@ŸgŸ C ‰©ì©>À°‡·3ºƒº¾ºÒÝîÝÞÞTÞýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýýÉž9Ÿ?Ÿ@Ÿ . C ¡ ¢ Å é “¤;§ˆ©‰©<ª‚ª¤ª¯ªù¬*=>”°¿°À°1³´´´´À¶ß¶à¶á¶†·‡·¡·¢·£·ï·¸øðøðèðàÕàèàèÍÅàÅ½µ½µµÅ¥¥ž–¥‡‡‡¥‡‡wh&þmH%sH%h,šmH%sH%hJ©mH%sH%hJ©hJ©hJ©mHsHh^9Þh^9Þh^9ÞmH%sH%hFUmH%sH%hcOmH%sH%hîJ?mH%sH%hò6KmH%sH%hžc<mH%sH%h“èh“èmH%sH%h“èmH%sH%hÐW7mH%sH%h™îmH%sH%hS/mH%sH%+¸9¸:¸;¸§¸œ¹2º3º¾º »½þ½ÜÅÜ*ÝÑÝÒÝ ÞÞ*Þ:ÞRÞTÞVÞbÞdÞfÞjÞlÞxÞzÞ~Þ€Þ‚ÞˆÞŠÞøðøðèàØàÐÈÀ¾À¶®Ð®¦ž¦–‹{{w{l{w‹hþnÍ0JmHnHuhþnÍ hþnÍ0JjhþnÍ0JUhþnÍhÀxímH%sH%hþnÍmH%sH%hþnÍmHsHhÀxímHsHhÀxímH%sH%h%iåmH%sH%UhóCÓmH%sH%h7mH%sH%hzõmH%sH%hJ©mH%sH%hO7mH%sH%h&bØmH%sH%h&þmH%sH%h“X7mH%sH%#Te, Austria slaavi rahvad, ühinege! Ühinege omavahel ja sõlmige omavahel püha kaitse- ja pealetungi liit! Mitte Austria dünastia kaitse all olev, vaid selle vastane liit, Austriast vabanemise liit! Föderatsiooni asutamise liit, milline peab varsti ühendama omavahel kõik slaavi rahvad. Olge jälle, nii nagu juba ükskord olite, meile, kõigile Põhja ja Türgi slaavlastele, ettekuulutajatena, kõiki meid vabastava revolutsiooni helkleva äiksepilvena, kuldses Prahhas. Siis tõuseb üles slaavlus! Mihail Bakunin. (5@52>4 87 =5<. ".!..). K.L.2010.a. PAGE PAGE 13 TÞfÞhÞjÞ‚Þ„Þ†ÞˆÞŠÞóêèóêèèè„h]„hgdõo‘„øÿ„&`#$gdõo‘,1h°Ð/ °à=!°"°# $ %°°Ä°ÄÄœ@@ñÿ@NormalCJ_HaJmH sH tH DA@òÿ¡DDefault Paragraph FontRi@óÿ³RTable Normalö4Ö l4Öaö(k@ôÿÁ(No List4 @ò4õo‘Footer ÆàÀ!.)@¢.õo‘Page NumberuµâÿÿÿÿFijéå¦÷Ø¥ §HµG~ƒ;"É*z/v395º8nEÇJwKtQÍQvS»V©^²_EeDf«fŸgGi¬p¿pYqør·sµu8~¤„¹†¦çR}Û‘»‘ö‘+’N’]•q•É•ò•–2–@–g– —C——‰ ì >¤À§¹¬e¯µ¯ð¯µµ3µ4µZµcµdµeµqµrµsµvµ˜0€€0˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€x˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€ €˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€(˜0€€(˜0€€0˜0€€x˜0€€8˜0€€x˜0€€H˜0€€H˜0€€P˜0€€P˜0€€x˜0€€P˜0€€X˜0€€x˜0€€`˜0€€`˜0€€`˜0€€`˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€p˜0€€x˜0€€€˜0€€x˜0€€x˜0€€ˆ˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€˜0€€x˜0€€ ˜0€€ ˜0€€ ˜0€€x˜0€€x˜0€€¨˜0€€¨˜0€€¨˜0€€x˜0€€˜0€€°˜@0€€á˜@0€€ {0€˜@0€€˜@0€€ {0 Ä½¡,F.äBšYBo«y)ŽÉž¸ŠÞ_bcdfghiklº@Û™TÞŠÞ`ejpˆÞa!•!ÿ•€#%CQhlšœz{^_ƒÞàçêåæ€‡‰‘¦§÷ø‰‹ÖÙ&(¤¦ : ; x z ” • ¦ § &'-.8:DEST`cru¦¨./ƒ„¿Á # % 2 4 Ÿ Ë Í 67mn¦§Ö×‹Œ&(:;QSbd¹º,.IKbd£¤¯ÐÒðòEFlmÍÎçèíïGIµ¶xz®ÉÊÎÐFHxzÔÕëí$&;<’”ßáéêòõûü()x{–—ÉËýþ®°µ¶OQ|Ž·¹ÑÓIJ‚„TUlnèéö÷ûý01dg{|‡ˆXZ¤¦§¨¼½/ 1 T V É Ë i!j!!ƒ!Ï!Ñ! "":"<"$„$F&G&ô&õ&ÿ&'Û'Ü'ÿ()ÿ)*.*/*5*6*È*Ê*E,G,c,d,‘,“,-- -¡-Ò-Ô-á-ã-Ô.Õ.â.ã.2/3/8/9/t/u/x/{/Ã/Ä/}0~0‚0ƒ03151r2t2‹22“2”2 2¢2°2±2u3w3Š3Œ3Ò3Ó3Ú3Û3@4B4e4g4z4|4Ã4Å4ö4÷4"5$585:5a5b5#6$6;6<6A6C6Ù6Û64868š8œ8¹8»8©9ª9³9µ9ò9ó9t:v:‘:’:•:—:µ:·:â:ä:÷:ø:B;C;J;K; ==¨=©=:>;>Ž>>H?I?R?S?m?o? ?£?®?¯?Á?Ã?@@ @"@4@6@R@S@‘@’@cAdAmAoA—A˜AæAèABBBB=B?BãBåBCCGCICˆC‰CCŽCCžC·C¸C÷CùC8D9DxDzDƒD…DkEoEtFuFÓFÔFèFêFGŽGºG»G4H5HHHIH\H^HˆH‰H˜HšHH¯HÃHÄHŽIIÅIÇI9J:JPJRJtJvJµJ·JÅJÈJ!K#KwKxKúKûKLLÚLÜLìLîL0M1MBMCMoMqM5N6N\N]NoNpNµN¶NO O¼O¾OÖOØOPPPPPP&P'P”P—P¤P¦PÇPÉPËPÏP@QAQsQuQÍQÎQsRuRuSwSYT[ThTjT{T}TÈTÊTòTóTUU‡UˆUÜUÞUpVrV“V”VºV¼V¼W½WAXCXMXNXcXfXÕXÖX ZZúZüZ\\ù\û\'](]-]1]Ô]Ö]&^)^,^-^¨^«^÷^ø^&_(_2_3_M_O_V_W___a_y_{_±_³_c`d`~```‘`È`Ê`ü`ý`a abbzb{b€b‚bÁbÂbÔbÖbc cŽcc“c”cŸc¡cªc«cºc¼c@dAd]d_dee*e+eDeFe\e^e°e±e&f'f5f6fBfEfTfUf›fœf¨f¬fÑfÓfžg g³gµgÄgÆgÏgÑghhhhlhmhxhyh¤h¥hÀhÂhÓhÔhâhãhi iyYyZyõyöyüyýy8z:z?z@zHzIzËzÍzézëz1{3{o{q{œ{{¨{©{¾{À{Ü{Þ{ª|«|º|¼|Î|Ï|} }‹}}í}ï}6~9~<~=~N~P~ ¡´µéëº€»€QRE‚G‚:ƒ;ƒ_ƒ`ƒœƒƒúƒûƒ„„„„:„;„m„n„¢„¥„µ„·„Å„Æ„¸†º†É†Ë†U‡W‡…‡†‡ˆ ˆ.ˆ0ˆ^ˆ_ˆeˆgˆ£ˆ¤ˆ®ˆ¯ˆ¿ˆÁˆÄˆÅˆãˆåˆèˆéˆôˆ÷ˆ<‰=‰Z‰\‰Û‰Ü‰ ŠŠŠŠ„Š…ŠÒŠÔŠúŠûŠ‹‹‹ ‹‘‹“‹˜‹™‹$Œ'Œ¬ŒŒ¿ŒÁŒ!45rs…‡=Ž?ŽmŽoŽÿŽ+,>?GI…‡¥§çèRS|~ÚÜ‘‘»‘¼‘ö‘÷‘*’,’M’O’b’d’’Ÿ’è’ê’O“P“_“a“î“ð“””<”>”M”N”\•^•q•r•´•µ•È•Ê•ò•ó•––––2–3–?–A–X–Y–g–h–°–²–———!—.—/—C—D—¡—¢——®—†˜ˆ˜™™‹™Œ™™®™ø™ù™ÐšÒš€›‚›²›³›Ü›Þ›œœ(œ)œTœVœœ€œ†œˆœ‹œŒœ—œ˜œÝœÞœÍÏ ž!žŸŸŸŸ<Ÿ=ŸIŸJŸäŸæŸéŸêŸôŸõŸ' ) f g ˆ Š º ¼ ì í W¡X¡b¡d¡p¡q¡Ž¡¡–¡—¡¤¡¦¡¯¡°¡æ¡ç¡@£A£î£ï£.¤/¤=¤?¤ ¤¢¤¨¤©¤¾¤¿¤F¥G¥ˆ¥Š¥ ¥¡¥°¥²¥C¦E¦§§“§”§¿§Á§A¨B¨J¨K¨]¨^¨h¨i¨¦¨¨¨½¨¾¨É¨Ë¨W©X©×©Ù©/ª2ª:ª>ªqªsª®ª¯ª½ª¿ªäªæª««$«&«B«C«a«b«Œ«Ž«Ò«Ó«¬¬2¬3¬¸¬º¬Õ¬Ö¬÷ù®®6®8®t®v®¸®¹®Ã®Å®¯ ¯d¯f¯µ¯¶¯ï¯ñ¯?°@°W°Y°·°¸°À°Â°Ù°Ú°y±{±²²²² ³ ³I³K³R³T³À³Â³Ô³Õ³Ù³Û³õ³ö³o´p´u´w´|´~´Œ´´£´¤´¶´·´â´ã´ï´ñ´µµµ#µ3µ5µMµNµXµZµsµvµEQhkèêäæ¥§öø×Ù¤¦ ¦¨GI´¶FH}‚„:"<"È*Ê*y/{/u3w385:5¹8»8mEoEÆJÈJvKxKsQuQÌQÎQuSwSºV¼V¨^«^±_³_DeFeCfEfªf¬fžg gFiHi«pp¾pÀpXqZq÷rùr¶s¸s´u¶u7~9~£„¥„¸†º†¥§æèÿQS|~ÚÜ‘‘º‘¼‘õ‘÷‘*’,’M’O’\•^•p•r•È•Ê•ñ•ó•––1–3–?–A–f–h–—!—B—D—¬—®—ˆ Š ë í =¤?¤¿§Á§¸¬º¬d¯f¯´¯¶¯ï¯ñ¯µµµ#µ2µ4µNµZµsµvµJk±ÈéQ~:EnEp¿pè^•q•–2–3–@–µµ#µ3µEµYµZµsµvµNµXµZµsµvµÿÿKoit¦å¥žWæY-cYM@îk et~8FU:Æwág¥E"/\O7ŒZý"S/‰z¥mø!7«+³d,~-.Á'/ôr/ø 1®H2Á)4?d5–7ÐW7“X7¸99ÿ%:È.<6<žc<Ì?îJ?h!B2C¬0D5:DÐEfEöHÁ/Iò6Kb NBR~1Sd T,?TI5U#@Vã(YëiYûj[>\gN`šd–dGmdùh@iž-jZFj"nHPoG]o´qƒ'qY!tDv)wìDwTayÞ>|\€þx‚Â„ B‡y^‡\‰•‹h/Œ_ €DcOK\òI‘õo‘ÉL“Àa•Xb™•š,šÓ)›¡ œ|¡J©†j©C «¥b¬<;—C¶I¶¸s·¸òf¹½K½ªwÀzdÃ"Ç<ÇlÈñÉzJÊ˜5ËþnÍÎÐX!ÓóCÓá=ÔJÕ ÕõØ&bØ0VÚVjÛ YÝ^9Þˆà”Yàé3á%iå_ç\ç“èDWèŽCé“Dé`gìù]íçeíÀxí™î[qï©ðUBð>mðNIòwxòVôn]ôzõïSöÇýdý&þÿ@€YµYµl÷—ÿÿYµYµXPQ2ª2«0³0µuµp@pXp´@p´pl@p¸@pÞÿÿUnknownÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿG‡z €ÿTimes New Roman5€Symbol3&‡z €ÿArial"ñˆðÐhZräfCÃäÆtQIš\IIš\I!ð ´´r4þ´þ´ 3ƒðH)ðÿ?äÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ B‡ÿÿKoitKoitþÿà…ŸòùOh«‘+'³Ù0d˜¤°ÀÌØè ø , 8DLT\ässKoitfoitoitNormalKoitl116Microsoft Word 10.0@&á]š@ÌiY›ÛÊ@¢R•ãÊIšþÿÕÍÕœ.“—+,ù®0ìhp€ˆ˜ ¨°¸ ÀÍäKoduitlI\þ´{ Title !"#$%&'()*+,-./0123456789:;<=>?@ABCDEFGHIJKLMNOPQRSTUVWXYZ[\]^_`abcdefghijklmnopqþÿÿÿstuvwxyz{|}~€‚ƒ„…†‡ˆ‰Š‹ŒŽþÿÿÿ‘’“”•–þÿÿÿ˜™š›œžþÿÿÿýÿÿÿýÿÿÿ¢þÿÿÿþÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿRoot Entryÿÿÿÿÿÿÿÿ ÀF@bèW•ãÊ¤€1Tableÿÿÿÿÿÿÿÿr8WordDocumentÿÿÿÿÿÿÿÿ.âSummaryInformation(ÿÿÿÿDocumentSummaryInformation8ÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿ—CompObjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿjÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿÿþÿ ÿÿÿÿ ÀFMicrosoft Word Document MSWordDocWord.Document.8ô9²q